Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord
Vastu võetud 02.04.2008 nr 23
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4, § 10 lõike 2 punkti 3 ja § 19 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 perioodi struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Hariduse infrastruktuuri arendamine» (edaspidi prioriteetne suund) meetme «Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine» (edaspidi meede) raames investeeringute kava koostamise kord ning struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise tingimused ja kord.
(2) Määrusega kehtestatakse meetme rakendamiseks kutseõppeasutuste infrastruktuuri arendamise projektide kavandite kogumise ja hindamise, investeeringute kava ja taotluse koostamise ning toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord vastavalt Vabariigi Valitsuse 14.07.2005 protokollilises otsuses «Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005–2008» toodud eesmärkidele.
(3) Meedet rakendatakse Eesti Vabariigi territooriumil investeeringute kava alusel.
§ 2. Eesmärk
(1) Meetme eesmärk on tagada kutseõppeasutuste infrastruktuuri ajakohastamine vastavalt rakenduskava eesmärkidele.
(2) Meetme alaeesmärkideks on toetada infrastruktuuri arendamisega
seotud tegevusi, mis:
1) läbi ajakohastatud õppe- ja töökeskkonna
tagavad kutseõppe kvaliteedi tõusu;
2) läbi ajakohastatud
olmetingimuste muudavad kutseõppe kättesaadavaks kõigile soovijaile.
(3) Meetme raames ei anta riigiabi Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes.
§ 3. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
projekti kavand – rakendusasutusele käesoleva määruse lisas
kehtestatud vormil esitatud ettepanek objekti lülitamiseks
investeeringute kavva;
2) prioriteetse suuna juhtkomisjon –
haridus- ja teadusministri (edaspidi ministri) moodustatud
komisjon, mille ülesandeks on «Elukestva õppe» ja «Hariduse
infrastruktuuri arendamise» prioriteetsete suundade meetmete edenemise
jälgimine, sealhulgas: meetme tingimuste määruste ja programmdokumentide
heaks kiitmine, auditi tähelepanekute teatavaks võtmine, hinnangute
andmine prioriteetsete suundade eesmärkide täitmisele; prioriteetsete
suundade tegevuste seire ja hindamise aruannete teadmiseks võtmine ja
avatud taotlusvoorude tulemuste ja investeeringute kavade eelnõude heaks
kiitmine;
3) ehitamine – vastavalt «Ehitusseaduse» § 2
lõikele 6 ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine,
tehnosüsteemide muutmine või lammutamine;
4) renoveerimine
– olemasoleva hoone, tema tarindite ja/või ruumide taastamine esialgsel
kujul koos põhitarindite või tehnosüsteemide olulise
rekonstrueerimisega, hoone mahulised ja pinna põhiparameetrid ei muutu,
hoone säilitab oma põhilise kasutusotstarbe;
5) projekt
– kindla eesmärgi saavutamisele suunatud, ajas ja ruumis piiritletud
ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust
taotletakse ja kasutatakse;
6) taotlus – rakendusüksusele
pärast investeeringute kava kinnitamist Vabariigi Valitsuses esitatav
vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse
taotlemiseks;
7) objekt – kutseõppeasutuse hoonete ja
rajatiste kompleks või selle osa, samuti praktiliseks tööks vajalikud
seadmed, mille kohta on esitatud projekti kavand ja/või taotlus;
8)
hindajate kogu – haridus- ja teadusministri käskkirjaga
moodustatud kutsehariduse ekspertide grupp projektide kavandite
hindamiseks;
9) regioon – halduslikel, riigipoliitilistel või
analüütilistel eesmärkidel sisemise seotuse või sarnaste tunnuste alusel
defineeritud terviklik riigi territooriumi osa ehk piirkond (Eesti
regionaalarengu strateegia 2005–2015 alusel);
10) praktiline
töö – õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine
õppekeskkonnas. Praktiline töö toimub praktikumi, harjutustunni,
laboratoorse töö või koolis määratud muus vormis;
11)
õppebaas – õppekavas sätestatud õppe-eesmärkide täitmiseks
vajalik õppeotstarbeline materiaal-tehniline baas;
12) ideekonkurss
– vastavalt «Riigihangete seaduse» § 9 lõikele 2 menetlus, mille
tulemusena hankija võib omandada konkursi käigus žürii väljavalitud
kavandi või projekti peamiselt planeeringute, arhitektuuri,
inseneritööde, infosüsteemide või tarkvara arendamise või andmetöötluse
valdkonnas;
13) keskpikk perspektiiv – valdkonna arengut ning
strateegilise planeerimist tagav nelja-aastane perspektiiv;
14) õpilaskodu
– kooli struktuuriüksus, kus tagatakse õpilasele õppimis- ja
elamistingimused.
§ 4. Meetme rakendusasutus ja -üksus
(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
§ 5. Toetuse saaja
Toetuse saajaks võivad olla Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kohalike omavalitsuste hallatavad kutseõppeasutused.
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse projekti kavandite hindamise tulemusel koostatud investeeringute kavas sisalduvaid projekte, millega viiakse ellu lõikes 2 loetletud tegevusi ning mille kohta on tehtud toetuse taotluse rahuldamise otsus.
(2) Rakenduskava eesmärkidest tulenevalt on käesoleva meetme raames
toetatavad järgmised kutseõppeasutustes erialaseks ja praktiliseks
väljaõppeks kaasaegseid tingimusi loovad ja kutsehariduse kättesaadavust
tagavad tegevused:
1) kutseõppeasutuste praktilise ja teoreetilise
väljaõppe ruumide ja sellega seonduvate tugistruktuurideks ettenähtud
ruumide, hoonete ning tehnovõrkude renoveerimine ja vajadusel uute
ehitamine, samuti õppevahendite ja -seadmete vajalikus koguses ja
sortimendis soetamine;
2) õpilaskodude renoveerimine ja vajadusel
uute ehitamine.
§ 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need
vastavad järgmistele tingimustele:
1) kulud on kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)
nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11);
2)
kulud on kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21
lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a
määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude
abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»;
3)
kulud on meetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende
tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud;
4) kulud on
kooskõlas meetme tingimuste ja muude õigusaktidega.
(2) Meetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste otseselt
projekti elluviimise jaoks vajalike kulude katteks:
1) projekti
rakendamisega otseselt seotud personalikulu vastavalt Vabariigi
Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse
määramise tingimused ja kord» §-s 3 sätestatule;
2)
detailplaneeringu koostamise kulud;
3) ideekonkursi korraldamise
kulud;
4) ehitusuuringute (ehitusgeoloogilised ja ehitusgeodeetilised
tööd) teostamise kulud;
5) objekti projekteerimise ja
ehitamise kulud;
6) hankeprotseduuride läbiviimise ja
hankedokumentatsiooni ettevalmistamise kulud, kui need toovad projektile
lisaväärtust;
7) omanikujärelvalve teostamise kulud;
8)
tehnovõrkude väljaehitamisega seotud kulud ja ühendustasud, kui need
jäävad kinnistu piiresse kuni liitumispunktini ja kui need on otseselt
seotud konkreetse projekti tehnosüsteemide väljaehitamisega;
9)
kulud ehitise viimiseks vastavusse majandus- ja kommunikatsiooniministri
28. novembri 2002. a määruses nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja
kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates
ehitistes» sätestatud nõuetega;
10) õppetehnika,
-seadmete ja -inventari soetamise ning paigalduskulud;
11) kasutatud
seadmete ost vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse
nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 10 sätestatule;
12)
käibemaks vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse
nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 6 sätestatule;
13)
kinnisasja ostmise kulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari
2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude
abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»
§ 15 punktis 11 sätestatule;
14) ehitise
laiendamise ja rekonstrueerimise ajal asendusruumide üürimise kulud
õppetöö läbiviimiseks juhul, kui eelnimetatud ehitustööde tõttu on
ehitises võimatu õppetööd läbi viia;
15)
seadusandluses ettenähtud lubade ja kooskõlastuste taotlemisega seotud
kulud;
16) muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste
elluviimiseks vältimatult vajalikud kulud.
