RIIGIÕIGUSEesti Pank

HALDUSÕIGUSRahandus

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Eesti Panga seadus (lühend - EPS)

Eesti Panga seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.04.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2010
Avaldamismärge:

Eesti Panga seadus

Vastu võetud 18.05.1993
RT I 1993, 28, 498
jõustumine 18.06.1993

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
05.04.1994RT I 1994, 30, 46307.05.1994
18.06.1998RT I 1998, 64, 100616.07.1998
26.01.1999RT I 1999, 16, 27128.02.1999
06.06.2001RT I 2001, 58, 35312.07.2001
13.06.2001RT I 2001, 59, 35801.01.2002
12.06.2002RT I 2002, 57, 35601.08.2002
22.01.2003RT I 2003, 15, 8827.02.2003 , osaliselt Eesti Vabariigi ühinemisel Euroopa Liiduga
29.01.2003RT I 2003, 21, 12115.03.2003
07.06.2006RT I 2006, 29, 21908.07.2006 , osaliselt vastavalt § 20 lõikele 2
25.01.2007RT I 2007, 16, 7701.01.2008
12.03.2008RT I 2008, 14, 9306.04.2008

I. peatükk Üldsätted 

§ 1. Eesti Panga õiguslikud alused

 (1) Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Pank on 1919. aastal Eesti Vabariigi keskpangana asutatud Eesti Panga õigusjärglane.

 (2) Eesti Pank on juriidiline isik, tal on oma põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika.

 (3) Eesti Pank juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadusest, Euroopa Ühenduse asutamislepingust, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast, Euroopa Keskpanga õigusaktidest, käesolevast seadusest, muudest seadustest ning oma põhikirjast.

 (4) Eesti Panga õiguslikku seisundit võib muuta ainult Eesti Panga seaduse muutmise seaduse kaudu.

 (5) Eesti Panga ülesannete täitmiseks annab Eesti Panga Nõukogu välja otsuseid ning Eesti Panga president määrusi ja käskkirju.

 (6) Eesti Pank ja selle allasutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registri selle registri põhimääruses sätestatud korras.
[RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006]

§ 2. Eesti Panga eesmärk ja ülesanded

  [Paragrahvi 2 tekst kuni tähtpäevani, mis sätestatakse Euroopa Liidu nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi tühistamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud korras]

 (1) Eesti Panga esmane eesmärk on tagada hindade stabiilsus. Eesti Pank korraldab raharinglust Eestis ja välisriikidega ning seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest.

 (2) Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel.

 (3) Eesti Pank hoiab riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldab nende kasutamist.

 (4) Eesti Pank teostab riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunab krediidipoliitikat.

 (5) Eesti Pank teeb finantsstabiilsuse tagamiseks koostööd Finantsinspektsiooniga. Eesti Pangal on õigus saada Finantsinspektsioonilt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid.

 (6) Eesti Pank teeb koostööd rahvusvaheliste raha-, pangandus- ja krediidiorganisatsioonidega ning peab sidet teiste riikide keskpankadega .

 (7) Eesti Pank sooritab pangatehinguid Eesti ja välisriikide raha, väärtpaberite ja muude valuutaväärtustega oma põhikirjas ettenähtud eesmärkidel ja korras.

 (8) Eesti Pank koostab Eesti maksebilansi. Eesti Pank kogub andmeid oma ülesannete täitmiseks vajaliku raha-, finants- ja maksebilansistatistika saamiseks ja avaldamiseks riikliku statistika seaduses sätestatud alustel ja korras .
[RT I 2003, 15, 88 - jõust. 27.02.2003; pealkirja ja lõike 1 osas 1.05.2004]

  [Paragrahvi 2 tekst alates tähtpäevast, mis sätestatakse Euroopa Liidu nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi tühistamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud korras]

 (1) Eesti Panga esmane eesmärk on hindade stabiilsuse säilitamine. Kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga toetab Eesti Pank ka muude majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist.

 (2) Eesti Panga ülesanded on:
 1) Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine;
 2) ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine;
 3) maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine;
 4) maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine;
 5) raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine;
 6) Eesti maksebilansi koostamine;
 7) oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine;
 8) muud seadusega Eesti Pangale pandud ülesanded, mis ei ole vastuolus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide ja käesoleva lõike punktides 1–7 nimetatud ülesannetega.
[RT I 2006, 29, 219– jõust. tähtpäeval, mis sätestatakse Euroopa Liidu nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi tühistamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud korras]

§ 3. Eesti Panga sõltumatus

 (1) Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele.

