Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 05.02.2008 nr 11
RTL 2008, 14, 198
jõustumine 17.02.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Kohaldamisala

  (1) Eksporditurunduse toetamise meetme (edaspidi meede) tingimused on kehtestatud «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks.

  (2) Meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut.

  (2¹) Kui toetus on ühisturuga kokkusobiv piiratud summas antav abi Euroopa Komisjoni 17.12.2008 teatise «Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks» (ELT C 16, 22.01.2009, lk 1–9) mõistes, järgitakse nimetatud teatises sätestatud abi andmise tingimusi.
[RTL 2009, 68, 1007 - jõust. 30.08.2009]

  (2²) Ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi raames tohib toetust anda ainult väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale, kes ei olnud 1. juuli 2008. aasta seisuga raskustes Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) artikli 1 lõike 7 mõistes. Suurettevõtja puhul tohib anda toetust ettevõtjale, kes ei olnud 1. juuli 2008. aasta seisuga raskustes Euroopa Komisjoni teatise «Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta» (ELT C 244, 01.10.2004) punkti 2.1 mõistes.
[RTL 2009, 68, 1007 - jõust. 30.08.2009]

  (3) Määrust ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud või Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
  1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine;
  2) jahindus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 01) ja metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02) ning neid teenindavad tegevusalad;
  3) kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 03) ning neid teenindavad tegevusalad;
  4) mäetööstus (EMTAK 2008, jagu B);
  5) [Kehtetu – RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]
  6) [Kehtetu – RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]
  7) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G), välja arvatud hulgikaubandus juhul, kui Eestis äriregistrisse kantud äriühing ekspordib samasse kontserni kuuluvas tootmisettevõttes valmistatud tooteid või Eestis äriregistrisse kantud äriühing ekspordib Eestis äriregistrisse kantud tootmisettevõtetes valmistatud tooteid;
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]
  8) [Kehtetu – RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]
  9) turismiteenuse ja reisiteenuse osutamine «Turismiseaduse» §-de 2 ja 3 tähenduses ning aktiivse puhkuse teenuse (matkamine, ratsutamine, taliharrastus, vesiharrastus jms) osutamine;
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]
  10) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K, välja arvatud alajagu 663 «Fondide valitsemine»);
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]
  11) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);
  12) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk

  Toetuse andmise eesmärgiks on Eesti ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine välisturgudel läbi planeeritud, eesmärgistatud ja tervikliku turundustegevuse toetamise, mille tulemusena kasvab ettevõtjate müügitulu ekspordist ja suureneb eksporditavate kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal ettevõtjate müügitulus ning eksportivate ettevõtjate hulk.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

§ 3.   Meetme rakendusüksus

  Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).

§ 4.   Mõisted

  Käesoleva määruse tähenduses:
  1) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega;
  2) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
  3) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
  4) toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on juriidiline isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
  5) toetuse saaja on juriidiline isik, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
  6) ekspordiplaan on väljaspool Eestit asuvatele turgudele suunatud turundusplaan, milles sisalduvate tegevuste elluviimiseks rahastamist taotletakse;
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]
  7) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest;
  8) omafinantseering on toetuse saaja rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või projektis osaleva isiku tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks;
  9) põllumajandustoodete esmane tootmine, vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisale I (välja arvatud kalandustooted), on tegevus, milleks on esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandusloomade kasvatamine enne tapmist;
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]
  10) eksport on kauba võõrandamine koos selle toimetamisega Eestist välisriiki või teenuse osutamine välisriigi residendile;
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]
  11) müügitulu ekspordist on punktis 10 sätestatud ekspordi rahaline väärtus;
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]
  11¹) ettevõtja on «Äriseadustiku» kohaselt äriregistris registreeritud äriühing;
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]
  12) ettevõtja töötaja on füüsiline isik, kellega ettevõtja on sõlminud töölepingu;
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]
  13) tootenäidis on taotluses kirjeldatud ja taotleja või toetuse saaja poolt valmistatud või tellitud näidis sihtturule eksporditavast tootest;
  14) sihtturg on ekspordiplaanis määratletud välisriik või -riigid, millele projekti ekspordiplaani turundustegevused on suunatud;
  15) reklaammaterjal on ettevõtjat või ekspordiplaanis kirjeldatud toodet või teenust reklaamiv sihtturule suunatud trükis või muu audio, visuaalne või audiovisuaalne reklaammaterjal;
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]
  16) sihtturu nõustamistoetus on ühekordne sihtotstarbeline toetus ettevõtjale käesolevas määruses sätestatud tingimustel § 5 lõikes 1¹nimetatud nõustamisteenuse hankimiseks, mis teostatakse eraldiseisva projektina ning ilma ekspordiplaani esitamise kohustuseta. Sihtturu nõustamistoetuse raames tohib teenuseosutajaks olla vaid sihtasutuse poolt kinnitatud nimekirjas olev välisriigi teenusepakkuja.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 5.   Meetme raames toetatavad tegevused

