Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

TARGET2-Eesti reeglite kinnitamine

Vastu võetud 09.05.2008 nr 4

Määrus kehtestatakse «Eesti Panga seaduse» § 2 lõike 1 ja § 14 punkti 3 ning «Krediidiasutuste seaduse» § 87 lõike 2 alusel.

§ 1. Määrusega kinnitatakse «TARGET2-Eestis osalemise ühtsed tingimused» (lisatud).

§ 2. Määrust rakendatakse alates 19. maist 2008. aastal.

President Andres LIPSTOK

Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 13.05.2008. a resolutsioon nr 17-1/08-03241.

 

Eesti Panga presidendi
9. mai 2008. a määruse nr 4
„ TARGET2-Eesti reeglite kinnitamine“
lisa

 

 

TARGET2-Eestis osalemise ühtsed tingimused

I JAOTIS
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 - Mõisted

Käesolevates TARGET2-Eestis osalemise ühtsetes tingimustes (edaspidi ÜT) kasutatakse järgmisi mõisteid:

adresseeritav panga tunnuskoodi omanik või adresseeritav BICi omanik (addressable BIC holder) – üksus:a) kellel on panga tunnuskood (BIC); b) keda ei tunnustata kaudse osalejana; ja c) kes on otseosaleja korrespondent või klient, või otseosaleja või kaudse osaleja filiaal, ja kes saab esitada maksejuhiseid ja saada makseid TARGET2 osasüsteemist otseosaleja kaudu;

arveldamata maksejuhis (non-settled payment order) – maksejuhis, mida ei ole arveldatud samal tööpäeval, mil see on vastu võetud;

arvelduse lõplikkuse direktiiv (Settlement Finality Directive) – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998 direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides;

avaliku sektori asutus (public sector body) – nõukogu 13. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3603/93 (asutamislepingu artiklis 104 ja artikli 104b lõikes 1 (praegu artiklis 101 ja artikli 103 lõikes 1) osutatud keeldude kohaldamiseks vajalike määratluste täpsustamise kohta) artiklis 3 määratletud avalikku sektorisse kuuluv üksus;

CAI režiim (CAI mode) – konsolideeritud kontoteave maksemooduli kontode kohta ICMi kaudu;

CAI rühm (CAI group) – CAI režiimi kasutav TARGET2 osalejatest koosnev rühm;

CAI rühma haldur (CAI group manager) – CAI rühma liige, kelle teised CAI rühma liikmed on määranud jälgima ja jaotama CAI rühma tööpäevasisest vaba likviidsust;

eriolukorramoodul (Contigency Module) – ühisplatvormi moodul, mille kaudu saab töödelda tähtsaid ja erakorralise tähtsusega makseid eriolukordades;

eurosüsteem (Eurosystem) – EKP ja euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu liikmesriikide rahvuslikud keskpangad;

eurosüsteemi keskpank (Eurosystem CB) – EKP või euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu liikmesriigi rahvuslik keskpank;

filiaal (branch) – filiaal krediidiasutuste seaduse § 11 lõike 1 tähenduses;

ICM teade (ICM broadcast message) – teave, mis edastatakse teabe- ja kontrollimooduli (ICM) kaudu samaaegselt kõigile või valitud rühmale TARGET2 osalejatele;

investeerimisühing (investment firm) – investeerimisühing väärtpaberituru seaduse § 40 lõike 1 tähenduses, välja arvatud eelnimetatud seaduse § 47 lõikes 1 määratletud asutused, kui see investeerimisühing:

a) on saanud loa direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt määratud pädevalt ametiasutuselt ja tegutseb selle asutuse järelevalve all; ja
b) on saanud õiguse osutada teenuseid, mis on loetletud väärtpaberituru seaduse §-s 43;

kaudne osaleja (indirect participant) – Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asutatud krediidiasutus, kes on sõlminud otseosalejaga lepingu maksejuhiste esitamise ja maksete saamise kohta selle otseosaleja maksemooduli konto kaudu ning kes on tuvastatud kaudse osalejana TARGET2 osasüsteemi poolt;

keskpangad või RKPd (central banks, CBs) – eurosüsteemi keskpangad ja ühendatud keskpangad;

kohalik konto (Home account) – keskpanga poolt väljaspool ühisplatvormi avatud konto üksuse jaoks, kes vastab kaudseks osalejaks saamise tingimustele;

kontsern (group) –

a) krediidiasutuste kogum, kes on hõlmatud emaettevõtja konsolideeritud finantsaruannetes, kui emaettevõtja on kohustatud esitama konsolideeritud finantsaruandeid vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2238/2004 alusel kasutusele võetud rahvusvahelisele raamatupidamisstandardile 27 (IAS 27), ja kelle hulka kuuluvad kas:

i) emaettevõtja ja üks või rohkem tütarettevõtjat; või

ii) kaks või enam emaettevõtja tütarettevõtjat; või

b) punkti a alapunktides i või ii nimetatud krediidiasutuste kogum, kus emaettevõtja ei esita konsolideeritud finantsaruandeid IAS 27 kohaselt, kuid kes on võimelised täitma IAS 27 nõuded finantsaruannete konsolideerimise kohta; kontrolli peab teostama otseosaleja keskpank; või

c) kahepoolne või mitmepoolne krediidiasutuste võrk,

i) mis on moodustatud vastavalt õigusaktidele, milles on määratletud krediidiasutuste juurdepääsu tingimused sellisele võrgule; või

ii) mida iseloomustavad isekorralduslike koostöömehhanismide (mis edendavad, toetavad ja esindavad liikmete ärihuve) kasutamise võimalused ja/või majanduslik solidaarsus, mis väljub tavalise krediidiasutuste koostöö raamest, kusjuures selline koostöö ja solidaarsus on lubatud krediidiasutuste põhimääruste või põhikirjadega või on kehtestatud eraldi kokkulepetega;

ning igal punktis c nimetatud juhul on EKP nõukogu rahuldanud avalduse sellise ühenduse kontsernina tunnustamise kohta.

