Eesti Mereakadeemia põhimäärus
Vastu võetud 06.11.2003 nr 277
RT I 2003, 72, 479
jõustumine 22.11.2003
Muudetud
järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise
aeg):
23.08.2004 nr 276 (RT I 2004, 63, 446) 1.09.2004
18.05.2006 nr 117 (RT I 2006, 24, 178) 29.05.2006
17.01.2008 nr 22 (RT I 2008, 5, 39) 1.02.2008
Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 2 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 4 lõike 2 alusel.
1.
peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Õppeasutuse liik
Eesti Mereakadeemia (edaspidi mereakadeemia) on rakenduskõrgkool, kes tegutseb «Rakenduskõrgkooli seaduse», teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel.
§ 2. Mereakadeemia õiguslik seisund
Mereakadeemia on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.
§ 3. Mereakadeemia asukoht
(1)
Mereakadeemia asub Tallinnas. Mereakadeemia struktuuriüksused võivad asuda
väljaspool Tallinna.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
(2) Mereakadeemia postiaadress on Mustakivi tee 25, 13912 Tallinn.
§ 4. Pitsat, arveldusarve ja eelarve
Mereakadeemial on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, arveldusarve ja oma eelarve.
§ 5. Mereakadeemia tegevuse eesmärk
Mereakadeemia
tegevuse eesmärk on riigisiseselt ja rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetse
merendusalase hariduse pakkumine, merendusalase õppe- ja arendustegevuse
teostamine ja koordineerimine ning merendusalaste rakendus- ja teadusuuringute
korraldamine.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
§ 6. Mereakadeemia tegevusvaldkonnad ja õppekava tüüp
Mereakadeemia
tegevusvaldkonnad on:
1) merendusalase kõrghariduse omandamise võimaldamine
rakenduskõrgharidusõppe ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade
alusel;
2) merendusalase
kutsehariduse omandamise võimaldamine kutsekeskharidusõppe ja keskhariduse
baasil toimuva kutseõppe õppekavade alusel mereakadeemia koosseisu kuuluvas
Eesti Mereakadeemia Merekoolis;
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
3) rakendus-
ja teadusuuringute läbiviimine ja arendustegevus merenduse valdkonnas;
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
4) täienduskoolituse korraldamine.
§ 7. Mereakadeemia ülesanded
Mereakadeemia:
1)
loob mereakadeemia liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, merendusalaste
rakendus- ja teadusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks
enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis
ja välisriikides;
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
2) hangib
õppetööks, rakendus- ja teadusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks
vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid;
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
3) arendab
koostööd Eesti ja välisriikide õppe- ning teadus- ja arendusasutustega;
4)
korraldab konverentse, seminare ja muid üritusi merenduse valdkonnas;
5)
tegeleb merendusalase nõustamisega;
6) korraldab
õppe- ja teadustööga seonduvate õpikute ja õppemetoodiliste materjalide
koostamist ja väljaandmist;
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
7) teeb
riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega, juriidiliste isikute ning teiste
organisatsioonidega koostööd merendusalase hariduse arendamiseks ja mereohutuse
tagamiseks;
8) loob üliõpilastele eeldused juhtimisoskuste ja -kogemuste
omandamiseks, õpetab laevaohvitserideks õppivatele üliõpilastele (edaspidi
kadetid) meretraditsioone ning kujundab neis meretööks vajalikke
harjumusi ja isikuomadusi;
9) teeb
kadettide riigikaitselise väljaõppe korraldamisel koostööd Kaitseministeeriumi
ja Siseministeeriumiga;
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
10)
osaleb
merendusalase terminoloogia väljatöötamisel ja merendusajaloo materjalide
kogumisel;
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
11) osutab
põhimäärusega kehtestatud ulatuses põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid.
