Narva Spordikooli Energia põhimääruse kinnitamine
Vastu võetud 19.03.2008 nr 329
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2, § 22 lõike 2, Huvikooli seaduse § 7 lõike 2, Haridus- ja teadusministri 21.märtsi 2007 määruse nr 24 «Huviharidusstandard» ja Narva Linnavolikogu 17.01.2008.a. määruse nr 5 alusel
1.Üldsätted
1.1 Narva Spordikooli Energia (edaspidi spordikool) põhimäärus (edaspidi põhimäärus) sätestab spordikooli ametliku täieliku nime ja asukoha, spordikooli tegevuse eesmärgi ja ülesanded, spordikooli struktuuri ja struktuuriüksuste ülesanded, õppekeele, direktori ülesanded, spordikooli õppenõukogu ja hoolekogu töökorrad, spordikooli töötajate ja õppurite õigused ja kohustused, spordikooli õppe–ja kasvatuskorralduse, põhimääruse muutmise korra, õppeperioodi ja õppevaheaegade kinnitamise korra, õppurite vastuvõtmise, spordikoolist väljaarvamise ja spordikooli lõpetamise tingimused ja korra, spordikooli finantseerimise, majandamise ja asjaajamise alused, alused ja korra spordikooli ümberkorraldamiseks ja lõpetamiseks.
1.2 Spordikool Energia (täielik nimi - Narva Spordikool Energia) on haridusasutus, mis tegutseb munitsipaalhuvikoolina noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu võimalused.
1.3 Spordikooli pidaja on Narva linn (edaspidi ka kooli pidaja).
1.4 Spordikool Energia on Narva linna ametiasutuse hallatav asutus. Spordikooli kõrgemalseisvaks ametiasutuseks on Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond. Spordikool omab tööandja õigusi.
1.5 Spordikool juhindub oma tegevuses Huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, Narva Linnavolikogu ja Narva Linnavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ja teistest kehtivatest õigusaktidest.
1.6 Spordikooli asukohaks on Narva linn, Ida-Virumaa maakond. Spordikooli aadress on Võidu 4, Narva linn.
1.7 Spordikoolil on oma sümboolika ja pitsat.
2. Spordikooli tegevuse eesmärk ja ülesanded
2.1 Spordikooli tegevuse eesmärk on anda huviharidust spordi valdkonnas ja tagada isiksuse mitmekülgne areng läbi sportlike oskuste ja teadmiste õpetamise.
2.2 Spordikooli ülesanded:
2.2.1 noorte arengu, iseseisvuse, omaalgatuse, initsiatiivi ja aktiivsuse toetamine;
2.2.2 noortele vaba aja sportlikuks sisustamiseks tingimuste loomine;
2.2.3 noorte tervise tugevdamine ja igakülgne arendamine;
2.2.4 noorte eduelamuse ja tunnustuse pakkumine;
2.2.5 järjepidevate ja regulaarsete sportlike treeningute organiseerimine vastavalt noorte soovidele, eeldustele ja ettevalmistuse tasemele;
2.2.6 Narva linna spordielu edendamine;
2.2.7 Eesti sporditraditsioonide järjepidevuse tagamine ja Eesti koondvõistkondadele hästi ettevalmistatud järelkasvu kasvatamine;
2.2.8 spordis andekate ja tahtekindlate noorte leidmine ning tähelepanu pööramine nende annete väljaarendamiseks süvendatud treeningtegevuse käigus;
2.2.9 vastastikuse lugupidamise kasvatamine «ausa mängu» ja võrdse kohtlemise ideede vaimus;
2.2.10 noortele teoreetiliste teadmiste sportimisest ja spordiliikumisest ning praktiliste kogemuste andmine teiste juhendamiseks ning spordikohtunikuna tegutsemiseks;
2.2.11 teadmiste ja kogemustega abi osutamine linna koolide sporditegevuse suunamisel;
2.2.12 vastastike kasulike sidemete loomine asutuste -ja spordiklubidega,
2.2.13 oma õppurite initsiatiivi arendamine nende sportimisvõimaluste jätkamiseks peale spordikooli lõpetamist;
2.2.14 vabatahtliku spordiliikumise arengu innustamine, noorte vabatahtliku sporditöö ideede toetamine.
3. Spordikooli struktuur ja struktuuriüksuste ülesanded
3.1 Spordikooli juhib direktor.
3.2 Direktor on spordikooli seadusjärgne esindaja tema töölepingu kehtivuse ajal.
3.3 Direktori ülesanded ja pädevus on sätestatud kehtivates õigusaktides, käesolevas põhimääruses, tema töölepingus ja ametijuhendis.
