Teksti suurus:

Kriminaalhooldusseadus (lühend - KrHS)

Kriminaalhooldusseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.05.2010
Avaldamismärge:

Kriminaalhooldusseadus

Vastu võetud 17.12.1997
RT I 1998, 4, 62
jõustumine 01.05.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
12.06.2002RT I 2002, 56, 35001.09.2002
19.06.2002RT I 2002, 64, 39029.07.2002
terviktekst RT paberkandjalRT I 2002, 82, 478
07.04.2004RT I 2004, 27, 17601.05.2004, osaliselt 1.07.2005
22.02.2005RT I 2005, 15, 8501.01.2006
27.09.2006RT I 2006, 46, 33301.01.2007
20.03.2008RT I 2008, 17, 11801.06.2008

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Kriminaalhooldus

  Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 2. Kriminaalhooldusalune

  Kriminaalhooldusalune on:
 1) süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud korras määranud kriminaalhooldaja järelevalve alla;
 2) süüdimõistetu, kelle vangistus on asendatud üldkasuliku tööga;
 3) isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ning kellele on prokurör või kohus määranud üldkasuliku töö tegemise.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 3. Kriminaalhooldaja

 (1) Kriminaalhooldaja on kriminaalhooldusametnik ja kriminaalhooldusabiline.

 (2) Kriminaalhoolduse ülesanded võib anda ka mittetulundusühingule (kriminaalhooldusühingule), mille üheks põhikirjaliseks tegevuseks on kriminaalhoolduse teostamine.

 (3) Vangla direktor võib kriminaalhoolduse ülesandeid anda lisaks kriminaalhooldajale ka teistele vangla teenistuses olevatele isikutele, kes vastavad kriminaalhooldajale esitatavatele nõuetele.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 4. Ametiabi ja koostöö

  Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused osutavad kriminaalhooldajatele kriminaalhooldusülesannete täitmiseks vajalikku sotsiaalhoolekandealast abi.

2. peatükk KRIMINAALHOOLDUSOSAKOND 

§ 5. Kriminaalhooldusosakond

 (1) Vanglas on kriminaalhooldusosakond, mis võib jaguneda talitusteks.

(2) Justiitsminister võib jätta mõnes vanglas kriminaalhooldusosakonna loomata, andes selle ülesanded teise vangla kriminaalhooldusosakonnale.

(3) Kriminaalhooldusosakonna ja selle talituste asukohad ning tööpiirkonnad kehtestab justiitsminister määrusega, lähtudes kriminaalhoolduse läheduse põhimõttest ja arvestades majanduslikke kaalutlusi.

(4) Teenistuslikku järelevalvet kriminaalhooldusosakonna üle teostavad vangla direktor ja justiitsminister.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 6. Kriminaalhooldusosakonna juhataja

 (1) Kriminaalhooldusosakonna tööd juhib kriminaalhooldusosakonna juhataja, kelle nimetab ametisse vangla direktor.

(2) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetatakse ametisse määramata ajaks.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 7. Kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja

 (1) Kriminaalhooldusosakonna talituse tööd juhib talituse juhataja, kelle nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja ettepanekul ametisse vangla direktor.

 (2) Kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja nimetatakse ametisse määramata ajaks.

(3) Talituse juhtimisega kaasnevat koormust arvestades tegeleb kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja ka kriminaalhooldusjuhtumitega.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 8. [Kehtetu – RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 9. Psühholoog

  Justiitsministeerium määrab kriminaalhooldusametnike ja vajadusel ka kriminaalhooldusabiliste nõustamiseks kriminaalhooldusosakonna juurde psühholoogi.

§ 10. Kriminaalhooldusametniku tööaeg

 (1) Kriminaalhooldusametnik võib kriminaalhooldust teostada väljaspool tööruume ning tööaega.

 (2) Vähemalt kaks tööpäeva nädalas on kriminaalhooldusametnik kohustatud viibima oma tööruumides.

§ 11. Teenistusarutelu

 (1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja korraldab kriminaalhooldajatega regulaarseid nõupidamisi, kus arutatakse kriminaalhooldustöö küsimusi.