2.
peatükk
REKTOR
§ 8. Rektori pädevus
Mereakadeemiat juhib rektor. Rektor vastutab mereakadeemia üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
§ 9. Rektori ülesanded
Rektor:
1)
teostab oma pädevuse piires mereakadeemias kõrgeimat haldus- ja
distsiplinaarvõimu;
2) esindab mereakadeemiat «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja
põhimäärusega antud volituste ulatuses;
3) võib volitada prorektoreid või
teisi mereakadeemia töötajaid tegema mereakadeemia nimel tehinguid talle
põhimäärusega antud volituste piires;
4) kinnitab käskkirjaga mereakadeemia
sisekorra- ja asjaajamise eeskirja;
5) kinnitab käskkirjaga mereakadeemia
struktuuriüksuste põhimäärused;
6) hoolitseb õppe-, teadus- ja
arendustegevuse otstarbeka korralduse eest;
7) tagab mereakadeemia
eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise;
8) kinnitab
mereakadeemia eelarve ning tagab selle täitmise;
9) käsutab mereakadeemia
eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ning teiste õigusaktidega antud
volituste ulatuses;
10) on aruandekohustuslik mereakadeemia nõukogu (edaspidi
nõukogu ) ees;
11) on aruandekohustuslik haridus- ja teadusministri
ees ja laevaohvitseride väljaõppe osas Veeteede Ameti ees ning vastutab
õigusaktidest tulenevate andmete Haridus- ja Teadusministeeriumile esitamise
eest;
12) esitab
haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks mereakadeemia õppekavad
(v.a kutsekeskharidusõppe ja keskhariduse baasil toimuva kutseõppe
õppekavad, mille kinnitab rektor);
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
13) teeb
haridus- ja teadusministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
14)
immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi;
15) kuulutab välja avaliku
konkursi vabadele õppejõu ja teadustöötaja ametikohtadele;
16) sõlmib, muudab
ja lõpetab töölepinguid mereakadeemia töötajatega ning kinnitab nende
ametijuhendid;
17) juhatab nõukogu tegevust;
18) tagab nõukogu otsuste
täitmise;
19) otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
191)
kinnitab
mereakadeemia töötajate ja kadettide vormiriietuse kirjelduse ja eraldusmärgid;
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
20) täidab
teisi «Rakenduskõrgkooli seadusest», põhimäärusest ja teistest õigusaktidest
tulenevaid ülesandeid, mida ei ole antud kellegi teise pädevusse.
§ 10. Rektori õigusaktid
Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju.
§ 11. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine
(1) Rektor valitakse avalikul konkursil kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 7 lõikele 1 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Haridus- ja teadusminister kinnitab valimistulemused ning sõlmib rektoriga töölepingu, muudab seda ja lõpetab selle.
(2) Rektori ametikohale valitud mereakadeemia töötaja tööleping peatatakse tema rektoriks oleku ajaks ning rektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale ja taotleda nõukogu kehtestatud korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks.
§ 12. Rektorile umbusalduse avaldamine
(1) Nõukogul on õigus rektorile umbusaldust avaldada, kui rektor süüliselt rikub seadust või põhimäärust, ei tule toime oma töökohustustega või ei suuda tagada mereakadeemia ülesannete täitmist.
(2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt poolte nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe.
(3) Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamusega.
(4) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridus- ja teadusministrile ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks.
§ 13. Prorektorid
(1) Mereakadeemia prorektorid nimetab rektor juhtima rektori poolt määratud tegevusvaldkondi. Prorektorid asendavad rektorit vastavalt rektorilt saadud volitusele.
(2) Prorektori ametikohale nimetatud mereakadeemia töötaja tööleping peatatakse tema prorektoriks oleku ajaks ning prorektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale ja taotleda nõukogu kehtestatud korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks. Prorektori tööleping lõpeb temaga töölepingu sõlminud rektori töölepingu lõppemisel.
§ 14. Rektoraat
(1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, kelle koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga.
(2) Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel.
§ 141.
Professorite kogu
(1) Rektorile akadeemilistes küsimustes nõu andva organina tegutseb professorite kogu.
(2) Professorite kogusse kuuluvad mereakadeemias töötavad professorid, kellele professorite kogu on teinud vastavasisulise ettepaneku. Professorite kogu juhib professorite kogu vanem, kelleks on vanim korraline professor, kes töötab mereakadeemias vähemalt 51-protsendilise koormusega.
(3) Professorite kogu liikmete arvu, selle moodustamise ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. Loodava professorite kogu kutsub kokku rektor.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
3.
peatükk
NÕUKOGU JA NÕUNIKE KOGU
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
§ 15. Nõukogu pädevus
Mereakadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.
§ 16.
