Teksti suurus:

Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.03.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:13.11.2008
Avaldamismärge:

Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Vastu võetud 09.11.2007 nr 129
RTL 2007, 87, 1461
jõustumine 24.11.2007

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

21.02.2008 nr 13 (RTL 2008, 18, 263) 3.03.2008 

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 454 lõike 2, § 455 lõike 2 ja § 456 lõike 4 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava).

[RTL 2008, 18, 263 – jõust. 3.03.2008]  

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse loomakasvatusehitise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) saamise nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, toetuse määr ja suurus ning abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded toetuse saajale, taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord, taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise alused ja kord ning toetuse väljamaksmise kord.

2. peatükk
TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS

§ 2. Toetuse taotleja

(1) Toetust võib taotleda veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobuse- või linnukasvatusega tegelev ettevõtja, kelle omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust, kui ettevõtja peab vastavalt «Raamatupidamise seadusele» tekkepõhist raamatupidamise arvestust, või ettevõtja kogu ettevõtlustulust, millest on maha arvatud tulu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest ja ettevõtlusega seotud toetused, kui ettevõtja peab vastavalt «Raamatupidamise seadusele» kassapõhist raamatupidamise arvestust (edaspidi taotleja).

(2) Sama investeeringuobjekti kohta võivad toetust taotleda ka kaks või enam taotlejat ühiselt, kui investeeringuobjekt kuulub nende kaasomandisse.

§ 3. Taotlejale esitatavad nõuded

(1) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja majandustegevus oli kasumis taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastale eelnenud majandusaastal;
2) taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse lisas 1 toodud äriplaanis märgitud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kohta märgitud kohustuste summa koguvara summaga, ei olnud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 0,7;
3) taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse lisas 1 toodud äriplaani tabelis 5 märgitud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kohta märgitud käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 1;
4) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt;
5) taotleja täidab keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid;
6) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama investeeringuobjekti kohta toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
7) kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;
8) taotleja eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
9) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust.

(2) Kui toetust taotlevad taotlejad ühiselt, peavad kõik taotlejad vastama toetuse saamise nõuetele ning taotlejad on pidanud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal loomi, mille loomakohtade kohta taotletakse toetust.

§ 4. Noor ettevõtja

(1) Nooreks ettevõtjaks loetakse füüsilisest isikust ettevõtja, kes on taotluse esitamise ajal noorem kui 40-aastane (edaspidi noor ettevõtja).

(2) Noore ettevõtja kohta sätestatud nõudeid kohaldatakse ka äriühingule, kelle kõik osad või aktsiad kuuluvad füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile, kes on taotluse esitamise ajal noorem kui 40-aastane.

(3) Noore ettevõtja kohta sätestatud nõudeid kohaldatakse tulundusühistule üksnes juhul, kui tema kõik liikmed vastavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

(4) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, siis kohaldatakse noore ettevõtja kohta sätestatud nõudeid juhul, kui kõik taotlejad vastavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetust võib taotleda järgmiste tegevuste kohta, kui investeeringuobjekt asub küla, alevi või aleviku territooriumil:
1) veise, sea, lamba, kitse, hobuse või linnu (edaspidi põllumajandusloom) pidamiseks kasutatava loomakasvatushoone või -rajatise või loomade pidamiseks piiritletud ala (edaspidi loomakasvatusehitis) ehitamine «Ehitusseaduses» sätestatud tingimustel ja korras;
2) loomakasvatusehitise juurde kuuluva juurdepääsutee ehitamine «Ehitusseaduses» ja «Teeseaduses» sätestatud tingimustel ja korras, kui nimetatud tee on eratee «Teeseaduses» § 52 tähenduses;
3) loomakasvatusehitise juurde kuuluva sõnniku-, silo- või söödahoidla ehitamine «Ehitusseaduses» sätestatud tingimustel ja korras;
4) sõnniku-, silo- või söödahoidlasse paigaldatava statsionaarse tehnoloogilise seadme ostmine ja paigaldamine, kui see on ehitusprojektiga ette nähtud «Ehitusseaduses» sätestatud tingimustel ja korras;
5) loomakasvatusehitisse paigaldatava statsionaarse tehnoloogilise seadme ostmine ja paigaldamine, kui see on ehitusprojektiga ette nähtud «Ehitusseaduses» sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Toetatava tegevuse osaks võib olla ka:
1) kavandatava investeeringuobjektiga kaasnev tellitud projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline töö (edaspidi ettevalmistav töö);
2) lõike 1 punktides 1–3 nimetatud kavandatava ehitustöö üle «Ehitusseaduse» ja «Teeseaduse» alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve (edaspidi omanikujärelevalve) tegemine.

