HALDUSÕIGUSAvaliku teenistuse eriregulatsioonid

HALDUSÕIGUSPensionide eriregulatsioonid

Teksti suurus:

Päästeteenistuse seadus (lühend - PäästeTS)

Päästeteenistuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2009
Avaldamismärge:RT I 2008, 8, 57

Välja kuulutanud
Vabariigi President
07.02.2008 otsus nr 250

Päästeteenistuse seadus

Vastu võetud 31.01.2008

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab päästeteenistuse korralduse ja päästeteenistujate õigusliku seisundi.

 (2) Päästeametnikele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

 (3) Päästetöötajatele laienevad töölepingu seadus ja muud tööseadused käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 2. Päästeteenistus

 (1) Päästeteenistus käesoleva seaduse mõistes on töötamine päästeteenistujana riigi päästeasutuses.

 (2) Päästeteenistus on ka teenistus päästeteenistuja ametikohal sisekaitselise rakenduskõrgkooli päästeeriala õppe struktuuriüksuses (edaspidi Päästekolledž).

 (3) Päästeteenistus on avaliku teenistuse eriliik.

§ 3. Päästeteenistujad

 (1) Päästeteenistuja on isik, kes on võetud tööle päästeasutusse päästeseaduses sätestatud päästeala tööde juhtimiseks, korraldamiseks või tegemiseks.

 (2) Päästeteenistuja on ka Päästekolledži juht, juhi asetäitja ja õppejõud.

§ 4. Päästeteenistujate liigid

 (1) Päästeteenistujad on:
 1) päästeametnikud;
 2) päästetöötajad.

 (2) Päästeametnik on päästeasutuse või Päästekolledži koosseisus päästeseaduse §-s 3 sätestatud päästeala tööde juhtimiseks, korraldamiseks ja tegemiseks ettenähtud ametikohale nimetatud isik.

 (3) Päästetöötaja on päästeasutuse või Päästekolledži koosseisus päästeseaduse §-s 3 sätestatud päästetööde tegemiseks ettenähtud teenistuskohale töölepingu alusel võetud töötaja.

 (4) Päästeteenistusse võib võtta koosseisuväliseid päästeteenistujaid.

§ 5. Päästeteenistujate ametinimetused

 (1) Päästeametnike ametinimetused on:
 1) päästepeadirektor;
 2) päästedirektor;
 3) päästepealik;
 4) päästepeaspetsialist;
 5) päästejuhtivspetsialist;
 6) päästevanemspetsialist;
 7) päästespetsialist.

 (2) Päästetöötaja ametinimetus on päästja.

 (3) Päästeteenistujate ametikohtadele vastavad ametinimetused päästeasutustes kehtestab Päästeameti peadirektor käskkirjaga.

 (4) Päästekolledži ametikohtade vastavuse päästeteenistujate ametinimetustele kehtestab siseminister määrusega .

§ 6. Päästekolledži üliõpilane ja õpilane

 (1) Õppepraktika läbimiseks võetakse Päästekolledži üliõpilane ja õpilane päästeasutuses teenistusse koosseisuvälise päästeteenistujana.

 (2) Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilastele ja õpilastele makstakse stipendiumi.

 (3) Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilase ja õpilase stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.

2. peatükk PÄÄSTETEENISTUSSE VÕTMINE 

§ 7. Päästeteenistusse võtmise üldised nõuded

 (1) Päästeametnikuna, sealhulgas kõrgema või vanemametnikuna, võib teenistusse võtta isiku, kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 ametnikule esitatud nõuetele, samuti päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele.

 (2) Päästetöötajana võib teenistusse võtta keskharidusega vähemalt 18-aastase isiku, kes vastab päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele.

 (3) Päästepeadirektoriks, päästedirektoriks, päästepealikuks, päästepeaspetsialistiks ja päästejuhtivspetsialistiks nimetatakse kõrgharidusega isik.

 (4) Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded, kehtestab siseminister määrusega .

 (5) Päästeteenistuja haridus, füüsiline ettevalmistus ja tervis peavad võimaldama tal täita päästeteenistuja tööülesandeid.