Nõukogu koosseis
(1) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, dekaanid, professorite kogu vanem, Eesti Mereakadeemia Merekooli direktor, Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskuse juhataja, õppeosakonna juhataja, teadus- ja arenduskeskuse juhataja, üks iga teaduskonna nõukogus valitud õppejõudude esindaja ning üliõpilasesinduse esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust. Üliõpilasesinduse esindajate arvu määrab rektor.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
(2) Nõukogu esimees on rektor.
§ 17. Nõukogu ülesanded
Nõukogu:
1)
teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid põhimääruse muutmise ja
täiendamise algatamiseks;
2) võtab vastu mereakadeemia arengukava ja esitab
selle haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks;
3) otsustab õigusaktidega
sätestatud ulatuses ja korras mereakadeemia kasutusse antud riigivaraga seotud
küsimusi;
4) kinnitab
mereakadeemia kodukorra, mereakadeemia juhtimise ja õppe- ning teadus- ja
arendustegevuse korraldamise eeskirjad;
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
5) võib
avaldada rektorile umbusaldust;
6) kinnitab õppejõudude kvalifikatsiooni
hindamise ning üliõpilaste eelmiste õpitulemuste ja erialase töökogemuse
arvestamise tingimused ja korra;
7) valib korralised õppejõud ja
teadustöötajad;
8) kinnitab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise
tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks, sealhulgas kadettidele eraldatava
toetuse määramise ja maksmise tingimused ja korra;
9) võib nimetada
mereakadeemias vähemalt 10 aastat professorina töötanud pensionile siirduva
õppejõu emeriitprofessoriks ja kehtestab emeriitprofessori tasu saamise
korra;
10) võib teha rektorile ettepaneku sõlmida kõrgkoolis ametis olevate
vähemalt 11 aastat professorina töötanud isikutega tööleping määramata
ajaks;
11) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja;
12) otsustab mereakadeemia
liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides;
13) võib kehtestada
magistriõppe olemasolul selle alustamise tingimusena «Rakenduskõrgkooli
seaduses» sätestatust pikema töökogemuse nõude tulenevalt õppesuuna
eripärast;
14) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat mereakadeemia lõpetanud
isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement) saamise
korra;
15) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning
õppekulude hüvitamise määra;
16) võib kehtestada õppekava kohaselt täitmisele
kuuluva õppe mahu alampiiri osakoormusega õppes;
17) nimetab vajadusel
õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad,
mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
18)
kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
19) kinnitab eelarve täitmise
aruande;
20) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise
korra;
21) kuulab ära rektori, prorektorite, dekaanide ja teiste
struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded, samuti mereakadeemia nõunike kogu
ettepanekud ja hinnangud mereakadeemia arengut ja arendamist puudutavates
küsimustes;
22) otsustab õppetöö üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui ühte
teaduskonda;
221)
kehtestab mereakadeemia sümbolid (logo, lipp, märk, ametiraha, medal jm);
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
23) lahendab
teisi küsimusi, mis tulenevalt «Rakenduskõrgkooli seadusest», põhimäärusest ja
teistest õigusaktidest kuuluvad tema pädevusse.»
§ 18. Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus
(1) Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised igal teisel aastal. Nõukogusse valitud liikme volitused kestavad valimiste toimumise aasta 21. augustist ülejärgmise aasta 20. augustini.
(2) Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida mereakadeemia korraline õppejõud. Õppejõudude esindajate kandidaate nõukogusse võivad esitada ja valida mereakadeemias töölepingu alusel töötavad õppejõud.
(3) Üliõpilasesinduse esindajate nõukogusse valimised korraldab üliõpilasesindus. Üliõpilasesinduse esindajate nõukogusse valimise korra võtab vastu üliõpilasesindus ja kinnitab rektor.
(4) Õppejõudude nõukogusse valimise korra kehtestab rektor.
(5) Nõukogu liikme mereakadeemiast eemalviibimisel kauem kui kolm kuud või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel.
§ 19. Nõukogu töökord
(1) Nõukogu
töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised.
(2) Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas nõukogu kinnitatud ajakava alusel. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul teda asendav prorektor või viimase puudumisel nõukogu vanim liige.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
(3)
Erakorraline istung kutsutakse kokku rektori või ühe kolmandiku nõukogu liikmete
nõudmisel.
