Teksti suurus:

Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.04.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:03.01.2009
Avaldamismärge:

Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri

Vastu võetud 02.01.2006 nr 1
RTL 2006, 5, 83
jõustumine 14.01.2006

Muudetud järgmiste aktidega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

7.08.2006 nr 49 (RTL 2006, 64, 1175) 25.08.2006

12.04.2007 nr 25 (RTL 2007, 36, 633) 6.05.2007

7.11.2007 nr 49 (RTL 2007, 87, 1464) 24.11.2007

14.03.2008 nr 8 (RTL 2008, 28, 418) 12.04.2008

Määrus kehtestatakse «Riigieelarve seaduse» § 8 lõike 41, § 23 lõike 11 ja § 32 lõike 1, «Riigivaraseaduse» § 16 lõike 4 ja «Täitemenetluse seadustiku» § 211 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Riigieelarve kassaline teenindamine

(1) Riigieelarve kassalist teenindamist korraldab Rahandusministeeriumi riigikassa osakond (edaspidi riigikassa).

(2) Riigieelarve kassaline teenindamine toimub e-riigikassa vahendusel.

(3) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest tehakse riigieelarvet teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni (edaspidi kontsernikonto) koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu vastavalt käesolevale eeskirjale ning kooskõlas pangaga sõlmitud lepingu tingimustega.

(4) «Riigieelarve seaduse» § 23 lõike 1 kohaselt võib erandjuhtudel rahandusminister oma käskkirjaga riigiasutustele anda eriloa riigikassa kontserniväliste arvelduskontode kasutamiseks. Eriluba kehtib ühe eelarveaasta ning tähtaja pikendamise taotlused tuleb jooksval eelarveaastal esitada riigikassale hiljemalt 15. novembriks.

(5) Riigiasutuse reorganiseerimise või sulgemise korral edastab asutus viivitamatult riigikassale vastava Vabariigi Valitsuse korralduse, § 2 lõikes 2 nimetatud e-riigikassa kontode sulgemise, § 2 lõikes 7 nimetatud volikirjade kehtetuks tunnistamise ning § 7 lõikes 3 nimetatud krediit- ja deebetkaartide sulgemise taotlused.

(6) Riigikassa säilitab riigieelarve kassalise täitmisega seotud dokumentatsiooni seitse aastat.

§ 2. e-riigikassa

(1) E-riigikassa on Interneti rakendus, mille vahendusel riigikassa teenindamisele kuuluvatel riigiasutustel, valitsussektorisse kuuluvatel isikutel ning riigi asutatud sihtasutustel (edaspidi asutused) on võimalik sooritada makseid, jälgida laekumisi, esitada ja saada teatiseid ning aruandeid.

[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]

(11) E-riigikassa süsteemi on võimalik makseid edastada ja saada teateid kontodel toimunud muutuste kohta ka sõnumipõhist andmevahetust kasutades. Sõnumipõhine andmevahetus on asutuse ja riigikassa infosüsteemide vaheline info vahetamine fikseeritud tingimustel.

[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007]

(2) Asutusele avatakse e-riigikassas arveldamiseks kontod – põhikonto ehk kulukonto (edaspidi e-riigikassa kulukonto) ja lisakontod ehk tulukontod majandustegevuseks ja toetusteks (edaspidi e-riigikassa tulukonto). Tulukontosid on võimalik täiendavalt avada vastavalt vajadusele tululiikide lõikes. Kõik liikumised kontodel toimuvad Eesti kroonides.

(3) Tulukontode liigid käesoleva eeskirja tähenduses on:
1) tulu majandustegevusest – kontole laekuvad asutuse majandustegevusest saadavad tulud, sealhulgas majandustegevusest laekuva tulu hulka arvatavad üüri- ja renditulud;

2) tulu varadelt – kontole laekuvad intressid, dividendid ja metsatulu;

[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]


3) tulu riigivara müügist – kontole laekuvad materiaalse ja immateriaalse vara müügist saadavad tulud ning riigivara müügiga seotud osavõtutasud;

[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007]


4) üüri- ja renditulud – kontole laekuvad riigieelarvesse kantavad üüri- ja renditulud materiaalsetelt ja immateriaalsetelt varadelt;
5) toetused – kontole laekuvad sponsorrahad, annetused, laekumised Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt ja välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt, projektide ja programmide sihtfinantseerimised.
Lisaks toetuste kontole on:
– struktuuritoetuste konto, mis avatakse rakendusüksustele Euroopa Liidu struktuuritoetuste laekumisteks;
– kassaväliste toetuste konto, millel kajastuvad kontserniväliste arvelduskontode liikumised;

6) tagatised – kontole laekuvad kolmandatele isikutele kuuluvad rahalised vahendid. Sealhulgas metsa uuendamise tagatised, riigivara müügiga seotud tagatised, õpilaskodudes viibimise eest tasutud tagatised, riigihanke pakkumistega seotud tagatised, kohtuotsustest tulenevad tagatised ning kinnipeetavate vanglasisestel isikuarvetel olevad vahendid;

[RTL 2007, 36, 633 – jõust 6.05.2007]


7) riigilõivud – kontole laekuvad riigilõivuga maksustatavate toimingute teostamise eest võetavad tasud;
[RTL 2007, 36, 633 – jõust 6.05.2007] (õ) 3.09.2008 15:50

8) trahvid – kontole laekuvad kohtu või kohtuvälise menetleja poolt määratud trahvid;
[RTL 2007, 36, 633 – jõust 6.05.2007] (õ) 3.09.2008 15:50

9) muud tulud – kontole laekuvad riigieelarvesse kantavad muud tulud, sealhulgas keskkonnakasutusest tulenevad tasud, keskkonnale tekitatud kahju hüvitised, hoonestusõiguse tasud, kohtuotsustest tulenevad tulud, riigieelarvesse kantavad eelmiste perioodide eest tasutud tulud;
[RTL 2007, 36, 633 – jõust 6.05.2007] (õ) 3.09.2008 15:50

10) väärtpaberikonto – kontole laekuvad väärtpaberid, mis on määratud kohtuotsuste alusel tagatisena hoiustamiseks.

11) sihtasutuste vahendid – kontole laekuvad riigieelarvelised eraldised ning muud riigi asutatud sihtasutuste rahalised vahendid.

[RTL 2007, 36, 633 – jõust 6.05.2007]

(4) Asutuse identifitseerimisnumbriks e-riigikassas on tema registrikood.

(5) e-riigikassa vahendusel esitatud maksekorraldused, teatised ja aruanded on samaväärse juriidilise jõuga kui riigikassale paberkandjal esitatavad dokumendid. Asutus vastutab oma ametnike poolt teostatud tehingute eest täies ulatuses.

(6) Riigikassa poolt asutusele e-riigikassa vahendusel esitatud e-riigikassa tegevust puudutavad korraldused on kohustuslikuks täitmiseks.

