Teksti suurus:

Tava- ja kiirraudteesüsteemi koostalitluse tehniliste kirjelduste kohaldamise kord

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.04.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:10.12.2010
Avaldamismärge:RTL 2008, 32, 480

Tava- ja kiirraudteesüsteemi koostalitluse tehniliste kirjelduste kohaldamise kord1

Vastu võetud 15.04.2008 nr 29

Määrus kehtestatakse «Raudteeseaduse» § 661 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Üldsätted

 (1) Käesolevas määruses sätestatakse tava- ja kiirraudteesüsteemi koostalitluse (edaspidi koostalituse) tehniliste kirjelduste kohaldamise kord, koostalitluse tehniliste kirjelduste aluseks olevate allsüsteemide ja koostalitluse komponentide olulised nõuded, nende nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ning allsüsteemi tööle rakendamise kord.

 (2) Regionaalse koostalituse tagamiseks võib allsüsteemi või koostalitluse komponendi kasutusele võtta ainult siis, kui see on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis tagab koostalitluse tehnilistes kirjeldustes või teistes asjakohastes õigusaktides kehtestatud oluliste nõuete täitmise ja sobivuse raudteesüsteemiga, millesse allsüsteem on integreeritud.

 (3) Käesolevas määruses sätestatut ei kohaldata kehtiva asjakohase koostalitluse tehnilise kirjelduse puudumisel ja erijuhtumite suhtes, mis avaldatakse koostalitluse tehnilise kirjelduses. Samuti ei kohaldata käesolevas määruses sätestatut, kui Tehnilise Järelevalve Amet teavitab teisi Euroopa Liidu liikmesriike ja Euroopa Komisjoni kehtivate nõuete erisustest tingitud erijuhtumi kehtestamisest:
 1) allsüsteemi projekteerimise, ehituse, kasutuselevõtu, ümberehitamise, uuendamise töötamise ja hoolduse osas, mis on asjakohase koostalitluse tehnilise kirjelduse avaldamise hetkeks edasijõudnud arengujärgus või hõlmatud kehtiva lepinguga;
 2) olemasoleva raudteeinfrastruktuuri uuendamise või ümberehitamise projekteerimisel, kui asjakohases koostalitluse tehnilises kirjelduses ettenähtud gabariitvärav, rööpmelaius, rööbasteede vaheline kaugus või elektripinge ei sobi kokku olemasoleva raudteeliini tehniliste parameetritega;
 3) raudteevõrgustiku osas, mis ei ole ühenduses teiste raudteevõrgustikega;
 4) raudteeinfrastruktuuri osas, kus koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamine ohustaks projekti majanduslikku elujõulisust või raudteeinfrastruktuuri regionaalset ühilduvust Euroopa Liidu liikmesriikide või kolmandate riikidega;
 5) õnnetuse või loodusõnnetuse puhul, kui raudteevõrgustiku kiireks taastamiseks ei ole majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik vastavaid koostalitluse tehnilisi kirjeldusi kohaldada;
 6) 1520 mm rööpavahet kasutatavatest riikidest tulevate või sinna minevate vastava teljevahega vagunite puhul.

 (4) Allsüsteemi ümberehitamine on allsüsteemi või koostalitluse komponendi põhjalik muutmine, mis nõuab uut vastavushindamist, et tagada regionaalne koostalitlus.

 (5) Allsüsteemi uuendamine on allsüsteemi või koostalitluse komponendi põhjalik asendamine, mis nõuab uut vastavushindamist, et tagada regionaalne koostalitlus.

2. peatükk KOOSTALITLUSE TEHNILISED KIRJELDUSED 

§ 2. Koostalitluse tehnilised kirjeldused

 (1) Iga üleeuroopalise tava- ja kiirraudteesüsteemi allsüsteemi kohta kehtestab Euroopa Komisjon vähemalt ühe koostalitluse tehnilise kirjelduse koos selle rakenduskava või rakendussuunistega, mis avalikustatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mis on liikmesriikidele otsekohalduv.

 (2) Üleeuroopalise tava- või kiirraudteesüsteemiga ühendatud tava- ja kiirraudteesüsteem, selle allsüsteem ja koostalitluse komponent peavad vastama koostalituse tehnilistes kirjeldustest sätestatud koostalitluse nõuetele.