  (1) Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
  1) toodete sihtturu nõuetega vastavusse viimine;
  2) tootenäidiste ja reklaammaterjalide valmistamine ja tellimine;
  3) ekspordiplaanis kirjeldatud toodete või teenuste brändide väljatöötamine ja kaubamärkide registreerimine sihtriigis;
  4) sihtturgude külastamine ja sihtturgudele suunatud turundusürituste korraldamine välisriigis või Eestis;
  5) sihtturgudele suunatud välismessidel osalemine ja püsiekspositsiooni eksponeerimine sihtturul;
  6) sihtturgude uuringute läbiviimine.

  (1¹) Meetme raames toetatakse sihtturu nõustamistoetusena nõustamisteenuse hankimist välisriigi teenuseosutajalt, eesmärgiga välja selgitada ettevõtja poolt pakutavate toodete või teenuste ekspordivõimekus määratletud sihtturgudel. Sihtturu nõustamistoetust võib kasutada nõustamisteenuse hankimiseks, sealhulgas:
  1) toodete konkurentsivõime hindamiseks;
  2) konkurentsianalüüsi teostamiseks ning konkurentide kaardistamiseks;
  3) turu-uuringute teostamiseks või sobiva turu-uuringu leidmiseks;
  4) potentsiaalsete kliendikontaktide ning müügiagentide leidmiseks;
  5) klientide ning müügiagentide taustauuringu teostamiseks;
  6) turundusplaanide väljatöötamise konsulteerimiseks;
  7) turundusürituste läbiviimisele kaasa aitamiseks.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

  (2) Projekti raames toetatakse ainult neid tegevusi, mis on määratletud taotluses sisalduvas ekspordiplaanis ja läbi viidud projekti abikõlblikkuse perioodil. Juhul kui toetust taotletakse sihtturu nõustamistoetusena, ei pea taotleja ekspordiplaani esitama.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

  (3) Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida finantseeritakse samaaegselt riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.