(7) E-riigikassa kasutamiseks esitab asutus riigikassale vastavalt määruse lisas 1 toodud vormile volikirja, milles määratakse kindlaks isik, kes on volitatud asutuse nimel e-riigikassat kasutama. Volikiri esitatakse kahes eksemplaris ja sellele lisatakse volitatud isiku isikut tõendava dokumendi koopia. Juhul kui volikirja kinnitab isik, kes on asutuse juhi ülesannetes, esitatakse riigikassale vastavat volitust tõendav dokument. Sõnumipõhise andmevahetuse käivitamiseks esitab asutus riigikassale vastavalt määruse lisas 12 toodud vormile taotluse kahes eksemplaris, milles on fikseeritud sõnumipõhise andmevahetuse tingimused ning asutuse poolt määratud vajalikud turvaelemendid, mis annavad asutusele õiguse kasutada taotluses märgitud riigikassa poolt pakutavaid teenuseid kontode ja tehingute liikide lõikes.
[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007] (õ) 3.09.2008 15:50

(8) E-riigikassa teenuste ja sõnumipõhise andmevahetuse kasutamise õigus jõustuvad lõikes 7 nimetatud volikirja ja taotluse riigikassa poolt allakirjutamise hetkel ning on kehtivad seni, kuni asutus riigikassat kirjalikult teavitab.
[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007] (õ) 3.09.2008 15:50

(9) Riigikassa teavitab asutust e-riigikassa teenuste ja sõnumipõhise andmevahetuse kasutamise õigusest lõikes 7 nimetatud volikirja ja taotluse ühe eksemplari tagastamisega.
[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007] (õ) 3.09.2008 15:50

2. peatükk
RIIGIEELARVE TULUDE LAEKUMINE JA NENDE ARVESTUS

§ 3. Riigieelarve tulude laekumine

(1) Riigieelarve tulud laekuvad kontsernikonto koosseisu kuuluvatele arvelduskontodele pankades. Asutus näeb laekumisi oma e-riigikassa tulukontode vahendusel.

(2) Riigieelarvesse tulu kandmisel märgitakse maksekorralduse viitenumbri lahtrisse vastava asutuse e-riigikassa tulukonto number. Asutus on kohustatud oma e-riigikassa tulukonto numbri riigieelarvesse tulu kandjale teatavaks tegema.

(3) Laekumised kontsernikonto koosseisus olevatele arvelduskontodele, millel puudub e-riigikassa tulukonto number või mis on mittekorrektse e-riigikassa tulukonto numbriga, loetakse riigikassa selgitamata laekumisteks. Selgitamata laekumiste saaja selgumisel kannab riigikassa laekumise vastavale asutusele. Kui selgitamata laekumise saajat ei ole võimalik tuvastada pangale esitatud järelpärimise kaudu, tagastatakse summa maksjale, välja arvatud summad, mis on väiksemad, kui järelpärimisega ning ülekande kuludega seotud pankade poolt võetavad teenustasud kokku.

(4) Asutus on kohustatud igapäevaselt e-riigikassas jälgima lõikes 3 nimetatud laekumisi ning kohe lisama neile vastava e-riigikassa kontonumbri.

§ 4. Tulude riigieelarvesse kandmine

(1) Asutused kannavad § 1 lõikes 4 nimetatud arvelduskontodele laekunud ja sularahas kogutud riigieelarve tulud riigieelarvesse vähemalt kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval. Kui ülekandmisele kuuluv summa on alla 200 krooni, kantakse summa üle üks kord kuus 20. kuupäeval. Aasta lõpus laekunud summad kantakse riigieelarvesse 31. detsembriks. Sätestatu ei kehti § 6 lõikes 2 nimetatud kontode kohta, mille kasutamise pikendamise kohta esitatud taotlus on rahandusministri poolt rahuldatud.

(2) Riigi äriühingud ja äriühingud, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, kannavad dividendid riigieelarvesse viie tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist, kui rahandusminister ei otsusta vastava riigivara valitseja põhjendatud taotlusel lubada dividende tasuda täielikult või osaliselt pärast nimetatud tähtaega, kuid mitte hiljem kui eelarveaasta 30. novembriks.

(3) Välisesindused kannavad neile laekunud tulud riigieelarvesse hiljemalt tulu laekumisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Ülekandmisele kuuluvad välisesindustele laekunud tulud, mis ületavad tulu laekumise kuul tehtud tegelikke kulutusi.

(4) Kohtuotsustest tulenevad tulud kantakse riigieelarvesse jooksvalt.

(5) Paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud selgitamata laekumised, mis ei kuulu maksjale tagastamisele, kantakse riigieelarvesse eelarveaasta lõpus.

(6) Riigimetsa Majandamise Keskus kannab “Metsaseaduse” § 48 lõige 4 alusel riigieelarvesse kandmisele kuuluva tulu riigieelarvesse üks kord kuus 20. kuupäeval.

[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]

§ 5. Kohtutäiturite poolt kogutavate rahaliste sissenõuete ülekandmine

(1) Kriminaalasjades, halduskohtumenetluses ja väärteoasjades kohaldatud või muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuetega seotud tulude ülekandmisel neid koguvatele asutustele märgib kohtutäitur maksekorralduse selgituse lahtrisse nõude liigi, võlgniku nime ja avalik-õigusliku rahalise sissenõude kohta otsustuse teinud asutuse ja isiku otsuse või määruse numbri.

(2) Ülekannete puhul, millele ei ole lisatud lõikes 1 nimetatud selgitusi, on asutused, kellele ülekanne tehti, kohustatud kohtutäitureid eelnimetatud puudustest teavitama. Kohtutäiturid on kohustatud viie tööpäeva jooksul, alates asutuse poolt puuduste kohta saadetud teate saamisest, esitama asutusele puuduste kõrvaldamiseks vajalikud selgitused.

§ 6. Riigieelarve tulude arvestus ja aruandlus

(1) Riigieelarve tulude kassapõhist koondarvestust korraldab riigikassa.

(2) Paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud asutused, kes kasutavad kontserniväliseid arvelduskontosid projektide ja programmide sihtfinantseerimiseks, sisestavad riigieelarve tulude laekumised e-riigikassasse jooksvalt. Välisesindused sisestavad riigieelarve tulude laekumised e-riigikassasse järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks.

(3) Rahandusministeeriumi poolt edastatud PHARE programmide sihtfinantseerimise teatiste alusel sisestavad asutused riigieelarve tulude laekumised e-riigikassasse jooksvalt.

(4) Maksu- ja Tolliamet esitab riigieelarve tulude laekumise kuuaruande riigikassale hiljemalt järgneva kuu neljandal tööpäeval ja nädalaaruande hiljemalt järgneva nädala kolmapäeval. Aruandes esitatakse andmed kasvavalt aasta algusest arvates.

(5) Riigikassa koostab e-riigikassa tulukontodel teostatud tehingute ja riigieelarve tulude aruannete alusel riigieelarve kassalise täitmise aruande.

3. peatükk
KULUDE TEOSTAMINE JA NENDE ARVESTUS

§ 7. Riigieelarvest väljamaksete teostamise kord

(1) Asutus teeb väljamakseid riigieelarvest e-riigikassa vahendusel.

[RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006] (õ) 3.09.2008 15:50

(2) Schengen Facility välisabi programmi vahendite väljamaksete teostamisel lähtutakse käesolevast määrusest küsimustes, mida ei
ole reguleeritud siseministri 27. augusti 2004. a määrusega nr 52 “Schengen Facility vahendite kasutamise kord”.

[RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006] (õ) 3.09.2008 15:50

(21) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi välisabi programmi vahendite väljamaksete teostamisel lähtutakse käesolevast määrusest küsimustes, mida ei ole reguleeritud Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määrusega nr 137 “Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord”.

[RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006] (õ) 3.09.2008 15:50

(22) Struktuuritoetuse väljamaksete teostamisel lähtutakse käesolevast määrusest küsimustes, mida ei ole reguleeritud rahandusministri 19. augusti 2005. a määrusega nr 59 ”Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord”.

 [RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006]

 (3) Väljamaksete tegemiseks riigikassa kontsernikonto koosseisus oleva arvelduskontoga seotud deebet- või krediitkaardi saamiseks, kehtivuse tähtaja pikendamiseks või pangakaardi sulgemiseks esitab asutus riigikassale taotluse vastavalt määruse lisas 2 toodud vormile. Riigikassa taotluse alusel väljastab pank asutusele vastava kaardi või sulgeb selle. Asutus vastutab oma ametnike poolt teostatud kaarditehingute eest täies ulatuses (sealhulgas kaardi varguse ajal teostatud tehingud) ning peab tagama rahaliste vahendite olemasolu vastaval eelarveklassifikaatoril. Pangakaardi varguse või kaotamise korral teavitab asutus sellest koheselt kaardi väljastanud panka ning seejärel Rahandusministeeriumit.

[RTL 2008, 28, 418 – jõust. 12.04.2008]

§ 71. Materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist laekuvate vahendite kasutamiseks taotluse esitamine

(1) Asutustel on materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist laekuvaid vahendeid õigus kasutada iga-aastasest riigieelarve seadusest tulenevatel juhtudel, tingimustel ja korras.

(2) Lõikes 1 nimetatud vahendite kasutamise eelduseks on taotluse esitamine Rahandusministeeriumile.

(3) Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad enda, riigikantselei enda ja oma hallatavate asutuste ning ministeeriumid enda ja oma valitsemisala asutuste taotlused Rahandusministeeriumile määruse lisas 13 toodud vormil paberkandjal ja elektrooniliselt pärast tulu, mida soovitakse kasutada, laekumist e-riigikassa tulukontole „Tulu riigivara müügist”.

(4) Taotluses märgitakse:

1) taotlust esitava asutuse nimi ja kuupäev;

2) laekunud tulu andmed laekumiste lõikes: artikkel majandusliku sisu järgi, e-riigikassa konto, tulu saanud asutuse nimi, tulu laekumise kuupäev, laekunud tulu suurus kroonides, taotletav summa kroonides;

3) eelarve kulude andmed: asutuse registrikood, asutuse nimi, e-riigikassa konto, taotletava kulu liigenduse tunnus vastavalt määruse lisale 3, taotletava kulu liigendus allika järgi, lisatunnus, artikkel majandusliku sisu järgi, objekti kood ning taotletava kulu suurus kroonides.

(5) Rahandusministeerium kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning teeb vahendite kasutamise võimalikuks või keeldub sellest 14 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest arvates.

(6) Kui taotluses esitatud andmetes esinevad olulised puudused, mis takistavad vahendite kasutamise võimalikuks tegemise või sellest keeldumise otsuse tegemist, teavitab Rahandusministeerium sellest viivitamatult taotluse esitajat. Puudused taotluses tuleb kõrvaldada 5 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise teate saamist.

[RTL 2008, 28, 418 – jõust. 12.04.2008]

§ 8. Väljamaksete broneerimine

(1) Riigieelarvest väljamaksete tegemiseks peab asutus broneerima riigikassas väljamaksete tegemiseks vajalikud summad. Tegelikud väljamaksed võivad ületada päeva üldbroneeringut kuni 1000 krooni võrra. Paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud sisemiste arvlemiste tegemiseks vajalikke summasid ei broneerita.

(2) Riigieelarvest väljamaksete tegemiseks esitab asutus riigikassale e-riigikassa vahendusel järgmisel nädalal asutuse poolt väljamaksmisele kuuluvate summade kohta broneeringu, päevade ja valuutade lõikes hiljemalt jooksva nädala neljapäeval kella 12.00ks (juhul kui neljapäev on rahvuspüha või riigipüha, siis sellele eelneval tööpäeval). Riigi asutatud sihtasutused esitavad broneeringu hiljemalt kolm tööpäeva enne väljamakse tähtaega.

[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007]

(3) Struktuuritoetuse väljamaksete tegemiseks esitab asutus Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnale e-posti teel prognoosi järgmisel kuul asutuse poolt väljamaksmisele kuuluvate summade kohta e-riigikassa kontode ja valuutade lõikes hiljemalt jooksva kalendrikuu kahekümne kolmandal kuupäeval.

[RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006]

(4) Riigieelarvesse enammakstud ja valesti laekunud riigitulude tagastamiseks riigieelarvest väljamaksete tegemiseks esitab Maksu- ja Tolliamet e-postiga riigikassale järgmise nädala riigieelarvest tagastamisele kuuluvate summade kohta broneeringu hiljemalt jooksva nädala kolmapäeval (juhul kui kolmapäev on rahvuspüha või riigipüha, siis sellele eelneval tööpäeval). Teistel asutustel on lubatud riigieelarvesse enammakstud ja valesti laekunud riigitulusid (trahvid, lõivud ja muud tulud) ühel tööpäeval tagastada kuni 10 000 krooni ulatuses ilma broneeringut esitamata.

(5) Maksu- ja Tolliamet edastab broneeringu rahandusministri 19. jaanuari 2004. a määruse nr 10 «Füüsilise isiku tulumaksu kohalikele omavalitsusüksustele eraldamise kord» kohaselt kohalike omavalitsuse üksustele ülekandmisele kuuluvate summade kohta ning Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja (edaspidi registripidaja) arvelduskontodele ülekandmisele kuuluva sotsiaalmaksu kogumispensioni osa täiendava summa kohta e-posti teel vastavalt kokkuleppele riigikassaga.

(6) Sotsiaalkindlustusamet edastab riikliku pensionikindlustuse väljamaksete kohta broneeringu e-posti teel vastavalt kokkuleppele riigikassaga.

(7) Riigieelarve kassavoogude efektiivsemaks juhtimiseks võib riigikassa küsida vajadusel asutustelt täiendavat informatsiooni planeeritavate kulude ja nende ajalise jaotuse ning riigieelarve tuludesse kantud summade kohta.

[RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006]

§ 9. Riigieelarve klassifikaatori kood

(1) Maksekorraldusele märgitakse riigieelarve klassifikaatori kood, mis koosneb:
1) eelarveaasta numbrist;
2) määruse lisas 3 toodud tunnusest;
3) eelarveklassifikaatorist allika järgi;
4) lisatunnusest;
5) eelarveklassifikaatorist kulude majandusliku sisu järgi või finantseerimistehingute klassifikaatorist;
6) objektikoodist.

(2) Lisatunnust kasutatakse:

1) eristamaks kulusid projektide ning projektidega seotud kaasfinantseerimiste lõikes, sealhulgas Euroopa Liidult, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadavate toetuste osas vähemalt struktuurifondide meetmete detailsuses;

2) materiaalse ja immateriaalse vara müügist laekuvate vahendite kasutamisel;

3) Vabariigi Valitsuse otsusega jaotatavate vahendite korral;

4) eristamaks iga-aastases riigieelarves eraldi määratletud arvestuslikke kulusid (rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 103 „Eelarveklassifikaatorite kehtestamine” lisas 6 kehtestatud eelarveklassifikaatori allika 00 alt tehtavate kulude osas).

[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007]

(3) Riigieelarve klassifikaatori koodis kasutatakse kinnitatud eelarveklassifikaatoreid kõige detailsemates koodides.

