Meetme "Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine" tingimused
Vastu võetud 19.03.2008 nr 15
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 24 lõike 4 alusel ning kooskõlas §-ga 19.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna 6 «Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine» meetme «Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine» tingimused.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused
(1) Toetuse andmise eesmärk kooskõlas «Elukeskkonna arendamise rakenduskavaga» on arendada aktiivravi infrastruktuuri, loomaks eeldused haiglate funktsionaalselt terviklikuks toimimiseks.
(2) Meetmest toetatakse kesk- ja piirkondlike haiglate hoonete ehitamisega seotud projektide elluviimist.
(3) Projekti raames toetatavad tegevused on:
1) funktsionaalse
arengukava koostamine;
2) projekti ettevalmistamisega seotud
uuringute ja analüüside, sealhulgas tasuvus- ja teostatavusanalüüsi,
finantsanalüüsi, keskkonnamõjude hindamise korraldamine;
3)
kinnisasja omandamine;
4) detailplaneeringu koostamine,
ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine;
5)
riigihangete korraldamine;
6) ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis;
7)
ehitustööde tegemine;
8) ehitise ekspertiis;
9)
ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt
paigaldatavate seadmete hankimine ja paigaldamine;
10) ehituse
omanikujärelevalve korraldamine;
11) toetuse kasutamisest
teavitamine;
12) projektijuhtimine.
§ 3. Toetuse saaja
Toetuse saaja on «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud kesk- või piirkondlik haigla (edaspidi haigla), mis viib ellu Vabariigi Valitsuse kinnitatud investeeringute kavas nimetatud projekti, mille suhtes on rakendusasutus teinud toetuse taotluse rahuldamise otsuse.
§ 4. Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus
Meetme rakendusasutus on Sotsiaalministeerium. Meetme rakendusüksuse ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium.
§ 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega.
(2) Abikõlblikud on kulud, mis on seotud § 2 lõikes 3 nimetatud toetatavate tegevustega ja vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks ning on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määrusega nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11), ning «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse «§ 21 lõike 2 alusel kehtestatud korraga.
(3) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1) käibemaks;
2)
kontoritehnika ja -inventari ostmine ning liisimine;
3)
amortisatsioonikulud;
4) personali- ja üldkulud;
5) personali
koolituskulud;
6) mitterahalise sissemakse arvestamine
omafinantseeringuna;
7) erisoodustuselt tasutav maks ja
erisoodustusena käsitatav kulu;
8) liiklusvahendi ostmine;
9)
rendi- ja üürikulu;
10) intressid ja valuutavahetustasud;
11)
laenu, liisingu, pangagarantii ja muude finantseerimisteenustega
kaasnevad kulud, sealhulgas pangakonto avamise ja haldamisega seotud
kulud ning ülekandetasud;
12) trahvid, viivised ja muud
rahalised karistused ning kohtukulud;
13) kindlustusettevõtete
teenustega kaasnevad kulud;
14) kindlustusmaksed, sealhulgas kasko-,
liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja vastutuskindlustuse
maksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed;
15)
hüvitised ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise korral;
16)
kulud projekti personali lisahüvedele ja töötasule lisaks makstavatele
toetustele;
17) rahvusvaheliste ja siseriiklike organisatsioonide
liikmemaksud, sealhulgas projekti rakendamisega lisandunud liikmemaksud;
18)
hangetest või teenuse osutamisest tingitud kulud, kui hangete
korraldamine või teenuste osutamine tekitab projektile kulusid, loomata
sellele lisaväärtust;
19) kinnisasja ostuhind koos
ostmiseks tehtud muude kuludega, mis kokku ületavad 10% projekti
abikõlblikest kogukuludest.
§ 6. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.
(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev ei või olla üldjuhul varasem kui taotluse esitamise kuupäev ning lõppkuupäev ei või olla hilisem kui 2015. a 31. august.
(3) Kulude osas, mis on tekkinud enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva, võib toetuse taotluse rahuldamise otsuses toetuse taotleja taotluse alusel ette näha taotluse esitamise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 2007. a 1. jaanuari.
