Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse tingimused ja kord
Vastu võetud 28.01.2008 nr 10
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrus kehtestab «Inimressursi arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks» tegevusvaldkonna «Ettevõtlusega alustamist toetavad tegevused» elluviimiseks toetuse taotlemise ja menetlemise ning toetuse kasutamise korra alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse meetme (edaspidi meede) raames meetme eesmärkide saavutamiseks.
(2) Meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), tähenduses.
(3) Määrust ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I
loetletud või Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris 2008
avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
1) Euroopa
Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane
tootmine, töötlemine ja turustamine;
2) taime- ja
loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad;
3)
metsamajandus ja metsavarumine ning kalapüük ja vesiviljelus;
4)
veondus ja laondus;
5) hulgi- ja jaekaubandus, sealhulgas
mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük, välja arvatud
mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;
6)
kinnisvaraalane tegevus;
7) tubakatoodete ja joogitootmine, välja
arvatud alkoholivaba joogi, mineraalvee ja muu villitud joogi tootmine;
8)
hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;
9) finants- ja
kindlustustegevus;
10) juriidilised toimingud ja arvepidamine;
peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine, reklaamindus- ja
turu-uuringud, välja arvatud reklaamiagentuuride tegevus;
11)
rentimine ja kasutusrent.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk
(1) Meetme raames antava alustava ettevõtja starditoetuse (edaspidi starditoetus) eesmärgiks on jätkusuutliku arenguprognoosiga väikeettevõtjate tekke soodustamine ja ellujäämisvõimaluste parandamine vähendades finantseerimisvõimaluste kättesaadavuse takistusi.
(2) Meetme raames antava alustava ettevõtja kasvutoetuse (edaspidi kasvutoetus) eesmärgiks on jätkusuutlike kasvu- ja ekspordipotentsiaaliga väikeettevõtjate tekke- ja arenguvõimaluste parandamine vähendades finantseerimisvõimaluste kättesaadavuse takistusi.
§ 3. Meetme rakendusüksus
Meetme rakendusüksuseks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste nimetamine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).
§ 4. Mõisted
Käeoleva määruse tähenduses:
1) starditoetus on
toetus, mis on suunatud ettevõtjale, kelle kolme esimese majandusaasta
prognoositava neto müügitulu aritmeetiline keskmine jääb alla 1 000 000
Eesti krooni ja kes on tegutsenud maksimaalselt 12 kuud;
2)
kasvutoetus on toetus, mis on suunatud ettevõtjale, kelle kolme esimese
majandusaasta prognoositava neto müügitulu aritmeetiline keskmine on
1 000 000 Eesti krooni või rohkem ja kes on tegutsenud maksimaalselt
24 kuud;
3) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud,
mõistlik ja vajalik äriprojekti elluviimiseks ning mis on tehtud
kooskõlas meetme määrusega või toetuse taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud nõuetega;
4) taotlus on vormikohane kirjalik
avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
5)
äriprojekt on tegevuste kogum, mis on suunatud ettevõtja äriidee
realiseerimisele;
6) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele
suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste
kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
7)
taotleja on isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
8)
toetuse saaja on isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on
rahuldatud;
9) asutamisel olev ettevõtja on asutamislepingu või
asutamisotsusega kinnitatud, kuid seni veel äriregistrisse kandmata
äriühing;
10) juhtorgan on «Tulumaksuseaduse» §-s 9
sätestatud juhtimis- ja kontrollorgan.
2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED
§ 5. Meetme raames toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
1) äriprojekti
teostamiseks vajaliku materiaalse põhivara soetamine;
2)
ettevõtja kohta infot vahendava Interneti veebilehe loomine ja
arendamine;
3) äriprojekti põhitegevusega seotud rakendustarkvara
soetamine;
4) tööstusdisainilahenduse ja kaubamärgi väljatöötamiseks
ning arendamiseks vajalikud tegevused;
5) patendi, kasuliku mudeli,
kaubamärgi või tööstusdisainilahenduse litsentsi omandamine;
6)
ettevõtja poolt toodetava toote vastavushindamine.
