Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 05.02.2008 nr 11

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohaldamisala

(1) Eksporditurunduse toetamise meetme (edaspidi meede) tingimused on kehtestatud «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks.

(2) Meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut.

(3) Määrust ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud või Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine;
2) jahindus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 01) ja metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02) ning neid teenindavad tegevusalad;
3) kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 03) ning neid teenindavad tegevusalad;
4) mäetööstus (EMTAK 2008, jagu B);
5) elektrienergia-, gaasi-, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 2008, jagu D);
6) veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (EMTAK 2008, jagu E);
7) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G), välja arvatud hulgikaubandus juhul, kui Eestis äriregistrisse kantud äriühing ekspordib samasse kontserni kuuluvas tootmisettevõtjas toodetud toodangut või kaubamärgi omanikuna allhanke korras toodetud toodangut;
8) veondus ja laondus (EMTAK 2008, jagu H);
9) majutus ja toitlustus (välja arvatud litsentside, frantsiiside pakkumine välisturul) (EMTAK 2008, jagu I);
10) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K);
11) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);
12) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärgiks on Eesti ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine välisturgudel läbi planeeritud, eesmärgistatud ja tervikliku turundustegevuse toetamise, mille tulemusena kasvab ettevõtjate ekspordikäive ja suureneb kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal ettevõtjate ekspordikäibes ning eksportivate ettevõtjate hulk.

§ 3. Meetme rakendusüksus

Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).

§ 4. Mõisted

Käesoleva määruse tähenduses:
1) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega;
2) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
3) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
4) toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on juriidiline isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
5) toetuse saaja on juriidiline isik, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
6) ekspordiplaan on väljaspool Eestit asuvatele turgudele suunatud turundusplaan, mille elluviimise rahastamist taotletakse;
7) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest;
8) omafinantseering on toetuse saaja rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või projektis osaleva isiku tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks;
9) põllumajandustoode on Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I nimetatud toode;
10) eksport on taotleja või toetuse saaja poolt kauba võõrandamine koos selle toimetamisega välisriiki või teenuse osutamine välisriigi residendile;
11) ekspordikäive on punktis 10 sätestatud ekspordi rahaline väärtus;
12) ettevõtja töötaja on füüsiline isik, kellega ettevõtja on sõlminud töölepingu «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse» mõistes;
13) tootenäidis on taotluses kirjeldatud ja taotleja või toetuse saaja poolt valmistatud või tellitud näidis sihtturule eksporditavast tootest;
14) sihtturg on ekspordiplaanis määratletud välisriik või -riigid, millele projekti ekspordiplaani turundustegevused on suunatud;
15) reklaammaterjal on ettevõtjat või ekspordiplaanis kirjeldatud toodet või teenust reklaamiv sihtturule suunatud trükis või audiovisuaalne materjal.

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 5. Meetme raames toetatavad tegevused

(1) Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
1) toodete sihtturu nõuetega vastavusse viimine;
2) tootenäidiste ja reklaammaterjalide valmistamine ja tellimine;
3) ekspordiplaanis kirjeldatud toodete või teenuste brändide väljatöötamine ja kaubamärkide registreerimine sihtriigis;
4) sihtturgude külastamine ja sihtturgudele suunatud turundusürituste korraldamine välisriigis või Eestis;
5) sihtturgudele suunatud välismessidel osalemine ja püsiekspositsiooni eksponeerimine sihtturul;
6) sihtturgude uuringute läbiviimine.

(2) Projekti raames toetatakse ainult neid tegevusi, mis on määratletud taotluses sisalduvas ekspordiplaanis ja läbi viidud projekti abikõlblikkuse perioodil.

(3) Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida finantseeritakse samaaegselt riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.

