Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meetme "Teaduse tippkeskuste arendamine" tingimused

Vastu võetud 18.01.2008 nr 3

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 3 ja § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrust kohaldatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 2007. a korralduse nr 20 «Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» rakenduskava «Majanduskeskkonna arendamine» prioriteetse suuna «Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu» meetme «Teaduse tippkeskuste arendamine» (edaspidi meede) rakendamiseks struktuuritoetuse (edaspidi toetuse) andmisel.

(2) Määrusega kehtestatakse meetme rakendamiseks avatud taotlemise alusel toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

(1) Toetuse andmise üldeesmärgiks on Eesti teadus- ja arendusasutuste rahvusvaheliselt kõrge kvaliteediga teadus- ja arendustegevuse toetamine ja jätkusuutlikkuse tagamine ning sellega eelduste loomine Eesti teaduse koostöö- ja konkurentsivõime tugevdamiseks Euroopa teadusruumis.

(2) Toetuse andmise alaeesmärgiks on toetada uurimisrühmi, mis:
1) loovad rahvusvaheliselt kõrge kvaliteediga teadusuuringute läbiviimiseks vajaliku uurimiskeskkonna ja tagavad teadusuuringute stabiilselt kõrge kvaliteedi;
2) soodustavad lähedaste või üksteist täiendavate uurimisrühmade koostööd, uute tippspetsialistide koolitamist ning tippteadlaste mobiilsust;
3) loovad eeldused Eesti teadus- ja arendusasutuste osalemiseks rahvusvahelises koostöös vastavalt Eesti huvidele ja Euroopa Liidu teaduspoliitikale, sealhulgas osalemiseks tippkeskuste võrgustikes;
4) soodustavad koostööd riigi ja avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete vahel, mille tulemuseks on uute ideede ja teadmiste kasutamine ja uudsete lahenduste rakendamine;
5) tagavad oma tegevuste jätkusuutlikkuse ja on toetuse lõppemisel võimelised jätkama kõrgel tasemel teadusuuringuid.

(3) Toetuse andmist ei käsitleta riigiabina asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

§ 3. Mõisted

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) teaduse tippkeskus (edaspidi tippkeskus) on mitme oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisrühma konsortsium, mille eesmärgiks on kõrgetasemeliste uurimisrühmade koostöö kaudu tõsta läbiviidavate teadusuuringute taset ja tulemuslikkust;
2) uurimisrühm koosneb sihtfinantseeritava teadusteema juhist ja kõigist põhitäitjatest, vastavas valdkonnas sihtfinantseeritava teadusteema puudumisel muu kõrgetasemelise jooksva uurimisprojekti kõigist liikmetest;
3) uurimisprojekt on sihtfinantseeritav teadusteema või muu teostatav kõrgetasemeline uurimisprojekt, mida uurimisrühm viib ellu iseseisvalt või koostöös Eesti või välispartneritega;
4) tegevuskava on tippkeskuse eesmärkide saavutamiseks suunatud uurimisrühmade taotluses kirjeldatud tegevuste kogum, millel on kindel eesmärk, tähtaeg ja eelarve;
5) konsortsium on kahest või enamast uurimisrühmast moodustatud ühendus, mille eesmärgiks on kaasata uurimisprojektide läbiviimisesse ja tegevuskava täitmisesse ressursid ja tegevused, mida uurimisrühmal üksinda ei ole;
6) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse. Projekt käesoleva määruse tähenduses on tippkeskuse tegevuskava.

§ 4. Meetme rakendusasutus ja -üksus

(1) Meetme rakendusasutus (edaspidi rakendusasutus) on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» (edaspidi struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määrus) Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Meetme rakendusüksus (edaspidi rakendusüksus) on struktuuritoetuste andmist korraldavate asutuste määruse kohaselt sihtasutus Archimedes.

§ 5. Toetatavad tegevused

Meetme rakendamisel toetatakse järgmisi tippkeskusega otseselt seotud tegevusi:
1) alusuuringuid, rakendusuuringuid ja arendustegevust;
2) tippkeskuse juhtimisega seotud tegevusi;
3) väikevahendite ja aparatuuri hankimist;
4) lähetusi, koolitusi ja teadlasmobiilsust;
5) tippkeskusega seotud riigisisest ja rahvusvahelist koostööd;
6) innovaatiliste ideede väljatöötamist ja testimist;
7) info levitamist ja teadustegevuse tulemuste populariseerimist;
8) muid tippkeskusega otseselt seotud ning tegevuskava elluviimise seisukohast põhjendatud ja olulisi tegevusi.