§ 8. Päästeteenistuja teenistusse võtmise erisused

 (1) Päästeameti peadirektori nimetab viieks aastaks ametisse siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

 (2) Päästeameti peadirektori asetäitja nimetab ametisse siseminister Päästeameti peadirektori ettepanekul.

 (3) Päästeameti kohaliku päästeasutuse direktori ja Päästeameti halduses oleva spetsialiseeritud päästeasutuse direktori nimetab ametisse siseminister Päästeameti peadirektori ettepanekul.

 (4) Päästekolledži direktori võtab teenistusse sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor kooskõlastatult Päästeameti peadirektoriga.

 (5) Päästeameti kohaliku päästeasutuse teenistuse juhi ja Päästeameti halduses oleva spetsialiseeritud päästeasutuse direktori asetäitja nimetab ametisse Päästeameti peadirektor päästeasutuse juhi ettepanekul.

§ 9. Päästeteenistuja hindamine

 (1) Päästeteenistuja töötulemusi, läbitud täienduskoolituse tulemuslikkust ja vastavust kutsesobivuse nõuetele hinnatakse üks kord aastas. Hindamise korra kehtestab siseminister määrusega .

 (2) Päästeametnikke ei atesteerita avaliku teenistuse seaduses ettenähtud korras.

 (3) Päästeteenistuja võib hindamistulemuste põhjal ameti- või teenistuskohale mittevastavuse tõttu nimetada madalamale ameti- või teenistuskohale või teenistusest vabastada.

 (4) Kõrgemaid päästeametnikke võetakse ametisse konkursi alusel. Konkursi korra kehtestab siseminister määrusega .

§ 10. Päästeteenistuja vanne ja vande andmine

 (1) Esimest korda päästeteenistusse astudes annab päästeteenistuja siseministrile või päästeasutuse juhile päästeteenistuja vande:

  «Asudes päästeteenistujate ridadesse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale ja juhinduda alati oma käitumises kehtivatest seadustest; kohustun hoidma mulle teadmiseks usaldatud riigi- ja ametisaladusi, ei kuritarvita mulle antud võimu ega inimeste usaldust, austan organisatsiooni põhiväärtusi, jään alati ausaks ning täidan kohusetundlikult teenistuskohustusi.»

 (2) Päästekolledži üliõpilane ja õpilane annavad päästeteenistuja vande enne esimest õppepraktikat.

 (3) Päästeteenistuja vande andmine toimub pidulikult päästeasutuse lipu juures.

 (4) Päästeteenistuja vannet andev päästeteenistuja loeb ette päästeteenistuja vande ja kirjutab alla päästeteenistuja vande tekstile.

 (5) Päästeteenistuja poolt allakirjutatud vande teksti hoitakse koos teenistuslehega või isikukaardiga.

 (6) Päästeteenistuja vannet ei anna isikud, kes on enne päästeteenistusse asumist riigiteenistuses olles ametivande andnud.

3. peatükk PÄÄSTETEENISTUJA PALK, PALGAASTMED JA SOTSIAALSED TAGATISED 

§ 11. Päästeteenistujate töö tasustamine

 (1) Päästeteenistuja palk on ametipalk koos seaduses sätestatud lisatasudega. Astmepalk on palgaastmele vastav palgamäär. Ametipalk on päästeteenistuja astmepalgale vastav või selle alusel diferentseeritud rahasumma.

 (2) Päästeteenistuja astmepalka võib diferentseerida sõltuvalt kvalifikatsiooninõuetest, asutusest, väljasõidupiirkonnast ja töötingimuste erisusest.

 (3) Päästeteenistujate palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused ning täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasude maksmise alused ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

 (4) Päästeteenistujale ei maksta avaliku teenistuse seadusest tulenevaid lisatasusid.

§ 12. Päästeteenistujate palgaastmed

  Päästeteenistujate palgaastmed on:
 1) päästepeadirektor – 11;
 2) päästedirektor –10;
 3) päästepealik – 8–9;
 4) päästepeaspetsialist – 7;
 5) päästejuhtivspetsialist – 6;
 6) päästevanemspetsialist – 5;
 7) päästespetsialist – 4;
 8) päästja – 1–3.

§ 13. Päästeteenistuse staaž

 (1) Päästeteenistuse staaži hulka arvatakse päästeteenistuja ameti- või teenistuskohal töötamise aeg.

