Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise kord1
Vastu võetud 02.05.2005 nr 49
RTL 2005, 49, 686
jõustumine 13.05.2005
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
15.05.2006 | RTL 2006, 42, 760 | 25.05.2006 |
25.03.2008 | RTL 2008, 26, 383 | 05.04.2008 |
Määrus kehtestatakse «Elektroonilise side seaduse» § 25 lõike 2 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Raadiokutsungit (edaspidi kutsung) kasutatakse sõnumi või raadiosaateseadme (edaspidi raadiosaatja) identifitseerimiseks.
(2) Kutsungi edastamiseks on soovitatav kasutada üht järgmistest
moodustest:
1) amplituud- või sagedusmoduleeritud kõne;
2) rahvusvahelist
morse kood;
3) telegraafikood;
4) teisi Rahvusvahelise
Telekommunikatsiooniliidu põhikirja ja konventsiooni täiendavate
raadioeeskirjade poolt soovitatavaid mooduseid.
(21) Ühe raadioseansi jooksul peab kutsungit edastama vähemalt seansi alguses ja lõpus.
(22) Juhul kui raadioseansi pikkus ületab ühte tundi, peab kutsungit edastama vähemalt korra tunnis, võimalusel viie minuti jooksul enne või pärast täistundi, kui see ei katkesta põhjendamatult seanssi.
(3) Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise korda ei kohaldata
riigikaitselisel otstarbel kaitsejõudude kasutuses olevate raadiosaateseadmete
identifitseerimiseks, välja arvatud käesoleva määruse § 3 lõiked 6 kuni 11, § 4
lõiked 1 kuni 3, § 4 lõike 4 punktid 2 kuni 4 ja 8 ning § 5 lõike 1 punktid
3 kuni 6.
30.10.2023 13:42
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
[RTL 2006, 42, 760 – jõust. 25.05.2006]
§ 2. Kutsungite moodustamine
(1) Kutsungeid moodustavad Tehnilise Järelevalve Amet ja raadiosaatja kasutaja.
[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]
(2) Kutsung moodustatakse araabia numbrite 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 ja 26-tähelise tähestiku tähtede A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, T, U, V, W, X, Y ja Z kombinatsioonist.
(3) Paragrahvi 3 lõigete 3, 4 ja 12 ning § 4 lõike 8 alusel moodustatud kutsungites võib kasutada ka eesti tähestiku tähti.
(4) Raadiosaatjad, mis on avatud rahvusvahelisele sidele, amatöörraadiojaamad ja teised raadiosaatjad, mis võivad tekitada raadiohäireid väljaspool Eesti territooriumi, välja arvatud raadio- ja televisiooniringhäälingusaatjad ning kontrollpunktidena raadioorienteerumise võistlusmaastikul kasutatavad amatöörraadiomajakad, peavad omama kutsungit Eesti rahvusvaheliste kutsungite seeriast ESA-ESZ.
(5) Vastavalt käesolevale määrusele võib Eesti rahvusvahelise kutsungite seeria kolmanda sümbolina kasutada numbrit.
(6) Liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood (Maritime Mobile Service Identity, MMSI) ja selektiivkutsung moodustatakse üldjuhul numbritest.
(7) Amatöörraadiojaama kutsungi moodustamiseks on Eesti Vabariigi territoorium tinglikult jaotatud piirkondadeks, kusjuures igale tinglikule piirkonnale vastab üks number järgmiselt:
Number | Piirkond |
0 | Hiiu maakond, Saare maakond |
1 | Tallinn |
2 | Harju maakond, välja arvatud Tallinn |
3 | Lääne maakond, Rapla maakond, Järva maakond |
4 | Lääne-Viru maakond, Ida-Viru maakond |
5 | Tartu maakond, Jõgeva maakond |
6 | Põlva maakond, Valga maakond, Võru maakond |
7 | Viljandi maakond |
8 | Pärnu maakond |
9 | Üleriigiline, kasutamiseks ainult Eesti Raadioamatööride Ühingu poolt |
§ 3. Tehnilise Järelevalve Ameti poolt moodustatavad kutsungid
[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]
(1) Amatöörraadiojaama, välja arvatud amatöörraadiomajaka (kontrollpunkt
raadioorienteerumise võistlusmaastikul), kutsung moodustatakse eesliitest ES ja
amatöörraadiojaama registreeritud asukohale vastavast § 2 lõikes 7 esitatud
tinglikule piirkonnale vastavast numbrist ning kuni neljatähelisest järelliitest
vastavalt järgnevale jaotusele:
1) ühetäheline järelliide seeriast A-Z
ühiskasutusega amatöörraadiojaamale;