§ 6. Abikõlblikud kulud

(1) Tegevuskava elluviimiseks tehtavad kulud peavad vastama järgmistele tingimustele:
1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999;
2) kulud on kooskõlas Euroopa Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999;
3) kulud on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» (edaspidi abikõlblikkuse määrus);
4) kulud on meetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vajalikud;
5) käesoleva määruse § 5 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevustega seotud kulude osakaal ei ületa 10 protsenti projekti eelarvest vastavalt punktis 2 toodud määruse artikli 34 punktis 2 sätestatule.

(2) Abikõlblikud on järgmised lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavad kulud:
1) personali- ja üldkulud;
2) erisoodustusena käsitatav kulu ja tasutav maks, kui need on mõistlikud ja projekti elluviimiseks vajalikud;
3) päevarahad, majutuskulud ja mootorsõiduki kasutamise kulud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määruses nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» ning Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruses nr 164 «Isikliku sõiduauto teenistus- , töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude maksmise tingimused ja piirmäärad» kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses;
4) üüri- ja rendikulud;
5) liisinglepingu summa toetuse väljamaksmisel liisinguvõtjale osas, mis ei ületa ostetava vara turuväärtust;
6) juhul, kui see on eelnevalt kooskõlastatud rakendusüksusega ning vajalik uurimistöö läbiviimiseks, siis liiklusvahendi rentimine ning liisimine punkti 5 nõudeid arvestades;
7) uurimisrühma liikmete koolituse ja teadlasmobiilsusega seotud kulud;
8) aparatuuri ja instrumentide, samuti laborite sisseseade ja väliuuringute teostamiseks vajaliku infrastruktuuri soetamisele või täiendamisele, sealhulgas nende paigaldamisega seotud kulud pärast aparatuuri soetamist;
9) punktis 8 nimetatud soetuste või täienduste ekspluatatsiooniga seotud kulud;
10) amortisatsiooniga seotud kulud, välja arvatud juhul, kui taotletakse punktis 8 toodud soetuste või täienduste amortisatsiooniga seotud kulude katmist või kui nimetatud soetuste või täienduste finantseerimiseks on eraldatud riigieelarvelisi vahendeid, sealhulgas struktuuritoetust. Riigiasutuse amortisatsiooniga seotud kulud abikõlblikud ei ole;
11) projektile lisaväärtust andvate allhangete kulud;
12) infotehnoloogiliste lahenduste kulud;
13) info levitamise ja teadustegevuse tulemuste publitseerimise ning populariseerimisega seotud kulud;
14) muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud.

§ 7. Toetuse maksimaalne määr

(1) Toetuse maksimaalne määr on kuni 95 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu määr vähemalt 5 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

(2) Taotletav summa on kuni 120 miljonit krooni ühe taotluse kohta.

(3) Juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise osa toetuse saaja. Toetuse summat, mis on fikseeritud toetuse taotluse rahuldamise otsuses, ei suurendata.

§ 8. Abikõlblikkuse periood

(1) Kulude ja tegevuste abikõlblikkuse alguse ja lõpu kuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses lähtudes abikõlblikkuse määruse §-s 2 sätestatust.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses määratud kulude ja tegevuste abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev võib taotleja vastaval taotlusel olla varasem kui taotluse rahuldamise kuupäev, kuid mitte varasem kui käesoleva määruse jõustumise kuupäev. Enne taotluse rahuldamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud ning rakendusüksuse nõudel esitab taotleja nimetatud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses määratud tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõpukuupäev ei või olla hilisem kui 31. august 2015.

2. peatükk
TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED NING TAOTLEJA KOHUSTUSED

§ 9. Taotlejale esitatavad nõuded

(1) Toetuse taotleja on riigi või avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutus, mille uurimisrühmale või uurimisrühmadele toetust taotletakse.