 (11) Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannete täitmisel võivad Eesti Pank ja tema juhtimisorganite liikmed taotleda ja saada täitmiseks juhiseid vaid Euroopa Keskpangalt.

 (2) Eesti Pank ei vastuta riigi varaliste kohustiste eest ja riik ei vastuta Eesti Panga varaliste kohustiste eest.
[RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006]

§ 4. Eesti Panga ja Vabariigi Valitsuse koostöö

 (1) [Kehtetu – RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006]

 (2) Eesti Pank annab Vabariigi Valitsusele nõu majanduspoliitilistes küsimustes. Vabariigi Valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata.

 (3) Eesti Pank esindab Eesti Vabariiki Vabariigi Valitsuse volitusel rahvusvahelistes organisatsioonides, mille liige Eesti Vabariik on.

 (4) Eesti Pank toetab oma volituste piires Vabariigi Valitsuse majanduspoliitikat, kui see ei ole vastuolus käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud Eesti Panga eesmärgi ja ülesannetega ega takista neid täitmast.
[RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006]

§ 41. Finantsinspektsioon

 (1) Eesti Panga juures asuva asutusena tegutseb seaduse alusel loodud Finantsinspektsioon.

 (2) Finantsinspektsioonil on autonoomne pädevus riikliku finantsjärelevalve teostamisel, oma juhtimisorganid, eelarve ja aruandlus.

 (3) Finantsinspektsioonil on õigus saada Eesti Pangalt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid.
[RT I 2001, 59, 358 - jõust. 01.01.2002]

§ 5. Eesti Panga asukoht

 (1) Eesti Pank asub Tallinnas.

 (2) Eesti Pank võib avada iseseisvaid, oma põhikirja alusel tegutsevaid allasutusi ja esindusi nii Eestis kui ka välisriikides.

II. osa PEATÜKK EESTI PANGA JUHTIMISORGANID JA NENDE PÄDEVUS  

§ 6. Eesti Panga Nõukogu

  Eesti Panga kõrgeim organ on Eesti Panga Nõukogu, mis koosneb esimehest ja seitsmest liikmest.
[RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006]

§ 7. Eesti Panga Nõukogu esimees

 (1) Eesti Panga Nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.

 (11) Ametist tagasiastumisest teatab Eesti Panga Nõukogu esimees Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette.
[RT I 2003, 21, 121 - jõust. 15.03.2003]

 (2) Eesti Panga Nõukogu esimees peab olema Eesti kodanik, kellel on kõrgharidus. Eesti Panga Nõukogu esimeheks ei nimetata Eesti Panga presidenti ega rahandusministrit.
[RT I 2008, 14, 93 - jõust. 06.04.2008]

 (3) Eesti Panga Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust, juhatab nõukogu istungeid, kontrollib nõukogu otsuste täitmist, esindab Eesti Panga Nõukogu ja vastab talle Eesti Panga Nõukogu tegevuse kohta Riigikogus esitatavatele arupärimistele.

§ 8. Eesti Panga Nõukogu liikmed

 (1) Eesti Panga Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu Eesti Panga Nõukogu esimehe ettepanekul.

 (2) Eesti Panga Nõukogu liikmed peavad olema Eesti kodanikud ja omama kõrgharidust.

 (3) Eesti Panga Nõukogu liikmete hulka ei tohi kuuluda Vabariigi Valitsuse liikmed ja Eesti Panga töötajad.

 (4) Eesti Panga Nõukogu liige ei tohi töötada ühegi fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva subjekti juures ega kuuluda nende juhtimisorganitesse.

 (5) Eesti Panga Nõukogu koosseis nimetatakse viieks aastaks.

 (6) Eesti Panga Nõukogu liikme volitused lõpevad tema volituste tähtaja lõppemisel, tagasiastumisel, tagandamisel käesoleva seaduse §-s 12 ettenähtud korras ja surma korral.

 (61) Ametist tagasiastumisest teatab nõukogu liige nõukogu esimehele vähemalt neli kuud ette.

 (7) Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks või tööle asumisel Eesti Panka, nimetab Riigikogu Eesti Panga Nõukogu esimehe ettepanekul talle asendusliikme, kelle volitused lõpevad Eesti Panga Nõukogu liikme tagasiastumisel Eesti Panga Nõukogu liikmelisust välistavast ametist või Eesti Pangas töötamise lõppemisel.

 (8) Eesti Panga Nõukogu koosseisu hiljem nimetatud liikmete volitused lõpevad samaaegselt Eesti Panga Nõukogu antud koosseisu volitustega.
[RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006]

§ 9. Eesti Panga Nõukogu pädevus

 (1) Eesti Panga Nõukogu teostab järelevalvet Eesti Panga kogu tegevuse üle.