2) kahetäheline järelliide seeriast AA
... ZZ isikliku kasutusega amatöörraadiojaamale, mille kasutajale on omistatud
kvalifikatsiooniklass A, ning ühiskasutusega amatöörraadiojaamale;
3)
kolmetäheline järelliide seeriatest AAA ... ZZZ (välja arvatud lõike 1 punktides
4 kuni 12 esitatud järelliited) isikliku kasutusega amatöörraadiojaamale, mille
kasutajale on omistatud kvalifikatsiooniklass B;
4) kolmetäheline järelliide
seeriast RVA-RVZ sõnaliselt toimivale amatöörvahendusraadiojaamale
raadiosagedusalas 144–146 MHz;
5) kolmetäheline järelliide seeriast RUA-RUZ
sõnaliselt toimivale amatöörvahendusraadiojaamale raadiosagedusalas 432–438
MHz;
6) kolmetäheline järelliide seeriast RSA-RSZ sõnaliselt toimivale
amatöörvahendusraadiojaamale raadiosagedusalas 1296–1300 MHz;
7)
kolmetäheline järelliide seeriast RWA-RWZ digitaalselt toimivale
amatöörvahendusraadiojaamale;
8) kolmetäheline järelliide SAT
amatöör-kosmoseside amatöörvahendusraadiojaamale;
9) kolmetäheline järelliide
SIX amatöörraadiomajakale raadiosagedusalas 50–52 MHz;
10) kolmetäheline
järelliide VHF amatöörraadiomajakale raadiosagedusalas 144–146 MHz;
11)
kolmetäheline järelliide UHF amatöörraadiomajakale raadiosagedusalas 432–435
MHz;
12) kolmetäheline järelliide seeriast SHA-SHZ amatöörraadiomajakale
raadiosagedusalas 1,296–10,5 GHz;
13) neljatäheline järelliide seeriast AAAA
... ZZZZ isikliku kasutusega amatöörraadiojaamale, mille kasutajale on omistatud
kvalifikatsiooniklass D.
(2) Erijuhul on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus kooskõlastatult ERAÜ-ga moodustada ajutiseks kasutamiseks amatöörraadiojaamale kutsung, mille järelliide koosneb nelja- või enamamärgilisest tähega lõppevast numbrite ja tähtede kombinatsioonist.
[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]
(21) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus moodustada välisriigi raadioamatööri raadiojaamale raadioside pidamiseks Eesti Vabariigi territooriumil kutsung, mis koosneb eesliitest ES ja amatöörraadiojaama registreeritud asukohale § 2 lõikes 7 esitatud tinglikule piirkonnale vastavast numbrist, eraldusmärgist « / » (sõnaliselt «murd») ning raadiojaama rahvuslikust kutsungist.
[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]
(3) Raadioringhäälingu saatja kutsung vastab ringhäälinguloal toodud raadioprogrammi nimetusele.
(4) Televisiooniringhäälingusaatja kutsung vastab teleprogrammi nimetusele, mida võib edastada graafilises vormis telejaama logona.
(5) Raadiosideliini raadiosaatja, mis töötab raadiosagedusalades alla 28 000 kHz, kutsung moodustatakse eesliitest ES ja ühetähelisest järelliitest, millele järgneb kaks numbrit. Esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1.
(6) Vee- ja õhusõidukiga side pidamiseks kasutatava paikse maapealse raadiosaatja kutsung moodustatakse eesliitest ES ja ühetähelisest järelliitest, millele järgneb kuni kolm numbrit. Esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1.
(7) Veesõiduki raadiosaatja kutsung moodustatakse ühel alljärgneval
viisil:
1) eesliitest ES ja kahetähelisest järelliitest;
2) eesliitest ES
ja kahetähelisest järelliitest, millele järgneb üks number (välja arvatud
numbrid 0 ja 1);
3) raadiotelefoni kasutavate laevajaamade korral eesliitest
ES, millele järgneb neli numbrit, esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja
1;
4) eesliitest ES ja ühetähelisest järelliitest, millele järgneb neli
numbrit, esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1.
(8) Liikuva mereside raadiosaatjate selektiivkutsung moodustatakse:
1)
veesõidukiga side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale
neljakohalisest numbrist vahemikus 5670 kuni 5679;
2) veesõiduki
raadiosaatjale viiekohalisest numbrist vahemikus 56700 kuni 56799;
3) Eestis
registreeritud veesõidukite raadiosaatjate grupile viiekohalisest numbrist
55555.
