Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Vastu võetud 12.02.2008 nr 9

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁴ lõike 2, § 45⁵ lõike 2 ja § 45⁶ lõike 4 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava).

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) saamise nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, toetuse määr ja suurus, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded toetuse saajale, taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise alused ja kord, toetuse väljamaksmise kord ning taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord.

2. peatükk
TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS

§ 2. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Toetust võib taotleda:
1) metsaühistu «Metsaseaduse» § 10 lõike 5 tähenduses (edaspidi metsaühistu) küla, alevi või aleviku territooriumil (edaspidi maapiirkond) paikneva tema liikmete omandis oleva «Metsaseaduse» § 3 lõike 2 tähenduses metsamaa kohta (edaspidi metsamaa) kinnisasja omaniku antud sellekohase õiguse alusel. Kinnisasja omanik metsaühistu liikmena kinnitab lisas 1 toodud vormi kohase kinnituskirjaga oma nõusolekut toetuse taotlemise ja sellega kaasnevate kohustuste võtmise kohta;
2) füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust erametsaomanik (edaspidi erametsaomanik) tema omandis oleva maapiirkonnas paikneva metsamaa kohta.

(2) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isik (edaspidi taotleja) peab vastama järgmistele tingimustele:
1) taotleja ei ole pärast 1. jaanuari 2007 saanud ega taotle sama kulu hüvitamiseks samale metsaeraldisele kavandatud sama tegevuse või sama investeeringuobjekti kohta toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
2) kui taotleja on metsaühistu, mis on asutatud tähtajaliselt, ei või tähtaeg olla lühem kui viis aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
3) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või tema riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt;
4) taotleja eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
5) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust;
6) kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peab tagasimaksmisele kuulunud summa olema tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas.

§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Toetust võib taotleda järgmiste tegevuste kohta:
1) hooldusraie kuni 30-aastases puistus (edaspidi hooldusraie);
2) kasvavate puude laasimine metsa tootmispotentsiaali tõstmiseks (edaspidi puude laasimine);
3) metsa uuendamine metsa liigilise koosseisu parandamiseks, mille hulka kuulub maapinna ettevalmistamine, metsapuutaimede soetamine ja istutamine ning vajaduse korral metsapuutaimi kaitsvate metsatarvikute kasutamine (edaspidi metsa uuendamine);
4) metsatehnika ja metsatarvikute soetamine metsa majandusliku väärtuse parandamiseks (edaspidi metsatehnika soetamine);
5) ulukikahjustuse ning metsapuude taimehaiguse ja -kahjustuse ennetamine, mis seisneb selleks vajalike tarvikute soetamises ja kasutamises (edaspidi kahjustuse ennetamine).

(2) Lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevuse puhul võib toetust taotleda lisas 2 nimetatud investeeringuobjektide kohta.

§ 4. Nõuded toetatavate tegevuste kohta

(1) Toetust võib taotleda metsamaa kohta, mille kohta on koostatud «Metsaseaduse» § 15 kohaselt metsamajandamiskava.

(2) Toetust võib taotleda hooldusraieks, kui:
1) kavandatav hooldusraie tehakse «Metsaseaduse» § 28 lõike 4 punktis 2 nimetatud valgustus- või harvendusraiena;
2) kavandatava hooldusraie kohta on tehtud «Metsaseaduse» § 41 alusel ja korras kehtiv metsateatis;
3) erametsaomanik taotleb toetust kuni 45 hektari ulatuses kalendriaastal ning metsaühistu kuni 45 hektari ulatuses kalendriaastas ühe liikme kohta, arvestades, et selle liikme metsamaa suurus, mille kohta hooldusraieks toetust taotletakse, ei või ületada 45 hektarit kalendriaastal kokku.

(3) Toetust võib taotleda puude laasimiseks tingimusel, et laasitavate puude arv on vähemalt 300 puud hektari kohta, laasitud tüve lõpp-pikkus on vähemalt kolm meetrit ja laasitud puu on märgistatud märkelindi või -värviga.

