Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tulumaksuseaduse muutmise seadus¹

Vastu võetud 26.03.2008

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 9. aprilli 2008. a otsusega nr 270

§ 1. Tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2007, 44, 318) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Paragrahvi 48 alusel maksustatakse füüsilisele isikule antud erisoodustused.

(3) Paragrahvide 54¹–54⁴ alusel maksustatakse residendist äriühingu kasum, mida on korrigeeritud tehtud kingituste, annetuste ja vastuvõtukulude ning ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete summaga.

(4) Paragrahvi 54⁵ alusel maksustatakse mitteresidendist juriidilise isiku püsivale tegevuskohale omistatud kasum, mida on korrigeeritud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingituste, annetuste ja vastuvõtukulude ning ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete summaga.»;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Paragrahvi 54⁷ alusel maksustatakse residendist mittetulundusühingu, sihtasutuse ja juriidilisest isikust usulise ühenduse põhikirjalise tegevusega ning avalik-õigusliku juriidilise isiku eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed ning tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud.»;

3) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõnad «juriidiline isik» sõnaga «äriühing»;

4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Paragrahvi 1 lõikes 5 nimetatud tulumaksu maksjaks on residendist mittetulundusühing, sihtasutus, juriidilisest isikust usuline ühendus ja avalik-õiguslik juriidiline isik.»;

5) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Maksustamisperiood on kalendriaasta. Kui juriidilise isiku majandusaasta erineb kalendriaastast, on tema maksustamisperiood majandusaasta.»;

6) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «Paragrahvi 1 lõigetes 2–4 nimetatud tulumaksu» sõnaga «Erisoodustuse»;

7) paragrahvi 4 lõike 1¹ sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1¹) Paragrahvi 1 lõigetes 2–5 nimetatud maksuobjekti ja avansilise makse puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist maksukohustuse tekkimise ajale vastava järgmise arvuga:»;

8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses:

« (1²) Kui maksumaksja majandusaasta erineb kalendriaastast ja kalendriaastatel, millele majandusaasta langeb, kehtib erinev maksumäär, rakendatakse maksustamisel lõigetes 1 ja 1¹ sätestatud maksumäärade ja arvude kaalutud keskmist.»;

9) paragrahvi 5 lõikes 3 asendatakse tekstiosa «lõigetes 2–4» tekstiosaga «lõigetes 2–5»;

10) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «§-des 48–52» tekstiosaga «§-des 48, 54¹–54⁴ ja 54⁷»;

11) paragrahvi 6 lõike 4 esimeses lauses asendatakse tekstiosa «vastavalt §-le 53» tekstiosaga «vastavalt §-le 54⁵»;

12) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «§-de 48–53» tekstiosaga «§-de 48, 54¹–54⁷»;

13) paragrahvi 14 lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse sõnadega «, kui selle väljamakse aluseks olevalt kasumiosalt ei ole tulumaks makstud või väljamakselt tulumaks kinni peetud.»;

15) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse sõnadega «, kui likvideerimisjaotise aluseks olevalt kasumiosalt ei ole tulumaks makstud või likvideerimisjaotiselt tulumaks kinni peetud.»;

16) paragrahvi 29 lõiked 5 ja 5¹ tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 29 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendile makstud üüritulu (§ 16 lõige 1), kui üürile või rendile on antud või piiratud asjaõigusega on koormatud Eestis asuv kinnisasi või Eesti registrisse kantav vallasvara.»;

18) paragrahvi 29 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 31 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 33 lõikes 1 asendatakse sõnad «kultuurilise teenindamisega» sõnaga «meelelahutusega»;

21) paragrahvi 38 lõikes 8 asendatakse tekstiosa «Paragrahvide 48 ja 49» tekstiosaga «Paragrahvide 48 ja 54²»;

22) paragrahvi 41 punktid 5 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 41 punktis 7 asendatakse tekstiosa «§ 29 lõike 6 punktid 1 ja 2» tekstiosaga «§ 29 lõige 6»;

24) paragrahvi 43 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa «punktides 8–10» tekstiosaga «punktides 9 ja 10»;

