Teksti suurus:

Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:23.05.2008
Avaldamismärge:RT I 2008, 19, 133

Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 17.04.2008

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 30. aprilli 2008. a otsusega nr 279

§ 1. Kalapüügiseaduses (RT I 1995, 80, 1384; 2007, 57, 377) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesolev seadus reguleerib kalapüüki väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui püük toimub Eesti lipudokumenti omava laevaga või käesolevas seaduses sätestatud juhul Eesti Vabariigi äriregistris registreeritud ettevõtja poolt niivõrd, kuivõrd püügikoha asukohariigi õigusakt või püügikoha kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline leping ei sätesta teisiti.»;

2) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Igaüks tohib kalastuskaardi alusel või harrastuspüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuspüügivahenditega kala riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluval veekogul või eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades seaduses ja selle alusel koostatud õigusaktides kehtestatud piiranguid.»;

3) paragrahvi 11 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) kalastuskaart – käesoleva paragrahvi lõigetes 11, 111 ja 112 sätestatud juhtudel.»;

4) paragrahvi 11 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Eelkooliealised lapsed, alla 16 aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud isikud ja represseerituga võrdsustatud isikud ning puuetega isikud tohivad kala püüda harrastuspüügivahenditega ilma püügiõiguse eest tasumata, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 11, 111 ja 112 sätestatud juhtudel.»;

5) paragrahvi 11 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud juhul tekib harrastuspüügiõigus kalastuskaardile märgitud kehtivuse alguse kuupäevast. Kui kalastuskaardiga lubatakse erinevate püügivõimaluste kasutamist erineval ajal, tekib harrastuspüügiõigus kaardile märgitud kuupäeval.»;

6) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

« (91) Harrastuspüügiõiguse eest mobiiltelefonilt tehtud maksega (edaspidi mobiilimakse) tasumisel tekib harrastuspüügiõigus kaks tundi pärast püügiõiguse eest tasumise kohta lühisõnumiga kinnituse saamist. Tasumist kinnitav lühisõnum saadetakse samale mobiiltelefoni numbrile, millelt tasu maksti.»;

7) paragrahvi 11 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (10) Harrastuspüügiõigus kehtib kalastuskaardile märgitud ajal, mis võib olla kuni üks kalendriaasta. Pärast harrastuspüügiõiguse eest tasumist, kui kalastuskaart ei ole nõutav, tekib harrastuspüügiõigus kuni üheks aastaks.»;

8) paragrahvi 11 lõige 111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (111) Ühe kalastuskaardi alusel tohib kasutada ühte nakkevõrku või ühte kuni 100 konksust koosnevat õngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni või sise- või piiriveekogudel või nende osades ja ühte liivi või ühte kuuritsat siseveekogudel ning vähipüügil kuni viit vähinatta või vähimõrda veekogudel, kus keskkonnaminister on määranud kalastuskaartide piirarvu. Igale isikule, välja arvatud püsiasustusega väikesaare püsielanikule, antakse kalapüügiks ühe nakkevõrguga, ühe kuni 100 konksust koosneva õngejadaga, ühe liiviga, ühe kuuritsaga, kuni viie vähinataga või viie vähimõrraga ühte piirkonda kehtestatud piirarvu piires üks kalastuskaart. Kui maakonnas on piirarvud kehtestatud rohkem kui ühte piirkonda, võib kalastuskaardi andja märkida sama maakonna erinevates piirkondades kasutada lubatud püügivahendid ühele kalastuskaardile.»;

9) paragrahvi 11 lõike 3 punktis 5 ja lõikes 112 asendatakse sõnad «alaline elanik» sõnaga «püsielanik» vastavas käändes;

10) paragrahvi 11 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (13) Kalastuskaardid antakse taotlemise ajalises järjekorras, võttes järjestamisel aluseks nõuetele vastava taotluse saamise aja. Taotlusi võetakse vastu alates püügiaastale eelneva aasta detsembrikuu esimesest tööpäevast, välja arvatud vähimõrra ja vähinataga püügiõiguse taotlused, mis võetakse vastu alates püügiaasta juulikuu esimesest tööpäevast.»;