(2) Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida on varasemalt finantseeritud riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.
§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Meetme raames on abikõlblikud järgmised §-s 5 nimetatud tegevustega
seotud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele:
1)
masinate, seadmete või muu taotluses esitatud äriprojekti teostamiseks
otseselt vajaliku materiaalse põhivara soetamisega seotud kulud;
2)
punktis 1 nimetatud materiaalse põhivara soetamisega seotud transpordi-
ja seadistamise kulud, kusjuures soetatava materiaalse põhivara üksiku
eseme maksumuseks peab olema vähemalt 3000 Eesti krooni ning olema
kasutuses vähemalt 5 aastat;
3) kaupade tootmise või
teenuse osutamisega otseselt seotud mootorsõidukite soetamisel liisingu
esmase sissemaksega seotud kulud;
4) ettevõtja kohta minimaalselt
kahes keeles infot vahendava Interneti veebilehe terviklahenduse
(sealhulgas disainilahenduse ja tehnilise lahenduse) loomisega seotud
kulud kuni 10 000 Eesti krooni ulatuses;
5) liisitava vara
soetamiseks tehtav esmane sissemakse kuni 100% ulatuses, mis ei või olla
suurem kui 25% liisitava vara hinnast;
6) tööstusdisainilahenduse ja
kaubamärgi otseselt väljatöötamise ning arendamisega seotud teenustasud;
7)
patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi või tööstusdisainilahenduse
litsentsi omandamisega seotud litsentsitasud;
8) otseselt
vastavushindamisega seonduvad kulud, sealhulgas toote katsetamise ja
toote või tootmisprotsessi käsitleva kvaliteedisüsteemi
sertifitseerimisega, tootmise inspekteerimisega seonduvad kulud;
9)
rakendustarkvara soetamise kulud, välja arvatud lõike 2 punktis 6
sätestatud rakendustarkvara soetamise kulud;
10) Eesti
riiklikule arengukavale Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks
«Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja Euroopa
Liidu osalusele viitamise ning struktuurifondidest rahastatud objektide
nõuetekohase tähistamisega seotud kulud.
(2) Lisaks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2
alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on
meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1)
käibevara soetamise kulud;
2) kinnisvara soetamise kulud;
3)
ehitiste soetamise ja ehitamise ning renoveerimisega seotud kulud;
4)
olmeelektroonika soetamise kulud, välja arvatud juhul, kui
olmeelektroonika on otseselt seotud äriprojekti raames planeeritud
teenuse osutamisega;
5) kontorimööbli ja kontoritehnika soetamise
kulud;
6) äriühingu tugifunktsioone toetava rakendustarkvara
(sealhulgas raamatupidamis-, kliendihaldus-, tekstitöötlus-,
tabelarvutus- ja presentatsioonide loomisel kasutatavate programmide)
soetamise kulud;
7) sõiduauto soetamise kulud;
8)
mitterahalised sissemaksed;
9) ettevõtja üldkulud ja personalikulud;
10)
amortisatsioonikulud;
11) pangagarantiid;
12) finants- ja
pangakulud;
13) trahvid;
14) transpordikulud, välja arvatud
lõike 1 punktis 2 sätestatud kulud;
15)
konsultatsioonikulud, sealhulgas õigusabikulud.
(3) Käibemaks on projekti raames abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
(4) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja või taotlejas osalust omavate isikute ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud.
(5) Meetme raames kaetavate kulude objekti tarnija või teenuse osutaja peab olema asukohamaa asjaomasesse registrisse registreeritud eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.
(6) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud ja otseselt vajalikud äriprojekti teostamiseks.
(7) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis tekivad arvates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani.
(8) Kulu tekkimise hetkeks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva.
(9) Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad, tingimusel, et projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks.