(3) Meetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
1)
erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitletav kulu;
2)
üldkulud;
3) liiklusvahendi soetamise kulud;
4)
mitterahalised sissemaksed;
5) amortisatsiooni kulud;
6)
hooldusremondi kulud;
7) projekti finantskulud (tehingutasud,
kasutusliisingule tehtud kulutused, valuutakahjum, pangakonto
hooldamisega seotud kulud ning muud üksnes finantseerimisega seotud
kulutused, notaritasud);
8) kasumi teenimisele suunatud ruumide
projekteerimis- või ehitamiskulud või nendega seotud kulud;
9)
spordihoone ja -rajatise projekteerimis- või ehitamiskulud või nendega
seotud kulud;
10) muud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse
31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse
kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja
kord» §-s 15 sätestatule.
§ 8. Toetuse piirmäär ja maksimaalne ulatus
(1) Toetuse määr projekti kohta on kuni 100 protsenti abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu miinimummäär 0 protsenti.
(2) Taotletav kogusumma ühe taotleja kohta on kuni 300 000 000 krooni. Toetuse minimaalne summa rakendusüksusele esitatava ühe toetuse taotluse kohta on 500 000 krooni.
§ 9. Abikõlblikkuse periood
(1) Meetme rakendamise kulude ja tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2007 – 31. august 2015.
(2) Projekti tegevuste ja kulude abikõlblikkuse algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses, mille teeb rakendusüksuse juhatus taotluse põhjal, kus taotleja toob muuhulgas ära kulude tekkimise aja, mis ei tohi olla varasem kui 1. jaanuar 2007. Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.
2. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA
§ 10. Investeeringute kava koostamine ja kinnitamine
(1) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus investeeringute kava eelnõu, mis kinnitatakse vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõikes 2 sätestatule.
(2) Tulenevalt vajadusest, esitatud projekti kavanditest ja nende rahuldamise mahust on rakendusasutusel õigus koostada abikõlblikkuse perioodi jooksul mitu investeeringute kava eelnõud või olemasolevat investeeringute kava muuta.
(3) Investeeringute kava sisaldab abikõlblikkuse perioodil kavandatavate projektide nimekirja, toetuse maksimaalset summat, määra ja projektide hinnangulist maksumust.
(4) Investeeringute kava koostamine toimub rakendusasutuses järgmistes
etappides:
1) projekti kavandite kogumine;
2) projekti kavandite
hindamine;
3) hindamise tulemusena investeeringute kava eelnõu
koostamine;
4) investeeringute kava kinnitamine.
(5) Projekti kavandite kogumise korraldab rakendusasutus. Projekti kavandite kogumisest teavitab rakendusasutus kõiki §-s 5 määratletud sihtgrupi esindajaid kirjalikult. Projekti kavandite kogumine kestab kuni 30 tööpäeva.
(6) Investeeringute kava eelnõu koostab rakendusasutus esitatud projekti kavandite hindamise tulemusel tekkinud eelistusnimekirjade alusel ja kooskõlastab investeeringute kava eelnõu prioriteetse suuna juhtkomisjoniga.
(7) Minister esitab eelistusnimekirja alusel koostatud investeeringute kava Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.
(8) Peale investeeringute kava kinnitamist saavad kavas nimetatud projekti kavandi esitajad õiguse esitada toetuse taotlus rakendusüksusele.
§ 11. Projekti kavandite esitajad ja esitamise kord
(1) Projekti kavandeid võivad esitada:
1) Haridus- ja
Teadusministeeriumi hallatavad kutseõppeasutused;
2) kohalike
omavalitsuste hallatavad kutseõppeasutused.
14.11.2013 12:58
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "omavalitsuste" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Haridus- ja Teadusministeeriumi 13.11.2013 taotlust nr 8-5/13/6340.
(2) Projekti kavandid esitatakse rakendusasutusele määruse lisas kinnitatud vormil ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna koos projekti kavandi digitaalse koopiaga elektroonilisel andmekandjal. Taotleja vastutab paberil esitatud ja digitaalse projekti kavandi samasuse eest.
(3) Kutseõppeasutus võib esitada ühe või mitu projekti kavandit. Mitme projekti kavandi esitamisel tuleb määruse lisas toodud vormis märkida kõigi projekti kavandite kogusumma ja objektide loetelu ühe taotleja kohta.
§ 12. Projekti kavandi esitaja kohustused
Projekti kavandi esitaja on kohustatud:
1) esitama rakendusasutuse
nõudmisel projekti kavandi esitaja ja/või projekti kavandi kohta
lisateavet rakendusasutuse poolt sätestatud korras ja tähtajal;
2)
võimaldama rakendusasutusel kontrollida projekti kavandi ja selle
esitaja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
3)
viivitamata teavitama rakendusasutust projekti kavandis esitatud
andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad
mõjutada projekti kavandi kohta otsuse tegemist;
4) tõendama
rakendusasutuse nõudmisel projekti kavandis nimetatud projekti
teostamiseks vajalike dokumentide olemasolu ning nõudmisel need esitama;
5)
täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 13. Nõuded projekti kavandile
(1) Projekti kavand peab vastama järgmistele nõuetele:
1)
projekti kavand on esitatud õigeaegselt meetme tingimustes ettenähtud
korras ja vormis;
2) projekti kavand vastab §-s 6 toodud
toetatavatele tegevustele;
3) projekti kavandis on märgitud projekti
kogumaksumus, tuues välja projekti abikõlblikud ja mitteabikõlblikud
kulud ning kulude katteallikad;
4) projekti kavandis kirjeldatud
projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta
31. augustiks;
5) omafinantseeringu olemasolu korral on välja
toodud selle maht;
6) mitteabikõlblike kulude esinemisel on
kirjeldatud nende maht ja rahastamise allikad;
7) projekti kavandis
kirjeldatud andmed on täielikud ja õiged;
8) projekti
kavandis taotletav toetus ei sisalda kulu, mille hüvitamiseks on varem
saadud riigieelarvelisi, Euroopa Liidu või välisabi vahendeid;
9)
projekti kavandi on allkirjastanud projekti kavandi esitaja
esindusõiguslik isik.
(2) Kohalike omavalitsuste hallatavad kutseõppeasutused esitavad kooli
pidaja kinnituskirja, et kutseõppeasutus:
1) on majanduslikult
jätkusuutlik;
2) omab vahendeid mitteabikõlblike ja projekti
võimaliku kallinemisega seotud kulude katmiseks;
3)
omafinantseerimise korral omab vajalikke vahendeid või, milliseid
täiendavaid vahendeid ta taotleb riigieelarvest;
4) on
nõuetekohaselt täitnud õigusaktidest tulenevad riiklike ja projekti
kavandi esitaja asukoha kohalike maksude tasumise kohustused;
5) on
ruumide ja hoonete, mille renoveerimiseks või ehitamiseks ning
kasutatava hoone ümbritseva territooriumi, mille korrastamiseks toetust
taotletakse, valdaja või omanik ning kasutab neid sihtotstarbeliselt
vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
(3) Projekti kavandi esitaja lisab projekti kavandile kutseõppeasutuse kehtiva arengukava.