(4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub rektor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul.
(5) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse küsimuste arutamise kord.
(6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Paragrahvi 17 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige.
(7) Nõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta rektor otsusele alla, vaid esitab küsimuse nõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teistkordselt vastu, kirjutab rektor nõukogu otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse.
(8) Nõukogu istungeid protokollib rektori määratud isik.
(9) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid.
§ 191.
Nõunike kogu
Nõunike kogu on mereakadeemiat ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mis moodustatakse „Rakenduskõrgkooli seadusega” sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
4.
peatükk
STRUKTUUR
§ 20. Struktuur
(1) Mereakadeemia struktuur jaguneb akadeemiliseks ja tugistruktuuriks.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
(2) Struktuuriüksuste eesmärk on täita mereakadeemia ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruse ning sisekorraeeskirjade alusel rektori või tema määratud isiku vastutusalas.
(3) Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik rektori või tema määratud isiku ja nõukogu ees.
(4) Struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse rektor.
§ 21.
Akadeemiline struktuur
(1) Mereakadeemia akadeemilise struktuuri moodustavad teaduskonnad, keskused, instituudid, Eesti Mereakadeemia Merekool ja Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskus ning nende allüksused (õppetoolid, osakonnad, laboratooriumid ja õppetöökojad).
(2) Mereakadeemia akadeemilise struktuuri üksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust 1.02.2008]
§ 22.
Teaduskond
(1) Teaduskond on mereakadeemia akadeemilise struktuuri põhiüksus, mis ühendab lähedaste erialade õppe-, arendus- ja teadustööd.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust 1.02.2008]
(2) Teaduskond võib omakorda jaguneda õppetoolideks ja osakondadeks.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust 1.02.2008]
(3)
Teaduskonna tööd juhivad dekaan ja teaduskonna nõukogu.
(4) Dekaani valib teaduskonna nõukogu korraliste professorite või dotsentide hulgast konkursi korras kuni viieks aastaks. Valimistulemuse kinnitab nõukogu. Dekaani nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor.
(41)
Laevandus-
ja mehaanikateaduskonna dekaani ametikohalevõibkandideerida
isik, kellel lisaks sellele, et ta vastab lõikes 4 toodud nõuetele, on vähemalt
viieaastane praktilise meresõidu
kogemus. Dekaani nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust 1.02.2008]
(5)
Kui
dekaani ametikohta pole võimalik täita dekaani ametikoha nõuetele vastava
isikuga või kui dekaani tööleping on peatatud, võib rektor teaduskonna nõukogu
esildisel kuni kolmeks aastaks nimetada dekaani ametisse kohusetäitjana. Dekaani
kohusetäitja põhiülesanne on teaduskonna arendamine nõukogus kinnitatud
arenduskava alusel.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust 1.02.2008]
(6) Teaduskonna tegevuse alused ja korra sätestab teaduskonna põhimäärus, mille võtab vastu teaduskonna nõukogu ja kinnitab rektor.
§ 23. Õppetool
(1) Õppetool on lähedasi õppeaineid õpetavate õppejõudude ning õppetooli koosseisu kuuluvate teadustöötajate ja laboratooriumide töötajate ühendus.
(2) Õppetooli juhataja on korraline professor või dotsent, kelle valib teaduskonna nõukogu konkursi korras kuni viieks aastaks. Õppetooli juhataja nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor.
(3)
Kui
õppetooli juhataja ametikohta pole võimalik täita professori või dotsendi
ametikoha nõuetele vastava isikuga või kui korralise professori või dotsendi
tööleping on peatatud, võib rektor kuni kolmeks aastaks nimetada õppetooli
juhataja ametisse kohusetäitjana. Õppetooli juhataja kohusetäitja põhiülesanne
on õppetooli arendamine teaduskonna nõukogus kinnitatud arenduskava
alusel.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust 1.02.2008]
(4) Õppetool tegutseb õppetooli põhimääruse alusel, mille võtab vastu teaduskonna nõukogu ja kinnitab rektor.
§ 24.
Tugistruktuur
Mereakadeemia tugistruktuuri moodustavad osakonnad, teenistused, talitused, kirjastus ja raamatukogu, kes tegutsevad rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruste alusel neile antud õiguste piires.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust 1.02.2008]
§ 25.