[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]

§ 10. Maksekorralduste liigid

(1) Väljamakseid riigieelarvest tehakse asutuse poolt e-riigikassas täidetud maksekorralduse alusel. Maksekorralduse liigid käesoleva eeskirja tähenduses on:
1) siseriiklik maksekorraldus;
2) koondmaksekorraldus;
3) välismaksekorraldus;
4) massmaksekorraldus;
5) väärtpaberikorraldus.

(2) Siseriiklik maksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on Eesti Vabariigi sisene ja Eesti kroonides tehtav maksekorraldus. Siseriiklikul maksekorraldusel täidetakse e-riigikassas järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, saaja nimi, saaja kontonumber, summa, maksetähtaeg, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev, riigieelarve klassifikaatori kood ning e-riigikassa konto, millelt makse sooritatakse. Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud asutuste vahel teostatakse siseriiklik maksekorraldus e-riigikassas ilma pangaülekannet tegemata sisemise arvlemisena. Sisemise arvlemise korral on saaja kontonumbriks vastava asutuse e-riigikassa kontonumber. Siseriiklikku maksekorraldust on võimalik e-riigikassasse saata ka failina.

[RTL, 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]

(3) Koondmaksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on ühele makse saajale mitme erineva riigieelarve klassifikaatori ja erinevate e-riigikassa kontode alt tehtav Eesti Vabariigi sisene maksekorraldus. Koondmaksekorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, saaja nimi, saaja kontonumber, maksetähtaeg, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev, riigieelarve klassifikaatori koodid ja nendele vastavad summad ning e-riigikassa konto, millelt makse sooritatakse.

[RTL, 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]

(4) Välismaksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on välisvaluutas tehtav maksekorraldus. Välismaksekorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, saaja nimi, saaja riigi kood, saaja kontonumber (vajadusel saaja rahvusvaheline pangakonto number ehk IBAN), saaja panga nimi (vajadusel saaja panga identifitseerimise kood ehk BIC kood), summa, valuutakood, maksetähtaeg, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev, Eesti Panga poolt kehtestatud maksebilansi kood, riigieelarve klassifikaatori kood ning e-riigikassa konto, millelt makse sooritatakse. Välismaksekorraldust on võimalik e-riigikassasse saata ka failina.

(5) Mitme makse ülekandmiseks, mida tehakse nimekirja alusel ühe maksena, saadab asutus e-riigikassasse massmaksekorralduse faili. e-riigikassas lisatakse failile e-riigikassa konto, millelt makse sooritatakse. Failid moodustatakse asutuse poolt pankade lõikes.

(6) Väärtpaberikorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on makseta väärtpaberiülekande ostu- või müügitehing. Väärtpaberikorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa väärtpaberikonto, väärtpaberi nimetus, rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood), tehingu tüüp, väärtuspäev, vastaspoole nimi, vastaspoole väärtpaberikonto, vastaspoole väärtpaberikonto haldur, väärtpaberite kogus ning korraldust selgitav tekst.

§ 11. Riigieelarvest väljamaksete teostamine

(1) Asutus vastutab maksekorralduse seadusele vastavuse ja esitatud andmete õigsuse eest, samuti tema eelarves vajalike vahendite olemasolu ning antud riigieelarve klassifikaatori koodi arvelt väljamaksete tegemise õigsuse eest.

(2) Riigikassa teeb maksekorralduse alusel väljamakse makse saajale pangaülekandena või sisemise arvlemise korras.

(3) Asutuse poolt edastatud maksekorralduse väljamakse tähtaeg on makse alusdokumendil näidatud maksetähtaeg.

(4) Maksetele, mille maksetähtaeg on nädalavahetusel või riigipühal, märgitakse väljamakse tähtajaks nädalavahetusele või riigipühale eelnev tööpäev, valuutamaksete puhul kaks tööpäeva enne nädalavahetust või riigipüha.

[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]

(5) Asutus esitab riigikassale maksekorralduse e-riigikassa vahendusel vähemalt kaks tööpäeva enne maksekorraldusel näidatud väljamakse tähtaega, välja arvatud riigi asutatud sihtasutused, kes esitavad maksekorralduse hiljemalt üks päev enne väljamakse tähtaega. Riigikassa ja asutuse kokkuleppel võib nimetatud tähtaegu lühendada.

[RTL 2007, 36, 633 – jõust.06.05.2007]

(6) Riigikassa jälgib enne väljamakse tegemist asutuse esitatud maksekorralduse vastavust järgmistele nõuetele:
1) maksekorralduse vormikohane täitmine;
2) asutuse riigieelarve vabade vahendite olemasolu;

3) väljamakse miinimum suurus makse saajale pangaülekandena Eesti Vabariigi piires on 1 Eesti kroon ning välisriiki 30 Eesti krooni (väljamakse summa arvutatakse välisvaluutasse ümber Eesti Panga noteeritud päevakursi alusel).

[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007]

(7) Juhul kui väljamakse aluseks on „Riigihangete seaduse” § 15 nimetatud piirmäära ületav hankeleping, esitatakse riigikassale maksekorralduse alusdokumentide koopiad ja riigihanke viitenumber ning pärast hanke- või raamlepingu lõppemist teatatakse riigihanke viitenumbrile viidates „Riigihangete seaduse” § 37 lõike 4 alusel riigihanke aruande lisa esitamisest.

[RTL 2008, 28, 418 – jõust. 12.04.2008]


(8) Riigikassaga kooskõlastatakse eelnevalt akreditiivide kasutamine ning vastavate tehingute tegemine, tagatisdeposiitide andmine ja tšekkidega arveldamine.

(9) Riigikassal on õigus kontrolli teostamise eesmärgil nõuda asutuselt tema esitatud maksekorralduse aluseks olevaid asutuse juhi poolt viseeritud raamatupidamisnõuetele vastavaid finantsdokumente või nende koopiaid.
[RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006] (õ) 3.09.2008 15:50

(10) Maksekorralduse vastavusel lõigetes 6 ja 7 toodud nõuetele kinnitab riigikassa maksekorralduse ning suunab selle väljamaksmisele.
[RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006] (õ) 3.09.2008 15:50

(11) Maksekorralduse mittevastavusel lõigetes 6 ja 7 toodud nõuetele, keeldub riigikassa nimetatud maksekorralduse väljamaksmisest ning teavitab sellest asutust e-riigikassa vahendusel või paberkandjal esitatud maksekorraldusel koos keeldumise põhjendusega.

(12) Kui asutus ei nõustu väljamaksmisest keeldumise otsusega, esitab ta rahandusministrile taotluse väljamaksmisest keeldumise otsuse tühistamiseks. Koopia nimetatud taotlusest esitatakse riigikassale. Väljamaksmisest keeldumise otsuse tühistamise otsustab rahandusminister.

 

§ 111. Riigieelarvest väljamaksete teostamisega seotud kulude katmine

(1) Kontsernikonto koosseisu kuuluvate Rahandusministeeriumi nimele avatud arvelduskontode avamisega, sulgemisega, hooldustasude ning maksekorralduste edastamisega seotud kulud kaetakse Rahandusministeeriumi eelarvest.

(2) Akreditiivide kasutamisega, tšekkide ja pangakaartidega arveldamisega, välisarveldustega seotud järelpärimiste ja lisatasude ning andmete vahetusega ja autentimisega seotud kulud kaetakse asutuse eelarvest.