 (2) Kui kriminaalhooldusosakond jaguneb talitusteks, korraldab kriminaalhooldajatega teenistusarutelusid talituse juhataja. Kui kriminaalhooldusjuhtumi erilisus või täiendõppe vajadused seda nõuavad, võib talituse juhataja juuresolekul teenistusarutelusid läbi viia ka kriminaalhooldusosakonna juhataja.

 (3) Teenistusaruteludele võib kaasata kriminaalhooldusosakonda nõustava psühholoogi ja teisi asjakohaseid isikuid.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 12. Aruandlus

  Kriminaalhooldusosakonna juhataja korraldab regulaarsete statistiliste aruannete edastamise Justiitsministeeriumile.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

3. peatükk KRIMINAALHOOLDUSAMETNIK 

§ 13. Kriminaalhooldusametnikule esitatavad nõuded

 (1) Kriminaalhooldusametnikuks võib nimetada isiku, kellel on kriminaalhooldustööks vajalikud kõlbelised omadused ning vastav rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus.

 (2) Justiitsminister võib kehtestada täiendavaid kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja ja kriminaalhooldusosakonna juhataja kvalifikatsiooni nõudeid .
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 14. Kriminaalhooldusametniku ametisse nimetamine

  Kriminaalhooldusametniku nimetab kuuekuulise katseajaga ametisse vangla direktor.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 15. Juhendamiskohustus

 (1) Kriminaalhooldusametnik on kohustatud kriminaalhooldusosakonna juhataja korraldusel juhendama kriminaalhoolduse praktikanti ja kriminaalhooldusabilist. Kriminaalhooldusametnik ei ole kohustatud juhendama üheaegselt rohkem kui kahte praktikanti ja viit kriminaalhooldusabilist.

 (2) Kriminaalhooldusametnikule, kes juhendab praktikanti või kriminaalhooldusabilist, makstakse juhendamistasu, mis on viis protsenti kriminaalhooldusametniku ametipalgast ühe juhendatava eest.

§ 16. Varalise kahju hüvitamine

  Kriminaalhooldusametniku teenistusülesannete täitmise tõttu kriminaalhooldusametnikule või tema perekonnaliikmele tahtlikult tekitatud varalise kahju hüvitab riik vangistusseaduse §-s 143 sätestatud korras. Kahjutasu nõutakse sisse süüdiolevalt isikult.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

4. peatükk KRIMINAALHOOLDUSABILINE 

§ 17. Kriminaalhooldusabiline

 (1) Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast ja tasu saamata.

 (2) Kriminaalhooldusabiline tegutseb kriminaalhooldusametniku juhendamisel.

 (3) Kriminaalhooldusabiline võib olla isik, kes on avaldanud sellekohast soovi ja sobib kriminaalhooldusabilisena tegutsema. Sobivuse hindamisel tutvutakse dokumentide ja vestluse kaudu taotleja isikuomaduste, hariduse, elukäigu ja tööalase tegevusega.

 (4) Kriminaalhooldusabiline ei või olla kohtunik ega prokurör, samuti kohtu, prokuratuuri, politsei või kinnipidamiskoha koosseisuline töötaja, kes on avalik teenistuja.

§ 18. Kriminaalhooldusabiliste nimekiri
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

 (1) Kriminaalhooldusabilisena võib tegutseda isik, kelle kriminaalhooldusosakonna juhataja on kandnud kriminaalhooldusabiliste nimekirja.

 (2) Osakonna kriminaalhooldusabiliste nimekirja peab kriminaalhooldusosakonna juhataja, üleriigilist kriminaalhooldusabiliste nimekirja peab Justiitsministeerium.

 (3) Kriminaalhooldusabiliste nimekirja märgitakse kriminaalhooldusabilise ees- ja perekonnanimi, elukoht, telefon ja töökoht. Kui kriminaalhooldusabiline eelistab tegelemist kindla isikute rühmaga, tehakse selle kohta nimekirja märge.

