Teksti suurus:

„2008. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.02.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:15.06.2008
Avaldamismärge:RT I 2008, 9, 66

„2008. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord

Vastu võetud 07.02.2008 nr 44

Määrus kehtestatakse «2008. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2, «Riigieelarve seaduse» § 9 lõike 6 ja «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõike 3 alusel ning kooskõlas «2008. aasta riigieelarve seaduse» § 1 osa 6 artikliga 452.01.

1. peatükk
ÜLDOSA

§ 1. Tasandusfondi vahendite jaotamine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondi määratud vahendid kogusummas 1 430 000 000 krooni jaotatakse lähtuvalt «2008. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõikes 1 esitatud valemist vastavalt määruse lisale.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks, koolilõuna kuludeks, koolieelsete munitsipaallasteasutuste toetuseks, toimetulekutoetuseks, sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise ja arendamise kuludeks, täiendavaks toetuseks saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele määratud vahendid summas 3 788 574 937 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale.

2. peatükk
HARIDUSKULUDEKS MÄÄRATUD VAHENDITE JAOTAMINE

§ 2. Hariduskuludeks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks määratud eraldiste summa 3 274 416 637 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ning §-dele 13 ja 14.

(2) Hariduskuludeks määratud eraldiste summast 3 225 109 181 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale ja lähtuvalt §-des 3–12 kehtestatud arvestuspõhimõtetest õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppealal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise toetuseks. Kohaliku omavalitsuse üksuste otsustada on vahendite jaotus õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppealal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulude vahel.

§ 3. Hariduskulude vahendite jaotamisel aluseks võetavad määrad ning koefitsient

(1) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse aluseks järgmised pearaha määrad kooliastmeti:

1) I kooliaste 11 385 krooni,
2) II kooliaste 13 896 krooni,
3) III kooliaste ja pikendatud õppeajaga klassid 16 073 krooni,
4) gümnaasium 14 231 krooni.

(2) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse aluseks järgmised arvestuslikud määrad:

1) klassijuhataja lisatasu   16 124 krooni,
2) juhtimiskoha lisatoetus 232 475 krooni,
3) lisatund     7 907 krooni.

(3) Hariduskulude vahendite jaotamisel kasutatakse õhtuse ja kaugõppe puhul läbivalt koefitsienti 0,8, välja arvatud klassijuhataja lisatasu, juhtimiskoha lisatoetuse ja ainesektsioonide vahendite arvestamisel.

§ 4. Arvestuslik klasside moodustamine kooliti

(1) Tavaõppe klasside arv leitakse klassiastmeti, jagades õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. I–III kooliastme klasside täituvuse ülemiseks piirnormiks loetakse 24 õpilast. Sanatooriumiklassid loetakse käesoleva määruse tähenduses tavaõppe klassideks.

(2) Kui kahe tavaõppe klassi õpilaste arv kokku on 16 või vähem, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liita tohib 1.–4. ja 3.–6. klasse.

(3) «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 26 lõikes 1 nimetatud klassidesse (edaspidi hariduslike erivajadustega õpilaste klassid) arvatud õpilastest loetakse moodustatud klasside arvuks I–III kooliastme õpilaste koguarvu ja klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise ülespoole lähima täisarvuni ümardatud tulemust ning gümnaasiumi õpilaste arvu ja gümnaasiumi klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise täisarvuni üles ümardatud tulemust. Psüühikahäiretega laste klassi, tasandusklassi ja abiklassi puhul ei liideta omavahel 1.–6. ja 7.–9. klasse, kui ühes nendest gruppidest õpib rohkem kui 12 õpilast. Kui I ja II kooliastme peale kokku on nendes klassides üle 12 õpilase, siis liidetakse klasse vastavalt lõikes 2 toodud tingimusele.

(4) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilastest ei loeta moodustatuks hariduslike erivajadustega õpilaste klasse I–III kooliastmes, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast, ning gümnaasiumis, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast.

(5) Õhtuse ja kaugõppe õpilaste puhul leitakse klasside arv I–III kooliastme õpilaste koguarvu jagamisel 24-ga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni ning gümnaasiumi õpilaste koguarvu jagamisel 36-ga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni.

(6) Arvestuslike klasside moodustamisel lähtutakse sellest, et erineva klassi täituvuse ülemise piirnormiga, õppevormiga ja õppekeelega klasside õpilasi ei arvestata ühte klassi. Eraldi moodustatakse eesti ja vene õppekeelega klassid ning keelekümblusklassid. Eesti ja vene keelest erinev õppekeel arvestatakse eesti õppekeeleks. Päevane õpe arvestatakse õhtusest ja kaugõppest eraldi.

(7) Klasside moodustamisel arvestatakse erinevates koolimajades õppivad õpilased eraldi, kui koolimajade vaheline kaugus sõiduvahendiga sõidetavat lühimat teed pidi on I ja II kooliastme puhul vähemalt 10 km ning III kooliastme puhul vähemalt 30 km ning omavalitsusüksus on eraldi arvestamiseks soovi avaldanud.

§ 5. Eriolukorras olevad koolid

Eriolukorras olevaks kooliks on:
1) kool, mis asub väikesaarel;
2) põhikool (või selle õppekeeleline osa), mille III kooliastmes õpib 10–29 õpilast ning mille sulgemine tooks kaasa vähemalt pooltele antud kooli III kooliastmes õppivatele õpilastele kooliteekonna pikenemise koduküla keskusest lähimasse teise kooli sõiduvahendiga sõidetavat teed pidi rohkem kui 30 kilomeetrit. Kõvakatteta tee pikkus korrutatakse koefitsiendiga 1,2. Kaugusi arvestatakse III kooliastme või kogu kooli õpilasi arvesse võttes, olenevalt sellest, kumb arvestus on kooli jaoks soodsam.

§ 6. Pearaha arvestamine

Iga õpilase kohta arvestatakse pearaha § 3 lõikes 1 kehtestatud määras vastavalt kooliastmele, milles õpilane õpib.

§ 7. Lisaraha arvestamine

(1) Lisaraha on täiendavalt arvestatud pearaha täitmata kohtade eest I–III kooliastme päevase õppevormiga klassidele.

(2) Klassiastmele, mille õpilastest ei moodustata liitklassi, arvestatakse lisaraha järgmiselt:
1) 1–16 õpilase puhul (17–n)-kordne pearaha,
2) 18–24 õpilase puhul (24–n)-kordne pearaha,
3) 27–33 õpilase puhul (34–n)-kordne pearaha,

kus «n» on õpilaste arv antud klassiastmel.

(3) Liitklassidele ja hariduslike erivajadustega klassidele arvestatakse lisaraha (17–n)-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv liitklassis.

(4) Väikesaartel asuvate koolide puhul arvestatakse III kooliastme tavaõppe klassidele lisaraha vastavalt lõikele 1, välja arvatud juhul, kui III kooliastmes on kokku 1–3 õpilast, mille korral arvestatakse lisaraha (17–n)/3-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv klassis.