(3) Investeeringuobjekti osaks võib olla ka investeeringuobjekti juurde kuuluv automaat- või infotehnoloogia seade.

(4) Taotleja rekonstrueeritav loomakasvatusehitis peab olema registreeritud «Loomatauditõrje seaduse» § 7 lõike 2 alusel kehtestatud korras.

(5) Investeeringuobjekt ja selle alune maa peavad olema taotleja omandis. Lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul peab loomakasvatushoone, mille juurde kuuluva juurdepääsutee ehitamiseks toetust taotletakse, olema samuti taotleja omandis.

(6) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, peavad investeeringuobjekt ja selle alune maa olema nende kaasomandis.

(7) Kavandatava investeeringu tegemist ei või alustada varem ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, v.a ettevalmistav töö, mille puhul töö tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui 2007. aasta 1. jaanuaril.

§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Paragrahvis 5 nimetatud toetatava tegevuse abikõlbliku kulu moodustavad:
1) investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuta hinnapakkumise maksumusest, abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumusest, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;
2) investeeringuobjekti käibemaksuga maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuga hinnapakkumise maksumusest, abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumusest, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane;
3) ettevalmistava töö maksumus kuni 12% toetuse suurusest;
4) omanikujärelevalve tegemise maksumus kuni 3% toetuse suurusest.

(2) Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava raha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

(3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) keskkonnamõju hindamisega ja detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud;
2) teisaldatava seadme, sh traktori ning söödamikseri ja muu teisaldatava söötmis- ja jootmisseadme ostmiseks tehtud kulutused;
3) teevalgustusrajatise ostmiseks ja paigaldamiseks tehtud kulutused;
4) kasutatud seadme ja masina ostmiseks tehtud kulutused;
5) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel;
6) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale;
7) kulud, mis on seotud kapitalirendi lepingu sõlmimise, intresside, kindlustuse jms kuludega;
8) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale;
9) ehitiste lammutamiseks tehtud kulutused, juhul kui nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;
10) remondi- ja rendikulud, kütuse-, palga-, koolitus-, side- ja transpordikulud ning muud üldkulud;
11) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulud;
12) juriidilise konsultatsiooni ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutus, tasu patendi ja litsentsi ostmiseks ning teostatavusuuringu eest, välja arvatud ehitise projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise tööga seotud kulutused;
13) kulutused reklaamile;
14) toreduslikud kulutused «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 63 tähenduses ja muud ebaotstarbekad kulutused;
15) muud kulud, mis ei ole investeeringuobjektiga otseselt seotud;
16) lihtsa asendusinvesteeringu tegemiseks tehtud kulutused pärast samalaadse põhivara kasuliku eluea lõppemist;
17) muud kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega.