§ 14. Rakendusasutuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusasutus on kohustatud:
1) tegema projekti kavandite
esitamise vormid ja juhendmaterjalid õigeaegselt kättesaadavaks oma
veebilehel;
2) vastu võtma ja registreerima projekti kavandi oma
dokumendihaldussüsteemis;
3) tegema projekti kavandile tehnilise
eelkontrolli hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates projekti kavandi
registreerimisest;
4) edastama tehnilise eelkontrolli läbinud
projekti kavandid hindajate kogule sisuliseks hindamiseks;
5)
teavitama projekti kavandi esitajaid projekti kavandite hindamise
tulemustest;
6) andma investeeringute kavas loetletud projektide
kavandite esitajatele juhiseid edasisteks toiminguteks; hiljemalt
25 tööpäeva jooksul pärast investeeringute kava kinnitamist;
7)
mitte avaldama menetluse käigus vastavalt «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõikele 4 informatsiooni ega dokumente
projekti kavandi ja esitaja kohta.
(2) Projekti kavandi nõuetele vastavuse kontrolli teostamisel on rakendusasutusel õigus nõuda esitajalt selgitusi projekti kavandis toodud andmete kohta, kui ta leiab, et projekti kavand ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.
(3) Projekti kavandi osas, mille andmed on puudulikud, puuduvad kohustuslikud lisadokumendid või esitatud andmed ei ole piisavalt selged, teeb rakendusasutus esitajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku täiendada projekti kavandit 3 tööpäeva jooksul. Kui projekti kavandi esitaja ei esita 3 tööpäeva jooksul parandatud ettepanekut või kui investeerimisettepanek on endiselt puudulikult täidetud, on rakendusasutusel õigus lugeda projekti kavand tehnilise eelkontrolli mitteläbinuks ja menetlus lõpetada ning projekti kavandi esitajat teavitatakse sellest 5 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.
(4) Rakendusasutusel on õigus projekti kavandite tehnilisse eelkontrolli kaasata eksperte.
§ 15. Projekti kavandite hindamine
(1) Projektide kavandeid hindab hindajate kogu, võttes aluseks lõikes 2 sätestatud prioriteetse suuna üldised valikukriteeriumid ja lõigetes 5–10 esitatud hindamiskriteeriumid.
(2) Rakenduskava seirekomisjoni poolt kinnitatud prioriteetse suuna
üldised projektide valikukriteeriumid on järgmised:
1)
tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkide saavutamisele;
2)
projekti teostatavus abikõlblikkuse perioodi jooksul;
3) toetuse
vajalikkus projekti edukaks elluviimiseks;
4) projekti pikaajaline
positiivne mõju ja jätkusuutlikkus;
5) projekti tegevuste
seotus kohalike, regionaalsete ja valdkondlike strateegiatega.
(3) Hindajate kogu võib projektide hindamisesse kaasata ka teiste valdkondade eksperte.
(4) Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse alates 2004. aastast kutseõppeasutustesse tehtud investeeringuid ja nende jaotumist regiooniti. Seejuures eelistatakse vähem investeeringuid saanud õppeasutusi ja regioone.
(5) Esimeses etapis hinnatakse projekti vajalikkust kolmes
prioriteetsuse järgi esitatud kategoorias:
1) praktiliseks tööks
vajalike õppebaaside ehitamine ja/või renoveerimine ning õppevahendite
ja -seadmetega sisustamine;
2) õpilaskodude ehitus ja/või
renoveerimine ning sisustamine;
3) muu õppeotstarbelise
infrastruktuuri ehitus ja/või renoveerimine ning sisustamine.
(6) Praktiliseks tööks vajalike õppebaaside ehitamise, renoveerimise
ning õppevahendite ja -seadmetega sisustamise projektide hindamisel
arvestatakse:
1) Projekti tegevuste seotust riiklike, valdkondlike,
regionaalsete ja kohalike vajadustega, mille raames hinnatakse projekti
kavandeid lähtudes järgmistest aspektidest:
a) mõju
üleriigiliste või valdkondlike arengukavade, strateegiate täitmisele ja
suundumuste arvestamisele;
b) mõju regiooni majanduse ja ettevõtluse
arengule;
c) tehtud ja kavandatavad investeeringud regiooni või
valdkonda;
d) regioonis ja valdkonnas olemasolev ja perspektiivne
tööjõuvajadus;
e) täienduskoolituse ja ümberõppe
vajadus regioonis ja valdkonnas.
2) Objekti võimaliku kasutamise
intensiivsust ja efektiivsust, hinnates:
a) praegust ja
perspektiivset kasutajate hulka;
b) analoogsete ruumide ja seadmete
olemasolu ning mitteolemasolu regioonis arvestades kutseõppeasutuste
regionaalsete kokkulepetega;
c) seadmete ja ruumide ristkasutamise
võimalust teiste õppeasutuste õppijate poolt;
d)
võimalust kasutada ruume ja seadmeid ka teiste erialade õpetamisel.
3)
Projekti pikaajalist positiivset mõju ja jätkusuutlikkust, hinnates:
a)
õppijate potentsiaalset olemasolu vähemalt keskpikas perspektiivis;
b)
vastava kutseala potentsiaali regioonis ja valdkonnas keskpikas
perspektiivis;
c) kvalifitseeritud õpetajate olemasolu;
d)
potentsiaali tegutseda täienduskoolitus- ja ümberõppe keskusena;
e)
tegutsemist kutseõpetajate täienduskoolituskeskusena;
f)
tegutsemist kutseeksamikeskusena.
(7) Õpilaskodude ehituse, renoveerimise ja sisustamise projektide
hindamisel arvestatakse järgnevat:
1) õpilaskodu kasutavate
õppijate arvu;
2) õppeasutuse õppekohtade arvu ja õpilaskodu
kasutavate õppijate arvu suhet;
3) õpilaskodu praegust olukorda
ja elamistingimusi;
4) potentsiaalset kasutajate hulka keskpikas
perspektiivis silmas pidades õppeinfrastruktuuri tehtavaid
investeeringuid.
(8) Muu õppeotstarbelise infrastruktuuri ehitamise, renoveerimise ja
sisustamise projektide hindamisel arvestatakse järgnevat:
1)
objekti olulisust kooli kui terviku toimimise seisukohast;
2) objekti
praegust olukorda;
3) kooli infrastruktuuri komplekssust;
4)
perspektiivset kokkuhoidu ja ruumikasutuse efektiivsuse paranemist.
(9) Projekti kavandite hindamise tulemusena esitab hindajate kogu rakendusasutusele kirjaliku arvamuse, kas praktiliseks tööks vajalike õppebaaside, õpilaskodu ja muu õppeotstarbelise infrastruktuuri ehitamise, renoveerimise ning õppevahendite ja -seadmetega sisustamise projekt on perspektiivne investeeringu tegemiseks, ning kas toetus on vajalik projekti edukaks elluviimiseks. Seejuures arvestatakse terviklahendusi, kus uuendamine viiakse läbi kompleksselt tervete õppehoonete kaupa arvestades sellest tulenevat sünergilist efekti.
(10) Positiivse esimese etapi hindamisotsuse korral hinnatakse teises
etapis projekti teostatavust ja ettevalmistuse kvaliteeti arvestades:
1)
ruumiprogrammi otstarbekust kutseala spetsiifilistest nõudmistest ja
perspektiivsest õppijate hulgast lähtuvalt;
2)
õppevahendite, -seadmete ja muu sisseseade vajalikkust ja otstarbekust;
3)
ehitustehnilist otstarbekust ja efektiivsust;
4) eelarve optimaalsust
ja kuluartiklite põhjendatust;
5) projekti elluviiva meeskonna
ning vajaliku oskusteabe olemasolu ja pädevust;
6) ajakava
realistlikkust;
7) tegevuste läbimõeldust ja mõju eesmärkide
saavutamisele;
8) ettevalmistuste senist taset ja valmisolekut
investeeringu rakendamiseks.