 (2) Päästeteenistuse staaži hulka arvatakse samuti:
 1) töötamise aeg päästeteenistujana või tuletõrje- ja päästetöötajana riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuses, sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või Väike-Maarja Päästekoolis alates 1994. aasta 24. aprillist;
 2) töötamise aeg tuletõrjetöötajana riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuses alates 1991. aasta 5. veebruarist kuni 1994. aasta 23. aprillini;
 3) töötamise aeg päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andval päästeala ametikohal Siseministeeriumis või tema haldusala asutustes kuni 1991. aasta 4. veebruarini;
 4) politseiteenistuse ja piirivalveteenistuse staaž, mis on arvestatud politsei- või piirivalveteenistuse seaduse alusel;
 5) töötamise aeg sõjaväestatud päästeüksustes;
 6) töötamise aeg sõjaväestatud ja kutselise tuletõrje malevates ja üksustes ning linnade, rajoonide ja vabariikliku tsiviilkaitse staapides;
 7) töötamise aeg riikliku tuletõrjejärelevalve kohalikes struktuuriüksustes;
 8) töötamise aeg tuletõrjeühingus A-komando autojuhina, tuletõrjujana, tuletõrjuja-autojuhina, vahtkonna vanemana, komando pealikuna;
 9) Päästeameti või päästeasutuse poolt saadetud isiku töötamise aeg teiste riikide päästeasutustes ja riikidevahelistes päästeorganisatsioonides;
 10) päästeerialal õppimise aeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis, Väike-Maarja Päästekoolis, Väike-Maarja Õppekeskuses, Väike-Maarja Õppekeskuse Riigi Päästekoolis ning teiste riikide tuletõrje- ja päästeala õppeasutustes;
 11) ajateenistuse aeg Eesti kaitseväes, kui sellele vahetult eelnes töötamine päästeasutuses või päästeerialal õppimine sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või Väike-Maarja Päästekoolis, Väike-Maarja Õppekeskuses või Väike-Maarja Õppekeskuse Riigi Päästekoolis;
 12) töötamine Siseministeeriumis, kui sellele eelnes ja järgnes töötamine päästeteenistujana või tuletõrje- ja päästetöötajana riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutuses, samuti töötamine Siseministeeriumis siseministri poolt määratud päästealast ettevalmistust nõudval ametikohal.

§ 14. Toetus päästeteenistuja hukkumise, surma ja töövõimetuse korral teenistuskohustuste täitmise tõttu

 (1) Teenistuskohustuste täitmisel hukkunud või teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse tagajärjel surnud päästeteenistuja perekonnaliikmetele ning perekonnaseaduses ettenähtud alustel ja korras tema ülalpidamisel olnud isikutele maksab riik ühekordset toetust hukkunud või surnud päästeteenistuja kümne aasta palga ulatuses.

 (2) Teenistuskohustuste täitmisel hukkunud või teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse tagajärjel surnud päästeteenistuja matuse kulud kannab riik.

 (3) Teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel töövõimetuks tunnistatud päästeteenistujale makstakse ühekordset toetust:
 1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa päästeteenistusest vabastamist, – tema ühe aasta palga ulatuses;
 2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa päästeteenistusest vabastamise, – tema kahe aasta palga ulatuses;
 3) töövõime täieliku kaotuse korral – tema seitsme aasta palga ulatuses.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata, kui päästeteenistuja on hukkumise või vigastuse saamisega seotud teenistuskohustuse täitmisel:
 1) olnud alkohoolse, narkootilise või psühhotroopse aine joobes;
 2) toime pannud enesetapu või enesetapukatse;
 3) toime pannud enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikult seotud haigusliku seisundiga ega ole põhjustatud teiste isikute õigusvastasest käitumisest.

 (5) Toetuste maksmisel võetakse päästeteenistuja ühe kuu palga arvutamise aluseks palgaseaduse alusel arvutatud keskmine palk. Aastapalga arvutamisel korrutatakse kuupalk 12-ga.

 (6) Teenistuskohustuste täitmisel vigastada saanud või haigestunud päästeteenistuja ravi- ja ravimikulud kannab riik.

