Teksti suurus:

Välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:14.04.2008
Avaldamismärge:RT I 2008, 15, 107

Välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 12.03.2008

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 27. märtsi 2008. a otsusega nr 264

§ 1. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses (RT I 1993, 44, 637; 2007, 62, 394) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 55 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Riigilõivu tasutakse riigilõivuseaduses sätestatud määras järgmiste toimingute sooritamise ja haldusaktide andmise taotluste läbivaatamise eest:
1) elamisloa taotluse läbivaatamine;
2) tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine;
3) tööloa taotluse läbivaatamine;
4) elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse läbivaatamine;
5) viisa taotlemisel nõutava kutse läbivaatamine;
6) viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamine;
7) lühiajalise töötamise registreerimine.»;

2) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse tekstiosa «0,05%» tekstiosaga «0,1 protsenti»;

3) paragrahvi 6 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 1010 lõike 1 punkti 2 lõppu lisatakse sõnad «või keeldunud nõutavate andmete esitamisest;»;

5) paragrahvi 1010 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

« 61) välismaalane keeldub daktüloskopeerimisest;»;

6) paragrahvi 1010 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

« 71) kutsuja usaldusväärsuses on põhjust kahelda;»;

7) paragrahvi 1011 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Välismaalane esitab viisa taotlemiseks viisataotluse Eesti välisesindusele isiklikult, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(11) Viisataotluse esitamisega annab taotleja nõusoleku enda daktüloskopeerimiseks ja näokujutise võtmiseks ning nende andmete töötlemiseks.

(2) Välismaalane võib viisataotluse Eesti välisesindusele esitada posti teel või esindaja kaudu, kui selles riigis, kus välismaalane püsivalt viibib, puudub Eesti välisesindus ning tema viimasest daktüloskopeerimisest ei ole möödas rohkem kui kaks aastat.

(3) Kui viisataotlejat ei pea daktüloskopeerima, võib viisataotluse Eesti välisesindusele esitada asukohariigi valitsusasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, välisesinduse või rahvusvahelise organisatsiooni kuller. Nimetatud juhul ei pea kuller esitama välismaalase esindamise õigust tõendavat dokumenti.

(4) Konsulaarametniku nõudmisel on viisa taotleja kohustatud ilmuma isiklikult välisesindusse selgituste andmiseks viisa taotlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta või täiendavaks isiku tuvastamiseks.

(5) Viisataotluse esitamisel taotleja daktüloskopeeritakse, kui teda ei ole varem viisa andmise või viibimisaja pikendamise taotlemisel daktüloskopeeritud või tema viimasest daktüloskopeerimisest on möödas rohkem kui kaks aastat.

(6) Välismaalast ei daktüloskopeerita, kui välismaalasel puuduvad kõik sõrmed või tema terviseseisund ei võimalda teda daktüloskopeerida või välismaalane kuulub käesoleva seaduse § 1028 1. lõike punktides 6 ja 7 nimetatud isikute hulka. Välismaalane peab tõendama, et tema terviseseisund ei võimalda daktüloskopeerimist.

(7) Välismaalast ei daktüloskopeerita, kui tema terviseseisund ei võimalda isiklikult kohale tulla. Välismaalane peab tõendama, et tema terviseseisund ei võimalda isiklikult kohale tulla.»;

8) paragrahvi 1012 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« (4) Viisa andmise kooskõlastamine korraldatakse viisaregistri kaudu.

(5) Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud juhul kooskõlastatakse viisa andmine Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga ühinenud riikidega.»;

9) paragrahvi 1013 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Viisat võib piiripunktis taotleda välismaalane:
1) kellel ei olnud võimalik objektiivsetest asjaoludest tulenevalt taotleda viisat Eesti välisesinduses;
2) kes on laevapere liige, kui tema viisa taotlemise eesmärgiks on Eesti sadamas asuval laeval laevapere liikmena töötamise alustamine või lõpetamine või tööle asumine teisele Eesti sadamas asuvale laevale;
3) kes taotleb viisa andmist humaansetel kaalutlustel;
4) kes saabub Eestisse lähtuvalt riiklikest huvidest Vabariigi Valitsuse liikme kutsel;
5) kes taotleb viisa andmist Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.

(2) Viisa taotlemisel piiripunktis esitab taotleja viisataotluse isiklikult.

(3) Piiripunktis viisataotluse esitamisega annab taotleja nõusoleku enda daktüloskopeerimiseks ja näokujutise võtmiseks ning nende andmete töötlemiseks.

(4) Viisa taotlemisel piiripunktis taotleja daktüloskopeeritakse, kui teda ei ole varem viisa andmise või viibimisaja pikendamise taotlemisel daktüloskopeeritud või tema daktüloskopeerimisest on möödas rohkem kui kaks aastat.