§ 3. Allsüsteemide jagunemine

 (1) Üleeuroopalised tava- ja kiirraudteesüsteemid jagunevad struktuurseteks ja talituslikeks allsüsteemideks.

 (2) Struktuurilised allsüsteemid on:
 1) infrastruktuur;
 2) energia;
 3) kontrolli- ja signaalimissüsteem;
 4) liiklustalitus ja liikluskorraldus;
 5) veerem.

 (3) Talituslikud allsüsteemid on:
 1) hooldus;
 2) telemaatilised rakendused reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks.

3. peatükk ALLSÜSTEEMI VASTAVUSHINDAMINE JA NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMINE 

§ 4. Allsüsteemi vastavushindamine

 (1) Enne allsüsteemi kasutusele võtmist viiakse läbi allsüsteemi ehitamise, uuendamise või ümberehitamisega seotud vastavushindamine, et tõendada allsüsteemi vastavust asjakohases koostalitluse tehnilises kirjelduses kehtestatud nõuetele. Allsüsteemi vastavushindamisel kohaldatakse asjakohases koostalitluse tehnilises kirjelduses sätestatud korda.

 (2) Allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise korral otsustab Tehnilise Järelevalve Amet esitatud projekti ja asjakohase koostalitluse tehnilise kirjelduse nõuete alusel, kas täiendav hindamine enne allsüsteemi kasutusele võtmist on vajalik või mitte.

§ 5. Allsüsteemi vastavusdeklaratsioon

 (1) Allsüsteemi vastavusdeklaratsioon on tootja või tema volitatud esindaja kirjalik kinnitus, milles tootja või tema volitatud esindaja deklareerib allsüsteemi vastavust asjakohastele põhinõuetele.

 (2) Allsüsteemi vastavusdeklaratsioonis esitatakse järgmised andmed:
 1) tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress;
 2) allsüsteemi lühike kirjeldus;
 3) viited vastavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele, millele allsüsteem ja koostalitluse komponent vastavad;
 4) asjakohased nõuded, mida allsüsteem peab täitma, ning allsüsteemi kasutustingimused ja -piirangud;
 5) teavitatud asutuse tunnusnumber, nimi ja aadress (mitme teavitatud asutuse kaasamisel märgitakse kõigi tunnusnumbrid, nimed ja aadressid eraldi);
 6) vastavusdeklaratsiooni väljaandmise aeg ja koht;
 7) väljaandja või tema esindaja nimi ja allkiri.

§ 6. Allsüsteemi tehniline dokumentatsioon

 (1) Allsüsteemi tehnilise dokumentatsiooni põhjal peab olema võimalik hinnata, kas allsüsteem vastab asjakohastele nõuetele. Allsüsteemi tehniline dokumentatsioon peab vajalikul määral käsitlema allsüsteemi projekteerimist, ehitamist ja kasutamist ning selles peavad sisalduma:
 1) raudteeinfrastruktuuri korral ehitusprojekt, kinnitused kaevetööde ja armatuuri kohta, betooni katsetuse aruanded;
 2) muu allsüsteemi korral ehitusjoonised, elektri- ja hüdraulikaskeemid, juhtimisahela skeemid, andmetöötlus- ja automaatikasüsteemide kirjeldus, kasutus- ja hooldusjuhendid;
 3) allsüsteemi liidetud koostalitluse komponentide nimekiri, mis ei põhine Euroopa standarditel ega Euroopa tehnilisel tunnustusel;
 4) Euroopa Liidu vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsioonide koopiad;
 5) projekteerimisarvutuste tulemused, sooritatud uuringud ja muu taoline informatsioon;
 6) katsetusprotokollid;
 7) muud asjakohastes koostalitluse tehnilistes kirjeldustes nõutud dokumendid.

 (2) Tellija peab säilitama allsüsteemi vastavusdeklaratsiooni koopiat koos allsüsteemi tehnilise dokumentatsiooniga kogu allsüsteemi kasutusaja jooksul.

 (3) Tootja või tema volitatud esindaja peavad rakendama enne allsüsteemi kasutuselevõtmist ja tellija pärast allsüsteemi kasutusele võtmist kõiki vajalikke meetmeid tagamaks allsüsteemi vastavuse tehnilises dokumentatsioonis toodud andmetele ja allsüsteemile sätestatud nõuetele.

4. peatükk KOOSTALITLUSE KOMPONENDI VASTAVUSHINDAMINE, NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMINE JA KASUTUSKÕLBLIKKUSE HINDAMISMENETLUS 

§ 7. Koostalitluse komponendi vastavushindamine

 (1) Tootja või tema volitatud esindaja ei tohi koostalitluse komponenti turule lasta või kasutusele võtta, kui pole läbi viidud koostalitluse komponendi vastavuse ja kasutuskõlblikkuse hindamismenetlust (vastavushindamine). Vastavushindamist võib taotleda ka muu isik, kes kavatseb koostalitluse komponenti turule viia.

 (2) Koostalitluse komponendi vastavuse ja kasutuskõlblikkuse hindamismenetlused peavad põhinema harmoneeritud standarditel või nende puudumisel asjakohases koostalitluse tehnilises kirjelduses sätestatud koostalitluse komponendi nõuetele vastavuse hindamise korral.

§ 8. Koostalitluse komponendi vastavusdeklaratsioon

 (1) Koostalitluse komponendi vastavusdeklaratsioon on tootja, tema volitatud esindaja või tarnija kirjalik kinnitus, milles tootja, tema volitatud esindaja või tarnija deklareerib koostalitluse komponendi vastavust asjakohastele põhinõuetele.

 (2) Koostalitluse komponendi vastavusdeklaratsioonis esitatakse järgmised andmed:
 1) tootja, tema volitatud esindaja või tarnija nimi ja aadress;
 2) volitatud esindaja olemasolul selle nimi ja aadress;
 3) koostalitluse komponendi kirjeldus (mudel, tüüp jne);
 4) nõuded, millele koostalitlusvõime komponent vastab, ja kasutustingimused;
 5) teavitatud asutuse tunnusnumber, nimi ja aadress (mitme teavitatud asutuse kaasamisel märgitakse kõigi asutuste tunnusnumbrid);
 6) viited asjakohastele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele;
 7) vastavusdeklaratsiooni väljaandmise aeg ja koht;
 8) väljaandja või tema esindaja nimi ja allkiri.

§ 9. Kasutuskõlblikkuse hindamismenetlus

 (1) Kasutuskõlblikkuse hindamismenetluse kohaselt tootja või tema volitatud esindaja tagab ja deklareerib, et koostalitluse komponent vastab asjakohastele põhinõuetele.

 (2) Tootja või tema volitatud esindaja peab koostalitlusvõime komponendi nõuetele vastavuse tõendamiseks paigaldama koostalitlusvõime komponendile vastavusmärgi ja täiendama vastavalt käesoleva määruse §-des 5 ja 6 sätestatud kirjalikku vastavusdeklaratsiooni ning tehnilist dokumentatsiooni.

 (3) Tehnilist dokumentatsiooni ja vastavusdeklaratsiooni koopiat peab tootja või tema volitatud esindaja säilitama järelevalveasutusele kättesaadavalt kümme aastat pärast viimase koostalitlusvõime komponendi valmistamist. Kui tootja või tema volitatud esindaja ei asu Euroopa Liidu liikmesriigis, on tehnilise dokumentatsiooni ja vastavusdeklaratsiooni koopia kättesaadavuse tagamise kohustus isikul, kes toob komponendi turule.

5. peatükk TEAVITATUD ASUTUSE KOHUSTUSED 

§ 10. Teavitatud asutus ning allsüsteemi ja koostalitluse komponendi hindamine

 (1) Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi vastavust põhinõuetele hindab «Raudteeseaduse» § 665 nimetatud teavitatud asutus.

 (2) Hindamismenetlust tuleb teostada, kui:
 1) allsüsteemil või koostalitluse komponendil puudub vastavusdeklaratsioon või
 2) kui allsüsteemi või koostalitluse komponendi suhtes planeeritakse allsüsteemi või koostalitluse komponendi talitluse suhtes olulisi muudatusi (uuendamine, ümberehitamine jms).

§ 11. Allsüsteemi muutmine

 (1) Tootja või tema volitatud esindaja peab teatama allsüsteemi heakskiitnud teavitatud asutusele kõigist allsüsteemi planeeritavatest muudatustest.

 (2) Teavitatud asutus peab hindama allsüsteemi planeeritavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud allsüsteem vastab koostalitluse tehnilistele nõuetele või on vaja läbi viia kogu allsüsteemi uus hindamine.

§ 12. Teavitatud asutuse poolne järelevalve

 (1) Teavitatud asutuse poolse järelevalve eesmärgiks on tagada, et allsüsteemi valmimise käigus täidaks tootja asjakohasest koostalitluse tehnilisest kirjeldusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Allsüsteemi kontrollitakse tööde lõpetamisel igas järgmises etapis:
 1) allsüsteemi projekteerimisel;
 2) allsüsteemi ehitamisel;
 3) allsüsteemi lõplikul katsetamisel.

 (2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve teostamise eesmärgil juurdepääsu allsüsteemi valmistamis-, kontrollimis-, katsetus- jm paikadesse ning andma teavitatud asutuse käsutusse kogu vajaliku informatsiooni, sealhulgas:
 1) allsüsteemi puudutava tehnilise dokumentatsiooni;
 2) projekteerimist puudutava allsüsteemi protokollid (analüüside, arvutuste, katsete jmt tulemused);
 3) ehitamist puudutava allsüsteemi protokollid (kontrolli ja katsete andmed), samuti andmed personali kvalifikatsiooni kohta.

 (3) Pärast kontrolli peab teavitatud asutus esitama tootjale sellekohase aruande.

 (4) Teavitatud asutus võib tootjat ette teatamata kontrollida. Selliste kontrollkäikude ajal võib teavitatud asutus teha täieliku või osalise auditi. Pärast kontrolli peab teavitatud asutus esitama tootjale sellekohase aruande.

6. peatükk TEHNILISE JÄRELEVALVE ASUTUS 

§ 13. Allsüsteemi tööle rakendamise kinnitamine

 (1) Allsüsteemi ei tohi kasutusele võtta Tehnilise Järelevalve Ameti poolse allsüsteemi tööle rakendamise kinnituseta, mis on ette nähtud vastava koostalitluse tehnilises kirjelduses. Allsüsteemi tööle rakendamise kinnituse saamiseks tuleb Tehnilise Järelevalve Ametile esitada taotlus koos vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooniga. Kõik esitatavad dokumendid peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde.

 (2) Kui allsüsteemi kasutusele võtmine on seotud raudteerajatise ehitamisega, peavad enne allsüsteemi tööle rakendamise kinnituse väljastamist olema täidetud «Raudteeseaduse» 3. peatükis sätestatud nõuded.

 (3) Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib allsüsteemi ühilduvust ning koostalitluse tehnilistes kirjeldustes ja teistes asjakohastes regulatsioonides kehtestatud nõuetele vastavust.

 (4) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub allsüsteemi tööle rakendamise kinnituse andmisest, kui:
 1) allsüsteem või selle kasutamine või hooldus ei vasta koostalitluse tehnilises kirjelduses kehtestatud nõuetele;
 2) kehtiva erijuhtumi korral ei vasta allsüsteem muudes asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele;
 3) raudteerajatise ehitamisega seotud allsüsteem ei vasta «Raudteeseaduse» 3. peatükis sätestatud nõuetele.

 (5) Allsüsteemi tööle rakendamise kinnituse andmise või andmisest keeldumise otsustab Tehnilise Järelevalve Amet 60 päeva jooksul taotluse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.

§ 14. Koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kehtestatud nõuete täitmise kontrollimine

  Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib «Raudteeseaduse» § 72 lõike 1 punkti 2 alusel koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kehtestatud nõuete ja rakenduskava või – suuniste täitmist raudteeveeremi ja raudteeinfrastruktuuri valdajate poolt.

1 EL Nõukogu direktiiv 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (EÜT L 235, 17.09.1996, lk 6–24), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiviga 2004/50/EÜ (ELT L 164, 30.04.2004, lk 114–163) ja Euroopa Komisjoni direktiiviga 2007/32/EÜ (ELT L 141, 02.06.2007, lk 63–66); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (EÜT L 110, 20.04.2001, lk 1–27), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiviga 2004/50/EÜ (ELT L 164, 30.04.2004, lk 114–163) ja Euroopa Komisjoni direktiiviga 2007/32/EÜ (ELT L 141, 02.06.2007, lk 63–66).

Minister Juhan PARTS


Asekantsler
kantsleri ülesannetes Einari KISEL