krediidiasutus (credit institution) – krediidiasutus krediidiasutuste seaduse § 3 lõike 1 tähenduses, kelle üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus;

kreeditkorraldus (credit transfer order) – maksja korraldus teha vahendid kättesaadavaks makse saajale, tehes kande maksemooduli kontol;

kõrvalsüsteem (ancillary system, AS) – Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asutatud üksuse poolt hallatav süsteem, mille üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus ja milles vahetatakse ja/või realiseeritakse makseid ja/või finantsinstrumente, kusjuures sellest tulenevad rahalised kohustused arveldatakse TARGET2s kooskõlas suunisega EKP/2007/2 ja kahepoolse lepinguga kõrvalsüsteemi ja asjakohase keskpanga vahel;

kõrvalsüsteemiliides (Ancillary System Interface, ASI) – tehniline lahendus, mis võimaldab kõrvalsüsteemil kasutada teatavaid ettemääratud teenuseid kõrvalsüsteemi maksejuhiste esitamiseks ja arveldamiseks;

laenamise püsivõimalus(marginal lending facility)– eurosüsteemi püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada üleöölaenu saamiseks eurosüsteemi keskpangalt eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga;

laenamise püsivõimaluse intressimäär (marginal lending rate) – laenamise püsivõimalusele kohaldatav intressimäär;

likviidsuse ülekandmise korraldus (liquidity transfer order) – maksejuhis, mille peamiseks eesmärgiks on likviidsuse ülekandmine sama osaleja erinevate kontode vahel või CAI rühma vahel;

makse saaja (payee) – TARGET2 osaleja, kelle maksemooduli kontot krediteeritakse maksejuhise arveldamise tulemusena;

maksealgataja (instructing participant) – TARGET2 osaleja, kes on algatanud maksejuhise;

maksejuhis (payment order) – kreeditkorraldus, likviidsuse ülekandmise korraldus või otsedebiteerimise korraldus;

maksejõuetusmenetlus (insolvency proceedings) – maksejõuetusmenetlus arvelduse lõplikkuse direktiivi artikli 2 punkti j tähenduses;

maksemoodul (Payments Module, PM) – ühisplatvormi moodul, milles arveldatakse TARGET2 osalejate makseid maksemooduli kontodel;

maksemooduli konto (PM account) – TARGET2 osaleja poolt maksemoodulis peetav ja keskpanga poolt hallatav konto, mis on sellele TARGET2 osalejale vajalik selleks, et

a) esitada maksejuhiseid või saada makseid TARGET2 kaudu; ja

b) arveldada neid makseid vastava keskpangaga;

maksja (payer) – TARGET2 osaleja, kelle maksemooduli kontot debiteeritakse maksejuhise arveldamise tulemusena;

osaleja või otseosaleja (participant, direct participant) – üksus, kellel on Eesti Panga juures vähemalt üks maksemooduli konto;

osalejaliides (Participant Interface, PI) – tehniline lahendus, mis võimaldab otseosalejatel esitada ja arveldada maksejuhiseid maksemooduliga seotud teenuseid kasutades;

otsedebiteerimise korraldus (direct debit instruction) – makse saaja poolt oma keskpangale antud korraldus, mille kohaselt maksja keskpank debiteerib maksja kontolt otsedebiteerimise volituse alusel korralduses näidatud summa;

otsedebiteerimise volitus (direct debit authorisation) – maksja üldvolitus oma keskpangale, mis lubab ja kohustab keskpanka debiteerima maksja kontot otsedebiteerimise korralduse saamisel makse saajalt;

panga tunnuskood või BIC (Bank Identifier Code, BIC) – ISO standardiga nr 9362 määratletud kood;

panganduse direktiiv (Banking Directive) – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2000/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine);

peatamine (suspension) – osaleja õiguste ja kohustuste ajutine peatamine Eesti Panga poolt määratavaks perioodiks;

probleemsündmus (event of default) – lähiajal toimuv või toimunud mis tahes sündmus, mille esinemine võib ohustada osaleja võimet täita oma kohustusi, mis tulenevad ÜT-st või mistahes muudest eeskirjadest, mida kohaldatakse osaleja ja Eesti Panga või mistahes teise keskpanga suhetele, sealhulgas:

a) kui osaleja ei vasta enam artiklis 4 sätestatud juurdepääsutingimustele või artikli 8 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud nõuetele;

b) maksejõuetusmenetluse algatamine osaleja suhtes;

c) avalduse esitamine, mis on seotud punktis b nimetatud menetlusega;

d) osaleja poolt kirjaliku teate esitamine oma võimetuse kohta tasuda oma võlgu täielikult või osaliselt või täita oma kohustusi, mis on seotud päevasiseste laenudega;