§ 7. Toetuse maksimaalne määr ja suurus ning omafinantseeringu minimaalne määr
(1) Toetuse maksimaalne määr on 77% projekti abikõlblike kulude summast.
(2) Omafinantseeringu minimaalne määr on 23% projekti abikõlblike kulude summast.
(3) Ühele toetuse saajale antava toetuse maksimaalne suurus võib olla kuni 60% meetme eelarvest.
§ 8. Meetme eelarve
Meetme eelarve on 1 724 800 000 krooni. Seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
2. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA KOOSTAMISE JA MUUTMISE KORD
§ 9. Investeeringute kava
Investeeringute kava koosneb projektide eelistusnimekirjast. Investeeringute kavas märgitakse projekti nimetus, hinnanguline maksumus, toetuse määr ja maksimaalne suurus ning toetuse taotleja.
§ 10. Taotluse esitamine investeeringute kava koostamiseks
(1) Rakendusasutus teavitab haiglat investeeringute kava koostamisest kirjalikult ning annab tähtpäeva taotluse esitamiseks arvestusega, et selleks jääb vähemalt 20 tööpäeva teate saamisest.
(2) Haigla esitab taotluse ning sinna juurde kuuluvad dokumendid määruse lisas 1 toodud vormil ühes eksemplaris digitaalselt allkirjastatuna. Tekstidokumendid peavad olema RTF, ODT või Open XML failiformaadis, arvutustabelid XLS, CSV, ODS või ODP failiformaadis ning joonised PDF failiformaadis.
(3) Taotlust esitaval haiglal peab olema «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 56 lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud korras kinnitatud funktsionaalse arengukava esimene etapp.
(4) Taotlusele tuleb lisada «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse»
§ 56 lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud korras sätestatud mahus haigla
funktsionaalse arengukava teine etapp, kui
1) haigla funktsionaalse
arengukava teine etapp ei ole kinnitatud või esitatud kinnitamiseks;
2)
taotluses kirjeldatud projekt ei vasta kinnitatud või esitatud
funktsionaalse arengukava teisele etapile.
(5) Rakendusasutus kontrollib 5 tööpäeva jooksul taotluse saamisest, kas taotlus vastab lõigetes 2–4 nimetatud nõuetele. Kui taotluses esineb puudusi, siis teavitab rakendusasutus haiglat puudustest kirjalikult ning annab kuni 5 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui haigla ei kõrvalda puudusi talle antud tähtaja jooksul, siis taotlust ei hinnata.
§ 11. Projektide hindamine
(1) Projekti hindavad rakendusasutuse valitud eksperdid 20 tööpäeva jooksul rakendusasutuse antud taotluse esitamise tähtpäevast arvates.
(2) Ekspert annab projektile kirjaliku hinnangu, tuginedes määruse lisas 2 toodud hindamiskriteeriumidele, valdkonnas, milles tal on töökogemus ja eriteadmised. Ekspert võib vajaduse korral hindamise käigus pidada nõu projekti teisi valdkondi hindavate ekspertidega.
(3) Hindamise objektiivsuse ja erapooletuse huvides ei avalikustata ekspertide nimesid enne, kui Vabariigi Valitsus on investeeringute kava kinnitanud. Eksperdi nime võib enne investeeringute kava kinnitamist teatavaks teha üksnes teisele hindavale eksperdile.
(4) Kui ekspert teeb kirjaliku ettepaneku, võib rakendusasutus küsida haiglalt projekti kohta täiendavaid andmeid ja selgitusi. Haigla esitab täiendavad andmed ja selgitused 5 tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates.