25) paragrahvi 44 lõikes 4 asendatakse tekstiosa «§ 29 lõigete 4–5¹ kohaselt» tekstiosaga «§ 29 lõike 4 kohaselt»;

26) 10. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«ERISOODUSTUSTE MAKSUSTAMINE»;

27) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

« (9) Erisoodustusi tegev isik või asutus on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.»;

28) paragrahvid 49–54 tunnistatakse kehtetuks;

29) seadust täiendatakse peatükiga 10¹ järgmises sõnastuses:

«10¹. peatükk.
RESIDENDIST JURIIDILISE ISIKU JA MITTERESIDENDIST JURIIDILISE ISIKU PÜSIVA TEGEVUSKOHA TULUMAKS

§ 54¹. Residendist äriühingu tulumaks

(1) Tulumaksuga maksustatakse residendist äriühingu kasum, sealhulgas eelmistel majandusaastatel teenitud kasum, mis on maksustamisperioodil jaotatud dividendide või muude kasumieraldistena rahalises või mitterahalises vormis. Fondiemissiooniks kasutatud kasumit maksustamisel arvesse ei võeta.

(2) Maksustatavale kasumile lisatakse:
1) maksustamisperioodil tehtud §-s 54² sätestatud piirmäärasid ületavate kingituste, annetuste ja vastuvõtukulude ning §-s 54³ nimetatud ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete summa;
2) maksustamisperioodil aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (edaspidi osalus) tagastamisel või tagasiostmisel tehtud väljamaksete summa osa, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid;
3) äriühingu likvideerimisel maksustamisperioodil makstud likvideerimisjaotiste summa osa, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.

(3) Maksustatavat kasumit suurendatakse seotud isikutega tehtud tehingute osas § 54⁴ kohaselt.

(4) Kui residendist äriühing kustutatakse registrist ilma likvideerimiseta ja tal ei säili Eestis püsivat tegevuskohta, maksustatakse äriühingu omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Kui äriühingul säilib Eestis püsiv tegevuskoht, maksustatakse püsivale tegevuskohale omistatud kasum § 54⁵ alusel.

(5) Kui mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluv ettevõte antakse üle residendist äriühingule, käsitatakse äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksetena lõigete 2 ja 4 tähenduses ka enne ettevõtte üleandmist püsiva tegevuskoha jaoks eraldatud vara.

§ 54². Kingitused, annetused ja vastuvõtukulud

(1) Residendist äriühingu maksustatavale kasumile lisatakse tehtud kingituste, annetuste ja vastuvõtukulude summa, välja arvatud juhul, kui nendelt on tulumaks § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud. Seda lõiget ei kohaldata reklaami eesmärgil üleantud kaubale või osutatud teenusele, mille maksumus ilma käibemaksuta ei ületa 150 krooni.

(2) Residendist äriühingu maksustatavale kasumile ei lisata selliste kingituste ja annetuste maksumust, mis on tehtud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule, haiglat pidavale isikule, riigi, valla või linna teadus-, kultuuri-, haridus-, spordi-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutusele või kaitseala valitsejale ning mille summa ei ületa maksustamisperioodil üht järgmistest piirmääradest:
1) 3% maksumaksja samal maksustamisperioodil tehtud ja isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast;
2) 10% eelneva maksustamisperioodi kasumist, mis on arvutatud raamatupidamist reguleerivate õigusaktide kohaselt.

(3) Mitterahalises vormis tehtud kingituse või annetuse maksumus on vara turuhind. Osalise tasu eest tehtud kingituse või annetuse maksumuseks loetakse vara turuhinna ja saadud summa vahe.

(4) Väljamaksed, mida residendist äriühing teeb seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi ja meelelahutusega, lisatakse maksustatavale kasumile osas, mis ületab 6000 krooni maksustamisperioodi kohta. Lisaks sellele võib residendist äriühing teha eelmises lauses nimetatud väljamakseid ilma maksustatavat kasumit suurendamata üldsummas kuni 2% samal maksustamisperioodil tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.

§ 54³. Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed

(1) Residendist äriühingu maksustatavale kasumile lisatakse ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete summa.