3.4 Direktorile alluvad õppespordiosakond - ja majandusosakond:
3.4.1 Õppespordiosakonna tööd juhib direktori asetäitja õppetöö alal. Õppespordiosakonna ülesanneteks on spordikooli huvialade õppe- ja kasvatusprotsessi planeerimine, juhtimine -ja korraldamine, õppe- ja kasvatusprotsessi järjepidevuse tagamine, õppekavade arendustöö korraldamine, õppurite arvestuse pidamine, õppurite spordikooli vastuvõtu korraldamine, spordikooli tegevuse kvaliteedi kontrolli juurutamine, spordialase tegevuse edendamine, metoodilise töö organiseerimine ja kontroll õpperühmade töö üle ning muud spordikooli õppe-ja kasvatustegevusega seotud ülesanded.
3.4.2 Majandusosakonna tööd juhib direktori asetäitja majanduse alal. Majandusosakonna ülesanneteks on tagada spordikooli spordibaaside järjepidev funktsioneerimine, spordikooli majanduslik teenindamine, spordikooli vara korrashoiu ja säilitamise tagamine, spordikooli hoonete ja rajatiste nõuetekohase sanitaarse olukorra ja ohutuse tagamine ning muud spordikooli majandustegevusega seotud ülesanded.
4. Direktor
4.1 Spordikooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada spordikooli tulemuslik töö, vastutada spordikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.
4.2 Direktoril on kohustus anda aru spordikooli tegevusest kõrgemalseisvale ametiasutusele ja Narva Linnavalitsusele.
4.3 Direktor:
4.3.1 teeb spordikooli kasuks tehinguid ulatuses, mis
on vajalikud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
4.3.2
juhib spordikooli õppe-, majandus- ja finantstegevust ja vastutab
spordikooli eelarve täitmise eest;
4.3.3 tagab spordikooli
hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
4.3.4
sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud spordikooli töötajatega ja
teostab teisi tööandja õigusi ja kohustusi;
4.3.5 kinnitab spordikoolitöötajate ametijuhendid ja tööalast suhtlemist
korraldavad dokumendid;
4.3.6. kinnitab spordikooli asjaajamiskorra
ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;
4.3.7
kinnitab huvialade õppekavad, nende muudatused, lisamise ja sulgemise;
4.3.8
koostab spordikooli eelarveprojekti ning esitab selle hoolekogule
arvamuse avaldamiseks ja kõrgemalseisvale ametiasutusele menetlemiseks
eelarve kinnitamiseks Narva Linnavolikogu poolt;
4.3.9 esitab
vähemalt üks kord aastas spordikooli tegevuse aruande spordikooli
hoolekogule ja kõrgemalseisvale ametiasutusele;
4.3.10 tagab spordikooli õppekorralduse vastavuse direktori poolt
kinnitatud õppekavadele;
4.3.11 tagab spordikooli töötajatele ja
spordikooli õppuritele ohutud töö –ja õppetingimused;
4.3.12
määrab vastavalt huvialade õppekavadele, õigusaktidele ja teistele
dokumentidele pedagoogide koormused kooskõlas pedagoogidega sõlmitud
töölepingu tingimustega;
4.3.13 kehtestab pedagoogidele ja
teistele spordikooli töötajatele palgamäärad kehtivate
normatiivdokumentide alusel;
4.3.14 koostab ja esitab
kõrgemalseisvale ametiasutusele kinnitamiseks spordikooli
koosseisunimekirja;
4.3.15 kinnitab spordikooli tunniplaani;
4.3.16 tagab õppurite ja töötajate komplekteerimise;
4.3.17 kannab distsiplinaarvastutust spordikooli asjaajamise korraldamise ja rahaliste vahendite ja spordikooli vara sihtotstarbelise kasutamise eest;
4.3.18 tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
4.3.19 kindlustab seaduste ja teiste õigusaktide täitmise spordikoolis;
4.3.20 täidab muud seadustega ja käesoleva põhimäärusega sätestatud kohustused.
4.4 Direktori äraolekul asendab teda kõigi direktori õiguste ja kohustustega direktori asetäitja õppetöö alal. Viimase äraolekul kõrgemalseisva ametiasutuse juhataja poolt määratud isik.