 (2) Eesti Panga Nõukogu ainupädevusse kuulub:
 1) [kehtetu – RT I 2003, 15, 88 - jõust. 01.05.2004]
 2) ettepaneku tegemine Vabariigi Presidendile Eesti Panga presidendi ametissenimetamiseks;
 3) [kehtetu – RT I 2001, 59, 358 - jõust. 01.01.2002]
 4) Eesti Panga asepresidentide, Eesti Panga iseseisvate allasutuste ja esinduste juhtide ning siseauditi osakonna juhataja ametissenimetamine ja vabastamine, samuti Finantsinspektsiooni nõukogu liikmete nimetamine ja tagasikutsumine Eesti Panga presidendi ettepanekul;
 5) Eesti Panga põhikirja ning Eesti Panga iseseisvate allasutuste ja esinduste põhikirjade ning siseauditi osakonna põhimääruse kinnitamine;
 6) Eesti Panga eelarve täitmise järelevalve;
 7) Eesti Panga siseaudiitorite nimetamine ja siseauditi tööplaani kinnitamine;
 71) Eesti Panga sõltumatute audiitorite nimetamine käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud korras;
 8) presidendi ettepanekul Eesti Panga aastaaruande kinnitamine;[Punkti 9 sõnastus kuni tähtpäevani, mis sätestatakse Euroopa Liidu nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi tühistamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud korras]
 9) otsuste tegemine uute rahatähtede ja müntide nimiväärtuse ja kujunduse kohta;[Punkti 9 sõnastus alates tähtpäevast, mis sätestatakse Euroopa Liidu nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi tühistamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud korras]
 9) otsuste tegemine uute euromüntide rahvusliku külje kujunduse ning meenemüntide nimiväärtuse ja kujunduse kohta;
 10) Eesti Panga iseseisvate allasutuste asutamise, reorganiseerimise ja likvideerimise otsustamine Eesti Panga presidendi ettepanekul;
 11) Eesti Panga nimel Riigikogule esitatavate kirjalike ettepanekute ja muude dokumentide läbivaatamine ja heakskiitmine.

 (21) Eesti Panga Nõukogu saab Eesti Panga presidendilt regulaarselt informatsiooni Eesti majanduse, rahapoliitika, finantssektori olukorra ja Eesti Panga eelarve täitmise kohta.

 (3) Eesti Panga tegevust käsitlevate küsimuste lahendused vormistatakse Eesti Panga Nõukogu otsusena.

 (4) Eesti Panga Nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, ent mitte harvem kui kaheksa korda aastas.

 (5) Eesti Panga Nõukogu istungid on kinnised, kui Eesti Panga Nõukogu esimees ei otsusta teisiti. Rahandusminister, Eesti Panga president ja asepresidendid võtavad istungitest osa sõnaõigusega.

 (6) Eesti Panga Nõukogu võtab vastu otsuseid ja teeb avaldusi. Eesti Panga Nõukogu otsuste elluviimise eest vastutab Eesti Panga president.

 (7) Eesti Panga Nõukogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt viis liiget. Esimehe äraolekul juhatab istungit kohalolijate hulgast valitud nõukogu liige.

 (8) Käesoleva paragrahvi 2.lõike punktides 2, 5, 6 ja 8 nimetatud küsimustes saab otsuseid vastu võtta ainult nõukogu koosseisu häälteenamusega. Muud otsused võetakse vastu istungist osavõtvate nõukogu liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.

 (9) Eesti Panga Nõukogu normatiivse iseloomuga otsused avaldatakse Riigi Teatajas.
[RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006; lõike 2 punkt 9 jõust. tähtpäeval, mis sätestatakse Euroopa Liidu nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi tühistamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud korras]

§ 10. Eesti Panga president ja asepresidendid
[RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006]

 (1) Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga Nõukogu ettepanekul. Eesti Panga presidenti ei või nimetada ametisse rohkem kui üheks järjestikuseks ametiajaks.
[RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006]

 (11) Ametist tagasiastumisest teatab Eesti Panga president Eesti Panga Nõukogule vähemalt neli kuud ette.