(11) Projektide eelistusnimekirjade põhjal koostab rakendusasutus investeeringute kava eelnõu arvestades rakenduskavas kinnitatud indikaatoritega.
(12) Projekti kavandi võib rahuldada täies mahus, osaliselt või jätta projekti kavand rahuldamata. Osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust tuleb põhjendada.
(13) Projekti kavandi osalise rahuldamise ettepaneku võib teha rakendusasutus vaid projekti kavandi esitaja nõusolekul, kes peab oma nõustumisest teavitama 10 tööpäeva jooksul vastava teate saamisest. Kui projekti kavandi esitaja ei ole projekti kavandi osalise rahuldamisega nõus ja projekti kavandi täieliku rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, jäetakse projekti kavand rahuldamata.
§ 16. Investeeringute kava muutmine
(1) Rakendusasutus võib investeeringute kava täpsustada ja algatada investeeringute kava muutmise tulenevalt riigieelarve menetlemisel investeeringute mahtudesse tehtavatest muudatustest, meetme vahendite tegelikust kasutamisest, toetusega seotud mahtude täpsustumisest ja muudest asjaoludest.
(2) Investeeringute kavas kinnitatud projekti rakendamata jätmisel või
katkestamisel või toetuse kasutamata jätmisel ja vabade vahendite
tekkimisel meetme eelarves teeb rakendusasutus, kooskõlastades ettepaneku
prioriteetse suuna juhtkomisjoniga, ministrile ettepaneku:
1)
rahastada pingereas esimesena investeeringute kavast välja jäänud
projekti kavandeid või
2) kuulutada välja uus, osaline või
suunatud projektide kavandite kogumise voor või
3) kirjalikult
teavitada projektide elluviijaid investeeringute kava muutmisest
vabanenud eelarve mahust ja seoses projekti kallinemisega projektile
antava toetuse summa suurendamise taotluste esitamise tähtajast. Juhul
kui projekti abikõlblike kulude eelarve suureneb võib toetuse taotluse
rahuldamise otsuse muutmisega toetuse summat suurendada projekti
abikõlblikkuse perioodi jooksul üks kord ja seda juhul, kui projekti
lõpptähtaja saabumiseni on jäänud vähemalt 12 kuud.
25.08.2014 8:20
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „ettepaneku“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Haridus- ja Teadusministeeriumi 22.08.2014 kirja 8-4/14/4935-4
(3) Täiendava ettepaneku esitamisele ja hindamisele kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut.
(4) Investeeringute kava muutmise kinnitab Vabariigi Valitsus.
3. peatükk
TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE
§ 17. Taotlemise korraldus
(1) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti kavandi esitajal (edaspidi toetuse taotleja) on õigus 6 kuu jooksul peale investeeringute kava või selle muudatuse kinnitamist esitada rakendusüksusele toetuse taotlus.
(2) Toetuse taotleja esitab vormikohase taotluse rakendusüksusele koos nõutud lisadokumentidega. Taotlusvormi kehtestab rakendusasutus.
(3) Taotlus esitatakse ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna koos digitaalse taotluse koopiaga elektroonilisel andmekandjal. Taotleja vastutab paberil esitatud ja digitaalse taotluse samasuse eest.
(4) Rakendusasutus esitab, pärast investeeringute kava kinnitamist, rakendusüksusele elektrooniliselt investeeringute kavas olevate projekti kavandite koopiad koos omapoolsete märkustega, sh märkustega projekti kavandile esitatud täiendavate tingimuste kohta.
§ 18. Nõuded taotlejale
Toetuse taotleja peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 1 punktides 1–9 esitatud nõuetele ning muudele meetme määruses sätestatud nõuetele.
§ 19. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus
on esitatud meetme tingimustes ettenähtud korras;
2) toetust
taotletakse §-s 6 sätestatud toetatavatele tegevustele ning nimetatud
tegevuste tarbeks kavandatud kulud on kooskõlas §-s 7 sätestatud
abikõlblikkuse reeglitega;
3) taotletud toetuse suurus ei ületa
investeeringute kavas sätestatud toetuse määra ja projekti hinnangulist
maksumust;
4) omafinantseeringu olemasolul on eelarves välja toodud
omafinantseeringu maht;
5) taotluses sisalduva projekti tegevused
planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks;
6)
taotluses sisalduva projekti eelarves ja rahastamiskavas on selgesti
eristatud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud;
7)
taotlus on kooskõlas investeeringute kavas kirjeldatud projekti
kavandiga;
8) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
9)
taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik omakäelise
allkirjaga.
(2) Rakendusüksus võib taotluse vastavuse hindamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud informatsiooni, sealhulgas taotleja raamatupidamisarvestuses kajastatava projekti raamatupidamisarvestuse korraldamise kirjeldust.
(3) Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb taotlusele lisada järgmised
lisad ja taotluses esitatud andmeid tõendavad dokumendid:
1)
projektijuhi CV;
2) taotleja esindaja isikut tõendava dokumendi
koopia, seadusjärgset esindusõigust mitteomava isiku puhul tema volitusi
tõendav dokument;
3) projektiga seotud hanke puhul koopiad
eelteadetest, teadetest, pakkumise kutsetest, tehnilisest kirjeldusest,
ideekonkursi kutsetest, deklaratsioonidest (ka «Riigihangete seaduse»
§ 16 lõikes 1 sätestatud hankelepingu sõlmimise korral), vaidlustustest,
koosolekute protokollidest, väljavalitud hinnapakkumistest ja maksumuste
ning tasuvuse põhjendustest;
4) ehitus- ja
renoveerimisprojektide puhul omandi- ja rendisuhteid kinnitavad
dokumendid;
5) ehitusliku projektdokumentatsiooni arhitektuuriline
osa (sh koopia kehtivast detailplaneeringust, ruumiprogramm,
ehitusprojekti ekspertiisi hinnang, keskkonnamõjude hinnang);
6)
projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused;
7)
projektiga seotud lepingute koopiad;
8) kinnituskiri, et taotleja ei
kasuta ettevõtlustulust saadud rahalisi vahendeid projekti
kuludokumentide tasumisel ning ei lisa rakendusüksusele esitatavatele
väljamaksetaotlustele kuludokumente, mis on tehtud ettevõtluse tarbeks,
kui piiratud käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soovib käibemaksu
arvestamist projekti abikõlblike kulude hulka;
9) kasutatud
varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et varustusega seoses ei
ole eelneva 7 aasta jooksul antud siseriiklikku ega Euroopa Ühenduse
toetust;
10) raamatupidamislik kontoplaan;
11) eelmise
majandusaasta aruande auditeeritud ja kinnitatud koopia;
12) Maksu-
ja Tolliameti tõend maksuvõlgnevuste puudumise kohta;
13)
teavituskava.
§ 20. Toetuse taotleja kohustused
Toetuse taotleja on kohustatud:
1) vastama rakendusüksuse poolt
toetuse taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele ja esitama
täiendavaid dokumente;
2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida
taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust
tegelikkusele, sh teostada paikvaatlust;
3) esitama rakendusüksusele
ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
4)
teavitama rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigis esitatud
andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad
mõjutada rakendusasutuse või -üksuse või toetuse taotleja poolt oma
kohustuste täitmist;
5) järgima «Riigihangete seaduses» ning
meetme tingimuste määruse § 25 punktis 11 sätestatut;
6)
täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama
rakendusüksusele informatsiooni muutuste kohta, mis võivad mõjutada
taotluse kohta otsuse tegemist.