§ 15. Päästeteenistuja hukkumise, surma ning püsivalt ja osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral makstavate toetuste taotlemine ja maksmine

  Päästeteenistuja hukkumise, surma ning püsivalt või osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral ettenähtud toetuste ja kulude arvutamise, määramise ja maksmise korra kehtestab siseminister määrusega .

§ 16. Päästeteenistujate terviseuuringud ja vaktsineerimine

 (1) Päästeasutus tagab päästeteenistujatele käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 sätestatud kutsesobivusnõuete osaks olevatele tervisenõuetele vastavuse tasuta kontrollimise.

 (2) Päästeasutus tagab päästeteenistujatele teenistusega seotud tasuta vaktsineerimise Päästeameti peadirektori määratud ulatuses ja korras. Päästeteenistujate vaktsineerimine on vabatahtlik.

§ 17. Päästeteenistuja ning Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilase ja õpilase vormiriietus

 (1) Päästeteenistujale ning Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilasele ja õpilase antakse tasuta vormiriietus.

 (2) Vormiriietuse kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (3) Vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestab käskkirjaga vastavalt Päästeameti peadirektor või sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor.

 (4) Teised päästealaga seotud isikud ja organisatsioonid võivad vormiriietust kasutada kooskõlastatult Päästeameti peadirektoriga.

§ 18. Päästeteenistuja riiklik vanaduspension

 (1) Päästeteenistujale kindlustatakse riiklik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

 (2) Riiklikke vanaduspensione suurendatakse järgmiselt:
 1) 10–15-aastase päästeteenistuse staaži korral – 10% võrra;
 2) 16–20-aastase päästeteenistuse staaži korral – 20% võrra;
 3) 21–25-aastase päästeteenistuse staaži korral – 25% võrra;
 4) 26–30-aastase päästeteenistuse staaži korral – 40% võrra;
 5) üle 30-aastase päästeteenistuse staaži korral – 50% võrra.

 (3) Päästeametnikele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 57 toodud riikliku vanaduspensioni suurendamise sätteid.

 (4) Kulutused, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanaduspensionide suurendamisest, kaetakse riigieelarve vahenditest.

 (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud riiklik vanaduspension määratakse ja seda makstakse pärast töötamise lõpetamist päästeteenistuja ametikohal.

§ 19. Vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus

 (1) Päästeteenistujal, kellel on päästeteenistuse staaži vähemalt 15 aastat ja kes ei saa riiklikku pensioni väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel, on õigus kuni kolm aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmist jääda vanaduspensioni ootele.

 (2) Vanaduspensioni ootele jäämisest riikliku vanaduspensioni määramiseni maksab Päästeamet päästeteenistujale toetust, mille suurus on võrdne tema vanaduspensioni suurusega koos käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Toetust ei maksta töötamisel päästeteenistujana.

 (3) Kulutused, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toetuse maksmisest, kaetakse riigieelarve vahenditest.

 (4) Vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse määramise, arvutamise ja maksmise korra kehtestab siseminister määrusega .

4. peatükk PÄÄSTETEENISTUJA TÖÖ- JA PUHKEAEG 

§ 20. Päästeteenistuja töö- ja puhkeaeg ning valveaeg

 (1) Päästeteenistuja töö- ja puhkeaeg määratakse töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades käesoleva seadusega ettenähtud erisusi.

 (2) Valveaeg on osa puhkeajast, millal päästeteenistuja peab olema kättesaadav tööülesannete täitmiseks.

 (3) Valveaja kestus ei tohi ületada 150 tundi kuus.

 (4) Valveaja eest makstakse lisatasu, mille suurus on 5–10 protsenti päästeteenistuja tunnipalga määrast.

§ 21. Päästeteenistuja puhkuse ja puhkeaja katkestamine

 (1) Päästeteenistuja puhkuse võib ilma tema nõusolekuta katkestada, kui ta kutsutakse teenistusse tagasi seoses hädaolukorraga.

 (2) Päästeteenistuja puhkeaja võib ilma tema nõusolekuta katkestada eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamisel.

§ 22. Päästetööd väljaspool väljasõidupiirkonda

  Päästeteenistuja töölerakendamisele ööpäeva ulatuses päästetööde tegemiseks väljaspool temale Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud väljasõidupiirkonda ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 40 ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 51 sätestatut.