Eesti Mereakadeemia Merekool
[RT I 2008, 5, 39 – jõust 1.02.2008]
(1)
Eesti
Mereakadeemia Merekool on mereakadeemia struktuuriüksus, kes tegutseb käesoleva
põhimääruse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel. Kutseõppe
õppekavade rakendamisele Eesti Mereakadeemia Merekoolis laienevad
„Kutseõppeasutuse seaduse”kutseõppe
õppekava reguleerivad ja pedagooge puudutavad sätted.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust 1.02.2008]
(2) Eesti
Mereakadeemia Merekooli põhimääruse võtab vastu mereakadeemia nõukogu ja
kinnitab rektor.
(3)
Eesti
Mereakadeemia Merekooli juhib direktor, kes valitakse mereakadeemia rektori
poolt kehtestatud korras ja kelle nimetab ametisse rektor kuni viieks
aastaks.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust 1.02.2008]
§ 26. Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskus
(1)
Eesti
Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskus on täiskasvanute koolitusega tegelev
õppekeskus ja mereakadeemia struktuuriüksus, kes tegutseb käesoleva põhimääruse,
oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust 1.02.2008]
(2) Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskuse põhimääruse kinnitab Mereakadeemia rektor.
(3)
Eesti
Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskust juhib juhataja, kes valitakse mereakadeemia
rektori poolt kehtestatud korras ja kelle nimetab ametisse rektor kuni viieks
aastaks.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust 1.02.2008]
5.
peatükk
ÕPPEKORRALDUS
§ 27. Õppekava
Mereakadeemias toimub õppetöö „Kutseõppeasutuse seadusele” vastavate kutsekeskharidusõppe ja keskhariduse baasil toimuva kutseõppe õppekavade, Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusele nr 258 „Kõrgharidusstandard” vastavate rakenduskõrgharidusõppe õppekavade ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks nõukogu ja kinnitab haridus- ja teadusminister, välja arvatud kutsekeskharidusõppe ja keskhariduse baasil toimuva kutseõppe õppekavad, mille kinnitab rektor.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust 1.02.2008]
§ 28. Üliõpilaste mereakadeemiasse vastuvõtmine ja mereakadeemiast väljaarvamine
Üliõpilased võetakse mereakadeemiasse vastu ja arvatakse mereakadeemiast välja vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 11 lõikele 2 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 29. Õppekorralduse alused
(1)
Mereakadeemia
õppetöö üksikasjaline korraldus, sealhulgas isikute õppimine eksternina,
sätestatakse nõukogu kehtestatud mereakadeemia juhtimise ja õppe- ning teadus-
ja arendustegevuse korraldamise eeskirjades.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
(2)
Mereakadeemial
on õigus viia läbi õpet mereakadeemia juhtimise ja õppe- ning teadus- ja
arendustegevuse korraldamise eeskirjades nimetatud õppevormides, mis aitavad
kaasa õppe eesmärkide saavutamisele.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
(3) Õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Õppeaasta maht on 40 ainepunkti. Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi rakendamisel on ühe õppeaasta maht 60 ainepunkti.
(4) Üliõpilaste teadmisi hinnatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 6 lõike 2 punkti 18 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
(5) Õppekava täitmisel võib mereakadeemia rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes kuni 50% ulatuses arvestada isiku eelmisi õpitulemusi ja erialast töökogemust. Üliõpilase poolt mereakadeemias eelnevalt saadud õpitulemusi võib mereakadeemia arvestada enam kui 50% ulatuses nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras.
(6) Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata üliõpilase akadeemilist puhkust.
§ 30. Mereakadeemia lõpetamine ja lõpudokumendid
(1) Kui on sooritatud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogutud nõutavad ainepunktid ja kaitstud lõputöö või sooritatud lõpueksamid, antakse lõpetajale diplom õppekava täitmise kohta koos akadeemilise õiendiga.
(2) Mereakadeemia lõpetanud isikule väljastab mereakadeemia tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement ).
(3) Andmed mereakadeemia väljaantud lõpudokumentide kohta kantakse riiklikku registrisse «Eesti Hariduse Infosüsteem» vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 19 lõikele 4 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
[RT I 2004, 63, 446 – jõust. 1.09.2004]
6.
peatükk
LIIKMESKOND
§ 31. Liikmeskond
Mereakadeemia liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning õpilased ja üliõpilased.