§ 8. Lisaraha eraldamise tingimused

(1) Lisaraha ei eraldata omavalitsusüksustele eesti, soome ja inglise õppekeele klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1600 või rohkem, ning keelekümblusklasside ja vene õppekeelega klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1600 või rohkem. Asumitega omavalitsusüksuste puhul vaadatakse eraldi asetsevaid asumeid eraldi.

(2) Pea- ja lisaraha alusel arvestatakse vahendeid kuni kolmekordse I–III kooliastme tavaõppe klassides ja liitklassides õppivate õpilaste eest pearaha alusel arvestatud summa ulatuseni, arvestades § 4 lõikes 6 esitatud põhimõtet.

(3) Lisaraha ei eraldata III kooliastme tavaõppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õpilaste arv on madalam kõigis järgnevates gruppides: 1.–3. klassis 36 õpilasest, 2.–4. klassis 35 õpilasest, 3.–5. klassis 34 õpilasest, 4.–6. klassis 33 õpilasest, 5.–7. klassis 32 õpilasest, 6.–8. klassis 31 õpilasest ja 7.–9. klassis 30 õpilasest.

(4) Eriolukorras olevate koolide III kooliastme osas ei arvestata lõigetes 2 ja 3 toodud kitsendusi.

(5) Pärast 1. jaanuari 2008. a asutatud erakoolidele lisaraha arvestamiseks peab kooli klasside keskmine täituvus I–III kooliastmes olema vähemalt 10 õpilast.

§ 9. Täiendavate palgavahendite arvestamine

(1) Paralleelklassideta ja lisarahastatavatele tavaõppe 7.–9. klassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses nende klasside eest, mille õpilaste arv on 10–17.

(2) Iga § 4 lõike 2 alusel liitklassi arvatud klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses.

(3) Vene õppekeelega I–III kooliastme tava-, õhtuse ja kaugõppe puhul arvestatakse klassi kohta täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

(4) Keelekümblusklassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha alusel arvestatud vahenditest.

(5) Iga hariduslike erivajadustega õpilaste klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

(6) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilase kohta, keda ei arvatud § 4 lõike 4 tingimusest tulenevalt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi, arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

(7) Uusimmigrandi eest, kes õpib eesti koolis eesti õppekeelega klassis või keelekümblusklassis, arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses.

(8) Lihtsustatud õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses.

(9) Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses.

(10) Tervislikel põhjustel koduõppele määratud õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses.

(11) Iga § 4 alusel moodustatud klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe klassijuhataja lisatasu määra ulatuses.

(12) Juhtimiskoha toetuseks arvestatakse täiendavalt vahendeid, korrutades juhtimiskoha lisatoetuse määra õpilaste ja klassikomplektide arvust tuletatud arvestuslike ametikohtade arvuga.

(13) Pedagoog-metoodiku ametijärgu omandanud pedagoogi töö tasustamiseks arvestatakse täiendavad summad pedagoogi ametijärgule vastava palgamäära ja pedagoog-metoodiku ametijärgule vastava palgamäära vahe ulatuses. Kuni 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 0,5. Rohkem kui 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 1. Mitmes omavalitsusüksuses töötava pedagoog-metoodiku täiendavad vahendid jagatakse omavalitsusüksuste vahel võrdselt.

(14) Väikesaartel asuvate koolide III kooliastme tavaõppe klasside kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha ning klassijuhataja lisatasu määra alusel arvestatud vahenditest.

§ 10. Muude täiendavate koolipõhiste toetuste arvestamine

(1) Õpikute soetamise toetuseks arvestatakse 282 krooni õpilase kohta.

(2) Õppevahendite soetamise toetuseks arvestatakse 458 krooni iga 1.–9. klassi päevases õppevormis õppiva õpilase kohta.

(3) Investeeringutoetusteks arvestatakse 21 900 krooni § 4 alusel moodustatud klassi kohta ja 438 krooni õpilase kohta. Haigla- ja vanglaõppe õpilaste eest investeeringutoetust ei arvestata.

§ 11. Eritingimustel palgavahendite toetuste arvestamine

(1) Vanglaõppel olevate õpilaste eest eraldatakse palgavahendeid 26 720 krooni õpilase kohta.

(2) Laste- ja üldhaiglas õppivate õpilaste eest eraldatakse toetust palgavahenditeks lähtuvalt arvestuslikust õpetajate ametikohtade arvust, mille määramisel lähtutakse õpilaste keskmisest haiglas viibitud päevade arvust ning arvestuslikust konsultatsioonitunni vajadusest õpilase kohta päevas.

(3) Ühinemistoetusteks arvestatakse vahendeid lähtuvalt «Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse» § 6 lõikes 6 sätestatud tingimustest.

§ 12. Ülemineku kompensatsioon

(1) Kui § 4 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku on 2007/2008. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis palgavahenditeks arvestatud eraldis õpilase kohta kasvab 2008. aastal 75% riigi keskmisest palgavahendite kasvust.

(2) Kui § 4 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku ei ole 2007/2008. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis tagatakse väikseim järgmistest:
1) 2007. aasta tegelik palgavahenditeks arvestatud eraldis kasvatatuna 75% 2008. aasta palgavahendite keskmisest kasvust;
2) hariduskulude eraldis, lähtudes 2007. aastal palgavahendite jaotusel kasutusel olnud hariduskulude jaotuspõhimõtetest ja pearahast 16 700 krooni.

§ 13. Muude täiendavate toetuste arvestamine

(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 32 164 579 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ainesektsioonide ning õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks ning koolieelsete lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks vastavalt määruse lisale, lähtudes lõigetes 2–4 kehtestatud põhimõtetest.

(2) Ainesektsioonide läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 50 krooni õpilase kohta.

(3) Õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 25 krooni vastava kohaliku omavalitsuse üksuse 0–26-aastase elaniku kohta.

(4) Eelkooliealiste lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks arvestatakse vahendeid 3% 2006. aasta tegelikest palgakuludest.

§ 14. Hariduskulude täiendavate vahendite jaotamine

(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 17 142 877 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel taotlusvoorude alusel vastavalt lõigetele 2–11.

(2) I taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, pedagoogide palga alammäärade kindlustamiseks ja hariduslike erivajadustega õpilaste arvu suurenemisest tingitud kulude katteks.

(3) II taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, pedagoog-metoodikute arvu suurenemisest tingitud kulude suurenemise katteks ning klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud õpetajate palgakulude, õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks.

(4) Täiendavate vahendite eraldamise põhjendatust hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide kulude koondmuutuste kaudu ning lähtudes käesoleva määrusega hariduskulude jaotamisele kehtestatud korrast ja määradest (välja arvatud lõikes 6 toodud juhul).

(5) Pedagoogide koondamiskuludeks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui koondamisega vabanenud palgavahenditest koondamiskulude tasumiseks ei piisa. Hariduslike erivajadustega õpilaste arvu suurenemisest tingitud kulude katteks eraldatakse täiendavaid vahendeid alates kolme haridusliku erivajadusega õpilase lisandumisest kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvatesse munitsipaal- ja eraüldhariduskoolidesse. Õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide õpilaste arv kokku on suurenenud vähemalt 12 õpilase võrra.