 (2) Eesti Panga president peab olema Eesti kodanik, kellel on kõrgharidus. Eesti Panga asepresident peab olema Eesti kodanik ja omama kõrgharidust.
[RT I 2008, 14, 93 - jõust. 06.04.2008]

 (21) Eesti Panga asepresidendid nimetab viieks aastaks ametisse Eesti Panga Nõukogu Eesti Panga presidendi ettepanekul.
[RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006]

 (3) Eesti Panga president ja asepresidendid on oma ülesannete täitmisel sõltumatud. Nad ei või olla muus ametis, teenistuses või osalised tegevuses, mis oma olemuselt piirab või võib piirata Eesti Panga iseseisvust, avaldab või võib avaldada negatiivset mõju Eesti Panga eesmärkide saavutamisele ning ülesannete täitmisele.
[RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006]

 (4) Eesti Panga presidendi äraolekul asendab teda asepresident, kellele Eesti Panga president annab oma volitused käskkirjaga ajutiselt üle. Kui asepresidendile volituste üleandmine ei ole võimalik, määrab presidendi asendaja asepresidentide seast Eesti Panga Nõukogu. Kui nõukogu ei ole määranud presidendi asendajat, asendab presidenti ealt vanim asepresidentidest. Panga presidendi asendajal on tema volituste kehtimise ajal kõik Eesti Panga presidendi volitused.
[RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006]

§ 11. Eesti Panga presidendi pädevus

 (1) Eesti Panga presidendi ainupädevusse kuulub:
 1) panganduspoliitika kujundamine ning Eesti Panga tegevuse üldjuhtimine, samuti Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannete täitmise korraldamine;
 2) Eesti Panga Nõukogu otsuste täitmise korraldamine ja nende täitmise tagamiseks vajalike meetmete (sealhulgas sanktsioonide) rakendamine ;
 3) [kehtetu – RT I 2003, 15, 88 - jõust. 01.05.2004]
 4) Eesti Panga esindamine ilma eri volituseta kõigis küsimustes ja instantsides nii siseriigis kui välismaal;
 5) volituste andmine Eesti Panga esindamiseks kas teatud puhkudel või teatud küsimustes;
 6) Eesti Panga Nõukogule ettepanekute tegemine Eesti Panga asepresidentide, siseauditi osakonna juhataja ja iseseisvate allasutuste juhtide ametisse nimetamiseks ning vabastamiseks, samuti Finantsinspektsiooni nõukogu liikmete nimetamiseks ja tagasikutsumiseks;
 7) Eesti Panga eelarve kinnitamine.

 (2) Eesti Panga president annab Eesti Panga tegevusest aru Riigikogule ja vastab Riigikogus temale Eesti Panga tegevuse kohta esitatud arupärimistele.

 (3) Kui Eesti Panga president ei ole nõus Eesti Panga Nõukogu otsusega, peab ta sellest hiljemalt kolme tööpäeva jooksul ette kandma Riigikogu esimehele ettepanekuga esitada Eesti Panga Nõukogu esimehele vastavas küsimuses arupärimine.

 (4) Eesti Panga president annab oma tegevusest regulaarselt aru Eesti Panga Nõukogule.

 (5) Eesti Panga president annab määrusi ja käskkirju .

 (6) Eesti Panga presidendi määrused avaldatakse Riigi Teatajas.
[RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006]

§ 111. Eesti Panga presidendi ning Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikme juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele

 (1) Eesti Panga presidendil ning Eesti Panga Nõukogu esimehel ja liikmel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.

 (2) Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka Eesti Panga presidendi ning Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikme suhtes, välja arvatud Eesti Panga Nõukogu liikmeks oleva Riigikogu liikme suhtes.

 (3) Eesti Panga presidendi ning Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikme julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab Eesti Panga president, Eesti Panga Nõukogu esimees või liige riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need Kaitsepolitseiametile.

 (5) Kaitsepolitseiamet teostab Eesti Panga presidendi, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikme julgeolekukontrolli kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

§ 112. Eesti Panga presidendi ning Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikme kandidaatide julgeolekukontroll

 (1) Eesti Panga presidendi ning Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikme kandidaadid peavad enne Eesti Panga presidendiks või Eesti Panga Nõukogu esimeheks või liikmeks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui nad omavad kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui nad on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Eesti Panga Nõukogu esimehe kandidaadi staatuse omandab isik, kellele Vabariigi President on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. Eesti Panga Nõukogu liikme kandidaadi staatuse omandab isik, kellele Eesti Panga Nõukogu esimees on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. Eesti Panga presidendi kandidaadi staatuse omandab isik, kellele Eesti Panga Nõukogu on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.

 (3) Eesti Panga presidendi ning Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikme kandidaatide julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Julgeolekukontrolli läbimiseks esitavad Eesti Panga presidendi ja Eesti Panga Nõukogu liikme kandidaadid Eesti Panga kaudu ning Eesti Panga Nõukogu esimehe kandidaat Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu Kaitsepolitseiametile riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja täidetud ankeedi ja kirjaliku nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal tema kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Kaitsepolitseiamet edastab Eesti Panga presidendi kandidaadi julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Eesti Panga Nõukogule, Eesti Panga Nõukogu esimehe kandidaadi kohta julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Vabariigi Presidendile ning Eesti Panga Nõukogu liikme kandidaadi kohta julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Eesti Panga Nõukogu esimehele kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.