§ 6.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Meetme raames on abikõlblikud järgmised § 5 lõikes 1 nimetatud tegevustega seotud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmäärale ja tingimustele:
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]
  1) toodete sihtturu nõuetega vastavusse viimise kulud, sealhulgas toodete disaini ja pakendi kujundamise, sertifitseerimise ja litsentseerimise, tehnilise dokumentatsiooni ja kasutajajuhendi koostamise ning sihtturu keeltesse tõlkimise kulud;
  2) tootenäidiste valmistamise ja tellimise kulud, sealhulgas toodete projektdokumentatsiooni valmistamisega seotud kulud, toodete näidiste valmistamiseks vajalike materjalide, komponentide ja rakiste kulu ning tootenäidiste valmistamiseks vajaliku teenuse kulu maksimaalselt kuni 30% projekti kogumaksumusest;
  3) sihtturule suunatud tooteid ja ettevõtjat tutvustavate reklaammaterjalide Eestis või välisriigis valmistamisega seotud kulud, sealhulgas kujundamine, tootmine, veebilehtede kujundamine ja programmeerimine (kulud on abikõlblikud proportsionaalselt ainult võõrkeelsete osade lõikes), reklaammaterjalide tõlkimine ja selle reklaammaterjali avaldamine messikataloogides;
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]
  4) ekspordiplaanis kirjeldatud toodete või teenuste sihtturgudele suunatud brändide väljatöötamisega seotud meedia- ja reklaamiteenuseid pakkuva ettevõtja teenustasud ja kaubamärkide sihtturgudel registreerimise kulud;
  5) sihtturgude või sihtturgude klientide külastamise kulud välisriigis, sealhulgas ettevõtja töötajate või juhatuse liikmete või nende mõlemate sõidukulud välisriikidesse ja tagasi, nende majutuse ja autorendi kulu (välja arvatud pikaajalise kapitali- või kasutusrendi kulu) välisriigis, reisikindlustus ja päevarahad lähetuse ajal ning kontaktüritustel osalemisega seotud osavõtutasu;
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]
  6) välisturul või Eestis sihtturgudele suunatud turundusürituste (sealhulgas tooteesitlus, kliendipäev, klientidele korraldatav toote või teenuse kasutamise koolitus, esinduse avamine) korraldamise kulud, sealhulgas ruumide ja tehnika rendikulud, turundusürituste korraldamise teenustasu, ettevõtja töötajate või juhatuse liikmete või nende mõlemate sõidukulud välisriikides toimuvale turundusüritusele ja tagasi, nende majutuse ja autorendi kulu (välja arvatud pikaajalise kapitali- või kasutusrendi kulu) välisriigis, reisikindlustus ja päevarahad lähetuse ajal, ettevõtja Eestis korraldatavatel turundusüritustel osalevate külaliste sõidukulud välisriigist Eestisse ja tagasi ning nende majutuskulud Eestis;
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]
  7) sihtturgudele suunatud välismessidel osalemisega ja ettevõtja toodete püsiekspositsiooni sihtriigis hoidmisega seotud kulud, sealhulgas näitusepinna rent, stendi kujunduse ja teostuse kulu, näituseboksi sisustuse rent, tootenäidiste transport välisriiki ja tagasi, tootenäidiste kindlustus, reklaam näituse kataloogis, ettevõtja töötajate või juhatuse liikmete või nende mõlemate sõidukulud välisriiki ja tagasi, nende majutuse ja autorendi kulu (välja arvatud pikaajalise kapitali- või kasutusrendi kulu) välisriigis, reisikindlustus ja päevarahad lähetuse ajal;
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]
  8) sihtturgude uuringute tegemise kulud, sealhulgas sihtturgude seisundi, trendide, konkurentsi ja riskianalüüsi ning partnerite kontakt- ja taustainfo hankimise teenuste kulud maksumusega kuni 150 000 Eesti krooni projekti kohta;
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]
  9) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud.

  (1¹) Juhul kui toetust taotletakse sihtturu nõustamistoetusena, on abikõlblikud paragrahvi 5 lõikes 1¹ nimetatud nõustamisteenuse sisseostmise kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmäärale ja tingimustele.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

  (2) Lõikes 1 punktides 5–7 sätestatud ettevõtja töötajate ja juhatuse liikmete sõidukulud, majutus- ja autorendikulud ja päevarahad lähetuse ajal on vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale abikõlblikud ainult vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

  (3) Lisaks vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
  1) mitterahalised sissemaksed;
  2) kulud, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras;
  3) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja investeerimiskulud;
  4) kinnisvara soetamise kulud;
  5) kulum;
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]
  6) ettevõtja üldkulud;
  7) erisoodustuse andmine ja sellelt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks;
  8) esinduskulud ja kingitused;
  9) agenditasud;
  10) reklaami avaldamise kulud, v.a lõike 1 punktides 3 ja 7 sätestatud juhul;
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]
  11) kulud sideteenustele;
  12) ettevõtjale, ettevõtja juhatuse liikmele või töötajale kuuluva sõiduki või nende poolt renditud sõiduki kasutamisega seotud kulud (välja arvatud lähetuse ajaks renditud sõiduki rendikulu);
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]
  13) pangagarantiid;
  14) finants- ja pangakulud;
  15) trahvid ja kohtukulud;
  16) kulud, mis on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi toetustest hüvitatud;
  17) muud projektiga mitte seotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
  18) ühistranspordi kasutamisega seotud kulud, välja arvatud sõidukulud Eestist või välisriigist välisriiki ja sealt tagasi Eestisse ning linnadevahelised sõidukulud välisriigis.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

  (4) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

  (5) [Kehtetu – RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

  (6) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

  (7) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omavate isikute ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud.