(2) Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 12 kuud. Toetuse saaja võib taotleda projekti perioodi pikendamist vastavalt § 19 lõike 2 punktis 3 sätestatule maksimaalselt 6 kuu võrra, tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa 12 kuud.
(3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimise hetkest (alguskuupäev) või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast. Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval (lõppkuupäev).
(4) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud taotletava projekti kestuse jooksul ja mitte hiljem kui 31. august 2015. a.
§ 8. Toetuse finantseerimise piirmäärad ja tingimused
(1) Taotletavate toetuste maksimaalsed suurused on järgmised:
1)
starditoetuse maksimaalseks suuruseks on 50 000 Eesti krooni projekti
kohta;
2) kasvutoetuse maksimaalseks suuruseks on 200 000 Eesti
krooni projekti kohta.
(2) Starditoetuse finantseerimise piirmääraks on kuni 75% abikõlblikest kuludest. Toetatavate projektide omafinantseeringu määr on starditoetuse kasutamisel vähemalt 25% abikõlblikest kuludest.
(3) Kasvutoetuse finantseerimise piirmääraks on kuni 50% abikõlblikest kuludest. Toetatavate projektide omafinantseeringu määr kasvutoetuse kasutamisel on vähemalt 50% abikõlblikest kuludest.
(4) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastamatuid toetusi.
3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE
§ 9. Toetuse taotlemine
(1) Käesoleva meetme raames saab toetust taotleda jooksvalt.
(2) Taotluste vastuvõtmisest annab sihtasutus teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
(3) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.
(4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele omakäeliselt paberkandjal allkirjastatult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või kasutades elektroonilist andmesidet, millega toimub isikusamasuse tuvastamine (autentimine) läbi sihtasutuse poolt aktsepteeritud autentimisteenuse pakkujate ning mille kohustuslikud lisatingimused on taotlejale kättesaadavaks tehtud sihtasutuse «eTaotlus» keskkonnas. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.
§ 10. Nõuded taotlejale
(1) Starditoetuse taotlejaks võib olla Eestis asutamisel olev või mitte kauem kui taotluse registreerimisest 12 kuud tagasi äriregistrisse kantud ettevõtja, milles teine juriidiline isik võib omada kuni 25% osalust.
(2) Kasvutoetuse taotlejaks võib olla Eestis asutamisel olev või mitte kauem kui taotluse registreerimisest 24 kuud tagasi äriregistrisse kantud ettevõtja, milles teine juriidiline isik võib omada kuni 25% osalust.
(3) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1)
taotlejal ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud
juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed
olema tasutud ajakava kohaselt;
2) taotleja töötajate arv peab olema
väiksem kui 50 töötajat ja tema eelmise majandusaasta aastakäive ei tohi
ületada 50 miljonit Eesti krooni või bilansimaht 25 miljonit Eesti
krooni;
3) taotlejale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada
koos meetme raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära
3 129 320 Eesti krooni (200 000 eurot);
4) füüsilisest
isikust ettevõtjast taotleja ei tohi omada rohkem kui 5%-list osalust
või kuuluda juhtorgani koosseisu samal tegevusalal ja samas asukohas
tegutsevas juriidilises isikus ning temaga «Tulumaksuseaduse» §-s 8
sätestatud tähenduses seotud isik ei tohi tegutseda füüsilisest isikust
ettevõtjana samal tegevusalal ja samas asukohas, omada osalust või
kuuluda juhtorgani koosseisu teises samal tegevusalal ja samas asukohas
tegutsevas juriidilises isikus;
5) äriühingust taotlejas ei või omada
rohkem kui 5%-list osalust samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsev
isik või isik, kes omab samaaegselt osalust või kuulub juhtorgani
koosseisu samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas teises
juriidilises isikus või kelle puhul «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud
tähenduses seotud isik tegutseb samal tegevusalal ja samas asukohas või
omab osalust või kuulub juhtorgani koosseisu teises samal tegevusalal ja
samas asukohas tegutsevas juriidilises isikus.
