Teksti suurus:

Kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.06.2008
Avaldamismärge:RT I 2008, 17, 118

Kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 20.03.2008

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 9. aprilli 2008. a otsusega nr 269

§ 1. Kriminaalhooldusseaduses (RT I 1998, 4, 62; 2006, 46, 333) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Vangla direktor võib kriminaalhoolduse ülesandeid anda lisaks kriminaalhooldajale ka teistele vangla teenistuses olevatele isikutele, kes vastavad kriminaalhooldajale esitatavatele nõuetele.»;

2) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vanglas on kriminaalhooldusosakond, mis võib jaguneda talitusteks.

(2) Justiitsminister võib jätta mõnes vanglas kriminaalhooldusosakonna loomata, andes selle ülesanded teise vangla kriminaalhooldusosakonnale.

(3) Kriminaalhooldusosakonna ja selle talituste asukohad ning tööpiirkonnad kehtestab justiitsminister määrusega, lähtudes kriminaalhoolduse läheduse põhimõttest ja arvestades majanduslikke kaalutlusi.

(4) Teenistuslikku järelevalvet kriminaalhooldusosakonna üle teostavad vangla direktor ja justiitsminister.»;

3) paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kriminaalhooldusosakonna tööd juhib kriminaalhooldusosakonna juhataja, kelle nimetab ametisse vangla direktor.

(2) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetatakse ametisse määramata ajaks.»;

4) paragrahvi 7 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kriminaalhooldusosakonna talituse tööd juhib talituse juhataja, kelle nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja ettepanekul ametisse vangla direktor.

(2) Kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja nimetatakse ametisse määramata ajaks.

(3) Talituse juhtimisega kaasnevat koormust arvestades tegeleb kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja ka kriminaalhooldusjuhtumitega.»;

5) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kriminaalhooldusametniku nimetab kuuekuulise katseajaga ametisse vangla direktor.»;

6) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kriminaalhooldusametniku teenistusülesannete täitmise tõttu kriminaalhooldusametnikule või tema perekonnaliikmele tahtlikult tekitatud varalise kahju hüvitab riik vangistusseaduse §-s 143 sätestatud korras. Kahjutasu nõutakse sisse süüdiolevalt isikult.»;

7) paragrahvi 27 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kriminaalhooldaja hindab kriminaalhooldusaluse kriminogeenseid riske katseaja vältel vähemalt üks kord aastas, teeb hoolduskavasse täitmismärked ning vajaduse korral muudab hoolduskava.»;

8) seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:

« § 371. Kriminaalhooldusosakonna üleviimine vanglate koosseisu

(1) Maakohtute juures asuvad kriminaalhooldusosakonnad korraldatakse ümber ja ühendatakse vanglate kriminaalhooldusosakondadeks alates 2008. aasta 1. juunist. Kriminaalhooldusosakondade ja vanglate ühendamist korraldab justiitsminister.

(2) Kriminaalhooldusosakonna teenistujate teenistuse jätkamisel vanglate koosseisus ettenähtud ametikohtadel või nende teenistussuhte lõpetamisel kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 115 lõikes 2 sätestatut.

(3) Kriminaalhooldusosakondade teenistujad, kelle teenistusülesanded ja ametinimetus kriminaalhooldusosakondade vanglate osakondadeks muutmise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu teenistusülesanded, jätkavad teenistust alates 2008. aasta 1. juunist vanglate koosseisus määramata tähtajaga.

(4) Justiitsministril ja maakohtute kohtudirektoritel on enne 2008. aasta 1. juunit õigus anda käskkirju teenistujate vabastamiseks koondamise tõttu ja teha riigisekretärile ettepanekuid kuulutada avalik konkurss ametikohtade täitmiseks, lähtudes kriminaalhooldusosakondade struktuurist ja koosseisust. Avaliku teenistuse seaduse § 116 lõike 3 kohase ettepaneku teenistujale asuda teisele ametikohale teeb justiitsminister või tema volitusel maakohtu kohtudirektor või vangla vangladirektor.»