(9) Liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood (MMSI) moodustatakse:
1)
veesõiduki raadiosaatjale eesliitest 276 ja kuuest numbrist koosnevast
järelliitest, mis lõpeb:
a) kombinatsiooniga 000 ülemaailmselt
üldkasutatavast elektroonilise side võrgust automaatse juurdepääsu võimalusega
veesõiduki raadiosaatjale;
b) kombinatsiooniga 00 või 0 regionaalse või
riigisisese juurdepääsu võimalusega veesõiduki raadiosaatjale;
c) muude
numbritega kõigile teistele veesõidukite raadiosaatjatele, välja arvatud
käesoleva lõike punkti 4 alusel moodustatud tunnuskoodid;
2) Eestis
registreeritud veesõidukite raadiosaatjate grupile eesliitest 0276 ja
järelliitest numbrivahemikus 6000 kuni 6299;
3) veesõidukiga side pidamiseks
kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale eesliitest 00276 ja neljast
numbrist koosnevast järelliitest, sealhulgas veesõiduki automaatse
identifitseerimissüsteemi (AIS) paiksele maapealsele raadiosaatjale
eesliitest 00276 ja järelliitest numbrivahemikus 6000 kuni 6299;
4)
õppeotstarbel kasutatava veesõiduki raadiosaatjale eesliitest 276 ja kuuest
numbrist 99X 99Y koosnevast järelliitest, kus:
X – mereside õppeasutusele
omistatud number vahemikus 1 kuni 9 ja
Y – õppeotstarbel kasutatava
veesõiduki raadiosaatjale omistatud number vahemikus 1 kuni 9.
(10) Õhusõiduki raadiosaatja kutsung moodustatakse eesliitest ES ja kolmetähelisest järelliitest, välja arvatud purilennukid, mille kutsungi järelliide moodustatakse neljast numbrist.
(11) Õhusõiduki raadiosaatja kutsungi järelliide vastab Lennuameti poolt väljastatud õhusõiduki registreerimistunnusele.
(12) Liikuva maaside raadiosaatja kutsung moodustatakse kuni kümnest tähest ja nendele järgnevatest numbritest.
[RTL 2006, 42, 760 – jõust. 25.05.2006]
§ 4. Raadiosaatja kasutaja poolt moodustatavad kutsungid
(1) Veesõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsung moodustatakse veesõiduki, mille juurde päästevahend kuulub, raadiosaatja kutsungist, millele järgneb kaks numbrit (kui veesõiduki raadiosaatja kutsung lõpeb tähega, siis esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1).
(2) Veesõiduki avariipoi kutsung moodustatakse morse tähestiku B tähest ja veesõiduki, mille juurde avariipoi kuulub, kutsungist.
(3) Õhusõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsung moodustatakse õhusõiduki, mille pardal päästevahend asub, raadiosaatja kutsungist, millele järgneb üks number, välja arvatud numbrid 0 ja 1.
(4) Raadiotelefoni kasutava raadiosaatja kutsung moodustatakse:
1)
veesõidukiga side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale
veesõidukiga side pidamiseks kasutatava paikse maapealse raadiosaatja kutsungist
või kaldajaamade registris (List of Coast Stations) toodud asukoha
geograafilisest nimetusest, millele järgneb sõna «RADIO» või muu asjakohane
identifitseerimissõna;
2) veesõiduki raadiosaatjale veesõiduki raadiosaatja
kutsungist või veesõiduki registreerimisnimest või veesõiduki raadiosaatja
selektiivkutsungist;
3) veesõiduki päästevahendi raadiosaatjale veesõiduki
päästevahendi raadiosaatja kutsungist või veesõiduki, mille juurde päästevahend
kuulub, nimest, millele järgneb kaks numbrit;
4) veesõiduki avariipoile
veesõiduki, mille juurde avariipoi kuulub, nimest;
5) õhusõidukiga side
pidamiseks kasutatavale raadiosaatjale lennuvälja nimest või asukoha
geograafilisest nimetusest, millele järgneb vajaduse korral raadiosaatja
kasutusotstarvet kirjeldav sõna;
6) õhusõiduki raadiosaatjale õhusõiduki
raadiosaatja kutsungist, millele võib eelneda õhusõiduki omaniku või tüübi
nimetus, või lennuettevõtja nimetusest (word designating the airline),
millele järgneb lennunumber (flight identification number);
7) ainult
liikuvale lennusidele reserveeritud sagedusalades võib raadiotelefoni kasutavale
õhusõidukile moodustada kutsungi käesoleva lõike punktis 6 esitatust erineval
viisil, kui on saavutatud valitsustevaheline kokkulepe ja sellised kutsungi
moodustamise viisid on rahvusvaheliselt teada;
8) õhusõiduki päästevahendi
raadiosaatjale õhusõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsungist.