5. Õppurite vastuvõtmise, spordikoolist väljaarvamise ja spordikooli lõpetamise tingimused ja kord
5.1 Spordikooli õppuriks võetakse selleks soovi avaldanud lapsed ja noored nende lapsevanema (eestkostja, hooldaja) kirjaliku avalduse põhjal. Avalduse vorm kinnitatakse spordikooli direktori käskkirjaga.
5.2 Spordikooli astumisel ei tohi teha mingeid takistusi soo, rahvuse, tõekspidamiste, päritolu, varandusliku seisundi või muude tunnuste põhjal. Õppureid võetakse spordikooli vastu kogu õppeaasta jooksul.
5.3. Õppurite vastuvõtt vormistatakse spordikooli direktori käskkirjaga.
5.4 Spordikool loetakse lõpetatuks pärast asjakohase huviala õppekava täitmist.
5.5 Spordikooli lõpetamist tõendab spordikooli lõpudokument, milles kajastatakse spordikoolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend. Lõpudokumendi vormi kinnitab spordikooli direktor.
5.6 Õppur arvatakse spordikoolist välja kui:
5.6.1 õppur süstemaatiliselt rikub spordikooli põhimäärust, sportlikku režiimi või spordikooli juhtkonna poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või korraldusi;
5.6.2 puudub mõjuva põhjuseta õppe-ja treeningtööst pikema aja vältel;
5.6.3 ei täida õppekava;
5.6.4 ei maksa kehtestatud õppetasu;
5.6.5 rikub muud spordikooli korda või ei järgi teisi spordikooli poolt kehtestatud töödokumente;
5.6.6 õppur soovib lahkuda omal soovil lapsevanema (eestkostja, hooldaja) kirjaliku avalduse alusel.
5.7 Õppuri spordikooli nimekirjast väljaarvamine vormistatakse spordikooli direktori käskkirjaga, millest teavitatakse õppurit ja tema lapsevanemat (eestkostjat, hooldajat).
6. Spordikooli õppe- ja kasvatuskorraldus
6.1 Õpe huvikoolis toimub õppuri tööst, alus-, põhi-, üldkesk-, kutse- ja kõrgharidust või tööalast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.
6.2 Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on iga õpetatava huviala jaoks spordikooli direktori poolt kinnitatud õppekava. Õppekava sisaldab õppe eesmärke ja kestust, õppeainete loendit ja ainekavasid.
6.2.1 Õppekava on aluseks õppeperioodi tööplaanide- ja teiste plaanide koostamisel.
6.2.2 Õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis seadusandlusega sätestatud korras. 6.2.3 Huviala õppekava peab vastama huviharidusstandardile ja huviala riikliku raamõppekava olemasolul ka sellele, arvestades spordikooli eripära ja võimalusi.
6.2.4 Huviala õppekava muutmine, uue lisamine või olemasoleva sulgemine peab toimuma vastavuses kehtiva seadusandlusega. Huviala õppekava muutmine, uue lisamine või olemasoleva sulgemine toimub pärast spordikooli asjakohase huviala õppeperioodi lõppu.
6.2.5 Ettepanekuid huviala õppekava muutmiseks, uue lisamiseks või olemasoleva sulgemiseks võib teha Narva Linnavalitsus, kõrgemalseisev ametiasutus, hoolekogu või õppenõukogu. Muudatused registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis õigusaktidega sätestatud korras.
6.2.6 Spordikooli huviala sulgemise ja uue huviala avamise üle otsustab Narva Linnavalitsus. Huviala sulgemisest võetakse vastu otsus ning sellest teatatakse antud huviala õppuritele, nende lastevanematele ja antud huvialaga seotud personalile mitte hiljem kui neli kuud enne järgmise õppeperioodi algust.
6.3 Spordikooli õppe- ja kasvatuskorraldus põhineb plaanipärasel ja regulaarsel treeningtööl kolmes järjestikkuses spordimeisterlikkuse astmes: algettevalmistuse aste (AE), õppetreeningaste (ÕT), meisterlikkuse aste (M), kus õppe- ja kasvatustöö on vastavalt huviala õppekavale jaotatud mitmele aastale ning õppurid jagatud õpperühmadesse. Õppurid viiakse üle järgmisele spordimeisterlikkuse astmele, kui nad on täitnud huviala õppekavaga kehtestatud üleminekunormid. Üleviimine vormistatakse direktori käskkirjaga
6.4 Õpperühmade moodustamisel arvestatakse õppurite vanust, sportlikku staaži, funktsionaalseid võimeid, spordimeisterlikkuse taset, arstliku kontrolli tulemusi ja õppuri soovi harjutada suuremate koormustega tippsporti jõudmiseks.