(4) Lõike 3 punktis 16 nimetatud lihtsaks asendusinvesteeringuks loetakse investeering, mille abil asendatakse olemasolev ehitis või selle osa uue ajakohastatud ehitise või selle osaga ilma tootmise laadi või kasutatavat tehnoloogiat põhjalikult muutmata. Asendusinvesteeringuks ei loeta vähemalt 30 aasta vanuse põllumajandusehitise täielikku lammutamist ja asendamist ajakohastatud ehitisega ega põllumajandusehitise rekonstrueerimist (kui selle kulud moodustavad vähemalt 50% uue samaväärse ehitise väärtusest). Asendusinvesteeringuks ei loeta ka rohkem kui kümne aasta vanuse statsionaarse tehnoloogilise seadme asendamist uute statsionaarse tehnoloogilise seadmega.

§ 7. Nõuded investeeringuobjekti hinnapakkumise kohta

(1) Kui taotleja taotleb toetust § 5 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud investeeringuobjekti kohta, peab taotleja olema selle investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat investeeringuobjekti hinnapakkumist koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi investeeringuobjekti hinnapakkumine), kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 469 398 krooni.

(2) Kui taotleja taotleb toetust § 5 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud investeeringuobjekti kohta, peab taotleja olema selle investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumise, kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ei ületa 469 398 krooni.

(3) Kui taotleja taotleb toetust § 5 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud investeeringuobjekti kohta, peab taotleja olema selle investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist, kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni.

(4) Kui taotleja taotleb toetust § 5 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud investeeringuobjekti kohta, peab taotleja olema selle investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumise, kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ei ületa 156 466 krooni.

(5) Kui ettevalmistava töö või omanikujärelevalve tegemise käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab taotleja olema ettevalmistava töö või omanikujärelevalve tegemise kohta saanud vähemalt kolm hinnapakkumist, ning kui nimetatud maksumus ei ületa 156 466 krooni, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumise.

(6) Kui taotleja taotleb toetust hoone või rajatise rekonstrueerimiseks, peab investeeringuobjekti hinnapakkumine sisaldama ka uue samaväärse investeeringuobjekti ehitamise hinda.

(7) Investeeringuobjekti hinnapakkumine peab olema iga tegevuse ja investeeringuobjekti kohta eraldi.

(8) Väljavalitud hinnapakkumine ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga.

(9) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse ega nõukokku.

§ 8. Toetuse määr ja suurus

(1) Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud investeeringuobjektide puhul arvutatakse toetuse suurus ehitusprojektis ettenähtud loomakohtade arvu ja lisas 2 toodud maksimaalse toetatava loomakoha maksumuse järgi, kuid see ei tohi ületada:
1) 40% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest;
2) 50% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest, kui investeeringuobjekt asub «Eesti maaelu arengukavas 2004–2006» nimetatud ebasoodsamas piirkonnas (edaspidi ebasoodsam piirkond) või kui toetust taotleb noor ettevõtja;
3) 60% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest, kui toetust taotleb noor ettevõtja, kelle investeeringuobjekt asub ebasoodsamas piirkonnas.

(2) Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud investeeringuobjektide puhul arvutatakse toetuse suurus investeeringuobjekti maksumuse järgi, kuid see ei tohi ületada:
1) 40% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest;
2) 50% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest, kui investeeringuobjekt asub ebasoodsamas piirkonnas või kui toetust taotleb noor ettevõtja;
3) 60% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest, kui toetust taotleb noor ettevõtja, kelle investeeringuobjekt asub ebasoodsamas piirkonnas.

(3) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 7 823 300 krooni programmiperioodi jooksul.

(4) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta selles määruses sätestatud toetuse puhul koos arengukava 5. peatükis nimetatud meetme 1.4.1 «Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetus» ja meetme 1.4.3 «Bioenergia tootmise investeeringutoetus» raames antavate toetustega on 9 387 960 krooni programmiperioodi jooksul kokku.