(2) Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud ettevõtlustulu saamise eesmärgil või kui see on vajalik või kohane ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. Kui kulu on ettevõtlusega seotud osaliselt, lisatakse äriühingu maksustatavale kasumile kulu ettevõtlusega mitteseotud osa.

(3) Ettevõtlusega mitteseotud kulu või väljamakse on muu hulgas:
1) kulu või väljamakse ettevõtlusega mitteseotud vara soetamiseks;
2) kulu või väljamakse ettevõtlusega mitteseotud teenuse ostmiseks;
3) kulu või väljamakse ettevõtlusega mitteseotud kohustuse täitmiseks;
4) väljamakse, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete kohane algdokument;
5) paragrahvi 34 punktides 3–6 ja 11 nimetatud kulu või väljamakse;
6) mittetulundusühingule tasutud sisseastumis- ja liikmemaks, kui ühingus osalemine ei ole maksumaksja ettevõtlusega seotud;
7) kulu või väljamakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku (§ 10) emiteeritud väärtpaberite soetamiseks, välja arvatud juhul, kui väärtpaberid vastavad investeerimisfondide seaduse § 257 lõike 1 tingimustele või kui sellise kulu või väljamakse tegija on väärtpaberituru kutseline osaline väärtpaberituru seaduse § 7 tähenduses;
8) kulu või väljamakse osaluse omandamiseks madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus;
9) madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule tasutud viivis või leppetrahv ja kohtu- või vahekohtuväliselt makstud kahjuhüvitis;
10) laen või ettemakse madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule või muul viisil nõudeõiguse omandamine sellise juriidilise isiku vastu.

(4) Residendist krediidiasutuse ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed on lõike 3 punktides 1–7 nimetatud kulud ja väljamaksed ning:
1) lõike 3 punktis 9 nimetatud väljamakse, välja arvatud juhul, kui see on tehtud krediidi- või finantseerimisasutusele, mis oma asukohariigi õigusaktide kohaselt vastab Eesti krediidi- või finantseerimisasutusele esitatud nõuetega samaväärsetele nõuetele;
2) kahju, mida krediidiasutus saab madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku vastu omandatud nõudeõiguse (sealhulgas antud laenu ja tehtud ettemakse) võõrandamisest või sissenõudmisest loobumisest.

(5) Ettevõtlusega mitteseotud kuluna ei käsitata kulu ega väljamakset, millelt on tulumaks § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud.

§ 54⁴. Seotud isikutega tehtud tehingud

(1) Kui residendist äriühingu ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu või residendist äriühingu ja tema välisriigis asuva püsiva tegevuskoha vahel tehtud tehingu hind (edaspidi siirdehind) on erinev omavahel mitteseotud isikute vahel tehtud sarnase tehingu väärtusest (edaspidi käesolevas paragrahvis tehingu turuväärtus), lisatakse äriühingu maksustatavale kasumile summa, mille äriühing oleks tuluna saanud, või summa, mille äriühing oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele.

(2) Lõiget 1 ei kohaldata siirdehinna ja tehingu turuväärtuse vahele, kui äriühing on sellelt tulumaksu tasunud või sellelt on § 41 kohaselt tulumaks kinni peetud.

(3) Residendist äriühing esitab maksuhalduri nõudmisel täiendavaid andmeid seotud isikutega tehtud tehingute, samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse ning kontserni struktuuri kohta. Maksuhaldur annab äriühingule andmete esitamiseks vähemalt 60-päevase tähtaja.

(4) Lõikes 1 nimetatud tehingute turuväärtuse määramise meetodid ja lõikes 3 nimetatud andmetele esitatavad nõuded kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 54⁵. Mitteresidendist juriidilise isiku püsivale tegevuskohale omistatud kasumi maksustamine

(1) Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, maksab tulumaksu §-de 54¹–54⁴ kohaselt.

(2) Tulumaksuga maksustatakse püsivale tegevuskohale omistatud kasum, mis on maksustamisperioodil püsivast tegevuskohast välja viidud.