6.5 Õpe spordikoolis toimub õpperühmades ja individuaalselt. Õppurid kinnitatakse õpperühmadesse spordikooli direktori käskkirjaga.
6.6 Õppetunni pikkus on 45 minutit. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis.
6.7 Spordikooli õppekorralduses kasutatakse erinevaid õppevorme ja - meetodeid, sealhulgas:
6.7.1 treeningtunnid ja teoreetilised tunnid rühmades;
6.7.2 individuaaltreeningud;
6.7.3 spordivõistlused;
6.7.4 spordilaagrid;
6.7.5 õppetreeningukogunemised
6.7.6 spordikohtuniku ja -juhendaja praktika;
6.7.7 spordiala tehnika, treeningtundide ja võistluste analüüs;
6.7.8 arstlik kontroll, meditsiinilised ja taastavad tegevused;
6.7.9 näitlik treeningtund ja esinemine
6.7.10 muud õppevormid ja meetodid, mis sätestatud huvialade õppekavades.
6.8 Õppe- ja kasvatustöö korraldamisel peavad õpperühmad vähemalt rühmatreeningute ja õppe osas olema kaetud sama ajalise mahu ulatuses töölerakendatud treeneritega. Eeldatakse, et võivad olla huvialad, milliste õpperühmad vastavalt õppekavadele nõuavad üheaegselt enam kui ühe õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötaja tööd.
7. Spordikooli õppekeel
7.1 Spordikooli õppekeelteks on eesti ja vene keel.
8. Õppenõukogu töökord
8.1 Spordikooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.
8.2 Õppenõukogu liikmeteks on spordikooli õppe- ja kasvatustegevusega seotud spordikooli töötajad.
8.3 Õppenõukogu juhatab spordikooli direktor.
8.4 Õppenõukogu koosseisu kinnitab spordikooli direktor käskkirjaga.
8.5 Õppenõukogu töövorm on koosolek.
8.6 Spordikooli õppenõukogu koosolekud toimuvad vähemalt neli korda õppeaasta jooksul.
8.7 Õppenõukogu kutsutakse kokku spordikooli direktori poolt ja on otsustusvõimeline, kui vähemalt 50% õppenõukogu liikmetest osaleb koosolekul.
8.8 Küsimuste otsustamine toimub hääletamisel ja otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab direktori hääl, tema äraolekul direktori poolt volitatud isiku hääl.
8.9 Koosolekute kohta koostatakse protokoll, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult.
9. Hoolekogu töökord
9.1 Spordikooli hoolekogu suunab spordikooli tegevust ning teeb ettepanekuid spordikooli direktorile ja Narva Linnavalitsusele ja kõrgemalseisvale ametiasutusele spordikooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.
9.2 Spordikooli hoolekogu teeb üksikküsimustes otsuseid.
9.3 Hoolekogu suurus, koosseis ja ülesanded on sätestatud kehtivas seadusandluses.
9.4 Hoolekogu moodustab ja koosseisu kinnitab spordikooli direktori ettepanekul Narva Linnavalitsus.
9.5 Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees. Hoolekogu esimees valitakse hoolekogu liikmete hulgast hääletamisel poolthäälte enamusega. Esimehe kandidaadi võib üles seada iga hoolekogu liige. Esimehe kandidaadi ülesseadmiseks peab kandidaat andma suulise nõusoleku. Hoolekogu esimehe valimised korraldab spordikooli direktor.
9.6 Hoolekogu töövorm on koosolek
9.7 Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.
9.8 Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool hoolekogu liikmetest. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek 10 tööpäeva jooksul uuesti kokku.
9.9 Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.
9.10 Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu. Hoolekogu poolt vastuvõetud otsused fikseeritakse protokollis.
9.11 Hoolekogu koosolekud protokollitakse kirjalikult. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.
9.12 Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa spordikooli direktor. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel
10. Spordikooli töötajad
10.1 Spordikooli töötajad on spordikooli juhtkond (direktor ja direktori asetäitjad), õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad ning spordikooli teised töötajad.
10.2 Spordikooli töötajatel on õigus:
10.2.1 osa võtta spordikooli probleemide lahendamisest;
10.2.2 saada teavet spordikooli tööst;
10.2.3 ilmutada oma initsiatiivi spordikooli probleemide lahendamisel;
10.2.4 osa võtta spordikooli põhimääruse ja programmide koostamisest;
10.2.5 kasutada oma töös vajalikku inventari;
10.2.6 kasutada muid seaduse ja spordikooli põhimäärusega kehtestatud õigusi.