(5) Kui kaks või enam taotlejat taotlevad ühiselt toetust taotleja kohta suuremale loomade arvule võrrelduna taotleja loomade arvuga eelnenud majandusaasta viimase päeva seisuga, siis investeeringuobjektis kavandatud taotlejatele kuuluvate põllumajandusloomade loomakohtade arvuline suhe peab olema sama võrreldes taotlejatele kuuluvate põllumajandusloomade arvulise suhtega taotlemisele vahetult eelnenud majandusaasta viimase päeva seisuga. Toetuse suuruse arvestamisel ümardatakse loomakoha arv täisarvuni, kuid kokku ei tohi ühiste taotlejate puhul loomakohtade arv ületada ehitusprojektis ettenähtud loomakohtade arvu.

(6) Kontserni kuuluvad taotlejad ei saa kontserni kohta toetust rohkem kui 7 823 300 krooni programmiperioodi jooksul.

(7) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, on lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud määral võimalik toetust saada vaid juhul, kui kõik taotlejad vastavad §-s 4 sätestatud nõuetele.

(8) Kui ettevõtja suhtes omab «Konkurentsiseaduse» § 2 lõike 4 mõistes valitsevat mõju taotlejaga samas tegevuskohas ja samal põllumajandussaaduste tootmise alal tegutsev ettevõtja, ei saa need ettevõtjad toetust rohkem kui 7 823 300 krooni programmiperioodil kokku.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE

§ 9. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks selleks ettenähtud tähtajal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgses piirkonnas taotluste vastuvõtmiseks volitatud ametniku kaudu lisas 3 toodud vormi kohase avalduse ja äriplaani ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus).

(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3) Paragrahvis 10 nimetatud dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi ärakirja esitamist.

(4) Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, millega võib toetust taotleda mitme investeeringuobjekti kohta. Ühe taotluse esitanud taotleja võib sellele lisaks esitada ka ühise taotluse koos kahe või enama taotlejaga.

(5) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, esitavad taotlejad ühise taotluse, kuid:
1) paragrahvi 10 lõigetes 2–3 nimetatud dokumendid ning äriplaani ja avalduse esitab iga taotleja taotluse juurde eraldi;
2) paragrahvi 10 lõigetes 4–6 nimetatud dokumendid esitatakse ühiselt.

§ 10. Taotluse kohta esitatavad nõuded

(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIAle avalduse ja äriplaani ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on loetletud lõigetes 2–6.

(2) Taotleja esitab järgmised taotleja nõuetekohasust tõendavad dokumendid:
1) ärakiri maksukohustuslaste registri tõendist, kui taotleja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole kantud äriregistrisse;
2) taotleja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
3) mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga nimekiri kõikide osanike või aktsionäride või liikmete ja nende osanike või aktsionäride kohta koos osaluse protsendiga;
4) mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga nimekiri kõikide osanike või aktsionäride või liikmete ja nende osanike või aktsionäride kohta koos osaluse protsendi, sünniaja või isikukoodiga, kui taotleja on äriühing, kes taotleb toetust § 8 lõike 1 punktides 2 ja 3 või lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud määral;

5) [Kehtetu – RTL 2008, 18, 263 – jõust. 3.03.2008]

6) mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga Veterinaar- ja Toiduameti õiend selle kohta, et taotlejale ei ole tehtud ettekirjutust või ettekirjutuses märgitud puudus on kõrvaldatud või taotleja kohta ei ole jõustunud süüdimõistvat süüteo otsust loomade heaolu ja toiduhügieeni rikkumise eest ajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päevani.