  (8) Meetme raames kaetavate kulude objekti tarnija või teenuse osutaja peab olema füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik.

  (9) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, üheselt mõistetavad ja taotluses detailselt kirjeldatud.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

  (10) Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult neid kulusid, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

  (11) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse vastava majandustehingu toimumise kuupäev. Majandustehingu toimumist tõendatakse raamatupidamise algdokumendiga.

  (12) Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma.

§ 7.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad, tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks.

  (2) Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on minimaalselt 12 kuud ja maksimaalselt 24 kuud.

  (2¹) Juhul kui toetust taotletakse sihtturu nõustamistoetusena, on toetatava projekti abikõlblikkuse periood maksimaalselt 6 kuud.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

  (3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimise hetkest (alguskuupäev) või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast. Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval (lõppkuupäev).

  (4) Toetuse saaja võib taotleda projekti perioodi pikendamist üks kord projekti jooksul maksimaalselt 6 kuu võrra §-s 19 sätestatud korras, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed asjaolud ja tingimusel, et projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks. Kui projekti perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

  (4¹) Toetuse taotlemisel sihtturu nõustamistoetuse raames projekti perioodi ei pikendata.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

  (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudavad jätkamise ebaefektiivseks.

  (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

§ 8.   Toetuse piirmäär

  (1) Taotletava toetuse minimaalne suurus on 150 000 Eesti krooni ja maksimaalne suurus 2 500 000 Eesti krooni projekti kohta.
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]

  (1¹) Juhul kui toetust taotletakse sihtturu nõustamistoetusena, on taotletava toetuse maksimaalne suurus 60 000 Eesti krooni projekti kohta.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

  (2) Projekti finantseerimise piirmääraks on kuni 50% abikõlblikest kuludest.

  (2¹) Juhul kui toetust taotletakse sihtturu nõustamistoetusena, on projekti finantseerimise piirmääraks kuni 70% abikõlblikest kuludest.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

  (3) Meetme raames toetatavate projektide omafinantseeringu määr on vähemalt 50% abikõlblikest kuludest.

  (3¹) Juhul kui toetust taotletakse sihtturu nõustamistoetusena, on toetatavate projektide omafinantseeringu määr vähemalt 30% abikõlblikest kuludest.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

  (4) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastamatuid toetusi.

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE 

§ 9.   Toetuse taotlemine

  (1) Käesoleva meetme raames saab toetust taotleda jooksvalt.

  (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest annab sihtasutus teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

  (3) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.

  (4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või omakäeliselt paberkandjal allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

  (5) Taotleja saab taotleda toetust samaaegselt ühele § 5 lõikes 1 loetletud tegevusi sisaldavale ekspordiplaani alusel elluviidavale projektile ning ühele § 5 lõikes 1¹  loetletud tegevusi sisaldavale sihtturu nõustamistoetuse projektile. Toetust järgmisele ekspordiplaani alusel rakendatavale projektile saab taotleda pärast eelmise projekti lõppemist. Toetust järgmisele sihtturu nõustamistoetuse projektile saab taotleda 12 kuud pärast eelmise sihtturu nõustamistoetuse projekti rahastamisotsust.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

  (6) Juhul kui toetust taotletakse sihtturu nõustamistoetusena, peab ettevõtja läbima eelnõustamise. Eelnõustamise käigus kontrollib sihtasutus teenuseosutajale esitatava vormikohase lähteülesande vastavust meetme eesmärkidele ja nõustab vajadusel ettevõtjat teenuseosutajaga kontakteerumisel.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

§ 10.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotlejaks võib olla Eestis äriregistrisse kantud äriühing.
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]
  2) [Kehtetu – RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]
  3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
  4) taotleja omakapital vastab «Äriseadustiku» nõuetele;
  5) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;
  6) taotlejale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos meetme osa raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 3 129 320 Eesti krooni (200 000 eurot), välja arvatud veondusega tegeleva taotleja puhul, kellele eelnimetatud perioodi jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos meetme osa raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 1 564 660 Eesti krooni (100 000 eurot).
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]

  (2¹) Tulenevalt Euroopa Komisjoni 17.12.2008 teatisest «Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks» (ELT C 16, 22.01.2009, lk 1–9) punktist 4.2.2 ei tohi ettevõtjale ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi ja ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi piirmäär perioodil 01.01.2008–31.12.2010 ületada kokku 500 000 eurot.
[RTL 2009, 68, 1007 - jõust. 30.08.2009]

  (2²) Ühisturuga kokkusobivat piiratud summas antavat abi ei tohi kumuleerida vähese tähtsusega abiga samade abikõlblike kulude osas.
[RTL 2009, 68, 1007 - jõust. 30.08.2009]

  (3) Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest, «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.