e) osaleja poolt vabatahtliku kompromissi tegemine või kokkuleppe sõlmimine oma võlausaldajatega;

f) kui osaleja on maksejõuetu või ei suuda tasuda oma võlgu või kui ta on nimetatud seisundis oma keskpanga hinnangul;

g) kui osaleja maksemooduli konto jääk või kogu või oluline osa osaleja varast on külmutatud, arestitud, konfiskeeritud või selle suhtes toimub mis tahes menetlus, mille eesmärgiks on kaitsta avalikke huve või osaleja võlausaldajate huve;

h) kui osaleja osalus teises TARGET2 osasüsteemis ja/või kõrvalsüsteemis on peatatud või lõpetatud;

i) kui mis tahes oluline avaldus või lepingueelne kinnitus, mille osaleja on andnud või mis loetakse kohaldatava seaduse alusel tema poolt antuks, on ebatäpne või väär; või

j) kui osaleja pandib või annab tagatiseks kogu või olulise osa oma varast;

päevasisene laen (intraday credit) – laen, mis antakse lühemaks perioodiks kui üks tööpäev;

sisendkontroll (entry disposition) – makse töötlemise etapp, mille jooksul TARGET2-Eesti püüab arveldada kooskõlas artikliga 14 vastuvõetud maksejuhise korras, mis on kirjeldatud artiklis 20;

staatiliste andmete kogumise vorm (static data collection form) – TARGET2-Eesti teenuste taotlejate registreerimiseks ja nende teenustega osutamisega seotud mis tahes muutuste registreerimiseks Eesti Panga poolt välja töötatud vorm;

TARGET2 – üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem; keskpankade kõikide TARGET2 osasüsteemide kogum;

TARGET2 CUG – võrguteenuse osutaja klientide alamhulk, mis on moodustatud  asjakohaste maksemooduli teenuste ja toodete kasutamise võimaldamiseks;

TARGET2 osaleja (TARGET2 participant) – iga osaleja mis tahes TARGET2 osasüsteemis;

TARGET2 osasüsteem (TARGET2 component system) – keskpanga mis tahes reaalajaline brutoarveldussüsteem, mis moodustab TARGET2 osa;

TARGET2 talitlushäire (technical malfunction of TARGET2) – mis tahes raskused, vead või rikked TARGET2-Eesti poolt kasutatavas tehnilises infrastruktuuris ja/või arvutisüsteemides, või mis tahes muud ilmingud, mis välistavad TARGET2-Eesti maksejuhiste või üleminekuperioodil TARGET2-le veel üleminemata riikide reaalajaliste brutoarveldussüsteemidega seotud maksejuhiste päevasisese töötlemise ja täitmise;

TARGET2-Eesti – TARGET2 Eesti Panga osasüsteem;

teabe- ja kontrollimoodul, ICM (Information and Control Module, ICM) – ühisplatvormi moodul, mis võimaldab osalejatel saada teavet ja esitada likviidsuse ülekandmise korraldusi, et juhtida likviidsust ja anda asendusmaksejuhiseid eriolukorras;

tööpäev (business day) – mis tahes päev, mil TARGET2 võtab arveldamiseks vastu maksejuhiseid V liite kohaselt;

vaba likviidsus (või likviidsus) (available liquidity, liquidity) – TARGET2 osaleja maksemooduli konto positiivne jääk, asjakohastel juhtudel asjaomase keskpanga poolt sellele kontole antud päevasisene laen;

võrguteenuse osutaja (network service provider) – EKP nõukogu poolt määratud arvutipõhise võrguühenduse pakkuja TARGET2 maksesõnumite esitamiseks;

õigusvõime hinnang (capacity opinion) – arvamus osaleja õigusvõime kohta võtta ja täita ÜT-st tulenevaid kohustusi;

ühendatud keskpank (connected CB) – TARGET2ga lepingu alusel ühendatud RKP, kes ei ole eurosüsteemi keskpank;

ühine juurdepääs (multi-addressee access) – tehniline lahendus, mille abil on EMPs asuvatel filiaalidel või krediidiasutustel juurdepääs TARGET2 osasüsteemile, esitades sinna otse maksejuhiseid ja/või saades sealt otse makseid.Lahenduse kohaselt võivad need üksused esitada oma maksejuhiseid otseosaleja maksemooduli konto kaudu ilma selle otseosaleja sekkumiseta;

ühisplatvorm (Single Shared Platform, SSP) – ühisplatvormi käitajate poolt pakutav ühine tehnilise platvormi infrastruktuur;

ühisplatvormi käitavad keskpangad (SSP-providing CBs) - Deutsche Bundesbank, Banque de France ja Banca d’Italia, kes tegutsevad ühisplatvormi ülesehitamisel ja käitamisel eurosüsteemi huvides.

Artikkel 2 - Liited

(1) Järgmised liited on ÜT lahutamatu osa:

I liide: maksejuhiste töötlemise tehniline kirjeldus

II liide: TARGET2 hüvitussüsteem

III liide: õigusvõime hinnangu ja õiguskeskkonna hinnangu nõuded

IV liide: talitluspidevuse ja eriolukorra meetmed

V liide: töökorralduse ajakava

VI liide: tasud ja arved

VII liide: osalejaliidest kasutava kõrvalsüsteemi tasud ja arved

(2) Mis tahes liite teksti ja ÜT mis tahes muu sätte vastuolu korral kohaldatakse ÜT sätteid.