11) paragrahvi 11 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (14) Kalastuskaardi andmisest keeldutakse järgmistel juhtudel:
1) kalastuskaardi taotleja on jätnud kaardi andjale esitamata püügiandmed varem antud kalastuskaardi alusel püütud kala kohta;
2) kalastuskaardi taotlejal on karistus, millega seotud andmed on karistusregistrist kustutamata (edaspidi kehtiv karistus), harrastuspüügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest, rohkem kui üks kehtiv karistus muu käesolevas seaduses sätestatud väärteo toimepanemise eest või kehtiv karistus kuriteo eest, mis on määratud seoses käesoleva seaduse §-s 202 loetletud kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumisega;
3) käesoleva paragrahvi lõike 11, 111 või 112 alusel kehtestatud piirangud ei võimalda anda kalastuskaarti taotletud tingimustel.»;

12) paragrahvi 11 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (15) Kalastuskaardi taotlemise korra, kalastuskaardi vormi, püügiõiguse eest tasumist tõendavale dokumendile kantavatele andmetele esitatavad nõuded, harrastuspüügiõiguse eest mobiilimakse tasumise ning tasu maksmise kontrollimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.»;

13) paragrahvi 11 lõige 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (17) Kalastuskaardi alusel harrastuspüügiõiguse eest tuleb püügiõiguse tasu maksta 15 päeva jooksul pärast kalastuskaardi andja otsust kaardi andmise kohta, vastasel juhul muutub kalastuskaardi andmise otsus kehtetuks. Kalastuskaart väljastatakse pärast kalastuskaardi eest harrastuspüügiõiguse tasu maksmist. Kalastuskaardi kättesaamist kinnitab kaardi saaja allkirjaga.»;

14) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kutselise kalapüügi vahenditega tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal võib Eesti Vabariigist sõltumata omandatud püügivõimalusi kasutada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu nõuetega.»;

15) paragrahvi 134 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Lähtudes kalavarude seisundist, kehtestab Vabariigi Valitsus taotletava aasta püügivõimalused kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel maakondade või siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa taotletavale aastale eelneva aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit ei anna püügivõimalusi hilisemal ajal. Taotletava aasta püügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel püügiks, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad, ja püügivõimalused väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri, kehtestab Vabariigi Valitsus 30 tööpäeva jooksul pärast Euroopa Liidu püügivõimaluste kehtestamist. Taotletava aasta püügivõimalused, mis saadakse teiste riikidega püügivõimaluste vahetamise tulemusena, kehtestab Vabariigi Valitsus 30 tööpäeva jooksul pärast püügivõimaluste vahetamist.»;

16) paragrahvi 134 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

« (32) Vabariigi Valitsus kinnitab Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud aastase lubatud saagi kalaliikide kaupa 60 tööpäeva jooksul pärast selle poolte vahel jaotamist valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügi komisjonis. Käesoleva lõike kohaselt kinnitatud saake ei loeta püügivõimalusteks käesoleva seaduse § 16 lõike 3 tähenduses.»;

17) paragrahvi 161 lõikes 21 asendatakse sõna «keskkonnaminister» sõnaga «põllumajandusminister»;

18) paragrahvi 162 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui kalapüügiõigust tõendaval dokumendil või käesoleva seaduse § 11 lõikes 7 nimetatud dokumendil puudub foto või harrastuspüügiõigus on omandatud püügiõiguse eest mobiilimakse tasumisega, peab püügil kaasas olema ka isikut tõendav dokument.»;

19) paragrahvi 18 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Kui merel kala ümberlaadimine, vastuvõtmine, töötlemine, mitme laeva ühine püügitegevus või lossimine võib Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt toimuda ainult loa alusel, määrab loa andja Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib vajaduse korral kehtestada määrusega loa andmise korra ja loa vormi.»;