§ 21. Taotluse menetlemine
(1) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.
(2) Taotluse menetlemine koosneb toetuse taotluse registreerimisest, toetuse taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest ning andmete kandmisest struktuuritoetuse riiklikku registrisse nende toetuse taotluste osas, mille suhtes on tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus.
(3) Taotluste kontrolli korraldab rakendusüksus, mis:
1) vaatab
taotlused läbi 2 kuu jooksul alates taotluse registreerimisest
rakendusüksuses;
2) taotluse registreerimisel kontrollib
rakendusüksus taotleja vastavust käesolevas määruses esitatud nõuetele
ja taotluse tehnilist vastavust taotlusvormile ning § 19 lõikes 3
sätestatud kohustuslike lisadokumentide olemasolu. Vajadusel kaasatakse
nõuetele vastavuse kontrollimiseks eksperte;
3) juhul, kui
taotluses esineb ebatäpsusi, informeerib sellest viivitamatult
taotlejat, andes toetuse taotlejale vähemalt 10 tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks. Rakendusüksuse poolt antav puuduste kõrvaldamise viimane
tähtaeg ei või olla hilisem, kui 3 kuud peale taotluse registreerimist
rakendusüksuses;
4) juhul, kui punktis 3 nimetatud tähtaja
jooksul ei ole taotluses puudusi kõrvaldatud, lõpetab rakendusüksus
taotluse menetlemise, tehes taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning
teeb rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava muutmine.
§ 22. Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
(1) Taotluse võib rahuldada täielikult või osaliselt või jätta rahuldamata.
(2) Taotluse võib rahuldada osaliselt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 17 lõikes 1 toodud alustel.
(3) Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksuse juhatus. Enne otsuse langetamist edastab rakendusüksuse juhatus toetuse taotluse rahuldamise otsuse eelnõu rakendusasutusele kooskõlastamiseks. Peale kooskõlastamist teavitab rakendusüksuse juhatus taotlejat toetuse taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused.
(4) Taotleja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja, märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale prognoosi väljamakse taotluste esitamise kohta.
(5) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudmistest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama.
(6) Toetuse kasutamisest loobumisel saadab taotleja rakendusüksusele teatise, toetusest loobumise kohta. Kinnituskirja tähtajaks tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena. Toetusest loobumise korral teeb rakendusüksus ettepaneku rakendusasutusele investeeringute kava muutmise algatamiseks.
(7) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juhatus otsuse taotluste rahuldamise kohta või rahuldamata jätmise kohta. Otsus tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
(8) Taotluse osalise rahuldamise otsuse koostamisel lähtutakse lõigetes 2, 3 ja 9 sätestatust.
(9) Toetuse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja
õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades muuhulgas:
1)
otsuse tegemise kuupäeva;
2) otsuse tegemise põhjenduse ja aluse;
3)
toetuse saaja;
4) toetatava projekti nime;
5) toetuse maksimaalse
suuruse summana Eesti kroonides ja osakaaluna projekti abikõlblikest
kuludest;
6) kulude ja tegevuste abikõlblikkuse perioodi;
7)
projekti rahastamiskava ja -eelarve;
8) väljamakse taotluste
esitamise korra;
9) väljamaksete tegemise tingimused osaliselt
tasutud kuludokumentide alusel;
10) toetuse tagasinõudmise alused;
11)
aruannete esitamise tähtajad.
(10) Rakendusüksuse juhatus teeb toetuse taotluse rahuldamata jätmise
otsuse kui taotlus ei vasta nõuetele või kui esineb vähemalt üks
alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on teadlikult esitatud
ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse
või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
2)
taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
3)
käesolevas määruses toetuse taotlejale esitatud muud nõuded ei ole
täidetud;
4) taotlejale on tehtud põhjendatud ettepanek taotluse
osaliseks rahuldamiseks ning taotleja lükkab ettepaneku tagasi.
(11) Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1)
otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev;
3) otsuse tegemise
põhjendus ja õiguslik alus;
4) toetuse taotleja;
5)
projekti nimi;
6) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.
(12) Taotleja võib «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 34 alusel rakendusüksuse juhatuse otsuse peale esitada rakendusasutusele läbi rakendusüksuse vaide. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» ja «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
§ 23. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsusele.
(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt toetuse
taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
1) muutuvad toetuse
saaja juriidilised andmed või investeeringu objekti omandisuhte andmed;
2)
muutub toetuse saaja staatus käibemaksukohustuse suhtes;
3)
toetuse saaja soovib muuta projekti rakendamise või kulude
abikõlblikkuse perioodi;
4) toetuse saaja soovib muuta projekti
tegevus- või ajakava;
5) toetuse saaja soovib taotleda
lisatoetust või suurendada esialgset eelarvet;
6) toetuse saaja
soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul kulukohtade
lõikes rohkem kui 10% eelarve mahust;
7) muutuvad projekti
eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused või saavutatavad tulemused;
8)
toetuse saaja soovib muuta rahastamisplaani rahastamisallikate lõikes.
(3) Juhul kui toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul vähem, kui lõike 2 punktis 6 sätestatud on toetuse saaja kohustatud rakendusüksust enne muudatuste tegemist kirjalikult teavitama.
(4) Toetuse saaja on kohustatud teavitama rakendusüksust kõigist projekti hankelepingu muudatustest, mis toovad kaasa projekti eelarve mahu muutuse.
(5) Rakendusüksusel on õigus keelduda toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või kui meetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid.
(6) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist.
(7) Lõikes 2 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumisel võib rakendusüksus teha toetuse tagasinõudmise otsuse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» § 11 lõikele 1.
§ 24. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud alustel.
(2) Otsus toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajani.
4. peatükk
TOETUSE KASUTAMINE
§ 25. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise toetuse
rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt,
sealhulgas:
1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja
toetuse taotluse rahuldamise otsusega;
2) esitab rakendusüksusele
tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid, rakendusüksuse poolt
ettenähtud vormil, viisil ja tähtaegadel;
3) tagab, et
toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulutused ja neid
kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja
maksedokumentidest selgelt eristatavad;
4) säilitab taotluse, toetuse
ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik
projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud
asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta
31. detsembrini;
5) võimaldab teostada kontrolli,
kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid vastavalt «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 22 punktis 8 sätestatule;
6)
võimaldab järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti
teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja
omab, rendib või muul moel kasutab;
7) annab audiitori ja
järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud
andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
8)
osutab auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
9)
tagab ehituse omanikujärelevalve kooskõlas «Ehitusseadusega»;
10)
järgib projekti elluviimisega seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete
seaduses» kehtestatud nõudeid või juhul, kui toetuse saaja ei ole
hankija «Riigihangete seaduse» mõistes, järgib «Riigihangete seaduse»
§-s 3 toodud põhimõtteid;
11) alla riigihanke
piirmäära jääva hanke, mille maksumus ületab 10 000 eurot (ilma
käibemaksuta), korraldamisel võtab vähemalt kolm võrreldavat
hinnapakkumist. Juhul kui toetuse taotlejale kohaldatav
organisatsioonisisene kord sätestab madalama piirmäära, kohaldatakse
seda. Toetuse saaja kohustub rakendusüksuse nõudmisel esitama igal ajal
rakendusüksusele kõik hangetega seotud dokumendid;
12)
tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade
olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise;
13) tagab
õigusaktides sätestatud korras toetuse kasutamisel tekkiva vara
arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi
omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude
õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
14) tagab
meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, keskkonnakaitsenõuete ja
konkurentsireeglite järgimise;
15) tagab projekti eesmärgi
täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise
ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006,
millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks
määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–78) artiklis 57
sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppemisest;
16) näitab toetuse kasutamisel, et
tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu
struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel kooskõlastades sümboolika
kasutamise eelnevalt rakendusüksusega, vastavalt Vabariigi Valitsuse
30. augusti 2007. a määrusele nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja
kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud
objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused
ning kord»;
17) informeerib rakendusüksust projekti elluviimist
takistavatest asjaoludest ning kõikidest kavandatavatest projektiga
seotud muudatustest;
18) informeerib kirjalikult rakendusüksust
muudatustest toetuse saaja projektiga seotud omandisuhetes;
19)
maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses
märgitud summas ja tähtajaks tagasi. Tagastatava summa jäägilt
arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
20) projekti
abikõlblikkuse perioodil või viis aastat peale abikõlblikkuse perioodi
tulu tekkimisel, mis ületab toetuse taotluses prognoositud tulu, täidab
Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 11 sätestatud
kohustusi;
21) täidab teisi «Perioodi 2007–21013 struktuuritoetuse
seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise
otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.