§ 12. Nõuded eksperdile
(1) Eksperdiks võib olla füüsiline isik, kes vastab järgmistele nõuetele:
1)
omab kõrgharidust erialal, mis tagab vajaliku kvalifikatsiooni
hinnatavas valdkonnas eksperthinnangu andmiseks;
2) on töötanud
viimase viie aasta jooksul vähemalt kaks aastat hinnatava valdkonnaga
seotud ametikohtadel;
3) ei ole viimase 12 kalendrikuu jooksul olnud
toetuse taotleja või saajaga lepingulises suhtes või kuulunud toetuse
taotleja või saaja juhatusse või nõukogusse;
4) ei ole
toetuse taotleja või saaja asutaja või aktsionär;
5)
kinnitab sõltumatust ja erapooletust hinnatavate projektide suhtes.
(2) Eksperdiks ei tohi olla isik, kelle puhul esineb huvide konflikt «Korruptsioonivastase seaduse» § 25 tähenduses. Ekspert on kohustatud viivitamatult teavitama rakendusasutust huvide konfliktist ning taandama ennast projekti hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusasutus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.
§ 13. Investeeringute kava koostamine
(1) Rakendusasutus moodustab investeeringute kava koostamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad kolm Sotsiaalministeeriumi esindajat ning üks esindaja Siseministeeriumist, Rahandusministeeriumist ja Eesti Haigekassast. Hindamiskomisjoni esimees on Sotsiaalministeeriumi esindaja. Hindamiskomisjoni liikmeks ei tohi olla isik, kelle puhul esineb huvide konflikt «Korruptsioonivastase seaduse» § 25 tähenduses. Hindamiskomisjoni liikmed kinnitavad sõltumatust ja erapooletust hinnatavate projektide suhtes.
(2) Hindamiskomisjoni koosolek korraldatakse 45 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.
(3) Hindamiskomisjon hindab projekti vastavust järgmistele
kriteeriumitele:
1) projekti vastavus meetme eesmärkidele ja
toetatavatele tegevustele;
2) toetuse vajalikkus projekti edukaks
elluviimiseks;
3) projekti teostatavus;
4) projekti rahaline
jätkusuutlikkus.
(4) Hindamiskomisjon annab projektidele hindepunkte määruse lisas 2 toodud hindamislehe järgi, tuginedes ekspertide antud hinnangutele. Projekti koondhinne kujuneb erinevate hindamiskriteeriumite järgi saadud hindepunktide liitmisel. Hindamiskomisjon moodustab projektide koondhinnete alusel projektide eelistusnimekirja, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud projekt. Hindamiskomisjoni otsused on konsensuslikud. Konsensuse mittesaavutamisel loetakse otsus vastuvõetuks, kui otsuse vastuvõtmise poolt on enamus koosolekul kohalviibivatest hindamiskomisjoni liikmetest.
(5) Projektide eelistusnimekirja ei arvata projekti, mis ei vasta vähemalt ühele lõikes 3 nimetatud kriteeriumile.
(6) Võrdse koondhindega projektide korral on eelistusnimekirjas eespool projekt, mille määruse lisas 2 nimetatud teise üldkriteeriumi hindepunktide summa on suurem.
(7) Rakendusasutus koostab eelistusnimekirja alusel meetme eelarvevahendite piires investeeringute kava ja esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele 60 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.
§ 14. Investeeringute kava muutmine
(1) Rakendusasutus algatab investeeringute kava muutmise, et arvata
projekt investeeringute kavast välja, järgmistel põhjustel:
1)
investeeringute kavas nimetatud toetuse taotleja või toetuse saaja
esitab kirjaliku avalduse projekti elluviimisest loobumise kohta;
2)
investeeringute kavas nimetatud toetuse taotleja ei esita toetuse
taotlust § 15 lõikes 4 sätestatud tähtpäevaks või rakendusasutus ei
rahulda toetuse taotlust;
3) investeeringute kavas nimetatud projekti
elluviimine katkestatakse ning toetus nõutakse tagasi «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 26 sätestatud alustel ja korras;
4)
Euroopa Komisjon ei kinnita suurprojekti elluviimist Nõukogu määruse
(EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta
ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210,
21.07.2006, lk 25–69) (edaspidi üldmäärus),
artikli 41 kohaselt.