(5) Välismaalast ei daktüloskopeerita, kui välismaalasel puuduvad kõik sõrmed või tema püsiv terviseseisund ei võimalda teda daktüloskopeerida või välismaalane kuulub käesoleva seaduse § 1028 1. lõike punktides 6 ja 7 nimetatud isikute hulka. Välismaalane peab tõendama, et tema terviseseisund ei võimalda daktüloskopeerimist.»;

10) paragrahvi 1016 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kutsuja peab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti nõudmisel tõendama majutamiseks elu- või majutusruumi olemasolu.»;

11) paragrahvi 1017 lõike 1 lõppu lisatakse sõnad «, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.»;

12) paragrahvi 1017 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Viisakutse võib esitada Kodakondsus- ja Migratsiooniametile kinnitamiseks kas isiklikult või esindaja kaudu.»;

13) paragrahvi 1018 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) esinevad muud viisakutse kinnitamist välistavad asjaolud.»;

14) paragrahvi 1018 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kutsuja kirjalikul taotlusel põhjendab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet viisakutse kinnitamisest keeldumist või viisakutse kehtetuks tunnistamist kirjalikult.

(6) Viisakutse kinnitamisest keeldumist või viisakutse kehtetuks tunnistamist ei põhjendata, kui viisakutset ei kinnitata või viisakutse tunnistatakse kehtetuks käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 9 või 10 nimetatud asjaolu tõttu.»;

15) paragrahvi 1019 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet võib erandina viisaga määratud viibimisaega pikendada kuni 90 päeva, kui on ilmnenud asjaolu, mis ei olnud enne viisa alusel Eestisse saabumist välismaalasele teada, või uus asjaolu, mis tekkis pärast viisa andmist ja välismaalase Eestisse saabumist.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud asjaoludena käsitatakse vääramatut jõudu (force majeure), humaanseid, tõsiseid kutsealaseid või isiklikke põhjusi, mis eeldavad välismaalase jätkuvat Eestis viibimist või takistavad tema Eestist lahkumist.»;

16) paragrahvi 1019 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud viibimisaja pikendamise tingimusi ja korda kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 51 1. lõike punktides 5 ja 6 nimetatud alusel Eestis viibiva välismaalase puhul.»;

17) paragrahvi 1021 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Viibimisaja pikendamise taotlemiseks peab välismaalane või tema esindaja ilmuma isiklikult Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse.

(11) Välismaalase isiklik ilmumine Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse ei ole nõutav, kui välismaalase terviseseisund ei võimalda tal viibimisaja pikendamise taotlemiseks isiklikult pöörduda Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse. Välismaalane peab tõendama, et tema terviseseisund ei võimalda isiklikult ilmuda.

(12) Kui välismaalase isiklik ilmumine Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse ei ole nõutav, võib viibimisaja pikendamise taotluse esitada esindaja kaudu.

(13) Viibimisaja pikendamise taotlemisel taotleja daktüloskopeeritakse, kui teda ei ole varem viisa andmise või viibimisaja pikendamise taotlemisel daktüloskopeeritud või tema viimasest daktüloskopeerimisest on möödas rohkem kui kaks aastat.

(2) Viibimisaja pikendamise taotlemiseks tuleb esitada viibimisaja pikendamise taotlus.

(21) Viibimisaja pikendamise taotluse esitamisega annab taotleja nõusoleku enda daktüloskopeerimiseks ja näokujutise võtmiseks ning nende andmete töötlemiseks.

(3) Viibimisaja pikendamist taotleval välismaalasel peab olema tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise Eestis viibimise ajal. Tervisekindlustuslepingut ei pea olema käesoleva seaduse §-s 171 sätestatud juhtudel või kui nimetatud kulud tasub muu riik või rahvusvaheline organisatsioon.

(4) Viibimisaja pikendamise taotlemisel peab välismaalane tõendama käesoleva seaduse § 1019 2. lõikes nimetatud asjaolusid.