10.3 Spordikooli töötajad on kohustatud:
10.3.1 töötama ausalt ja kohusetundlikult;
10.3.2 täitma täpselt ja õigeaegselt töölepingus ettenähtud tingimusi;
10.3.3 täitma sisekorraeeskirjade ja töödistsipliini nõudeid;
10.3.4 kinni pidama töödistsipliinist, tööohutus-ja töökaitse eeskirjadest, ohutustehnikast ja tuleohutusest;
10.3.5 hoidma spordikooli inventari ja kasutada seda vastavalt otstarbele;
10.4 Muud spordikooli töötajate tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus sätestatakse kehtiva seadusandlusega ja spordikooli töösisekorra eeskirjadega. Spordikooli töötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse iga töötaja töölepingus ja ametijuhendis.
10.5 Õppekavade täitmiseks koostab spordikooli direktor iga õppeaasta alguses pedagoogiliste koormuste andmeid sisaldav tarifitseerimisnimekirja spordikooli antud otstarbeks oleva töötasufondi piires ja esitab selle kõrgemalseisvale ametiasutusele kinnitamiseks.
10.6 Pedagoogi teatud ametijärgule vastavuse määramiseks korraldatakse nende atesteerimine vastavalt kehtivatele seadustele ja teiste õigusaktidega sätestatud korras.
11. Spordikooli õppurite õigused ja kohustused
11.1 Spordikooli õppuril on õigus:
11.1.1 osaleda valitud esindaja kaudu hoolekogu tegevuses;
11.1.2 moodustada õpilasomavalitsus ja osaleda selle tegevuses;
11.1.3 saada teavet spordikooli, linna, piirkonna ja vabariigi spordikorralduse, spordivõistluste ja teiste spordiürituste kohta;
11.1.4 enne spordikooli õppima asumist ja õppimise ajal tutvuda spordikoolis huvialade õppekavade, spordikooli põhimääruse, spordikooli treeningukoormuste ja esitatavate nõuetega ning spordikooli kodukorraga;
11.1.5 nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust;
11.1.6 kasutada treeningtöös ja võistlustel spordikooli inventari, seadmeid, spordivarustust ning spordirajatisi;
11.1.7 kasutada vastavalt kehtestatud korrale spordikooli sümboolikat ja võistlusriietust;
11.1.8 lahkuda spordikoolist omal soovil vastavalt kehtivale korrale;
11.1.9 kasutada muid seadustega ja spordikooli põhimäärusega kehtestatud õigusi.
11.2 Spordikooli õppurid on kohustatud:
11.2.1 järgima spordikooli põhimäärust ja täitma spordikooli kodukorda;
11.2.2 osalema spordikooli õppe- ja kasvatustöös;
11.2.3 järgima sportliku režiimi ja “ausa mängu” põhimõtteid;
11.2.4 hoidma heaperemehelikult spordikooli kasutuses olevat vara. Õppuri käsutusse antud inventari eest kannab materiaalset vastutust lapsevanem (eestkostja, hooldaja) vastavalt kehtivale seadusandlusele;
11.2.5 seisma spordikooli hea maine ja spordiau eest;
11.2.6 võistlema spordivõistlustel oma spordikooli, Narva linna ja Eesti koondvõistkonna nimel;
11.2.7 täitma muid seaduses ja spordikooli põhimäärusega sätestatud kohustusi;
11.3 Spordikool tagab õppuri spordikoolis viibimise ajal tema tervise kaitse.
12. Õppeperioodi ja õppevaheaegade kinnitamise kord
12.1 Õppe korraldamise aluseks on õppeaasta.
12.2 Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.
12.3 Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest.
12.4 Õppeperiood algab 1. septembril ja kestab sõltuvalt huvialast 44-48 nädala jooksul õppeaastas. Sõltuvalt huvialast kestavad õppevaheajad 4-8 nädalat õppeaastas.
12.5 Spordikooli või iga huviala õppeperiood lõpeb igal aastal 24. augustil. Kohustuslik õppevaheaeg kõikide huvialade jaoks on iga aasta 25. augustist kuni 31. augustini.
12.6 Õppeperioodi ja õppevaheajad iga huviala jaoks kinnitatakse spordikooli direktori käskkirjaga igal aastal hiljemalt 1. septembriks, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatud spordikooli õppeperioodi lõppu ja kohustuslikku õppevaheaega.