§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Meetme raames on abikõlblikud järgmised §-s 5 nimetatud tegevustega seotud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele:
1) toodete sihtturu nõuetega vastavusse viimise kulud, sealhulgas toodete disaini ja pakendi kujundamise, sertifitseerimise ja litsentseerimise, tehnilise dokumentatsiooni ja kasutajajuhendi koostamise ning sihtturu keeltesse tõlkimise kulud;
2) tootenäidiste valmistamise ja tellimise kulud, sealhulgas toodete projektdokumentatsiooni valmistamisega seotud kulud, toodete näidiste valmistamiseks vajalike materjalide, komponentide ja rakiste kulu ning tootenäidiste valmistamiseks vajaliku teenuse kulu maksimaalselt kuni 30% projekti kogumaksumusest;
3) sihtturule suunatud tooteid ja ettevõtjat tutvustavate reklaammaterjalide Eestis või välisriigis valmistamisega seotud kulud, sealhulgas kujundamine, tootmine, võõrkeelsete veebilehtede koostamine (kujundamine, programmeerimine) ning reklaammaterjalide tõlkimine ja selle reklaammaterjali avaldamine messikataloogides;
4) ekspordiplaanis kirjeldatud toodete või teenuste sihtturgudele suunatud brändide väljatöötamisega seotud meedia- ja reklaamiteenuseid pakkuva ettevõtja teenustasud ja kaubamärkide sihtturgudel registreerimise kulud;
5) sihtturgude või sihtturgude klientide külastamise kulud välisriigis, sealhulgas ettevõtja töötajate või juhatuse liikmete sõidukulud välisriikidesse ja tagasi, nende majutus- ja autorendikulud (sealhulgas rendiauto kütusekulu) välisriigis, reisikindlustus ja päevarahad lähetuse ajal ning kontaktüritustel osalemisega seotud osavõtutasu;
6) välisturul või Eestis sihtturgudele suunatud turundusürituste (sealhulgas tooteesitlus, kliendipäev, klientidele korraldatav toote või teenuse kasutamise koolitus, esinduse avamine) korraldamise kulud, sealhulgas ruumide ja tehnika rendikulud, turundusürituste korraldamise teenustasu, ettevõtja töötajate või juhatuse liikmete sõidukulud välisriikides toimuvale turundusüritusele ja tagasi, majutus- ja autorendikulud (sealhulgas rendiauto kütusekulu) välisriigis, reisikindlustus ja päevarahad lähetuse ajal, ettevõtja Eestis korraldatavatel turundusüritustel osalevate külaliste sõidukulud välisriigist Eestisse ja tagasi ning nende majutuskulud Eestis;
7) sihtturgudele suunatud välismessidel osalemisega ja ettevõtja toodete püsiekspositsiooni sihtriigis hoidmisega seotud kulud, sealhulgas näitusepinna rent, stendi kujunduse ja teostuse kulu, näituseboksi sisustuse rent, tootenäidiste transport välisriiki ja tagasi, tootenäidiste kindlustus, reklaam näituse kataloogis, ettevõtja töötajate või juhatuse liikmete sõidukulud välisriiki ja tagasi, nende majutus- ja autorendikulud (sealhulgas rendiauto kütusekulu) välisriigis, reisikindlustus ja päevarahad lähetuse ajal;
8) sihtturgude uuringute tegemise kulud, sealhulgas sihtturgude seisundi, trendide, konkurentsi ja riskianalüüsi ning partnerite kontakt- ja taustainfo hankimise teenuste kulud;
9) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud.

(2) Lõikes 1 punktides 5–7 sätestatud ettevõtja töötajate ja juhatuse liikmete sõidukulud, majutus- ja autorendikulud ja päevarahad lähetuse ajal on vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale abikõlblikud ainult vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

(3) Lisaks vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) mitterahalised sissemaksed;
2) kulud, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras;
3) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja investeerimiskulud;
4) kinnisvara soetamise kulud;
5) amortisatsioonikulud;
6) ettevõtja üldkulud;
7) erisoodustuse andmine ja sellelt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks;
8) esinduskulud ja kingitused;
9) agenditasud;
10) reklaami avaldamise kulud, v.a lõike 1 punktides 3 ja 6 sätestatud juhul;
11) kulud sideteenustele;
12) ettevõtjale kuuluva või ettevõtja juhatuse liikme või töötaja isikliku auto kasutamise kulud;
13) pangagarantiid;
14) finants- ja pangakulud;
15) trahvid ja kohtukulud;
16) kulud, mis on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi toetustest hüvitatud;
17) muud projektiga mitte seotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

(4) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

(5) Abikõlblike kulude puhul peab kuludokumendi abikõlblike kulude summa olema vähemalt 1500 Eesti krooni.

(6) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

(7) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omavate isikute ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud.

(8) Meetme raames kaetavate kulude objekti tarnija või teenuse osutaja peab olema füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik.

(9) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.

(10) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani.

(11) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse vastava majandustehingu toimumise kuupäev. Majandustehingu toimumist tõendatakse raamatupidamise algdokumendiga.

(12) Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad, tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks.