(4) Toetust võib taotleda metsa uuendamiseks, kui:
1) uuendamise kohta on tehtud «Metsaseaduse» § 41 alusel ja korras kehtiv metsateatis;
2) uuendatav puistu on halli lepa, haava-, sookase-, sarapuu- või pajupuistu, millesse on «Metsaseaduse» § 30 alusel turberaiena raiutud vähemalt 1,5–2 meetri laiune koridor arvestusega, et raiutud koridoride vahekaugus on vähemalt kolm meetrit;
3) istutatakse keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 «Metsa majandamise eeskiri» § 15 lõikes 1 ning keskkonnaministri 4. detsembri 2006. a määruses nr 69 «Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu» lubatud puuliikide metsapuutaimi ning hariliku männi ja kuuse kultiveerimisel arvestatakse keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 75 «Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad» § 3 lõigetes 4 ja 5 toodud nõudeid;
4) istutatav metsapuutaim on keskkonnaministri 21. detsembri 2006. a määruse nr 85 «Kultiveerimismaterjali sertifitseeritavate liikide loetelu, sertifitseerimise kord ning sertifitseerimist või kontrollimist kinnitavate dokumentide sisu nõuded» kohaselt varustatud puuliiki, kvaliteeti ja päritolu tõendava põhitunnistusega ning sertifitseerimisele mittekuuluva metsapuutaime puuliiki ja päritolu tõendava vastavustunnistusega;
5) istutatav metsapuutaim on ostetud isikult, kellele on «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 66 alusel Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus väljastanud istutatava metsapuutaime liigi kohta kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa. Kui taotlejal või metsaühistu puhul tema liikmel endal on nimetatud tegevusluba, võib ta istutada enda kasvatatud metsapuutaimi;
6) väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike kasvatatud metsapuutaim vastab keskkonnaministri 11. detsembri 2006. a määruse nr 72 «Kultiveerimismaterjali importimisele esitatavad nõuded» §-s 3 toodud nõuetele ja on varustatud tootjariigi väljastatud põhisertifikaadi või ametliku sertifikaadi ärakirjaga;
7) metsapuutaimed on istutatud ühtlaselt üle pinna arvestusega vähemalt 2000 metsapuutaime koridori ühe hektari kohta;
8) metsapuutaime kaitsvad metsatarvikud on tüvekrae, tüvetoru ja ladvakaitse.

(5) Lisa 2 punktides 2.4 ja 2.5 nimetatud repellendi, juurepessu, männikärsaka või muu metsapuude taimehaiguse ja -kahjustuse vastase tõrjevahendi kasutamise korral teatab taotleja vähemalt neli tööpäeva enne tööde tegemise alustamist töö tegemise aja ja koha «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45³ lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isikule (edaspidi volitatud isik) telefoni teel või elektrooniliselt.

(6) Kavandatava investeeringu tegemist ei või alustada varem ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuse abikõlbliku maksumuse moodustavad:
1) tegevuse käibemaksuta maksumus, taotleja mitterahaline omafinantseering ja abikõlbliku tegevuse tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumus, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;
2) tegevuse käibemaksuga maksumus, taotleja mitterahaline omafinantseering, abikõlbliku tegevuse tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumus, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.

(2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevuse abikõlbliku maksumuse moodustavad:
1) investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuta hinnapakkumisest, taotleja mitterahalisest omafinantseeringust ja investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumusest, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;
2) investeeringuobjekti käibemaksuga maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuga hinnapakkumisest, taotleja mitterahalisest omafinantseeringust ja abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumusest, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.

(3) Kavandatava tegevuse maksumus peab olema põhjendatud, üheselt mõistetav, üksikasjalikult kirjeldatud, otstarbekas ja vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ja rentimise kulud;
2) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale;
3) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel;
4) kulutused reklaamile;
5) palga- ja koolituskulud ning remondi-, rendi-, kütuse-, side- ja transpordikulud ning muud üldkulud;
6) standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendite, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise kulud;
7) kapitalirendi lepingu sõlmimisega, intressiga, kindlustusega jm seotud kulud;
8) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale;
9) sularahamakse, mis ületab 1000 krooni ühe tegevuse või investeeringuobjekti kohta, teenustasu pangatoimingu eest, tagatismakse, intress ja finantsteenustega seotud muu kulu;
10) juriidilise konsultatsiooni ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutus, tasu patendi ja litsentsi ostmiseks ning riigilõivu ja teostatavusuuringu eest;
11) notaritasu;
12) trahv, finantskaristus ja kohtukulud;
13) kasutatud investeeringuobjekti ostmiseks tehtud kulutused;
14) toreduslikud kulutused «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 63 tähenduses ja ebaotstarbekad kulud;
15) riigile, kohalikule omavalitsusüksusele või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva metsamaa kohta tehtud kulutused;
16) «Looduskaitseseaduse» § 4 lõikes 1 nimetatud loodusobjektil, kus keskkonnakaitselised piirangud ei võimalda teha kavandatavaid töid, tehtud kulutused;
17) muud kulud, mis ei ole investeeringuga otseselt seotud;
18) muud kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega.