(3) Taotleja esitab järgmised raamatupidamise andmeid tõendavad dokumendid:
1) äriühingu puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruande või kontserni puhul konsolideeritud aruande kinnitatud majandusaasta aruande ärakiri, mis kajastab ettevõtja tegevust vähemalt kuue kuu jooksul juhul, kui majandusaasta aruanne ei ole kättesaadav äriregistrist;
2) füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri või «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta raamatupidamisregistrite alusel koostatud koonddokument tulude ja kulude kohta, seejuures majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne või koonddokument tulude ja kulude kohta, mis kajastab ettevõtja vähemalt kuue kuu tegevust;
3) taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastale eelnenud majandusaasta aruande või konsolideeritud aruande ärakiri või füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastale eelnenud majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri või «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastale eelnenud majandusaasta raamatupidamisregistrite alusel koostatud koonddokument tulude ja kulude kohta, seejuures majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne või koonddokument tulude ja kulude kohta, mis kajastab ettevõtja vähemalt kuue kuu tegevust, kui PRIA peab seda vajalikuks § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud kasumi kontrollimisel;
4) taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta lõpu seisuga majandusaasta põhivara nimekiri, milles kajastub põhivara soetamise aasta ning põhivara soetamis- ja jääkmaksumus.

(4) Taotleja esitab järgmised kavandatava investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavad dokumendid:
1) paragrahvi 7 lõigetes 1, 3 ja 5 nimetatud juhtudel vähemalt kolme pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise ärakirjad koos tehnilise spetsifikatsiooniga ning § 7 lõigetes 2, 4 ja 5 nimetatud juhtudel vähemalt ühe pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise ärakiri koos tehnilise spetsifikatsiooniga;
2) paragrahvi 7 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhtudel lisas 4 toodud vormi kohane investeeringuobjekti hinnapakkumiste võrdlustabel. Väljavalitud hinnapakkumine peab olema objektiivselt põhjendatud;
3) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et kavandatav investeeringuobjekt kuulub taotleja omandisse;
4) kaasomaniku kirjalik nõusolek investeeringu tegemiseks, kui kavandatav investeeringuobjekt, mille kohta toetust taotletakse, on kaasomandis ja kaasomanikud ei taotle toetust ühiselt;
5) väljavõte ehitusprojekti põhijoonistest koos ehitusprojekti seletuskirjaga;
6) ehitise puhul ehitusloa või kohaliku omavalitsusüksuse kirjaliku nõusoleku ärakiri, kui see on nõutav «Ehitusseaduse» kohaselt;
7) ärakiri keskkonnamõju hindamise aruandest, kui see on nõutav «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» kohaselt;
8) juurdepääsutee ehitamise korral kohaliku omavalitsusüksuse kinnitus, et investeeringuobjekt on eratee «Teeseaduse» § 52 mõistes;
9) juurdepääsutee ehitamise korral ehitusloa ärakiri, kui see on nõutav «Teeseaduse» kohaselt;
10) elektrisüsteemi investeeringu puhul litsentseeritud isiku kooskõlastus;
11) kasutusel oleva keskkonnakompleksloa kohustusega käitise puhul «Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse» § 7 lõigete 3 ja 4 alusel maakonna keskkonnateenistuse väljastatud keskkonnakompleksloa ärakiri, millest nähtub, et investeeringuobjekt vastab «Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse» § 4 lõikes 1 ja §-s 18 nimetatud parima võimaliku tehnika nõuetele.

(5) Kui taotleja taotleb toetust ka ettevalmistava töö kohta, esitab ta ärakirja arve-saatelehest või arvest, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis ettevalmistava töö või teenuse. Kui ettevalmistava töö eest on tasutud enne taotluse esitamist, esitab taotleja nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava arvelduskonto väljavõtte või maksekorralduse ärakirja või väljatrüki.

(6) Kui taotleja ei ole saanud nõutud arvu investeeringuobjekti hinnapakkumisi, lisatakse taotlusele sellekohane põhjendus.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 11. Taotluse vastuvõtmine

PRIA kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

(2) Toetuse taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
2) ei esine «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 456 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
3) täidetud on kõik määruses sätestatud nõuded.

(3) Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks on PRIAl õigus kasutada teiste riiklike registrite andmeid.

(4) Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 456 lõike 2 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise otsuse.