(2) Toetuse taotleja peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste seaduse» § 14 lõike 1 punktides 1–9 esitatud nõuetele.

(3) Juhul kui toetust taotletakse konsortsiumile, mille moodustavad erinevate teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmad, sõlmivad teadus- ja arendusasutused lisaks kõikide käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmisele konsortsiumlepingu, milles määratakse:
1) tippkeskusesse kuuluvate uurimisrühmade õigused ja kohustused tegevuskava elluviimisel;
2) teadus- ja arendusasutus, kellele laienevad kogu taotluse ulatuses käesolevas määruses taotlejale ning toetuse saajale kehtestatud õigused ja kohustused.

§ 10. Taotleja kohustused

Toetuse taotleja on kohustatud:
1) vastama toetuse taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele;
2) võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sh teostada paikvaatlust;
3) esitama ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
4) teavitama viivitamatult kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse langetamist;
5) tõendama taotluse menetleja nõudmisel meetme tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu;
6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 11. Taotlusele esitatavad nõuded

(1) Taotluses määratletud ühes või mitmes teadus- ja arendusasutuses tegutsevate uurimisrühmade koostöö eeldatav tulemus peab vastama meetme eesmärkidele, teadus- ja arendusasutuse, kelle koosseisu uurimisrühm kuulub, teadus- ja arendustegevuse arengukavale ning tippkeskuse loomise eesmärkidele ja tegevuskavale.

(2) Tippkeskuse moodustavatesse uurimisrühmadesse kuuluvad rahvusvaheliselt kõrgel tasemel tulemusi saavutanud teadustöötajad ja õppejõud või ainult teadustöötajad või ainult õppejõud.

(3) Iga tippkeskus, uurimisrühm ja lõikes 2 nimetatud isik saab olla nimetatud ainult ühes taotluses, kaasatuna ainult ühte uurimisrühma.

(4) Tippkeskuse uurimisrühmaks oleva sihtfinantseeritava teadusteema või muu kõrgetasemelise jooksva uurimisprojekti liige esitatakse ainult ühe uurimisprojekti liikmena nii ühe tippkeskuse taotluse kui kõikide tippkeskuste taotluste lõikes.

(5) Taotlus peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 15 lõikes 1 toodud nõuetele ning lisaks tuleb taotluses kirjeldada:
1) tippkeskuse tegevuse põhieesmärgid ja meetodid;
2) uurimisrühmade liikmete senine teadus- ja arendustegevus ning teaduspotentsiaal;
3) uurimisrühmade tegevused ja oodatavad tulemused;
4) tippkeskuse tegevusega seotud infrastruktuuri olemasolu ja kava selle arendamiseks;
5) uurimisrühmade koostöö otstarbekus, eeldatavad tulemused, teaduslik uudsus ja tekkiv lisaväärtus;
6) tippkeskuse eeldatav tähtsus teadusele ning Euroopa Liidu ja Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule ja kultuurile.

(6) Taotlus esitatakse rakendusüksuse kinnitatud taotlusvormil vastavalt eesti ja inglise keeles läbi Eesti Teadusinfosüsteemi. Taotluse allkirjastamisel lähtutakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 15 lõike 1 punktist 7.

(7) Käesoleva määruse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul lisatakse taotlusele konsortsiumlepingu koopia.

3. peatükk
TAOTLUSTE ESITAMINE JA MENETLEMINE

§ 12. Taotlusvooru väljakuulutamine

(1) Teaduse tippkeskustele toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus ühe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest avalikult välja taotlusvooru arvestusega, et taotlusvooru väljakuulutamisest kuni taotluste esitamise viimase päevani jääb vähemalt 45 kalendripäeva.

(2) Teave taotlusvooru kohta avaldatakse kahes üleriigilise levikuga päevalehes.

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(2) Taotluse menetlemise korraldab rakendusüksus arvestusega, et taotluste esitamise viimasest päevast kuni otsuse tegemiseni ei või kuluda rohkem kui 4 kuud.