§ 6. Nõuded investeeringuobjekti hinnapakkumise kohta

(1) Kui lisas 2 nimetatud ühe investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab taotleja olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi investeeringuobjekti hinnapakkumine).

(2) Kui lisas 2 nimetatud ühe investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ei ületa 156 466 krooni, peab taotleja olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumise.

(3) Investeeringuobjekti hinnapakkumine peab olema tehtud iga investeeringuobjekti kohta eraldi.

(4) Väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumine ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga.

(5) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik või aktsionär või juhatuse liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.

§ 7. Toetuse määr ja suurus

(1) Toetust antakse kuni 50% toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest.

(2) Toetuse maksimaalne suurus on järgmine:
1) metsatehnika soetamise korral 3 129 320 krooni ühe taotleja kohta arengukava programmiperioodil (edaspidi programmiperiood) kokku, kuid lisa 2 punktis 1.1.12 nimetatud investeeringuobjekti puhul mitte rohkem kui 500 000 krooni ja punktis 1.1.13 nimetatud investeeringuobjekti puhul mitte rohkem kui 1 000 000 krooni ühe taotleja kohta kalendriaastas;
2) hooldusraie korral 2500 krooni hektari kohta;
3) puude laasimise korral 3400 krooni hektari kohta;
4) metsa uuendamise korral 16 600 krooni koridori hektari kohta, kui metsapuutaimede istutamisel kasutatakse § 4 lõike 4 punktis 8 nimetatud metsatarvikuid, ja 7850 krooni koridori hektari kohta, kui metsapuutaimed istutatakse ilma metsatarvikuid kasutamata.

(3) Programmiperioodil võib toetust taotleda järgmistel tingimustel:
1) hooldusraie korral sama metsaeraldise kohta üks kord kahe kalendriaasta jooksul;
2) puude laasimise ning metsa uuendamise korral sama metsaeraldise kohta üks kord;
3) lisa 2 punktides 2.1–2.3 nimetatud investeeringuobjektide puhul sama metsaeraldise kohta üks kord.

(4) Kui § 3 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul omab taotleja suhtes «Konkurentsiseaduse» § 2 lõike 4 mõistes valitsevat mõju taotlejaga samas tegevuskohas ja samal tegevusalal tegutsev ettevõtja, ei saa taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav ettevõtja programmiperioodil kokku toetust rohkem kui 3 129 320 krooni.

§ 8. Taotleja mitterahaline omafinantseering

(1) Metsa uuendamise ning kahjustuse ennetamise korral võib taotleja omafinantseeringu osaks olla komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 54 alusel mitterahaline omafinantseering. Mitterahaliseks omafinantseeringuks on investeeringu tegemiseks vajalik taotleja tehtud vabatahtlik tasustamata töö.

(2) Vabatahtlik tasustamata töö võib moodustada kuni 50% abikõlblikest kuludest.

(3) Vabatahtliku tasustamata töö tegemise korral on toetuse maksimaalne suurus:
1) metsa uuendamise korral metsapuutaimede istutamisel 3500 krooni hektari kohta, kui metsapuutaimede istutamisel kasutatakse § 4 lõike 4 punktis 8 nimetatud metsatarvikuid, ja 2250 krooni hektari kohta, kui metsapuutaimed istutatakse ilma metsatarvikuid kasutamata;
2) kahjustuse ennetamise korral aia või tara paigaldamisel 50 krooni aia või tara meetri kohta;
3) kahjustuse ennetamise korral tüvetorude või ladvakaitsmete paigaldamisel 50 senti ühe tarviku paigaldamise kohta;
4) kahjustuse ennetamise korral repellendi, juurepessu, männikärsaka ning muu metsapuude taimehaiguse ja -kahjustuse vastase tõrjevahendi kasutamise korral 1250 krooni hektari kohta.