§ 26. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) kontrollida projekti
teostamist toetuse saaja territooriumidel, ruumides või mis tahes muul
moel, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise
tingimuste täitmist, sealhulgas teostada projekti järelevalvet, sh
paikvaatlust;
2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja
majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või
projekti teostamine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel antud
õigusaktides sätestatud tingimusi;
3) osaleda vaatlejana
hankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel;
4)
osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja
koosolekutel;
5) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde
teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
6) vajadusel
algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmist, teavitades toetuse saajat
sellest eelnevalt kirjalikult;
7) peatada toetuse väljamaksed toetuse
saajale tagasimaksetega seotud projekti või toetuse saaja kõikide
projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
8)
teostada muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle
alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.
(2) Rakendusüksuse kohustus on:
1) toetuse taotluse, projektide
seire, järelevalve ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse
riiklikku registrisse;
2) toetuse kasutamise seire läbiviimine,
järelevalve teostamine ning aruandluse kontrollimine;
3) meetme
seirearuande ja lõpparuande koostamine ning aruandes sisalduvate andmete
õigsuse kinnitamine rakendusüksuse juhi poolt ning edastamine
rakendusasutusele;
4) toetuse saaja poolt koostatud projekti
lõpparuande läbivaatamine, täiendamine ja kooskõlastamine ning
edastamine rakendusasutusele teadmiseks;
5) toetuse saajale toetuse
andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgituste andmine;
6)
toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmete
esitamine;
7) toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaadete
koostamine ja avalikustamine;
8) struktuuritoetuse järelevalve, sh
ettekirjutuse tegemine ning ettekirjutuse täitmise jälgimine;
9)
rikkumistest teavitamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri
2006. a määrusele nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning
toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise
tingimused ja kord»;
10) väljamaksete menetlemine, sh kulude
abikõlblikkuse kontroll;
11) toetuse andmise ja kasutamisega
seotud dokumentide säilitamine vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
12)
muud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel
antud õigusaktides, käesolevas määruses sätestatud ja halduslepingus
kokkulepitud toimingud.
5. peatükk
TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE
JA VÄLJAMAKSETE TEGEMINE
§ 27. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Projekti seirearuande vormi koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormi eelnevalt rakendusasutusega. Toetuse saaja esitab projekti seirearuande rakendusüksusele.
(2) Toetuse kasutamise seire ja hindamise regulatsiooni ning nõuded seirearuannetes ja meetme lõpparuandes esitatavale infole kehtestab rakendusasutus seire aruande esitamise korras vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 24.
§ 28. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» alusel ja vastaval toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud väljamakse taotluste esitamise korrale.
(2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele väljamaksetaotluse vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud väljamakse taotluste esitamise korrale, rakendusüksuse poolt etteantud vormil koos rakendusüksuse poolt nõutud kuludokumentide ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiatega.
(3) Väljamaksed osaliselt tasutud või tasumata kuludokumentide alusel on lubatud rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 6 kohaselt.
(4) Esitatud väljamaksetaotluste kontroll rakendusüksuses teostatakse 20 tööpäeva jooksul alates väljamaksetaotluse registreerimisest rakendusüksuses.
(5) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest 20 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja esitama parandatud väljamaksetaotluse rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks.
(6) Toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus investeeringute kavale ja toetuse rahuldamise otsusele. Väljamaksed tehakse reeglina toetuse saajale, arvestades rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 3 lõikes 6 toodud erisusi.
| Minister Tõnis LUKAS |
| Kantsler Sirje JÕGISTE |
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi
Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri
29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.
|
Lisa 1
KINNITATUD haridus- ja teadusministri 02. aprilli 2008. a määrusega nr 23 |
„Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Hariduse infrastruktuuri arendamine” meetme „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine” projekti kavandi vorm
Käesolev projekti kavand esitatakse rakendusasutusele originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna koos projekti kavandi digitaalse koopiaga elektroonilisele andmekandjal. Taotleja vastutab paberil esitatud ja digitaalse projekti kavandi samasuse eest.
A Taotleja andmed
|
1. Taotleja: |
|
|
|
|
|
2. Registrikood: |
|
|
|
|
|
3. Kontaktandmed: |
|
|
Postiaadress: Telefon ja faks: E-post: www-aadress: |
|
|
4. Käibemaksukohuslus: |
|
|
Jah Reg. nr: Ei |
|
|
5. Esindaja põhimääruse/ põhikirja/ volituse alusel: |
|
|
Nimi: Ametikoht: Telefon: E-post: |
|
|
5. Kutseõppeasutuse senine tegevus: õppesuunad, õpetajate ja töötajate arv, õppijate arvu dünaamika viimase viia aasta jooksul, õpilaskodu kohtade arv ja seda kasutavad õppijad jms: |
|
|
|
|
|
6. Investeeringud alates 01.01.2004: |
|
|
|
|
|
7. Õppeasutuse esitatavad projekti kavandid objektiti:
|
Hinnanguline maksumus |
|
a) |
|
|
b) |
|
|
|
|
|
Kogusumma |
|
B Praktiliseks tööks vajalike õppebaaside ehitamine ja/või renoveerimine ning õppevahendite ja –seadmetega sisustamine
I Projekti kavand
|
1. Nimi: |
|
|
|
2. Kavandatav algusaeg ja lõpp (aastaarv): |
|
|
|
3. Elluviimise koht (maakonna, omavalitsuse ja asula nimi): |
|
|
|
4. Kokkuvõte projekti eesmärkidest ja tegevustest: |
|
|
|
5. Kooskõla meetme alasuuna eesmärgiga (kirjeldus, kuidas aitab kaasa eesmärgi saavutamisele): |
|
a) kutseõppe kvaliteedi tõus: |
|
|
|
b) kutseõppe kättesaadavus: |
|
|
|
6. Projekti kavandiga hõlmatava hetkeolukorra kirjeldus kutseõppeasutuses: |
|
|
|
7. Projekti tegevuste seotus riiklike, valdkondlike, regionaalsete ja kohalike vajadustega: „Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005-2008”; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi „Tööjõu vajaduse prognoos aastani 2014”; „Eesti majanduse konkurentsivõime ja tuleviku väljavaated”; Poliitikauuringute keskuse Praxis „Kutseõppeasutuste võrgu korraldamine lähtuvalt regionaalsest spetsialiseerumisest”; Siseministeeriumi „Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015.a”: |
|
f) mõju üleriigiliste või valdkondlike arengukavade ning strateegiate täitmisele ja suundumuste arvestamisele: |
|
|
|
g) mõju regiooni majanduse ja ettevõtluse arengule: |
|
|
|
h) tehtud ja kavandatavad investeeringuid regiooni või valdkonda: |
|
|
|
i) regioonis ja valdkonnas olemasolev ja perspektiivne tööjõuvajadus: |
|
|
|
j) täienduskoolituse ja ümberõppe vajadus regioonis ja valdkonnas: |
|
|
|
8. Võimalik kasutamise intensiivsus ja efektiivsus: |
|
a) praegune ja perspektiivne kasutajate hulk (õppijate arv nii esma- kui täiendusõppes): |
|
|
|
b) analoogsete ruumide ja seadmete olemasolu ja/või puudumine regioonis, arvestades kutseõppeasutuste regionaalseid kokkuleppeid. |
|
|
|
c) seadmete ja ruumide ristkasutuse võimalus teistes õppeasutustes õppijate poolt: |
|
|
|
d) võimalus kasutada ruume ja seadmeid teiste erialade õpetamisel: |
|
|
|
9. Projekti pikaajaline positiivne mõju ja jätkusuutlikus: |
|
a) õppijate potentsiaalne olemasolu keskpikas perspektiivis: |
|
|
|
b) vastava kutseala potentsiaal regioonis ja valdkonnas keskpikas perspektiivis: |
|
|
|
c) ülevaade õpetajate kvalifikatsioonist: |
|
|
|
d) potentsiaal tegutseda täienduskoolitus- ja ümberõppe keskusena: |
|
|
|
e) tegevused kutseõpetajate täienduskoolituskeskusena: |
|
|
|
f) tegevused kutseeksamikeskusena: |
|
|
|
10. Kas projekti elluviimisega kaasneb puhastulu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 55 mõttes: |
|
Jah* Ei |
* teenitav puhastulu tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata.