Artikkel 3 – TARGET2-Eesti ja TARGET2 üldkirjeldus

(1) TARGET2 võimaldab reaalajalist euromaksete arveldust keskpanga rahas.

(2) TARGET2-Eestis töödeldakse järgmisi maksejuhiseid:

a) piiriülestes suurmaksete tasaarveldussüsteemides tehtud tehingutest tulenevate euroülekannete arveldused;

b) süsteemselt olulistes euro jaemaksesüsteemides tehtud tehingutest tulenevate euroülekannete arveldused; ja

c) TARGET2 osalejatele suunatud mis tahes maksejuhised.

(3) TARGET2 on loodud ja tegutseb ühisplatvormi alusel. Eurosüsteem määratleb ühisplatvormi tehnilise ülesehituse ja omadused. Ühisplatvormi teenust osutavad eurosüsteemi ühisplatvormi käitavad keskpangad eurosüsteemi keskpankade kasuks eraldi lepingute alusel.

(4) Eesti Pank osutab teenuseid ÜT kohaselt. Ühisplatvormi käitavate keskpankade tegevus ja tegevusetus loetakse Eesti Panga tegevuseks ja tegevusetuseks, mille eest ta vastutab kooskõlas ÜT artikliga 31. Osalemisest ÜT kohaselt ei teki lepingulist suhet osalejate ja ühisplatvormi käitavate keskpankade vahel, kui viimased tegutsevad selles pädevuses. Korraldused, teated või teave, mille osaleja saab ühisplatvormi käitajalt või saadab talle seoses ÜT alusel osutatavate teenustega, loetakse saaduks Eesti Pangalt või saadetuks Eesti Pangale.

(5) TARGET2 õiguslikuks struktuuriks on maksesüsteemide kogum, mis koosneb kõigist TARGET2 osasüsteemidest, mis on määratletud süsteemidena riigi õigusaktide kohaselt, millega rakendatakse arvelduse lõplikkuse direktiiv.TARGET2-Eesti loetakse süsteemiks krediidiasutuste seaduse § 87 lõike 3 kohaselt.

(6) Osalemine TARGET2s teostub osalemise teel TARGET2 osasüsteemis.ÜT kirjeldab TARGET2-Eesti osalejate ja Eesti Panga vastastikuseid õigusi ja kohustusi.Maksejuhiste töötlemise eeskirjad (IV jaotis) hõlmavad iga TARGET2 osaleja kõiki maksejuhiseid või saadud makseid.

 

II JAOTIS
OSALEMINE

Artikkel 4 - Juurdepääsutingimused

(1)  Järgmistel üksustel on otseosaluse õigus TARGET2-Eestis:

a)    EMPs asutatud krediidiasutused, k.a juhul, kui nad tegutsevad EMPs asutatud filiaali kaudu;

b)   krediidiasutused, mis ei ole asutatud EMPs, kui nad tegutsevad EMPs asutatud filiaali kaudu; ja

c)   ELi liikmesriikide keskpangad ja EKP.

(2)  Eesti Pank võib omal äranägemisel tunnistada otseosalejateks järgmisi üksusi:

a)    liikmesriikide kesk- või piirkondlike valitsuste rahaturgudel tegutsevad rahandusasutused;

b)   liikmesriikide avaliku sektori asutused, kes on volitatud hoidma klientide kontosid;

c)    EMPs asutatud investeerimisühingud;

d)   EMPs asutatud tasaarveldus- või arveldusteenuseid pakkuvad organisatsioonid, kui nende üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus; ja

e)    krediidiasutused või punktides a kuni d nimetatud mis tahes üksused, kui need on asutatud riigis, kellega Euroopa Ühendus on sõlminud valuutalepingu, mille kohaselt neil üksustel on juurdepääs Euroopa Ühenduse maksesüsteemidele valuutalepingus sätestatu kohaselt ning tingimusel, et nende asukohariigi õiguskord on võrdväärne vastavate ühenduse õigusaktidega.

(3)  E-raha asutustel E-raha asutuste seaduse § 5 lõike 1 tähenduses ei ole õigust osaleda TARGET2-Eestis.

 

Artikkel 5 - Otseosalejad

(1)  TARGET2-Eesti otseosalejad peavad vastama artikli 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.Neil peab olema vähemalt üks maksemooduli konto Eesti Pangas.

(2)  Otseosalejad võivad määrata adresseeritavad BICi omanikud, olenemata nende asutamise kohast.

(3)  Otseosalejad võivad anda üksustele kaudse osaleja staatuse, kui artikli 6 tingimused on täidetud.

(4)  Ühist juurdepääsu filiaalide kaudu võib võimaldada järgmiselt:

a)    krediidiasutus artikli 4 lõike 1 punktide a või b tähenduses, kes on tunnistatud otseosalejaks, võib maksejuhiste andmiseks ja/või maksete saamiseks anda oma maksemooduli kontole otsejuurdepääsu ühele või enamale oma EMPs asutatud filiaalile, juhul kui Eesti Panka on sellest teavitatud;

b)   kui krediidiasutuse filiaal on saanud otseosaleja staatuse, võivad teised sama juriidilise isiku filiaalid ja/või tema peakorter, kui need on asutatud EMPs, kasutada selle filiaali maksemooduli kontot, kui Eesti Panka on sellest teavitatud.