[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007]

§ 12. Maksekorralduste annulleerimine

(1) Asutus saab annulleerida riigikassa poolt panka edastamata maksekorraldusi e-riigikassa vahendusel või paberkandjal maksekorralduse annulleerimise teatisel vastavalt määruse lisas 4 toodud vormile.

(2) e-riigikassas sisestatud maksekorraldused, mis on 10 kalendripäeva jooksul pärast maksetähtaega riigikassasse väljamaksmiseks edastamata, annulleeritakse riigikassa poolt.

(3) [Kehtetu – RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006]

§ 13. Maksekorralduses esitatud riigieelarve klassifikaatori koodi muutmine

(1) Asutuse juba teostatud maksekorralduse riigieelarve klassifikaatori koodi muutmiseks esitab asutus riigikassale e-riigikassa vahendusel teatise, põhjendades muutmise vajadust. Teatisel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa tulu- või kulukonto number, riigieelarve klassifikaatori kood, summa (pluss- ja miinusmärgiga summade liitmisel peab kogusumma olema väärtusega 0) ja kommentaar, milles asutus on kohustatud viitama maksekorraldusele ja muule dokumendile, mille alusel riigieelarve klassifikaatori koodi muutmine teostatakse.

(2) Riigikassal on õigus keelduda klassifikaatori koodi muutmisest, kui see ei ole piisavalt põhjendatud.

§ 14. Kulude vähendamine

(1) Asutuse poolt samal eelarveaastal e-riigikassa kulukontolt teostatud kulude vähendamine toimub juhul, kui:
1) riigieelarvesse tagastatakse ekslikult väljamakstud vahendid;
2) toimub ettemaksete tagastamine;
3) laekumine on seotud riigivara müügiga (Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määruse nr 286 «Riigivara võõrandamise korra kinnitamine» punkti 75 alusel);
4) laekumine on seotud asutuse ametnikele või töötajatele asutuse poolt kehtestatud kululimiite ületavate summade tagastamisega ametnike või töötajate poolt;
5) laekumine toimub Euroopa Liidu vahenditest, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt asutusele tema poolt varem teostatud kulude hüvitamiseks;
6) laekumine toimub Sotsiaalkindlustusametilt «Puhkuseseaduse» 9 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud pikendatud põhipuhkuse hüvitamiseks, «Puhkuseseaduse» § 30 lõikes 1 või 2 nimetatud täiendava lapsepuhkuse hüvitamiseks, «Töö- ja puhkeaja seaduse» § 18 lõikes 1 nimetatud lapsetoitmise lisavaheaja kasutamise hüvitamiseks või «Töö- ja puhkeaja seaduse» §-s 23 nimetatud täiendava tasulise puhkepäeva hüvitamiseks;

7) laekumine toimub ühelt riigiasutuselt teisele tema poolt varem teostatud ühistest koostööprojektidest, kirjalikest kokkulepetest, ühishangetest ja -koolitustest ning lähetustest tulenevate kulude hüvitamiseks.

[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]


8) laekumine on seotud maksude tagastamisega.

(2) Riigikassa teavitab asutust lõikes 1 nimetatud summade laekumisest e-riigikassa vahendusel.

(3) Asutus on kohustatud igapäevaselt e-riigikassas jälgima lõikes 1 nimetatud summade laekumisi ja kohe lisama neile vastava riigieelarve klassifikaatori ning selgitamata kulu kannetele (kaardimaksed ja pankade teenustasud) määrama e-riigikassa kontonumbri ja vastava riigieelarve klassifikaatori.

§ 15. Väärtpaberitega seotud toimingud

Asutus, jõudes eelnevalt tehingu vastaspoolega kokkuleppele väärtpaberite koguses ning väärtuspäeva osas, esitab riigikassale vastava ostu- või müügitehingu korralduse e-riigikassa vahendusel vähemalt üks tööpäev enne korraldusel näidatud väärtuspäeva. Väärtpaberist tuleneva hääleõiguse ja muude õiguste teostamisel peab riigikassa järgima asutuse korraldusi. Väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks väljastab Rahandusministeerium asutusele nõutavas vormis volituse.

§ 16. Erandkorras teatiste ja maksekorralduste edastamine

(1) Tehniliste häirete korral e-riigikassas on erandkorras broneeringuid ja maksekorraldusi võimalik riigikassasse edastada paberkandjal kahes eksemplaris:
1) määruse lisas 5 toodud broneeringu teatise vormil;
2) määruse lisas 6 toodud siseriikliku maksekorralduse vormil;
3) määruse lisas 7 toodud koondmaksekorralduse vormil;
4) määruse lisas 8 toodud välismaksekorralduse vormil;
5) määruse lisas 9 toodud väärtpaberikorralduse vormil.

(2) Riigikassa tagastab asutusele pärast maksekorralduse või teatise täitmist paberkandjal esitatud broneeringu või maksekorralduse ühe eksemplari.

§ 17. Riigisaladuse seaduses toodud valitsusasutuste rahastamine

Tulenevalt «Riigisaladuse seaduse» § 6 punktist 15 kannavad Kaitsejõudude Peastaabi luure ja vastuluurega tegelevad struktuuriüksused, Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet kontsernikontovälistele arvelduskontodele e-riigikassa vahendusel väljamaksete tegemiseks vajalikud vahendid. Rahandusministeeriumi esindajatel on vastava juurdepääsuloa olemasolul õigus küsida vastavaid maksekorraldusi ja nende alusdokumente «Riigisaladuse seaduse» sätteid arvestades.

§ 18. Riikliku pensionikindlustusmakse, riikliku ravikindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni kindlustusmakse, töötuskindlustusmakse, maamaksu, keskkonnatasude ja pakendiaktsiisi ülekandmine

[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]

(1) Riigikassa kontsernikonto koosseisu kuuluvale sotsiaalmaksu tulukontole laekunud sotsiaalmaksust kantakse pankade poolt vastavalt § 1 lõikes 3 sätestatud lepingutingimustele riikliku pensionikindluste vahendite osa kontsernikonto peakontole ja ravikindlustuse vahendid Eesti Haigekassa arvelduskontole.

(2) Sotsiaalmaksu kogumispensioni osad, kohustusliku kogumispensioni makse ja «Maksukorralduse seaduse» alusel arvestatud intressid kantakse Maksu- ja Tolliameti poolt registripidaja arvelduskontole Eesti Pangas.

(3) Registripidaja arvelduskontole tehtud ülekannete ja registripidaja tagastatud summade kohta esitab Maksu- ja Tolliamet riigikassale igapäevase õiendi määruse lisa 10 kohaselt, mille alusel tehtud tehingud kajastatakse riigieelarves.

(4) Maksu- ja Tolliameti töötuskindlustusmakse erikontole laekunud töötuskindlustusmaksed kantakse Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Töötukassa arvelduskontole ühe pangapäeva jooksul laekumisest arvates.

(5) Maksu- ja Tolliameti maamaksu erikontole laekunud maamaks kantakse Maksu- ja Tolliameti poolt kohaliku omavalitsuse üksusele vähemalt üks kord kuus.

(6) Riigikassa kontsernikonto koosseisu kuuluvale tulukontole laekunud keskkonnatasud ja pakendiaktsiis kantakse iga kuu 20. kuupäeval sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arvele tulu kogumise eest vastutavate riigiasutuste – Maksu- ja Tolliameti (pakendiaktsiis), Põllumajandusministeeriumi (kutselise kalapüügi tasu) ja Keskkonnaministeeriumi (ülejäänud keskkonnatasud) – koostatud laekumiste suurust kinnitavate teatiste alusel.