(2) Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on minimaalselt 12 kuud ja maksimaalselt 24 kuud.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimise hetkest (alguskuupäev) või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast. Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval (lõppkuupäev).

(4) Toetuse saaja võib taotleda projekti perioodi pikendamist üks kord projekti jooksul maksimaalselt 6 kuu võrra §-s 19 sätestatud korras, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed asjaolud ja tingimusel, et projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks. Kui projekti perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudavad jätkamise ebaefektiivseks.

(6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

§ 8. Toetuse piirmäär

(1) Taotletava toetuse minimaalne suurus on 150 000 Eesti krooni ja maksimaalne suurus 1 500 000 Eesti krooni projekti kohta.

(2) Projekti finantseerimise piirmääraks on kuni 50% abikõlblikest kuludest.

(3) Meetme raames toetatavate projektide omafinantseeringu määr on vähemalt 50% abikõlblikest kuludest.

(4) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastamatuid toetusi.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE

§ 9. Toetuse taotlemine

(1) Käesoleva meetme raames saab toetust taotleda jooksvalt.

(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest annab sihtasutus teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

(3) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.

(4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või omakäeliselt paberkandjal allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

(5) Taotleja saab taotleda eksporditurunduse toetust korraga ainult ühele projektile. Toetust järgmisele eksporditurunduse projektile saab taotleda peale eelmise projekti lõppemist.

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Taotlejaks võib olla Eestis äriregistrisse kantud äriühing, milles riik või kohalik omavalitsus ei oma üle 25%-list osalust.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlejal ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
2) taotleja aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millele on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;
3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
4) taotleja omakapital vastab «Äriseadustiku» nõuetele;
5) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;
6) taotlejale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos meetme osa raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 3 129 320 Eesti krooni (200 000 eurot).

(3) Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest, «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.

§ 11. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud:
1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal;
2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
3) sihtasutust viivitamata teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
4) tõendama sihtasutuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu;
5) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
6) esitama sihtasutuse esimesel nõudmisel Maksu- ja Tolliameti tõendi maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatatuse kohta, mis ei tohi olla väljastatud varem kui 10 tööpäeva alates taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäevast;
7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme eesmärkidele.

(2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis;
2) toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele;
3) taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 8 sätestatud toetuse määra;
4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2015. aastal;
5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muuhulgas ette nähtud nõutav omafinantseering;
6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
7) taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või omakäelise allkirjaga paberkandjal taotlusel.

(3) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku andmed, projektijuhi andmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus;
2) andmed taotleja tähtsamate majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal, sealhulgas realiseerimise netokäive, ekspordikäive (sealhulgas turgude lõikes), ärikasum või -kahjum (EBIT), kulum, tööjõukulud, bilansimaht, omakapitali suurus ja töötajate keskmine arv;
3) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk ja oodatavad tulemused, eksporditavate toodete loetelu sihtturgude lõikes, tegevuste algus- ja lõppkuupäev, tegevuste lühikirjeldus, projekti eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
4) andmed taotleja majandusnäitajate prognooside kohta projekti alustamise majandusaastast kuni projekti lõpetamise aastale järgneva kahe aasta kohta, sealhulgas realiseerimise netokäive, ekspordikäive projekti sihtturgude ja toodete lõikes, ärikasum või -kahjum (EBIT), kulum, tööjõukulude, bilansimaht, omakapitali suurus ja töötajate keskmine arv;
5) andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõju kohta;
6) esitatud lisadokumentide loetelu;
7) taotleja kinnitust esitatud andmete õigsuse kohta;
8) andmed vähese tähtsusega abi teatiselt vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormile juhul, kui ettevõtjale on jooksva majandusaasta või kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi.

(4) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente:
1) ekspordiplaan, mis sisaldab sihtturgude analüüsi (sealhulgas konkurentsi- ja riskianalüüsi, hinnakujundust), toote ja ressursside analüüsi, turundustegevuste elluviimise kava (sealhulgas ajakava, elluviijad, tähtajad ja oodatavad tulemused), projekti eelarvet, tootenäidise valmistamise vajaduse korral selle eskiisi või joonist ja hinnakalkulatsiooni, taotleja rahavoogude prognoosi ja projekti tasuvusanalüüsi;
2) taotleja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole äriregistris;
3) jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud;
4) projektijuhi ja projekti elluviiva meeskonna kompetentsi tõendavate dokumentide koopiad, sealhulgas elulookirjeldused;
5) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud andmete ja lõike 4 punktis 2 nimetatud dokumentide esitamise nõue ei laiene alustavale ettevõtjale, kel vastavad andmed puuduvad.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

(2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 42 tööpäeva taotluse registreerimisest.