§ 2. Vangistusseaduses (RT I 2000, 58, 376; 2006, 63, 466) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

« § 41. Inimväärikuse austamine ja õiguste järgimine

(1) Kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.

(2) Kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.»;

2) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse.»;

3) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «asjade loetelu,» sõnadega «enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu,»;

4) paragrahvi 16 lõike 1 punktis 4, § 37 lõike 2 punktis 2 ja § 84 lõikes 1 asendatakse sõna «kutsekeskharidus» sõnaga «kutseharidus» vastavas käändes;

5) paragrahvi 25 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja sõnad «või ühine majapidamine»;

6) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Pikaajaline kokkusaamine on üks ööpäev kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Põhjendatud juhtudel võib vangla direktor kinnipeetava pikaajalise kokkusaamise taotluse lahendamisel pikendada pikaajalist kokkusaamist kuni kolme ööpäevani, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ning kinnipeetava käitumine on karistuse kandmise ajal olnud hea. Pikaajaliste kokkusaamiste kord, sagedus ja kokkusaajatele lubatud asjade loetelu sätestatakse vangla sisekorraeeskirjas.»;

7) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« (4) Pikaajaliste kokkusaamiste kulud kannab kinnipeetav või kokkusaamisele tulnud isik. Kuludeks loetakse ruumide kasutamisele, kokkusaaja toitlustamisele ja hügieenivahenditele tehtud kulutused.

(5) Pikaajaliste kokkusaamiste kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.»;

8) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset järgmise lausega:

«Käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud isikute läbiotsimine on lubatud vaid põhjendatud kahtluse korral.»;

9) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Vangla kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab. Telefonikõnede puhul on vanglal õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, helistamise aeg ja kõne kestus. Kirjavahetuse puhul on vanglal õigus registreerida adressaadi ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav kirjutab, aadress ja kirja saatmise aeg.»;

10) paragrahvi 31 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise kulud katab kinnipeetav. Elektriseadme kasutamise kulude arvestusperioodi pikkuseks on üks kuu ning kulude arvestamise aluseks on elektriseadme võimsus.»;

11) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.»;

12) seadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses:

« § 311. Interneti kasutamine

Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vangla poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vangla järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile.»;

13) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Vangla direktor võib käskkirjaga määrata kohad, kus kinnipeetav võib või peab väljasõidul viibima, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud või ei tohi määratud kohtades viibida, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav on kohustatud tegema.»;

14) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Lühiajalise väljaviimise kulud kannab kinnipeetav enne väljaviimist. Vangla direktori või tema määratud isiku loal võib erandkorras lubada kulude hüvitamist pärast väljaviimist.»;

15) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Lühiajalise väljaviimise aeg arvatakse karistuse kandmise aja hulka.»;

16) paragrahvi 35 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kinnipeetavale, kellel puudub põhiharidus, võimaldatakse põhihariduse omandamine vastava riikliku õppekava alusel, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse § 16 lõike 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava põhihariduse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest.

(2) Põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse § 16 lõike 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava keskhariduse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest.»;

17) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 36. Kutseharidus

(1) Kinnipeetaval võimaldatakse omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalases koolituses, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kutsehariduse andmisel eelistatakse erialasid, mis on vabaduses nõutavamad. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse § 16 lõike 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava kutsehariduse ja tööalase koolituse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest.