(2) Kui meetme eelarves on kasutamata vahendeid, võib rakendusasutus algatada investeeringute kava muutmise projektide lisamiseks investeeringute kavasse. Investeeringute kavasse projektide lisamisel lähtutakse määruse §-des 10–13 sätestatud tingimustest ja korrast.
3. peatükk
PROJEKTIDE ELLUVIIMISE JA MUUTMISE TINGIMUSED JA KORD
§ 15. Toetuse taotluse esitamine
(1) Kui investeeringute kavas nimetatud projekti kogumaksumus on väiksem
kui 50 miljonit eurot, esitab investeeringute kavas nimetatud toetuse
taotleja rakendusasutusele määruse lisas 3 toodud toetuse taotluse,
millele on lisatud järgmised dokumendid:
1) projekti tasuvus- ja
teostatavusanalüüs;
2) projektiga kaasneva keskkonnamõju
olulisuse analüüs, mille on koostanud «Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» §-s 14 nimetatud ekspert ning mis
tugineb sama seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kriteeriumidele;
3)
krediidiasutuse kinnitus projekti finantseerimise kohta või muu
omafinantseeringu olemasolu tõendav dokument.
(2) Kui toetuse taotleja taotleb toetust kulude osas, mis on tekkinud enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva, siis tuleb toetuse taotlusele lisada kulude tekkimise aluseks olevate hankelepingute ning korraldatud hangete hankedokumentide koopiad.
(3) Toetuse taotlus ja sellele lisatud dokumendid tuleb esitada ühes eksemplaris digitaalselt allkirjastatuna. Tekstidokumendid peavad olema RTF, ODT või Open XML failiformaadis, arvutustabelid XLS, CSV, ODS või ODP failiformaadis ning joonised PDF failiformaadis.
(4) Toetuse taotlus tuleb esitada ühe kalendriaasta jooksul Vabariigi Valitsuse korralduse, millega kinnitatakse investeeringute kava, jõustumise kuupäevast arvates.
§ 16. Nõuded toetuse taotlejale
Toetuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1)
haigla funktsionaalse arengukava esimene ja teine etapp on kinnitatud
«Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 56 lõike 1 punkti 3 alusel
kehtestatud korras;
2) taotleja suhtes ei ole alustatud
likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
3) taotlejal on
projekti elluviimiseks vajalikud vahendid;
4) taotleja ei ole varem
sama kulu hüvitamiseks riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi
vahenditest raha saanud.
§ 17. Nõuded toetuse taotlusele
Toetuse taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1)
taotlus on esitatud tähtaegselt ja nõuetekohasel vormil;
2)
taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
3)
taotlusele on lisatud kõik § 15 lõikes 1 nimetatud dokumendid;
4)
taotlus on kooskõlas «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 56
lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud korras kinnitatud haigla
funktsionaalse arengukavaga;
5) projekti elluviimiseks kavandatud
kulud on abikõlblikud;
6) taotletava toetuse suurus ei ületa
investeeringute kavas märgitud toetuse maksimaalset suurust;
7)
taotletava toetuse määr ei ületa § 7 lõikes 1 sätestatud toetuse
maksimaalset määra ja § 7 lõikes 3 sätestatud toetuse maksimaalset
suurust;
8) taotluses sisalduv abikõlblike kulude summa vastab
üldmääruse artiklis 55 sätestatud nõuetele;
9)
projekti eelarve on põhjendatud;
10) projekti tegevuskava on
teostatav;
11) projekti ei ole võimalik toetuseta ellu viia.
§ 18. Toetuse taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Rakendusasutus teeb toetuse taotluse rahuldamise otsuse (edaspidi projekti rahastamisotsus), kui toetuse taotleja vastab §-s 16 nimetatud nõuetele ja toetuse taotlus vastab §-s 17 nimetatud nõuetele.
(2) Kui taotleja ei vasta §-s 16 nimetatud nõuetele või toetuse taotlus ei vasta §-s 17 nimetatud nõuetele, siis teavitab rakendusasutus 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates toetuse taotlejat taotluses esinevatest puudustest kirjalikult ning määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mis on vähemalt 10 tööpäeva järelepärimise saamisest arvates.