 (4) Isik kustutatakse kriminaalhooldusabiliste nimekirjast, kui ta on rikkunud kriminaalhooldaja kohustusi või muul viisil osutunud sobimatuks kriminaalhooldusabilisena tegutsema või on korduvalt põhjendamatult keeldunud kriminaalhooldusülesannete täitmisest.

 (5) [Kehtetu – RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 19. Kriminaalhooldusabilise väljaõpe

  Kriminaalhooldusosakond tagab kriminaalhooldusabilise väljaõppe enne tema asumist kriminaalhooldusülesannete täitmisele.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 20. Kriminaalhooldusabilise kulude hüvitamine

  Kriminaalhooldusabilisele hüvitatakse kriminaalhooldustöö kulud, kuid mitte suurema summa ulatuses kui 10 protsenti kriminaalhooldusametnikule makstavast töötasust.

5. peatükk KRIMINAALHOOLDUSÜHING 

§ 21. Kriminaalhooldusühing

 (1) Justiitsminister võib halduslepingu alusel anda kriminaalhooldusülesannete täitmise osaliselt mõne kohtu tööpiirkonnas selleks sobivale ja vastavat soovi avaldanud mittetulundusühingule.

 (2) Kriminaalhooldusühing peab tagama ühtse ja otstarbeka kriminaalhoolduse.

 (3) Kriminaalhooldusühingu kriminaalhooldusega tegelevatele liikmetele kohaldatakse kriminaalhoolduse teostamisel kriminaalhooldusametniku kohta käivaid sätteid.

 (4) Kriminaalhooldusühing määrab ühingu liikmed, kes kriminaalhoolduse teostamisel täidavad kriminaalhooldusosakonna juhataja või selle talituse juhataja ülesandeid.

 (5) Kriminaalhooldusühingu kulude hüvitamise ja rahalise toetuse määramise otsustab justiitsminister iga-aastase riigieelarve seaduse alusel.

 (6) Kriminaalhooldusühingu tegevuse järele kriminaalhooldusülesannete täitmisel ja selleks riigi määratud rahalise toetuse kasutamisel valvavad sama piirkonna kriminaalhooldusosakonna juhataja ja justiitsminister.

 (7) Kriminaalhooldusosakonna juhataja ja justiitsminister võivad anda kriminaalhooldusühingule kriminaalhooldusülesannete täitmisel kohustuslikke juhiseid. Justiitsminister võib kriminaalhooldusühinguga sõlmitud halduslepingu kriminaalhooldusülesannete mittenõuetekohasel täitmisel või kohustuslike juhiste järgimata jätmisel lõpetada halduslepingus sätestatud korras.

 (8) Riik soodustab ja toetab eraühingute poolt kriminaalhoolduse teostamist ja nende liikmete väljaõpet.

§ 22. Kriminaalhooldusühingute esindajate nõupidamine

  Vähemalt üks kord aastas korraldab justiitsminister kriminaalhooldusühingute esindajate nõupidamise, millel arutatakse kriminaalhooldusühingute tegevuse finantseerimise ja täiendõppega seotud küsimusi ning kriminaalhoolduse sisulisi küsimusi ning arenguperspektiive.

6. peatükk KRIMINAALHOOLDUSE ETTEVALMISTAMINE 

§ 23. Kohtueelse ettekande taotlemine

 (1) Kohtu, prokuröri või vangla taotlusel nimetab kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusametniku, kellele teeb ülesandeks kohtueelse ettekande koostamise.

 (2) Kriminaalhooldusametnik koostab kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu kohta käesoleva seaduse § 24 alusel kohtueelse ettekande ning esitab selle kohtule, prokurörile või vanglale nende soovitud tähtaja jooksul.
[RT I 2006, 46, 333 - jõust. 01.01.2007]

§ 24. Kohtueelne ettekanne

 (1) Kriminaalhooldusametnik koostab kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu kohta kohtueelse ettekande, mis sisaldab kokkuvõtet kahtlustatava või süüdistatava isikuomadustest ja sotsiaalsest olukorrast ning arvamust katseaja ja kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta.

 (2) Kohtueelne ettekanne koosneb kahtlustatava või süüdistatava eluloolistest faktidest ja psühholoogilis-sotsiaalsest prognoosist.