(5) PRIA esitab Keskkonnainspektsioonile (edaspidi KKI) pärast taotluse esitamise tähtpäeva nimekirja kõikide taotlejate kohta. KKI teavitab PRIAt keskkonnanõudeid rikkunud taotlejatest, kelle suhtes on ajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päevani tehtud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutus, mis on jäetud tähtpäevaks täitmata, või kelle suhtes on eespool nimetatud ajavahemikus jõustunud süüdimõistev süüteo otsus.

[RTL 2008, 18, 263 – jõust. 3.03.2008]

 

§ 13. Taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse moodustamine

(1) Kui kõigi nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, hindab PRIA nõuetele vastavaid taotlusi lisas 5 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte.

(2) Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus. Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 2 alusel taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem.

(3) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, siis hinnatakse iga hindamiskriteeriumi alusel kõiki taotlejaid eraldi ja taotluse hindepunktide summa saamiseks arvutatakse taotlejate hindepunktide aritmeetiline keskmine.

§ 14. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetatava tegevuse rahastamise eelarvet, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel moodustatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 1 punkti 2 alusel.

(3) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 6 alusel.

(4) PRIA teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse, lõikes 3 nimetatud taotluse osalise rahuldamise otsuse või «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 5 või 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast.

(5) Kui ettevalmistav töö ei vasta § 5 lõike 2 punktis 1 ja § 5 lõikes 7, § 6 lõike 1 punktis 3, § 7 lõigetes 5 ja 8, § 10 lõikes 5 ning § 17 lõikes 4 toodud nõuetele, jäetakse taotlus rahuldamata ettevalmistava töö osas.

§ 15. Muudatustest teavitamine

(1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 19 alusel.

(2) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult:
1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
2) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust.

(3) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult nõusoleku saamiseks:
1) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatustest;
2) toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

5. peatükk
NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TOETUSE VÄLJAMAKSMISE KORD

§ 16. Nõuded toetuse saajale

(1) Toetuse saaja teeb investeeringu ja esitab investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta hiljemalt kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
2) saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma;
3) võimaldama teostada järelevalvet toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle.

§ 17. Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine

(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast investeeringu täielikku või osalist tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIAle lisas 6 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
3) osutatud teenuse või tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakiri.

(2) Kapitalirendi (liising) puhul esitab toetuse saaja PRIAle pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist kapitalirendi lepingus ettenähtud korras toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
3) osutatud teenuse või tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakiri;
4) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku ärakiri.

(3) Kapitalirendile andja võib olla «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

(4) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele.

§ 18. Toetuse maksmine ja maksmisest keeldumine

(1) PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole või kapitalirendi korral toetuse saaja nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § 17 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(2) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõikes 8 sätestatud juhtudel. Sellisel juhul ei hüvitata taotlejale ka ettevalmistavale tööle tehtud kulutusi.

(3) Toetust ei maksta ettevalmistava töö osas, kui toetuse saaja ei ole ettevalmistava töö kohta esitanud nõuetekohaseid investeeringu tegemist tõendavaid dokumente.

(4) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 19. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitatakse PRIAs kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 20. Rakendussätted

(1) 2007. aastal alanud taotluse esitamise tähtajal võib taotleda toetust investeeringu kohta, mille tegemist tõendavad dokumendid ei ole väljastatud varem kui 2007. aasta 1. jaanuaril.

(2) Kui taotleja on alustanud investeeringu tegemist enne taotluse esitamist, võib ta esitada § 17 lõigetes 1 ja 2 nimetatud investeeringu tegemist tõendavad dokumendid koos taotlusega.

(3) Lõikes 2 nimetatud juhul otsustatakse toetuse maksmine sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja või kapitalirendi korral toetuse saaja poolt nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

(4) 2007. aastal alanud taotluste esitamise tähtajal on taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastaks enne 2007. aastat lõppenud viimane majandusaasta.

 


Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 21.03.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-01973.

 

 

Lisa 1

Lisa 2

Lisa 3

Lisa 4

Lisa 5

Lisa 6

/otsingu_soovitused.json