(6) Pedagoogide palga alammäära kindlustamiseks võib täiendavaid vahendeid taotleda kohaliku omavalitsuse üksus, mille territooriumil asuvates kõikides munitsipaal- ja eraüldhariduskoolides on järgitud klassikomplektide loomisel «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» §-des 25 ja 26 sätestatud tingimusi.

(7) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab taotluse täiendavate vahendite saamiseks asukohajärgsele maavalitsusele I taotlusvoorust 14. märtsiks 2008. a ja II taotlusvoorust 19. septembriks 2008. a.

(8) Taotluses tuleb põhjendada täiendavate vahendite vajadust, näidates seejuures ära õpilaste ja tegelikult moodustatud klassikomplektide arvud ning nende muutused klassiastmeti.

(9) Maavalitsus kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja nende vastavust lõigetes 2–7 toodud tingimustele ning esitab maakonna omavalitsusliiduga kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse üksuste taotluste koondi koos oma arvamusega ning põhjendustega vahendite ebapiisavuse kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile I taotlusvooru korral 4. aprilliks 2008. a ja II taotlusvooru korral 3. oktoobriks 2008. a.

(10) Haridus- ja Teadusministeerium esitab hariduskulude täiendavate vahendite jaotamise ettepanekud koos seletuskirjaga vahendite eraldamise või eraldamata jätmise põhjuste kohta ning Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Rahandusministeeriumi seisukohad Vabariigi Valitsusele otsustamiseks I taotlusvooru puhul hiljemalt 16. maiks 2008. a ja II taotlusvooru puhul hiljemalt 14. novembriks 2008. a.

(11) Lõikes 1 nimetatud hariduskulude vahendite vaba jääk jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel §-s 3 toodud pearaha määrade suurendamise kaudu. Hariduskulude vahendite vaba jäägi jaotamise korralduse eelnõu valmistab ette ja esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Rahandusministeerium.

3. peatükk
MUUDE TASANDUSFONDI VAHENDITE JAOTAMINE

§ 15. Koolieelsete munitsipaallasteasutuste toetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Koolieelse lasteasutuse seaduse» § 27 lõikega 11 on kohaliku omavalitsuse üksustele koolieelsete munitsipaallasteasutuste toetuseks määratud 150 000 000 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 2 ja 3.

(2) Koolieelsete munitsipaallasteasutuste toetusest 75 000 000 krooni on ette nähtud lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ning nimetatud vahendid jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale.

(3) Koolieelsete munitsipaallasteasutuste toetusest 75 000 000 krooni on ette nähtud lasteasutuste õpetajate palgakulude toetuseks.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lõikes 1 nimetatud vahendeid kasutada ka koolieelsete lasteasutuste muude kulude katmiseks.

§ 16. Toimetulekutoetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» §-ga 224 ning § 42 lõigetega 3 ja 4 on kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuseks määratud 100 000 000 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 2 ja 3.

(2) Toimetulekutoetuseks määratud summast 78 422 000 krooni jaotatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):

TTi = (TTi2007 + Üi2007) * 0,8, kus

TTi konkreetsele omavalitsuse üksusele eraldatavad toimetulekutoetuse vahendid 2008. aastal;
TTi2007 konkreetse omavalitsuse üksuse toimetulekutoetuse kulud toimetulekupiiri kindlustamiseks 2007. aastal vastavalt toimetulekutoetuse aruandele;
Üi2007 konkreetse omavalitsuse üksuse üksikvanema täiendava toetuse kulud 2007. aastal vastavalt toimetulekutoetuse aruandele.

(3) Toimetulekutoetuseks määratud vahenditest 21 578 000 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 4–9.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksusel tekib õigus lõike 3 alusel jaotatavate toimetulekutoetuse täiendavate vahendite saamiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksusele ei piisa käesoleva määruse alusel tasandusfondi toimetulekutoetuseks eraldatud vahenditest toimetulekutoetuse väljamaksmiseks tingimusel, et toimetulekutoetuseks ettenähtud kulude tegemisel on lähtutud «Sotsiaalhoolekande seaduses» kehtestatud tingimustest.

(5) Toimetulekutoetuse täiendavate vahendite taotlemiseks esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse Sotsiaalministeeriumile 31. augustiks 2008. a. Taotluses näidatakse ära vahendite (sealhulgas kahel eelneval aastal kasutamata jäänud vahendite) kasutamine jooksval eelarveaastal, muudatused rahuldatud taotluste arvus ja kuludes taotluse kohta ning tuuakse ära vahendite ebapiisavuse põhjendused.

(6) Sotsiaalministeerium kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja vastavust lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele ning analüüsib toimetulekutoetuse vahendite kasutamist jooksval eelarveaastal võrrelduna kahe eelneva aastaga ning esitab Rahandusministeeriumile ettepaneku toimetulekutoetuse täiendavate vahendite jaotamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste vahel hiljemalt 21. septembriks 2008. a, lisades selgituse vahendite eraldamise kohta ja taotluste rahuldamata jätmise põhjendused.

(7) Rahandusministeerium vaatab esitatud taotlused koos lisatud dokumentidega läbi, kontrollib taotluste põhjendatust ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse täiendavate vahendite eraldamiseks koos Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohtadega hiljemalt 30. oktoobriks 2008. a.

(8) Kui ilmneb, et kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva määrusega eraldatavatest toimetulekutoetuse vahenditest (koos eelmistel aastatel kasutamata jäänud vahenditega) ei piisa lõikes 7 nimetatud tähtajani ja vahendite puudujääk seab ohtu toetuste väljamaksmise, on Vabariigi Valitsusel õigus kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel otsustada vahendite eraldamine, arvestamata lõikes 7 sätestatud tähtaega.

(9) Lõikes 8 nimetatud juhul esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse koos asukohajärgse maavalitsuse arvamusega Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kontrollib edastatud taotluse põhjendatust ning valmistab ette eelnõu raha eraldamiseks 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Sotsiaalministeeriumi ja Omavalitsusliitude Koostöökoguga kooskõlastatud taotluse. Rahandusministeeriumil on õigus tagastada lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused.

(10) Lõikes 3 nimetatud toimetulekutoetuse vahendite vaba jäägi jaotamisel täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks või sotsiaalteenuste osutamiseks lähtutakse toimetulekutoetust ning toimetulekutoetuse vahenditest muid sotsiaaltoetusi saanud perekondade arvust. Selleks kehtestatakse summa suurus ühe perekonna kohta, lähtudes toimetulekutoetuse vahendite vabast jäägist. Vabast jäägist eraldatakse vahendeid käesolevas lõikes ettenähtud ulatuses neile kohaliku omavalitsuse üksustele, kellele ei piisa lõigete 2, 7 ja 9 kohaselt arvestatud vahenditest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks või sotsiaalteenuste osutamiseks käesolevas lõikes ühe perekonna kohta kehtestatud summa ulatuses. Toimetulekutoetuse vahendite vaba jäägi jaotamise eelnõu valmistab ette Rahandusministeerium.

(11) Toimetulekutoetuseks määratud vahendite ülejäägi korral võib valla- või linnavalitsus maksta abivajavatele isikutele toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetusi või osutada sotsiaalteenuseid kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 17. Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamiseks ja arendamiseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks ning sotsiaaltoetuste maksmiseks ja sotsiaalteenuste arendamiseks määratud 32 000 000 krooni.