5. peatükk PÄÄSTETEENISTUJATE ERGUTAMINE 

§ 23. Ergutused

 (1) Päästeteenistujale kohaldatavad ergutused on:
 1) tänu avaldamine;
 2) rahalise preemia andmine;
 3) kingituse andmine;
 4) autasustamine aukirjaga;
 5) autasustamine päästeteenistuse aumärgiga.

 (2) Päästeteenistuse aumärkide liigid, kirjelduse, andmise ja kandmise korra kehtestab siseminister määrusega kooskõlastatult Riigikantseleiga.

§ 24. Ergutuse kohaldamise alused

 (1) Päästeteenistujale võib ergutust kohaldada:
 1) kauaaegse laitmatu teenistuse või
 2) töökohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest.

 (2) Samal ajal võib kohaldada mitut ergutust.

§ 25. Ergutuse kohaldamise õigus

 (1) Päästeteenistujale ergutuse kohaldamise õigus on isikul, kellel on selle päästeteenistuja teenistusse võtmise õigus.

 (2) Siseministril on õigus kohaldada ergutusi kõigile päästeteenistujatele. Päästeameti peadirektoril on õigus kohaldada ergutusi kõigile talle alluvatele päästeteenistujatele.

 (3) Käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 5 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus on ainult siseministril.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

1. jagu Muudatused teistes seadustes 

§ 26. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

  Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; RT III 2007, 34, 274) § 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

  « 8) päästeametnikele.»

§ 27. Politseiseaduse muutmine

  Politseiseaduse (RT 1990, 10, 113; RT I 2007, 62, 394) § 12 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 3) päästeasutusi nende teenistusülesannete täitmisel, tagades vajaduse korral avaliku korra;».

§ 28. Politseiteenistuse seaduse muutmine

  Politseiteenistuse seaduse (RT I 1998, 50, 753; 2007, 44, 314) § 27 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 4) abi osutamiseks päästeala töödel;».

§ 29. Päästeseaduse muutmine

  Päästeseaduses (RT I 1994, 28, 424; 2007, 67, 414) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvid 43, 35 ja 45 ning VI peatükk tunnistatakse kehtetuks;
 2) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu alusel laienevad päästetöid tegevatele ja korraldavatele töötajatele käesoleva seaduse §-s 34 ettenähtud tagatised.»;
 3) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu alusel laienevad päästetöid tegevatele ja korraldavatele isikutele käesoleva seaduse §-s 34 ettenähtud tagatised.»;
 4) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:« § 81. Päästetöödel osalemine lepingu alusel

 (1) Päästeasutus võib sõlmida tsiviilõiguslikke lepinguid füüsiliste isikutega käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud päästetööde tegemiseks.

 (2) Päästetöödel osalemise lepinguga kohustub isik olema lepingus kokkulepitud ajal valmis päästetöödel osalemiseks ja tegema väljakutsel päästetöid ning päästeasutus kohustub maksma selle eest tasu.

 (3) Päästetöödel osalemise lepingus esitatakse ülesannete täpne kirjeldus ning nähakse ette aeg ülesannete täitmiseks, päästetööde tegemiseks valmisoleku aeg, tasu suurus ja koosseis, maksmise tähtaeg ning ülesannete nõuetekohase täitmise tingimused.

 (4) Päästetöödel osalemise lepingus võib sätestada ka muud tingimused, mida päästeasutus peab vajalikuks. Leping sõlmitakse kirjalikult.

 (5) Päästetöödel lepingu alusel osalevate isikute kutsesobivuse nõuded ning neile vastavuse hindamise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.

 (6) Päästetöödel osalemise lepingu sõlminud isikute väljaõpet ja koolitust korraldab päästeasutus. Väljaõppe nõuded ja koolituse tingimused kehtestab Päästeameti peadirektor.

 (7) Päästetöödel osalemise lepingu sõlminud isikule laienevad käesoleva seaduse §-s 34 ettenähtud tagatised ning päästeasutus tagab talle tasuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kutsesobivusnõuete osaks olevatele tervisenõuetele vastavuse kontrollimise ja teenistusega seotud vaktsineerimise.»;
 5) seadust täiendatakse §-ga 254 järgmises sõnastuses:« § 254. Töötajate ja elanike tuleohutus- ja päästealane väljaõpe

 (1) Töötajate tuleohutus- ja päästealane väljaõpe sätestatakse tuleohutuse üldnõuetes.