[RTL 2007, 36, 633 – 6.05.2007]

§ 19. Riigieelarvesse enammakstud summad

(1) Eelarveaastal ja eelnevatel eelarveaastatel riigieelarvesse enammakstud summade tagastamine toimub jooksva eelarveaasta vastava tulu laekumiste arvelt.

(2) Riigieelarvest enammakstud summade tagastamine toimub asutuste, kes õigusaktidest tulenevalt koguvad trahve, lõive, tasusid ja muid riigieelarve tulusid, algatusel.

§ 20. Kulude kandmine arvestusse ja aruandluse korraldamine riigikassas

(1) Riigieelarve kulude kassapõhist arvestust korraldab riigikassa.

(2) Paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud asutused, kes kasutavad kontserniväliseid arvelduskontosid projektide ja programmide sihtfinantseerimiseks, sisestavad riigieelarve kulud e-riigikassasse jooksvalt. Välisesindused sisestavad riigieelarve kulud e-riigikassasse järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks.

(3) Rahandusministeeriumi poolt edastatud PHARE programmide sihtfinantseerimise teatiste alusel sisestavad asutused riigieelarve kulud e-riigikassasse jooksvalt.

(4) Riigikassa arvestab pärast pangatehingu kinnituse saamist teostatud väljamaksed ning teatiste, õiendite ja aruannete alusel tehtud kanded riigieelarve kassalise täitmise aruandesse.

4. peatükk
ÜLEKANTAVATE VAHENDITE JÄRGMISSE EELARVEAASTASSE ÜLEKANDMISE KORD

§ 21. Ülekantav kulu

Ülekantavad kulud on:
1) kulud, mis on ülekantavad «Riigieelarve seaduse» alusel;
2) kulud, mille ülekantavus on sätestatud riigieelarves (iga-aastane riigieelarve seadus);
3) kuni 3% riigieelarves kindlaksmääratud kulust vastava aasta riigieelarve seaduse liigenduse alusel;
4) kulud, mis on ülekantavad «Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse» alusel;

5) kulud, mis sõltuvad jooksva eelarveaasta tegelikust laekumisest (arvestada ainult eelarveaasta jooksul laekunud ja kasutamata jäänud tulu majandustegevusest ja toetused).

[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007]

§ 22. Taotluste esitamine kulude ülekandmiseks

(1) Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad enda, Riigikantselei enda ja oma hallatavate asutuste ning ministeeriumid enda ja oma valitsemisala asutuste taotlused kulude ülekandmiseks Rahandusministeeriumile määruse lisas 11 toodud vormil paberkandjal ja elektrooniliselt hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 25. jaanuariks.

(2) Taotlustes märgitakse:
1) asutuse registrikood, asutuse nimetus, e-riigikassa konto, ülekantava kulu liigenduse tunnus vastavalt määruse lisale 3, ülekantava kulu liigendus allika järgi, artikkel majandusliku sisu järgi ning objekti kood. Ülekantava kulu liigendus esitatakse võrdlevana taotletava eelarve klassifikaatorite ja selle kasutamise aasta klassifikaatorite lõikes;
2) ülekantava kulu suurus kroonides;
3) selgitused, kus on ära toodud ülekantava kulu alused (välisabileping või muu alus) ning põhjendus kulu ülekandmise vajaduse ja suuruse kohta.

(3) Järgmisse eelarveaastasse kuuluvad ülekandmisele summad alates 1000 kroonist. Nimetatud piirmäära ei rakendata rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 103 “Eelarveklassifikaatorite kehtestamine” lisas 6 kehtestatud eelarveklassifikaatori allikate 20 ja 40 laekumiste arvelt tehtavate kulude osas.

[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]

§ 23. Kulu ülekandmise otsustamine

(1) Otsuse kulu ülekandmise kohta teeb rahandusminister hiljemalt 14 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse laekumisest Rahandusministeeriumi.

(2) Kui rahandusminister leiab, et taotluses esitatud andmetes või selgitustes esinevad olulised puudused, mis takistavad ülekandmise otsuse tegemist, teavitab ta viivitamatult taotluse esitajat vastavatest puudustest. Puudused taotluses tuleb kõrvaldada viie tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise teate saamist.

(3) Kulu ei kanta üle, kui taotlus ei ole esitatud Rahandusministeeriumile 25. jaanuariks või selles esinevaid olulisi puudusi ei ole kõrvaldatud lõikes 2 toodud tähtaja jooksul.

§ 24. Riigieelarves kohalikele omavalitsustele mittesihtotstarbeliste eraldistena ette nähtud vahendite, Vabariigi Valitsuse reservi, hasartmängumaksu, alkoholi- ja tubakaaktsiisi, keskkonnakasutuse tasude, metsatulu, sotsiaalmaksu ravi- ja pensionikindlustuse ning Euroopa Liidu välisabi eraldamata jäägi ülekandmine

(1) Riigieelarves kohalikele omavalitsustele mittesihtotstarbeliste eraldistena ette nähtud vahendite, Vabariigi Valitsuse reservi, hasartmängumaksu, alkoholi- ja tubakaaktsiisi, keskkonnakasutuse tasude, metsatulu, sotsiaalmaksu ravi- ja pensionikindlustuse ning Euroopa Liidu välisabi eraldamata jäägi järgmisse eelarveaastasse ülekandmisel ei kohaldata paragrahvides 22 ja 23 sätestatut

(2) Lõikes 1 nimetatud eraldamata jääk kantakse tervikuna üle järgmisse eelarveaastasse.

[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]

§ 25. Muud ülekantavad vahendid

Tagatiste- ja väärtpaberikontodele laekuvate vahendite tagastamata jäägid kuuluvad ülekandmisele automaatselt.

§ 26. Ülekantavate vahendite kasutamine

(1) Ülekantavat kulu saab kasutada alates neljandast tööpäevast rahandusministri kulu ülekandmise otsuse tegemisest arvates. Paragrahvides 24 ja 25 nimetatud vahendite jääke saab kasutada alates järgmise eelarveaasta algusest.

(2) Järgmisesse eelarveaastasse ülekantavaid kulusid võib kasutada samaks otstarbeks ja üksnes järgmise eelarveaasta jooksul. Paragrahvis 25 nimetatud vahendite jääkide kasutamisel puudub ajaline piirang.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 27. Rahandusministri määruste kehtetuks tunnistamine

Kehtetuks tunnistatakse rahandusministri määrused:
1) 20. juuni 2005. a määrus nr 48 «Riigieelarve tulude riigieelarvesse kandmise kord»;
2) 14. jaanuari 2004. a määrus nr 5 «Ülekantavate kulude järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kord»;
3) 14. jaanuari 2004. a määrus nr 6 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri».

§ 28. Määruse jõustumine

Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist.

