Teksti suurus:

Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise kord

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.02.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.02.2009
Avaldamismärge:

Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise kord

Vastu võetud 06.12.2005 nr 52
RTL 2005, 117, 1846
jõustumine 16.12.2005

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

13.09.2006 nr 30 (RTL 2006, 70, 1285) 23.09.2006

4.02.2008 nr 5 (RTL 2008, 14, 193) 17.02.2008

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 22 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse õpilaste kooli vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise kord 1.–3. kooliastmel ning gümnaasiumiastmel.

(2) Õpilase erakooli vastuvõtmise ja erakoolist väljaarvamise kord sätestatakse vastavalt «Erakooliseaduse» § 6 lõike 1 punktile 9 erakooli põhikirjaga.

(3) Käesolevat määrust kohaldatakse õpilaste sanatoorsesse kooli ja erivajadustega õpilaste kooli (eriklassi) vastuvõtmisel ning sealt väljaarvamisel niivõrd, kuivõrd haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli, erivajadustega õpilaste kooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise alustes ja korras ei ole sätestatud teisiti.

(4) Käesolevas määruses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seaduse» sätteid.

§ 2. Kooli vastuvõtmine

(1) Vastuvõtmist 1.–3. kooliastmele võib vastavalt § 3 alusel kehtestatud kooli vastuvõtu korrale taotleda iga isik (piiratud teovõimega sisseastuja puhul tema seaduslik esindaja), kelle puhul seadusega pole sätestatud piirangut põhihariduse omandamiseks.

[RTL 2008, 14, 193 – jõust. 17.02.2008]

(2) Gümnaasiumiastmele vastuvõtmist võib vastavalt § 3 alusel kehtestatud kooli vastuvõtu korrale taotleda põhihariduse või sellele vastava välisriigi haridustaseme omandanud isik.

[RTL 2008, 14, 193 – jõust. 17.02.2008]

(3) Isiku kooli vastuvõtmise otsustab kooli direktor (juhataja) vastavalt kooli vastuvõtu korrale.

(4) Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub kooli teeninduspiirkonnas.

(5) Koolikohustuslikule kinnipeetavale, kes kannab vanglas vangistust ja vahistatule, kes on olnud vahistuses vähemalt ühe kuu, loob põhihariduse omandamiseks võimalused vanglas hariduse omandamist korraldav kool koostöös vanglaga, arvestades «Vangistusseaduses» sätestatut.

(6) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli (edaspidi erikool) suunatud koolikohustuslik isik võetakse erikooli vastu, lähtudes vastavast kohtuotsusest või -määrusest.

§ 3. Kooli vastuvõtu kord


(1) Kooli vastuvõtu korra eelnõu valmistab ette direktor (juhataja) ning esitab selle hoolekogule heakskiitmiseks. Kooli vastuvõtu korra kinnitab kooli pidaja.

[RTL 2008, 14, 193 – jõust. 17.02.2008]

(2) Kool avalikustab vastuvõtu korra «Avaliku teabe seaduse» alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel.

(3) Vastuvõtu korras määratakse vastuvõtmistaotluse esitamise kord, vastuvõtmisel esitatavad nõuded, vastuvõtu korraldus, muud vastuvõtmisel tähtsust omavad asjaolud ning vastuvõtmisest või sellest keeldumisest teavitamise kord.


(4) Kooli vastuvõtu korras ei tohi muudatusi kehtestada 1. veebruarist järgmise õppeaasta alguseni.

[RTL 2008, 14, 193 – jõust. 17.02.2008]


§ 4. Taotlus isiku kooli vastuvõtmiseks

(1) Kooli vastuvõtmiseks esitab isik (edaspidi sisseastuja) (piiratud teovõimega sisseastuja puhul tema seaduslik esindaja) kirjaliku taotluse, millele lisab:
1) sisseastuja isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse) ametlikult kinnitatud ärakirja;
2) kui taotluse esitab sisseastuja seaduslik esindaja, siis esindaja isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja;
3) sisseastuja tervisekaardi selle olemasolul;
4) gümnaasiumiastmele vastuvõtmisel sisseastuja põhihariduse või sellele vastava välisriigi haridustaseme omandamist tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja;
5) õpilase ühest koolist teise üleminekul § 7 lõikes 1 nimetatud dokumendid või nende ametlikult kinnitatud ärakirjad.