 (2) Põhikoolis ja gümnaasiumis korraldatakse tuleohutus- ja päästealast koolitust riikliku õppekava alusel.»;
 6) paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 34. Päästetöödel rakendatud isikute sotsiaalsed tagatised

 (1) Päästetöödel rakendatud isiku hukkumise või päästetöödel saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma korral maksab riik isiku perekonnaliikmetele ning perekonnaseaduses ettenähtud alustel ja korras tema ülalpidamisel olnud isikutele ühekordset toetust hukkunud või surnud isiku kümne aasta palga ulatuses.

 (2) Päästetöödel rakendamisel hukkunud või päästetöödel saadud vigastuse tagajärjel surnud isiku matuse korraldamiseks maksab riik isiku perekonnaliikmetele ning perekonnaseaduses ettenähtud alustel ja korras tema ülalpidamisel olnud isikutele toetust.

 (3) Päästetöödel rakendatud isiku töövõimetuks tunnistamise korral makstakse isikule ühekordset toetust:
 1) töövõime osalise kaotuse korral – tema kahe aasta palga ulatuses;
 2) töövõime täieliku kaotuse korral – tema seitsme aasta palga ulatuses.

 (4) Toetuste maksmisel võetakse ühe kuu palga arvutamise aluseks palgaseaduse alusel arvutatud keskmine palk. Aastapalga arvutamisel korrutatakse kuupalk 12-ga.

 (5) Päästetöödel rakendatud isiku toetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks toetuse määramise ajal kehtiv palga alammäär, kui isik ei töötanud toetuse määramisele eelneval perioodil.

 (6) Toetuse saaja soovil makstakse toetus välja tema poolt määratud aja jooksul osade kaupa või korraga kogu summa ulatuses.

 (7) Päästetöödel rakendatud isiku hukkumise ning püsivalt ja osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral makstavate toetuste taotlemisel ja määramisel kohaldatakse riigieelarve seaduse §-s 30 sätestatut.

 (8) Kui päästetöödel rakendatud isik on saanud vigastada või on haigestunud, kannab tema ravi- ja ravimikulud riik.

 (9) Käesolevas paragrahvis ettenähtud toetuste ja kulude arvutamise, määramise ja maksmise korra kehtestab siseminister määrusega.»;
 7) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 38. Päästeala töödest osavõtjate ergutamine

Siseminister ja päästeasutuse juht võivad päästetöödel rakendatud isikutele ja päästeala töödel silma paistnud isikutele avaldada tänu. Inimeste või vara päästmisel vaprust ilmutanud, samuti päästeala arendamisel eriti silma paistnud isikutele võib siseminister määrata autasuks päästeteenistuse aumärgi.»;
 8) paragrahvi 39 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (4) Päästetöödel osaleva meeskonna liikmetele laienevad päästeteenistuse seadusega kehtestatud sotsiaalsed tagatised.»

§ 30. Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmine

  Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse (RT I 1996, 15, 265; 2007, 25, 133) § 6 lõike 5 punkt 24 ja § 7 lõike 3 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 31. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

  Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2007, 44, 316) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:« 13) isik, kellele on päästeteenistuse seaduse § 19 alusel määratud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus.»;
 2) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Sotsiaalmaksu määr käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 6, 61, 8, 9, 11 ja 13 sätestatud juhtudel ja töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt on 13 protsenti maksustatavalt summalt.»

§ 32. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

  Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (RT I 2005, 54, 430; 2007, 59, 381) § 6 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

  « 11) saab päästeteenistuse seaduse § 19 alusel vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust.»

2. jagu Jõustumine ja kehtivus 

§ 33. Riikliku vanaduspensioni erisuse kehtivusaeg

  Käesoleva seaduse §-d 18 ja 19 kehtivad 15 aastat alates seaduse jõustumisest ning nimetatud paragrahvide kehtivuse lõppedes säilitatakse päästeteenistujatele määratud pension.

§ 34. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. märtsil.

Riigikogu esimees Ene ERGMA