(4) Taotleja ei või olla varem saanud sihtasutuselt alustava ettevõtja starditoetust «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» alusel kehtestatud korras.
(5) Juhul kui taotleja on varem sihtasutuselt saanud toetust «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras või muudest riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.
(6) Käesoleva määruse alusel antakse stardi- ja kasvutoetust ühekordselt. Starditoetust saanud ettevõtja võib hiljem, kasvutoetuse nõuetele vastamise korral, taotleda ka kasvutoetust.
§ 11. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud:
1) vastama taotleja ja taotluse kohta
esitatud küsimustele;
2) võimaldama teostada taotleja ja
taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja paikvaatlust ning esitatud
andmete õigsuse kontrolli;
3) esitama ettenähtud vormil, viisil
ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
4) viivitamata
kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest
või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada taotleja poolt oma
kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või
volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankrotiavalduse
esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka
siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või
avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
5) esitama sihtasutuse
esimesel nõudmisel asutamislepingu või -otsuse koopia juhul, kui
ettevõtja on asutamisel;
6) viivitamata kirjalikult informeerima
äriprojekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega
seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
7)
esitama volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
8)
esitama ettevõtte tegutsemiseks vajaliku hoone või maa omandi- või
kasutusõigust tõendavad dokumendid;
9) esitama kolm
hinnapakkumise koopiat, mille on esitanud ettevõtjad, kes ei ole seotud
isikud «Tulumaksuseaduse» mõttes, kulude korral, mis ületavad ilma
käibemaksuta arvestuses 100 000 Eesti kroonise piirmäära ühe tarnija
kohta;
10) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama
sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse
tegemist.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Starditoetuse taotluses sisalduv projekt peab vastama § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgile.
(2) Kasvutoetuse taotluses sisalduv projekt peab vastama § 2 lõikes 2 nimetatud eesmärgile.
(3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus
on esitatud määruses ettenähtud korras;
2) toetust
taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele;
3)
taotletava toetuse suurus ei ületa §-s 8 sätestatud toetuse määra;
4)
taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt
2015. aasta 31. augustiks;
5) taotluses sisalduva projekti
eelarves on muuhulgas ette nähtud nõutav omafinantseering;
6)
taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
7)
taotluse on allkirjastanud taotleja või tema esindusõiguslik isik
omakäelise allkirjaga või digitaalallkirjaga või taotluse esitaja on
tuvastatud muul § 9 lõikes 4 ettenähtud elektroonsel viisil.
(4) Toetatava äriprojekti raames kavandatavad tegevused peavad olema seotud ettevõtluse edendamisega väljaspool Tallinna.
(5) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1)
üldandmed taotleja kohta, sealhulgas ärinimi, äriregistrisse kandmise
kuupäev (asutamisel oleva äriühingu puhul märge «asutamisel»),
äriregistri kood (asutamisel oleva äriühingu puhul riigi ja omavalitsuse
andmekogudes asutamistehingu tõestamise toimingu number või
mittenotariaalse asutamistehingu korral asutajatele äriregistri
internetipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber), postiaadress,
e-posti aadress, telefoninumber, andmed taotleja omaniku või omanike ja
juhtorgani liikme või liikmete kohta, andmed projekti raames taotleja
esindusõigusliku isiku kohta, andmed taotleja põhitegevusala ja
kõrvaltegevusalade kohta;
2) andmed taotleja tähtsamate
majandusnäitajate kohta, sealhulgas tegevusaruanne;
3) andmed
projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, projekti tegevusvaldkond,
projekti tegevuste algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk ja oodatavad
tulemused, projekti tegevuste lühikirjeldus, projekti
finantseerimiseelarve tegevuste lõikes, mis sisaldab projekti
üldmaksumust, omafinantseeringu summat ja toetuse summat;
4)
andmed taotleja majandusnäitajate prognooside kohta projekti alustamise
majandusaastast kuni projekti lõpetamise aastale järgneva kahe aasta
kohta, sealhulgas realiseerimise netokäive, ekspordikäive, puhaskasum
või -kahjum, kulum, tööjõukulud ja töötajate keskmine arv;
5)
andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõju kohta;
6)
rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega
abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas tood vähese tähtsusega abi
teatise vormil esitatud andmed, juhul kui ettevõtjale on jooksva
majandusaasta või kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese
tähtsusega abi;
7) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse
kohta.