(3) Püsiva tegevuskoha maksustatavale kasumile lisatakse § 54² kohaselt püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingituste, annetuste ja vastuvõtukulude summa, välja arvatud juhul, kui nendelt on tulumaks § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud.

(4) Püsiva tegevuskoha maksustatavale kasumile lisatakse püsiva tegevuskoha kaudu või arvel § 54³ kohaselt tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete summa.

(5) Kui mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha kaudu või arvel peakontoriga või peakontoriga seotud isikutega tehtud tehingute hind (edaspidi käesolevas paragrahvis siirdehind) on erinev nimetatud tehingute turuväärtusest, lisatakse püsiva tegevuskoha maksustatavale kasumile summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele. Selle lõike rakendamisel lähtutakse § 54⁴ lõigetest 2–4.

(6) Kui residendist äriühing kustutatakse äriregistrist ilma likvideerimiseta ning äriühingu majandustegevust jätkatakse Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, käsitatakse püsivale tegevuskohale omistatud kasumina lõike 2 tähenduses ka äriregistrist kustutatud äriühingu omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.

(7) Lõiget 6 ei kohaldata püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluva ettevõtte üleandmisel teisele äriühingule mitterahalise sissemaksena või ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus, kui selle ettevõtte kaudu jätkatakse Eestis majandustegevust. Kui ettevõtte omandas mitteresidendist äriühing, käsitatakse tema püsiva tegevuskoha kasumina ka ettevõtte üle andnud mitteresidendi püsivale tegevuskohale omistatud maksustamata kasumit.

§ 54⁶. Topeltmaksustamise vältimine

(1) Residendist äriühingu või mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha §-de 54¹–54⁴ või § 54⁵ alusel maksustatava summa määramisel ei võeta arvesse saadud dividendi, kui selle maksja on:
1) lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühing;
2) punktis 1 nimetamata välisriigi äriühing ning väljamakselt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud.

(2) Lõiget 1 kohaldatakse seal sätestatud tingimuste täitmise korral ka residendist äriühingu või mitteresidendist juriidilise isiku saadud likvideerimisjaotise, äriühingu aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel või osaluse tagasiostmisel või tagastamisel saadud väljamakse osale, mis ületab osaluse soetamismaksumust või residendist äriühingu või mitteresidendist juriidilise isiku poolt püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid väljamakse tegija omakapitali.

(3) Residendist äriühingu §-de 54¹–54⁴ alusel maksustatava summa määramisel ei võeta arvesse tema välismaal asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi osa, kui resident tegutses püsiva tegevuskoha kaudu:
1) lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis või
2) punktis 1 nimetamata välisriigis ning püsivale tegevuskohale omistatud kasum on tulumaksuga maksustatud.

(4) Lõike 1 punkti 2 ja lõike 3 punkti 2 kohaldatakse ainult juhul, kui väljamakse või kasumi maksustamine tulumaksuga oli õigusakti või välislepingu alusel kohustuslik.

(5) Kui residendist juriidiline isik või mitteresidendist juriidiline isik on püsiva tegevuskoha kaudu saanud mitteresidendist äriühingult lõikes 1 või 2 nimetatud tulu, mis ei vasta lõike 1 nõuetele, või on saanud välismaal lõigetes 1 ja 2 nimetamata tulu, võib ta §-de 54¹–54⁴ või § 54⁵ või § 54⁷ alusel tasutavast tulumaksust maha arvata sellelt väljamakselt või tulult välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaksu.

(6) Lõike 5 alusel võib maha arvata ainult selle osa välismaal tasutud tulumaksust, mille tasumine oli selle riigi õigusakti või välislepingu alusel kohustuslik. Mahaarvatav tulumaks ei tohi ületada mahaarvamise aluseks olevast tulust:
1) 2009. aastal 20%;
2) 2010. aastal 19%;
3) alates 2011. aastast 18%.

(7) Välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaksu Eestis tasutavast tulumaksust mahaarvamiseks esitab maksumaksja välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja tõendi tulumaksu või muu tulumaksuga samaväärse maksu tasumise kohta.