§ 11.   Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal;
  2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
  3) sihtasutust viivitamata teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  4) tõendama sihtasutuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu;
  5) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
  6) esitama sihtasutuse esimesel nõudmisel Maksu- ja Tolliameti tõendi maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatatuse kohta, mis ei tohi olla väljastatud varem kui 10 tööpäeva alates taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäevast;
  7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  8) esitama kõigi kulude puhul, mille puhul taotleja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui 100 000 Eesti krooni käibemaksuta, hanke lähteülesande kirjelduse, vähemalt kolm hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja hankija valiku põhjenduse. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

§ 12.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme eesmärkidele.

  (2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis;
  2) toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele;
  3) taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 8 sätestatud toetuse määra;
  4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2015. aastal;
  5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muuhulgas ette nähtud nõutav omafinantseering;
  6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
  7) taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või omakäelise allkirjaga paberkandjal taotlusel.

  (3) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
  1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku andmed, projektijuhi andmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus;
  2) andmed taotleja tähtsamate majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal, sealhulgas müügitulu, müügitulu ekspordist (sealhulgas turgude lõikes), ärikasum või -kahjum (EBIT), kulum, tööjõukulud, bilansimaht, omakapitali suurus ja töötajate keskmine arv;
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]
  3) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk ja oodatavad tulemused, eksporditavate toodete loetelu sihtturgude lõikes, tegevuste algus- ja lõppkuupäev, tegevuste lühikirjeldus, projekti eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
  4) andmed taotleja majandusnäitajate prognooside kohta projekti alustamise majandusaastast kuni projekti lõpetamise aastale järgneva kahe aasta kohta, sealhulgas müügitulu, müügitulu ekspordist projekti sihtturgude ja toodete lõikes, ärikasum või -kahjum (EBIT), kulum, tööjõukulude ja töötajate keskmine arv;
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]
  5) andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõju kohta;
  6) esitatud lisadokumentide loetelu;
  7) taotleja kinnitust esitatud andmete õigsuse kohta;
  8) andmed vähese tähtsusega abi teatiselt vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormile juhul, kui ettevõtjale on jooksva majandusaasta või kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi.
  9) andmed saadud ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi osas, sealhulgas andmed abimeetme, abi andja, abi saamise aja ja suuruse kohta.
[RTL 2009, 68, 1007 - jõust. 30.08.2009]

  (4) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente:
  1) ekspordiplaan, mis sisaldab sihtturgude analüüsi (sealhulgas konkurentsi- ja riskianalüüsi, hinnakujundust), toote ja ressursside analüüsi, turundustegevuste elluviimise kava (sealhulgas ajakava, elluviijad, tähtajad ja oodatavad tulemused), projekti eelarvet, tootenäidise valmistamise vajaduse korral selle eskiisi või joonist ja hinnakalkulatsiooni, taotleja rahavoogude- ja kasumiprognoosi ning projekti tasuvusanalüüsi;
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]
  2) taotleja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole äriregistris;
  3) jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud;
  4) projektijuhi ja projekti elluviiva meeskonna kompetentsi tõendavate dokumentide koopiad, sealhulgas elulookirjeldused;
  5) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud andmete ja lõike 4 punktis 2 nimetatud dokumentide esitamise nõue ei laiene alustavale ettevõtjale, kel vastavad andmed puuduvad.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete ja lõikes 4 nimetatud dokumentide esitamise nõue ei laiene taotluse esitamisel sihtturu nõustamistoetuse taotlemiseks. Juhul kui toetust taotletakse sihtturu nõustamistoetusena, peab taotlus sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) taotlus, mis sisaldab üldandmeid taotleja kohta (sealhulgas ärinimi, äriregistri kood, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku andmed, projektijuhi andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus), andmeid projekti kohta (sealhulgas projekti nimetus, teostamise vajadus, eesmärk, oodatavad tulemused ja mõju, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa), taotleja kinnitust enda vastavuse kohta §-s 10 toodud nõuetele, taotleja kinnitust esitatud andmete õigsuse kohta, taotleja teatist vähese tähtsusega abi saamise kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormile, taotleja ja kaastaotleja teatiseid saadud ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi osas (sealhulgas andmed abimeetme, abi andja, abi saamise aja ja suuruse kohta) ning märget eelnõustamisel käimise kohta;
  2) jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud;
  3) projektiga seotud ettevõtja töötajate CV-d;
  4) teenuseosutajale esitatud lähteülesanne (inglise keeles või eesti keeles);
  5) teenuseosutaja esitatud hinnapakkumine projekti realiseerimiseks koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 13.   Taotluse menetlemine