(5) Kui välismaalasel puuduvad kõik sõrmed või tema püsiv terviseseisund ei võimalda teda daktüloskopeerida või välismaalane kuulub käesoleva seaduse § 1028 1. lõike punktides 6 ja 7 nimetatud isikute hulka, siis seda ei tehta. Välismaalane peab tõendama, et tema terviseseisund ei võimalda daktüloskopeerimist.»;

18) paragrahvi 1024 lõike 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) viisa andmise või viibimisaja pikendamise põhjuseks olnud asjaolu on ära langenud või lõppenud.»;

19) paragrahvi 1025 lõike 7 esimese lause lõppu lisatakse sõnad «, kui välismaalasel puudub riigis viibimiseks seaduslik alus.»;

20) paragrahvi 1026 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Viisamenetluses daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse viisaregistrisse.»;

21) paragrahvi 1027 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Viisakutse kinnitamise, viisakutse kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamise, viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ja viisa kehtetuks tunnistamise menetluse peale võib kümne päeva jooksul menetlustoimingu tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule.»;

22) paragrahvi 1028 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5–8 järgmises sõnastuses:

« 5) viisa andmist või viibimisaja pikendamist taotleva välismaalase daktüloskopeerimise korra;
6) vanuse alampiiri, millest nooremat isikut ei daktüloskopeerita;
7) muud isikud või isikute kategooriad, keda ei daktüloskopeerita;
8) viisataotlejate vabatahtliku daktüloskopeerimise alustamise tähtpäeva ja valitsusasutused, kus viisataotlejaid daktüloskopeeritakse.»;

23) paragrahvi 1029 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Viisaregistrisse kantud andmeid võib Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud juhul edastada Euroopa Liidu institutsioonidele, Euroopa Liidu ühtsetesse andmekogudesse ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.»;

24) seadust täiendatakse §-ga 1030 järgmises sõnastuses:

« § 1030. Viisamenetluses töödeldavad andmed

Viisa andmise, viibimisaja pikendamise, viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ja viisa kehtetuks tunnistamise menetluses ning viisakutse menetluses töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktides ning Vabariigi Valitsuse poolt sätestatud andmeid ilma välismaalase nõusolekuta.»;

25) paragrahvi 111 lõike 2 punktist 9 jäetakse välja tekstiosa «ja 4.»;

26) paragrahvi 122 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) alaealisel välismaalasel on seadusliku esindaja notariaalselt või ametlikult kinnitatud nõusolek õppima asumiseks. Välisriigis kinnitatud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille’ga), kui välisleping ei sätesta teisiti;»;

27) paragrahvi 123 lõige 42 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 131 lõiget 4 täiendatakse punktidega 5–7 järgmises sõnastuses:

« 5) kellel on elamisluba elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde;
6) kellel on elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde;
7) kellel on elamisluba välislepingu alusel.»;

29) paragrahvi 132 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ilma tööloata ja elamisloata töötamiseks võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis viibimiseks, välja arvatud elamisluba, ja kelle töötamine on siseministri poolt määrusega sätestatud korras enne tööle asumist registreeritud Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ning töötamisaeg ei ületa kuut kuud aasta jooksul, järgmistel juhtudel:
1) töötamine etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses;
2) töötamine õpetaja või õppejõuna Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
3) teaduslik tegevus, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus;
4) erialane tegevus sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel;
5) töötamine kutseõppe eesmärgil praktika korras välisriigis asuva õppeasutuse või üliõpilasorganisatsiooni vahendusel või välisriigis asuva õppeasutuse suunamisel, kui see on õppeprogrammi osa;
6) välisriigi diplomaatilise esinduse teenindamine Välisministeeriumi loal;
7) töötamine lapsehoidjana;
8) töötamine eksperdi, nõustaja või konsultandina, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus;
9) töötamine seadmete paigaldaja või oskustöölisena, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus;
10) töötamine põllumajandussaaduste töötlemisega seotud hooajatöödel.

(11) Ilma tööloata ja elamisloata töötamiseks ning Kodakondsus- ja Migratsiooniametis lühiajalist töötamist registreerimata võib välismaalane Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmiseks Eestis töötada kuni kuus kuud aasta jooksul, kui tal on seaduslik alus Eestis viibimiseks, välja arvatud elamisluba.

(12) Tööandja on kohustatud käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 7–10 nimetatud välismaalasele maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud tööandja põhitegevusala aasta keskmise bruto kuupalgaga, kuid mitte väiksem kui Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutis. Kui tööandjaks on füüsiline isik, kes ei ole registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, võetakse välismaalasele makstava tasu maksmise aluseks tööandja põhitegevusala asemel põhitegevusala, millel välismaalane tööle asub. Põhitegevusala määratlemise aluseks on Statistikaameti Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tähtkood. Välismaalasele makstava tasu suurus peab kuni lühiajalise töötamise lõpuni vastama lühiajalise töötamise registreerimise taotlemise hetkel viimati Statistikaameti poolt avaldatud andmetele.

(13) Maksu- ja Tolliamet esitab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti päringu peale andmed välismaalasele makstud tasu kohta.