 

Artikkel 6 - Kaudsed osalejad

(1)  EMPs asutatud krediidiasutused võivad igaüks sõlmida lepingu ühe otseosalejaga, kes on kas krediidiasutus artikli 4 lõike 1 punktide a või b tähenduses või keskpank, et esitada maksejuhiseid ja/või saada makseid ning arveldada neid selle otseosaleja maksemooduli konto kaudu.Kaudsete osalejate tunnustamiseks registreerib TARGET2-Eesti nende kaudse osalemise TARGET2 kataloogis, mida on kirjeldatud artiklis 9.

(2)  Kui otseosaleja, kes on krediidiasutus artikli 4 lõike 1 punktide a või b tähenduses, ja kaudne osaleja kuuluvad samasse kontserni, võib otseosaleja selgesõnaliselt volitada kaudset osalejat otse kasutama otseosaleja maksemooduli kontot, et esitada maksejuhiseid ja/või saada makseid, kasutades kontserni ühist juurdepääsu.

 

Artikkel 7 - Otseosaleja vastutus

(1)  Kaudse osaleja poolt artikli 6 kohaselt ning filiaalide poolt artikli 5 lõike 4 kohaselt antud maksejuhised või saadud maksed loetakse antuks või saaduks otseosaleja poolt.

(2)  Otseosaleja on maksejuhistega seotud sõltumata sellest, millised on tema ja lõikes 1 viidatud üksuste vaheliste lepingute tingimused või kas tegemist on lepingu rikkumisega.

 

Artikkel 8 - Taotluse esitamise kord

(1)  TARGET2-Eestiga liitumiseks peab taotleja:

a)   täitma järgmised tehnilised nõuded:

i)   installeerima, haldama ja käitama vajaliku TARGET2-Eestiga ühendatud IT infrastruktuuri, jälgima ja tagama selle turvalisust ning sisestama selle kaudu maksejuhiseid.Seda tehes võivad taotlejad kasutada kolmandaid isikuid, jäädes ise täielikult vastutavaks.Eelkõige sõlmivad taotlejad I liite tehnilisele kirjeldusele vastava ühenduse ja juurdepääsu saamiseks lepingu võrguteenuse osutajaga; ja

ii)   läbima Eesti Panga poolt nõutavad testid; ning

b)  täitma järgmised õiguslikud nõuded:

i)   esitama III liites kehtestatud vormis õigusvõime hinnangu, kui Eesti Pank ei ole saanud sellise õigusvõime hinnangu raames antavat teavet ja avaldusi juba muudel asjaoludel; ja

ii)   artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud üksuste korral esitama III liites kehtestatud vormis õiguskeskkonna hinnangu, kui Eesti Pank ei ole saanud sellise õiguskeskkonna hinnangu raames antavat teavet ja avaldusi juba muudel asjaoludel.

(2)  Taotlejad peavad esitama Eesti Pangale kirjaliku taotluse, lisades sellele vähemalt järgmised dokumendid/teabe:

a)    täidetud vorm, mis on antud Eesti Panga poolt staatiliste andmete kogumiseks;

b)   õigusvõime hinnang, kui seda nõuab Eesti Pank; ning

c)    õiguskeskkonna hinnang, kui seda nõuab Eesti Pank.

(3)  Eesti Pank võib nõuda mis tahes lisateavet, mida ta peab vajalikuks osalemistaotluse rahuldamise otsustamiseks.

(4)  Eesti Pank jätab osalemistaotluse rahuldamata, kui:

a)    artiklis 4 sätestatud juurdepääsutingimused ei ole täidetud;

b)   üks või mitu lõikes 1 sätestatud osaluskriteeriumit ei ole täidetud; ja/või

c)    Eesti Panga hinnangul võib kõnealune osalemine ohustada TARGET2-Eesti või mis tahes muu TARGET2 osasüsteemi üldist stabiilsust, usaldatavust ja ohutust või Eesti Panga võimet täita Eesti Panga seaduses ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesandeid.

(5)  Eesti Pank teatab taotlejale oma otsusest osalemistaotluse kohta ühe kuu jooksul osalemistaotluse saamisest.Kui Eesti Pank nõuab vastavalt lõikele 3 lisateavet, tuleb otsusest teatada ühe kuu jooksul taotleja poolt lisateabe esitamisest.Taotluse tagasilükkamise otsus peab sisaldama tagasilükkamise põhjenduse.

 

Artikkel 9 - TARGET2 kataloog

(1)  TARGET2 kataloog on BICide andmebaas, mida kasutatakse järgmistele üksustele adresseeritud maksejuhiste edasisuunamiseks:

a)    TARGET2 osalejad ja nende ühise juurdepääsuga filiaalid;

b)   TARGET2 kaudsed osalejad, sealhulgas ühise juurdepääsuga osalejad; ja

c)    TARGET2 adresseeritavad BICi omanikud.

Kataloogi ajakohastatakse igal nädalal.

(2)  Kui osaleja ei ole soovinud teisiti, avaldatakse BICid TARGET2 kataloogis.

(3)  Osalejad võivad levitada TARGET2 kataloogi ainult oma filiaalide ja ühise juurdepääsuga üksuste hulgas.

(4)  Lõike 1 punktides b ja c nimetatud üksused võivad kasutada oma BICi ainult suhetes ühe otseosalejaga.