(2) Lõikes 1 toodud vahendid jaotatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):

SKAi = (15 100 + Pi2007 * A), kus

SKAi konkreetsele omavalitsusüksusele eraldatavad vahendid sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamiseks ja arendamiseks 2008. aastal;
Pi2007 2007. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud perekondade arv omavalitsusüksuses;
A arvestuslik väärtus 2007. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud ühe perekonna kohta kroonides.

(3) Omavalitsusüksus võib lõike 2 alusel eraldatud vahenditest 40% kasutada sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks (sh projektide kaasfinantseerimiseks). Sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamiseks arvestatud vahendeid võib kasutada ka täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks või sotsiaalteenuste arendamise kuludeks.

(4) Omavalitsusüksus võib lõike 2 alusel eraldatud vahenditest 60% kasutada sotsiaaltoetuste maksmiseks või sotsiaalteenuste arendamise kuludeks. Sotsiaalteenuste arendamise kuludeks loetakse kulusid, mis on suunatud edaspidiste toimetulekutoetuse summade vähendamisele või abivajavate isikute iseseisva toimetulemise pikemaajalisemaks parandamiseks ja uute sotsiaalteenuste käivitamiseks. Sotsiaalteenuste arendamise vahenditest tehtavad investeeringukulud ei tohi ületada 100 000 krooni iga loodava sotsiaalteenuse kohta.

§ 18. Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Püsiasustusega väikesaarte seaduse» § 12 alusel kehtestatud korraga on kohaliku omavalitsuse üksustele määratud saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks 6 500 000 krooni.

(2) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus arvutatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):

, kus

Si konkreetse saarvalla või saarelise osaga valla (i) täiendav toetus;
Ciy   konkreetse väikesaare elanike arv rahvastikuregistri andmetel (y=1), arvestuslik teede pikkus (regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee pikkus kilomeetrites 0,8 osakaaluga ning maismaatee pikkus kilomeetrites saarvalla korral maavalitsuseni ja saarelise osaga valla korral vallamajani 0,2 osakaaluga, (y=2) kilomeetrites ning saare pindala ruutkilomeetrites (y=3);
Piy parameetri väärtus kroonides ühe elaniku (y=1), arvestusliku teede pikkuse ühe kilomeetri (y=2) ja pindalaühiku kohta kroonides (y=3).

§ 19. Koolilõuna toetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ning kooskõlas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõigetega 1–3 on kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud 225 658 300 krooni kooli päevases õppevormis põhiharidust omandavate õpilaste, välja arvatud riigikoolide õpilaste, kelle toitlustuskulud kaetakse riigieelarvest, koolilõuna toetuseks.

(2) Koolilõuna arvestuslikuks maksumuseks ühe õpilase kohta kehtestatakse I poolaastaks 10,42 krooni ja II poolaastaks 12,02 krooni.

(3) Koolilõuna toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):

, kus

Ki konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatav koolilõuna toetus;
Õi1 õpilaste arv 1. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
Õi2–8 õpilaste arv 2.–8. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
Õi9 õpilaste arv 9. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
Õi+ õpilaste arv põhiõppe pikendatud õppeajaga klassides (HEV +1, +2, +3 klassid) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
TI koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta I poolaastal;
TII koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta II poolaastal.

4. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 20. Eraldiste ülekandmine

(1) Määruse lisas kohaliku omavalitsuse üksuste vahel «2008. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõigete 1 ja 2 alusel jaotatud tasandusfondi vahendid kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele üle vahendite liike eristamata ühes summas.

(2) Määruse lisas toodud tabeli veerus «Tasandusfond kokku» nimetatud vahendid jaotatakse kvartalite lõikes järgmiselt: I kvartal 28%, II kvartal 34%, III kvartal 18% ja IV kvartal 20% kohaliku omavalitsuse üksusele määratud vahendite kogusummast. Kohaliku omavalitsuse üksus taotleb riigikassalt iga kuu 12. ja 25. kuupäevaks kvartaliks ettenähtud summast ühe kuuendiku ülekandmist vastavalt «Riigieelarve seaduse» § 32 lõike 1 alusel rahandusministri kehtestatud riigieelarve kassalise teenindamise eeskirjas sätestatud korrale.

(3) Kooskõlas «Riigieelarve seaduse» § 9 lõikega 7 võib rahandusministri nõusolekul kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel määruse lisas jaotatud vahendid avansiliselt üle kanda eelarveaasta eelseisvate perioodide arvel summas, mis ületab lõikes 2 toodud kvartaalset jaotust.

(4) Lõike 2 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele kuude lõikes ülekantavate summade rahavoolise kasutamise käesoleva määruse lisas toodud tasandusfondi määratud eraldiste vahel otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 21. Määruse rakendamine

Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2008. a.

Peaminister Andrus ANSIP

Rahandusminister Ivari PADAR

Riigisekretär Heiki LOOT

Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2008. a määruse nr 44 ««2008. aasta riigieelarve seaduses» kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord»
lisa

«2008. aasta riigieelarve seaduses» eraldisteks kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud vahendite jaotus (kroonides)

Omavalitsus-
üksused

 

«2008. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2 alusel tasandusfondi määratud vahendite jaotus

TASANDUS-
FOND KOKKU

«2008. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 1 alusel jaotatavad tasandusfondi eraldised

Eraldised hariduskuludeks

Koolieelsete lasteasutuste toetus

Toimetuleku-
toetus

Sotsiaal-
toetuste ning -teenuste osutamiseks ja arendamiseks

Vahendid koolilõuna toetuseks

Saar-
valdade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus

KOKKU sh muud haridus-
korralduslikud kulud
 
TALLINN 0 847 002 073 10 219 466 23 654 900 5 131 000 2 459 000 59 599 000 0 937 845 973
 
HARJU MAAKOND                  
Keila linn 0 34 650 496 255 729 491 800 134 000 86 000 2 039 800 0 37 402 096
Loksa linn 1 419 000 10 010 689 74 363 172 100 151 000 72 000 651 300 0 12 476 089
Maardu linn 0 31 967 030 366 774 885 200 783 000 475 000 2 139 400 0 36 249 630
Paldiski linn 4 393 000 12 404 065 100 915 245 900 512 000 224 000 799 300 0 18 578 265
Saue linn 0 16 609 353 171 515 393 400 48 000 70 000 1 294 200 0 18 414 953
Aegviidu vald 113 000 1 743 126 18 311 49 200 7 000 17 000 116 000 0 2 045 326
Anija vald 2 637 000 14 787 067 151 484 344 300 64 000 46 000 1 002 700 0 18 881 067
Harku vald 0 16 314 289 297 346 688 500 0 15 000 1 540 100 0 18 557 889
Jõelähtme vald 0 10 504 840 133 879 319 700 117 000 68 000 759 300 0 11 768 840
Keila vald 0 5 506 871 80 657 221 300 61 000 28 000 400 700 0 6 217 871
Kernu vald 1 453 000 5 995 173 40 895 98 400 7 000 22 000 396 700 0 7 972 273
Kiili vald 0 7 817 126 79 147 196 700 16 000 24 000 628 700 0 8 682 526
Kose vald 2 351 000 15 157 445 157 178 368 800 77 000 68 000 1 113 400 0 19 135 645
Kuusalu vald 497 000 14 827 227 148 556 319 700 56 000 55 000 1 101 600 0 16 856 527
Kõue vald 1 843 000 5 490 976 39 608 98 400 188 000 68 000 347 400 0 8 035 776
Nissi vald 2 502 000 8 947 571 76 405 147 500 234 000 114 000 584 800 0 12 529 871
Padise vald 0 5 418 887 37 239 98 400 112 000 42 000 327 300 0 5 998 587
Raasiku vald 707 000 11 283 710 109 410 270 500 57 000 46 000 931 600 0 13 295 810
Rae vald 0 20 785 900 225 817 393 400 0 15 000 1 767 400 0 22 961 700
Saku vald 0 19 016 232 240 628 541 000 35 000 44 000 1 594 600 0 21 230 832
Saue vald 0 11 368 730 154 573 393 400 374 000 376 000 1 057 400 0 13 569 530
Vasalemma vald 1 826 000 5 671 304 56 970 147 500 224 000 110 000 452 000 0 8 430 804
Viimsi vald 0 27 231 105 338 218 737 700 50 000 28 000 2 276 200 577 000 30 900 005
KOKKU 19 741 000 313 509 212 3 355 617 7 622 800 3 307 000 2 113 000 23 321 900 577 000 370 191 912
 