(2) Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase puhul tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud dokumentide asemel taotlusele lisada sisseastuja poolt välisriigi õppeasutuses omandatud haridust tõendav dokument või selle ametlikult kinnitatud ärakiri.

(3) Paragrahvi 2 lõigetes 5 ja 6 nimetatud isikute puhul kooli vastuvõtmiseks taotlust ei esitata ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid väljastab kool, kus isik õppis enne vanglasse vastuvõtmist või erikooli suunamist, vanglas hariduse omandamist korraldavale koolile või erikoolile vastava taotluse alusel viie tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

§ 5. Õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamise alused

(1) Õpilane arvatakse kooli õpilaste nimekirjast välja:

1) kui õpilane (piiratud teovõimega õpilase puhul õpilase seaduslik esindaja) on kooli direktorile (juhatajale) esitanud kirjaliku taotluse koolist lahkumiseks;

[RTL 2008, 14, 193 – jõust. 17.02.2008]


2) kui õpilane on §-s 6 toodud tingimustel koolist välja heidetud;


3) põhihariduse või üldkeskhariduse omandamist tõendava lõputunnistuse väljastamisel;

[RTL 2008, 14, 193 – jõust. 17.02.2008]


4) kui õpilane on läbinud kõik kooli klassid (lasteaed-algkooli ja algkooli puhul);
5) kui kooli ümberkorraldamise, -kujundamise või tegevuse lõpetamise tulemusel ei viida koolis läbi õpet klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama;
6) õpilase vastuvõtmisel vanglas hariduse omandamist korraldavasse kooli või erikooli vastava kirjaliku teatise alusel;
7) kui õpilane on asunud omandama haridust välisriigi õppeasutuses, kuid ei ole esitanud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud taotlust koolist lahkumiseks, vastava välisriigi õppeasutuse kirjaliku teatise alusel;

71) kui õpilane on asunud omandama haridust välisriigi õppeasutuses ja on saanud 17 aasta vanuseks ning tema seaduslik esindaja ei ole avaldanud soovi õpilase kooli õpilaste nimekirja jätmise osas;

[RTL 2008, 14, 193 – jõust. 17.02.2008]


8) õpilase surma korral.


9) kui 12. klassi õpilane ei täida gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud.

[RTL 2008, 14, 193 – jõust. 17.02.2008]

(2) Vanglas hariduse omandamist korraldava kooli ja erikooli õpilaste nimekirjast arvatakse õpilane välja vanglast vabastamisel või erikoolis viibimise tähtaja lõppemisel.

(3) Koolikohustusliku õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamisel arvestab kool § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatud õpilaste üle arvestuse pidamise nõuetega.

(4) Õpilase väljaarvamise kooli õpilaste nimekirjast vormistab kooli direktor (juhataja) käskkirjaga.

[RTL 2008, 14, 193 – jõust. 17.02.2008]


§ 6. Õpilase koolist väljaheitmine

(1) Õpilase koolist väljaheitmise otsustab õppenõukogu.

(2) Koolikohustuslikus eas põhiharidust omandavat õpilast ei ole lubatud koolist välja heita.

(3) Koolikohustusliku ea ületanud põhiharidust omandav õpilane heidetakse koolist välja, kui ta:
1) oma käitumisega ohustab teiste õpilaste turvalisust koolis või

2) mõjuva põhjuseta ei osale õppetöös vastavalt ettenähtud päevakavale ja õppekorraldusele ning seetõttu on talle kahe järjestikuse õppeveerandi jooksul jäänud välja panemata enam kui pooled veerandihinnetest.

[RTL 2008, 14, 193 – jõust. 17.02.2008]

(4) Õhtuses või kaugõppevormis põhiharidust omandava õpilase võib koolist välja heita, kui ta ei ole seitsme järjestikuse õppenädala jooksul ilmunud õppetööle.