§ 54⁷. Residendist mittetulundusühingu, sihtasutuse, juriidilisest isikust usulise ühenduse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku tulumaks

(1) Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, samuti § 11 lõikes 10 nimetatud isik maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, välja arvatud järgmised põhikirjalistel eesmärkidel tehtud kingitused ja annetused:
1) paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule, samuti haiglat pidavale isikule tehtud kingitused ja annetused;
2) riigi, valla või linna teadus-, kultuuri-, haridus-, spordi-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutusele või kaitseala valitsejale tehtud kingitused ja annetused;
3) füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi Statistikaameti viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta;
4) noortelaagris või projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 1000 krooni laagris osaleja kohta;
5) spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 1000 krooni võistlusel osaleja kohta.

(2) Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kandmata residendist mittetulundusühing ja sihtasutus ning avalik-õiguslik juriidiline isik maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt ning väljamaksetelt seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi ja meelelahutusega, arvestades §-s 54² sätestatud tingimusi ja piirmäärasid.

(3) Residendist mittetulundusühing, sihtasutus ja juriidilisest isikust usuline ühendus maksab tulumaksu oma põhikirjalise tegevusega ning avalik-õiguslik juriidiline isik oma eesmärgiga mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt § 54³ lõigete 2, 3 ja 5 kohaselt.

(4) Residendist mittetulundusühing ja sihtasutus maksab lõpetamisel tulumaksu oma liikmele, asutajale või muule isikule tehtud väljamaksete osalt, mis ületab mittetulundusühingusse või sihtasutusse tehtud sissemakseid. Tulumaksu ei maksta juhul, kui väljamakse tehakse või vara antakse üle teisele mittetulundusühingule, sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või riigi-, valla- või linnaasutusele.

§ 54⁸. Avansiline makse

(1) Residendist äriühing ja mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, tasub tulumaksu avansilisi makseid. Avansilise makse suurus on 1/3 kolmel eelmisel maksustamisperioodil §-de 54¹–54⁴ või § 54⁵ alusel arvutatud maksustatava summa aritmeetilise keskmise ja maksustamisperioodil, mille eest avansiline makse tasutakse, kehtiva maksumäära korrutisest.

(2) Avansilised maksed tasutakse maksustamisperioodi kümnenda ning järgmise maksustamisperioodi kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

(3) Tegevust alustanud maksumaksja puhul lähtutakse tegevuse teisel ja kolmandal maksustamisperioodil avansilise makse suuruse määramisel vastavalt eelmise või kahe eelmise maksustamisperioodi maksustatava summa aritmeetilisest keskmisest.

(4) Avansilisi makseid ei pea tasuma, kui ühe makse suurus ei ületa 30 000 krooni.

(5) Maksu- ja Tolliametil on õigus vähendada avansilisi makseid või vabastada maksumaksja avansiliste maksete tasumisest, kui tema prognoositav maksukohustus on maksustamisperioodil oluliselt väiksem eelmise kolme maksustamisperioodi või lõikes 3 nimetatud juhul eelmiste maksustamisperioodide keskmisest maksukohustusest. Avansilise makse vähendamiseks või selle tasumisest vabastamiseks esitab maksumaksja põhjendatud taotluse.

§ 54⁹. Tulumaksu deklareerimine ja tasumine

(1) Residendist juriidiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, esitab maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. juuliks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni §-des 54¹–54⁴ või §-s 54⁵ või §-s 54⁷ nimetatud maksuobjektide kohta maksustamisperioodil. Kui maksumaksja majandusaasta erineb kalendriaastast, esitatakse deklaratsioon majandusaastale järgneva kuue kuu jooksul. Maksudeklaratsioon esitatakse sõltumata tulumaksu maksmise kohustusest maksustamisperioodil.

(2) Residendist juriidilise isiku lõpetamisel esitatakse maksudeklaratsioon kahe kuu jooksul lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamisest arvates. Kui mitteresidendist juriidiline isik lõpetab Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsemise, esitatakse deklaratsioon kahe kuu jooksul tegevuse lõpetamisest arvates.