HIIU MAAKOND                  
Kärdla linn 2 950 000 11 758 286 94 827 196 700 473 000 185 000 785 200 0 16 348 186
Emmaste vald 414 000 3 752 035 34 199 73 800 124 000 61 000 231 300 0 4 656 135
Kõrgessaare vald 1 282 000 3 470 444 28 190 73 800 236 000 108 000 189 500 0 5 359 744
Käina vald 1 830 000 6 726 223 51 785 122 900 320 000 123 000 427 200 0 9 549 323
Pühalepa vald 535 000 3 895 681 26 497 73 800 362 000 110 000 216 500 0 5 192 981
KOKKU 7 011 000 29 602 669 235 498 541 000 1 515 000 587 000 1 849 700 0 41 106 369
 
IDA-VIRU MAAKOND                  
Kiviõli linn 18 365 000 14 741 968 122 051 245 900 1 689 000 440 000 1 057 900 0 36 539 768
Kohtla-Järve linn 103 657 000 86 663 067 902 927 2 508 100 8 846 000 2 200 000 6 351 300 0 210 225 467
Narva linn 176 333 000 118 567 253 1 509 164 4 499 900 4 969 000 1 603 000 9 302 500 0 315 274 653
Narva-Jõesuu linn 7 874 000 4 344 377 44 790 122 900 336 000 156 000 220 500 0 13 053 777
Püssi linn 1 825 000 35 127 35 127 122 900 185 000 94 000 0 0 2 262 027
Sillamäe linn 38 812 000 31 270 427 330 714 959 000 3 114 000 801 000 2 289 100 0 77 245 527
Alajõe vald 951 000 1 825 1 825 0 192 000 64 000 0 0 1 208 825
Aseri vald 3 215 000 5 145 339 37 296 73 800 142 000 61 000 266 800 0 8 903 939
Avinurme vald 4 616 000 6 017 931 35 897 73 800 88 000 44 000 363 000 0 11 202 731
Iisaku vald 3 511 000 4 851 182 34 306 98 400 199 000 66 000 301 100 0 9 026 682
Illuka vald 0 2 074 298 13 910 24 600 141 000 66 000 139 800 0 2 445 698
Jõhvi vald 23 144 000 27 368 807 261 729 565 600 1 485 000 519 000 1 778 600 0 54 861 007
Kohtla vald 370 000 14 000 14 000 0 80 000 37 000 0 0 501 000
Kohtla-Nõmme vald 2 883 000 2 745 677 17 646 49 200 73 000 39 000 160 800 0 5 950 677
Lohusuu vald 2 279 000 1 697 522 9 619 24 600 160 000 53 000 63 400 0 4 277 522
Lüganuse vald 2 628 000 5 177 265 21 825 0 3 000 17 000 336 500 0 8 161 765
Maidla vald 0 2 184 693 10 925 24 600 30 000 26 000 139 400 0 2 404 693
Mäetaguse vald 0 4 363 498 43 450 122 900 197 000 81 000 306 700 0 5 071 098
Sonda vald 0 1 058 325 12 807 49 200 72 000 39 000 62 200 0 1 280 725
Toila vald 0 6 022 441 63 932 122 900 350 000 119 000 395 800 0 7 010 141
Tudulinna vald 1 023 000 1 412 114 8 711 24 600 47 000 31 000 95 100 0 2 632 814
Vaivara vald 0 2 208 356 32 030 98 400 539 000 141 000 107 000 0 3 093 756
KOKKU 391 486 000   327 965 492 3 564 681 9 811 300 22 937 000 6 697 000 23 737 500 0 782 634 292
 
JÕGEVA MAAKOND                  
Jõgeva linn 13 553 000 27 181 711 195 463 393 400 759 000 301 000 1 796 000 0 43 984 111
Mustvee linn 7 078 000 8 190 298 43 953 98 400 146 000 99 000 508 600 0 16 120 298
Põltsamaa linn 10 915 000 19 459 269 150 169 393 400 151 000 103 000 1 340 600 0 32 362 269
Jõgeva vald 10 512 000 6 348 919 82 525 221 300 274 000 125 000 457 200 0 17 938 419
Kasepää vald 5 464 000 317 842 15 244 49 200 139 000 70 000 13 600 0 6 053 642
Pajusi vald 261 000 1 365 997 23 545 73 800 66 000 53 000 91 700 0 1 911 497
Pala vald 3 566 000 3 420 153 28 397 73 800 156 000 110 000 228 100 0 7 554 053
Palamuse vald 6 108 000 8 160 173 50 915 98 400 239 000 143 000 527 000 0 15 275 573
Puurmani vald 4 462 000 5 834 190 35 774 73 800 331 000 136 000 346 200 0 11 183 190
Põltsamaa vald 9 545 000 7 686 329 70 523 196 700 198 000 86 000 530 600 0 18 242 629
Saare vald 4 632 000 2 511 831 20 157 49 200 127 000 55 000 165 700 0 7 540 731
Tabivere vald 4 861 000 6 924 083 44 366 98 400 228 000 116 000 440 900 0 12 668 383
Torma vald 7 427 000 6 067 817 51 324 122 900 268 000 114 000 462 300 0 14 462 017
KOKKU 88 384 000 103 468 612 812 355 1 942 700 3 082 000 1 511 000 6 908 500 0 205 296 812
 