(6) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente:
1)
äriplaan koos finantsprognoosidega kolmeks aastaks;
2) tegevus-
ja finantsaruanded eelneva majandustegevuse kohta või ainult
tegevusaruanne juhul, kui majandustegevust ei ole veel toimunud;
3)
juhtorgani liikme või liikmete või füüsilisest isikust ettevõtja
elulookirjeldus;
4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik
tegutseb volituse alusel.
4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine, taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.
(2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja tegevusi juhul, kui taotletav toetus ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu. Sihtasutuse poolt määratud selgituste ja lisainformatsiooni, taotluse täienduste või muudatuste esitamise tähtajaks on sihtasutusel õigus menetlus peatada.
(3) Taotlusi menetletakse taotluste esitamise järjekorras. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 35 tööpäeva alates taotluse registreerimisest.
(4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab meetme rahastamise eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.
(5) Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui taotluse rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks meetme taotluste rahastamise eelarvega. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
(6) Taotluste vastuvõtmine avatakse sihtasutuse juhatuse otsusega juhul, kui taotluste rahastamise eelarvesse laekuvad täiendavad vahendid taotluste rahastamiseks. Taotluste vastuvõtmise avamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
§ 14. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine
(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega.
(2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest või taotluse registreerimisest ja § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.
(3) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(4) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse
taotlust sisuliselt hindamata ja tagastab taotluse:
1) kui taotleja
ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi
kõrvaldanud;
2) kui taotleja on sihtasutusele eelnevalt esitanud
sama meetme raames taotlusi, mille osas taotluse esitamise hetkeks ei
ole sihtasutuse juhatus teinud taotluse rahuldamise või rahuldamata
jätmise otsust.
§ 15. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused
(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.
(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 10 taotlejale esitatud nõuded.
(3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse poolt volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
§ 16. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused
(1) Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust hindab sihtasutus.
(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele esitatud nõuded.
(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks
alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta §-s 12
sätestatud nõuetele ja puudust ei ole võimalik § 14 lõike 2 alusel
määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2) taotluses
on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja
mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse
tegemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust
nõuetele või teha paikvaatlust;
4) taotleja ei ole § 14
lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi
kõrvaldanud.
(4) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
§ 17. Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja nende koosseisu peab eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata.
(2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,50.
(3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustab käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide kaalutud keskmistest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2,50 või kui vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–4 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatakse hindega 0. Hindamiskriteeriumid avalikustatakse sihtasutuse veebilehel.