(3) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli viib 10 tööpäeva jooksul registreerimisest läbi rakendusüksus, kes:
1) kontrollib lähtudes «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 15 lõigetest 2–4 taotleja ja taotluse tehnilist vastavust nõuetele ning kohustuslike lisadokumentide olemasolu, vajadusel kaasates nendeks tegevusteks eksperte;
2) informeerib juhul, kui taotluses esineb puudusi, sellest viivitamatult taotlejat ja annab kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks;
3) lõpetab taotluse menetlemise juhul, kui punktis 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata.

(4) Lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul pikeneb rakendusüksusele antud taotluste nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg taotlejale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

§ 14. Taotluse hindamine

(1) Käesoleva määruse § 11 nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus välisekspertidest ning siseriiklikest komisjoniliikmetest koosneva hindamiskomisjoni ja nimetab selle juhi. Hindamiskomisjoni koosseisu, töökorra ning taotluste hindamis- ja valikumenetluste juhendi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

(2) Taotluste individuaalse hindamise tulemusena moodustatakse pingerida lähtudes igale taotlusele antud koondhindest.

(3) Koondhinne moodustub järgmiselt:
1) 50 protsenti koondhindest – senise uurimistöö teaduslik tase, uurimisrühmade liikmete eelneva teadustöö tulemused – hindavad hindamiskomisjoni väliseksperdid skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane);
2) 30 protsenti koondhindest – punktis 1 toodud hindamisel vähemalt hinde 4 saanud taotluse tippkeskuse tegevuskava kvaliteet, uurimisrühmade koostöö otstarbekus, eeldatavad tulemused, teaduslik uudsus ja lisaväärtus – hindavad hindamiskomisjoni väliseksperdid skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane);
3) 20 protsenti koondhindest – punktis 1 toodud hindamisel vähemalt hinde 4 saanud taotluse tippkeskuse olulisus Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalmajanduslikule arengule ja kultuurile pidades silmas erinevate valdkondade tasakaalustatud esindatust – hindavad kõik hindamiskomisjoni liikmed skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane).

(4) Lõike 3 punktis 1 toodud hindamisel vähemalt hinde 4 saanud taotlusele annavad väliseksperdid hinnangu, kas taotluses näidatud tippkeskuse tegevusega seotud infrastruktuur on piisav ning sobiv tippkeskuse eesmärkide saavutamiseks.

(5) Lõike 3 punktis 1 toodud hindamiseks lisab rakendusüksus taotlusele taotlejaga kooskõlastatud kokkuvõtlikud andmed taotluses näidatud tippkeskuse teadustöö tulemuste (publikatsioonid ja tsiteeringud) kohta.

(6) Hindamiskomisjon esitab rakendusüksusele taotluste pingerea ning iga taotluse kohta hindamisraporti koos motiveeritud ettepanekuga rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus taotletust väiksemas mahus või jätta taotlus rahuldamata.

§ 15. Otsus taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta

(1) Hindamiskomisjoni töö tulemuste põhjal teeb rakendusüksus otsuse:
1) rahuldada taotlus taotletud mahus;
2) rahuldada taotlus taotletust väiksemas mahus ning vajadusel muuta toetatavaid tegevusi, kui taotluses toodud eesmärgid on seeläbi saavutatavad või
3) jätta taotlus rahuldamata.

(2) Juhul kui hindamiskomisjoni esitatud taotluste pingereas on mitmel taotlusel võrdne koondhinne, on eelis taotlusel, mida hinnati § 14 lõike 3 punkti 1 alusel kõrgema hindega. Juhul kui ka siis on tulemus võrdne, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

(3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud otsuse võib teha vaid taotleja nõusolekul. Kui taotleja ei ole taotluse väiksemas mahus rahuldamisega nõus ja taotluse täieliku rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlus ei vasta nõuetele või kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
4) käesolevas määruses esitatud muud nõuded ei ole täidetud.

(5) Taotlus tagastatakse ja menetlus lõpetatakse, kui taotleja on esitanud enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist avalduse taotluse menetlemise lõpetamiseks.

(6) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades muuhulgas:
1) otsuse tegemise kuupäeva;
2) otsuse tegemise põhjenduse ja aluse;
3) toetuse saaja;
4) toetatava tippkeskuse nime;
5) toetuse maksimaalse suuruse summana Eesti kroonides ja osakaaluna projekti abikõlblikest kuludest;
6) kulude ja tegevuste abikõlblikkuse perioodi;
7) toetuse tagasinõudmise alused;
8) aruannete esitamise tähtajad ja väljamaksetaotluste esitamise tingimused.