 

III JAOTIS
POOLTE KOHUSTUSED

Artikkel 10 – Eesti Panga ja osalejate kohustused

(1)  Eesti Pank osutab IV jaotises kirjeldatud teenuseid.Kui ÜT-s või kehtivas õiguses ei ole sätestatud teisiti, peab Eesti Pank kasutama oma kohustuste täitmiseks kõiki tema käsutuses olevaid mõistlikke võimalusi, võtmata kohustust tagada tulemuse saavutamine.

(2)  Osalejad maksavad Eesti Pangale VI liites kehtestatud tasu.

(3)  Osalejad tagavad oma ühenduse TARGET2-Eestiga tööpäevadel vastavalt V liites sätestatud töökorralduse ajakavale.

(4)  Osaleja avaldab ja kinnitab Eesti Pangale, et tema ÜT-st tulenevate kohustuste täitmine ei riku ühtegi talle kohustuslikku õigusakti, põhikirja ega lepingut.

 

Artikkel 11 - Koostöö ja teabevahetus

(1)  ÜT kohaselt oma kohustusi täites ja oma õigusi kasutades peavad Eesti Pank ja osalejad tegema tihedat koostööd TARGET2-Eesti stabiilsuse, usaldatavuse ja ohutuse tagamiseks.Nad peavad vahetama teavet või dokumente, mis on vajalikud oma ÜT-st tulenevate vastastikuste kohustuste täitmiseks ja õiguste kasutamiseks, ilma et see piiraks nende pangasaladuse hoidmise kohustust.

(2)  Eesti Pank loob süsteemi tugikeskuse ja haldab seda, et abistada osalejaid süsteemi tegevuses esinevate probleemide lahendamisel.

(3)  Ajakohastatud teave ühisplatvormi tööseisundi kohta avaldatakse TARGET2 teabesüsteemis (TARGET2 Information System, T2IS).T2IS võib kasutada teabe saamiseks mis tahes sündmuse kohta, mis mõjutab TARGET2 normaalset tööd.

(4)  Eesti Pank võib edastada teateid osalejatele ICM teate või mis tahes muu sidevahendi kaudu.

(5)  Osalejate kohustuseks on õigeaegselt ajakohastada olemasolevad staatiliste andmete kogumise vormid ning esitada uued staatiliste andmete kogumise vormid Eesti Pangale. Osalejad peavad kontrollima Eesti Panga poolt TARGET2-Eestisse sisestatud neid puudutava teabe õigsust.

(6)  Eesti Pank loetakse pädevaks edastama ühisplatvormi käitavatele keskpankadele mis tahes osalejaid puudutavat teavet, mida ühisplatvormi käitavad keskpangad vajavad oma teenusepakkuja ülesannete täitmiseks vastavalt võrguteenuse osutajaga sõlmitud lepingule.

(7)  Osalejad peavad teatama Eesti Pangale kõikidest oma õigusvõime muutustest ja seadusandlikest muudatustest, mis mõjutavad nende õiguskeskkonna hinnangus käsitletud asjaolusid.

(8)  Osalejad peavad teatama Eesti Pangale:

a)    igast uuest kaudsest osalejast, adresseeritavast BICi omanikust või ühise juurepääsuga üksusest, kelle nad registreerivad; ja

b)   igast muutusest punktis a osutatud üksuste osas.

(9)  Osalejad peavad viivitamata teavitama Eesti Panka, kui esineb nendega seotud probleemsündmus.

 

IV JAOTIS
MAKSEMOODULI KONTODE HALDAMINE JA MAKSEJUHISTE TÖÖTLEMINE

Artikkel 12 – Maksemooduli kontode avamine ja haldamine

(1)  Eesti Pank avab ja peab iga osaleja jaoks vähemalt ühe maksemooduli konto ning asjakohastel juhtudel allkontod.

(2)  Maksemooduli kontodel ei lubata negatiivset saldot.

(3)  Maksemooduli kontodele ja nende allkontodele makstakse intressi Eesti Panga poolt määratud tingimustel, kuid mitte üle Euroopa Keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäära.

(4)  Lisaks maksejuhiste arveldamisele maksemoodulis võib maksemooduli kontot kasutada ka maksejuhiste arveldamiseks kohalikult kontolt ja kohalikule kontole, kui see on kooskõlas Eesti Panga poolt kehtestatud eeskirjadega.

(5)  Osalejad kasutavad oma likviidsuspositsiooni kohta teabe saamiseks ICMi. Eesti Pank esitab iga päev kontoväljavõtte igale osalejale, kes on sellist teenust soovinud.

 

Artikkel 13 – Maksejuhiste liigid

TARGET2s kasutatavad maksejuhised on järgmised:

a)    kreeditkorraldused;

b)   otsedebiteerimise volituse alusel teostatud otsedebiteerimise korraldused; ja

c)    likviidsuse ülekandmise korraldused.

 

Artikkel 14 – Maksejuhiste vastuvõtmine ja tagasilükkamine

(1)  Osalejate poolt esitatud maksejuhised loetakse vastuvõetuks Eesti Panga poolt, kui:

a)    maksesõnum vastab võrguteenuse osutaja kehtestatud reeglitele;

b)   maksesõnum vastab TARGET2-Eesti vorminõuetele ja tingimustele ning on läbinud I liites kirjeldatud unikaalsuse kontrolli, ja

c)    maksja või makse saaja osaluse peatamise korral on peatatud osalusega osaleja keskpangalt saadud selgesõnaline nõusolek.