II Projekti eelarve
|
A |
Projekti eeldatav kogumaksumus (H+I) |
|
|
B |
Taotletav abikõlblik toetus |
|
|
C |
Võimalik abikõlblik kaasfinantseering kokku (D+E+F) |
|
|
D |
s.h kooli omatuludest |
|
|
E |
s.h kohalikult omavalitsuselt |
|
|
F |
s.h muudelt organisatsioonidelt (loetle...) |
|
|
|
|
|
|
H |
Abikõlblikud kulud kokku (B+C) |
|
|
|
|
|
|
I |
Projekti teostamiseks vajalikud mitteabikõlblikud kulud kokku (J+K+L) |
|
|
J |
s.h kooli omatuludest |
|
|
K |
s.h kohalikult omavalitsuselt |
|
|
L |
s.h muudelt organisatsioonidelt (loetle...) |
|
|
|
Käibemaks on abikõlblik ja sisaldub seega abikõlblikes kuludes (summa) (H)* |
|
|
|
Käibemaks ei ole abikõlblik (summa)** |
|
*Täidetakse juhul kui käibemaks on abikõlblik. Abikõlblik on käibemaks kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane või on küll käibemaksukohuslane, kuid tema raamatupidamine on korraldatud vastavalt, et on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
**Käibemaks ei ole abikõlblik kui taotleja on käibemaksukohuslane ning tal on õigus projekti raames tasutud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning kui käibemaksu hüvitatakse muul moel.
|
Teised allikad, kust projektile või seotud projekti(de)le on toetust taotletud. Näidata ära ka need taotlused, mis on esitatud, ent mille kohta pole veel kaasfinantseerimisotsust tehtud |
|||
|
Toetust andva organisatsiooni nimi |
Otsuse tegemise aeg toetuse saamise kohta või esitamise aeg juhul kui otsust pole tehtud |
Toetuse summa või taotluse summa juhul kui otsust pole veel tehtud |
Toetatud või esitatud projekti nimi |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
III. Muu asjakohane lisainformatsioon (märkida milline)
|
|
IV. Lisadokumendid
|
1. |
Kutseõppeasutuse põhikiri, põhimäärus või väljavõte kohast, kus on määratletud kutseõppeasutuse või selle pidaja kutseõppe korraldamine. |
|
|
2. |
Ruumide omaniku garantiikiri või leping, mis tagab ruumide kasutamise sihtotstarbeliselt vähemalt 5 aastaks pärast projekti lõppu. |
|
|
3. |
Projektijuhi CV või taotleja tõend kvalifikatsioonidest, kogemustest ja õiguslikest eeldustest, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. |
|
|
4. |
Kinnituskiri oma- ja/või kaasfinantseerimiseks vajalike vahendite olemasolu tõendamiseks. |
|
|
5. |
Projekti kavandi ruumiprogramm. |
|
|
6. |
Projektiga seotud maa ja ehitiste omandi- ja valdamise õigust tõendavate dokumentide koopia. |
|
|
7. |
Küsimustik-juhend* kutseõppeasutuste hoonete ehitus- ja rekonstrueerimistööde rahastamisvajaduse selgitamiseks. |
|
*Küsimustik-juhend on alla laetav rakendusasutuse kodulehelt ja selle täitmine kohustuslik.
V. Projekti kavandi kinnitamine
Allkirjaga kinnitan, et kõik käesolevas projekti kavandis esitatud andmed on õiged:
………………………… …………………………… …………………………...
(ees- ja perekonnanimi) (allkiri) (kuupäev)
C Õpilaskodude ehitus ja/või renoveerimine ning sisustamine
I Projekti kavand
|
1. Nimi: |
|
|
|
2. Kavandatav algusaeg ja lõpp (aastaarv): |
|
|
|
3. Elluviimise koht (maakonna, omavalitsuse ja asula nimi): |
|
|
|
4. Kokkuvõte projekti eesmärkidest ja tegevustest: |
|
|
|
5. Kooskõla meetme alasuuna eesmärgiga (kirjeldus, kuidas aitab kaasa eesmärgi saavutamisele): |
|
a) kutseõppe kvaliteedi tõus: |
|
|
|
b) kutseõppe kättesaadavus: |
|
|
|
6. Projekti kavandiga hõlmatava hetkeolukorra kirjeldus kutseõppeasutuses: |
|
|
|
7. Õpilaskodu kasutavate õppijate arvu viimase viie aasta dünaamika: |
|
|
|
8. Õppeasutuse õppekohtade arv ja õpilaskodu kasutajate arv: |
|
|
|
9. Ülevaade õpilaskodu(de) praegusest olukorrast ja elamistingimustest: |
|
|
|
10. Potentsiaalne kasutajate hulk keskpikas perspektiivis, s.h silmas pidades õppeinfrastruktuuri tehtavaid investeeringuid: |
|
|
|
11. Kas projekti elluviimisega kaasneb puhastulu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 55 mõttes: |
|
Jah* Ei |
* teenitav puhastulu tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata.