(7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
3) toetuse taotleja;
4) taotluses oleva tippkeskuse nimi.

(8) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse taotlejani kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

(9) Taotleja võib otsuse peale esitada vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel. Vaide lahendab rakendusasutus «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse esitamine, menetlemine ja taotluse rahuldamise otsuse muutmine toimub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 3 sätestatud korras.

(2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tippkeskuse eelarvet võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta juhul, kui vastav muudatus on väiksem kui 10 protsenti eelarvest või väiksem kui 100 000 krooni ning toetuse saaja teavitab vastavast eelarve muutusest rakendusüksust.

(3) Juhul kui taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tippkeskuse tegevuskava muutub olulisel määral või muutub enam kui 10 protsenti tippkeskuse eelarvest, esitab toetuse saaja uuendatud tegevuskava ning eelarve enne selle rakendamist rakendusüksusele heakskiitmiseks.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine toimub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 sätestatud korras.

4. peatükk
TOETUSE KASUTAMINE

§ 17. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab tippkeskuse juhtimise ja tegevuskava elluviimise taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
2) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
3) tagab, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava tippkeskuse kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
4) säilitab taotluse, toetuse ja tegevuskava elluviimisega seonduva dokumentatsiooni ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
5) võimaldab teostada kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 22 punktis 8 sätestatule ning kontrolli vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 7 lõikele 3 ja § 8 lõikele 2;
6) võimaldab järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumile, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel kasutab;
7) annab audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
8) osutab auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
9) järgib projekti elluviimisega seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
10) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise;
11) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse kasutamisel tekkiva vara arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
12) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
13) lähtub oma tegevuses Euroopa Ühenduste Komisjoni soovitusest (EÜ) nr 251/2005 Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta;
14) tagab projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
15) näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on Eesti riigieelarve vahenditega, sealhulgas selgelt eristatavana ja kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ning teavitustegevusi, et tegemist on toetuse abil elluviidava projektiga;
16) hoiab talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastab selle vastavasisulise nõude esitamisel;
17) informeerib rakendusüksust ja -asutust projekti elluviimist takistavatest asjaoludest ning kavandatavatest projektiga seotud muudatustest;
18) informeerib kirjalikult rakendusasutust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes;
19) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
20) täidab teisi «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste seaduse» ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 18. Toetuse väljamaksete tegemine

(1) Toetuse saaja esitab väljamakse tegemiseks taotluse rakendusüksusele vastavalt taotluse rahuldamise otsusele.

(2) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõikest 4.

(3) Toetuse väljamakse taotluse aluseks tasutud kuludokumentide alusel on rakendusüksusele esitatud:
1) abikõlblikku kulu tõendavad raamatupidamise algdokumendid või nende kinnitatud koopiad;
2) abikõlblikku kulu tõendavad dokumendid pangaülekannete kohta;
3) seletuskiri kulude kohta
4) rakendusüksuse nõudel muud kulude tõendamiseks vajalikud dokumendid.

(4) Väljamakse tasumata kuludokumentide alusel võib teha riigiasutusele.

(5) Väljamakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel võib teha juhul, kui see on sätestatud taotluse rahuldamise otsuses.

(6) Väljamakse tegemise taotlust menetleb rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul alates väljamakse taotluse esitamisest rakendusüksusele.

(7) Rahuldatud taotluse alusel väljamakse tegemiseks vajalikud andmed sisestab rakendusüksus lõikes 6 nimetatud tähtaega arvestades struktuuritoetuste registrisse.

(8) Väljamakse tegemisest keeldumise otsus tehakse juhul, kui käesolevas määruses ning teistes õigusaktides toetuse saajale, kuludele või väljamakse tegemise taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud.

(9) Viimane väljamakse tehakse toetuse saajale pärast lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem kui neli kuud pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist.

(10) Enne lõpparuande aktsepteerimist on võimalik välja maksta kuni 95 protsenti toetuse kogu eelarvest.