(5) Keskharidust omandava õpilase väljaheitmise tingimused ja kord sätestatakse kooli kodukorras.

(6) Keskharidust omandav õpilane heidetakse koolist välja juhul, kui talle on ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud».

(7) 12. klassi õpilast õppe- ja eksamiperioodil koolist välja ei heideta.

[RTL 2008, 14, 193 – jõust. 17.02.2008]


§ 7. Õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamisel väljastatavad dokumendid

(1) Enne kooli lõpetamist õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamisel väljastab kool õpilasele:
1) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust;
2) tervisekaardi;
3) direktori (juhataja) allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu jooksva õppeaasta kohta, kui õpilane arvatakse koolist välja pärast õppeperioodi lõppu;

4) kooli direktori (juhataja) allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu ning hinnetelehe jooksva õppeveerandi või kursuse hinnetega, kui õpilane arvatakse koolist välja õppeveerandi kestel.

[RTL 2008, 14, 193 – jõust. 17.02.2008]

 

(2) Koolikohustusliku õpilase puhul väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid enne õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse esitamisest.

(3) Õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamisel seoses kooli lõpetamisega väljastab kool õpilasele  lõputunnistuse koos hinnetelehega, riigieksamitunnistuse (gümnaasiumilõpetajale) ning tervisekaardi.
[RTL 2006, 70, 1285 – jõust. 23.09.2006]

§ 8. Õpilase üleminek ühest koolist teise

(1) Õpilase ühest koolist teise üleminekuks loetakse õpilase ühe kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist ning teise kooli samale haridustasemele vastuvõtmist. Õpilane jätkab uues koolis õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud.

(2) Klassi, kus õpilane õpinguid jätkab, määrab õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust:

1) välisriigi õppeasutusest tulnud isiku puhul, kui ta ei ole varem Eestis õppinud;

[RTL 2008, 14, 193 – jõust. 17.02.2008]


2) isiku puhul, kellel puudub haridust tõendav dokument;
3) isiku puhul, kes eelmises kooli õppis mõne teise riikliku õppekava alusel koostatud õppekava järgi;
4) isiku puhul, kes eelmises koolis õppis vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega erivajadustega õpilaste koolile ja sanatoorsele koolile kehtestatud erinevale õppeaastate arvule, õppeainete loendile ja õppetundide arvule.

(3) Euroopa koolist tulnud õpilase puhul arvestatakse Euroopa koolide põhikirja konventsiooni. Õpilane asub õppima selles klassis, mis vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud võrdlustabelile vastab Euroopa kooli klassile, kus ta õpingud katkestas.

(4) [Kehtetu - RTL 2006, 70, 1285 – jõust. 23.09.2006]

§ 81. Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase õpingute jätkamine

(1) Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilane, kes on enne välisriiki asumist õppinud Eesti koolis ning soovib jätkata põhihariduse omandamist Eestis, asub õppima sama kooli vastavas klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Õpilase või tema seadusliku esindaja taotlusel võib õpilane vajadusel jätkata õpinguid madalamas klassis.

(2) Kui õpilane on lahkunud välisriiki gümnaasiumiastmel õppides, siis on tal välisriigist tagasipöördumisel õigus jätkata õpinguid samas koolis. Kui õpilane on lahkunud välisriiki I-III kooliastmel õppides ja ta soovib välisriigist tagasipöördumisel jätkata õpinguid gümnaasiumiastmel, siis toimub õpilase vastuvõtt gümnaaasiumi kooli vastuvõtu korras sätestatud tingimustel.

(3) Õpilane, kes on lahkunud välisriiki seoses vanema välislähetuses viibimisega, võib kokkuleppel kooliga täita kooli vastuvõtu korras nimetatud gümnaasiumi vastuvõtu tingimused üldisest korrast erineval ajal ja viisil, et määratleda õpilase sobivus antud õppesuunal õppimiseks. Tingimuste täitmise aja ja viisi lepivad kokku kool ja õpilane või tema seaduslik esindaja 30. juuniks.