20) paragrahvi 19 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Veeala kohta kehtestatud kutselise kalapüügi võimaluste või käesoleva seaduse § 134 lõike 32 kohaselt Vabariigi Valitsuse kinnitatud aastase lubatud saagi ammendumise korral võib põllumajandusminister kutselise kalapüügi sellel veealal peatada või lõpetada.»;

21) paragrahvi 19 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Kui Euroopa Liidu määruse kohaselt on vajalik määrata sadamad, kus on lubatud laevalt kala lossida või ümber laadida, määrab need keskkonnaminister.»;

22) paragrahvi 191 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kutselisel kalapüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse esmakokkuostukviitungit, lossimise deklaratsiooni, kalalaeva kalapüügipäevikut koos kalalaeva kalapüügiloaga või rannapüügipäevikut koos kaluri kalapüügiloaga, kala üleandmise deklaratsiooni või kala transpordidokumenti. Eripüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse eripüügiluba. Harrastuspüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse kalastuskaarti, harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendavat dokumenti, harrastuspüügiõiguse eest mobiiliga tasumisel harrastuspüüdja isikut tõendavat dokumenti või käesoleva seaduse § 11 lõikes 7 nimetatud dokumenti.»;

23) paragrahvi 191 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kolmanda riigi kalalaeva lossimise puhul loetakse kala päritolu tõendavaks dokumendiks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele Euroopa Liidu määruse kohast sadamariigi kontrollidokumenti, kui see on kinnitatud kalalaeva lipuriigi poolt.»;

24) paragrahvi 20 lõike 6 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) müüa, osta või transportida värsket kala, mis on püütud veekogust ajal, millal selle püüdmine on keelatud;»;

25) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

« (9) Keelatud on abistada laevu, merel kala laevadelt ümber laadida või osaleda ühises püügitegevuses laevadega, mis on kantud Euroopa Liidu Nõukogu määruse alusel nende laevade loetellu, mille puhul on põhjust arvata või mille puhul on kinnitust leidnud, et laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

(10) Eesti Vabariigi äriregistris registreeritud ettevõtjal on keelatud kasutada kalapüügil laeva, mis on kantud Euroopa Liidu Nõukogu määruse alusel nende laevade loetellu, mille puhul on kinnitust leidnud, et laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.»;

26) paragrahv 234 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 234. Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumine ja kala ümberlaadimise, mitut laeva hõlmava püügitegevuse või kala lossimise nõuete rikkumine ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud või arvatavalt tegelenud laeva abistamine või sellise laeva kalapüügil kasutamine

(1) Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise, samuti kala ümberlaadimise, mitut laeva hõlmava püügitegevuse või kala lossimise nõuete rikkumise ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud või arvatavalt tegelenud laevade loeteludesse kuuluvate laevade abistamise või kalapüügil kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»;

27) paragrahvi 241 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

« (6) Kui rahvusvahelistest lepingutest või Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud piirkonnas või liikide püügil nõutud vaatleja paigutamist kõikidele laevadele või kogu püügil viibimise aja jooksul, määrab keskkonnaminister määrusega vaatlejatega kaetuse vähendamise ulatuse ning kehtestab vaatlejatega kaetuse ajavahemiku määramise korra. Vaatlejatega kaetuse ajavahemiku vähendamisel lähtutakse vaatleja laevale paigutamise eesmärgist ja tasakaalust erinevat liiki või erinevates piirkondades püüdvate kalalaevade vahel.

(7) Keskkonnainspektsioon määrab igaks aastaks laevad ja iga laeva kohta ajavahemiku, millal vähendatakse vaatlejatega kaetust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6. Kui ettevõtja või kapten on kalalaeva kasutades viimase kahe aasta jooksul toime pannud kalapüügiseaduse §-s 202 nimetatud rikkumise, siis ei vähendata selle rikkumisega seotud laeva vaatlejatega kaetust.»

§ 2. Käesoleva seaduse § 1 punktid 6, 18 ja 22 jõustuvad 2008. aasta 1. juulil.

Riigikogu esimees Ene ERGMA