(2) Vangla territooriumil asuv kutsehariduse omandamist võimaldav õppeasutus on riigi- või munitsipaalkool või selle vanglas tegutsev struktuuriüksus, mida finantseeritakse riigieelarve vahenditest kutseõppeasutuse seadusega sätestatud alustel ja korras. Õppeasutuse kasutusse antud ruumide sisustus-, remondi- ja ekspluatatsioonikulud kaetakse vangla eelarvest.»;

18) paragrahvis 48 asendatakse sõnad «vangla vahendusel» sõnadega «vangla kontrollimisel» vastavas käändes;

19) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Vangla direktor võib sotsiaalhoolekande teostamisele kaasata ka teisi vangla teenistujaid, kellel on vajalikud kõlbelised omadused ja vastav haridus.»;

20) paragrahvi 68 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

« (3) Vanglaametnikul on õigus vanglasse saabuvad ja vanglast väljuvad isikud ning nende asjad läbi otsida. Läbiotsimist teostab isikuga samast soost vanglaametnik.

(4) Läbiotsimise korra kehtestab justiitsminister määrusega.»;

21) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

« (71) Pärast erivahendi, teenistusrelva või jõu kasutamist kinnipeetava suhtes kontrollitakse tema terviseseisundit ning kontrolli tulemus protokollitakse.»;

22) seadust täiendatakse §-ga 721 järgmises sõnastuses:

« § 721. Vangla turvasüsteemid ja seadmed

(1) Vangla turvasüsteemide või seadmete soetamisel ning nendega seonduvate teenuste tellimisel peab tagama, et ei kahjustataks vangla julgeolekut.

(2) Hinnangu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevuse võimalikule ohtlikkusele annab ning vajaminevad meetmed ohu ärahoidmiseks määrab justiitsminister.»;

23) paragrahvi 76 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vangla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest.

(3) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vangla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat tähtaega.»;

24) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Kui kohus on karistusseadustiku § 76 lõike 5 alusel pööranud süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, edastab vangla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt. Kohus võib oma määrusega sätestada kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramisel materjalide uuesti esitamiseks kuuest kuust pikema tähtaja.»;

25) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Arestialuse võib paigutada arestimajja käesoleva paragrahvi lõiget 1 järgimata, kui see on vajalik arestimaja ülekoormuse tõttu, arestialuse julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel. Arestialuse paigutamise erandjuhul otsustab politseipeadirektor või tema poolt määratud politseiametnik.»;

26) paragrahv 85 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 85. Aresti kandmine

(1) Aresti kandmine toimub otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgse politseiprefektuuri arestimajas.

(2) Arestialuse võib paigutada arestimajja käesoleva paragrahvi lõiget 1 järgimata, kui see on vajalik arestimaja ülekoormuse tõttu, arestialuse julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel. Arestialuse paigutamise erandjuhul otsustab politseipeadirektor või tema poolt määratud politseiametnik.

(3) Ajateenijale mõistetud aresti kandmine toimub garnisoni arestimajas.»;

27) paragrahvi 881 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kui arestialune on paigutatud arestimajja käesoleva seaduse § 85 lõiget 1 järgimata, tagab see politseiprefektuur, kelle arestimajas arestialune oma karistust kannab, arestialuse vabanemisel arestialuse transpordi tema elukohta või hüvitab arestialusele ühistranspordi kulud tema elukohta.»;

28) paragrahv 881 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 881. Arestialuse vabastamine

(1) Arestialusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 75 lõikes 1 sätestatud vabastamist enne riiklikku püha või puhkepäeva.

(2) Arestialuse vabastamisel ei maksta vabanemistoetust.

(3) Kui arestialune on paigutatud arestimajja käesoleva seaduse § 85 lõiget 1 järgimata, tagab see politseiprefektuur, kelle arestimajas arestialune oma karistust kannab, arestialuse vabanemisel arestialuse transpordi tema elukohta või hüvitab arestialusele ühistranspordi kulud tema elukohta.»;

29) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Justiitsminister määrab ülesannete jaotuse Justiitsministeeriumi ja vanglate vahel. Ülesannete jaotuse ja ülesannete ülemineku korra vanglate ja Justiitsministeeriumi vahel kehtestab justiitsminister määrusega.»;

30) seadust täiendatakse §-ga 1081 järgmises sõnastuses:

