Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Nõuded kaabellevivõrgu piirkonnas vastuvõetava televisiooniprogrammi edastamise teenuse osutamisele

Vastu võetud 19.10.2005 nr 127
RTL 2005, 106, 1634
jõustumine 28.10.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Elektroonilise side seaduse» § 90 lõike 5 alusel.

§ 1.  Määruse eesmärk

  Käesoleva määruse eesmärgiks on kehtestada nõuded kaabelleviteenust osutavale sideettevõtjale kaabellevivõrgu piirkonnas tehnilistele nõuetele vastava signaalitugevusega vastuvõetava ringhäälingusaatja televisiooniprogrammi, mille edastamise eest ringhäälinguorganisatsioon tasu ei võta, edastamiseks.

§ 2.  Tehnilistele nõuetele vastav ringhäälingusaatja televisiooniprogramm

  (1) Kaabellevivõrgu piirkonnas vastuvõetav televisiooniprogramm loetakse tehnilistele nõuetele vastavaks, kui selle saatja signaali väljatugevus kaabellevivõrgu piirkonnas on võrdne või suurem lõigetes 2 ja 3 toodud suurustest.

  (2) Analoogringhäälingusaatja puhul peab vastuvõetava televisiooniringhäälingusaatja kujutise kandevsageduse väljatugevuse mediaanväärtus kaabellevivõrgu peajaama lähedal olema suurem või võrdne standardi EVS 734 punktis 5.4.10 toodud suurustest.

  (3) Digitaalringhäälingusaatja puhul peab vastuvõetava televisiooniringhäälingusaatja kanali kandevsageduse väljatugevuse mediaanväärtus kaabellevivõrgu peajaama lähedal olema võrdne või suurem järgnevas tabelis toodud suurustest:

		Süsteemi poolt nõutav minimaalne kandja taseme ja müra suhe C/N (dB)1
		2	8	14	20	26
Sagedusala	Kesksagedus (MHz)	Minimaalne väljatugevus Emed (dBµV/m), mille puhul saade on vastuvõetav
I	65	28	34	40	46	52
III	200	30	36	42	48	54
IV	500	35	41	47	53	59
V	800	39	45	51	57	63

¹ Minimaalne C/N sõltub kasutatavatest modulatsiooniparameetritest ja on antud standardi EVS-EN 300 744 (Digital Video Broadcasting (DVB); Framing structure, cannel coding and modulation for digital terrestrial television ) lisas A. Muudele tabelis esitamata C/N suhetele vastavad minimaalse väljatugevuse suurused saab leida lineaarse interpoleerimise teel.

§ 3.  Ringhäälingusaatja väljatugevuse mediaanväärtuse määramine

  (1) Ringhäälingusaatja signaali väljatugevuse mediaanväärtuse määramiseks mõõdetakse väljatugevus kaabellevivõrgu piirkonnas kaabellevivõrgu peajaamale võimalikult lähedal ja kohas, kus ümbritsevate objektide häiriv mõju signaali vastuvõtule on minimaalne.

  (2) Kaabellevivõrgu peajaam (headend) on seadmestik kaabellevivõrgus, mis ühendatakse vastuvõtuantenni või muu signaaliallika ja ülejäänud kaabellevivõrgu vahele, et töödelda edastatavat signaali.

  (3) Väljatugevust mõõdetakse vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi ITU) ITU-R SM.378 soovituses esitatud metoodikale.

  (4) Väljatugevuse mõõtmiseks võib kasutada ka teisi metoodikaid, mis peavad olema täielikult dokumenteeritud ja tagama määruses viidatud ITU soovituses nõutud mõõtetäpsuse.

  (5) Väljatugevus leitakse kümne mõõtmistulemuse mediaanväärtusena, kusjuures igal mõõtmisel muudetakse antenni asukohta vähemalt kümne meetri võrra saatja radiaalsuunas.

  (6) Eestikeelset teavet ITU-R soovituste kohta annab Tehnilise Järelevalve Amet.
[RTL 2008, 26, 383 - jõust. 05.04.2008]

§ 4.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Teede- ja sideministri 18. juuli 2001. a määrus nr 80 «Tehnilised nõuded kaabellevivõrguloaga määratud piirkonnas vastuvõetavate programmide kindlaksmääramiseks» tunnistatakse kehtetuks.