 (3) Kriminaalhooldusametnik kohtub kahtlustatava või süüdistatavaga, tema lähedastega ja teiste isikutega kohtueelse ettekande koostamiseks vajaliku teabe kogumise eesmärgil, tutvub riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste andmetega kahtlustatava või süüdistatava kohta, nõuab kahtlustatava või süüdistatava seaduslikult esindajalt, õppeasutuse juhilt ja tööandjalt andmeid kahtlustatava või süüdistatava käitumise ja õppimise kohta.

 (4) Kahtlustatava või süüdistatava eluloolised faktid peavad põhinema tõendatud andmetel ja sisaldama viiteid allikatele, mis kinnitavad kohtueelses ettekandes esitatud andmeid.

 (5) Kohtueelse ettekande kinnitab kriminaalhooldusosakonna juhataja.
[RT I 2006, 46, 333 - jõust. 01.01.2007]

7. peatükk KRIMINAALHOOLDUSE TEOSTAMINE 

§ 25. Kriminaalhooldaja nimetamine

  Kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi või prokuröri määruse alusel nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusalusele konkreetse kriminaalhooldaja, lähtudes nimetatava spetsialiseerumisest ja töökoormusest. Võimaluse korral teostab kriminaalhooldust kriminaalhooldusametnik, kes koostas kohtueelse ettekande.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 26. Kriminaalhoolduse teostamine

 (1) Kriminaalhoolduse teostamise käigus valvab kriminaalhooldaja kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi.

 (2) Kriminaalhooldusalusele osutatakse katseaja jooksul abi töö, õppimis- ja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel.

 (3) Kriminaalhooldaja peab soodustama kriminaalhooldusaluse võimet igapäevases elus iseseisvalt toime tulla.

 (4) Kriminaalhoolduse teostamisel peab kriminaalhooldaja austama kriminaalhooldusaluse väärikust.

 (5) Kriminaalhoolduse teostamiseks vajalike andmete töötlemiseks asutatakse riigiasutuse andmekogu .
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 27. Hoolduskava
[RT I 2006, 46, 333 - jõust. 01.01.2007]

 (1) Pärast kohtuotsuse jõustumist hindab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse kriminogeenseid riske ning koostab neist lähtudes kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse läbiviimise kava.
[RT I 2006, 46, 333 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Hoolduskava koostamisel osaleb ka kriminaalhooldusalune.
[RT I 2006, 46, 333 - jõust. 01.01.2007]

 (3) Kriminaalhooldaja hindab kriminaalhooldusaluse kriminogeenseid riske katseaja vältel vähemalt üks kord aastas, teeb hoolduskavasse täitmismärked ning vajaduse korral muudab hoolduskava.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

 (4) Kriminaalhooldaja esitab hoolduskava, sellesse tehtud täitmismärked ja selle muudatused kriminaalhooldusosakonna või -talituse juhatajale kinnitamiseks.
[RT I 2006, 46, 333 - jõust. 01.01.2007]

 (5) Kohtule esitatakse hoolduskava ja selle muutmine ning täitmismärked kohtu nõudmisel.
[RT I 2006, 46, 333 - jõust. 01.01.2007]

 (6) Kriminaalhooldusalusele, kellele on määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemine, koostatakse üldkasuliku töö tegemise ajakava.
[RT I 2006, 46, 333 - jõust. 01.01.2007]

§ 28. Sotsiaalne rühmatöö

  Kriminaalhooldust võib teostada ka sotsiaalse rühmatöö vormis.

§ 29. [Kehtetu – RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 30. Korraline ettekanne

 (1) Kriminaalhooldaja koostab sellise kriminaalhooldusaluse kohta, kelle kriminogeenseid riske ei ole hinnatud, katseaja jooksul korralisi ettekandeid, mis sisaldavad hinnangut senisele katseajale, ülevaadet kohtuotsuse ja hoolduskava täitmisest ning hoolduskava muutmisest.

 (2) Korraline ettekanne koostatakse vähemalt iga kuue kuu järel.