(4) Õpilast, kes on asunud välisriigi õppeasutuses õppima, ei arvata kooli õpilaste nimekirjast välja enne tema 17- aastaseks saamist, kui õpilase seaduslik esindaja avaldab kirjalikult soovi õpilase kooli õpilaste nimekirja jätmise osas. Lapsevanem on kohustatud nimetatud soovist igaaastaselt kooli kirjalikult teavitama hiljemalt õppeaastale eelnevaks 30. juuniks.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud õpilasele koostatakse vajadusel individuaalne õppekava. Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava lähtudes eelnevast õpikogemusest ja arvestades kooli õppekava.

[RTL 2008, 14, 193 – jõust. 17.02.2008]

§ 9. Õpilaste üle arvestuse pidamine

(1) Kooli õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS) vastavalt EHIS-e põhimäärusele.


(2) Koolikohustusliku õpilase ühest koolist teise üleminekul märgib kool, kust õpilane lahkub, EHIS-es õpilase staatuseks «ootel». Kool, kust õpilane lahkub, arvab õpilase kooli õpilaste nimekirjast välja pärast seda, kui kool, kuhu õpilane õppima asub, on õpilase vastu võtnud. Kui viie tööpäeva jooksul EHIS-es õpilase staatuseks «ootel» märkimisest arvates ei ole EHIS-es tehtud märget õpilase uude kooli vastuvõtmise kohta, teavitab kool, kust õpilane lahkus, sellest kolme tööpäeva jooksul õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Valla- või linnavalitsus rakendab abinõusid õpilase mujal õppima asumise väljaselgitamiseks.

[RTL 2008, 14, 193 – jõust. 17.02.2008]


(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata õpilase teise riiki elama ja õppima asumisel. Sellisel juhul arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja õpilase (piiratud teovõimega õpilase puhul õpilase seaduslikule esindajale) vastava kirjaliku taotluse või välisriigi õppeasutuse, kuhu õpilane õppima asus, kirjaliku teatise alusel. Kool teavitab koolikohustusliku õpilase lahkumisest õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust kolme tööpäeva jooksul õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamise päevast arvates.

§ 10. Rakendussätted

(1) Kui õpilast hinnatakse vastavalt haridus- ja teadusministri 10. augusti 2005. a määrusele «Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord» gümnaasiumiastmel aastahinnetega, heidetakse ta koolist välja, kui tal on kolme või enama õppeaine aastahindeks «nõrk» või «puudulik».

(2) Haridusministri 12. augusti 2002. a määruse nr 64 «Õppeaastate arv, õppeainete loend ja õppetundide arv hälvikute erikoolis ja sanatoorses koolis» pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna «hälvikute» sõnadega «erivajadustega õpilaste».

(3) Haridusministri 29. mai 2000. a määruse nr 14 «Kooli õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord» § 6 täiendatakse punktidega 4–7 järgmises sõnastuses:

4) otsustab, millises klassis jätkab õpinguid isik, kellel puudub haridust tõendav dokument;
5) otsustab, millises klassis jätkab õpinguid isik, kes eelmises koolis õppis mõne teise riikliku õppekava alusel koostatud õppekava järgi;
6) otsustab, millises klassis jätkab õpinguid isik, kes eelmises koolis õppis vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega erivajadustega õpilaste koolile ja sanatoorsele koolile kehtestatud erinevale õppeaastate arvule, õppeainete loendile ja õppetundide arvule;
7) otsustab õpilase koolist väljaheitmise.»

(4) Haridusministri 2. juuni 1999. a määruse nr 33 «Erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli, hälvikute erikooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise aluste ja korra kinnitamine» pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna «hälvikute» sõnadega «erivajadustega õpilaste».

(5) Kultuuri- ja haridusministri 16. juuni 1994. a määrus nr 10 «Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise korra kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks.

Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise kord lisa 1

/otsingu_soovitused.json