(4) Taotleja teatab vähemalt neli tööpäeva enne vabatahtliku tasustamata töö tegemise alustamist vabatahtliku tasustamata töö tegemise aja ning töö tegemise koha volitatud isikule telefoni teel või elektrooniliselt.

(5) Taotleja täidab vabatahtliku tasustamata töö tegemise tõendamiseks lisas 3 toodud vormi kohast päevikut.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE

§ 9. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks selleks ettenähtud tähtajal lisas 4 toodud vormi kohase taotluse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.

(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3) Dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi ärakirja esitamist.

§ 10. Nõuded taotluse kohta

(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja volitatud isikule taotluse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on loetletud lõigetes 2 ja 3.

(2) Taotleja esitab oma nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid:
1) seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
2) ärakiri metsaühistu üldkoosoleku otsusest, millest nähtub tema liikmete nõusolek taotleda arengukava raames toetust, kui põhikirjast ei nähtu õigust taotleda toetust metsaühistu liikmete nimel;
3) metsaühistu liikmete nimekiri koos nende isiku- või registrikoodidega ja andmetega nende omandisse kuuluva metsamaa suuruse kohta mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga.

(3) Taotleja esitab kavandatava tegevuse nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid:
1) tegevuse, välja arvatud metsatehnika soetamine, asukoha skeem või ärakiri katastriüksuse plaanist, kuhu on märgitud kavandatava tegevuse asukoht ja sellega seotud katastriüksuste piirid koos katastritunnustega;
2) vähemalt kolme pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise ärakiri, kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni; kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus on alla 156 466 krooni, siis vähemalt üks investeeringuobjekti hinnapakkumise ärakiri;
3) lisas 5 toodud vormi kohane hinnavõrdlustabel § 6 lõikes 1 nimetatud juhul, kusjuures väljavalitud hinnapakkumine peab olema objektiivselt põhjendatud;
4) kaasomaniku kirjalik nõusolek investeeringu tegemiseks, kui § 3 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud tegevus, mille kohta toetust taotletakse, viiakse ellu kaasomandis oleval metsamaal;
5) ärakiri § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud kinnituskirjast, kui toetust taotleb metsaühistu.

(4) Taotleja võib taotluse esitamise tähtajal esitada vaid ühe taotluse.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 11. Taotluse vastuvõtmine

Volitatud isik kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) Volitatud isik kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

(2) Taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
2) ei esine «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁶ lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
3) on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded.

(3) Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb volitatud isik «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁶ lõike 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 13. Taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse moodustamine

(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuse rahastamise eelarve, hindab volitatud isik nõuetele vastavaid taotlusi lisas 6 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 6 kohaselt.

(2) Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks kõrgema koondhinde saanud taotlus.

(3) Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 2 alusel taotlust, mille on esitanud metsaühistu või milles taotletav toetuse summa on väiksem.

§ 14. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) Kui nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuse rahastamise eelarvet, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel moodustatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 1 punkti 2 alusel.

(3) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib volitatud isik teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 6 alusel.

(4) Volitatud isik teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul taotluse rahuldamise otsuse, lõikes 3 nimetatud juhul taotluse osalise rahuldamise otsuse või «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 5 või 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast.

§ 15. Muudatustest teavitamine

(1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab taotleja või toetuse saaja volitatud isikut viivitamata kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 19 alusel.

(2) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja volitatud isikut viivitamata kirjalikult:
1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
2) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust;
3) metsaühistu või mittetulundusühingu ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest.