 (3) Korraline ettekanne esitatakse kriminaalhooldusosakonna juhatajale, kes võib teha ettekande koostajale ettepaneku seda täiendada. Kui ettekanne ei vaja täiendamist, kinnitab juhataja ettekande.

 (4) Korraline ettekanne esitatakse kohtule kohtu nõudmisel.

 (5) Kriminaalhooldusaluse kohta, kellele on määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemine, koostatakse ning esitatakse korraline ettekanne kohtu või prokuratuuri nõudmisel.
[RT I 2006, 46, 333 - jõust. 01.01.2007]

§ 301. Ettekanne kriminaalhoolduse lõppemise kohta

 (1) Kriminaalhoolduse lõppemisel koostab kriminaalhooldusametnik ettekande, mis sisaldab ülevaate kogu katseajast.

 (2) Kui kriminaalhooldusalusele mõistetud või määratud üldkasuliku töö tunnid on tehtud, koostab kriminaalhooldusametnik kohtule või prokurörile ettekande, millega teavitab nende mõistetud või määratud üldkasuliku töö kohustuse täitmisest ning kontrollnõuete ja kohustuste järgimisest katseajal.

 (3) Ettekanne esitatakse ja kinnitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõikele 3. Kriminaalhooldusosakonna juhataja esitab ettekande kriminaalhooldusaluse elukohajärgsele kohtule või prokuratuurile kinnitamiseks.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 31. Erakorraline ettekanne

 (1) Kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel.

 (2) Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

 (3) Kui kriminaalhooldusalune hoidub kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tegemise kohustuse täitmisest, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik prokurörile ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest.

 (4) Kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste kergendamiseks või tühistamiseks või elektroonilise valve tähtaja pikendamiseks või lühendamiseks esitatavas erakorralises ettekandes annab kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele kulgemisele ning esitab põhjendatud ettepaneku.

 (5) Kriminaalhooldusaluse kohta, kellele on mõistetud või määratud üldkasulik töö, esitatakse kohtule või prokuratuurile erakorraline ettekanne tähtaja kulgemise peatamiseks kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil kriminaalhooldusalune on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse. Üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamist käsitlev ettekanne sisaldab andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta.
[RT I 2006, 46, 333 - jõust. 01.01.2007]

§ 32. Kriminaalhooldaja asendamine

 (1) Kriminaalhooldaja asendatakse, kui:
 1) kriminaalhooldusametnik vabastatakse ametist või viiakse üle teise kriminaalhooldusosakonna koosseisu;
 2) kriminaalhooldusametniku teenistussuhe on peatatud;
 3) kriminaalhoolduse eesmärk ja huvid nõuavad senise kriminaalhooldaja asendamist;
 4) kriminaalhooldusalune muudab elukohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul võib jätta kriminaalhooldaja asendamata, kui asendamine pole vajalik kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamise seisukohalt ega ole majanduslikult põhjendatud.

 (3) Uue kriminaalhooldaja nimetamisel rakendatakse käesoleva seaduse paragrahvis 25 sätestatut.

 (4) Kriminaalhooldusaluse elukoha muutuse korral esitab kriminaalhooldaja viivitamatult kriminaalhooldusaluse senise elukoha järgsele kohtule või prokuratuurile taotluse saata kohtulahend või prokuröri määrus täitmiseks kriminaalhooldusaluse uue elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 33–35. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 36. Kriminaalhooldusametniku ametisse nimetamise erisused

 (1) Kuni 1999. aasta 31. detsembrini nimetab justiitsminister kriminaalhooldusametnikuks isiku, kes on läbinud justiitsministri kinnitatud koolituse, sooritanud eksami ning kellel on kriminaalhooldustööks vajalikud kõlbelised omadused.

 (2) Koolitusse valitakse konkursi alusel isikud, kellel on vähemalt keskharidus.

 (3) Koolitusse võetud isik asub teenistusse kohtu tehnilise sekretäri ametikohale kolmekuulise katseajaga.

 (4) Koolituse läbinud isik sooritab kriminaalhooldusametniku eksami justiitsministri kinnitatud komisjoni ees.

