Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Maksuõigus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Maamaksuseadus

Vastu võetud 06.05.1993
RT I 1993, 24, 428
jõustumine 01.07.1993

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

§ 1.  Maamaks

  (1) Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks.

  (2) Maa maksustamishind määratakse ja selle vaidlustamise kord kehtestatakse, lähtudes maa hindamise seadusest.

  (3) Maamaks arvutatakse kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal.

§ 2.  Maksu objekt

  Maamaksuga maksustatakse kogu maa, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud maa.

§ 3.  Maksu subjekt

  Maamaksu maksab maa omanik või käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtud juhul maa kasutaja.

§ 4.  Maksuvaba maa

  (1) Maamaksu ei maksta:
  1) maalt, millel seadusega või seaduses sätestatud korras on majandustegevus keelatud;
[RT I 2008, 14, 94 - jõust. 01.01.2009]
  1¹) kaitsealade loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi maalt ning püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt;
[RT I 2008, 14, 94 - jõust. 01.01.2009]
  2) välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete või nende osade juurde kuuluvalt maalt;
  3) välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kasutuses olevalt maalt Vabariigi Valitsuse ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud lepingu alusel;
  4) kalmistute maalt;
  5) kirikute ja koguduste pühakodade aluselt maalt;
  6) vastava omavalitsusüksuse haldusalal asuvalt munitsipaalmaalt, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtud juhul;
  7) avalikus kasutuses olevalt maalt;
  8) liitlasvägede peakorterite kasutuses olevalt maalt.
[RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2004]

  (2) Looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt, 5. peatükis sätestatud hoiualade maalt, § 50 lõike 1 alusel määratud püsielupaiga piiranguvööndi maalt ja § 68 alusel sätestatud looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast.
[RT I 2008, 14, 94 - jõust. 01.01.2009]

§ 5.  Maksumäär

  (1) Maamaksumäär on 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvi 11 1. lõikes sätestatud juhul. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu hiljemalt maksustamisaasta 31. jaanuariks. Muudetud maksumäära rakendatakse maksustamisaasta algusest.

  (2) Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu võib maamaksumäära kehtestada diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes käesoleva paragrahvi 1. lõikes või käesoleva seaduse paragrahvi 11 1. lõikes nimetatud vahemikus.

  (3) Maksumäärade muutmise korral esitab kohalik omavalitsus volikogu muudetud maamaksumäärad Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele hiljemalt maksustamisaasta 1. veebruariks. Kui nimetatud tähtpäevaks ei ole muudetud maksumäärasid Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitatud, arvutatakse maamaks eelmisel aastal kehtinud määrade järgi. Maamaksumäärad avaldatakse Maksu- ja Tolliameti veebilehel.

  (4) Maa omaniku või käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud juhul maa kasutaja andmete muudatused ning muud maamaksu arvutamiseks vajalikud muudetud andmed esitab kohalik omavalitsus Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele 1. veebruariks ja 1. augustiks.

  (5) Esitatavate andmete loetelu ning nende esitamise korra kehtestab rahandusminister määrusega .
[RT I 2005, 57, 451 - jõust. 18.11.2005]

§ 6.  Maksu laekumine

  Maamaks laekub omavalitsusüksuse eelarvesse.

§ 7.  Maksu tasumine

  (1) Maamaks tasutakse vähemalt 1/3 suuruste osadena 15. aprilliks, 15. juuliks ja 15. oktoobriks.

  (2) Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 30 kalendripäeva enne maksu tasumise tähtpäeva. Maamaksuteade on haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maksuteadet ei pea allkirjastama.

  (2¹) Rahandusminister võib Vabariigi Valitsuse volitusel sõlmida vastavalt halduskoostöö seadusele eraõigusliku juriidilise isikuga lepingu maksuteadete kättetoimetamisega seotud tööde tegemiseks. Eelnimetatud eraõiguslikku juriidilist isikut loetakse haldusülesande piires maksukohustuslaste registri volitatud töötlejaks ja talle laieneb isikuandmete kaitse seaduses sätestatu.

  (3) Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 20 krooni.

  (4) Maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta maamaksuteadet 15. aprilliks kätte saanud, on kohustatud sellest 30 päeva jooksul teavitama maa asukohajärgset Maksu- ja Tolliameti piirkondlikku struktuuriüksust.

  (5) Kui maksumaksja ei ole saanud ühtegi maamaksuteadet, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, on ta kohustatud kirjalikult või elektrooniliselt teatama maa asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele enda omandis või kasutuses oleva maa suuruse ja sihtotstarbe.

  (6) Kui tähtpäevaks tasumata maamaksusummalt arvutatud intress on väiksem kui 20 krooni, jäetakse intress arvestamata ja intressinõue esitamata.
[RT I 2005, 57, 451 - jõust. 18.11.2005]

§ 8.  Maksukohustuse tekkimine

  Maa omandamisel või käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud juhul kasutusõiguse tekkimisel enne jooksva aasta 1. juulit tekib omaniku või kasutaja maamaksukohustus sama aasta 1. juulist. Maa omandamisel või kasutusõiguse tekkimisel alates 1. juulist tekib omaniku või kasutaja maamaksukohustus maa omandamise või kasutusõiguse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Uue omaniku või kasutaja maamaksukohustuse tekkimisel lõpeb eelmise omaniku või kasutaja maamaksukohustus.

§ 9.  Maksu maksmise kontroll

  Maamaksu maksmist kontrollib Maksu- ja Tolliamet.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 10.  Maakasutaja maksukohustus

  (1) Kui maakasutus ei ole maareformi seadusega ettenähtud korras ümber vormistatud, maksab maamaksu maa kasutaja.
[RT I 2006, 55, 406 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Maa koormamisel hoonestusõiguse või kasutusvaldusega maksab maamaksu hoonestaja või kasutusvaldaja.

  (3) Riigi- või munitsipaalomandis oleva kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise korral maksab maamaksu maa kasutamise õiguse saanud isik.

§ 11.  Maksusoodustused

  (1) Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr on 0,1 kuni 2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

  (2) Kohalik omavalitsus võib vabastada maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saaja tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,1 ha või vallas kuni 1,0 ha ulatuses. Maksuvabastust võib anda tingimusel, et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.

  (2¹) Kohalik omavalitsus võib vabastada maamaksust represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes tema kasutuses oleva elamumaa osas, kui isik ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.

  (3) Käesoleva paragrahvi 2. ja 2¹. lõikes sätestatud maksuvabastuse taotluse vaatab isiku kirjaliku avalduse alusel läbi ja otsustab kohaliku omavalitsusüksuse täitevorgan omavalitsusüksuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras. Maksuvabastused vormistab maksuhaldur omavalitsusüksuse täitevorgani ettepanekul rahandusministri poolt kehtestatud korras.

  (4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 2¹. lõike alusel antavatest maamaksuvabastustest tulenevat kohalike omavalitsusüksuste eelarvetulude vähenemist ei hüvitata riigieelarvest.
[RT I 2003, 88, 589 - jõust. 01.01.2004]

§ 12.  Maksumaksja vastutus

  (1) Käesoleva seaduse rikkumise eest vastutab maksumaksja vastavalt seadustele.

  (2) [Kehtetu – RT I 1994, 94, 1609 - jõust. 29.12.1994]

§ 13.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 1993.aasta 1. juulist.

  (2) Käesoleva seaduse rakendamise korra kehtestab rahandusminister .

  (3) 1993. aasta II poolaasta maamaks tasutakse hiljemalt 1993. aasta 15. novembriks.