(2)  Eesti Pank lükkab viivitamata tagasi iga maksejuhise, mis ei vasta punktis 1 sätestatud tingimustele. Eesti Pank teatab osalejale igast maksejuhise tagasilükkamisest vastavalt I liitele.

 

Artikkel 15 – Prioriteedid

(1)  Maksealgataja määratleb igale maksejuhisele prioriteedi vastavalt järgmisele:

a)    tavaline maksejuhis (prioriteet 2);

b)   kiirmaksejuhis (prioriteet 1); või

c)    erakorraline kiirmaksejuhis (prioriteet 0);

Kui maksejuhise prioriteet ei ole märgitud, käsitletakse seda tavalise maksejuhisena.

(2)  Maksejuhise võivad määratleda erakorralise kiirmaksejuhisena ainult:

a)    keskpangad; ja

b)   osalejad, maksete puhul CLSi (CLS Bank International) ja CLSist ning likviidsuse ülekandmise puhul kõrvalsüsteemidele.

Kõiki kõrvalsüsteemi poolt kõrvalsüsteemiliidese kaudu esitatud maksejuhiseid osaleja maksemooduli konto debiteerimiseks või krediteerimiseks loetakse erakorralisteks kiirmaksejuhisteks.

(3)  Maksja võib muuta tavaliste ja kiirmaksejuhiste prioriteete ICMi kaudu ning muudatus jõustub viivitamata. Erakorralise kiirmaksejuhise prioriteeti muuta ei saa.

 

Artikkel 16 - Likviidsuslimiidid

(1)  Osaleja võib piirata vaba likviidsuse kasutamist teiste TARGET2 osalejate, välja arvatud keskpankade, maksejuhiste täitmiseks, kehtestades kahepoolsed või mitmepoolsed limiidid. Selliseid limiite saab kehtestada ainult tavaliste maksejuhiste suhtes.

(2)  Kui osaleja kehtestab kahepoolse limiidi, annab ta sellega Eesti Pangale korralduse, et vastuvõetud maksejuhist ei või arveldada, kui tema poolt teise TARGET2 osaleja maksemooduli kontole minevate tavaliste maksejuhiste summa, millest on maha arvatud sellelt TARGET2 osaleja maksemooduli kontolt tulevate tavaliste ja kiirmaksete summa, ületab seda kahepoolset limiiti.

(3)  Osaleja võib kehtestada mitmepoolse limiidi ainult suhetele, mille suhtes ei ole kehtestatud kahepoolset limiiti. Mitmepoolse limiidi võib kehtestada vaid juhul, kui osaleja on kehtestanud vähemalt ühe kahepoolse limiidi. Kui osaleja kehtestab mitmepoolse limiidi, annab ta Eesti Pangale juhise, et vastuvõetud maksejuhist ei või arveldada, kui tema poolt teistele TARGET2 osalejate maksemooduli kontodele, mille suhtes ei ole kehtestatud kahepoolset limiiti, suunatud tavaliste maksejuhiste summa, millest on maha arvatud neilt maksemooduli kontodelt laekuvate tavaliste ja kiirmaksete summa, ületab seda mitmepoolset limiiti.

(4)  Iga limiidi miinimumsumma on üks miljon eurot. Kahe- või mitmepoolse nullmääraga limiidi puhul loetakse, et limiit puudub. Null euro ja ühe miljoni euro vahemikku jäävad limiidid ei ole võimalikud.

(5)  ICMi kaudu võib limiite muuta reaalajas nii, et need hakkavad kehtima viivitamata või alates järgmisest tööpäevast. Kui limiit on muudetud nulliks, ei saa seda samal tööpäeval uuesti muuta. Uue kahe- või mitmepoolse limiidi kehtestamine jõustub järgmisel tööpäeval.

 

Artikkel 17 – Likviidsuse reserveerimine

(1)  Osalejad võivad ICMi kaudu reserveerida likviidsust kiirmakseteks ja erakorralisteks kiirmakseteks.

(2)  Reserveerides teatava hulga likviidsust erakorralisteks kiirmakseteks, lubab osaleja Eesti Pangal arveldada kiirmaksejuhiseid ja tavalisi maksejuhiseid ainult juhul, kui selleks jääb pärast erakorraliste kiirmaksejuhiste jaoks reserveeritud likviidsuse mahaarvamist likviidsust üle.

(3)  Reserveerides teatava hulga likviidsust kiirmakseteks, lubab osaleja Eesti Pangal arveldada tavalisi maksejuhiseid ainult juhul, kui selleks jääb pärast kiirmaksejuhiste ja erakorraliste kiirmaksejuhiste jaoks reserveeritud likviidsuse mahaarvamist likviidsust üle.

(4)  Pärast reserveerimisnõude saamist kontrollib Eesti Pank, kas likviidsuse hulk osaleja maksemooduli kontol on reserveerimiseks piisav. Kui likviidsuse hulk ei ole piisav, reserveeritakse ainult maksemooduli kontol olev vaba likviidsus. Puuduvat likviidusust ei reserveerita automaatselt hiljem isegi juhul, kui osaleja maksemooduli kontol olev vaba likviidsus jõuab algse reserveerimisnõude tasemele.