 (5) Justiitsminister kinnitab konkursi korras kriminaalhoolduseksami sooritanud isiku kriminaalhooldusametniku ametikohale.

 (6) Kriminaalhooldusametniku konkursi korra kinnitab justiitsminister.

 (7) Konkursi läbinud isiku nimetab justiitsminister vastava kohtu kriminaalhooldusametnikuks.

 (8) Kriminaalhooldusametnik osaleb kutsetöö kõrval Justiitsministeeriumi poolt korraldatavas täiendõppes ning läbib pärast üheaastast koolitust atesteerimise, mille korraldab justiitsministri kinnitatud atesteerimiskomisjon.

 (9) Kuni kriminaalhooldusametnike ametisse nimetamiseni täidavad kriminaalhooldusametniku ülesandeid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikud.

 (10) Enne 2004. aasta 1. maid ametisse nimetatud kriminaalhooldusametnikele ei laiene käesoleva seaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatavad täiendavad kvalifikatsiooninõuded.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 361. Kriminaalhooldusnõuniku kohustustest vabastamine

  Kriminaalhooldusametnikud vabastatakse neile pandud täiendavatest kriminaalhooldusnõuniku kohustustest vastava kohtu haldusdirektori käskkirjaga alates 2004. aasta 1. maist.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 37. Kriminaalhooldusosakonna ja selle talituse juhataja

 (1) Kuni 2002. aasta 1. jaanuarini nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja ja kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja ametisse justiitsminister.

 (2) Kuni 2002. aasta 1. jaanuarini kohaldatakse kriminaalhooldusosakondade talituste juhatajate ametisse nimetamisel käesoleva seaduse § 36 lõigete 2-6 sätteid.

 (3) Enne 2006. aasta 1. jaanuarit ametisse nimetatud kriminaalhooldusosakonna juhatajad vormistatakse nende nõusolekul määratud tähtajaks ametisse alates 2006. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 371. Kriminaalhooldusosakonna üleviimine vanglate koosseisu

 (1) Maakohtute juures asuvad kriminaalhooldusosakonnad korraldatakse ümber ja ühendatakse vanglate kriminaalhooldusosakondadeks alates 2008. aasta 1. juunist. Kriminaalhooldusosakondade ja vanglate ühendamist korraldab justiitsminister .

 (2) Kriminaalhooldusosakonna teenistujate teenistuse jätkamisel vanglate koosseisus ettenähtud ametikohtadel või nende teenistussuhte lõpetamisel kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 115 lõikes 2 sätestatut.

 (3) Kriminaalhooldusosakondade teenistujad, kelle teenistusülesanded ja ametinimetus kriminaalhooldusosakondade vanglate osakondadeks muutmise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu teenistusülesanded, jätkavad teenistust alates 2008. aasta 1. juunist vanglate koosseisus määramata tähtajaga.

 (4) Justiitsministril ja maakohtute kohtudirektoritel on enne 2008. aasta 1. juunit õigus anda käskkirju teenistujate vabastamiseks koondamise tõttu ja teha riigisekretärile ettepanekuid kuulutada avalik konkurss ametikohtade täitmiseks, lähtudes kriminaalhooldusosakondade struktuurist ja koosseisust. Avaliku teenistuse seaduse § 116 lõike 3 kohase ettepaneku teenistujale asuda teisele ametikohale teeb justiitsminister või tema volitusel maakohtu kohtudirektor või vangla vangladirektor.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 38. Seaduse jõustumise hetkel tingimisi karistust kandvate ja tingimisi enne tähtaega vabastatute suhtes kriminaalhoolduse kohaldamine

  Isikud, kelle suhtes on enne käesoleva seaduse jõustumist kohaldatud tingimisi karistamist või tingimisi karistusest enne tähtaega vabastamist ning kelle katseaeg seaduse jõustumise hetkeks ei ole lõppenud, võetakse arvele isikute elukohajärgsetes kriminaalhooldusosakondades ühe aasta jooksul pärast seaduse jõustumist.

§ 39. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. mail.