(4) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised:
1)
äriidee jätkusuutlikus, sealhulgas turuvaldkonna valiku põhjendatust,
taotleja teadlikkust valitud valdkonna osas, taotleja pakutud äriidee
sobivust turutingimustele, turueelise kasutamist taotleja poolt,
taotleja hinnakujundust ja -poliitikat turutingimuste kontekstis
(starditoetuse puhul 25% maksimaalsest koondhindest; kasvutoetuse puhul
22% maksimaalsest koondhindest);
2) juhtkond äriidee rakendajana,
sealhulgas juhtkonna ja võtmetöötajate teadmiste ja kogemuste vastavust
äriprojekti eesmärkidele, juhtkonna ja võtmetöötajate motiveeritust ja
seotust ettevõtjaga, teadlikkust põhiprotsessist ja konkreetses
valdkonnas äri toimimise põhimõtetest, teadlikkust riskidest ja nende
maandamise võimalustest, teadlikkust äriplaani ja ettevõtja
finantsplaneerimise osas (starditoetuse puhul 30% maksimaalsest
koondhindest; kasvutoetuse puhul 19% maksimaalsest koondhindest);
3)
turundus- ja tootearendustegevus, sealhulgas taotleja teadlikkust
turundus- ja tootearendustegevuse vajalikkuse ja rakendatavuse osas,
taotleja selgete turundus- ja tootearenduse põhimõtete olemasolu ja
nende rakendatavust, aktiivsetest tegevustest koosneva turundus- ja
tootearendusplaani olemasolu ja selle põhjendatust ning realistlikkust
(starditoetuse puhul 15% maksimaalsest koondhindest; kasvutoetuse puhul
18% maksimaalsest koondhindest);
4) ressursside planeerimine ja
kvaliteet, sealhulgas põhiprotsessi jaoks vajalike põhivarade,
käibevarade ja inimressursside planeerimist ja realistlikkust,
finantsplaneerimise põhjendatust ja realistlikkust, riskide maandamise
plaani olemasolu ja kvaliteeti (starditoetuse puhul 25% maksimaalsest
koondhindest; kasvutoetuse puhul 16% maksimaalsest koondhindest);
5)
äriprojekti kuuluvus lõikes 5 loetletud meetme eelistuste hulka
(starditoetuse puhul 5% maksimaalsest koondhindest; kasvutoetuse puhul
25% maksimaalsest koondhindest).
(5) Meetme eelistusteks on taotlused, mis on seotud:
1) suure
ekspordipotentsiaaliga toote turule toomise või teenuse pakkumisega;
2)
uue või oluliselt täiustatud toote või teenuse turule toomise, samuti
ettevõtja uue või oluliselt täiustatud põhiprotsessi (sealhulgas
tehnoloogiliste lahenduste) rakendamisega ettevõttes, millega kaasneb
ettevõtja põhiprotsessi efektiivsuse ja/või tootlikkuse kasv;
3)
kõrge lisandväärtusega toote või teenuse turule tootmise või
arendamisega ettevõtjas.
§ 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.
(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud «Perioodi 2007–2103
struktuuritoetuse seaduses» sätestatud tingimustel taotleja nõusolekul
ning järgmistel juhtudel:
1) taotluse rahaline maht ületab
taotluse meetme eelarve vaba jäägi;
2) meetme eelarves
avaneb vabasid vahendeid;
3) kui toetust on taotletud tegevustele või
kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või äriprojekti elluviimise
seisukohast olulised või põhjendatud;
4) omafinantseeringu
tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne.
(4) Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetavate tegevuste muutmisega, teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja
kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1)
toetuse saaja;
2) toetuse suurus;
3) omafinantseeringu määr;
4)
projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;
5)
toetuse väljamaksmise tingimused;
6) aruannete esitamine;
7)
asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi Komisjoni määruse (EÜ)
1998/2006 mõistes.
(6) Kui taotluse rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks meetme taotluste rahuldamise eelarvega, tehakse ülejäänud menetluses olevate taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(7) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(8) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse toetuse saajani väljastusteatega tähtkirjaga kaheksa tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.
§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta või selle kehtetuks tunnistada sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.
(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse
rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta:
1)
projekti eelarvet, mis suureneb rohkem kui 30%, tingimusel, et toetuse
summa ei suurene;
2) projekti tegevuste elluviimise alguskuupäeva;
3)
projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva;
4) projektis
ettenähtud tegevusi.
(3) Projekti tegevuste elluviimise algus- ja lõppkuupäeva muutmisel tuleb arvestada §-s 7 sätestatuga.
(4) Sihtasutusel on õigus taotluse rahuldamise otsust muuta «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud juhtudel.
(5) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.