(3) Maksudeklaratsiooni vormid ja täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

(4) Maksumaksja kannab §-de 54¹–54⁴ või § 54⁵ või § 54⁷ alusel makstava tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole lõikes 1 või 2 sätestatud tähtpäevaks. Kui maksustamisperioodil § 54⁸ või § 60² alusel tasutud avansiliste maksete summa on §-de 54¹–54⁴ või § 54⁵ alusel makstavast tulumaksust väiksem, tasutakse juurdemakstav tulumaks lõikes 1 või 2 sätestatud tähtpäevaks. Kui maksustamisperioodil § 54⁸ või § 60² alusel tasutud avansiliste maksete summa on §-de 54¹–54⁴ või § 54⁵ alusel makstavast tulumaksust suurem, tagastab Maksu- ja Tolliamet enammakstud maksusumma maksumaksja taotlusel maksudeklaratsioonil näidatud pangakontole 30 päeva jooksul deklaratsiooni esitamise tähtpäevast arvates, välja arvatud maksukorralduse seaduses ettenähtud juhtudel.

(5) Kui langevad ära maksustamise aluseks olevad asjaolud, võib maksumaksja teha tulumaksu ümberarvestuse ja taotleda enammakstud tulumaksu tagastamist. Enammakse tehakse lõikes 1 nimetatud deklaratsioonis ja enammakstud tulumaks tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.»;

30) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Residendist äriühing on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni maksustamisperioodil makstud dividendide ja muude kasumieraldiste, likvideerimisjaotiste, aktsiakapitali, osakapitali või sissemaksete vähendamisel tehtud väljamaksete ning aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete tagastamisel või tagasiostmisel tehtud väljamaksete suuruse ning saajate kohta.»;

31) paragrahvi 56 lõige 2¹ tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Lõikes 1 nimetatud deklaratsioon esitatakse kuue kuu jooksul, arvates väljamakse või kasumieraldise tegemise majandusaasta lõpust. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.»;

33) paragrahv 60 tunnistatakse kehtetuks;

34) seadust täiendatakse §-dega 60¹–60⁵ järgmises sõnastuses:

« § 60¹. Juriidilise isiku kuni 2008. aasta 31. detsembrini tekkinud maksukohustus

Kuni 2008. aasta 31. detsembrini tekkinud maksukohustuse puhul kohaldatakse maksukohustuse tekkimise ajal kehtinud tulumaksuseaduse § 49–54.

§ 60². Juriidilise isiku tulumaksu deklareerimise ja avansiliste maksete arvestamise erisused aastatel 2009–2011

(1) Kõigi residendist juriidiliste isikute ja mitteresidendist juriidiliste isikute, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, maksustamisperiood algab 2009. aasta 1. jaanuaril ja lõpeb majandusaasta lõppemisel. Maksustamisperiood ei või olla lühem kui 6 kuud ega pikem kui 18 kuud. Edaspidi ühtib maksustamisperiood majandusaastaga.

(2) Residendist äriühing ja mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, tasub §-s 54⁸ sätestatud tulumaksu avansilisi makseid 2009. aasta 1. jaanuarist kuni § 54⁹ lõikes 1 nimetatud maksudeklaratsiooni esitamiseni järgmiselt:
1) 2009. aasta 10. märtsiks, 10. juuliks ja 10. oktoobriks ning 2010. aasta 10. märtsiks nelja summana, mille suurus on 1/4 kuni 2008. aasta 31. detsembrini kehtinud tulumaksuseaduse §-de 49–53 alusel arvutatud aastate 2006–2008 maksustatava summa aritmeetilise keskmise ja maksustamisperioodil, mille eest avansiline makse tasutakse, kehtiva maksumäära korrutisest, kui maksustamisperiood on kalendriaasta;
2) 2009. aasta 10. märtsiks, 10. juuliks ja 10. oktoobriks kolme summana, mille suuruseks on 1/3 kuni 2008. aasta 31. detsembrini kehtinud tulumaksuseaduse §-de 49–53 alusel arvutatud aastate 2006–2008 maksustatava summa aritmeetilise keskmise ja maksustamisperioodil, mille eest avansiline makse tasutakse, kehtiva maksumäära korrutisest, kui maksustamisperiood on lühem kui 12 kuud;
3) 2009. aasta 10. märtsiks, 10. juuliks ja 10. oktoobriks ning 2010. aasta 10. märtsiks ja 10. juuliks viie summana, mille suurus on 1/5 kuni 2008. aasta 31. detsembrini kehtinud tulumaksuseaduse §-de 49–53 alusel arvutatud aastate 2006–2008 maksustatava summa aritmeetilise keskmise ning maksustamisperioodil, mille eest avansiline makse tasutakse, kehtiva maksumäära korrutisest, kui maksustamisperiood on pikem kui 12 kuud.