§ 32. Mereakadeemia töötajad
(1) Mereakadeemia töötajad on mereakadeemias töölepingu ja käsunduslepingu alusel töötavad isikud, sealhulgas mereakadeemia õppejõud ja teadustöötajad.
(2) Rektoril on õigus sõlmida õppe- või teadustööd tegevate isikutega käsunduslepinguid ning anda nimetatud isikutele külalisõppejõu või külalisteaduri nimetuse.
§ 33. Õppejõud
(1) Mereakadeemia õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud normide alusel ning kooskõlastatult vastava õppetooli juhatajaga, samuti täidab ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel.
(2) Mereakadeemia rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Ülikooliseaduses» ja «Rakenduskõrgkooli seaduses» õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. Professorite ametikohad määrab nõukogu.
(3)
Korraliste
õppejõudude ametikohad nähakse ette mereakadeemia koosseisus ja need täidetakse
avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks vastavalt „Rakenduskõrgkooli
seaduse” § 23 lõikele 5 haridus- ja teadusministri kehtestatud korras.
Erakorraline õppejõud võetakse tööle tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
(4) Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor igaks õppeaastaks.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
§ 34.
Teadustöötajad
(1) Mereakadeemia teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses» kehtestatud nõudeid.
(2) Teadustöötajate koosseisu kinnitab rektor teadusprorektori ettepanekul.
§ 35. Töötaja õigused ja kohustused
(1)
Mereakadeemia töötajal on:
1) õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku
täienduskoolitust;
2) õigus kasutada õppe-, teadus- ja arendustegevuseks
tasuta mereakadeemia raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud
korras;
3) kohustus kasutada mereakadeemia kasutuses olevat riigivara
heaperemehelikult;
4) kohustus tõsta oma erialast ja pedagoogilist
kvalifikatsiooni;
5) õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid
reguleerivatest õigusaktidest, mereakadeemia sisekorraeeskirjast, töötaja
ametijuhendist ja kollektiivlepingust.
(2) Mereakadeemia õppejõul on lisaks lõikes 1 nimetatud õigustele ja kohustustele õigus saada viie aasta jooksul kokku 20 tööülesannetest vaba nädalat loometööks või kutseoskuste täiendamiseks, kusjuures talle säilitatakse ametipalk.
(3) Külalisõppejõul ja külalisteaduril on mereakadeemia teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused.
§ 36. Õpilased
Õpilased on
kutseõppe õppekava järgi õppijad. Õpilastele laienevad «Rakenduskõrgkooli
seadusega» ja põhimäärusega kehtestatud õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd
«Kutseõppeasutuse seadus» ei sätesta teisiti.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
§ 37. Üliõpilased
Üliõpilased on isikud, kes on immatrikuleeritud mereakadeemia rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse.
§ 38. Üliõpilase õigused ja kohustused
(1)
Üliõpilasel on:
1) õigus saada mereakadeemialt õppekorraldusalast
informatsiooni;
2) õigus valida oma õpingukavasse kuni 10% ulatuses aineid
teistest õppekavadest;
3) õigus kuulata mereakadeemias õppekavaväliseid
loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi;
4) õigus
tasuta kasutada õppetegevuseks mereakadeemia auditooriume, laboratooriume,
arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muid vahendeid rektori
kehtestatud korras;
5) õigus valida oma esindajaid ja olla valitud
mereakadeemia üliõpilasesindusse;
6) õigus esitada rektorile
üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine
õpetamiseks;
7) õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise
ettepanekuid;
8) vastavalt
mereakadeemia juhtimise ja õppe- ning teadus- ja arendustegevuse korraldamise
eeskirjadele õigus motiveeritud avalduse alusel nõuda eksami või arvestuse
uuesti sooritamist eksamikomisjonile;
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
9) õigus
saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
10) õigus saada üks
kord rakenduskõrgharidusõppes ja üks kord magistriõppes akadeemilist puhkust
üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat,
kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse
kolmeaastaseks saamiseni;
11) õigus saada üliõpilaspilet vastavalt
«Rakenduskõrgkooli seaduse» § 24 lõike 1 punktile 9 haridus- ja
teadusministri määrusega kehtestatud korras;
12) õigus saada õppetoetust ja
õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega» kehtestatud
tingimustel ja korras;
13) õigus õppekava sulgemisel või mereakadeemia
tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või
lähedasel õppesuunal;
14) kohustus kasutada mereakadeemia kasutusse antud
riigivara heaperemehelikult ja järgida mereakadeemia õppekorralduse ja sisekorra
eeskirju;
141)
õigus
riigieelarvest rahastatavale toitlustusele ja vormiriietusele, kui ta õpib
„Meresõiduohutuse seadusega” reguleeritud laevapere liikme koolituse aluseks
oleval õppekavalriikliku
koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal;
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
15) teised
õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused.