(3) Rakendusasutus teeb otsuse toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta 40 tööpäeva jooksul pärast toetuse taotluse saamist või pärast lõikes 2 nimetatud puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist.
(4) Projekti rahastamisotsuses märgitakse:
1) toetuse saaja;
2)
toetatava projekti nimi;
3) projekti abikõlblike kulude summa;
4)
toetuse maksimaalne suurus Eesti kroonides;
5) toetuse määr
osakaaluna abikõlblike kulude summast;
6) omafinantseeringu
minimaalne määr ja suurus Eesti kroonides;
7) projekti
abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev;
8)
toetuse kasutamise tingimused.
§ 19. Otsuse tegemine suurprojekti rahastamiseks
(1) Kui investeeringute kavas nimetatud projekti kogumaksumus on suurem kui 50 miljonit eurot, esitab investeeringute kavas nimetatud toetuse taotleja § 15 lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks rakendusasutusele Komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006, 8. detsember 2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2007, lk 1–41) lisas XXI toodud vormil suurprojekti toetuse kinnitamise taotluse.
(2) Taotlus tuleb esitada ühes eksemplaris digitaalselt allkirjastatuna. Tekstidokumendid peavad olema RTF, ODT või Open XML failiformaadis, arvutustabelid XLS, CSV, ODS või ODP failiformaadis ning joonised PDF failiformaadis.
(3) Rakendusasutus kontrollib, kas toetuse taotleja vastab määruse §-s 16 sätestatud nõuetele ning kas esitatud taotlus vastab üldmääruses ja määruse §-s 17 sätestatud nõuetele. Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, siis teavitab rakendusasutus 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates toetuse taotlejat puudustest kirjalikult ning annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis on vähemalt 10 tööpäeva järelepärimise saamisest arvates.
(4) Kui toetuse taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis korraldab rakendusasutus taotluse esitamise Euroopa Komisjonile üldmääruses sätestatud korras.
(5) Kui Euroopa Komisjon kinnitab suurprojektile toetuse andmise, siis teeb rakendusasutus suurprojekti rahastamisotsuse Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud tingimustel.
(6) Kui Euroopa Komisjon ei kinnita suurprojektile toetuse andmist, siis teeb rakendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 20. Toetuse saaja kohustused
(1) Lisaks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 22
sätestatud kohustustele on toetuse saajal järgmised kohustused:
1)
esitada enne hankemenetluse alustamist projekti elluviimisega seotud
hankedokumendid rakendusüksusele teadmiseks, välja arvatud § 15 lõikes 2
nimetatud juhul;
2) teavitada hanketeate või hankedokumentide
muutmise korral rakendusüksust 5 tööpäeva jooksul hanketeate muudatuste
esitamisest riiklikule riigihangete registrile;
3) saata
hankekomisjoni otsuste koopiad rakendusüksusele teadmiseks 5 tööpäeva
jooksul otsuse tegemisest arvates;
4) saata hankelepingu koopia
rakendusüksusele teadmiseks 5 tööpäeva jooksul hankelepingu sõlmimisest;
5)
saata hankelepingu muudatused rakendusüksusele teadmiseks 5 tööpäeva
jooksul hankelepingu muutmise kuupäevast arvates;
6) esitada
järgmise kuu 15. kuupäevaks eelneva kuu projektiga seotud tulukanded;
7)
maksta rakendusüksuse poolt tagasi nõutav toetus tagasi tagasinõudmise
otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks;
8) tagada
projekti elluviimisega seotud dokumentide säilimine 2025. aasta
31. detsembrini.
(2) Toetuse saaja esitab lõikes 1 nimetatud dokumendid ja teabe rakendusüksusele elektrooniliselt või paberkandjal.
(3) Toetuse saaja ei või alustada hankemenetlust enne 10 tööpäeva möödumist hankedokumentide rakendusüksusele esitamise kuupäevast arvates.