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri»
lisa 1

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri»
lisa 2
(rahandusministri 14. märtsi 2008. a määruse nr 8 sõnastuses)
[RTL 2008, 28, 418 – jõust. 12.04.2008]

 

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri»
lisa 3
(rahandusministri 14. märtsi 2008. a määruse nr 8 sõnastuses)
[ RTL 2008, 28, 418 – jõust. 12.04.2008]

ADMINISTRATIIVNE TUNNUS

1.00   Riigikogu
  99 Eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
  00 Kulud investeeringuteks
  01 Riigikogu (Riigikogu Kantselei)
  02 Vabariigi Valimiskomisjon
     
2.00 01 Vabariigi President (Presidendi Kantselei)
  99 Eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
  00 Kulud investeeringuteks
     
3.00 01 Riigikontroll
  99 Eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
  00 Kulud investeeringuteks
     
4.00 01 Õiguskantsler (Õiguskantsleri Kantselei)
  99 Eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
  00 Kulud investeeringuteks
     
5.00 01 Riigikohus
  99 Eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
  00 Kulud investeeringuteks
     
6.00   Vabariigi Valitsus
  99 Eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
  00 Kulud investeeringuteks, Vabariigi Valitsuse eraldistest, Vabariigi Valitsuse reservist, omandireformi reservist
     
6.01   Riigikantselei haldusala
  99 Riigikantselei haldusala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
  00 Riigikantselei haldusala kulud investeeringuteks
  01 Riigikantselei
  02 Rahvusarhiiv
     
6.02   Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala
  99 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
  00 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
  01 Haridus- ja Teadusministeerium
  08 Keeleinspektsioon
  10 Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk
  11 Eesti Noorsootöö Keskus
  14 Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
  02 Kutseõppeasutused
  03 Rakenduskõrgkoolid
  04 Riigigümnaasiumid ja riigiinternaatkoolid
  06 Teadus- ja arendusasutused
     
6.03   Justiitsministeeriumi valitsemisala
  99 Justiitsministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
  00 Justiitsministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
  01 Justiitsministeerium
  03 Prokuratuur
  04 Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
  05 Registrite ja Infosüsteemide Keskus
  06 Kohtute Raamatupidamiskeskus
  07 Esimese ja teise astme kohtud
  08 Kinnipidamisasutused
  09 Andmekaitse Inspektsioon
     
6.04   Kaitseministeeriumi valitsemisala
  99 Kaitseministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
  00 Kaitseministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
  01 Kaitseministeerium
  02 Teabeamet
  05 Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum
  07 Seli Tervisekeskus
  12 Kaitseressursside Amet
  14 Kaitsevägi
     
6.05   Keskkonnaministeeriumi valitsemisala
  99 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
  00 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
  01 Keskkonnaministeerium
  02 Maa-amet
  03 Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
  04 Keskkonnainspektsioon
  05 Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus
  06 Eesti Kiirguskeskus
  07 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
  08 Põlula Kalakasvatuskeskus
  09 Eesti Loodusmuuseum
  14 Riiklik Looduskaitsekeskus
     
6.06   Kultuuriministeeriumi valitsemisala
  99 Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
  00 Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
  01 Kultuuriministeerium
  02 Muinsuskaitseamet
  03 Eesti Hoiuraamatukogu
  04 Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus
  05 Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus
  06 Võru Instituut
  15 Kontserdiorganisatsioonid
  16 Muuseumid
  17 Teatrid
  25 Spordibaasid
     
6.07   Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
  99 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
  00 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
  01 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
  02 Patendiamet
  03 Konkurentsiamet
  04 Tarbijakaitseamet
  06 Tehnilise Järelevalve Amet
  08 Eesti Patendiraamatukogu
  10 Lennuamet
  11 Maanteeamet
  14 Veeteede Amet
  15 Eesti Riiklik Autoregistrikeskus
  16 Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
     
6.08   Põllumajandusministeeriumi valitsemisala
  99 Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
  00 Põllumajandusministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
  01 Põllumajandusministeerium
  02 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
  03 Veterinaar- ja Toiduamet
  04 Taimetoodangu Inspektsioon
  06 Jõudluskontrolli Keskus
  07 Maamajanduse Infokeskus
  08 Maaparanduse Ehitusjärelevalve ja Ekspertiisibüroo
  09 Põllumajandusuuringute Keskus
  10 Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
  20 Põllumajandusmuuseumid
  21 Riigi teadus- ja arendusasutused
     
6.09   Rahandusministeeriumi valitsemisala
  99 Rahandusministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
  00 Rahandusministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
  01 Rahandusministeerium
  02 Riigihangete Amet
  03 Maksu- ja Tolliamet
  04 Statistikaamet
     
6.10   Siseministeeriumi valitsemisala
  99 Siseministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
  00 Siseministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
  01 Siseministeerium
  02 Kaitsepolitseiamet
  03 Kodakondsus- ja Migratsiooniamet
  04 Piirivalveamet
  05 Politseiamet
  06 Päästeamet
  08 Sisekaitseakadeemia
  09 Maavalitsused
  10 Regionaalministri valitsemisala
     
6.11   Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
  99 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
  00 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
  01 Sotsiaalministeerium
  02 Ravimiamet
  03 Sotsiaalkindlustusamet
  04 Tervishoiuamet
  05 Tööturuamet
  06 Tervisekaitseinspektsioon
  07 Tööinspektsioon
  08 Riikliku Lepitaja Kantselei
  09 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
  11 Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus
  12 Kemikaalide Teabekeskus
  13 Tervise Arengu Instituut
     
6.13   Välisministeeriumi valitsemisala
  99 Välisministeeriumi valitsemisala eelmisest aastast ülekantud kulueelarve
  00 Välisministeeriumi valitsemisala kulud investeeringuteks
  01 Välisministeerium

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri»
lisa 4

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri»
lisa 5
(rahandusministri 7. novembri 2007. a määruse nr 49 sõnastuses)
[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007]

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri»
lisa 6

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri»
lisa 7

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri»
lisa 8

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri»
lisa 9

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri»
lisa 10

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri»
lisa 11
(rahandusministri 14. märtsi 2008. a määruse nr 8 sõnastuses)
[RTL 2008, 28, 418 – jõust. 12.04.2008]

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri»
lisa 12
(rahandusministri 7. novembri 2007. a määruse nr 49 sõnastuses)
[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007]

SÕNUMIPÕHISE ANDMEVAHETUSE KASUTAMISE TINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Sõnumipõhine andmevahetus (edaspidi andmevahetus) on asutuse ja riigikassa infosüsteemide vaheline info vahetamine, mille alusel riigikassa infosüsteem teavitab asutuste infosüsteeme riigikassas olevatel asutuse kontodel toimunud muutuste kohta ja võimaldab asutuste infosüsteemidel edastada makseid riigikassa infosüsteemi.

1.2. Andmevahetus võimaldab asutusel käsutada asutuse kontodel olevat raha asutuse arvutisse installeeritud spetsiaalse tarkvara vahendusel, saata riigikassasse makseid ning saada riigikassast teateid kontodel toimunud muutuste kohta (edaspidi maksete saatmine ja teadete saamine koos teenused) alljärgnevate tingimuste kohaselt.

2. Tehnilised nõuded ja andmevahetuse käivitamine

2.1. Tehnilised nõuded andmevahetuse kasutamiseks vajalikele sidevahenditele: X-tee turvaserver (soovitavalt Pentium 3 või võimsam, ≥128 MB RAM, 10GB IDE); rakendusserver, mille parameetrid sõltuvad rakenduse realisatsioonist (soovitavalt Pentium 3 või võimsam ≥128MB RAM, 10GB IDE).