(2)
Lisaks
lõikes 1 loetletud õigustele ja kohustustele täidavad kadetid kadettide
kodukorra nõudeid ja omandavad laevaohvitseri tööks vajaliku vastutustunde,
distsipliini ning juhtimiskogemuse.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
7.
peatükk
ÜLIÕPILASESINDUS
§ 39. Üliõpilaskond ja üliõpilasesindus
(1) Mereakadeemia üliõpilased moodustavad üliõpilaskonna.
(2) Üliõpilaskond on institutsioon, kes teostab üliõpilaste õigust omavalitsusele – otsustada ja korraldada kooskõlas „Rakenduskõrgkooli seaduse” ja seaduse alusel antud õigusaktidega iseseisvalt üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest.
(3) Üliõpilaskonna tegevuse aluseks on „Rakenduskõrgkooli seadus” ja üliõpilaskonna põhikiri, mille üliõpilaskond võtab oma koosolekul vastu koosseisu vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega ja kinnitab mereakadeemia nõukogu.
(4) Üliõpilaskonna esindusorgan on üliõpilasesindus. Üliõpilaskond valib üliõpilaste esindajad mereakadeemia nõukogusse.
(5) Üliõpilasesinduse valimise õigus on kõikidel mereakadeemiasse immatrikuleeritud üliõpilastel. Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel teaduskondade proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas.
(6) Mereakadeemia eelarves nähakse ette vahendid, mida üliõpilasesindus kasutab seadusest ja üliõpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
§-d 40 ja 41 [Kehtetud – RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
8.
peatükk
VARA JA FINANTSEERIMINE
§ 42. Vara
Mereakadeemia valdab, kasutab ja käsutab «Rakenduskõrgkooli seadusest» ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks mereakadeemia kasutusse antud riigivara «Riigivaraseadusega» sätestatud korras.
§ 43. Finantseerimine
(1) Mereakadeemiat finantseeritakse riigieelarvest (sealhulgas riikliku koolitustellimuse ulatuses), põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud ja muudest vahenditest.
(2) Mereakadeemia teadus- ja arendustegevust finantseeritakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega» sätestatud alustel ja korras.
(3) Mereakadeemial on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid taseme- ja tööalases koolituses, sealhulgas eksternõppes, rakendus- ja teadusuuringute läbiviimisel ja lepingulises õppe- ja arendustöös, merendusalases nõustamises ja kirjastamises, tellimustööde täitmisel ning üliõpilastele ühiselamuteenuste pakkumisel. Teenuste tasu määramise alused ja korra kehtestab nõukogu.
[RT I 2008, 5, 39 – jõust. 1.02.2008]
(4) Lõikes 3 nimetatud teenuste osutamisest ja lepinguliste tööde teostamisest laekunud vahendid moodustavad mereakadeemia eelarve ja finantseerimise lahutamatu osa.
9.
peatükk
ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE
§ 44. Aruandlus
Mereakadeemia peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras.
§ 45. Kontroll
Mereakadeemia majandustegevust ning mereakadeemia kasutuses oleva riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikontroll.
§ 46. Järelevalve
Mereakadeemia tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium seadusega sätestatud korras.
10.
peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 47. Mereakadeemia õigusaktide põhimäärusega vastavusse viimine
Mereakadeemia rektori ja nõukogu õigusaktid viiakse põhimäärusega vastavusse 120 päeva jooksul põhimääruse jõustumise päevast arvates.
§ 48. [käesolevast tekstist välja jäetud]
Facebook
Twitter