(3) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja volitatud isikut viivitamata kirjalikult nõusoleku saamiseks:
1) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest;
2) toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

5. peatükk
NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TOETUSE VÄLJAMAKSMISE KORD

§ 16. Nõuded toetuse saajale

(1) Toetuse saaja teeb investeeringu ja esitab investeeringu tegemist tõendavad dokumendid volitatud isikule kuni neljas osas ühe taotluse kohta hiljemalt kahe aasta jooksul arvates volitatud isiku poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
2) säilitama selle metsamaa, mille kohta on toetust saadud, sihtotstarbe vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
3) saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma;
4) saadud toetusraha PRIA nõudmisel osaliselt tagasi maksma, kui toetuse saaja on metsaühistu, kelle liige on selle metsamaa, mille kohta on toetust saadud, sihtotstarvet muutnud enne viie aasta möödumist PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Tagasimakstava toetuse suurus arvutatakse võrdeliselt metsaühistu liikme osalusega toetatava tegevuse maksumusest;
5) võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet.

§ 17. Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine

(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja volitatud isikule pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist lisas 7 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve või arve-saatelehe ärakiri;
2) punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või väljatrükk.

(2) Metsa uuendamise korral esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks volitatud isikule pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele järgmised dokumendid:
1) istutatud metsapuutaimede päritolu tõendava põhitunnistuse ärakiri (sertifitseeritava puuliigi puhul) või metsataimepartii vastavustunnistuse ärakiri (sertifitseerimisele mittekuuluva puuliigi puhul);
2) väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki kasvatatud metsapuutaimede istutamise korral tootjariigi väljastatud põhisertifikaadi või ametliku sertifikaadi ärakiri;
3) kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa ärakiri;
4) lisas 3 toodud vormi kohane päevik, kui taotleja omafinantseeringu osaks on vabatahtlik tasustamata töö.

(3) Hooldusraie, puude laasimise ja kahjustuse ennetamise korral esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks volitatud isikule pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele lisas 8 toodud vormi kohase kinnituse tööde tegemise kohta ning kahjustuse ennetamise korral lisas 3 toodud vormi kohase päeviku, kui taotleja omafinantseeringu osaks on vabatahtlik tasustamata töö.

(4) Kapitalirendi (liising) puhul esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks volitatud isikule pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist kapitalirendi lepingus ettenähtud korras kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri;
2) punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või väljatrükk;
3) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku ärakiri.

(5) Kapitalirendile andjaks võib olla «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

(6) Kapitalirendi kasutamine on lubatud lisas 2 nimetatud investeeringuobjektide puhul.

(7) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 4 punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve või arve-saatelehe väljastanud isiku hinnapakkumisele.

§ 18. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

(1) Volitatud isik teeb PRIA-le ettepaneku toetuse maksmise või maksmisest keeldumise kohta kahe kuu jooksul arvates § 17 lõigetes 1–4 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(2) PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole või kapitalirendi puhul toetuse saaja nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole ühe kuu jooksul arvates lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisest.

(3) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse» § 45⁷ lõikes 8 sätestatud juhtudel.

(4) Volitatud isik teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 19. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitab volitatud isik kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 20. Rakendussätted

(1) PRIA poolt § 9 lõike 2 alusel määratud esimesel taotluse esitamise tähtajal võib taotleda toetust investeeringu kohta, mille tegemist tõendavad dokumendid ei ole väljastatud varem kui 2007. aasta 1. jaanuaril, ja esitada § 17 lõigetes 1–4 nimetatud investeeringu tegemist tõendavad dokumendid koos taotlusega.

(2) Lõikes 1 nimetatud juhul otsustatakse toetuse maksmine sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja või kapitalirendi korral toetuse saaja poolt nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

(3) Lõiget 1 ei kohaldata:
1) kui taotleja mitterahalise omafinantseeringu osaks on vabatahtlik tasustamata töö;
2) repellendi, juurepessu, männikärsaka või muu metsapuude taimehaiguse ja -kahjustuse vastase tõrjevahendi kasutamise korral.

(4) Kui hooldusraieks on taotluse esitamise esimesel tähtajal sama metsaeraldise kohta saadud toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi, ei saa toetust taotleda enne ühe aasta möödumist viimase toetusosa väljamaksmisest arvates.

Minister Helir-Valdor SEEDER

Kantsler Ants NOOT

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 21.03.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-01973.

Lisa 1

Lisa 2

Lisa 3

Lisa 4

Lisa 5

Lisa 6

Lisa 7

Lisa 8