JÄRVA MAAKOND                  
Paide linn 6 101 000 29 275 288 266 535 516 400 680 000 251 000 1 929 200 0 38 752 888
Albu vald 2 225 000 3 784 410 27 073 98 400 59 000 55 000 230 500 0 6 452 310
Ambla vald 3 284 000 7 105 129 47 013 73 800 18 000 31 000 444 000 0 10 955 929
Imavere vald 1 276 000 2 961 610 23 629 73 800 55 000 48 000 180 000 0 4 594 410
Järva-Jaani vald 2 135 000 6 266 609 42 303 98 400 203 000 66 000 338 300 0 9 107 309
Kareda vald 1 101 000 1 826 175 13 403 24 600 13 000 20 000 98 100 0 3 082 875
Koeru vald 3 705 000 7 682 406 57 013 122 900 280 000 116 000 524 500 0 12 430 806
Koigi vald 1 213 000 3 301 428 20 831 24 600 29 000 53 000 232 600 0 4 853 628
Paide vald 1 063 000 1 362 240 33 711 98 400 4 000 20 000 109 900 0 2 657 540
Roosna-Alliku vald 2 134 000 2 724 216 27 490 73 800 174 000 68 000 171 400 0 5 345 416
Türi vald 14 674 000 29 672 870 251 878 565 600 1 033 000 367 000 1 975 100 0 48 287 570
Väätsa vald 784 000 4 006 591 30 075 73 800 77 000 46 000 271 200 0 5 258 591
KOKKU 39 695 000 99 968 972 840 954 1 844 500 2 625 000 1 141 000 6 504 800 0 151 779 272
 
LÄÄNE MAAKOND                  
Haapsalu linn 8 168 000 33 881 778 269 008 688 500 1 067 000 348 000 2 213 400 0 46 366 678
Hanila vald 1 773 000 3 624 889 29 824 73 800 192 000 79 000 216 300 0 5 958 989
Kullamaa vald 3 004 000 5 121 490 24 983 49 200 144 000 53 000 264 500 0 8 636 190
Lihula vald 6 825 000 9 646 405 64 999 122 900 164 000 92 000 620 800 0 17 471 105
Martna vald 1 828 000 1 892 193 16 417 49 200 149 000 66 000 128 500 0 4 112 893
Noarootsi vald 95 000 2 629 363 15 831 24 600 68 000 48 000 161 600 202 000 3 228 563
Nõva vald 289 000 1 180 046 4 325 24 600 37 000 42 000 54 700 0 1 627 346
Oru vald 214 000 2 406 623 20 506 49 200 101 000 61 000 150 900 0 2 982 723
Ridala vald 4 052 000 6 480 898 51 557 73 800 332 000 132 000 525 500 0 11 596 198
Risti vald 713 000 2 055 249 15 570 49 200 32 000 26 000 133 600 0 3 009 049
Taebla vald 2 865 000 9 162 536 75 570 196 700 67 000 61 000 567 900 0 12 920 136
Vormsi vald 0 1 227 252 5 330 24 600 63 000 39 000 29 100   1 260 000 2 642 952
KOKKU 29 826 000 79 308 722 593 920 1 426 300 2 416 000 1 047 000 5 066 800 1 462 000 120 552 822
 
LÄÄNE-VIRU MAAKOND                  
Kunda linn 4 056 000 9 559 869 88 514 196 700 191 000 94 000 775 900 0 14 873 469
Rakvere linn 20 177 000 57 773 709 426 916 688 500 471 000 169 000 3 729 300 0 83 008 509
Haljala vald 3 787 000 7 993 943 69 010 147 500 25 000 24 000 577 700 0 12 555 143
Kadrina vald 8 244 000 15 099 199 143 391 319 700 229 000 94 000 1 126 900 0 25 112 799
Laekvere vald 3 895 000 4 789 796 31 859 49 200 90 000 46 000 317 400 0 9 187 396
Rakke vald 5 467 000 6 648 022 38 772 73 800 122 000 59 000 420 600 0 12 790 422
Rakvere vald 3 423 000 3 256 271 30 710 73 800 27 000 31 000 209 600 0 7 020 671
Rägavere vald 2 120 000 2 421 473 20 736 49 200 11 000 22 000 162 200 0 4 785 873
Sõmeru vald 0 7 885 120 78 075 196 700 48 000 37 000 604 900 0 8 771 720
Tamsalu vald 9 430 000 10 336 778 115 736 295 100 1 188 000 319 000 796 500 0 22 365 378
Tapa vald 17 197 000 27 189 514 209 134 467 200 657 000 288 000 1 811 400 0 47 610 114
Vihula vald 847 000 2 568 306 21 990 73 800 4 000 17 000 162 700 0 3 672 806
Vinni vald 9 492 000 13 828 170 127 330 295 100 168 000 55 000 968 800 0 24 807 070
Viru-Nigula vald 1 419 000 2 298 742 21 618 49 200 47 000 31 000 157 900 0 4 002 842
Väike-Maarja vald 11 004 000 13 848 186 107 750 221 300 554 000 213 000 996 600 0 26 837 086
KOKKU 100 558 000 185 497 098 1 531 541 3 196 800 3 832 000 1 499 000 12 818 400 0 307 401 298
 
PÕLVA MAAKOND                  
Põlva linn 9 445 000 26 568 275 191 698 442 600 596 000 372 000 1 661 800 0 39 085 675
Ahja vald 3 524 000 3 903 258 20 513 24 600 82 000 44 000 237 100 0 7 814 958
Kanepi vald 8 570 000 7 078 017 54 573 98 400 352 000 119 000 428 200 0 16 645 617
Kõlleste vald 1 993 000 2 544 141 13 195 24 600 45 000 37 000 142 000 0 4 785 741
Laheda vald 4 075 000 4 708 136 23 755 49 200 129 000 92 000 264 700 0 9 318 036
Mikitamäe vald 4 106 000 2 233 696 13 387 24 600 42 000 53 000 128 700 0 6 587 996
Mooste vald 4 960 000 5 410 434 25 512 98 400 229 000 114 000 323 700 0 11 135 534
Orava vald 3 459 000 3 034 567 19 872 49 200 238 000 94 000 173 100 0 7 047 867
Põlva vald 9 887 000 6 186 661 79 954 147 500 379 000 147 000 416 100 0 17 163 261
Räpina vald 18 489 000 13 613 849 111 594 221 300 364 000 160 000 990 100 0 33 838 249
Valgjärve vald 3 319 000 3 465 811 22 986 49 200 157 000 103 000 250 800 0 7 344 811
Vastse-Kuuste vald 3 387 000 3 407 873 22 965 49 200 49 000 44 000 228 300 0 7 165 373
Veriora vald 5 718 000 4 000 576 25 042 49 200 130 000 50 000 283 800 0 10 231 576
Värska vald 4 220 000 5 485 905 28 460 49 200 143 000 77 000 250 000 0 10 225 105
KOKKU 85 152 000 91 641 199 653 506 1 377 200 2 935 000 1 506 000 5 778 400 0 188 389 799
 