(7) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb
vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ilmneb
asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja
ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud
toetuse kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise
otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud
tingimustel;
4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada
2015. aasta 31. augustiks;
5) toetuse saaja avaldust
taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse
saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
6)
toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.
(8) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast lõikes 7 nimetatud asjaolust teada saamisest.
§ 20. Vaidemenetlus
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 34 esitada vaide rakendusasutusele ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
5. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED,
TOETATAVA PROJEKTI AJALINE KESTUS JA PROJEKTI ARUANDLUS
§ 21. Toetuse väljamakse tingimused
(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.
(2) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel.
(3) Toetuse saaja poolt esitatav toetuse väljamaksetaotlus peab kajastama projekti abikõlblikkuse perioodil tekkinud kulusid (sealhulgas mitteabikõlblikud kulud).
(4) Toetuse väljamaksetaotlusele peavad olema lisatud järgmised
dokumendid:
1) väljamakse teostamiseks tasutud kuludokumentide korral
koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping) ja kulude
tasumist (sealhulgas käibemaksu ja mitteabikõlblikke kulusid)
tõendavatest dokumentidest;
2) väljamakse teostamiseks osaliselt
tasutud kuludokumentide korral koopiad kulude aluseks olevatest
dokumentidest (arve, leping) ja kulude tasumist (sealhulgas käibemaksu
ja mitteabikõlblikke kulusid) tõendavatest dokumentidest taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud omafinantseeringule vastavas osas.
(5) Lõikes 4 nimetatud kulude aluseks olevatel kuludokumentidel märgitud käibemaks ja mitteabikõlblik kulu peab toetuse väljamakse tegemiseks olema toetuse saaja poolt tasutud täielikult.
(6) Kui toetust on taotletud kasutatud seadmete soetamiseks, peavad
väljamakse taotlusele olema lisatud dokumendid, mis tõendavad, et seadme
hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete
hinnast madalam ning deklaratsioon, milles seadme müüja kinnitab:
1)
seadme päritolu ja soetamisaega;
2) et seade vastab sellele
kohalduvatele tehnilistele normidele;
3) et seadme ostmisel pole
kasutatud riigipoolset ega muud toetust viimase seitsme aasta jooksul.
(7) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.
(8) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus omafinantseeringut tõendavate dokumentide ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele.
(9) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku
keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamakse taotlus või
kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud
kuludokumendid ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti
tegevustele ja eesmärkidele.
§ 22. Teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid
(1) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast projekti tegevuste lõppu, sihtasutuse poolt välja töötatud vormil, mis on kättesaadav sihtasutuse veebilehel.
(2) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kolme aasta jooksul alates projekti lõppemisest.
6. peatükk
TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED
§ 23. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud:
1) kasutama toetust vastavuses esitatud
taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
2) vastama toetuse saaja
ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele;
3) säilitama
taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat
dokumentatsiooni kuni 31. detsembrini 2025. a;
4)
viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal
äriprojekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja
nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
5)
viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse
saaja omanike muutusest üle 25%, välja arvatud avalikult noteeritud
ettevõtjad;
6) maksma rakendusüksuse poolt tagasinõutav toetus
tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks tagasi;
7)
täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 24. Sihtasutuse õigused
Sihtasutusel on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja
järelevalvetoiminguid;
2) kontrollida toetuse ning
omafinantseeringute kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud
projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate
andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast
teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4)
peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse
saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või määruses
sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või
taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
5) lõpetada toetuse
väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui
toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või
määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses
või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
6) vähendada
väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja
omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud määra;
7) keelduda toetuse väljamaksmisest,
kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et
toetuse kasutamine või äriprojekti teostamine on ohustatud;
8)
tagasinõude otsuse puhul õigus peatada väljamaksed toetuse saaja
kõikidele projektidele, kuni tagasinõutud summa laekumiseni;
9)
teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.
| Minister Juhan PARTS |
| Kantsler Marika PRISKE |
Facebook
Twitter