13. Spordikooli finantseerimise, majandamise ja asjaajamise alused
13.1 Spordikooli kasutuses olevat vara moodustavad spordikoolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, rahalised vahendid, inventar ja muu vara.
13.2 Spordikooli valduses olev vara on Narva linna omand. Spordikoolil on Narva linna eelarves iseseisev eelarve.
13.3 Spordikooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub kehtiva seadusandluse kohaselt ning Narva Linnavolikogu ja Narva Linnavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktide korras.
13.4 Spordikooli eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, spordikooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, sihtasutustelt laekunud summadest, annetustest ja spordikooli põhimääruses sätestatud spordikooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest ning muudest vahenditest. Spordikooli kulud kaetakse Narva Linnavolikogu poolt kinnitatud linnaeelarve alusel.
13.5 Spordikoolil on õigus võtta õppetasu. Õppetasu piirnormid, õppetasust vabastamise ning soodustuste andmise tingimused kinnitab Narva Linnavalitsus.
13.6 Spordikool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid kehtiva seadusandlusega, Narva Linnavolikogu ja Narva Linnavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
13.7 Spordikooli raamatupidamist korraldab kõrgemalseisev ametiasutus
õigusaktidega sätestatud korras.
13.8 Asjaajamine
spordikoolis toimub lähtuvalt kehtivast seadusandlusest.
13.9 Spordikooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab spordikooli direktor käskkirjaga.
14. Järelevalve
14.1 Riiklikku järelevalvet spordikooli üle teostatakse vastavuses kehtiva seadusandlusega.
14.2 Järelevalvet spordikooli ja spordikooli direktori tegevuse seaduslikkuse, otstarbekuse ning õigusaktide täitmise üle teostab Narva Linnavolikogu, Narva Linnavalitsus ja kõrgemalseisev ametiasutus vastavuses kehtivate õigusaktidega.
14.3 Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalve organi poolt määratud tähtpäevaks.
14.4 Spordikooli finantsmajanduslikku tegevust kontrollib Narva Linnavalitsuse Rahandusamet ja Narva Linnavolikogu Revisjonikomisjon.
15. Ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise alused ja kord
15.1 Spordikooli ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise otsustab Narva Linnavolikogu ja korraldab kõrgemalseisev ametiasutus.
15.2 Spordikooli ümberkorraldamine seisneb spordikooli ühinemises või jagunemises.
15.3 Spordikool ühineb või jaguneb järgmiselt:
15.3.1 spordikool ühendatakse teise huvikooliga, kusjuures ühendatavad asutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus huvikool;
15.3.2 spordikool liidetakse teise huvikooliga ja liidetav asutus lõpetab tegevuse;
15.3.3 spordikool jaotatakse vähemalt kaheks huvikooliks ja jagunev asutus lõpetab tegevuse.
15.4 Spordikooli tegevus lõpetatakse:
15.4.1 kui riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta asutus õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
15.4.2 kui spordikooli ei ole võimalik või otstarbekas finantseerida;
15.4.3 kui spordikooli järele puudub vajadus;
15.4.4 teistel seadusega ettenähtud juhtudel.
15.5 Spordikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õppuritele, lastevanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale vähemalt neli kuud enne spordikooli õppeperioodi lõppu. Spordikooli ümberkorraldamine ja lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.
15.6 Tegevuse lõpetanud spordikooli õigused ja kohustused lähevad Narva Linnavolikogu poolt määratud asutusele.
16. Spordikooli põhimääruse kinnitamise, muutmise ja täiendamise kord
16.1 Spordikooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks Narva Linnavalitsus.
16.2 Põhimääruse, selle muutmise või täiendamise eelnõu töötab välja spordikooli direktor või spordikooli kõrgemalseisev ametiasutus ja esitavad Narva Linnavalitsusele läbivaatamiseks ja kinnitamiseks.
16.3 Spordikooli põhimääruse muutmine toimub spordikooli hoolekogu, spordikooli direktori, spordikooli kõrgemalseisva ametiasutuse või Narva Linnavalitsuse ettepanekul.
17. Rakendussätted
17.1 Määrus jõustub seadusega ettenähtud korras.
17.2 Tunnistada kehtetuks Narva Linnavalitsuse 24.03.1999.a. korraldus nr 549-k.
| Linnapea Tarmo TAMMISTE |
| Linnasekretär Ants LIIMETS |
Facebook
Twitter