(2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keeldub välismaalase Eestis töötamise registreerimisest või tunnistab Eestis töötamise registreerimise kehtetuks, kui:
1) välismaalane ei vasta käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tingimustele;
2) välismaalasele makstav tasu ei vasta käesoleva paragrahvi 12. lõikes sätestatud tingimustele;
3) lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse juhtudel, mis ei vasta käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1–10 sätestatud tingimustele;
4) ei ole täidetud muu käesoleva paragrahvi 1. lõikes lühiajalise töötamise registreerimiseks sätestatud tingimus;
5) välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld;
6) välismaalane või tema tööandja on rikkunud välismaalaste seadust ja tema karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
7) tööandjal on maksuvõlgnevusi ja need ei ole ajatatud;
8) tööandja suhtes on algatatud pankrotimenetlus või likvideerimine või on välja kuulutatud ettevõtte pankrot;
9) juriidilisest isikust tööandja korral on juhtorgani liikme, täisühingu osaniku või usaldusühingu täisosaniku või füüsilisest isikust tööandja suhtes kehtestatud ärikeeld;
10) on kahtlus, et välismaalase Eestis töötamise eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile;
11) välismaalase või tema tööandja usaldusväärsuses on põhjust kahelda.

(3) Ilma tööloata ja elamisloata töötamiseks võib välislepingus sätestatud tingimustel lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis viibimiseks, välja arvatud elamisluba, ning kelle töötamine on siseministri poolt määrusega sätestatud korras enne tööle asumist registreeritud Kodakondsus- ja Migratsiooniametis.

(4) Riigikogu ratifitseeritud välislepingus sätestatud juhtudel ja tingimustel ei pea välismaalane lühiajalist töötamist registreerima.

(5) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»;

30) paragrahvi 133 lõikes 2 asendatakse sõnad «kahe kuu» sõnadega «kolme nädala»;

31) paragrahvi 133 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

« (31) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel.

(32) Maksu- ja Tolliamet esitab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti päringu peale andmed välismaalasele makstud tasu kohta.»;

32) paragrahvi 133 lõikest 4 jäetakse välja sõnad «kooskõlastatult Tööturuametiga»;

33) paragrahvi 133 lõike 12 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) käesoleva seaduse § 132 1. lõike punktides 1–4 ja 11. lõikes nimetatud tingimustel;»;

34) paragrahvi 133 lõigetes 121, 125 ja 126 asendatakse tekstiosa «punktis 2» tekstiosaga «punktis 3»;

35) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 127 järgmises sõnastuses:

« (127) Käesoleva paragrahvi 2., 3. ja 4. lõiget kohaldamata võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet anda elamisloa töötamiseks välismaalasele käesoleva seaduse § 132 1. lõike punktis 8 nimetatud tingimustel.»;

36) paragrahvi 167 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Transporditeenust osutava juriidilise isiku poolt Eestis või transiittsoonis viibimiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase transiittsooni, riigipiirile või ajutisele kontrolljoonele vahetu toimetamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 krooni iga toimetatud isiku kohta.»;

37) seadust täiendatakse §-ga 176 järgmises sõnastuses:

« § 176. Biomeetriliste andmete töötlemine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul võib isikult võtta biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda.

(2) Biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised.

(3) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste käigus kogutud biomeetriliste andmete töötlemine on lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel.»;

38) seaduse normitehnilise märkuse algusesse lisatakse järgmine tekst:

«Nõukogu direktiiv 2001/51/EÜ, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid (EÜT L 187, 10.07.2001, lk 45–46);».

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseadust (RT I 2006, 58, 439; 2008, 3, 24) täiendatakse §-ga 2291 järgmises sõnastuses:

« § 2291. Lühiajalise töötamise registreerimine

Lühiajalise töötamise registreerimise eest tasutakse riigilõivu 750 krooni.»

§ 3. Välissuhtlemisseaduse muutmine

Välissuhtlemisseaduses (RT I 2006, 32, 248) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

« 9) registreerib Eestis asuvad valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid või muud rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonid.»;

2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

« (14) Käesoleva paragrahviga Välisministeeriumile pandud ülesannete täitmiseks ja töö korraldamise tagamiseks vajalike andmekogude asutamise otsustab ja selliste andmekogude põhimäärused kehtestab välisminister.»

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub üldises korras.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–3, 25, 27, 28 ja 30–35 jõustuvad kaks kuud pärast käesoleva seaduse jõustumist.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 29 jõustub üks kuu pärast käesoleva seaduse jõustumist.

(4) Käesoleva seaduse § 1 punkt 7, punktis 9 toodud välismaalaste seaduse § 1013 lõiked 2–5, punktis 17 toodud välismaalaste seaduse § 1021 lõiked 11–13, 21 ja 5 jõustuvad Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel.

Riigikogu aseesimees Jüri RATAS

/otsingu_soovitused.json