§ 19. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) kontrollida tegevuskava elluviimist toetuse saaja territooriumil, ruumides või mis tahes muul moel, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada järelevalvet ja paikvaatlust;
2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
3) osaleda vaatlejana riigihankekomisjoni töös;
4) teostada vajadusel hangete eelkontrolli;
5) vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmine, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
6) teostada muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

(2) Rakendusüksusel on vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-dele 26–28 õigus nõuda toetuse saajalt toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi või kaldub kõrvale taotluses või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.

(3) Rakendusüksusel on kohustus:
1) sisestada toetuse taotluse, seire, järelevalve ja muud andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
2) teostada seiret ja järelevalvet toetuse kasutamise kohta;
3) koostada meetme seirearuanne ja lõpparuanne, kontrollida ja kinnitada aruandes sisalduvate andmete õigsus ning edastada andmed rakendusasutusele;
4) vaadata läbi, vajadusel täiendada ning kooskõlastada toetuse saaja koostatud lõpparuanne ning edastada see rakendusasutusele teadmiseks;
5) anda toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes ning esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
6) koostada ja avalikustada toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid;
7) teostada struktuuritoetuse järelevalvet, sh teha ettekirjutusi ning jälgida ettekirjutuste täitmist;
8) teavitada rakendusasutust rikkumistest;
9) menetleda väljamakseid, sh kontrollida kulude abikõlblikkust;
10) säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
11) järgida muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud nõudeid.

5. peatükk
SEIRE JA ARUANDLUS

§ 20. Seire

(1) Toetuse kasutamise aruanded esitatakse rakendusüksusele vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. Aruannete kogumise korraldab rakendusüksus.

(2) Kui tippkeskuse seire tulemustest lähtub vajadus tippkeskuse edasise toetamise peatamiseks või lõpetamiseks, langetab rakendusüksus antud küsimuses otsuse, sh otsuse väljamakstud toetuse tagasinõudmise osas.

§ 21. Aruandlus

(1) Abikõlblikkuse perioodil, aga mitte hiljem, kui kolme aasta möödumisel taotluse rahuldamise otsuse tegemisest korraldab rakendusüksus väliseksperte kaasates vahehindamise tippkeskuse tegevuskava elluviimise ja toetuse kasutamise hindamiseks.

(2) Vahehindamiseks esitab toetuse saaja vahearuande, mis koosneb:
1) tegevusaruandest, kus antakse ülevaade tippkeskuse teostatud tegevustest ja saavutatud tulemustest, erinevused taotluses püstitatud eesmärkidega võrreldes ning antakse hinnang tegevuste ja võimalike muudatuste kohta abikõlblikkuse perioodi lõpuni;
2) finantsaruandest.

(3) Vahehindamise tulemusena otsustab rakendusüksus, kas:
1) jätkata tippkeskuse toetamist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele;
2) muuta taotluse rahuldamise otsust ja jätkata tippkeskuse toetamist või
3) muuta taotluse rahuldamise otsust ja lõpetada tippkeskuse toetamine.

(4) Toetuse saaja esitab mitte hiljem kui kolm kuud pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist lõpparuande, mis koosneb:
1) tegevusaruandest, milles esitatakse kokkuvõte abikõlblikkuse perioodil teostatud peamistest tegevustest ja olulisematest saavutatud tulemustest ning nende erinevus taotluses kavandatud tegevuste ja püstitatud eesmärkidega;
2) finantsaruandest, milles esitatakse kokkuvõte kõigist abikõlblikkuse perioodil tehtud kuludest, nende erinevustest võrreldes planeeritud kuludega ning erinevuste põhjendused.

(5) Toetuse saaja esitab üks aasta ja kolm aastat pärast tegevuskava elluviimist rakendusüksusele Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu aruande tippkeskuse tegevussuundade jätkusuutlikkusest, tulemustest ja mõjust pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, erinevused võrreldes taotluses ja lõpparuandes toodud tippkeskuse eeldatava jätkusuutlikkuse, tulemuste ja mõjuga ning erinevuste põhjendused.

Minister Tõnis LUKAS

Kantsler Sirje JÕGISTE