2.2. Asutus peab andmevahetuse kasutamiseks looma oma infosüsteemi X-tee teenuse(d) ja/või rakenduse, mille vahendusel on asutusel võimalik saada ühendust riigikassa X-tee teenustega.

2.3. Andmevahetuse kasutamiseks taotleb asutus riigikassalt selleks õiguse. Selleks:
2.3.1. Asutus esitab taotluse, milles määrab ära teenused kontode ja tehingu liikide lõikes.
2.3.2. Asutus märgib taotluses asutuse ID-kaardi digitaalse allkirjastamissertifikaadi «Common Name» atribuudi sisu ning X-tee andmekogu nimetuse.

2.4. Riigikassa sisestab asutuse poolt taotluses märgitud turvaelemendid X-tee turvaserverisse ja oma infosüsteemi ning aktiveerib need.

3. Töökindluse tagamine

3.1. Andmevahetuse funktsioneerimiseks kohustuvad riigikassa ja asutus tagama nende kontrolli all olevate infosüsteemide töökindluse ja turvalisuse.

4. Identifitseerimine ja turvanõuded

4.1. Asutuse identifitseerimine riigikassa serveriga ühenduse loomisel toimub X-tee keskkonna vahendusel ja asutuse ID-kaardi digitaalse allkirjastamissertifikaadi «Common Name» atribuudi alusel.

4.2. Asutuse maksekorraldused edastatakse DigiDoc ümbrikus ja allkirjastatakse asutuse ID-kaardi digitaalsete sertifikaatide alusel (edaspidi «Common Name» atribuut ja asutuse ID-kaart koos turvaelemendid).

4.3. Asutus peab tagama, et andmevahetust teostavad ainult asutuse volitatud isikud. Asutuse volitatud esindajad peavad hoidma turvaelemente kolmandatele isikutele ligipääsmatus kohas ning ei tohi jäädvustada turvaelemente kolmandatele isikutele äratuntavalt ühelgi esemel.

4.4. Kui turvaelemendid on kaotatud või varastatud või saanud või võivad olla saanud teatavaks isikule, kes pole nende kasutamiseks õigustatud, on asutus kohustatud sellest viivitamatult teavitama riigikassat. Digitaalallkirja sertifikaadi puhul on asutus kohustatud eeltoodust teatama vastavale sertifitseerimisteenuse osutajale.

4.5. Riigikassa, saanud asutuselt punkti 4.4 kohase teate, blokeerib asutuse andmevahetuse kasutamise õiguse kuni turvaelementide asendamiseni või kuni asutus on andnud riigikassale aktsepteeritava korralduse andmevahetuse kasutamise õiguse taasavamiseks.

4.6. Riigikassal on õigus blokeerida asutuse andmevahetuse kasutamise õigus, kui kassale on teatavaks saanud asjaolu, millest lähtudes võib järeldada, et andmevahetuse kasutamise turvaelemendid on väljunud asutuse valdusest ning kasutatakse selleks õigustamata isiku poolt või tegemist on asutusepoolse pettusega.

5. Toimingute tegemine

5.1. Riigikassa poolt asutusele edastatud teated on asutusele kättesaadavad 24 tunni jooksul, arvates teate edastamisest riigikassa serverilt. Infosüsteemi vigade korral toimub kordussaatmine sama perioodi jooksul. Vajadusel käivitab riigikassa administraator teadete kordusedastamise manuaalselt. Riigikassa edastab teated kokkulepitud formaadis.

5.2. Riigikassa täidab ainult need asutuse poolt andmevahetuse kaudu edastatud maksekorraldused, mis on DigiDoc formaadis ja allkirjastatud AS Sertifitseerimiskeskuse poolt asutusele väljastatud asutuse sertifikaadiga.

5.3. Riigikassa täidab asutuse maksekorraldused riigikassas kehtiva korra ja tähtaegade kohaselt.

5.4. Riigikassa jäädvustab andmevahetuse kaudu toimunud sideseansid ja kasutab neid vajadusel toimingute tõendamiseks.

5.5. Riigikassa pärib saabunud DigiDoc formaadis toimingutele OSCP (Online Certificate Status Protocol) kehtivuskinnituse. Asutuse kehtetu allkirjastamise sertifikaadi korral toiminguid ei teostata.

5.6. Asutusel on õigus andmevahetuse kaudu tehtud õigustamatu toimingu, riigikassa poolt täitmata jäänud või puudulikult täidetud korralduse kohta esitada pretensioon 5 tööpäeva jooksul riigikassale vastava korralduse andmisest arvates.

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri»
lisa 13
(rahandusministri 14. märtsi 2008. a määruse nr 8 sõnastuses)
[RTL 2008, 28, 418 – jõust. 12.04.2008]



Õiend

1. Lugeda rahandusministri 2.01.2006. a määruse nr 1 "Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri" § 2 lõike 3 punktid 7, 8 ja 9 õigeks järgmises sõnastuses:
"7) riigilõivud – kontole laekuvad riigilõivuga maksustatavate toimingute teostamise eest võetavad tasud;
8) trahvid – kontole laekuvad kohtu või kohtuvälise menetleja poolt määratud trahvid;
9) muud tulud – kontole laekuvad riigieelarvesse kantavad muud tulud, sealhulgas keskkonnakasutusest tulenevad tasud, keskkonnale tekitatud kahju hüvitised, hoonestusõiguse tasud, kohtuotsustest tulenevad tulud, riigieelarvesse kantavad eelmiste perioodide eest tasutud tulud;
[RTL 2007, 36, 633 – jõust 6.05.2007]"

2. Lugeda rahandusministri 2.01.2006. a määruse nr 1 "Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri" § 2 lõiked 7, 8 ja 9 õigeks järgmises sõnastuses:
"(7) E-riigikassa kasutamiseks esitab asutus riigikassale vastavalt määruse lisas 1 toodud vormile volikirja, milles määratakse kindlaks isik, kes on volitatud asutuse nimel e-riigikassat kasutama. Volikiri esitatakse kahes eksemplaris ja sellele lisatakse volitatud isiku isikut tõendava dokumendi koopia. Juhul kui volikirja kinnitab isik, kes on asutuse juhi ülesannetes, esitatakse riigikassale vastavat volitust tõendav dokument. Sõnumipõhise andmevahetuse käivitamiseks esitab asutus riigikassale vastavalt määruse lisas 12 toodud vormile taotluse kahes eksemplaris, milles on fikseeritud sõnumipõhise andmevahetuse tingimused ning asutuse poolt määratud vajalikud turvaelemendid, mis annavad asutusele õiguse kasutada taotluses märgitud riigikassa poolt pakutavaid teenuseid kontode ja tehingute liikide lõikes.
[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007]
(8) E-riigikassa teenuste ja sõnumipõhise andmevahetuse kasutamise õigus jõustuvad lõikes 7 nimetatud volikirja ja taotluse riigikassa poolt allakirjutamise hetkel ning on kehtivad seni, kuni asutus riigikassat kirjalikult teavitab.
[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007]
(9) Riigikassa teavitab asutust e-riigikassa teenuste ja sõnumipõhise andmevahetuse kasutamise õigusest lõikes 7 nimetatud volikirja ja taotluse ühe eksemplari tagastamisega.
[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007]"

3. Lisada rahandusministri 2.01.2006. a määruse nr 1 "Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri" terviktekstides § 7 lõigete 1, 2, 2¹ ja § 11 lõigete 9, 10 järele muutmismärge [RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006] .

/otsingu_soovitused.json