 (6) Kui Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi kandidaadi suhtes teostada ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esinevad riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või on ühe kuu jooksul võimalik punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

 (7) Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib kandidaadi ametisse nimetada üheksa kuu jooksul alates ajast, kui julgeolekukontrolli teostanud asutus julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe pädevale asutusele või põhiseaduslikule institutsioonile edastas. Nimetatud tähtajast hiljem võib kandidaadi ametisse nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

§ 113. Volituste pikenemine

  Kui Eesti Panga presidendi või Eesti Panga Nõukogu esimehe või liikme volituste lõppemise tähtpäeva saabumise ajaks ei ole ametisse nimetatud uut Eesti Panga presidenti, Eesti Panga Nõukogu esimeest või liiget, pikenevad ametisoleva isiku volitused kuni vastava ametisse nimetamise otsuse jõustumiseni.
[RT I 2003, 15, 88 - jõust. 27.02.2003]

§ 12. Tagandamine

 (1) Eesti Panga Nõukogu esimehe või liikme võib tagandada süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.

 (2) Eesti Panga presidendi ja asepresidendi võib tagandada ainult Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklis 14.2 sätestatud alustel.
[RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006]

§ 13. Panga juhatus

 (1) Eesti Panga tegevust juhib Eesti Panga juhatus, kelle esimeheks on oma ametikoha järgi Eesti Panga president. Juhatus koosneb Eesti Panga presidendist ja asepresidentidest.

 (11) Juhatuse ülesandeks on Eesti Panga töö kavandamine ja korraldamine. Eesti Panga president võib juhatusele anda täiendavaid ülesandeid. Oma ülesannete täitmiseks võtab juhatus vastu otsuseid.

 (2) Eesti Panga juhatuse tööjaotuse ja töökorralduse alused sätestab Eesti Panga põhikiri.
[RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006]

III. peatükk RAHAPOLIITIKA JA RAHARINGLUS 

[Paragrahvi 14 sõnastus kuni tähtpäevani, mis sätestatakse Euroopa Liidu nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi tühistamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud korras]

§ 14. Raharingluse reguleerimine

  Eesti Pangal on õigus kasutada raharingluse reguleerimiseks peamiselt järgmisi vahendeid:
 1) väärtpaberite emiteerimine, ost ja müük;
 2) väärismetalli ning välisvaluuta ost ja müük;
 3) rahaturgu reguleerivate eeskirjade kehtestamine ;
 4) kohustuslike reservide ja muude normatiivide kehtestamine Eestis tegutsevatele krediidiasutustele ;
 5) laenude andmine krediidiasutustele piisava tagatise olemasolul;
 6) Eesti Panga intressimäärade kehtestamine ;
 7) laenuandmise limiitide kehtestamine krediidiasutustele;
 8) sanktsioonide rakendamine raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes.
[RT I 2003, 15, 88 - jõust. 01.05.2004] [Paragrahvi 14 sõnastus alates tähtpäevast, mis sätestatakse Euroopa Liidu nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi tühistamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud korras]

§ 14. Eesti Panga õigused

 (1) Oma ülesannete täitmiseks on Eesti Pangal õigus:
 1) võtta ja anda piisava tagatise olemasolu korral laenu;
 2) hoiustada ja võtta vastu hoiuseid;
 3) kaubelda väärtpaberite, väärismetallide ja välisvaluutaga;
 4) teha muid tehinguid raha-, väärtpaberi- ja välisvaluutaturul;
 5) käsitleda maksejuhiseid ning arveldada makseid;
 6) omada aktsiaid ja muid osalusi ning kinnisvara;
 7) kehtestada rahaturgu reguleerivaid eeskirju ja seaduse alusel usaldatavusnormatiive ;
 8) kehtestada europangatähtede ja euromüntide käitlemist reguleerivaid eeskirju;
 9) rakendada sanktsioone raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes, välja arvatud sanktsioonid, mida rakendab Euroopa Keskpank Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 34.3 alusel;
 10) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning muudelt isikutelt ja asutustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid;
 11) teha muid oma ülesannete täitmiseks vajalikke toiminguid.
[RT I 2006, 29, 219– jõust. tähtpäeval, mis sätestatakse Euroopa Liidu nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi tühistamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud korras] [Paragrahv 141 jõustub tähtpäeval, mis sätestatakse Euroopa Liidu nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi tühistamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud korras]

§ 141. Europangatähed ja euromündid

 (1) Euroopa Keskpanga loal on Eesti Pangal õigus emiteerida europangatähti.