  (1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

  (2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 42 tööpäeva taotluse registreerimisest.

  (3¹) Juhul kui toetust taotletakse sihtturu nõustamistoetusena, on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 10 tööpäeva taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada kuni 10 tööpäeva, kui on tekkinud vajadus täiendava informatsiooni järele.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

  (4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise jooksva aasta eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

  (5) Sihtasutus juhatusel on õigus peatada taotluste vastuvõtmine kui meetme rahastamise jooksva aasta eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
[RTL 2008, 96, 1327 - jõust. 05.12.2008]

§ 14.   Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

  (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega.

  (2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest või taotluse registreerimisest ja § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

  (3) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 kalendripäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

  (4) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 15.   Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

  (1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

  (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui taotleja vastab §-s 10 esitatud nõuetele.
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]

  (3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 16.   Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

  (1) Menetlusse võetud taotluste nõuetele vastavust hindab sihtasutus.

  (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele esitatud nõuded.

  (3) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
  2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
  4) taotleja ei ole § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

  (4) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 17.   Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord

  (1) Vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastava koosseisu peab sihtasutus eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata.

  (2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,00 ja ei ole üheski lõike 4 punktides 1–3 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatud hindega alla 1,00.
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]

  (2¹) Juhul kui toetust taotletakse sihtturu nõustamistoetuse raames, kuuluvad rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis lõikes 6 toodud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 4,00 ja mille rahastamise summa ei ületa meetme rahastamise jooksva aasta eelarvet.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

  (3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]

  (3¹) Juhul kui toetust taotletakse sihtturu nõustamistoetuse raames, hinnatakse taotlust hinnetega 0 või 4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub lõikes 6 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

  (4) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised:
1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele 60% maksimaalsest koondhindest;
2) taotleja võimekus projekti eesmärkide saavutamiseks 25% maksimaalsest koondhindest;
3) projekti ettevalmistuse kvaliteet 15% maksimaalsest koondhindest.
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]

  (5) Meetme eelistusteks on taotlused, mis on seotud:
  1) teadmis- ja tehnoloogiamahukate toodete või teenuste ekspordiga;
  2) taotlejale kuuluva kaubamärgi all toodete või teenuste ekspordiga.

  (6) Juhul kui toetust taotletakse sihtturu nõustamistoetuse raames, on taotluse hindamiskriteeriumid ning nende osakaalud järgmised:
  1) projekti kvaliteet (50% koondhindest), mille raames hinnatakse lähteülesande ning tegevusplaani kvaliteeti ja realistlikkust;
  2) projekti mõju vastavus meetme eesmärkidele (50% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti mõju taotleja ekspordivõimekuse suurenemisele valitud sihtturgudel.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

§ 18.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.

  (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]

  (4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:
  1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi;
  2) meetme rahastamise eelarves avaneb vabasid vahendeid;
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]
  3) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;
  4) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne.

  (4¹) Taotluse võib jätta rahuldamata:
1) kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega;
2) kui ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta;
3) kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada;
4) kui taotleja ei täida §-s 11 sätestatud kohustusi;
5) kui taotleja ei ole kõrvaldanud taotluses puudusi sihtasutuse poolt ettenähtud tähtajaks.
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]

  (5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
  1) toetuse saaja;
  2) toetuse suurus;
  3) omafinantseeringu määr;
  4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;
  5) projekti elluviimise tingimused;
  6) aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord;
  7) toetuse väljamaksmise tingimused;
  8) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse 1998/2006 mõistes.