II Projekti eelarve
|
A |
Projekti eeldatav kogumaksumus (H+I) |
|
|
B |
Taotletav abikõlblik toetus |
|
|
C |
Võimalik abikõlblik kaasfinantseering kokku (D+E+F) |
|
|
D |
s.h kooli omatuludest |
|
|
E |
s.h kohalikult omavalitsuselt |
|
|
F |
s.h muudelt organisatsioonidelt (loetle...) |
|
|
|
|
|
|
H |
Abikõlblikud kulud kokku (B+C) |
|
|
|
|
|
|
I |
Projekti teostamiseks vajalikud mitteabikõlblikud kulud kokku (J+K+L) |
|
|
J |
s.h kooli omatuludest |
|
|
K |
s.h kohalikult omavalitsuselt |
|
|
L |
s.h muudelt organisatsioonidelt (loetle...) |
|
|
|
Käibemaks on abikõlblik ja sisaldub seega abikõlblikes kuludes (summa) (H)* |
|
|
|
Käibemaks ei ole abikõlblik (summa)** |
|
*Täidetakse juhul kui käibemaks on abikõlblik. Abikõlblik on käibemaks kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane või on küll käibemaksukohuslane, kuid tema raamatupidamine on korraldatud vastavalt, et on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
**Käibemaks ei ole abikõlblik kui taotleja on käibemaksukohuslane ning tal on õigus projekti raames tasutud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning kui käibemaksu hüvitatakse muul moel.
|
Teised allikad, kust projektile või seotud projekti(de)le on toetust taotletud. Näidata ära ka need taotlused, mis on esitatud, ent mille kohta pole veel kaasfinantseerimisotsust tehtud |
|||
|
Toetust andva organisatsiooni nimi |
Otsuse tegemise aeg toetuse saamise kohta või esitamise aeg juhul kui otsust pole tehtud |
Toetuse summa või taotluse summa juhul kui otsust pole veel tehtud |
Toetatud või esitatud projekti nimi |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
III. Muu asjakohane lisainformatsioon (märkida milline)
|
|
IV. Lisadokumendid
|
1. |
Kutseõppeasutuse põhikiri, põhimäärus või väljavõte kohast, kus on määratletud kutseõppeasutuse või selle pidaja kutseõppe korraldamine. |
|
|
2. |
Ruumide omaniku garantiikiri või leping, mis tagab ruumide kasutamise sihtotstarbeliselt vähemalt 5 aastaks pärast projekti lõppu. |
|
|
3. |
Projektijuhi CV või taotleja tõend kvalifikatsioonidest, kogemustest ja õiguslikest eeldustest, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. |
|
|
4. |
Kinnituskiri oma- ja/või kaasfinantseerimiseks vajalike vahendite olemasolu tõendamiseks. |
|
|
5. |
Projekti kavandi ruumiprogramm. |
|
|
6. |
Projektiga seotud maa ja ehitiste omandi- või valdamise õigust tõendavate dokumentide koopia. |
|
|
7. |
Küsimustik-juhend* kutseõppeasutuste hoonete ehitus- ja rekonstrueerimistööde rahastamisvajaduse selgitamiseks. |
|
*Küsimustik-juhend on alla laetav rakendusasutuse kodulehelt ja selle täitmine kohustuslik.
V. Projekti kavandi kinnitamine
Allkirjaga kinnitan, et kõik käesolevas projekti kavandis esitatud andmed on õiged:
………………………… …………………………… …………………………...
(ees- ja perekonnanimi) (allkiri) (kuupäev)
D Muu õppeotstarbelise infrastruktuuri ehitamine ja/või renoveerimine ning sisustamine
I Projekti kavand
|
1. Nimi: |
|
|
|
2. Kavandatav algusaeg ja lõpp (aastaarv): |
|
|
|
3. Elluviimise koht (maakonna, omavalitsuse ja asula nimi): |
|
|
|
4. Kokkuvõte projekti eesmärkidest ja tegevustest: |
|
|
|
5. Kooskõla meetme alasuuna eesmärgiga (kirjeldus kuidas aitab kaasa selle saavutamisele): |
|
a) kutseõppekvaliteedi tõus: |
|
|
|
b) kutseõppe kättesaadavus: |
|
|
|
6. Projekti kavandiga hõlmatava hetkeolukorra kirjeldus kutseõppeasutuses: |
|
|
|
7. Olulisus kooli kui terviku toimimise seisukohast: |
|
|
|
8. Hetkeolukorra kirjeldus: |
|
|
|
9. Kujuneva infrastruktuuri komplektsus: |
|
|
|
10. Muutunud olukorra kirjeldus lähtudes kokkuhoiust ja ruumikasutuse efektiivsuse tõusust: |
|
|
|
11. Kas projekti elluviimisega kaasneb puhastulu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 55 mõttes: |
|
Jah* Ei |
* teenitav puhastulu tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata.
II Projekti eelarve
|
A |
Projekti eeldatav kogumaksumus (H+I) |
|
|
B |
Taotletav abikõlblik toetus |
|
|
C |
Võimalik abikõlblik kaasfinantseering kokku (D+E+F) |
|
|
D |
s.h. kooli omatuludest |
|
|
E |
s.h. kohalikult omavalitsuselt |
|
|
F |
s.h muudelt organisatsioonidelt (loetle...) |
|
|
|
|
|
|
H |
Abikõlblikud kulud kokku (B+C) |
|
|
|
|
|
|
I |
Projekti teostamiseks vajalikud mitteabikõlblikud kulud kokku (J+K+L) |
|
|
J |
s.h. kooli omatuludest |
|
|
K |
s.h. kohalikult omavalitsuselt |
|
|
L |
s.h. muudelt organisatsioonidelt (loetle...) |
|
|
|
Käibemaks on abikõlblik ja sisaldub seega abikõlblikes kuludes (summa) (H)* |
|
|
|
Käibemaks ei ole abikõlblik (summa)** |
|
*Täidetakse juhul kui käibemaks on abikõlblik. Abikõlblik on käibemaks kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane või on küll käibemaksukohuslane, kuid tema raamatupidamine on korraldatud vastavalt, et on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
**Käibemaks ei ole abikõlblik kui taotleja on käibemaksukohuslane ning tal on õigus projekti raames tasutud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning kui käibemaksu hüvitatakse muul moel.
|
Teised allikad, kust projektile või seotud projekti(de)le on toetust taotletud. Näidata ära ka need taotlused mis on esitatud, ent mille kohta pole veel kaasfinantseerimisotsust tehtud |
|||
|
Toetust andva organisatsiooni nimi |
Otsuse tegemise aeg toetuse saamise kohta või esitamise aeg juhul kui otsust pole tehtud |
Toetuse suma või taotluse summa juhul kui otsust pole veel tehtud |
Toetatud või esitatud projekti nimi |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
III. Muu asjakohane lisainformatsioon (märkida milline)
|
|
IV. Lisadokumendid
|
1. |
Kutseõppeasutuse põhikiri, põhimäärus või väljavõte kohast kus on määratletud kutseõppeasutuse või selle pidaja kutseõppe korraldamine. |
|
|
2. |
Ruumide omaniku garantiikiri või leping, mis tagab ruumide kasutamise sihtotstarbeliselt vähemalt 5 aastaks pärast projekti lõppu. |
|
|
3. |
Projektijuhi CV või taotleja tõend kvalifikatsioonidest, kogemustest ja õiguslikest eeldustest, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. |
|
|
4. |
Kinnituskiri oma- ja/või kaasfinantseerimiseks vajalike vahendite olemasolu tõendamiseks. |
|
|
5. |
Projekti kavandi ruumiprogramm. |
|
|
6. |
Projektiga seotud maa ja ehitiste omandi- ja valdamise õigust tõendavate dokumentide koopia. |
|
|
7. |
Küsimustik-juhend* kutseõppeasutuste hoonete ehitus- ja rekonstrueerimistööde rahastamisvajaduse selgitamiseks. |
|
*Küsimustik-juhend on alla laetav rakendusasutuse kodulehelt ja selle täitmine kohustuslik.
V. Projekti kavandi kinnitamine
Allkirjaga kinnitan, et kõik käesolevas projekti kavandis esitatud andmed on õiged:
………………………… …………………………… …………………………...
(ees- ja perekonnanimi) (allkiri) (kuupäev)
Facebook
Twitter