 (2) Eesti Pangal on ainuõigus emiteerida Eesti Vabariigis euromünte. Euromüntide emissioonimahu peab eelnevalt heaks kiitma Euroopa Keskpank.

 (3) Vigastatud ja rikutud europangatähti ja euromünte võtavad vastu ning asendavad uutega Eesti Pank ning tema volitatud krediidiasutused Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud korras. Eesti Panga presidendil on õigus oma määrusega kehtestada täpsemad reeglid vigastatud ja rikutud europangatähtede ja euromüntide käitlemise kohta.
[RT I 2006, 29, 219– jõust. tähtpäeval, mis sätestatakse Euroopa Liidu nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi tühistamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud korras]

§ 15. Välisvaluutatehingute reguleerimine

 (1) Välisvaluutatehingute korra määrab seadus.

 (2) Eesti Pank kehtestab seaduse alusel välisvaluuta Eestisse sisse- ja väljaveo, välisvaluutareservide moodustamise ja kasutamise eeskirjad.

 (3) Eesti Pank kehtestab krediidiasutustele ja muudele juriidilistele isikutele panganduslike välistehingute sooritamise tingimused ja eeskirjad .

 (4) [Kehtetu – RT I 2001, 59, 358 - jõust. 01.01.2002]

  [Lõige 5 kehtetu alates tähtpäevast, mis sätestatakse Euroopa Liidu nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi tühistamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud korras – RT I 2006, 29, 219 ]

 (5) Eesti Pank noteerib Eesti krooni kurssi välisvaluutade suhtes.
[RT I 2001, 59, 358 - jõust. 01.01.2002]

§ 16. Krediteerimise keeld

  Eesti Pangal on keelatud anda laenu Euroopa Liidu institutsioonidele või asutustele, Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustele, kohalikele või muudele avaliku võimu organitele, teistele avalik-õiguslikele isikutele või riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingutele.
[RT I 2003, 15, 88 - jõust. 01.05.2004]

IV. peatükk KREDIIDIASUTUSTE TÖÖ JÄRELEVALVE 

§ 17–18. [Kehtetud – RT I 2001, 59, 358 - jõust. 01.01.2002]

§ 19. Krediidiasutuste korrespondent- ja reservikontod

  Eesti Pank hoiab krediidiasutuste korrespondent- ja kohustuslike reservide kontosid, jälgib nende saldode vastavust esitatavatele nõuetele ja, kui ilmneb neist kõrvalekaldumisi, võtab tarvitusele abinõud nende nõuete täitmise tagamiseks.

§ 20. [Kehtetu – RT I 2001, 59, 358 - jõust. 01.01.2002]

§ 21. Andmete salastatus ja avaldatavus

 (1) Eesti Pank on kohustatud tagama pangasaladusi sisaldavate andmete salastatuse (konfidentsiaalsuse).

 (11) Eesti Pank tunnistab asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mille avalikuks tulek võib kahjustada hindade stabiilsust või finantsstabiilsust, samuti teabe, millele on Euroopa Keskpankade Süsteemis kehtestatud juurdepääsupiirang.
[RT I 2008, 14, 93 - jõust. 06.04.2008]

 (2) –(3)
[ Kehtetud – RT I 2001, 59, 358 - jõust. 01.01.2002]

 (4) Eesti Pangal on õigus avaldada oma käsutuses olevaid krediidiasutuste andmeid, mis ei sisalda pangasaladusi.

 (5) Eesti Pank avaldab perioodiliselt andmeid oma tegevuse ning Eesti ja Euroopa Liidu majanduse kohta.
[RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006]

§ 22–24. [Kehtetud – RT I 2001, 59, 358 - jõust. 01.01.2002]

V. peatükk EESTI PANGA VARA JA ARUANDLUS 
[RT I 2003, 15, 88 - jõust. 27.02.2003]

§ 25. Eesti Panga kapitalid ja fondid

 (1) Eesti Panga omakapital koosneb:
 1) põhikapitalist;
 2) reservkapitalist;
 3) sihtkapitalidest ja -fondidest.

 (2) Eesti Panga põhikapitali suurus on 100 000 000 krooni.

 (3) Põhikapitali suurendatakse määratud suuruseni Eesti Panga kasumi ning sihtotstarbeliste laekumiste arvel. Riigikogu otsusel võidakse põhikapitali suurendada ka muudest allikatest.

§ 26. Eesti Panga vara

 (1) [Kehtetu – RT I 2003, 15, 88 - jõust. 27.02.2003]

 (2) Eesti Pank valdab, kasutab ja käsutab oma vara iseseisvalt.