« § 1081. Vanglakomisjoni liikmele esitatavad nõuded

Vanglakomisjoni liikmeks võib nimetada isiku:
1) kes on vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;
2) keda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või keda ei ole kriminaalmenetluses tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks;
3) kellel on vähemalt keskharidus;
4) kellel on kõrgtasemel eesti keele oskus;
5) kellel on piisav arusaam vangistuse eesmärkidest ja vangistuse täideviimisest;
6) kes on valmis kaasa aitama kinnipeetava taasühiskonnastamisele;
7) kellel ei ole komisjoni liikme ülesannete täitmist takistada võivaid isiklikke suhteid kinnipeetavatega ega vahistatutega.»;

31) paragrahvi 111 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vanglaametnik on vanglateenistuses olev ametnik.

(2) Justiitsministeeriumi ametnik võib täita vanglaametniku või muu vanglatöötaja ülesandeid ja anda vanglaametnikule või muule vanglatöötajale korraldusi.

(3) Lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmise ja korralduste andmise korra kehtestab justiitsminister määrusega.

(4) Kui Justiitsministeeriumi ametnik täidab vanglas teenistusülesandeid, laienevad temale vanglaametniku või muu vanglatöötaja õigused ja kohustused, välja arvatud käesoleva seaduse 6. peatüki 2. jaos sätestatud vanglaametniku õigused ja kohustused.»;

32) paragrahvi 113 lõigetes 2, 3 ja 5 asendatakse sõna «ettevalmistusteenistuse» sõnadega «vanglaametniku ettevalmistusteenistuse»;

33) seadust täiendatakse §-ga 1141 järgmises sõnastuses:

« § 1141. Vangla töötaja taustakontroll

(1) Vanglasse tööle või vanglaametniku erialale õppima (edaspidi vanglasse tööle) asuda sooviv isik esitab Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale või vanglale isikuandmete ankeedi.

(2) Isikuandmete ankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust tööle. Lisaks võib küsida andmeid lähisugulaste ja -hõimlaste, samuti elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht) ja kontaktandmete kohta. Lähisugulased ja -hõimlased käesoleva seaduse tähenduses on korruptsioonivastase seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud isikud.

(3) Vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete ankeedi vormi kehtestab ja andmete kontrollimise õigust omavad ametnikud määrab justiitsminister.

(4) Vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete ankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks on käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud ametnikel õigus:
1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimistega vanglateenistusse asuda sooviva isiku isikuandmete kohta;
2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida, kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikud on kriminaalmenetluses kahtlustatavad, süüdistatavad või karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamata.

(6) Vanglasse tööle asuda soovivat isikut teavitatakse tema suhtes läbiviidud taustakontrollist ja võimaldatakse tal tutvuda kontrolli käigus kogutud materjalidega.

(7) Kui vanglasse tööle asuda sooviv isik on tahtlikult esitanud valeandmeid või varjanud olulist informatsiooni, jäetakse ta ametisse nimetamata.»;

34) paragrahvi 115 lõikest 2 jäetakse välja teine lause;

35) paragrahvi 118 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) ei asunud ettevalmistusteenistuse lõpetamisest kolme kuu jooksul teenistusse vanglas või Justiitsministeeriumis, välja arvatud juhul, kui temale ei pakutud tema kvalifikatsioonile vastavat ametikohta;»;

36) paragrahvi 119 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud ametiastmele vastab ettevalmistusteenistus, mille käigus omandatakse justiitsministri määruses sätestatud kutsekeskharidus.»;

37) paragrahvi 136 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vanglaametniku palk koosneb põhipalgast ja seaduses sätestatud ning seaduse alusel makstavatest lisatasudest.

(2) Põhipalk on vanglaametniku ametikohale vastav ametnikule määratud palgamäärast tulenev rahasumma.