  (6) [Kehtetu – RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]

  (7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejani väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel.
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]

§ 19.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel:
  1) soovitakse muuta projekti tegevusi või suurendada projekti ühe või mitme eelarverea maksumust kokku rohkem kui 15% võrreldes taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvega, kuid mitte rohkem kui 200 000 krooni;
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]
  2) soovitakse pikendada projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva vastavalt § 7 lõikele 4, kuid mitte kauemaks kui 31. august 2015. a;
  3) soovitakse muuta projekti sihtturge.

  (2¹) Toetuse saaja avalduse alusel võib taotluse rahuldamise otsust muuta kaks korda iga mööduva 12 kuu jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi algusest.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

  (2²) Juhul kui toetust taotletakse sihtturu nõustamistoetusena, võib taotluse rahuldamise otsust muuta sihtasutuse kirjalikul nõusolekul.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]

  (3) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
  3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  4) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud;
  5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
  6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
  7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

§ 20.   Vaidemenetlus

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusasutusele «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED 

§ 21.   Toetuse väljamaksmise tingimused

  (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

  (2) Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on:
  1) projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude teostamine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides);
  2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine sihtasutusele;
  3) toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine sihtasutuse poolt.

  (2¹) Põhjendatud juhtudel võib «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja tingimustel teha toetuse saajale ettemakseid ja väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel kas toetuse saajale või otse töövõtjale. Ettemakseid teostatakse toetuse saajale vastavalt 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» §-s 9 sätestatud korrale.
[RTL 2009, 80, 1165 - jõust. 26.10.2009]

  (2²) Toetuse saaja esitab sihtasutusele kuludokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid ettemaksena saadud toetuse kasutamise kohta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei ületa kolme kalendriaastat ettemakse väljamaksmisest arvates. Ettemaksena saadud toetuse summale vastava omafinantseeringu osas peab toetuse saaja esitama sihtasutusele kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem, kui üks kalendriaasta ettemakse väljamaksmisest arvates.
[RTL 2009, 80, 1165 - jõust. 26.10.2009]

  (3) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluste alusel.

  (4) Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, saatelehed, tööde vastuvõtu aktid ja lepingud. Kulude asjakohasust tõendavateks dokumentideks on muuhulgas kirjalikud tööd, tootenäidiste fotod ja hinnakalkulatsioonid, fotod teavitamiskohustuse täitmise tõendamiseks.
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]

  (5) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus omafinantseeringut tõendavate dokumentide ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele.

  (6) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
  1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
  2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja eesmärkidele;
  3) läbiviidud tegevused ei vasta ekspordiplaanis esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud.

§ 22.   Teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid

  (1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 6 kuud.

  (2) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kolme aasta jooksul alates projekti lõppemisest.

  (3) Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgsed aruanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või omakäeliselt paberkandjal allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga.

  (4) Projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

6. peatükk TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED 

§ 23.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
  2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
  3) teavitama sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
  4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
  5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
  6) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
  7) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
  8) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  9) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a;
  10) [kehtetu – RT I, 13.01.2015, 6 - jõust. 16.01.2015]
  11) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
  12) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
  13) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
  14) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  15) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduse» kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja «Riigihangete seaduse» mõistes;
  16) näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat;
[RTL 2009, 25, 319 - jõust. 20.03.2009]
  17) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
  18) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  19) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
  20) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
  21) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud ettevõtjad, kelle väärtpaberid on emiteeritud reguleeritud väärtpaberiturul;
  22) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 24.   Sihtasutuse õigused

  Sihtasutusel on õigus:
  1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;
  2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist;
  3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  4) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevusi, mille tulemusel eelarve alakasutus on suurem kui 20%;
  5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  7) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
  8) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
  9) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 25.   Rakendussäte

  Enne 5. maid 2010 esitatud taotlused menetletakse lõpuni vastavalt taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktides sätestatud alustele ja korras.
[RTL 2010, 22, 392 - jõust. 03.05.2010]