 (3) Eesti Pangale kuulub ka kinnis- ja vallasvara, mis oli 1919. aastal Eesti Vabariigi keskpangana asutatud Eesti Panga omanduses ning 1940. aastal õigusvastaselt võõrandati.

  [Lõike 4 sõnastus kuni tähtpäevani, mis sätestatakse Euroopa Liidu nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi tühistamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud korras]

 (4) Riigi väärismetalli- ja välisvaluutareservi hoidmine ja kasutamise korraldamine toimub kooskõlas seaduste ja Eesti Panga põhikirjaga.

  [Lõike 4 sõnastus alates tähtpäevast, mis sätestatakse Euroopa Liidu nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi tühistamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud korras]

 (4) Ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine toimub kooskõlas seaduste ja Eesti Panga põhikirja ning Euroopa Keskpanga nõukogu suunistega.
[RT I 2006, 29, 219– jõust. tähtpäeval, mis sätestatakse Euroopa Liidu nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi tühistamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud korras]

§ 27. Eesti Panga reservkapital, sihtkapitalid ja -fondid

 (1) Reservkapital, sihtkapitalid ja -fondid moodustatakse Eesti Panga kasumist ja põhikirjas ette nähtud muude sihtotstarbeliste summade laekumistest.

 (2) Reservkapitali võrdsustumisel põhikapitaliga otsustab Riigikogu, kas selle suurendamist jätkata või mitte.

 (3) Reservkapitali, sihtkapitalide ja -fondide moodustamise ja kasutamise kord määratakse kindlaks Eesti Panga põhikirjas.

§ 28. Majandusaasta

  Eesti Panga majandusaasta (finantsaasta) algab 1.jaanuarist ja lõpeb 31. detsembriga.

§ 29. Panga tulud ja kulud

 (1) Eesti Panga tuludesse kuuluvad:
 1) intressid välismaale paigutatud välisvaluutareservidelt;
 2) intressid teistesse pankadesse paigutatud deposiitidelt ja pankadele antud laenudelt;
 3) emissioonitulud;
 4) tulud tehingutest välisvaluuta, väärtpaberite ja tagatistega;
 5) tulud muudest tehingutest, mis ei ole vastuolus käesoleva seaduse ja Eesti Panga põhikirjaga.

 (2) Eesti Panga kuludesse kuuluvad:
 1) Eesti Panka deponeeritud või muul viisil kaasatud summade pealt makstavad intressid;
 2) välistehingute kulud;
 3) välislaenude intressid ja muud kulud;
 4) kulud seoses välisvaluuta- ja väärtpaberitehingutega ning tagatiste andmisega;
 5) rahatähtede ja müntide valmistamise ja emiteerimise kulud;
 6) põhivara amortisatsioon;
 7) haldus- ja majanduskulud;
 8) muud Eesti Panga ülesannete täitmiseks vajalikud kulud.

§ 30. Panga kasum ja kahjum

 (1) Eesti Panga kasum (kahjum) moodustub tema tulude ja kulude vahena.

 (2) Aastakasumist suunatakse vähemalt 25% põhikapitali suurendamiseks kuni Riigikogu poolt määratud summani.

 (3) Vähemalt 25% aastakasumist suunatakse Eesti Panga Nõukogu otsusel reservkapitali täiendamiseks.

 (4) Pärast käesoleva paragrahvi 2. ja 3.lõikes nimetatud eraldiste tegemist võidakse osa kasumist suunata Eesti Panga Nõukogu otsusel Eesti Panga põhikirjas ette nähtud sihtkapitalide ja -fondide moodustamiseks ja täiendamiseks.

 (5) Käesoleva paragrahvi 2., 3. ja 4. lõikes märgitud eraldiste tegemisest ülejääv kasum kantakse riigieelarvesse.

 (6) Eesti Panga kahjum kaetakse reservkapitalist. Kui sellest ei piisa, võib Riigikogu loal kasutada selleks ka põhikapitali.

 (7) Eesti Pank riigi keskpangana ei maksa tulumaksu ega muid majandustegevusega seotud makse riigieelarvesse ega kohalikesse eelarvetesse, välja arvatud füüsiliste isikutega seotud maksud. Vabariigi Valitsusel on õigus erandkorras vabastada Eesti Panka muude riiklike maksude maksmisest.

§ 31. Eesti Panga tegevuse kontrollimine ja aastaaruanne

 (1) Eesti Panga Nõukogu nimetab Euroopa Keskpanga nõukogu soovitatud ja Euroopa Liidu Nõukogu heakskiidetud sõltumatud audiitorid, kelle ülesanne on kontrollida Eesti Panga tegevust majandusaasta jooksul ning kinnitada Eesti Panga koostatud aastaaruande õigsust. Riigikogu otsusel võidakse Eesti Panga tegevust kontrollida täiendavalt.
[RT I 2008, 14, 93 - jõust. 06.04.2008]

 (11) Eesti Panga audiitor auditeerib Finantsinspektsiooni tulude-kulude aastaaruande.