(3) Käesoleva seaduse mõttes on palgamäär konkreetne summa või summade vahemik.»;

38) paragrahvi 1361 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vanglaametnike palgamäärad ning põhipalga määramise ja lisatasude maksmise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

(2) Palgamäärade kehtestamisel võetakse arvesse piirkonda, asutust, vanglaametniku kvalifikatsiooninõudeid, tööülesandeid, töötamist õhtusel või öisel ajal ning muid asjaolusid.

(3) Põhipalka võib vähendada kuni 30% võrra erialase ettevalmistusteenistuse või vastava erialase hariduse puudumise korral.

(4) Lisatasu võib maksta täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavamast tulemuslikuma töö eest ühes kuus kuni 50% vanglaametniku palgamäära madalaimast summast või palgamäära summast.»;

39) paragrahvi 1362 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vanglaametnikule makstakse väljateenitud aastate tasu teenistusaastate eest järgmiselt:
1) alates 5-aastasest teenistusstaažist – 5% ametikoha madalaimast palgamäärast või kehtestatud palgamäärast;
2) alates 10-aastasest teenistusstaažist – 10% ametikoha madalaimast palgamäärast või kehtestatud palgamäärast;
3) alates 15-aastasest teenistusstaažist – 15% ametikoha madalaimast palgamäärast või kehtestatud palgamäärast.»;

40) seadust täiendatakse §-dega 1363 ja 1364 järgmises sõnastuses:

« § 1363. Vanglas töötavate riigiametnike töö tasustamine

Vanglas töötavate riigiametnike töö tasustamisele kohaldatakse vanglaametniku töö tasustamist reguleerivaid sätteid.

§ 1364. Õppima suunatud vanglaametniku tasustamine

Sisekaitseakadeemia päevasesse õppesse õppima suunatud vanglaametniku teenistussuhe peatub õppetöö ajaks ning tal säilitatakse õppetöö ajal vanglaametniku palk.»;

41) paragrahvi 141 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Valveajal peab vanglaametnik olema kokkulepitud kohas kättesaadav ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks.

(2) Valveaja kestus ei või ületada 250 tundi kuus ja neid tunde ei arvata tööaja hulka.

(3) Valveaja eest võib maksta lisatasu kuni 10 protsenti ametniku tunnipalga alammäärast.

(4) Lisatasu maksmise korra ja juhud kehtestab justiitsminister määrusega.»;

42) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kui lõikes 1 sätestatud tähtaega ei järgita, makstakse vanglaametnikule tema senist palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest.»;

43) paragrahvis 148 asendatakse sõna «Justiitsministril» sõnadega «Justiitsministril või tema poolt volitatud ametiisikul»;

44) paragrahvi 149 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Distsiplinaarkaristuse võib määrata ühe aasta jooksul süüteo toimepanemise päevast arvates ning kolme kuu jooksul süüteo toimepanemisest teadasaamise päevast arvates.»;

45) seadust täiendatakse §-ga 1501 järgmises sõnastuses:

« § 1501. Vanglas töötavate riigiametnike distsiplinaarmenetlus

Vanglas töötavate riigiametnike distsiplinaarmenetlusele kohaldatakse vanglaametniku distsiplinaarmenetlust reguleerivaid sätteid.»

§ 3. Kohtute seaduses (RT I 2002, 64, 390; 2006, 67, 431) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 42 lõikest 1 jäetakse välja sõna «, kriminaalhooldusosakonna»;

3) paragrahvi 43 lõikes 2 ja § 45 lõikes 3 asendatakse sõnad «kinnistusosakonna, registriosakonna ja kriminaalhooldusosakonna» sõnadega «kinnistusosakonna ja registriosakonna».

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. juunil.

(2) Käesoleva seaduse § 2 punktid 25 ja 27 jõustuvad 2008. aasta 30. aprillil.

(3) Käesoleva seaduse § 2 punktid 26 ja 28 ning 37–40 jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA