Riigikogu seadus terviktekst avaldamine avaldatud 1993-07-08+03:00 RT I 1993 44 637 28574 1993-07-12+03:00 2008-06-14+03:00 2009-01-25+02:00 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 12958773 3 2021-09-05 Ene Kasesalu 161877 Välismaalaste seadus 1 1994-05-18+03:00 RT I 1994 41 658 30110 1994-06-10+03:00 1995-06-27+03:00 RT I 1995 57 981 30864 1995-07-21+03:00 1997-02-18+02:00 RT I 1997 19 306 33357 1997-07-09+03:00 1997-07-01+03:00 RT I 1997 53 837 73732 1997-07-21+03:00 1997-09-24+03:00 RT I 1997 73 1202 74077 1997-10-26+03:00 1998-10-21+03:00 RT I 1998 98 1575 76376 1999-04-01+03:00 1999-02-15+02:00 RT I 1999 25 365 77253 2000-01-01+02:00 1999-02-17+02:00 RT I 1999 27 395 77283 1999-10-01+03:00 terviktekst RT paberkandjal RT I 1999 50 548 77520 1999-06-16+03:00 RT I 1999 54 582 77568 1999-06-23+03:00 1999-09-21+03:00 RT I 1999 71 686 77741 1999-10-01+03:00 1999-11-17+02:00 RT I 1999 88 808 77881 1999-12-10+02:00 1999-12-15+02:00 RT I 1999 101 900 78066 1999-12-31+02:00 2000-03-21+02:00 RT I 2000 25 148 71876 2000-03-29+03:00 2000-04-11+03:00 RT I 2000 33 197 71932 2000-05-04+03:00 2000-05-17+03:00 RT I 2000 40 254 72006 2000-08-01+03:00 2001-01-17+02:00 RT I 2001 16 68 72728 2001-02-16+02:00 2001-03-05+02:00 RT III 2001 7 75 79804 2001-03-05+02:00 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. märtsi 2001. a otsus nr 3-4-1-2-01 tunnistab välismaalaste seaduse § 12 lõike 4 punkti 10 ja § 12 lõike 5 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, mis ei anna võimalust teha erandit elamisloa andmiseks või pikendamiseks välismaalasele, kes on olnud või kellest on põhjust arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses. 2001-06-06+03:00 RT I 2001 58 352 73033 2001-07-12+03:00 2002-06-12+03:00 RT I 2002 56 351 209481 2002-10-01+03:00 2002-06-19+03:00 RT I 2002 63 387 212735 2002-09-01+03:00 2002-10-16+03:00 RT I 2002 90 521 212551 2003-01-01+02:00 2002-11-20+02:00 RT I 2002 102 599 229273 2004-05-01 2002-12-18+02:00 RT I 2003 4 20 237637 2003-05-01+03:00 , osaliselt 01.03.2003 2003-12-17+02:00 RT I 2003 88 594 690866 2004-01-08+02:00 2003-12-17+02:00 RT I 2004 2 2 692041 2004-01-16+02:00 2004-03-17+02:00 RT I 2004 19 134 727124 2004-05-01+03:00 2004-04-14+03:00 RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 , osaliselt 01.03.2005 ja Eesti täielikul ühinemisel Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga - osaliselt 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008 2004-04-14+03:00 RT I 2004 30 208 742737 2004-05-01+03:00 2004-06-09+03:00 RT I 2004 53 369 776069 2005-01-01+02:00 2004-06-21+03:00 RT III 2004 20 224 776245 2004-06-21+03:00 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. juuni 2004. a otsus nr 3-4-1-9-04 tunnistab välismaalaste seaduse § 12 lõike 4 punkti 1 ja § 12 lõike 5 põhiseadusevastaseks osas, mis ei näe pädevale riigiasutusele ette kaalutlusõigust elamisloa andmisest keeldumisel valeandmete esitamise tõttu. terviktekst RT paberkandjal RT I 2004 58 410 780273 õiendid (RT I 2004, 61) 2005-03-23+02:00 RT I 2005 20 128 882748 2005-04-24+03:00 2005-04-13+03:00 RT I 2005 24 181 895480 2005-05-11+03:00 2005-06-15+03:00 RT I 2005 39 308 919178 2006-01-01+02:00 2005-11-23+02:00 RT I 2005 65 494 966234 2006-01-01+02:00 2005-12-14+02:00 RT I 2005 71 548 972655 2006-01-08+02:00 , osaliselt 01.03.2006 2005-12-14+02:00 RT I 2006 2 3 974633 2006-07-01+03:00 2006-04-19+03:00 RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 2006-05-17+03:00 RT I 2006 26 191 1034665 2006-08-01+03:00 2006-12-21+02:00 RT I 2006 63 468 12771330 2007-01-01+02:00 2007-01-18+02:00 RT I 2007 9 44 12786098 2007-02-01+02:00 2007-02-15+02:00 RT I 2007 24 127 12802623 2008-01-01+02:00 2007-11-14+02:00 RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00 , osaliselt 01.09.2009 2007-11-14+02:00 RT I 2007 62 394 12888522 jõustub Eesti lõplikul ühinemisel EL ühtse viisaruumiga, osaliselt 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008. EL Nõukogu 6. detsembri 2007. a otsus Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Tšehhi Vabariigis, Eesti Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis ja Slovaki Vabariigis, artikkel 1 lõiked 1 ja 2 (avaldatud 8.12.2007, EL Teataja, L 323) 2008-03-12+02:00 RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 , osaliselt 14.05.2008, osaliselt 14.06.2008 ja osaliselt EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel 2008-04-09+03:00 RT I 2008 18 122 12956441 2008-05-15+03:00 2012-07-03 RT I 2012-07-09 1 109072012001 2012-07-03 - Riigikohtu üldkogu kohtuotsus tunnistab kuni 1. oktoobrini 2010 kehtinud välismaalaste seaduse § 12³ lg 5 koostoimes sama seaduse § 12 lg 9 p-ga 4 põhiseadusvastaseks osas, milles need keelasid ilma kaalutlusõiguseta anda tähtajalise elamisloa välismaalaste seaduse § 12³ lg 1 p-s 3 sätestatud alusel. Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevatest õigustest ja vabadustest, arvestades, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, tuginedes vajadusele tagada Eestis elavatele välismaalastele rahvusvaheliselt tunnustatud staatus ja määratleda välismaalaste kohustused, soovides luua seadusega kaitstuse tunde nii ajutiselt kui ka alaliselt Eestis elavatele välismaalastele, on vastu võetud käesolev seadus. I ÜLDSÄTTED 1 Reguleerimisala 1 Käesolev seadus reguleerib välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis viibimise, elamise ja töötamise ning välismaalaste õigusliku vastutuse aluseid. 2 Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku ning nende perekonnaliikmete Eestis viibimise ja elamise aluseid reguleerib Euroopa Liidu kodaniku seadus. RT I 2006 26 191 1034665 2006-08-01+03:00 2 1)]]> Rahvusvahelise kaitse saajate Eestis viibimise aluseid reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus. 2 2)]]> Käesoleva seaduse neljandat peatükki kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliikme suhtes. RT I 2006 26 191 1034665 2006-08-01+03:00 2 3)]]> Käesolevas seaduses sätestatud välismaalase Eestisse kutsuja regulatsiooni kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku suhtes. RT I 2006 26 191 1034665 2006-08-01+03:00 3 Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 4 Käesolevas seaduses sätestatud viisamenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seadust. 5 Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse Eesti Vabariigile siduvas välislepingus toodud erisusi arvestades. RT I 2007 62 394 12888522 2007-12-21+02:00 2 Haldusorgani ametnike pädevus . RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 3 Välismaalane RT I 1998 98 1575 76376 1999-04-01+03:00 1 Välismaalane on käesoleva seaduse mõistes isik, kes ei ole Eesti kodanik. 2 Kehtetu - RT I 2006 2 3 974633 2006-07-01+03:00 4 Alaline elanik 1 Alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 2 Alalise elaniku määratlus käesoleva seaduse tähenduses ei laiene õigusaktidele, mis on vastu võetud enne käesoleva seaduse jõustumist. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 4 1.]]> Alaealine laps Alaealine laps käesoleva seaduse tähenduses on alla 18-aastane isik. Alaealiseks lapseks ei loeta isikut, kes on abielus või omab eraldi perekonda või elab iseseisvat elu. RT I 2000 40 254 72006 2000-08-01+03:00 4 2.]]> Püsiv elamine Eestis Püsivaks Eestis elamiseks loetakse Eesti kodaniku või Eestis elamisluba omava välismaalase Eestis viibimist vähemalt 183 päeva aastas. RT I 2002 56 351 209481 2002-10-01+03:00 4 3.]]> Legaalne sissetulek 1 Legaalseks sissetulekuks loetakse seaduslikult teenitud töötasu, seaduslikust äritegevusest või omandist saadavat tulu, pensioni, stipendiumi, elatist, välisriigi poolt makstavaid toetusi, samuti legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete poolt tagatud ülalpidamist. 2 Perekonnaliikme poolt tagatud ülalpidamiseks loetakse: 1 vanema poolt alaealise lapse ülalpidamist; 2 vanema poolt täisealise lapse, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, ülalpidamist; 3 vanema poolt täisealise lapse, kes õpib täiskoormusega, ülalpidamist; 4 ülalpidamist abikaasa poolt; 5 täisealise lapse poolt vanema, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, ülalpidamist. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 5 Välismaalase õigused ja kohustused 1 Eestis viibivale välismaalasele tagatakse Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused, kui põhiseaduses, käesolevas ja muudes seadustes või Eesti välislepingutes ei ole sätestatud teisiti. 2 Välismaalasele kindlustatakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad õigused ja vabadused. 3 Eestis viibiv välismaalane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ning täitma Eesti õigusakte. 5 1.]]> Välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikud alused 1 Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused on: 1 Eesti elamisluba; 2 Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse poolt antud elamisluba; RT I 2004 28 189 740422 2007-12-21+02:00 ja osaliselt 30.03.2008 3 Eesti viisa; 4 Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse poolt antud Euroopa Liidu ühtne viisa; RT I 2004 28 189 740422 2007-12-21+02:00 5 välislepingust tulenev õigus Eestis viibida; 6 Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis viibida; 7 vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida; 8 Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi pädeva asutuse poolt antud elamisluba või tagasisõiduviisa. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 2 Kui välismaalane on taotlenud elamisloa kehtivusajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras elamisloa pikendamist või alalist elamisluba, on tema viibimine Eestis seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 3 Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse poolt antud elamisloa alusel võib Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva kuue kuu jooksul. RT I 2004 28 189 740422 2007-12-21+02:00 ja osaliselt 30.03.2008 4 Selle välisriigi kodanik, kellega Eesti on sõlminud lepingu viisavaba liikumise kohta või kelle puhul Eesti on ühepoolselt loobunud viisanõudest, võib Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva kuue kuu jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 5 Välismaalasele riikide vahel sõlmitud viisavaba liikumise lepingu või muu välislepingu, mis võimaldab välismaalasel ajutiselt Eestis viibida, või Vabariigi Valitsuse viisanõudest loobumise otsuse alusel lubatud viisavaba Eestis viibimise aega võib erandina pikendada, kohaldades viisaga määratud viibimisaja pikendamise sätteid. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 6 Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 8 nimetatud elamisloa või tagasisõiduviisa alusel on välismaalasel lubatud Eestis viibida kuni viis kalendripäeva eesmärgiga siseneda nimetatud elamisloa või tagasisõiduviisa andnud riiki, kui välismaalase suhtes ei esine Eestisse mittelubamise aluseks olevaid asjaolusid ning välismaalane saabub Eestisse muust riigist kui Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluvast riigist või Euroopa Liidu liikmesriigist. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 5 2.]]> Menetlustoimingute sooritamise erisused 1 Vähemalt 15-aastane alaealine võib käesolevast seadusest tulenevaid toiminguid teha iseseisvalt. 2 Alaliselt välisriigis elav alaealine võib tähtajalise elamisloa ja tööloa taotluse esitada isiklikult seadusjärgse esindaja notariaalselt kinnitatud nõusolekul. 3 Alaliselt välisriigis elav alaealine võib esitada viisataotluse isiklikult. Viisataotluse isiklikul esitamisel võib nõuda seadusjärgse esindaja notariaalselt kinnitatud nõusolekut. 4 Kui käesolevast seadusest tulenevaid toiminguid sooritatakse esindaja kaudu, esitab esindaja isikut ja esindusõigust tõendava dokumendi. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 5 3.]]> Taotluse vorm ja allkirjastamine 1 Käesolevast seadusest tulenevate haldusaktide andmise ja toimingute sooritamise taotlemiseks peab esitama vormikohase taotluse. 2 Taotluse allkirjastab isik isiklikult. 3 Alla 15-aastase alaealise või kohtu poolt piiratud teovõimega isiku taotluse allkirjastab seadusjärgne esindaja. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 5 4.]]> Teavitamine Käesolevast seadusest tulenevatest haldusaktidest ja toimingutest teavitatakse isikut, kui teavitamine on ette nähtud seaduse või selle alusel antud õigustloova aktiga, tema poolt taotluses või avalduses näidatud kontaktandmete kohaselt või Eestis registreeritud elukoha aadressil. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 5 5.]]> Riigilõiv Riigilõivu tasutakse riigilõivuseaduses sätestatud määras järgmiste toimingute sooritamise ja haldusaktide andmise taotluste läbivaatamise eest: 1 elamisloa taotluse läbivaatamine; 2 tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine; 3 tööloa taotluse läbivaatamine; 4 elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse läbivaatamine; 5 viisa taotlemisel nõutava kutse läbivaatamine; 6 viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamine; 7 lühiajalise töötamise registreerimine. RT I 2008 15 107 12945093 2008-06-14+03:00 II SISSERÄNDE PIIRARV 6 Sisserände piirarv 1 Aastane sisserände piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus. Sisserände piirarvu raames võib siseminister kehtestada määrusega piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata isikuid, kellel on õigus asuda Eestisse väljaspool sisserände piirarvu või kelle suhtes sisserände piirarv ei kehti. RT I 2008 15 107 12945093 2008-06-14+03:00 2 Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse väljaspool sisserände piirarvu. 2 1)]]> Sisserännu piirarvu alla ei arvata: 1 Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasat, kellele antakse elamisluba § 12 2. lõike alusel; 2 Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase alaealist ja täisealist last, vanemat ja vanavanemat ning eestkostetavat, kellele antakse elamisluba § 12 1. lõike punkti 3 alusel. 3 Sisserände piirarv ei kehti Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanike suhtes. 4 Kehtetu - RT I 2008 15 107 12945093 2008-06-14+03:00 III Kehtetu - RT I 1999 25 365 77253 2000-01-01+02:00 IV VIISA RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 9 Kehtetu - RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 10 Viisa mõiste Viisa on välismaalasele antav luba Eestisse sisenemiseks vastavalt riigipiiri seaduses sätestatule ja Eestis ajutiseks viibimiseks vastavalt viisaga määratud tingimustele, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 10 1.]]> Viisaga kindlaks määratavad tingimused 1 Viisaga määratakse kindlaks järgmised tingimused: 1 kehtivusaeg – ajavahemik, mille jooksul viisa kehtib ühe-, kahe- või mitmekordseks Eestisse sisenemiseks, Eestis viibimiseks ja Eestist lahkumiseks; 2 viibimisaeg – päevade arv, mille kestel võib välismaalane viisa kehtivusajal kuue kuu jooksul Eestis viibida; RT I 2005 65 494 966234 2006-01-01+02:00 3 kordsus – viisa kehtivusaja jooksul välismaalasele Eestisse sisenemiste lubatud arv; 4 territoriaalne kehtivus – ühe või mitme Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi territoorium või selle osa, kus välismaalane võib viibida tingimusel, et viisaruumi sisenetakse ja sealt lahkutakse territoriaalse kehtivusega määratud riigi territooriumi kaudu. RT I 2004 28 189 740422 - jõust. osaliselt 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008 2 Välismaalane on kohustatud Eestisse saabumise, Eestis viibimise ja Eestist lahkumise puhul järgima viisaga määratud tingimusi. 10 2.]]> Viisa kehtivus 1 Ühekordse viisa kehtivus lõpeb: 1 viisa kehtivusaja lõppemisel; 2 viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem; 3 välismaalase Eestist lahkumisel; 4 viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel; 5 viisa kehtetuks tunnistamisel. 2 Mitmekordse viisa kehtivus lõpeb: 1 viisa kehtivusaja lõppemisel; 2 välismaalasele viisaga lubatud Eestisse sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem; 3 välismaalasele viisaga lubatud Eestisse sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja lõppemisel, kui välismaalane ei lahku Eestist varem; 4 välismaalasele viisaga lubatud Eestisse sisenemiste arvu täitumisest arvates välismaalase Eestist lahkumisel, kui viibimisaeg või kehtivusaeg ei lõpe varem; 5 viisa kehtetuks tunnistamisel. 3 Hiljemalt viisa kehtivuse lõppemise ajaks on välismaalane kohustatud Eestist lahkuma. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 10 3.]]> Viisa liigid Viisa liigid on: 1 lennujaama transiitviisa (liik A); 2 transiitviisa (liik B); 3 lühiajaline viisa (liik C); 4 pikaajaline viisa (liik D). RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 10 4.]]> Lennujaama transiitviisa 1 Lennujaama transiitviisa (liik A) võib anda välismaalasele sisenemiseks Eesti lennujaama rahvusvahelisse transiiditsooni, seal viibimiseks ja sealt lahkumiseks järgmisesse transiitriiki või sihtriiki, kuhu välismaalasel on õiguslik alus siseneda. 2 Lennujaama transiitviisa võib anda kehtivusajaga kuni kolm kuud. 3 Lennujaama transiitviisa ei anna õigust Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks. 4 Lennujaama transiitviisat ei pea olema välismaalasel: 1 kes on rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga ühinenud riigi kodanikust lennukimeeskonnaliige; 2 kellel on kehtiv diplomaatiline pass, ametipass või teenistuspass; 3 kellel on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Ameerika Ühendriikide, Andorra, Jaapani, Kanada, Monaco või San Marino pädeva asutuse poolt antud elamisluba, mis annab tingimusteta tagasipöördumise õiguse. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 10 5.]]> Transiitviisa 1 Transiitviisa (liik B) võib anda välismaalasele ühe- või kahekordseks Eestist läbisõiduks järgmisesse transiitriiki või sihtriiki, kuhu välismaalasel on õiguslik alus siseneda. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 2 Transiitviisa võib anda kehtivusajaga kuni kolm kuud. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 3 Transiitviisaga võib määrata viibimisaja kuni viis kalendripäeva järjest. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 4 Transiitviisa võib anda välismaalasele enam kui kahekordseks Eestist läbisõiduks järgmisesse transiitriiki või sihtriiki, kuhu välismaalasel on õiguslik alus siseneda juhul, kui see on vajalik ameti-, teenistus- või muude kohustuste täitmiseks. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 5 Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud viisa võib anda kehtivusajaga kuni kuus kuud. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 6 Kui transiitviisa antakse humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikest huvidest lähtuvalt või rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks välismaalasele, kes ei vasta viisa andmise nõuetele või riiki sisenemise, riigis viibimise või riigist lahkumise tingimustele, piiratakse viisa territoriaalset kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga. Kokkuleppel Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva liikmesriigiga võib nimetatud territooriumit selle liikmesriigi territooriumi võrra laiendada. RT I 2007 62 394 12888522 2007-12-21+02:00 10 6.]]> Lühiajaline viisa 1 Lühiajalise viisa (liik C) võib anda välismaalasele ühe- või mitmekordseks Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks. RT I 2005 65 494 966234 2006-01-01+02:00 2 Ühekordse lühiajalise viisa võib anda kehtivusajaga kuni kuus kuud. RT I 2005 65 494 966234 2006-01-01+02:00 3 Mitmekordse lühiajalise viisa võib anda kehtivusajaga kuni viis aastat. RT I 2005 65 494 966234 2006-01-01+02:00 4 Ühekordse lühiajalise viisa võib anda viibimisajaga kuni 90 kalendripäeva. RT I 2005 65 494 966234 2006-01-01+02:00 5 Mitmekordse lühiajalise viisa võib anda viibimisajaga kuni 90 kalendripäeva kuue kuu jooksul, mida arvestatakse esimesest riiki sisenemise kalendripäevast arvates. RT I 2005 65 494 966234 2006-01-01+02:00 6 Ühekordse lühiajalise viisa viibimisajaga kuni viis kalendripäeva võib anda välismaalasele Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks turismiteenuse või meelelahutusteenuse kasutamise eesmärgil, kui tema majanduslik olukord võimaldab täita käesoleva seaduse § 10¹⁶ 3. lõikes ja § 16¹ 1. lõikes nimetatud kohustusi. Sel juhul ei pea välismaalasel olema käesoleva seaduse §-s 10¹⁶ nimetatud kutsujat. RT I 2005 65 494 966234 2006-01-01+02:00 7 Kui lühiajaline viisa antakse humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikest huvidest lähtuvalt või rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks välismaalasele, kes ei vasta viisa andmise nõuetele või riiki sisenemise, riigis viibimise või riigist lahkumise tingimustele, piiratakse viisa territoriaalset kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga. Kokkuleppel Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva liikmesriigiga võib nimetatud territooriumit selle liikmesriigi territooriumi võrra laiendada. RT I 2007 62 394 12888522 2007-12-21+02:00 10 7.]]> Pikaajaline viisa 1 Pikaajalise viisa (liik D) võib anda ühe- või mitmekordseks Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks välismaalasele, kes on: 1 Välisministeeriumi akrediteeritud välismaist massiteabevahendit esindav ajakirjanik; 2 Eesti aukonsul; 3 enne viisa taotlemist registreerinud oma lühiajalise Eestis töötamise käesoleva seaduse § 13² kohaselt; 3 1)]]> välislepingus määratud isik, välislepingus sätestatud tingimustel; 4 käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isiku abikaasa, alaealine laps või täisealine laps, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, kui ta saabub Eestisse koos nimetatud isikuga või Eestisse nimetatud isiku juurde. 2 Pikaajalise viisa võib anda kehtivusajaga kuni kaksteist kuud, kui käesolev seadus või välisleping ei sätesta teisiti. 3 Pikaajalise viisa võib anda kuni kuuekuulise viibimisajaga, kui välisleping ei sätesta teisiti. 4 Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 nimetatud välismaalasele võib anda pikaajalise viisa, millega lubatud ühe- või mitmekordne viibimisaeg kokku ei tohi ületada kuut kuud. 5 Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 nimetatud isiku abikaasale, alaealisele lapsele või täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, antakse viisa samadel tingimustel kui nimetatud isikule. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 10 8.]]> Diplomaatiline ja teenistusviisa 1 Ametiasjus Eestist läbisõitvale või Eestisse lähetatud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni diplomaatilist staatust omavale isikule võib anda diplomaatilise viisa B- või C-liiki viisana. 2 Ametiasjus Eestisse lähetatud isikule, kellele tagatakse Eesti rahvusvaheliste kohustuste või välislepingu alusel Eesti territooriumil diplomaatiline puutumatus ja eesõigused, võib anda diplomaatilise viisa C-liiki viisana. 3 Välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse ning rahvusvahelise organisatsiooni esinduse Eestisse akrediteeritud personalile, nende perekonnaliikmetele ja erapersonalile võib Välisministeerium anda mitmekordse diplomaatilise või teenistusviisa D-liiki viisana kehtivusajaga ja viibimisajaga kuni akrediteerimisaja lõppemiseni. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 10 9.]]> Viisa andmise tingimused 1 Viisa võib anda välismaalasele: 1 kellel on kehtiv ja Eesti poolt tunnustatud reisidokument; 2 kui on tõendatud tema kavandatava Eestis viibimise eesmärk ja põhjus ja need on kooskõlas välismaalase ajutist Eestis viibimist reguleerivates õigusaktides sätestatuga; 3 kui on tõendatud, et tema majutus- ja viibimiskulud on Eestis viibimise ajal kaetud; 4 kui ta tõendab kavatsust lahkuda Eestist hiljemalt viibimisaja lõppemisel; 5 kui on tõendatud, et tema kulud tagasipöördumiseks oma päritolumaale või Eestist lahkumiseks mõnda teise riiki, kuhu tal on õiguslik alus siseneda, on kaetud; 6 kellel on kehtiv tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise viisa kehtivusajal. 2 Tervisekindlustuslepingut ei pea olema käesoleva seaduse §-s 17¹ sätestatud juhtudel või kui välismaalase ravikulud tasub muu riik või rahvusvaheline organisatsioon. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 10 10.]]> Viisa andmisest keeldumise alused RT I 2005 65 494 966234 2006-01-01+02:00 1 Viisat ei anta, kui: 1 välismaalane ei vasta käesoleva seaduse §-s 10⁹ sätestatud viisa andmise tingimustele; 2 välismaalane on viisa taotlemisel esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente või keeldunud nõutavate andmete esitamisest; RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 3 välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld; 4 välismaalase suhtes esineb mõni sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu; 5 on kahtlus, et välismaalase Eestisse saabumine võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut; 6 välismaalane ei ilmu konsulaarametniku kutsel välisesindusse selgituste andmiseks viisa taotlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta või täiendavaks isiku tuvastamiseks; 6 1)]]> välismaalane keeldub daktüloskopeerimisest; RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 7 ilmnevad muud viisa andmist välistavad asjaolud. RT I 2005 65 494 966234 2006-01-01+02:00 1 1)]]> Viisat ei anta, kui välismaalase suhtes on Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeld. Erandina võib nimetatud välismaalasele anda viisa, mille territoriaalne kehtivus piirdub Eesti Vabariigi territooriumiga, kui välismaalase Eestisse saabumine on vajalik humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvahelise kohustuse tõttu. Kokkuleppel teise Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva liikmesriigiga võib nimetatud territooriumit selle liikmesriigi territooriumi võrra laiendada. RT I 2007 62 394 12888522 2007-12-21+02:00 2 Viisa andmisest võib keelduda, kui: 1 välismaalane on Eestis viibinud kauem kui 90 kalendripäeva viisataotluse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul; 2 välismaalane on Eestis toime pannud süüteo; 3 välismaalasel on Eestis toimepandud süüteo eest mõistetud rahaline karistus tasumata; 4 on kahtlus, et välismaalase Eestisse saabumise eesmärk ei vasta väidetavale eesmärgile; 5 on kahtlus, et välismaalane ei lahku viisa lõppemise järel Eestist; 6 on kahtlus, et välismaalane võib rikkuda viisa tingimusi; 7 välismaalase usaldusväärsuses on põhjust kahelda; 7 1)]]> kutsuja usaldusväärsuses on põhjust kahelda; RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 8 viisa taotlemine ei ole põhjendatud; 9 välismaalasele viisa andmist ei kooskõlasta siseministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus; 10 ilmnevad muud viisa andmist välistavad asjaolud. RT I 2005 65 494 966234 2006-01-01+02:00 3 Viisa andmisest keeldumist ei põhjendata. RT I 2005 65 494 966234 2006-01-01+02:00 [Paragrahvi 10¹¹ sõnastus kuni Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmiseni] 10 11.]]> Viisa taotlemine Eesti välisesinduses 1 Välismaalane esitab viisa taotlemiseks viisataotluse Eesti välisesindusele, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. 2 Välismaalane võib viisataotluse Eesti välisesindusele esitada posti teel, kui selles riigis, kus välismaalane püsivalt viibib, puudub Eesti välisesindus. 3 Viisataotluse Eesti välisesindusele võib esitada esindaja kaudu. 4 Kui välismaalase esindajaks on asukohariigi valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse, välisesinduse või rahvusvahelise organisatsiooni kuller, ei pea ta esitama välismaalase esindamise õigust tõendavat dokumenti. 5 Konsulaarametniku nõudmisel on viisa taotleja kohustatud ilmuma isiklikult välisesindusse selgituste andmiseks viisa taotlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta või täiendavaks isiku tuvastamiseks. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 [Paragrahvi 10¹¹ sõnastus alates Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisest] 10 11.]]> Viisa taotlemine Eesti välisesinduses 1 Välismaalane esitab viisa taotlemiseks viisataotluse Eesti välisesindusele isiklikult, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. 1 1)]]> Viisataotluse esitamisega annab taotleja nõusoleku enda daktüloskopeerimiseks ja näokujutise võtmiseks ning nende andmete töötlemiseks. 2 Välismaalane võib viisataotluse Eesti välisesindusele esitada posti teel või esindaja kaudu, kui selles riigis, kus välismaalane püsivalt viibib, puudub Eesti välisesindus ning tema viimasest daktüloskopeerimisest ei ole möödas rohkem kui kaks aastat. 3 Kui viisataotlejat ei pea daktüloskopeerima, võib viisataotluse Eesti välisesindusele esitada asukohariigi valitsusasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, välisesinduse või rahvusvahelise organisatsiooni kuller. Nimetatud juhul ei pea kuller esitama välismaalase esindamise õigust tõendavat dokumenti. 4 Konsulaarametniku nõudmisel on viisa taotleja kohustatud ilmuma isiklikult välisesindusse selgituste andmiseks viisa taotlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta või täiendavaks isiku tuvastamiseks. 5 Viisataotluse esitamisel taotleja daktüloskopeeritakse, kui teda ei ole varem viisa andmise või viibimisaja pikendamise taotlemisel daktüloskopeeritud või tema viimasest daktüloskopeerimisest on möödas rohkem kui kaks aastat. 6 Välismaalast ei daktüloskopeerita, kui välismaalasel puuduvad kõik sõrmed või tema terviseseisund ei võimalda teda daktüloskopeerida või välismaalane kuulub käesoleva seaduse § 10²⁸ 1. lõike punktides 6 ja 7 nimetatud isikute hulka. Välismaalane peab tõendama, et tema terviseseisund ei võimalda daktüloskopeerimist. 7 Välismaalast ei daktüloskopeerita, kui tema terviseseisund ei võimalda isiklikult kohale tulla. Välismaalane peab tõendama, et tema terviseseisund ei võimalda isiklikult kohale tulla. RT I 2008 15 107 12945093 - jõust. EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel 10 12.]]> Viisa andmine Eesti välisesinduses 1 Viisa andmise või andmisest keeldumise otsustab konsulaarametnik. 2 . Juhul kui siseministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus ei kooskõlasta viisa andmist, peab konsulaarametnik viisa andmisel oma otsust viisaregistris põhjendama. RT I 2005 65 494 966234 2006-01-01+02:00 3 Konsulaarametnik otsustab viisa andmise või viisa andmisest keeldumise viisataotluses esitatud andmete ja viisataotlusele lisatud dokumentide, samuti muude isiku suhtes teada olevate asjaolude põhjal. 4 Viisa andmise kooskõlastamine korraldatakse viisaregistri kaudu. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 5 Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud juhul kooskõlastatakse viisa andmine Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga ühinenud riikidega. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 10 13.]]> Viisa taotlemine piiripunktis 1 Viisat võib piiripunktis taotleda välismaalane: 1 kellel ei olnud võimalik objektiivsetest asjaoludest tulenevalt taotleda viisat Eesti välisesinduses; 2 kes on laevapere liige, kui tema viisa taotlemise eesmärgiks on Eesti sadamas asuval laeval laevapere liikmena töötamise alustamine või lõpetamine või tööle asumine teisele Eesti sadamas asuvale laevale; 3 kes taotleb viisa andmist humaansetel kaalutlustel; 4 kes saabub Eestisse lähtuvalt riiklikest huvidest Vabariigi Valitsuse liikme kutsel; 5 kes taotleb viisa andmist Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 [Lõike 2 sõnastus kuni Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmiseni] 2 Viisa taotlemisel piiripunktis esitab taotleja viisataotluse isiklikult või esindaja kaudu. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01 [Lõike 2 sõnastus alates Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisest] 2 Viisa taotlemisel piiripunktis esitab taotleja viisataotluse isiklikult. RT I 2008 15 107 12945093 - jõust. EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel [Lõige 3 jõustub Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel] 3 Piiripunktis viisataotluse esitamisega annab taotleja nõusoleku enda daktüloskopeerimiseks ja näokujutise võtmiseks ning nende andmete töötlemiseks. RT I 2008 15 107 12945093 - jõust. EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel [Lõige 4 jõustub Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel] 4 Viisa taotlemisel piiripunktis taotleja daktüloskopeeritakse, kui teda ei ole varem viisa andmise või viibimisaja pikendamise taotlemisel daktüloskopeeritud või tema daktüloskopeerimisest on möödas rohkem kui kaks aastat. RT I 2008 15 107 12945093 - jõust. EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel [Lõige 5 jõustub Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel] 5 Välismaalast ei daktüloskopeerita, kui välismaalasel puuduvad kõik sõrmed või tema püsiv terviseseisund ei võimalda teda daktüloskopeerida või välismaalane kuulub käesoleva seaduse § 10²⁸ 1. lõike punktides 6 ja 7 nimetatud isikute hulka. Välismaalane peab tõendama, et tema terviseseisund ei võimalda daktüloskopeerimist. RT I 2008 15 107 12945093 - jõust. EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel 10 14.]]> Viisa andmine piiripunktis 1 Üldjuhul piiripunktis viisat ei anta. 2 Piiripunktis erandina viisa andmise või andmisest keeldumise otsustab Piirivalveameti peadirektor. Piirivalveameti peadirektor võib volitada kõrgemat piirivalveametnikku otsustama viisa andmist või viisa andmisest keeldumist käesoleva seaduse § 10¹³ 1. lõike punktides 1, 2 või 3 nimetatud välismaalasele. RT I 2007 9 44 12786098 2007-02-01+02:00 3 Piiripunktis erandina diplomaatilise viisa andmise või andmisest keeldumise otsustab välisminister. Välisminister võib volitada Välisministeeriumi kõrgemat ametnikku otsustama diplomaatilise viisa andmist või diplomaatilise viisa andmisest keeldumist. 4 Piiripunktis võib anda: 1 ühekordse transiitviisa viibimisajaga kuni viis kalendripäeva; 2 ühekordse lühiajalise viisa viibimisajaga kuni 15 kalendripäeva. 5 Käesoleva seaduse § 10¹³ 1. lõike punktides 1 ja 2 nimetatud välismaalasele võidakse piiripunktis anda viisa, kui: 1 ta vastab käesoleva seaduse §-s 10⁹ sätestatud viisa andmise tingimustele; 2 tema suhtes ei esine käesoleva seaduse §-s 10¹⁰ sätestatud viisa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid; 3 ta tõendab ettenägematuid ja tungivaid asjaolusid Eestisse sisenemiseks. 5 1)]]> Välismaalasele, kes ei vasta käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud tingimustele, võib piiripunktis anda erandina viisa siseministri otsusel, kui see on vajalik humaansetel kaalutlustel, riiklikest huvidest lähtuvalt või rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. RT I 2007 9 44 12786098 2007-02-01+02:00 6 Käesoleva seaduse § 10¹³ 1. lõike punktis 3 nimetatud välismaalane peab nõudmisel esitama dokumendid, mis tõendavad humaanseid asjaolusid. 7 Viisa andmine või andmisest keeldumine otsustatakse viisataotluses esitatud andmete ja viisataotlusele lisatud dokumentide, samuti muude isiku suhtes teada olevate asjaolude põhjal. 10 15.]]> Viisa andmise vormistamine Viisa andmine vormistatakse viisakleebise kandmisega välismaalase reisidokumenti või reisidokumendi vahelehele. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 10 16.]]> Välismaalase Eestisse kutsumine RT I 2006 26 191 1034665 2006-08-01+03:00 1 Välismaalase Eestisse kutsujaks (edaspidi käesolevas peatükis kutsuja) võib olla: 1 püsivalt Eestis viibiv teovõimeline Eesti kodanik; 2 elamisluba või elamisõigust omav ja püsivalt Eestis viibiv teovõimeline välismaalane; 3 riigi või kohaliku omavalitsuse asutus; 4 Eestis seadusega ettenähtud registrisse kantud juriidiline isik. RT I 2006 26 191 1034665 2006-08-01+03:00 2 Välismaalase Eestisse kutsumiseks peab kutsuja vormistama viisakutse. RT I 2006 26 191 1034665 2006-08-01+03:00 3 Viisakutsega võtab kutsuja kohustuse võtta välismaalane Eestis vastu, tagada tema majutamine, kanda tema Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud, sealhulgas transpordikulud, mis kantakse seoses välismaalase Eestist väljasaatmisega. RT I 2006 26 191 1034665 2006-08-01+03:00 4 Kui kutsujaks on füüsiline isik, peab ta omama Eestis registreeritud elukohta. RT I 2006 26 191 1034665 2006-08-01+03:00 5 Kutsuja peab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti nõudmisel tõendama majutamiseks elu- või majutusruumi olemasolu. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 10 17.]]> Viisakutse esitamine RT I 2006 26 191 1034665 2006-08-01+03:00 1 Kui kutsuja on füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, esitatakse viisakutse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile kinnitamiseks, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 2 Riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse viisakutse allkirjastab riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse juht. RT I 2006 26 191 1034665 2006-08-01+03:00 3 Juriidilise isiku viisakutse allkirjastab juriidilise isiku nimel allkirjaõigust omav isik, kes peab olema teovõimeline Eesti kodanik või Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel viibiv teovõimeline välismaalane. RT I 2006 26 191 1034665 2006-08-01+03:00 4 Viisakutse on viisa taotlemiseks kehtiv kuus kuud selle kinnitamise päevast arvates. RT I 2006 26 191 1034665 2006-08-01+03:00 5 Viisakutse võib esitada Kodakondsus- ja Migratsiooniametile kinnitamiseks kas isiklikult või esindaja kaudu. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 10 18.]]> Viisakutse kinnitamine või sellest keeldumine RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 1 Viisakutse kinnitamise või selle kinnitamisest keeldumise otsustab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 2 Viisakutse kinnitamisest keeldutakse, kui: 1 käesoleva seaduse §-s 10¹⁶ sätestatud välismaalase Eestisse kutsumise või §-s 10¹⁷ sätestatud viisakutse esitamise tingimused ei ole täidetud; 2 viisakutses või viisakutse kinnitamisel on esitatud valeandmeid või viisakutsele lisatud dokumendid on võltsitud; 3 kutsutava välismaalase eeldatavad Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud ületavad kutsuja viimase kuue kuu legaalse sissetuleku, millest on maha arvatud perekonna toimetuleku piir kroonides sama ajavahemiku kohta; 4 kutsuja on keeldunud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt nõutud dokumentide ja andmete esitamisest; 5 kutsuja on varem täitmata jätnud käesoleva seaduse § 10¹⁶ 3. lõikes nimetatud kohustuse; 6 kutsuja suhtes on algatatud pankrotimenetlus või välja kuulutatud pankrot; 7 kutsuja suhtes on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku sätte alusel, mille sanktsioon näeb ette vabadusekaotuse; 8 kutsujat on karistatud vangistusega ja karistus on pööratud täitmisele; 9 kutsuja usaldusväärsuses või välismaalase Eestisse kutsumise motiivides on põhjust kahelda; 10 välismaalase puhul, keda kutsuja soovib Eestisse kutsuda, esineb viisa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu; 11 esinevad muud viisakutse kinnitamist välistavad asjaolud. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 3 Kui kutsuja majanduslik olukord võimaldab ilmselgelt kanda kutsutava välismaalase eeldatavad Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud, võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet jätta käesoleva paragrahvi 2. lõike punkti 3 kohaldamata. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 4 Kodakondsus- ja Migratsiooniamet otsustab viisakutse kinnitamise või kinnitamisest keeldumise viisakutses esitatud andmete ja viisakutsele lisatud dokumentide, samuti muude kutsuja või kutsutava välismaalase suhtes teada olevate asjaolude põhjal. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 5 Kutsuja kirjalikul taotlusel põhjendab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet viisakutse kinnitamisest keeldumist või viisakutse kehtetuks tunnistamist kirjalikult. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 6 Viisakutse kinnitamisest keeldumist või viisakutse kehtetuks tunnistamist ei põhjendata, kui viisakutset ei kinnitata või viisakutse tunnistatakse kehtetuks käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 9 või 10 nimetatud asjaolu tõttu. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 7 Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tunnistab kinnitatud viisakutse kehtetuks, kui enne välismaalasele viisa andmist ilmnevad asjaolud, mis oleksid olnud aluseks viisakutse kinnitamisest keeldumiseks. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 10 19.]]> Viibimisaja pikendamine 1 Viisaga määratud viibimisaega üldjuhul ei pikendata. 2 Kodakondsus- ja Migratsiooniamet võib erandina viisaga määratud viibimisaega pikendada kuni 90 päeva, kui on ilmnenud asjaolu, mis ei olnud enne viisa alusel Eestisse saabumist välismaalasele teada, või uus asjaolu, mis tekkis pärast viisa andmist ja välismaalase Eestisse saabumist. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 3 Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud asjaoludena käsitatakse vääramatut jõudu (force majeure), humaanseid, tõsiseid kutsealaseid või isiklikke põhjusi, mis eeldavad välismaalase jätkuvat Eestis viibimist või takistavad tema Eestist lahkumist. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 4 Kodakondsus- ja Migratsiooniamet otsustab viibimisaja pikendamise või pikendamisest keeldumise viibimisaja pikendamise taotluses esitatud andmete ja viibimisaja pikendamise taotlusele lisatud dokumentide, samuti muude välismaalase suhtes teada olevate asjaolude põhjal. 5 Viibimisaja pikendamise taotluse esitamine ei ole välismaalase Eestis viibimise seaduslikuks aluseks ega lükka tema Eestist lahkumise kohustuse täitmist edasi. 6 Käesolevas paragrahvis sätestatud viibimisaja pikendamise tingimusi ja korda kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 5¹ 1. lõike punktides 5 ja 6 nimetatud alusel Eestis viibiva välismaalase puhul. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 10 20.]]> Viibimisaja pikendamise taotluse esitamise tähtaeg 1 Viibimisaja pikendamise taotlus tuleb esitada hiljemalt kolm tööpäeva enne viibimisaja lõppemist. 2 Välismaalane võib erandina esitada viibimisaja pikendamise taotluse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtajast hiljem, kuid hiljemalt viibimisaja viimasel päeval, kui välismaalane tõendab, et viibimisaja pikendamise taotlemise põhjus ilmnes või tekkis pärast nimetatud tähtaega. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 10 21.]]> Viibimisaja pikendamise taotlemine 1 Viibimisaja pikendamise taotlemiseks peab välismaalane või tema esindaja ilmuma isiklikult Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 [Lõige 1¹ jõustub Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel] 1 1)]]> Välismaalase isiklik ilmumine Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse ei ole nõutav, kui välismaalase terviseseisund ei võimalda tal viibimisaja pikendamise taotlemiseks isiklikult pöörduda Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse. Välismaalane peab tõendama, et tema terviseseisund ei võimalda isiklikult ilmuda. RT I 2008 15 107 12945093 - jõust. EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel [Lõige 1² jõustub Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel] 1 2)]]> Kui välismaalase isiklik ilmumine Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse ei ole nõutav, võib viibimisaja pikendamise taotluse esitada esindaja kaudu. RT I 2008 15 107 12945093 - jõust. EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel [Lõige 1³ jõustub Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel] 1 3)]]> Viibimisaja pikendamise taotlemisel taotleja daktüloskopeeritakse, kui teda ei ole varem viisa andmise või viibimisaja pikendamise taotlemisel daktüloskopeeritud või tema viimasest daktüloskopeerimisest on möödas rohkem kui kaks aastat. RT I 2008 15 107 12945093 - jõust. EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel 2 Viibimisaja pikendamise taotlemiseks tuleb esitada viibimisaja pikendamise taotlus. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 [Lõige 2¹ jõustub Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel] 2 1)]]> Viibimisaja pikendamise taotluse esitamisega annab taotleja nõusoleku enda daktüloskopeerimiseks ja näokujutise võtmiseks ning nende andmete töötlemiseks. RT I 2008 15 107 12945093 - jõust. EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel 3 Viibimisaja pikendamist taotleval välismaalasel peab olema tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise Eestis viibimise ajal. Tervisekindlustuslepingut ei pea olema käesoleva seaduse §-s 17¹ sätestatud juhtudel või kui nimetatud kulud tasub muu riik või rahvusvaheline organisatsioon. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 4 Viibimisaja pikendamise taotlemisel peab välismaalane tõendama käesoleva seaduse § 10¹⁹ 2. lõikes nimetatud asjaolusid. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 [Lõige 5 jõustub Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel] 5 Kui välismaalasel puuduvad kõik sõrmed või tema püsiv terviseseisund ei võimalda teda daktüloskopeerida või välismaalane kuulub käesoleva seaduse § 10²⁸ 1. lõike punktides 6 ja 7 nimetatud isikute hulka, siis seda ei tehta. Välismaalane peab tõendama, et tema terviseseisund ei võimalda daktüloskopeerimist. RT I 2008 15 107 12945093 - jõust. EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel 10 22.]]> Viibimisaja pikendamisest keeldumine 1 Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keeldub viibimisaja pikendamisest, kui: 1 välismaalase suhtes esineb käesoleva seaduse §-s 10¹⁰ sätestatud viisa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu; 2 viibimisaja pikendamise taotlus ei ole esitatud tähtaegselt; 3 viibimisaja pikendamise taotlemisel on esitatud valeandmeid või võltsitud dokumente; 4 välismaalane ei esita Kodakondsus- ja Migratsiooniameti nõudmisel ja määratud tähtajaks andmeid ja dokumente; 5 on kahtlus, et välismaalase viibimisaja pikendamise eesmärk ei vasta tegelikule Eestis jätkuva viibimise eesmärgile; 6 välismaalase viibimisaja pikendamise taotlus ei ole põhjendatud; 7 välismaalase või kutsuja usaldusväärsuses on põhjust kahelda; 8 välismaalase reisidokument ei vasta kehtestatud nõuetele; 9 välismaalasel puudub kehtiv reisidokument; 10 esinevad muud viibimisaja pikendamist välistavad asjaolud. 2 Viibimisaja pikendamisest keeldumist ei põhjendata. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 10 23.]]> Viibimisaja pikendamise vormistamine 1 Viibimisaja pikendamise vormistab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet viisakleebise kandmisega välismaalase reisidokumenti. 2 Viibimisaja pikendamise vormistamiseks peab taotleja või tema esindaja ilmuma isiklikult Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 10 24.]]> Viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine 1 Viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel lühendatakse viisaga lubatud viibimisaega ühekordselt. 2 Viibimisaja võib ennetähtaegselt lõpetada ka käesoleva seaduse § 5¹ 1. lõike punktides 5 ja 6 nimetatud alusel Eestis viibiva välismaalase puhul. 3 Viibimisaja lõpetab ennetähtaegselt Välisministeerium, Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, Piirivalveamet või siseministri poolt määratud politseiasutus. 4 Viibimisaja võib ennetähtaegselt lõpetada igal ajal enne välismaalase Eestisse saabumist, piiripunktis või välismaalase Eestis viibimise ajal. 5 Viibimisaja võib ennetähtaegselt lõpetada, kui: 1 välismaalasel või tema Eestisse kutsujal puuduvad nõutavad piisavad rahalised vahendid välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulude kandmiseks või välismaalase majutuse tagamiseks; 2 välismaalase tervisekindlustusleping lõpeb enne lubatud viibimisaja lõppemist; 3 viisa andmise või viibimisaja pikendamise põhjuseks olnud asjaolu on ära langenud või lõppenud. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 5 1)]]> Viibimisaeg lõpetatakse ennetähtaegselt, kui välismaalase suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu. RT I 2007 62 394 12888522 2007-12-21+02:00 5 2)]]> Viibimisaeg lõpetatakse ennetähtaegselt, kui Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi poolt on välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeeldu ja andmed selle kohta on Schengeni konventsiooni kohaselt kantud Schengeni infosüsteemi. Viibimisaega ei lõpetata ennetähtaegselt, kui välismaalase Eestis viibimine on vajalik humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvahelise kohustuse tõttu. RT I 2007 62 394 12888522 2007-12-21+02:00 6 Mitmekordse viisaga lubatud viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine ei lõpeta viisa kehtivusaega. 7 Käesoleva seaduse § 5¹ 1. lõike punktides 5 ja 6 nimetatud alusel Eestis viibiva välismaalase viibimisaja võib ennetähtaegselt lõpetada ka § 10²⁵ 4. lõikes nimetatud asjaolu ilmnemisel. 8 Viibimisaja ennetähtaegset lõpetamist ei põhjendata. 9 Viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel enne välismaalase Eestisse saabumist või piiripunktis välismaalast Eestisse ei lubata ja ta saadetakse tagasi riigipiiri seaduses sätestatud korras. 10 Viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel on välismaalane kohustatud viivitamata Eestist lahkuma. Lahkumiskohustus võidakse viivituseta täita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 10 25.]]> Viisa kehtetuks tunnistamine RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 1 Viisa kehtetuks tunnistamisel lõpetatakse ennetähtaegselt viisa kehtivusaeg. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 2 Viisa tunnistab kehtetuks Välisministeerium, Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, Piirivalveamet või siseministri poolt määratud politseiasutus. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 3 Viisa võib kehtetuks tunnistada igal ajal enne välismaalase Eestisse saabumist, piiripunktis või välismaalase Eestis viibimise ajal. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 4 Viisa tunnistatakse kehtetuks, kui: 1 pärast viisa andmist ilmneb või tekib asjaolu, mis on viisa andmisest keeldumise aluseks; 2 viisa andmise põhjuseks olnud asjaolu on oluliselt muutunud või ära langenud; 3 välismaalase suhtes ilmneb sissesõidukeelu kohaldamise või sissesõidukeeldu kohaldamata riiki mittelubamise aluseks olev asjaolu; 4 välismaalane töötab Eestis seadusliku aluseta; 5 välismaalane on Eestis viibides toime pannud süüteo; 6 ilmnevad muud viisa kehtetuks tunnistamise alused. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 4 1)]]> Viisa tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu. RT I 2007 62 394 12888522 2007-12-21+02:00 4 2)]]> Viisa tunnistatakse kehtetuks, kui Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi poolt on välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeeldu ja andmed selle kohta on Schengeni konventsiooni kohaselt kantud Schengeni infosüsteemi. Viisat ei tunnistata kehtetuks, kui välismaalase Eestis viibimine on vajalik humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvahelise kohustuse tõttu. RT I 2007 62 394 12888522 2007-12-21+02:00 5 Viisa kehtetuks tunnistamist ei põhjendata. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 6 Kui välismaalane saabus Eestisse füüsilise või juriidilise isiku kutsel, loetakse viisa kehtetuks tunnistamine välismaalasele teatavaks tehtuks tema Eestisse kutsuja teavitamisega. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 7 Viisa kehtetuks tunnistamisel on Eestis viibiv välismaalane kohustatud viivitamata Eestist lahkuma, kui välismaalasel puudub riigis viibimiseks seaduslik alus. Lahkumiskohustus võidakse viivituseta täita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 10 26.]]> Viisaregister RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 1 Viisataotluste, viisakutsete ja viibimisaja pikendamise taotluste ning viisa andmise, andmisest keeldumise, viibimisaja pikendamise, pikendamisest keeldumise, viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise, viisa kehtetuks tunnistamise ning ajutiselt riiki saabuvate ja ajutiselt riigis viibivate välismaalaste piiriületuste kohta peetakse riiklikku viisaregistrit. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 2 Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud riikliku viisaregistri  . RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 3 Viisamenetluses daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse viisaregistrisse. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 10 27.]]> Viisamenetluse vaidlustamine RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 1 Viisakutse kinnitamise, viisakutse kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamise, viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ja viisa kehtetuks tunnistamise menetluse peale võib kümne päeva jooksul menetlustoimingu tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 2 Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kaebuse esitamine ei ole aluseks välismaalase Eestisse saabumiseks, jätkuvaks Eestis viibimiseks ega lükka välismaalase Eestist lahkumise kohustuse täitmist edasi. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 10 28.]]> Viisaasjade korraldamine 1 Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega: 1 ; 2 ; 3 ; 4 ; 5 viisa andmist või viibimisaja pikendamist taotleva välismaalase daktüloskopeerimise korra; RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 6 vanuse alampiiri, millest nooremat isikut ei daktüloskopeerita; RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 7 muud isikud või isikute kategooriad, keda ei daktüloskopeerita; RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 8 viisataotlejate vabatahtliku daktüloskopeerimise alustamise tähtpäeva ja valitsusasutused, kus viisataotlejaid daktüloskopeeritakse. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 2 Vabariigi Valitsus võib sõlmida välisriikidega viisavaba liikumise kokkuleppeid ning loobuda ühepoolselt viisanõudest. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 3 Siseminister kehtestab määrusega: 1 ; 2 . RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 4 Välisminister kehtestab määrusega: 1 2 ; 3 4 . RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 5  Euroopa Liidu liikmesriigis elavate ning kooliekskursioonil osalevate kolmandate riikide kodakondsusega õpilaste nimekirja vormi ning selle täitmise korra ja kasutamise juhendi. RT I 2008 18 122 12956441 2008-05-15+03:00 10 29.]]> Euroopa Liidu ühtse viisa alase teabevahetuse korraldamine RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 1 Euroopa Liidu ühtse viisa alast teabevahetust korraldab Siseministeerium või siseministri poolt määratud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 2 Euroopa Liidu ühtse viisa alast teabevahetust korraldatakse siseriiklikult viisaregistri vahendusel. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 3 Viisaregistrisse kantud andmeid võib Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud juhul edastada Euroopa Liidu institutsioonidele, Euroopa Liidu ühtsetesse andmekogudesse ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 10 30.]]> Viisamenetluses töödeldavad andmed Viisa andmise, viibimisaja pikendamise, viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ja viisa kehtetuks tunnistamise menetluses ning viisakutse menetluses töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktides ning Vabariigi Valitsuse poolt sätestatud andmeid ilma välismaalase nõusolekuta. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 IV 1. peatükk]]> TÄHTAJALINE ELAMISLUBA JA TÖÖLUBA RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 11 Tähtajaline elamisluba 1 Tähtajaline elamisluba antakse kehtivusajaga kuni viis aastat. 1 1)]]> Tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel arvestatakse elamisloa andmise või pikendamise aluseks olevate asjaolude või muude asjas tähtsust omavate asjaolude tõendatust ja muutumise võimalikkust antava või pikendatava elamisloa kehtivusajal. 2 Tähtajalist elamisluba pikendatakse välismaalase taotluse alusel, kui elamisloa andmise alus ei ole ära langenud ja puudub elamisloa pikendamisest keeldumise alus ja kui elamisloa pikendamine on põhjendatud. 3 Antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg välismaalasele, kes on püsivalt viibinud Eestis tähtajalise elamisloa alusel vähemalt kümme aastat järjest, on viis aastat ja seda pikendatakse välismaalase taotluse alusel viieks aastaks korraga, välja arvatud juhul, kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba või selle pikendamist lühemaks ajaks. 4 Tähtajalise elamisloa taotluse esitamiseks ja elamisloa andmete reisidokumenti kandmiseks peab välismaalane isiklikult pöörduma selleks pädevasse asutusse. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 11 1.]]> Tähtajalise elamisloa taotlemine 1 Välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotluse Eesti välisesindusele, kes edastab selle pärast taotleja isiku tuvastamist menetlemiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniametile. 2 Kodakondsus- ja Migratsiooniametist võib tähtajalist elamisluba taotleda: 1 eestlane, tema abikaasa ja alaealine laps; 2 Eesti kodaniku abikaasa ja alaealine laps; 3 Eestis elamisloa alusel elavast välismaalasest põlvnevale alla üheaastasele lapsele; 4 välismaalane tegevuseks riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse osalusega rahvusvahelise koostööprogrammi raames; 5 välismaalane, kes viibib Eestis tähtajalise elamisloa alusel ja taotleb uut tähtajalist elamisluba; 6 välismaalane, kellele on Kodakondsus- ja Migratsiooniamet selleks erandina loa andnud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses; 7 välismaalane, kellele on siseminister Vabariigi Valitsuse liikme motiveeritud ettepaneku alusel selleks loa andnud põhjusel, et tema Eestisse saabumine on vajalik, lähtudes riiklikust huvist; 8 välismaalane, kes on riigi kodanik, kellega Eesti on sõlminud lepingu viisavaba liikumise kohta või kelle puhul Eesti on ühepoolselt loobunud viisanõudest, ning nimetatud välismaalase abikaasa ja alaealine laps; 9 käesoleva seaduse § 6 3. lõikes nimetatud välismaalane ning tema abikaasa ja alaealine laps; RT I 2008 15 107 12945093 2008-06-14+03:00 10 välismaalane, kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki ning kellele ei ole keeldutud elamisluba andmast või elamisluba pikendamast või kelle elamisluba ei ole tunnistatud kehtetuks. 11 Euroopa Liidu liikmesriigi, välja arvatud Eesti, pikaajalise elaniku elamisluba omav välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba käesoleva seaduse § 12², § 13³ või § 13⁴ alusel; 12 käesoleva lõike punktis 11 nimetatud välismaalase Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba omav abikaasa või Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba omav alaealine laps, kui perekond on loodud liikmesriigis, kes andis välismaalasele pikaajalise elaniku elamisloa; 13 välismaalane, kelle pikaajalise elaniku elamisluba on käesoleva seaduse § 14⁹ 1. lõike punktis 2 nimetatud põhjusel kehtetuks tunnistatud kahe kuu jooksul alates pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisest. 3 Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 5 nimetatud õigust ei ole välismaalasel, kellel on elamisluba õppimiseks ning kes taotleb elamisluba töötamiseks, välja arvatud välismaalasel, kes on elanud Eestis vahetult vähemalt kaks aastat järjest elamisloa alusel, mis on antud õppimiseks gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgharidustaseme riiklikult tunnustatud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis. RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00 4 Välismaalane on kohustatud tõendama käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 6, 10, 11 ja 12 nimetatud asjaolusid. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 12 Tähtajalise elamisloa andmise alused 1 Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele: 1 töötamiseks; 1 1)]]> ettevõtluseks; 2 õppimiseks õppeasutuses vastavalt õppeasutuse taotlusele; 3 elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde; 4 kelle püsiv legaalne sissetulek tagab tema äraelamise Eestis; 5 kelle elamisloa taotlus põhineb välislepingul. 2 Välismaalasele, kes on abielus Eestis alaliselt elava isikuga, võib anda tähtajalise elamisloa. 2 1)]]> Välisriigi relvajõududes teeninud, sealt reservi arvatud või erru läinud välismaalasele, kelle suhtes kohaldub «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil», samuti tema abikaasale ja alaealisele lapsele antakse tähtajaline elamisluba ja seda pikendatakse juhul, kui välismaalane ei ohusta Eesti riigi julgeolekut. 2 2)]]> Käesoleva paragrahvi 2¹. lõikes nimetatud välismaalase lesele ja tema täisealisele lapsele võidakse anda tähtajaline elamisluba. 2 3)]]> Käesoleva paragrahvi 2¹. lõikes nimetatud välismaalasele ega tema abikaasale ja alaealisele lapsele ei laiene käesoleva seaduse § 20 1. lõige. 3 Kehtetu - RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 3 1)]]> Kehtetu - RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 3 2)]]> Tähtajalise elamisloa pikendamise täiendavaks tingimuseks on Eesti elukoha registreerimine rahvastikuregistris. 4 Tähtajalist elamisluba ei anta ega pikendata välismaalasele: 1 kes on esitanud valeandmeid (sealhulgas oma varasema tegevuse kohta) viisa, elamis- või tööloa taotlemisel või nende pikendamise taotlemisel; RT III 2004 20 224 776245 2004-06-21+03:00 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. juuni 2004. a otsus nr 3-4-1-9-04 tunnistab välismaalaste seaduse § 12 lõike 4 punkti 1 ja § 12 lõike 5 põhiseadusevastaseks osas, mis ei näe pädevale riigiasutusele ette kaalutlusõigust elamisloa andmisest keeldumisel valeandmete esitamise tõttu. 2 kes ei järgi põhiseaduslikku korda ning ei täida Eesti seadusi; 3 kelle tegevus on olnud või on põhjendatud alus arvata, et see on olnud või on suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu; 4 kes on õhutanud või õhutab või on põhjendatud alus arvata, et ta on õhutanud või õhutab rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist või vägivalda; 5 kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud; 6 kes on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses; 7 kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud; 8 keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest; 9 kelle kohta on andmeid või on põhjendatud alus arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse, et ta on seotud narkootikumide või psühhotroopsete ainete või isikute ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri, et ta kuulub terroristlikku ühendusse või on toime pannud terroristliku akti või et ta on seotud rahapesuga; 10 kes töötab või on põhjendatud alus arvata, et ta töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses, või ta on olnud või on põhjendatud alus arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses ning tema vanus, auaste või muud asjaolud ei välista tema kutsumist teenistusse tema kodakondsusjärgse riigi julgeoleku- või relvajõududesse või teistesse relvastatud formeeringutesse; RT III 2001 7 75 79804 2001-03-05+02:00 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. märtsi 2001. a otsus nr 3-4-1-2-01 tunnistab välismaalaste seaduse § 12 lõike 4 punkti 10 ja § 12 lõike 5 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, mis ei anna võimalust teha erandit elamisloa andmiseks või pikendamiseks välismaalasele, kes on olnud või kellest on põhjust arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses. 11 kes on saanud või on põhjendatud alus arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonideks või diversiooni või sabotaaži alal või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada illegaalsete relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel; 12 kes on osalenud või on põhjendatud alus arvata, et ta on osalenud karistusoperatsioonides tsiviilelanikkonna vastu; 13 kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et ta on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid; 14 käesoleva lõike punktides 6, 7, 10, 11 ja 12 nimetatud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele; 15 kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld. 4 1)]]> Elamisluba ei anta ega pikendata, kui välismaalase suhtes on Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeld. Erandina võib nimetatud välismaalasele anda tähtajalise elamisloa ja seda pikendada, kui välismaalase Eestisse saabumine või Eestis elamine on vajalik humanitaarsetel kaalutlustel või rahvusvahelise kohustuse tõttu. RT I 2007 62 394 12888522 2007-12-21+02:00 5 Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 5–8 ja 14 loetletud välismaalasele võidakse erandina anda tähtajaline elamisluba ja seda pikendada, kui tema suhtes ei ole tuvastatud käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 1–4, 9–13 ja 15 nimetatud asjaolu. RT III 2001 7 75 79804 2001-03-05+02:00 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. märtsi 2001. a otsus nr 3-4-1-2-01 tunnistab välismaalaste seaduse § 12 lõike 4 punkti 10 ja § 12 lõike 5 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, mis ei anna võimalust teha erandit elamisloa andmiseks või pikendamiseks välismaalasele, kes on olnud või kellest on põhjust arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses. RT III 2004 20 224 776245 2004-06-21+03:00 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. juuni 2004. a otsus nr 3-4-1-9-04 tunnistab välismaalaste seaduse § 12 lõike 4 punkti 1 ja § 12 lõike 5 põhiseadusevastaseks osas, mis ei näe pädevale riigiasutusele ette kaalutlusõigust elamisloa andmisest keeldumisel valeandmete esitamise tõttu. 6 Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 1–4, 6 ja 8–13 loetletud asjaolusid käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule. 7 Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktid 6, 7 ja 10 ei laiene NATO liikmesriigi kodanikule ning sama lõike punkt 14 tema abikaasale ja alaealisele lapsele. 8 Elamisloa andmisest keeldutakse, kui taotluse suhtes otsuse tegemise ajaks on sisserände piirarv täitunud. 9 Tähtajalise elamisloa andmisest ja pikendamisest keeldutakse, kui: 1 tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise alus on ära langenud; 2 välismaalane ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise tingimustele; 3 tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise taotlus ei ole põhjendatud; 4 isik on võtnud kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda, saanud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu elamispinna välismaal või saanud Eestist lahkumiseks toetust. RT I 2012-07-09 1 109072012001 2012-07-03 - Riigikohtu üldkogu kohtuotsus tunnistab kuni 1. oktoobrini 2010 kehtinud välismaalaste seaduse § 12³ lg 5 koostoimes sama seaduse § 12 lg 9 p-ga 4 põhiseadusvastaseks osas, milles need keelasid ilma kaalutlusõiguseta anda tähtajalise elamisloa välismaalaste seaduse § 12³ lg 1 p-s 3 sätestatud alusel. 10 Välismaalasele tähtajalise elamisloa andmisest või pikendamisest võib keelduda, kui: 1 välismaalase suhtes esineb mõni sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu; 2 on alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust, kõlblust või teiste isikute õigusi või huve; 3 välismaalane on Eestis või välisriigis toime pannud õigusrikkumise; 4 välismaalane on rikkunud välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis viibimise, Eestist lahkumise, Eestis töötamise või riigipiiri ületamise tingimusi; 5 on alust arvata, et välismaalase Eestisse saabumise eesmärk ei vasta väidetavale eesmärgile; 6 on alust arvata, et välismaalane ei lahku viibimisaluse lõppedes Eestist; 7 välismaalasel on talle Eestis toimepandud süüteo eest määratud või mõistetud rahaline karistus tasumata; 8 välismaalasel on tema Eestis viibimise või Eestist lahkumise kulud tasumata. 11 Kui välismaalase suhtes on üheaegselt menetluses mitu elamisloa taotlust, tehakse otsus välismaalase valikul ainult ühe elamisloa taotluse suhtes. Kui välismaalane ei teavita otsuse tegemiseks pädevat haldusorganit, millise elamisloa taotluse suhtes ta soovib otsuse tegemist, tehakse otsus kõige hiljem esitatud elamisloa taotluse osas ja ülejäänud elamisloa taotlused jäetakse läbi vaatamata. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 12 1.]]> Elamisloa andmine abikaasa juurde elama asumiseks 1 Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele elama asumiseks Eestis püsivalt elava Eesti kodanikust abikaasa juurde või elamisloa alusel ja vähemalt kaks aastat Eestis elanud välismaalasest abikaasa juurde, kui abikaasade vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne ning elamisloa taotlus on põhjendatud. 1 1)]]> Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele elama asumiseks abikaasa juurde, kui abikaasa on saanud elamisloa töötamiseks käesoleva seaduse § 13² 1. lõike punktides 1–7 või 1¹. lõikes nimetatud juhtudel, elamisloa ettevõtluseks või elamisloa õppimiseks doktoriõppes. 1 2)]]> Eesti kodanikust abikaasa suhtes, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, ei kohaldata püsivalt Eestis elamise nõuet, kui perekond asub koos Eestisse elama. 1 3)]]> Käesoleva paragrahvi 1¹. lõikes nimetatud juhul ei tohi välismaalasele antava elamisloa kehtivusaeg ületada abikaasa, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, elamisloa kehtivusaega. 2 Kui välismaalane taotleb elama asumist Eestis elava abikaasa juurde, peab tema abikaasa omama püsivat legaalset sissetulekut, mis tagab perekonna ülalpidamise Eestis, või peab abikaasade ühine püsiv legaalne sissetulek tagama perekonna ülalpidamise Eestis, perekonnal peab olema registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis ning välismaalasel peab olema kindlustusleping, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikutega, taotletava elamisloa kehtivusajal. RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00 2 1)]]> Käesoleva paragrahvi 1¹. lõikes nimetatud juhul ei kohaldata elamisloa andmise tingimusena käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi osas. 3 Välismaalasele, kes on olnud abielus Eestis seaduslikult elava isikuga vähem kui kolm aastat, antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada ühte aastat ja seda elamisluba võidakse pikendada järgneval kolmel aastal mitte kauemaks kui üheks aastaks korraga. Välismaalasele, kes on olnud abielus Eestis seaduslikult elava isikuga vähemalt kolm aastat, antava elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada kolme aastat ning seda pikendatakse mitte kauemaks kui kolmeks aastaks korraga. 3 1)]]> Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates. 4 Elamisloa andmisest elama asumiseks Eestis seaduslikult elava abikaasa juurde keeldutakse, kui Eestis elav abikaasa või elamisluba taotlenud välismaalane ei vasta seaduses sätestatud tingimustele või ei ole täidetud muu elamisloa andmise tingimus või elamisloa taotlus ei ole põhjendatud või esineb muu elamisloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu. 4 1)]]> Elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks ei anta, kui abikaasa on saanud elamisloa õppimiseks käesoleva seaduse § 12² alusel. 5 Elamisloa taotluse elama asumiseks Eesti kodanikust abikaasa juurde võib lugeda põhjendamatuks ka juhul, kui Eestis elaval abikaasal on võimalik elama asuda oma abikaasa kodakondsusjärgsesse riiki või asukohariiki või abikaasadel on võimalik elama asuda mõnda teise riiki. 6 Abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisluba võib pikendada, kui abielu ja perekonna sissetulek vastab 1. ja 2. lõikes nimetatud tingimustele ning puudub alus elamisloa pikendamisest keeldumiseks. 7 Elamisloa taotlus elama asumiseks Eestis elava välismaalasest abikaasa juurde loetakse põhjendamatuks, kui elamisluba taotlev välismaalane ja abikaasa, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, ei tõenda, et neil ei ole võimalik elama asuda ühisesse kodakondsusjärgsesse riiki ega elamisluba taotleva välismaalase kodakondsusjärgsesse riiki või asukohariiki. 8 Abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisluba tunnistatakse kehtetuks või keeldutakse selle pikendamisest, kui: 1 elamisloa andmise alus või põhjus on ära langenud; 2 abielu on lõppenud; 3 abikaasa või abikaasad ei ela püsivalt Eestis; 4 kui vähemalt üks 2. lõikes nimetatud tingimus ei ole täidetud. 9 Abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisloa võib 8. lõikes nimetatud alusel kehtetuks tunnistada nelja aasta jooksul elamisloa andmisest arvates. 10 Kehtetu - RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 11 Abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks samaaegselt selle abikaasa elamisloa kehtetuks tunnistamisega, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti. 12 Abikaasal, kelle juurde elama asumiseks välismaalasele elamisluba anti, on käesoleva seaduse §-s 16¹ sätestatud kutsuja kohustused. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 12 2.]]> Elamisloa andmine õppimiseks 1 Elamisloa õppimiseks võib anda välismaalasele: 1 õppimiseks riigi poolt tunnustatud algkoolis, põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgharidustaseme riiklikult tunnustatud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis; [Punkt 1 jõustub osas, mis puudutab kõrgharidustaseme õppekava riikliku tunnustatuse nõuet, jõustub 01.09.2009 -  ] 2 ettevalmistuskursustel osalemiseks riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis; 3 riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli, ülikooli või rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni poolt vahendatud praktikal osalemiseks. 2 Elamisloa õppimiseks võib anda, kui: 1 välismaalase kavandatava riigis viibimise eesmärk on tõendatud; 2 välismaalasel on püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks; 3 välismaalane tõendab, et tal on eluruumi kasutamise võimalus kogu Eestis viibimise aja jooksul; 4 välismaalasel on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikutega taotletava elamisloa kehtivusajal, kui selle omamise vabastus ei tulene seadusest või välislepingust; 5 välismaalase, kelle riigis viibimise eesmärk on kõrgharidustaseme õppekava alusel õppimine, õppekeele oskus on piisav; 6 alaealisel välismaalasel on seadusliku esindaja notariaalselt või ametlikult kinnitatud nõusolek õppima asumiseks. Välisriigis kinnitatud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille’ga), kui välisleping ei sätesta teisiti; RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 7 välismaalase ja praktikat läbiviiva asutuse vahel on sõlmitud praktikaleping; 8 ei esine tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid. 3 Välismaalase õppekeele oskus loetakse piisavaks, kui see vastab õppeasutuse poolt kehtestatud õppekeele taseme miinimumnõuetele või kui välismaalane asub süvendatult riigikeelt õppima. 4 Välismaalase õppekeele oskuse piisavuse tõendamise tingimused ja korra  . 5 Elamisloa taotlemisel õppimiseks esitab õppeasutus või üliõpilasorganisatsioon Kodakondsus- ja Migratsiooniametile dokumendi, mis kinnitab välismaalase õppima asumist ning millest nähtub õppekava, kursuse või praktika nimetus ja eeldatav kestus. 6 Elamisloa õppimiseks võib välismaalasele anda kuni üheks aastaks, kuid mitte kauemaks kui õppimise eeldatav kestus. 7 Välismaalast, kellele antakse elamisluba õppimiseks, ei arvata sisserände piirarvu alla. 8 Välismaalase suhtes, kes on saanud elamisloa õppimiseks, ei kohaldata ravikindlustuse seaduse § 5 4. lõike punkte 2 ja 5. 9 Välismaalane, kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba ning kes taotleb elamisluba õppimiseks, peab lisaks 2. lõikes sätestatule tõendama Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisloa olemasolu. 10 Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates. Välismaalasel peab olema Eestis registreeritud elukoht kogu elamisloa kehtivusaja vältel. 11 Elamisloa õppimiseks andmisest võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keelduda, kui käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud tingimused ei ole täidetud või esineb muu elamisloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu. 12 Elamisluba õppimiseks võib pikendada korraga kuni üheks aastaks, kui välismaalane jätkab õppimist, käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 10. lõikes nimetatud tingimused on püsivalt täidetud ning ei esine elamisloa pikendamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. 13 Õppimiseks antud elamisloa pikendamisest keeldutakse või elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui selle andmise alus on ära langenud, välismaalane ei vasta käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 10. lõikes sätestatud tingimustele või tema suhtes esineb muu elamisloa pikendamisest keeldumise või elamisloa kehtetuks tunnistamise alus või välismaalane on jätnud olulisel määral täitmata käesolevast või muust seadusest tuleneva kohustuse. 14 Välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, võib ilma tööloata Eestis töötada õppekavakohase õppepraktika, käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud õppeasutuses õpetamise või käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 nimetatud praktika eesmärgil. 15 Käesoleva paragrahvi 14. lõikes sätestamata juhtudel võib välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, Eestis töötada üksnes tööloa alusel ja õppetöövälisel ajal tingimusel, et välismaalase töötamine ei takista õppimist. 16 Õppeasutusel, kuhu õppima asumiseks välismaalasele elamisluba anti, on käesoleva seaduse §-s 16¹ sätestatud kutsuja kohustused. 17 Õppeasutusel, kuhu õppima asumiseks välismaalasele elamisluba anti, on alla 15-aastase välismaalase esindamise õigus tema Eestis viibimise ja Eestist lahkumisega seotud menetlustes, kui välismaalase seaduslik esindaja ei viibi Eestis. RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00 12 3.]]> Elamisloa andmine elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde 1 Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa elama asumiseks Eesti kodanikust või pikaajalist elamisluba omava ja Eestis püsivalt elava välismaalasest lähedase sugulase juurde järgmistel juhtudel: 1 alaealise lapse elama asumiseks Eestis püsivalt elava vanema juurde; 2 täisealise lapse elama asumiseks Eestis püsivalt elava vanema juurde, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema; 3 vanema või vanavanema elama asumiseks Eestis püsivalt elava täisealise lapse või lapselapse juurde, kui ta vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma asukohajärgses riigis või muus riigis ning tema või tema Eestis seaduslikult viibiva lapse või lapselapse püsiv legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis; 4 eestkostetava elama asumiseks Eestis püsivalt elava eestkostja juurde, kui eestkostja püsiv legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis. 1 1)]]> Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa elama asumiseks lähedase sugulase juurde käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1, 2 ja 4 nimetatud juhtudel, kui lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, on saanud tähtajalise elamisloa. 1 2)]]> Käesoleva paragrahvi 11. lõikes nimetatud juhul ei tohi välismaalasele antava elamisloa kehtivusaeg ületada lähedase sugulase, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, elamisloa kehtivusaega. 2 Elamisloa andmisel 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul arvestatakse eelkõige alaealise lapse õiguste ja huvidega. Elamisluba ei anta, kui lapse Eestisse elama asumine kahjustab tema õigusi ja huve ning tema õiguslik, majanduslik või sotsiaalne seisund võib Eestisse elama asumisel halveneda. Jagatud eestkoste puhul on vajalik eestkostet jagava poole nõusolek. 3 Lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, peab olema registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis ning ta on kohustatud kandma 1. lõike punktides 2–4 nimetatud välismaalase hooldus- ja ravikulud. 3 1)]]> Käesoleva paragrahvi 1¹. lõikes nimetatud juhul ei kohaldata elamisloa andmise tingimusena käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatut registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi osas, kui välismaalane ja lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, saabuvad Eestisse koos. 4 1. lõike punktides 2–4 nimetatud välismaalasel peab olema taotletava elamisloa kehtivusajal kindlustusleping, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikutega. RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00 4 1)]]> Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates. 4 2)]]> Kehtetu - RT I 2008 15 107 12945093 2008-06-14+03:00 5 Elamisloa andmisest elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde keeldutakse, kui Eestis elav lähedane sugulane või elamisluba taotlenud välismaalane ei vasta seaduses sätestatud tingimustele või ei ole täidetud muu elamisloa andmise tingimus, elamisloa taotlus ei ole põhjendatud või esineb muu elamisloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu. RT I 2012-07-09 1 109072012001 2012-07-03 - Riigikohtu üldkogu kohtuotsus tunnistab kuni 1. oktoobrini 2010 kehtinud välismaalaste seaduse § 12³ lg 5 koostoimes sama seaduse § 12 lg 9 p-ga 4 põhiseadusvastaseks osas, milles need keelasid ilma kaalutlusõiguseta anda tähtajalise elamisloa välismaalaste seaduse § 12³ lg 1 p-s 3 sätestatud alusel. 6 Elamisluba, mis on antud elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde, tunnistatakse kehtetuks või keeldutakse selle pikendamisest, kui: 1 elamisloa andmise alus või põhjus on ära langenud; 2 lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, või välismaalane ei ela püsivalt Eestis; 3 lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, ei taga mõjuva põhjuseta 1. lõike punktides 2–4 nimetatud välismaalase ülalpidamist Eestis või 3. või 4. lõikes nimetatud tingimus ei ole täidetud. 7 Alaealise lapse elamisluba ei või kehtetuks tunnistada ega keelduda selle pikendamisest, kui see ei ole kooskõlas lapse õiguste ja huvidega. 8 Kehtetu - RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 9 Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks samaaegselt selle lähedase sugulase elamisloa kehtetuks tunnistamisega, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti. 10 1. lõike punktis 1 nimetatud välismaalase suhtes ei kohaldata 6. lõikes sätestatut pärast tema täisealiseks saamist. 11 Lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks välismaalasele elamisluba anti, on käesoleva seaduse §-s 16¹ sätestatud kutsuja kohustused. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 12 4.]]> Elamisloa andmine välismaalasele, kelle legaalne sissetulek tagab tema äraelamise 1 Välismaalasele, kelle legaalne sissetulek tagab tema äraelamise, võidakse anda tähtajaline elamisluba kuni kaheks aastaks, kui elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja välismaalase suhtes ei esine elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Nimetatud välismaalasele ei anta Eestis töötamiseks tööluba. 2 Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalase elamisluba võidakse pikendada kahe aasta võrra, kui elamisloa pikendamisel tema legaalne sissetulek tagab tema äraelamise ja kui elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja välismaalase suhtes ei esine elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. 3 Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud elamisloa andmise täiendavateks tingimusteks on tegeliku eluruumi olemasolu Eestis ning kindlustuslepingu olemasolu, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikutega taotletava elamisloa kehtivusajal. RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00 4 Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 13 Eestis töötamise õiguslikud alused 1 Välismaalasel peab olema elamisluba töötamiseks või tööluba tegevuseks Eestis töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muuks tegevuseks teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlminud teise poole asukohast või elukohast (edaspidi töötamine), kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti. 2 Seadusliku aluseta Eestis viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada. 3 Välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui välismaalasel puudub elamisluba töötamiseks, tööluba või välismaalane ei ole töötamist selleks ettenähtud korras registreerinud, välja arvatud välislepingus või seaduses otseselt ettenähtud juhtudel. 4 Välismaalasel, kes taotleb Eestis varjupaika, on lubatud Eestis töötada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 13 1.]]> Tööluba 1 Tööluba on luba, millega antakse välismaalasele õigus Eestis töötada tööloas määratud tähtaja jooksul. 2 Kodakondsus- ja Migratsiooniamet võib anda tööloa välismaalasele, kellel on elamisluba. Välismaalasele antava tööloa kehtivusaeg ei või ületada tema elamisloa kehtivusaega. Tööloa kehtivusaega võib pikendada elamisloa kehtivusaja lõpuni. 3 Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keeldub tööloa andmisest või pikendamisest, kui välismaalasel puudub Eestis elamise luba või esinevad muud asjaolud, mis on aluseks tööloa andmisest keeldumisele. 4 Ilma tööloata võib Eestis töötada välismaalane: 1 kellel on pikaajalise elaniku elamisluba; 2 kes on kinnipeetav, vanglas viibimise ajal; 3 kellel on elamisluba töötamiseks, loas määratud tingimustel; 4 kes on vedurimeeskonna liige, vedurit või rongi teenindava personali liige või autojuht sõitjate või veose kohaletoimetamiseks riigipiiri ületades, kui välismaalasel puudub Eestis elukoht ning välismaalase tööandjal puudub Eestis tegevuskoht ning välismaalasel on Eestis viibimiseks seaduslik alus. 5 kellel on elamisluba elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde; 6 kellel on elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde; 7 kellel on elamisluba välislepingu alusel. RTL 2008 15 107 12945093 2008-06-14+03:00 13 2.]]> Lühiajaline Eestis töötamine 1 Ilma tööloata ja elamisloata töötamiseks võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis viibimiseks, välja arvatud elamisluba, ja kelle töötamine on   sätestatud korras enne tööle asumist registreeritud Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ning töötamisaeg ei ületa kuut kuud aasta jooksul, järgmistel juhtudel: 1 töötamine etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses; 2 töötamine õpetaja või õppejõuna Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses; 3 teaduslik tegevus, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus; 4 erialane tegevus sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel; 5 töötamine kutseõppe eesmärgil praktika korras välisriigis asuva õppeasutuse või üliõpilasorganisatsiooni vahendusel või välisriigis asuva õppeasutuse suunamisel, kui see on õppeprogrammi osa; 6 välisriigi diplomaatilise esinduse teenindamine Välisministeeriumi loal; 7 töötamine lapsehoidjana; 8 töötamine eksperdi, nõustaja või konsultandina, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus; 9 töötamine seadmete paigaldaja või oskustöölisena, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus; 10 töötamine põllumajandussaaduste töötlemisega seotud hooajatöödel. 1 1)]]> Ilma tööloata ja elamisloata töötamiseks ning Kodakondsus- ja Migratsiooniametis lühiajalist töötamist registreerimata võib välismaalane Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmiseks Eestis töötada kuni kuus kuud aasta jooksul, kui tal on seaduslik alus Eestis viibimiseks, välja arvatud elamisluba. 1 2)]]> Tööandja on kohustatud käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 7–10 nimetatud välismaalasele maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud tööandja põhitegevusala aasta keskmise bruto kuupalgaga, kuid mitte väiksem kui Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutis. Kui tööandjaks on füüsiline isik, kes ei ole registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, võetakse välismaalasele makstava tasu maksmise aluseks tööandja põhitegevusala asemel põhitegevusala, millel välismaalane tööle asub. Põhitegevusala määratlemise aluseks on Statistikaameti Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tähtkood. Välismaalasele makstava tasu suurus peab kuni lühiajalise töötamise lõpuni vastama lühiajalise töötamise registreerimise taotlemise hetkel viimati Statistikaameti poolt avaldatud andmetele. 1 3)]]> Maksu- ja Tolliamet esitab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti päringu peale andmed välismaalasele makstud tasu kohta. 2 Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keeldub välismaalase Eestis töötamise registreerimisest või tunnistab Eestis töötamise registreerimise kehtetuks, kui: 1 välismaalane ei vasta käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tingimustele; 2 välismaalasele makstav tasu ei vasta käesoleva paragrahvi 1². lõikes sätestatud tingimustele; 3 lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse juhtudel, mis ei vasta käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1–10 sätestatud tingimustele; 4 ei ole täidetud muu käesoleva paragrahvi 1. lõikes lühiajalise töötamise registreerimiseks sätestatud tingimus; 5 välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld; 6 välismaalane või tema tööandja on rikkunud välismaalaste seadust ja tema karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud; 7 tööandjal on maksuvõlgnevusi ja need ei ole ajatatud; 8 tööandja suhtes on algatatud pankrotimenetlus või likvideerimine või on välja kuulutatud ettevõtte pankrot; 9 juriidilisest isikust tööandja korral on juhtorgani liikme, täisühingu osaniku või usaldusühingu täisosaniku või füüsilisest isikust tööandja suhtes kehtestatud ärikeeld; 10 on kahtlus, et välismaalase Eestis töötamise eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile; 11 välismaalase või tema tööandja usaldusväärsuses on põhjust kahelda. 3 Ilma tööloata ja elamisloata töötamiseks võib välislepingus sätestatud tingimustel lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis viibimiseks, välja arvatud elamisluba, ning kelle töötamine on   sätestatud korras enne tööle asumist registreeritud Kodakondsus- ja Migratsiooniametis. 4 Riigikogu ratifitseeritud välislepingus sätestatud juhtudel ja tingimustel ei pea välismaalane lühiajalist töötamist registreerima. 5 Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu pidamise põhimääruse  . RT I 2008 15 107 12945093 2008-05-14+03:00 13 3.]]> Elamisloa andmine töötamiseks 1 Elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus Eestis viibida töötamise eesmärgil elamisloas määratud tingimustel. 2 Elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele töötamiseks Eestis registreeritud tööandja juures töökohal, mida ei ole kolme nädala jooksul avaliku konkursi korras ja riiklikku töövahendusteenust kasutades täidetud esitatavate kvalifikatsiooni- ja kutseoskusnõuetele vastava Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega. RT I 2008 15 107 12945093 2008-06-14+03:00 3 Tööandja taotlusel võib Tööturuamet anda tööandjale loa töökoha täitmiseks välismaalasega, kui tööandja ei ole käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimusel ja korras leidnud sobivat kandidaati ning töökoha täitmine välismaalasega on, arvestades olukorda tööturul, põhjendatud. 3 1)]]> Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel. RT I 2008 15 107 12945093 2008-06-14+03:00 3 2)]]> Maksu- ja Tolliamet esitab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti päringu peale andmed välismaalasele makstud tasu kohta.»; RT I 2008 15 107 12945093 2008-06-14+03:00 4 Tööandja kinnituse olemasolul välismaalase töölevõtmise kohta võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet anda välismaalasele elamisloa töötamiseks tööleasumiseks töökohal, mille täitmiseks on tööandjal Tööturuameti luba, kui välismaalasel on töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, tervis, töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised, talle elamisloa andmine on põhjendatud ning tema suhtes ei esine muid elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. RT I 2008 15 107 12945093 2008-06-14+03:00 5 Elamisluba töötamiseks antakse tööandja poolt tagatud töötamise ajaks Eestis kehtivusajaga kuni kaks aastat. 6 Elamisloas töötamiseks määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Välismaalasel on keelatud töötada Eestis elamisloaga töötamiseks, milles ei ole tingimusi kindlaks määratud. 7 Elamisloa andmiseks töötamiseks peab välismaalase töötasu võimaldama tema äraelamise Eestis. 8 Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates. 9 Elamisluba töötamiseks võib pikendada, kui on jätkuvalt täidetud elamisloa andmise aluseks olevad tingimused, välismaalasel on tegelik eluruum Eestis ja välismaalase senine tegevus on olnud vastavuses elamisloa andmise tingimustega. 10 Elamisloa töötamiseks andmisest keeldutakse, kui ei ole täidetud käesoleva paragrahvi 2.–4. ja 7. lõikes sätestatud tingimused, tööandjal on maksuvõlgnevusi, kehtiv karistus ebaseadusliku töötamise võimaldamise eest, ta ei ole täitnud seadusega sätestatud teavitamiskohustust või on muul põhjusel põhjendatult alust kahelda tema usaldusväärsuses või välismaalase suhtes esineb muu elamisloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu. 11 Elamisloa töötamiseks pikendamisest keeldutakse või elamisluba töötamiseks tunnistatakse kehtetuks, kui esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise aluseks olev asjaolu, välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat kohustust või elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud. 12 Käesoleva paragrahvi 2.–4. lõiget kohaldamata võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet anda elamisloa töötamiseks välismaalasele: 1 kes on vaimulik, nunn või munk usulise ühenduse kutsel kooskõlastatult Siseministeeriumiga; 2 kes on Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanik; 3 kellel on välislepingust tulenev õigus töötada Eestis ilma tööloata; 4 käesoleva seaduse § 13² 1. lõike punktides 1–4 ja 1¹. lõikes nimetatud tingimustel; RT I 2008 15 107 12945093 2008-06-14+03:00 5 lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses; 6 kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 12 1)]]> Elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse § 13² 1. lõike punktis 3 nimetatud tingimustel teadus- või uurimistöö tegemiseks antakse, kui: RT I 2008 15 107 12945093 2008-06-14+03:00 1 teadus- ja arendusasutus on riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või eraõiguslik juriidiline isik; 2 teadus- ja arendusasutus on kantud teadus- ja arendusasutuste registrisse; 3 teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevus on positiivselt evalveeritud; 4 välismaalase ning teadus- ja arendusasutuse vahel on sõlmitud võõrustamisleping teadus- või uurimistöö tegemiseks. RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00 12 2)]]> Teadus- ja arendusasutus võib käesoleva paragrahvi 12¹. lõike punktis 4 nimetatud võõrustamislepingu sõlmida, kui: 1 välismaalasel on püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks; 2 välismaalasel on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastustest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikutega taotletava elamisloa kehtivusajal, kui selle omamise vabastus ei tulene seadusest või välislepingust; 3 teadus- või uurimistöö jaoks, mille tegemiseks välismaalasele elamisluba taotletakse, on olemas rahalised vahendid. RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00 12 3)]]> Võõrustamislepingu sõlmimisega võtab teadus- ja arendusasutus endale käesolevas paragrahvis sätestatud tööandja kohustused. RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00 12 4)]]> Käesoleva seaduse § 12¹ 4. lõikes toodud võõrustamislepingus peavad sisalduma järgmised andmed: 1 välismaalase nimi ja kvalifikatsioon; 2 võõrustava asutuse nimi, registrikood, kontaktisiku nimi ja ametikoht; 3 teadus- või arendustöö, mille jaoks välismaalasele elamisluba taotletakse, kestus ja finantseerimisallikas. RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00 12 5)]]> Käesoleva seaduse § 13² 1. lõike punktis 3 nimetatud tingimusel elamisloa töötamiseks andmisel ei arvata välismaalast sisserände piirarvu alla. RT I 2008 15 107 12945093 2008-06-14+03:00 12 6)]]> Välismaalase, kes on taotlenud elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse § 13² 1. lõike punktis 3 nimetatud tingimustel teadus- või uurimistöö tegemiseks, elamisloale tehakse märge «teadlane». RT I 2008 15 107 12945093 2008-06-14+03:00 12 7)]]> Käesoleva paragrahvi 2., 3. ja 4. lõiget kohaldamata võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet anda elamisloa töötamiseks välismaalasele käesoleva seaduse § 13² 1. lõike punktis 8 nimetatud tingimustel. RT I 2008 15 107 12945093 2008-06-14+03:00 13 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tingimustele määratakse välismaalase elamisloas töötamiseks kindlaks tööandja esindaja ning füüsiline või juriidiline isik, kelle juures Eestis teenust osutatakse, kui välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses. 14 Tööandjal, kelle juures töötamiseks on välismaalasele elamisluba antud, on käesoleva seaduse §-s 16¹ sätestatud kutsuja kohustused. Teadus- ja arendusasutuse kui kutsuja, kuhu välismaalasele teadus- või uurimistöö tegemiseks elamisluba töötamiseks antakse, kohustused lõpevad 6 kuud pärast teadus- ja arendusasutuse poolt käesoleva seaduse § 15 2¹. lõikes sätestatud teavitamiskohustuse täitmist või võõrustamislepingu lõppemist. RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00 13 4.]]> Elamisloa andmine ettevõtluseks 1 Elamisloa ettevõtluseks võib anda välismaalasele, kellel on osalus äriühingus või kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, kui äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja on registreeritud Eesti äriregistris, ettevõtlus on vajalik, lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel, ning välismaalase elama asumine Eestisse on ettevõtlusele oluline. 2 Elamisloa ettevõtluseks võib anda välismaalasele, kellel on piisavad rahalised vahendid ettevõtluseks Eestis, sealhulgas vähemalt 1 000 000 krooni tema kontrolli all olevat kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis, äriplaani kirjeldus, millest nähtub äritegevuse iseloom, ulatus ning vajamineva personali suurus, kvalifikatsioon ja oskused. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks nõutava Eestisse investeeritud kapitali suurus on vähemalt 250 000 krooni. 3 Kodakondsus- ja Migratsiooniamet võib anda välismaalasele elamisloa ettevõtluseks, kui käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud tingimused on täidetud ning välismaalase püsiv legaalne sissetulek tagab tema äraelamise Eestis ning välismaalasel on kindlustusleping, mis võimaldab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikutega taotletava elamisloa kehtivusajal. RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00 4 Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates. 5 Välismaalane, kellele on antud elamisluba ettevõtluseks, ei tohi Eestis töötada teise isiku alluvuses. Välismaalane, kellele on antud elamisluba ettevõtluseks äriühingus osalemise eesmärgil, võib töötada elamisloaga kindlaksmääratud äriühingus juhtimisfunktsiooni täitmiseks. 6 Elamisloaga ettevõtluseks määratakse kindlaks ettevõtja tegevusalad ja vajadusel tegevuspiirkond. 7 Välismaalane, kellele on antud elamisluba ettevõtluseks, on kohustatud teavitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametit käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud elamisloa andmise aluseks olnud asjaolude muutumisest, raskustest võetud kohustuste täitmisel või võetud kohustuste täitmise võimatusest. 8 Elamisluba ettevõtluseks võib pikendada, kui on jätkuvalt täidetud elamisloa andmise aluseks olevad tingimused, välismaalasel on tegelik eluruum Eestis ja välismaalase senine tegevus on olnud vastavuses elamisloa andmise ja pikendamise tingimustega. 9 Elamisloa andmisest ettevõtluseks või selle pikendamisest keeldutakse või elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui elamisloa andmise või pikendamise tingimused ei ole täidetud või välismaalane, esitatud äriplaan, äripartnerid või esitatud rahalised allikad ei ole usaldusväärsed. 10 Elamisloa pikendamisest keeldutakse või see tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase senine tegevus ei ole vastavuses äriplaaniga, käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustega või välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat kohustust. RT I 2003 4 20 237637 2003-05-01+03:00 13 5.]]> Tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata jätmine Tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja jäetakse sisuliselt läbi vaatamata, kui ilmnevad järgmised asjaolud: 1 välismaalasele on keeldutud käesoleva seaduse või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisluba andmast ning taotleja ei ole esitanud uusi olulisi tõendeid, mis ei olnud välismaalasele eelmise taotluse menetlemise ajal teada; 2 välismaalane on esitanud tähtajalise elamisloa taotluse selleks, et vältida tagasi- või väljasaatmise või väljaandmise täideviimist, kui tal on olnud eelnevalt võimalus esitada tähtajalise elamisloa taotlus; 3 välismaalane ei ole esitanud usutavaid tõendeid tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse kohta; 4 välismaalase või käesoleva seaduse § 15¹ 3. lõikes nimetatud isiku seletused ei ole järjekindlad, on vastuolulised, ebatõenäolised või ei sisalda olustikulisi või isiklikke asjaolusid; 5 ilmneb haldusmenetluse seaduses sätestatud taotluse läbivaatamata jätmise alus; 6 välismaalasel ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 13 6.]]> Kaebuse esitamine 1 Tähtajalise elamisloa või tööloa andmise või andmisest keeldumise, pikendamise või pikendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise või taotluse läbivaatamata jätmise otsuse peale võib kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule või vaide. Vaideotsuse võib vaidlustada sama tähtaja jooksul halduskohtus. 2 Kui tähtajalise elamisloa andmise või andmisest keeldumise, pikendamise või pikendamisest keeldumise otsustamine on Vabariigi Valitsuse pädevuses, ei saa vaiet esitada. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 14 Tähtajalise elamisloa ja tööloa lõppemine ja kehtetuks tunnistamine 1 Tähtajaline elamisluba ja tööluba lõpeb: 1 tähtaja saabumisel; 2 välismaalasele Eesti kodakondsuse taastamisel; 3 välismaalase surma või surnuks tunnistamise korral. 1 1)]]> Tähtajaline elamisluba lõpeb pikaajalise elaniku elamisloa saamisel või uue tähtajalise elamisloa saamisel. 2 Tähtajaline elamisluba ja tööluba tunnistatakse kehtetuks: 1 käesoleva seaduse § 12 4. lõikes ning 9. lõike punktides 1 ja 2 loetletud juhtudel; 2 välismaalase isikliku sooviavalduse alusel; 3 välismaalase viibimisel väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aasta jooksul kokku juhul, kui välismaalane ei ole registreerinud oma eemalviibimist Eestist  . 3 Tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui: 1 välismaalasel puudub tegelik elukoht Eestis; 2 välismaalasel puudub kindlustusleping, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise elamisloa kehtivusajal; 3 välismaalasele elamisloa andmise või pikendamise tingimuseks olev asjaolu ei ole täidetud; 4 välismaalase suhtes esineb muu elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise või elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks olev asjaolu. 4 Tähtajalise elamisloa võib kehtetuks tunnistada, kui välismaalane ei ole seaduses sätestatud tähtajaks registreerinud rahvastikuregistris oma elukohta Eestis. 5 Tähtajalise elamisloa võib kehtetuks tunnistada, kui välismaalase suhtes esineb § 12 10. lõikes nimetatud asjaolu. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 14 1.]]> Tähtajaliste elamislubade ja töölubade andmise korraldamine 1 Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega: 1 ; 2 ; 3 . 2 Siseminister kehtestab määrusega: 1 ; 2 ; 3 . RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 14 2.]]> Elamis- ja tööloa andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise pädevus 1 . 2 Vabariigi Valitsus otsustab erandina tähtajalise elamisloa andmise, andmisest keeldumise või elamisloa pikendamisest keeldumise, kui taotleja on «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 IV 2. peatükk]]> PIKAAJALISE ELANIKU ELAMISLUBA RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 14 3.]]> Pikaajalise elaniku elamisluba 1 Välismaalasele antakse pikaajalise elaniku elamisluba, kui tema puhul on täidetud pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimused ja välismaalase elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse. 2 Välismaalane esitab pikaajalise elaniku elamisloa taotluse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, kes otsustab pikaajalise elaniku elamisloa andmise, kui välisleping ei sätesta teisiti. 3 Eestis pikaajalise elaniku elamisluba omav välismaalane ei vaja Eestis töötamiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks tööluba. 4 Pikaajalise elaniku elamisluba annab välismaalasele Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 016, 23.01.2004, lk 44–53) III peatükis sätestatud õigused. 5 Käesoleva paragrahvi 4. lõiget ei kohaldata: 1 pagulaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud korras elamisloa saanud välismaalase suhtes, kellele antakse pikaajalise elaniku elamisluba; 2 Eestis elava Eesti kodaniku või Eesti pikaajalise elaniku elamisluba omava välismaalase kuni viieaastasele lapsele, kui lapsele antakse pikaajalise elaniku elamisluba. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 14 4.]]> Pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimused 1 Pikaajalise elaniku elamisloa võib anda välismaalasele, kes vastab järgmistele tingimustele: 1 ta on elanud Eestis elamisloa alusel pidevalt vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist; 2 tal on kehtiv tähtajaline elamisluba; 3 tal on püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks; 4 ta on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse või Eesti Vabariigi välislepingu tähenduses; 5 ta on täitnud integratsiooninõude ja 6 tema puhul ei esine pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. 2 Käesoleva paragrahvi 1. lõike punkte 1–3 ei kohaldata püsivalt Eestis elava Eesti kodaniku või püsivalt Eestis elava ja Eesti pikaajalise elaniku elamisluba omava välismaalase alla üheaastase lapse suhtes. 3 Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatud elamisloa alusel elamise nõuet ja punkti 2 ei kohaldata välismaalase suhtes, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse või kes on saanud ekslikult Eesti kodaniku passi kuue kuu jooksul, arvates Eesti kodakondsuse kaotamisest või Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamisest. 4 Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatud pidevalt Eestis elamise perioodi hulka loetakse Eestist ajutist eemalviibimist, mis ei ületa kuut järjestikust kuud ja kokku kümmet kuud viimase viie aasta jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist. 5 Elamisloa õppimiseks alusel Eestis viibitud aeg võetakse pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks vajaliku viibimisperioodi arvestamisel arvesse pooles ulatuses, kui välismaalane on saanud hiljem elamisloa muul alusel. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 14 5.]]> Integratsiooninõue 1 Välismaalane, kes taotleb pikaajalise elaniku elamisluba, peab oskama eesti keelt vähemalt algtasemel. 2 Integratsiooninõuet ei pea täitma: 1 alla 15-aastane välismaalane; 2 üle 65-aastane välismaalane; 3 täisealine piiratud teovõimega välismaalane. 3 Eesti keele oskust hinnatakse eesti keele tasemeeksamil keeleseaduses sätestatud tingimustel. 4 Eesti keele eksamit ei pea sooritama välismaalane, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse. 5 Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit, vabastatakse sellest. 6 Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit täies ulatuses, teeb eesti keele tasemeeksami sellises ulatuses ja viisil, mida tema terviseseisund võimaldab. 7 Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhul otsustab välismaalase osalise või täieliku vabastamise eesti keele tasemeeksami sooritamisest ekspertkomisjon. Ekspertkomisjoni otsuse peale võib kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 14 6.]]> Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumine 1 Pikaajalise elaniku elamisluba ei anta välismaalasele: 1 kellele on antud tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 12² alusel, § 13² 1. lõike punktides 8–11 nimetatud tingimusel või IV³ peatükis sätestatud korras; RT I 2007 9 44 12786098 2007-02-01+02:00 2 kes kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule; 3 kes on esitanud valeandmeid või kasutanud pettust pikaajalise elaniku elamisloa taotlemisel; 4 kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimustele. 2 Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise korral käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2 ja 3 sätestatud alusel kaalutakse välismaalase poolt toimepandud õigusrikkumise raskust või laadi või asjaomase isikuga seotud ohte, võttes arvesse välismaalase Eestis elamise kestust ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga. 14 7.]]> Pikaajalise elaniku elamisloa vorm 1 Pikaajalise elaniku elamisluba vormistatakse pikaajalise elaniku elamisloa andmise otsuse andmete alusel elamisloa andmete kandmise teel isikutunnistusele. 2 Kui välismaalane taotleb pikaajalise elaniku elamisloa andmete kandmist välisriigi reisidokumenti või välismaalase passi, kantakse tema elamisloa andmed välisriigi reisidokumenti või välismaalase passi pikaajalise elamisloa andmise otsuse andmete alusel. 3 Pikaajalise elaniku elamisloale tehakse märge ”pikaajaline elanik – EÜ”. Käesoleva seaduse § 14³ 5. lõikes nimetatud välismaalase elamisloale tehakse märge ”pikaajaline elanik”. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 14 8.]]> Pikaajalise elaniku elamisloa lõppemine 1 Pikaajalise elaniku elamisluba lõpeb: 1 välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisel või taastamisel; 2 välismaalasele Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse andmisel või taastamisel; 3 välismaalase surma või surnuks tunnistamise korral. 2 Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul omandab isik Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 14 9.]]> Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine 1 Pikaajalise elaniku elamisluba tunnistatakse kehtetuks: 1 välismaalase isikliku sooviavalduse alusel; 2 kui välismaalane on pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks esitanud valeandmeid või kasutanud pettust; 3 kui välismaalane kujutab endast tõsist ohtu avalikule korrale ja julgeolekule; 4 kui välismaalane viibib väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike kaksteist järjestikust kuud; 5) kui välismaalane on saanud pikaajalise elaniku staatuse teises Euroopa Liidu liikmesriigis; 6 kui välismaalase eemalviibimine Eestist on kestnud vähemalt kuus järjestikust aastat. 2 Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2 ja 3 sätestatud alusel kaalutakse välismaalase poolt toimepandud õigusrikkumise raskust või laadi või asjaomase isikuga seotud ohte, võttes arvesse välismaalase Eestis elamise kestust, välismaalase vanust, pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi välismaalase ja tema pereliikmete jaoks ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga. 3 Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsustab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 14 10.]]> Pikaajalise elaniku elamisloa taastamine 1 Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel käesoleva seaduse paragrahvi 14⁹ 1. lõike punktis 4, 5 või 6 sätestatud juhul võib taastada pikaajalise elaniku elamisloa välismaalasele, kes vastab järgmistele tingimustele: 1 ta on elanud Eestis tähtajalise elamisloa alusel ja pidevalt vähemalt kaks aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse esitamist; 2 tal on kehtiv tähtajaline elamisluba; 3 tal on püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks; 4 ta on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse või Eesti Vabariigi välislepingu tähenduses ja 5 tema puhul ei esine pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. 2 Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatud pidevalt Eestis elamise perioodi hulka loetakse Eestist ajutist eemalviibimist, mis ei ületa kokku nelja kuud viimase kahe aasta jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse esitamist. 3 Pikaajalise elaniku elamisloa taastamise otsustab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 14 11.]]> Pikaajalise elaniku elamisloa taotluse läbivaatamata jätmine Kui välismaalase Eesti elukoha andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse, antakse välismaalasele tähtaeg elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks. Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmata jätmisel jäetakse pikaajalise elaniku elamisloa taotlus läbi vaatamata. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 14 12.]]> Kaebuse esitamine Pikaajalise elaniku elamisloa andmise või taastamise, andmisest või taastamisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või taotluse läbivaatamata jätmise otsuse peale võib kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule või vaide. Vaideotsuse võib vaidlustada sama tähtaja jooksul halduskohtus. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 14 13.]]> Pikaajalise elaniku elamisloa andmise korraldamine 1 Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega: 1 ; 2 ; 3 käesoleva seaduse § 14⁵ 5. ja 6. lõikes nimetatud juhtudel eesti keele tasemeeksami sooritamise ulatuse ja viisi või nimetatud eksami sooritamisest vabastamise tingimused ja korra. 2 Siseminister kehtestab määrusega: 1 ; 2 ; 3 . 3 Käesoleva seaduse §-s 14⁵ nimetatud ekspertkomisjoni moodustab ja selle töökorralduse kehtestab haridus- ja teadusminister kooskõlastatult sotsiaalministriga. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 14 14.]]> Teabevahetuse korraldamine Pikaajalise elaniku elamisloa alast teabevahetust Euroopa Liidu liikmesriikidega korraldab Siseministeerium või siseministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 IV 3. peatükk]]> TÄHTAJALISE ELAMISLOA ANDMISE ERIJUHUD RT I 2007 9 44 12786098 2007-02-01+02:00 14 15.]]> Tähtajalise elamisloa andmise erijuhud 1 Välismaalasele võib tähtajalise elamisloa anda kaaluka avaliku huvi korral (edaspidi tähtajaline elamisluba kaaluka avaliku huvi korral) kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele kaasaaitamiseks, kui: 1 ta on kannatanu või tunnistaja kriminaalmenetluses, mille esemeks on inimkaubandusega seotud kuritegu nõukogu raamotsuse 2002/629/JSK inimkaubanduse vastu võitlemise kohta (EÜT L 203, 1.08.2002, lk 1–4) tähenduses, 2 ta on eelnevalt kaasa aidanud kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele või on andnud nõusoleku seda teha ja 3 ta on katkestanud kõik suhted isikutega, keda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises. 2 Tähtajalise elamisloa andmisel kaaluka avaliku huvi korral kohaldatakse käesoleva seaduse IV¹ peatükis sätestatud tähtajalise elamisloa regulatsiooni käesolevast peatükist tulenevate erisustega. 3 Tähtajaline elamisluba kaaluka avaliku huvi korral antakse kehtivusajaga kuni üks aasta. 4 Tähtajalise elamisloa andmisel kaaluka avaliku huvi korral ei arvestata sisserände piirarvu. 5 Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud erijuhtudel teavitab prokuratuur või prokuratuuri korraldusel uurimisasutus välismaalast käesoleva peatüki alusel kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise võimalusest ja tingimustest. 6 Prokuratuuri otsusel antakse välismaalasele järelemõtlemisaega 30 kuni 60 kalendripäeva hetkest, kui teda teavitatakse kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise võimalusest ja tingimustest, võimaldamaks välismaalasel jõuda otsusele, kas ta soovib kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele kaasa aidata. 7 Prokuratuur võib ennetähtaegselt kehtetuks tunnistada otsuse välismaalasele antud järelemõtlemisaja kohta, kui välismaalane on vabatahtlikult ja omal initsiatiivil loonud uuesti kontaktid isikutega, keda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises, või välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. 8 Järelemõtlemisaja otsuse kehtetuks tunnistamist ei põhjendata. 9 Järelemõtlemisaja otsuse kehtetuks tunnistamisel viiakse välismaalase lahkumiskohustus viivituseta täide väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras. RT I 2007 9 44 12786098 2007-02-01+02:00 14 16.]]> Kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa taotlemine 1 Kaaluka avaliku huvi korral algatatakse elamisloa andmise menetlus prokuratuuri kirjalikul taotlusel, millele on lisatud välismaalase kirjalik nõusolek. Välismaalane ei pea nimetatud elamisloa taotlust isiklikult esitama. 2 Välismaalane kaasatakse kaaluka avaliku huvi korral elamisloa andmise menetlusse kolmanda isikuna haldusmenetluse seaduse § 11 1. lõike punkti 3 tähenduses. 3 Käesoleva seaduse § 14¹⁵ 1. lõikes nimetatud asjaolude selgitamiseks on prokuratuuril või prokuratuuri korraldusel uurimisasutusel õigus küsitleda välismaalast, teha järelepärimisi andmekogusid haldavatesse asutustesse, kasutada psühholoogi, üld- ja erialaarstide ning tõlgi abi. RT I 2007 9 44 12786098 2007-02-01+02:00 14 17.]]> Kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmine 1 Tähtajaline elamisluba kaaluka avaliku huvi korral antakse prokuratuuri taotluses nimetatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks ning juhul, kui välismaalase puhul on täidetud käesolevas peatükis sätestatud tähtajalise elamisloa andmise tingimused ja välismaalane ei kujuta endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. 2 Kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise otsustab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. 3 Alaealisele või piiratud teovõimega isikule võib käesoleva seaduse § 14¹⁵ 1. lõikes sätestatud erijuhtudel anda elamisloa juhul, kui see on kooskõlas tema õiguste ja huvidega. 4 Kodakondsus- ja Migratsiooniamet vaatab tähtajalise elamisloa taotluse kaaluka avaliku huvi korral läbi ja otsustab nimetatud elamisloa andmise või sellest keeldumise 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. 5 Kodakondsus- ja Migratsiooniamet võib käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud tähtaega põhjendatud vajaduse korral pikendada, kui välismaalase käesolevas peatükis sätestatud tähtajalise elamisloa andmise tingimustele vastavuse kontrollimine kestab taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem. RT I 2007 9 44 12786098 2007-02-01+02:00 14 18.]]> Välismaalase viibimiskoht ja välismaalasele osutatavad teenused 1 Välismaalane paigutatakse vajaduse korral käesolevas peatükis sätestatud tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise ja nimetatud elamisloa andmisel elamisloa kehtivuse ajaks vastuvõtukeskusesse või Sotsiaalministeeriumi või Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuse määratud kohta. 2 Vastuvõtukeskus korraldab välismaalasele vastavalt vajadusele toetusena välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 12 lõikes 2 sätestatud toetuste osutamise. 3 Välismaalasele võib maksta rahalist toetust välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-s 36 sätestatud tingimustel ja määras. 4 Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmist korraldab Sotsiaalministeerium. RT I 2007 9 44 12786098 2007-02-01+02:00 14 19.]]> Saatjata alaealise välismaalase viibimiskoht 1 Saatjata alaealine välismaalane, kes on saabunud Eestisse ilma seadusliku esindajata või kes jääb Eestis viibides ilma vanemast või eestkostjast, paigutatakse kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise ajaks ja talle nimetatud elamisloa andmisel elamisloa kehtivusajaks: 1 täisealise sugulase juurde, 2 eestkostele või perekonnas hooldamisele või 3 laste hoolekandeasutusse. 2 Saatjata alaealise välismaalase viibimiskoha määramisel arvestatakse eelkõige alaealise õiguste ja huvidega. Võimaluse korral ei lahutata üksteisest saatjata alaealisi õdesid ja vendi. RT I 2007 9 44 12786098 2007-02-01+02:00 14 20.]]> Kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa pikendamine 1 Tähtajalist elamisluba kaaluka avaliku huvi korral pikendatakse, kui nimetatud elamisloa andmise aluseks olnud asjaolud on säilinud. 2 Kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa pikendamise otsustab prokuratuuri taotlusel ja välismaalase kirjalikul nõusolekul Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. 3 Tähtajalist elamisluba kaaluka avaliku huvi korral pikendatakse prokuratuuri taotluses nimetatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks korraga. RT I 2007 9 44 12786098 2007-02-01+02:00 14 21.]]> Kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine 1 Tähtajalise elamisloa kaaluka avaliku huvi korral võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tunnistada kehtetuks: 1 kriminaalmenetluse lõpetamisel, 2 kui välismaalane on loobunud kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele kaasaaitamisest või on vabatahtlikult taastanud suhted isikuga, kes on kuriteos kahtlustatav või süüdistatav või 3 kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. 2 Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1 ja 2 sätestatud juhul tunnistatakse tähtajaline elamisluba kaaluka avaliku huvi korral kehtetuks prokuratuuri ettepanekul. RT I 2007 9 44 12786098 2007-02-01+02:00 14 22.]]> Õigus töötada Välismaalasel, kes on saanud tähtajalise elamisloa kaaluka avaliku huvi korral käesoleva seaduse § 14¹⁵ alusel, on õigus töötada Eestis ilma tööloata. RT I 2007 9 44 12786098 2007-02-01+02:00 14 23.]]> Kaebuse esitamine Käesolevas peatükis sätestatud kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise või andmisest keeldumise, pikendamise või pikendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale võib välismaalane esitada kaebuse või vaide käesoleva seaduse §-s 13⁶ sätestatud korras. RT I 2007 9 44 12786098 2007-02-01+02:00 14 24.]]> Kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise korraldamine Kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise menetluse algatamiseks esitatavas prokuratuuri taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning prokuratuuri taotluse vormi  . RT I 2007 9 44 12786098 2007-02-01+02:00 V TEADAANDMINE 15 Teavitamine RT I 2005 24 181 895480 2005-05-11+03:00 1 Välismaalane on kohustatud teavitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametit järgmistest asjaoludest: 1 perekonnaseisu muutumisest, kui perekonnaseisu muutumine on registreeritud välisriigis; 2 kriminaalkorras karistamisest, kui välismaalasele on määratud karistus välisriigi õiguskaitseorgani poolt; 3 elamisloas töötamiseks kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest ja lepingu lõpetamisest, kui välismaalasele on antud elamisluba töötamiseks; 4 kindlustuslepingu, mis katab välismaalase haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise, lõppemisest või lõpetamisest. 2 Tööandja on kohustatud teavitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametit elamisloas töötamiseks kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest ja lepingu lõpetamisest, kui välismaalasele on antud elamisluba töötamiseks. 2 1)]]> Teadus- ja arendusasutus on kohustatud viivitamata teavitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametit välismaalasega sõlmitud võõrustamislepingu lõpetamisest. RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00 3 Õppeasutus on kohustatud teavitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametit elamisloa õppimiseks saanud välismaalase õppeasutusest eksmatrikuleerimisest, õpingute lõpetamisest või katkestamisest või välismaalasega sõlmitud praktikalepingu lõpetamisest. RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00 4 5 Kehtetu - RT I 2005 24 181 895480 2005-05-11+03:00 6 Kehtetu - RT I 2005 24 181 895480 2005-05-11+03:00 15 1.]]> Kontrolli teostamine 1 Välismaalasel on kohustus tõendada viisa, elamisloa ja tööloa andmise ja pikendamise aluseks olevaid asjaolusid. 1 1)]]> Välismaalase Eestisse kutsuja on kohustatud tõendama viisakutse kinnitamise aluseks olevaid asjaolusid ja võimelisust täita viisakutsega võetavaid kohustusi. 1 2)]]> Välismaalane on kohustatud tõendama viibimisaja pikendamise aluseks olevaid asjaolusid. 2 Välismaalasel, välismaalase perekonnaliikmel, välismaalase Eestisse kutsujal ning muul asjassepuutuval isikul on kohustus anda kodakondsus- ja migratsiooniametniku või konsulaarametniku nõudmisel kirjalikke ja suulisi seletusi käesoleva paragrahvi 1., 1¹. ja 1². lõikes nimetatud asjaolude kohta. 3 Kodakondsus- ja migratsiooniametnikul, konsulaarametnikul, tööturuametnikul, piirivalveametnikul ja politseiametnikul on õigus vastavalt pädevusele Eestis viibimise või töötamise seadusliku aluse taotlemise, omamise, pikendamise taotlemise või kehtetuks tunnistamise või viisakutse kinnitamise taotlemise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks küsitleda välismaalast, tema perekonnaliikmeid, tema Eestisse kutsujat ja muid asjassepuutuvaid isikuid ja asutusi ning siseneda isiku loal tema eluruumi. 3 1)]]> Välismaalase riigis viibimise ja töötamise seaduslikkuse kontrollimisel võib kodakondsus- ja migratsiooniametnik kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid, käeraudu, kumminuia ja gaasirelva väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras. 4 Välismaalane on kohustatud tema Eestis viibimise või töötamise seaduslikkuse kontrollimiseks esitama politseiametniku, piirivalveametniku või kodakondsus- ja migratsiooniametniku nõudmisel isikut tõendava dokumendi ning Eestis viibimise ja töötamise seaduslikku alust tõendava dokumendi. 5 Välismaalane, tööandja ja muud asjassepuutuvad isikud on kohustatud tõendama politseiametniku või kodakondsus- ja migratsiooniametniku nõudmisel välismaalase Eestis töötamise asjaolusid ning Eestis töötamiseks seadusliku aluse taotlemise, pikendamise või omamise aluseks olevaid asjaolusid. 6 Tööandja on kohustatud viivituseta võimaldama kodakondsus- ja migratsiooniametnikul või politseiametnikul juurdepääsu tööruumidesse, töötajatele, andmetele ja dokumentidele, mis puudutavad antud tööandja juures töötavaid välismaalasi. Tööandja juures teostatud kontrolle arvestatakse tööandja usaldusväärsuse hindamisel, kui elamisluba taotletakse töötamiseks selle tööandja juures. RT I 2004 53 369 776069 2005-01-01+02:00 15 2.]]> Daktüloskopeerimine 1 Politseiametnik, piirivalveametnik või kodakondsus- ja migratsiooniametnik teostab seadusliku aluseta Eestis viibiva vähemalt 14-aastase välismaalase daktüloskopeerimise vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 2725/2000. Daktüloskopeerimisel kogutud andmed edastatakse kontrollimiseks Eurodac-süsteemi kesküksusele vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 407/2002. 2 Politseiametnik, piirivalveametnik või kodakondsus- ja migratsiooniametnik võib teostada ka seadusliku aluseta Eestis viibiva alla 14-aastase välismaalase daktüloskopeerimise, kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada. 3 Alla 14-aastaselt välismaalaselt sõrmejälgede võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige nimetatud isiku õiguste ja huvidega. 4 Välismaalase suhtes, kes keeldub daktüloskopeerimisest, võidakse kohaldada sundi. 5 Daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse. 6  daktüloskopeerimisel kogutud andmete riiklikusse sõrmejälgede registrisse edastamise vormi. RT I 2005 71 548 972655 2006-01-08+02:00 ; 01.03.2006 15 3.]]> DNA proovide võtmine 1 Politseiametnik, piirivalveametnik või kodakondsus- ja migratsiooniametnik võib teostada seadusliku aluseta Eestis viibivalt välismaalaselt DNA proovide võtmise, kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada. 2 Alaealiselt DNA proovide võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige alaealise õiguste ja huvidega. 3 Välismaalase suhtes, kes keeldub DNA proovide andmisest, võidakse kohaldada sundi. 4 DNA proovide tulemusel saadud andmed kantakse riiklikusse DNA registrisse. RT I 2005 71 548 972655 2006-01-08+02:00 ; 01.03.2006 16 Välismaalaste üle arvestuse pidamine Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste kohta peab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet arvestust  . RT I 2004 28 189 740422 2005-03-01+02:00 16 1.]]> Välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumisega seotud kulude kandmine 1 Välismaalane on kohustatud kandma Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud, sealhulgas väljasõidukohustuse sundtäitmise, väljasaatmiskeskuses ja politsei arestimajas viibimise kulud, mis kantakse seoses välismaalase Eestist väljasaatmisega. 2 Isik, kes transportis või kelle esindaja transportis välismaalase, kellel puudus Eesti piirile saabumisel Eestis viibimise seaduslik alus või piiriületamist võimaldav dokument (edaspidi vedaja), Eesti piirile, on kohustatud Eesti piirilt tagasisaadetava välismaalase toimetama tagasi samasse kohta, kust vedaja välismaalase transpordivahendile võttis, või välismaalase asukohariiki. 3 Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on isik, kelle kutsel välismaalane Eestisse saabus (kutsuja), kohustatud hüvitama välismaalase väljasõidukohustuse sundtäitmise ning väljasaatmiskeskuses ja politsei arestimajas viibimise kulud. 4 Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on vedaja kohustatud hüvitama välismaalase väljasõidukohustuse sundtäitmise ning väljasaatmiskeskuses ja politsei arestimajas viibimise kulud. 5 6 Ettekirjutuse täitmata jätmisel täidetakse ettekirjutus ja nõutakse kulud sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 7 Kui välismaalasel ei olnud Eestisse kutsujat, võib väljasõidukohustuse sundtäitmise kulud sisse nõuda käesoleva paragrahvi 5. ja 6. lõikes sätestatud korras välismaalaselt. 8 RT I 2005 39 308 919178 2006-01-01+02:00 V 1. peatükk]]> VASTUTUS 16 2.]]> Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele eluaseme võimaldamine 1 Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele eluaseme võimaldamise, välja arvatud tema majutamisel majutusettevõttes, või temaga üürilepingu sõlmimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. RT I 2005 24 181 895480 2005-05-11+03:00 16 3.]]> Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase Eestis töölevõtmine 1 Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase töölevõtmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. RT I 2003 4 20 237637 2003-03-01+02:00 16 4.]]> Välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis töötamine Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase poolt Eestis töötamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. RT I 2003 4 20 237637 2003-03-01+02:00 16 5.]]> Kehtetu - RT I 2003 4 20 237637 2003-03-01+02:00 16 6.]]> Välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimine Välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. RT I 2003 4 20 237637 2003-03-01+02:00 16 7.]]> Välismaalase transiittsooni, riigipiirile või ajutisele kontrolljoonele toimetamine RT I 2003 4 20 237637 2003-03-01+02:00 Transporditeenust osutava juriidilise isiku poolt Eestis või transiittsoonis viibimiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase transiittsooni, riigipiirile või ajutisele kontrolljoonele vahetu toimetamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 krooni iga toimetatud isiku kohta. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 16 8.]]> Menetlus 1 Käesoleva seaduse §-des 16²–16⁴, 16⁶ ja 16⁷ sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. 2 Käesoleva seaduse §-des 16²–16⁴, 16⁶ ja 16⁷ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1 politseiprefektuur; 2 Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. 3 Paragrahvides 16⁶ ja 16⁷ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Piirivalveamet. RT I 2003 4 20 237637 2003-03-01+02:00 VI LÕPPSÄTTED 17 Isikukood Välismaalasele, kellele on antud elamisluba, antakse isikukood rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. RT I 2003 4 20 237637 2003-05-01+03:00 17 1.]]> Välismaalase ravikindlustatus Välismaalasel ei pea olema seaduses sätestatud kindlustuslepingut, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise, ajal, kui välismaalane on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik, või välislepingus sätestatud juhul. RT I 2003 4 20 237637 2003-05-01+03:00 17 2.]]> Kehtetu - RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 17 3.]]> Tähtaja ennistamise keeld Tähtajalise elamisloa pikendamise, tööloa pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa taotlemiseks ettenähtud tähtaega ei ennistata, kui elamisloa või tööloa kehtivusaeg on lõppenud. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 17 4.]]> Isikuandmete töötlemine 1 Eestis viibimise või töötamise seadusliku aluse taotlemise, selle omamise õiguspärasuse kontrollimise, pikendamise taotlemise või kehtetuks tunnistamise, samuti väljasõidukohustuse täitmise menetluses võib töödelda isikuandmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid ilma isiku nõusolekuta. RT I 2007 24 127 12802623 2008-01-01+02:00 2 Isik on kohustatud andma pädevatele haldusorganitele käesolevas seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud andmeid, sealhulgas biomeetrilisi andmeid. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 17 5.]]> Isikuandmete edastamine ja saamine 1 Välismaalase kohta kogutud andmete, sealhulgas §-s 17⁴ nimetatud andmete edastamine välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile on lubatud välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tuleneva kohustuse täitmiseks. 2 Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid, sealhulgas §-s 17⁴ nimetatud andmeid. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 17 6.]]> Biomeetriliste andmete töötlemine 1 Käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul võib isikult võtta biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda. 2 Biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised. 3 Käesolevas seaduses sätestatud menetluste käigus kogutud biomeetriliste andmete töötlemine on lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel. RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 18 Välisesinduste töötajad Välisriikide diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste töötajate ja nende perekonnaliikmete viibimise ja töötamise Eestis sätestavad välislepingud ja muud rahvusvahelise õiguse aktid. RT I 1999 27 395 77283 1999-10-01+03:00 18 1.]]> Vanglas viibivad välismaalased Eestis vanglas viibival välismaalasest kinnipeetaval ei pea olema Eestis viibimiseks käesoleva seaduse § 5¹ lõikes 1 sätestatud seaduslikku alust. RT I 2004 28 189 740422 2004-05-01+03:00 19 Elamis- ja töölubade register Elamis- ja töölubade ning tähtajalise elamisloa ja tööloa ning nende pikendamise taotluste, pikaajalise elaniku elamisloa ja elamisloa taastamise taotluste, elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluste ja Eestist eemalviibimise registreerimise taotluste ning nende suhtes tehtud otsuste, samuti kehtetuks tunnistatud elamis- ja töölubade kohta peetakse  . RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 20 Enne 1995. aasta 12. juulit elamisluba taotlenud välismaalase õiguslikud tagatised 1 Välismaalasele, kes on taotlenud elamisluba enne 1995. aasta 12. juulit ja kellele on elamisluba antud ning kes ei kuulu välismaalaste seaduse § 12 4. lõikes nimetatud välismaalaste hulka, säilivad varasemates Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused. 2 Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalane ei vaja tema tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul Eestis töötamiseks tööluba. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 21 Sisserände piirarvu mittekohaldamine Väljaspool sisserände piirarvu võib elamisloa anda välismaalasele, kellele elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ja ei ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki. RT I 1999 27 395 77283 1999-10-01+03:00 22 Kohaliku omavalitsuse kohustus elamisloa vormistamisel Kohalik omavalitsus on kohustatud jälgima, et omavalitsuse territooriumil viibiva välismaalase elamisluba oleks vormistatud vastavalt käesolevale seadusele ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale ning tähtajaks. Vastasel juhul on kohalik omavalitsus kohustatud sellest informeerima Kodakondsus- ja Migratsiooniametit. RT I 2003 4 20 237637 2003-05-01+03:00 23 Tööandja kohustused 1 Tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis töötamiseks seaduslik alus. 2 Tööandjal on keelatud sõlmida lepingut töötamiseks välismaalasega, kellel puudub seaduslik alus Eestis töötamiseks. 3 Tööandja on kohustatud lõpetama lepingu välismaalasega, kellel puudub seaduslik alus Eestis töötamiseks. RT I 2003 4 20 237637 2003-05-01+03:00 23 1–23⁶.]]> Kehtetud - RT I 2002 63 387 212735 2002-09-01+03:00 23 7.]]> Alalise elamisloa alusel Eestis viibiv välismaalane 1 Alalist elamisluba omav välismaalane loetakse pikaajalise elaniku elamisluba omavaks välismaalaseks. 2 Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalase taotlusel kantakse tema pikaajalise elaniku elamisloa andmed isikutunnistusele, välismaalase passi või välisriigi reisidokumenti. 3 Pikaajalise elaniku elamisluba annab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalasele Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ III peatükis sätestatud õigused, välja arvatud juhul, kui: 1 välismaalane omas enne alalise elamisloa andmist tähtajalist elamisluba, mis oli antud pagulaste seaduses sätestatud korras; 2 alalist elamisluba omav välismaalane on alla viieaastane. 4 Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktides 1 ja 2 nimetatud välismaalase pikaajalise elaniku elamisloale tehakse märge ”pikaajaline elanik”. 5 Kuni välismaalase taotlusel tema pikaajalise elaniku elamisloa andmete isikutunnistusele, välismaalase passi või välisriigi reisidokumenti kandmiseni tõendavad välismaalase pikaajalise elaniku elamisloa olemasolu välismaalase isikutunnistusele, välismaalase passi või välisriigi reisidokumenti kantud alalise elamisloa andmed. RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01+03:00 23 8.]]> Riiklikult tunnustamata õppekava alusel õppimiseks antud elamisloa pikendamine Välismaalase elamisluba võib pikendada kuni üheks aastaks, kui talle on antud elamisluba õppimiseks kõrgharidustaseme riiklikult tunnustamata õppekava alusel enne 2009. aasta 1. septembrit ja kui: RT I 2008 18 122 12956441 2008-05-15+03:00 1 välismaalane jätkab õppimist õppekava alusel, millel õppimiseks elamisluba anti; RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00 2 välismaalane vastab käesoleva seaduse § 12² 2. lõike punktides 1–4 ja 6–8 ning 9. lõikes sätestatud tingimustele; RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00 3 ei esine muid elamisloa pikendamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00 24 [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 25 Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevast. 1 Nõukogu direktiiv 2001/51/EÜ, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid (EÜT L 187, 10.07.2001, lk 45–46); RT I 2008 15 107 12945093 2008-04-14+03:00 nõukogu direktiiv 2004/81/EÜ elamisloa väljaandmise kohta pädevate asutustega koostööd tegevatele kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud (ELT L 261, 06.08.2004, lk 19–23); RT I 2007 9 44 12786098 2007-02-01+02:00 nõukogu direktiiv 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (ELT L 375, 23.12.2004, lk 12–18); RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00 nõukogu direktiiv 2005/71/EÜ kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta (ELT L 289, 3.11.2005, lk 15–22). RT I 2007 61 389 12888508 2007-12-01+02:00