 (2) Eesti Panga aastaaruanne koostatakse vastavalt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 26.4 alusel kehtestatud eeskirjadele.

 (3) Aastaaruande kinnitab Eesti Panga Nõukogu, kes seejärel esitab selle koos audiitori järeldusotsusega Riigikogule. Samaaegselt Eesti Panga aastaaruandega esitatakse Riigikogule Finantsinspektsiooni nõukogu poolt kinnitatud Finantsinspektsiooni aastaaruanne. Riigikogu kuulab ära Eesti Panga presidendi ettekande Eesti Panga aastaaruande kohta.

 (4) Aastaaruanne avaldatakse Riigi Teatajas ja Eesti Panga Aastaraamatus.
[RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006]

VI. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 32. Suhted teiste riikide keskpankadega ja välistehingud

  Eesti Pank suhtleb teiste riikide keskpankade ning muude rahaasutustega ning tal on õigus sooritada nendega käesolevas seaduses loetletud ülesannete täitmiseks vajalikke tehinguid.

§ 33. Pangandustehingud oma töötajatega

 (1) Eesti Pangal on õigus vastu võtta Eesti Panga Nõukogu poolt kinnitatud tingimustel Eesti Panga Nõukogu liikmete ja oma töötajate rahalisi hoiuseid ja maksta nendelt intresse, mis ei ületa pankades makstavaid keskmisi intresse.

 (2) [Kehtetu – RT I 2001, 59, 358 - jõust. 01.01.2002]

 (3) Eesti Pangal on õigus anda oma töötajatele ja nõukogu liikmetele Eesti Panga Nõukogu poolt kinnitatud tingimustel laenu.
[RT I 2001, 59, 358 - jõust. 01.01.2002]

§ 34. Maksebilansi koostamine ja statistika kogumine

 (1) Eesti Pank kogub andmeid oma ülesannete täitmiseks vajaliku raha-, finants- ja maksebilansistatistika saamiseks ja avaldamiseks riikliku statistika seaduses sätestatud alustel ja korras.

 (2) Eesti Pangal on õigus saada tasuta kõigilt riigi- ja omavalitsusorganitelt ning Eesti territooriumil asuvatelt välismajandustehinguid sooritavatelt isikutelt Eesti maksebilansi koostamiseks vajalikke andmeid.
[RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006]

§ 35. Ametialase saladuse pidamise kohustus

 (1) Eesti Panga Nõukogu liikmed ja Eesti Panga teenistuses olevad isikud on kohustatud hoidma saladuses Eesti Panka, kõiki krediidiasutusi ja teisi juriidilisi isikuid puudutavaid andmeid, mille avalikustamine võib kahjustada kas Eesti majanduse või krediidiasutuste ja nende klientide majanduslikke huve.

 (2) Saladuse hoidmise kohustus kehtib andmete kohta, mis on Eesti Panga teenistuses olevatele isikutele saanud teatavaks üksnes nende pangas töötamise tõttu. Saladuse hoidmise kohustus jätkub ka pärast vastavate isikute lahkumist panga teenistusest.

 (3) Ametialase saladuse avaldamisel karistatakse süüdlasi vastavalt seadusele kas distsiplinaar- või kriminaalkorras.

§ 36. Osalemine ettevõtluses

  Eesti Pank võib asutada ettevõtteid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks, ja osaleda niisuguste ettevõtete tegevuses.

§ 37. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

VII. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 38.   Käesoleva seaduse § 8 6. lõike rakendamise erisus

  Kui Eesti Panga Nõukogu 1993. aastal ametisse nimetatud koosseisu volituste lõppemise tähtpäeva saabumise ajaks on Eesti Panga Nõukogu uus koosseis nimetamata, loetakse selle koosseisu liikmete volitused pikendatuks kuni uue koosseisu nimetamiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks.

§ 39. Käesoleva seaduse § 10 lõigete 1 ja 21 rakendamine

 (1) Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 jõustumisel ametis olev president loetakse ametisse nimetatuks seitsmeks aastaks arvates tema ametisse nimetamise hetkest.

 (2) Käesoleva seaduse § 10 lõike 21 jõustumisel ametis olevad asepresidendid loetakse eelnimetatud sätte jõustumise hetkest arvates viieks aastaks ametisse nimetatuks.
[RT I 2006, 29, 219 - jõust. 08.07.2006]