(5) Amatöörraadiojaama kasutamisel ajutiselt väljaspool kutsungi eesliitega määratud piirkonda moodustatakse kutsung amatöörraadiojaama kutsungist, millele järgneb eraldusmärk «/» (sõnaliselt «murd») ja ajutisele kasutuskohale vastav § 2 lõikes 7 esitatud piirkonna numbriline tähis.
(6) Amatöörraadiojaama kasutamisel liikuva jaamana moodustatakse kutsung
amatöörraadiojaama kutsungist, millele järgneb eraldusmärk «/» (sõnaliselt
«murd») ja kuni kaks tähte:
1) MM ( Maritime Mobile) – kui
amatöörraadiojaama kasutatakse veesõiduki pardal selle viibimisel
rahvusvahelistes vetes;
2) AM (Airborne Mobile) – kui
amatöörraadiojaama kasutatakse isiklikus kasutuses oleva õhusõiduki
pardal;
3) M (Mobile) – kui amatöörraadiojaama kasutatakse sõidukitel,
mida ei ole nimetatud punktides 1 ja 2;
4) P (Portable) – kui
amatöörraadiojaama kasutatakse käsijaamana.
(7) Amatöörraadiomajaka, mida kasutatakse kontrollpunktina raadioorienteerumise võistlusmaastikul, kutsung moodustatakse eesliitest MO ja sellele järgneda võivatest sümbolitest E, I, S, H, 5 või T.
(8) Liikuva maaside raadiosaatja kutsung moodustatakse ühest sõnast ja sellele järgnevatest numbritest.
(9) RDS (Radio Data System) tunnuskoodide moodustamise nõuetele vastavuse eelduseks on Eesti standardi EVS-EN 62106 sätestatud nõuded.
[RTL 2006, 42, 760 – jõust. 25.05.2006]
§ 5. Tehnilise Järelevalve Ameti poolt moodustatavate kutsungite väljastamine
[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]
(1) Tehnilise Järelevalve Ameti poolt moodustatavad kutsungid väljastatakse:
[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]
1) amatöörraadiojaamadele amatöörraadiojaama tööloal;
2)
raadioringhäälingusaatjatele, raadiosagedusalades alla 28 000 kHz töötavatele
raadiosideliini raadiosaatjatele, standardaja- ja sagedussignaali saatjatele ja
liikuva maaside raadiosaatjatele, mis töötavad ühiskasutusega
raadiosageduskanalitel või mille sagedusloa taotleja avaldab soovi kutsungi
väljastamiseks nende sagedusloal;
3) veesõidukite raadiosaatjatele veesõiduki
raadioloal;
4) õhusõidukite raadiosaatjatele õhusõiduki raadioloal;
5)
selektiivkutsungina liikuva mereside raadiosaatjatele, mis kasutavad
veesõidukiga side pidamisel selektiivväljakutseseadmeid, vastava
raadiosaateseadme sagedusloal ja veesõiduki raadioloal;
6) liikuva mereside
tunnuskoodina liikuva mereside raadiosaatjatele, mille identifitseerimiseks
kasutatakse veesõidukiga side pidamisel liikuva mereside tunnuskoodi, vastava
raadiosaateseadme sagedusloal või veesõiduki raadioloal.
(2) Raadiosideliini raadiosaatjale, mis kasutab rahvusvahelises sides rohkem kui ühte raadiosageduskanalit, võib väljastada igale raadiosageduskanalile eraldi kutsungi.
(3) Veesõidukitega side pidamiseks kasutatavale paiksele raadiosaatjale väljastatakse üks kutsung kõigi raadiosageduskanalite kohta.
(4) Amatöörraadiojaamale väljastatakse uus kutsung, kui muutub amatöörraadiojaama kasutaja raadioamatööri kvalifikatsiooniklass või amatöörraadiojaama registreeritud asukoht.
§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine
Teede- ja sideministri 28. aprilli 2000. a määrus nr 25 «Raadiokutsungite
moodustamise ja väljastamise kord» tunnistatakse kehtetuks.
1 Määruses on
arvestatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) põhikirja ja
konventsiooni täiendavate raadioeeskirjade artikliga 19 (Identification of
stations) ja lisaga 42 (Table of allocation of international call sign
series), Euroopa Postside ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide
Konverentsi (CEPT) soovitustega T/R 61-01 (CEPT Radio Amateur
Licence) ja T/R 61-02 (Harmonised Amateur Radio Examination
Certificate).