§ 21. Projekti rahastamisotsuse muutmine
(1) Projekti rahastamisotsuse muutmiseks esitab toetuse saaja rakendusasutusele avalduse, milles on ära toodud kavandatava muudatuse sisu ja selle muudatuse vajalikkuse põhjendus. Kui tahetakse muuta projekti eelarvet, tegevus- või finantsplaani, peab taotlusele lisama kavandatud uue eelarve, tegevus- või finantsplaani.
(2) Toetuse saaja peab taotlema projekti rahastamisotsuse muutmist, kui
1)
toetuse saaja soovib muuta tegevuskava selliselt, et muutub projekti
abikõlblikkuse perioodi algus- või lõppkuupäev;
2)
toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet või finantsplaani;
3)
toetuse saaja soovib muuta projekti sisu selliselt, et muutuvad projekti
eesmärk või saavutatavad tulemused.
(3) Rakendusasutus võib keelduda projekti rahastamisotsuse muutmisest,
kui
1) kavandatava muudatuse tõttu muutub oluliselt projekti sisu või
tulemus ning seetõttu ei ole võimalik projekti eesmärke saavutada;
2)
kavandatav muudatus ei vasta projekti eesmärkidele või §-s 2 nimetatud
toetuse andmise eesmärgile või toetatavatele tegevustele;
3)
kavandatava muudatuse tulemusel ei ole võimalik projekti tegevusi
lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
4) projekti
eelarve või finantsplaani muutmise tulemusel ületab toetuse määr § 7
lõikes 1 sätestatud toetuse maksimaalset määra või § 7 lõikes 3
sätestatud toetuse maksimaalset suurust;
5) projekti eelarve
muutmise tulemusel ei vasta abikõlblike kulude summa üldmääruse
artiklis 55 sätestatud nõuetele;
6) meetme eelarves
puuduvad vahendid.
§ 22. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetus makstakse välja «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 järgi.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul projekti rahastamisotsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.
(3) Toetuse väljamakse tegemiseks esitab toetuse saaja väljamakse taotluse, kuludokumentide nimekirja ja projekti eelarve täitmise kassapõhise aruande määruse lisades 4, 5 ja 6 toodud vormidel paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna. Kui väljamakse taotlus esitatakse paberkandjal allkirjastatuna, siis tuleb kuludokumentide nimekiri esitada rakendusüksusele lisaks elektrooniliselt. Elektrooniliselt esitatavad tekstidokumendid peavad olema RTF, ODT või Open XML failiformaadis, arvutustabelid XLS, CSV, ODS või ODP failiformaadis ning muud väljamakse taotlusele lisatavad dokumendid PDF failiformaadis.
(4) Väljamakse taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:
1)
kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad;
2)
kuludokumentide aluseks olevate kaupade üleandmist või tööde tegemist
kinnitavate dokumentide koopiad (üleandmise-vastuvõtmise aktid, tehtud
tööde aktid);
3) kuludokumentide aluseks olevate lepingute
koopiad, välja arvatud juhul, kui lepingu koopia on rakendusüksusele
varem esitatud väljamakse taotluse lisana või kooskõlas määruse § 15
lõike 2 punktidega 4 ja 5.
(5) Väljamakse taotlus tuleb esitada vähemalt üks kord 6 kalendrikuu jooksul, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.
(6) Toetuse väljamaksed on proportsionaalsed omafinantseeringuga.
(7) Viimane väljamakse taotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projekti rahastamisotsuses märgitud struktuuritoetuse summast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%.
§ 23. Toetuse kasutamisega seotud seirearuannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 31. detsembri seisuga iga aasta 20. jaanuariks ja 30. juuni seisuga iga aasta 20. juuliks projekti vahearuande määruse lisas 7 toodud vormil.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande määruse lisas 7 toodud vormil 60 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkusse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 2015. aasta 31. septembriks.
(3) Juhul kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne.
| Minister Maret MARIPUU |
| Kantsler Riho TAPFER |
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.
Facebook
Twitter