(4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise jooksva aasta eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

(5) Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui meetme rahastamise jooksva aasta eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

§ 14. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega.

(2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest või taotluse registreerimisest ja § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

(3) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 kalendripäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

(4) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 15. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 10 taotlejale esitatud nõuded.

(3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 16. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Menetlusse võetud taotluste nõuetele vastavust hindab sihtasutus.

(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele esitatud nõuded.

(3) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
4) taotleja ei ole § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

(4) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 17. Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord

(1) Vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastava koosseisu peab sihtasutus eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata.

(2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2 ja mille rahastamise summa ei ületa meetme rahastamise jooksva aasta eelarvet.

(3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2 või kui vähemalt üks lõike 4 punktides 1–4 toodud kriteeriumidest hinnatakse hindega 0.

(4) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised:
1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele ja ettevõtja arengule 30% maksimaalsest koondhindest;
2) projekti eesmärgid, nende realistlikkus ja projekti jätkusuutlikkus 25% maksimaalsest koondhindest;
3) taotleja organisatsiooniline võimekus 25% maksimaalsest koondhindest;
4) projekti ettevalmistuse kvaliteet 15% maksimaalsest koondhindest;
5) projekti kuulumine eelistuste hulka 5% maksimaalsest koondhindest.

(5) Meetme eelistusteks on taotlused, mis on seotud:
1) teadmis- ja tehnoloogiamahukate toodete või teenuste ekspordiga;
2) taotlejale kuuluva kaubamärgi all toodete või teenuste ekspordiga.

§ 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.

(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega, teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:
1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi;
2) meetme jooksva aasta eelarves avaneb vabasid vahendeid;
3) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;
4) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne.

(5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja;
2) toetuse suurus;
3) omafinantseeringu määr;
4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;
5) projekti elluviimise tingimused;
6) aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord;
7) toetuse väljamaksmise tingimused;
8) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse 1998/2006 mõistes.

(6) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajani või taotlejani väljastusteatega tähtkirjaga.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel:
1) soovitakse muuta projekti tegevusi, mille tulemusel muutub projekti eelarve § 5 lõikes 1 loetletud tegevustele vastava konkreetse eelarverea summa rohkem kui 20%;
2) soovitakse pikendada projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva vastavalt § 7 lõikele 4, kuid mitte kauemaks kui 31. august 2015. a;
3) soovitakse muuta projekti sihtturge.

(3) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud;
5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

§ 20. Vaidemenetlus

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusasutusele «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

5. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED

§ 21. Toetuse väljamaksmise tingimused

(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

(2) Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on:
1) projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude teostamine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides);
2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine sihtasutusele;
3) toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine sihtasutuse poolt.

(3) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluste alusel.

(4) Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, saatelehed, tööde vastuvõtu aktid ja lepingud. Kulude asjakohasust tõendavateks dokumentideks on muuhulgas kirjalikud tööd, tootenäidiste fotod, omahinna kalkulatsioonid, fotod teavitamiskohustuse täitmise tõendamiseks.

(5) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus omafinantseeringut tõendavate dokumentide ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele.

(6) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja eesmärkidele;
3) läbiviidud tegevused ei vasta ekspordiplaanis esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud.

§ 22. Teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid

(1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 6 kuud.

(2) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kolme aasta jooksul alates projekti lõppemisest.

(3) Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgsed aruanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või omakäeliselt paberkandjal allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga.

(4) Projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

6. peatükk
TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED

§ 23. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
3) teavitama sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
6) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
7) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
8) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
9) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a;
10) tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas EL nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
11) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
12) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
13) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
14) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
15) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduse» kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja «Riigihangete seaduse» mõistes;
16) näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat;
17) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
18) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
19) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
20) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
21) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud ettevõtjad, kelle väärtpaberid on emiteeritud reguleeritud väärtpaberiturul;
22) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 24. Sihtasutuse õigused

Sihtasutusel on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;
2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevusi, mille tulemusel eelarve alakasutus on suurem kui 20%;
5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
7) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
8) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
9) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

Minister Juhan PARTS

Kantsler Marika PRISKE