(3) Lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel suurendatakse või vähendatakse kuni 2008. aasta 31. detsembrini kehtinud tulumaksuseaduse §-de 49–53 alusel arvutatud aastate 2006–2008 maksustatava summa aritmeetilist keskmist vastavalt 2009. aasta 1. jaanuaril algava maksustamisperioodi pikkusele.

(4) Aastatel 2010 ja 2011 arvutatud avansilise makse suurus on 1/3 kolmel eelmisel majandusaastal §-de 54¹–54⁴ või § 54⁵ ja kuni 2008. aasta 31. detsembrini kehtinud tulumaksuseaduse §-de 49–53 alusel arvutatud maksustatava summa aritmeetilise keskmise ja maksustamisperioodil, mille eest avansiline makse tasutakse, kehtiva maksumäära korrutisest.

(5) Avansilise makse suuruse aluseks oleva kolme eelmise maksustamisperioodi maksustatava summa aritmeetilise keskmise määramisel suurendatakse või vähendatakse 2009. aasta 1. jaanuaril algava maksustamisperioodi, kui see on lühem või pikem kui 12 kuud, maksustatavat summat, nii et see oleks võrdeline 12-kuulise maksustamisperioodi alusel arvutatud vastava maksustatava summaga.

(6) Tegevust alustanud maksumaksja puhul lähtutakse tegevuse teisel ja kolmandal maksustamisperioodil avansilise makse suuruse määramisel vastavalt eelmise või kahe eelmise majandusaasta maksustatava summa aritmeetilisest keskmisest.

§ 60³. Enne 2000. aastat tehtud fondiemissioon

Kui residendist äriühing on teinud fondiemissiooni enne 2000. aastat:
1) lisatakse tema maksustatavale kasumile § 54¹ lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud väljamaksete summa osa, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete ning enne 2000. aastat fondiemissiooniks kasutatud kasumi summat;
2) maksustatakse § 54¹ lõikes 4 sätestatud juhul äriühingu omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete ning enne 2000. aastat fondiemissiooniks kasutatud kasumi summat.

§ 60⁴. Maha arvamata tulumaks

Residendist äriühing võib §-de 54¹–54⁴ alusel tasutavast tulumaksust maha arvata kuni 1999. aasta 31. detsembrini kehtinud tulumaksuseaduse § 32 lõike 2 alusel tasutud tulumaksu, samuti kuni 2008. aasta 31. detsembrini kehtinud tulumaksuseaduse § 60 lõike 2 kohaselt aastate 1994–1999 eest makstud tulumaksu mahaarvamata osa. Kui mahaarvatav tulumaksu summa on suurem kui §-de 54¹–54⁴ alusel tasutav tulumaks, võib seda ületava osa edasi kanda järgnevatele maksustamisperioodidele.

§ 60⁵. Erisus dividendide maksustamisel

Kuni 1999. aasta 31. detsembrini kehtinud tulumaksuseaduse § 32 lõike 4 alusel moodustatud dividendiarvelt makstavaid dividende ei maksustata §-s 54¹ ettenähtud tulumaksuga.»;

35) paragrahvi 61 lõiked 1 ja 2, lõiked 4–6, lõiked 17 ja 18, lõiked 21–23 ning lõiked 25–31 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril.

¹ Nõukogu direktiiv 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 225, 20.08.1990, lk 1–5), viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129–136;
nõukogu direktiiv 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 225, 20.08.1990, lk 6–9), viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129–136).

Riigikogu esimees Ene ERGMA