PÄRNU MAAKOND                  
Pärnu linn 36 708 000 132 397 240 1 282 404 2 631 100 1 644 000 737 000 8 734 100 0 182 851 440
Sindi linn 7 808 000 8 057 745 99 200 245 900 225 000 123 000 531 900 0 16 991 545
Are vald 3 400 000 3 506 038 30 815 73 800 20 000 37 000 240 800 0 7 277 638
Audru vald 10 889 000 12 252 626 117 756 344 300 1 126 000 605 000 838 000 0 26 054 926
Halinga vald 3 236 000 8 264 525 80 301 196 700 111 000 77 000 555 700 0 12 440 925
Häädemeeste vald 6 800 000 9 068 960 67 304 122 900 131 000 119 000 606 900 0 16 848 760
Kaisma vald 616 000 1 135 637 7 657 24 600 6 000 28 000 61 600 0 1 871 837
Kihnu vald 1 814 000 2 234 855 8 416 24 600 28 000 33 000 114 500 2 028 000 6 276 955
Koonga vald 3 474 000 3 189 143 25 637 73 800 307 000 110 000 200 800 0 7 354 743
Lavassaare vald 1 128 000 687 303 14 031 49 200 29 000 37 000 52 900 0 1 983 403
Paikuse vald 3 831 000 8 455 913 99 068 295 100 43 000 46 000 818 400 0 13 489 413
Saarde vald 13 370 000 14 759 052 102 330 196 700 1 123 000 420 000 896 900 0 30 765 652
Sauga vald 5 012 000 4 751 660 68 048 147 500 27 000 44 000 247 300 0 10 229 460
Surju vald 1 698 000 3 366 279 19 862 24 600 139 000 105 000 214 800 0 5 547 679
Tahkuranna vald 4 861 000 4 502 987 54 237 147 500 89 000 61 000 351 600 0 10 013 087
Tootsi vald 1 758 000 2 129 953 19 605 73 800 279 000 310 000 121 900 0 4 672 653
Tori vald 4 085 000 6 044 788 47 160 98 400 232 000 83 000 441 800 0 10 984 988
Tõstamaa vald 3 884 000 5 170 865 35 602 73 800 312 000 112 000 324 900 192 000 10 069 565
Varbla vald 1 709 000 2 539 505 11 825 0 199 000 119 000 176 200 0 4 742 705
Vändra alev 3 537 000 10 245 836 95 094 245 900 139 000 61 000 769 700 0 14 998 436
Vändra vald 5 887 000 6 291 502 37 931 73 800 174 000 130 000 367 400 0 12 923 702
KOKKU 125 505 000 249 052 412 2 324 283 5 164 000 6 383 000 3 397 000 16 668 100 2 220 000 408 389 512
 
RAPLA MAAKOND                  
Juuru vald 2 429 000 6 347 472 36 859 73 800 213 000 75 000 417 000 0 9 555 272
Järvakandi vald 2 829 000 4 305 469 31 642 98 400 181 000 72 000 267 800 0 7 753 669
Kaiu vald 1 245 000 3 834 124 32 061 73 800 99 000 53 000 259 100 0 5 564 024
Kehtna vald 6 456 000 10 562 785 116 086 319 700 877 000 273 000 822 300 0 19 310 785
Kohila vald 5 533 000 14 427 607 143 494 344 300 370 000 171 000 1 214 600 0 22 060 507
Käru vald 1 291 000 1 725 802 13 058 49 200 18 000 28 000 109 900 0 3 221 902
Märjamaa vald 12 806 000 18 285 103 169 483 393 400 869 000 235 000 1 377 700 0 33 966 203
Raikküla vald 3 005 000 3 563 262 34 599 98 400 407 000 141 000 225 400 0 7 440 062
Rapla vald 4 368 000 31 665 619 275 206 614 700 774 000 321 000 2 126 600 0 39 869 919
Vigala vald 3 042 000 5 868 569 31 240 49 200 50 000 50 000 383 400 0 9 443 169
KOKKU 43 004 000 100 585 812 883 728 2 114 900 3 858 000 1 419 000 7 203 800 0 158 185 512
 
SAARE MAAKOND                  
Kuressaare linn 6 240 000 51 049 879 428 177 1 008 200 973 000 363 000 3 335 400 0 62 969 479
Kaarma vald 5 232 000 5 625 172 59 404 98 400 85 000 64 000 369 800 215 000 11 689 372
Kihelkonna vald 519 000 1 896 361 11 521 24 600 61 000 53 000 117 300 172 000 2 843 261
Kärla vald 3 128 000 3 517 765 31 265 73 800 156 000 88 000 242 700 0 7 206 265
Laimjala vald 1 599 000 1 415 309 11 313 24 600 23 000 26 000 94 500 0 3 182 409
Leisi vald 6 007 000 5 540 378 43 476 98 400 18 000 31 000 356 400 0 12 051 178
Lümanda vald 1 460 000 2 336 500 11 645 49 200 9 000 17 000 150 200 0 4 021 900
Muhu vald 3 658 000 3 586 668 29 256 49 200 70 000 57 000 267 200 116 000 7 804 068
Mustjala vald 1 115 000 1 392 662 11 750 24 600 174 000 88 000 93 600 0 2 887 862
Orissaare vald 3 020 000 7 363 716 47 401 73 800 41 000 46 000 433 200 144 000 11 121 716
Pihtla vald 1 181 000 2 087 456 25 079 73 800 58 000 48 000 120 100 0 3 568 356
Pöide vald 2 021 000 1 835 626 15 122 49 200 3 000 26 000 111 600 0 4 046 426
Ruhnu vald 72 000 872 480 1 575 24 600 3 000 17 000 20 300 1 087 000 2 096 380
Salme vald 1 224 000 3 523 172 28 187 73 800 7 000 20 000 257 300 0 5 105 272
Torgu vald 630 000 2 475 2 475 24 600 19 000 22 000 0 0 698 075
Valjala vald 2 277 000 3 438 585 33 617 73 800 112 000 57 000 243 800 0 6 202 185
KOKKU 39 383 000 95 484 204 791 263 1 844 600 1 812 000 1 023 000 6 213 400 1 734 000 147 494 204
 
TARTU MAAKOND                  
Elva linn 13 912 000 19 148 927 168 989 368 800 94 000 64 000 1 377 000 0 34 964 727
Kallaste linn 4 179 000 2 991 179 19 203 49 200 117 000 64 000 164 300 0 7 564 679
Tartu linn 53 166 000 262 751 474 2 437 621 5 704 700 3 161 000 1 013 000 18 346 700 0 344 142 874
Alatskivi vald 5 245 000 5 821 160 39 942 98 400 89 000 57 000 407 300 0 11 717 860
Haaslava vald 2 828 000 2 406 414 25 912 73 800 171 000 64 000 150 700 0 5 693 914
Kambja vald 6 134 000 5 510 605 55 327 172 100 21 000 35 000 434 800 0 12 307 505
Konguta vald 3 382 000 1 771 011 19 658 49 200 18 000 33 000 120 800 0 5 374 011
Laeva vald 639 000 2 011 725 17 649 49 200 1 000 17 000 127 500 0 2 845 425
Luunja vald 4 487 000 5 855 836 56 629 122 900 14 000 17 000 340 800 0 10 837 536
Meeksi vald 2 492 000 1 677 868 7 225 0 140 000 59 000 84 300 0 4 453 168
Mäksa vald 4 093 000 1 770 232 29 499 73 800 205 000 77 000 134 300 0 6 353 332
Nõo vald 6 977 000 10 019 485 95 145 221 300 73 000 57 000 882 100 0 18 229 885
Peipsiääre vald 4 039 000 1 797 056 11 446 49 200 43 000 26 000 125 400 0 6 079 656
Piirissaare vald 511 000 125 125 0 33 000 28 000 0 507 000 1 079 125
Puhja vald 5 185 000 6 656 461 62 546 122 900 111 000 42 000 468 700 0 12 586 061
Rannu vald 2 994 000 5 434 767 36 156 73 800 47 000 53 000 340 600 0 8 943 167
Rõngu vald 6 947 000 6 781 278 55 189 122 900 103 000 50 000 433 100 0 14 437 278
Tartu vald 9 495 000 12 108 046 107 306 196 700 84 000 81 000 930 000 0 22 894 746
Tähtvere vald 779 000 4 240 048 48 372 122 900 26 000 33 000 316 000 0 5 516 948
Vara vald 6 085 000 3 003 871 37 991 122 900 227 000 178 000 200 400 0 9 817 171
Võnnu vald 2 815 000 4 680 662 31 410 73 800 205 000 77 000 293 400 0 8 144 862
Ülenurme vald 2 194 000 11 742 670 130 049 245 900 21 000 24 000 834 400 0 15 061 970
KOKKU 148 578 000 378 180 900 3 493 389 8 114 400 5 004 000 2 149 000 26 512 600 507 000 569 045 900
 
VALGA MAAKOND                  
Tõrva linn 6 373 000 10 740 485 82 906 172 100 61 000 55 000 795 400 0 18 196 985
Valga linn 40 746 000 35 817 003 327 854 762 300 3 412 000 958 000 2 698 900 0 84 394 203
Helme vald 6 913 000 2 991 639 40 111 98 400 98 000 66 000 194 200 0 10 361 239
Hummuli vald 3 139 000 2 800 316 16 589 24 600 33 000 37 000 194 000 0 6 227 916
Karula vald 3 571 000 1 499 696 18 076 49 200 168 000 70 000 96 300 0 5 454 196
Otepää vald 8 800 000 14 478 636 101 164 245 900 265 000 97 000 930 000 0 24 816 536
Palupera vald 3 130 000 2 153 205 13 775 49 200 168 000 75 000 137 100 0 5 712 505
Puka vald 5 215 000 5 040 218 33 150 73 800 43 000 37 000 315 800 0 10 724 818
Põdrala vald 2 682 000 2 828 006 19 456 24 600 124 000 72 000 173 400 0 5 904 006
Sangaste vald 4 529 000 3 796 376 29 126 49 200 259 000 90 000 280 100 0 9 003 676
Taheva vald 3 222 000 2 455 032 15 393 24 600 237 000 92 000 146 800 0 6 177 432
Tõlliste vald 5 612 000 5 206 702 36 914 147 500 278 000 119 000 325 200 0 11 688 402
Õru vald 1 638 000 641 982 8 334 24 600 197 000 72 000 29 000 0 2 602 582
KOKKU 95 570 000 90 449 296 742 848 1 746 000 5 343 000 1 840 000 6 316 200 0 201 264 496
 
VILJANDI MAAKOND                  
Mõisaküla linn 3 323 000 1 996 394 12 829 49 200 63 000 37 000 124 800 0 5 593 394
Viljandi linn 26 802 000 66 708 287 555 684 1 131 100 1 561 000 726 000 4 322 000 0 101 250 387
Võhma linn 4 448 000 5 003 104 34 498 73 800 104 000 72 000 339 100 0 10 040 004
Abja vald 7 485 000 6 591 318 51 641 98 400 108 000 59 000 410 800 0 14 752 518
Halliste vald 3 947 000 3 619 588 32 542 49 200 99 000 61 000 237 200 0 8 012 988
Karksi vald 7 262 000 8 915 536 84 344 196 700 348 000 193 000 644 200 0 17 559 436
Kolga-Jaani vald 4 438 000 4 814 276 31 569 73 800 7 000 24 000 323 000 0 9 680 076
Kõo vald 3 146 000 2 826 356 18 568 49 200 39 000 33 000 168 700 0 6 262 256
Kõpu vald 1 490 000 1 729 425 13 341 49 200 17 000 24 000 108 200 0 3 417 825
Paistu vald 3 432 000 4 836 012 29 244 73 800 28 000 35 000 327 300 0 8 732 112
Pärsti vald 5 503 000 7 420 808 70 055 196 700 136 000 66 000 349 700 0 13 672 208
Saarepeedi vald 2 106 000 3 131 193 26 138 49 200 30 000 26 000 185 500 0 5 527 893
Suure-Jaani vald 14 429 000 20 059 669 116 304 245 900 229 000 110 000 1 147 000 0 36 220 569
Tarvastu vald 12 059 000 10 715 102 86 471 196 700 493 000 238 000 825 000 0 24 526 802
Viiratsi vald 7 094 000 5 415 722 70 017 147 500 602 000 275 000 425 600 0 13 959 822
KOKKU 106 964 000 153 782 790 1 233 245 2 680 400 3 864 000 1 979 000 9 938 100 0 279 208 290
 
VÕRU MAAKOND                  
Võru linn 35 260 000 46 471 629 385 140 885 200 910 000 363 000 3 060 300 0 86 950 129
Antsla vald 11 732 000 10 389 359 94 519 172 100 408 000 154 000 734 800 0 23 590 259
Haanja vald 3 914 000 2 545 203 17 535 49 200 222 000 79 000 171 600 0 6 981 003
Lasva vald 6 399 000 4 752 314 35 567 73 800 264 000 90 000 351 700 0 11 930 814
Meremäe vald 5 290 000 2 293 577 19 676 49 200 408 000 138 000 122 700 0 8 301 477
Misso vald 2 624 000 2 429 510 11 229 24 600 302 000 97 000 101 100 0 5 578 210
Mõniste vald 4 202 000 2 726 661 18 099 49 200 181 000 97 000 194 600 0 7 450 461
Rõuge vald 6 835 000 4 788 296 41 208 98 400 327 000 101 000 347 000 0 12 496 696
Sõmerpalu vald 6 258 000 5 555 219 38 476 73 800 387 000 119 000 421 200 0 12 814 219
Urvaste vald 5 205 000 3 908 314 30 581 49 200 113 000 81 000 298 600 0 9 655 114
Varstu vald 3 568 000 6 037 860 26 695 49 200 198 000 66 000 335 400 0 10 254 460
Vastseliina vald 5 832 000 7 094 943 46 765 73 800 381 000 123 000 386 400 0 13 891 143
Võru vald 12 024 000 12 781 412 122 795 270 500 277 000 125 000 695 700 0 26 173 612
KOKKU 109 143 000 111 774 297 888 285 1 918 200 4 378 000 1 633 000 7 221 100 0 236 067 597
 
KÕIK KOKKU 1 430 000 000 3 257 273 760 32 164 579 75 000 000 78 422 000 32 000 000 225 658 300 6 500 000 5 104 854 060
Koolieelsete lasteasutuste jaotamata vahendid       75 000 000         75 000 000
Täiendavad vahendid hariduskuludeks   17 142 877             17 142 877
Toimetulekutoetuse täiendavad vahendid         21 578 000       21 578 000
KÕIK KOKKU 1 430 000 000   3 274 416 637 32 164 579 150 000 000 100 000 000 32 000 000   225 658 300 6 500 000   5 218 574 937

Rahandusminister Ivari PADAR

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json

Riigi Teataja veebisaidil kasutatakse kasutuskogemuse parendamiseks küpsiseid. Kas nõustute küpsiste kasutamisega? Rohkem teavet.