(5)  Likviidsuse reserveeringu suurust võib muuta. Osalejad võivad ICMi kaudu esitada uute summade reserveerimisnõude, mis jõustub viivitamata või alates järgmise tööpäeva algusest.

 

Artikkel 18 – Ettemääratud arveldusajad

(1)  Maksealgatajad võivad ette määrata maksejuhiste arveldamise aja tööpäeval kasutades varaseima debiteerimise aja määrangut (Earliest Debit Time Indicator) või hiliseima debiteerimise aja määrangut (Latest Debit Time Indicator).

(2)  Kui kasutatakse varaseima debiteerimise aja määrangut, siis maksejuhis salvestatakse ning sisestatakse sisendkontrolli alles määratud ajal.

(3)  Kui kasutatakse hiliseima debiteerimise aja määrangut, lükatakse maksejuhis tagasi, kui seda ei saa määratud debiteerimistähtajal arveldada. 15 minutit enne ettemääratud debiteerimistähtaega saadetakse maksealgatajale ICMi kaudu automaatne teade.Maksealgataja võib kasutada debiteerimise lõpptähtaja määrangut ka ainult hoiatusmääranguna. Sellistel juhtudel ei lükata vastavat maksejuhist tagasi.

(4)  Maksealgatajad võivad ICMi kaudu varaseima debiteerimise aja ja hiliseima debiteerimise aja määrangut muuta.

(5)  Täpsem tehniline kirjeldus on toodud I liites.

 

Artikkel 19 – Eelesitatud maksejuhised

(1)  Maksejuhiseid võib esitada kuni viis tööpäeva enne määratud arvelduspäeva (ladustatud maksejuhised).

(2)  Ladustatud maksejuhised võetakse vastu ja sisestatakse sisendkontrolli maksealgataja poolt määratud kuupäeval V liites määratletud arveldusperioodi alguses. Nad pannakse sama prioriteediga maksejuhiste ette.

(3)  Artikli 15 lõige 3, artikli 22 lõige 2 ja artikli 29 lõike 1 punkt a kehtivad vajalike muudatustega (mutatis mutandis) ladustatud maksejuhiste suhtes.

 

Artikkel 20 – Maksejuhiste arveldamine sisendkontrollis

(1)  Kui maksealgatajad ei ole ette määranud arvelduse aega artiklis 18 kirjeldatud viisil, arveldatakse vastuvõetud maksejuhised viivitamata või hiljemalt selle tööpäeva lõpuks, mil need vastu võeti, tingimusel et maksja maksemooduli kontol on piisavalt vahendeid ning võttes arvesse artiklites 16 ja 17 sätestatud likviidsuse limiite ja reserveerimisi.

(2)     Vahendite allikaks võivad olla:

a)    maksemooduli konto vaba likviidsus; või

b)   teistelt TARGET2 osalejatelt laekuvad maksed, olenevalt rakendatavatest optimeerimismenetlustest.

(3)  Erakorralistele kiirmaksejuhistele kohaldatakse lihtjärjekorra (first in, first out, FIFO) põhimõtet.See tähendab, et erakorralised kiirmaksejuhised arveldatakse kronoloogilises järjekorras.Kiir- ja tavalisi maksejuhiseid ei arveldata, kui järjekorras on erakorralisi kiirmaksejuhiseid.

(4)  Kiirmaksejuhistele kohaldatakse samuti FIFO põhimõtet.Tavalisi maksejuhiseid ei arveldata, kui järjekorras on kiirmaksejuhiseid või erakorralisi kiirmaksejuhiseid.

(5)     Lõigetes 3 ja 4 sätestatust olenemata võib madalama prioriteediga maksejuhiseid (või sama prioriteediga hiljem vastuvõetud maksejuhiseid) arveldada enne kõrgema prioriteediga maksejuhiseid (või enne sama prioriteediga varem vastuvõetud maksejuhiseid), kui madalama prioriteediga maksejuhiseid saab tasaarveldada laekumisel olevate maksetega ning selle tulemusel maksja likviidsus suureneb.

(6)  Tavalised maksejuhised arveldatakse vastavalt FIFOst möödamineku (FIFO by-passing) põhimõttele.See tähendab, et need võib arveldada kohe (olenemata teistest varem laekunud ja järjekorda võetud tavalistest maksetest) ning kalduda seega kõrvale FIFO põhimõttest, tingimusel et arveldusteks on olemas piisavad vabad vahendid.

(7)  Maksejuhiste sisendkontrolli käigus arveldamise täpsemad üksikasjad on toodud I liites.

 

Artikkel 21 – Järjekorras olevate maksejuhiste arveldamine ja tagasilükkamine

(1)  Maksejuhised, mida ei arveldata viivitamata sisendkontrolli käigus, pannakse järjekordadesse vastavalt asjaomase osaleja poolt artikli 15 kohaselt määratud prioriteetidele.

(2)  Järjekorras olevate maksejuhiste arveldamise optimeerimiseks võib Eesti Pank kasutada I liites kirjeldatud optimeerimismenetlust.

(3)  Maksja võib ICMi kaudu muuta maksejuhiste kohta järjekorras (s.t neid ümber järjestada). Maksejuhiseid võib arveldusperioodi kestel igal ajal viia kas vastava järjekorra ette või lõppu I liites kirjeldatu kohaselt. Üleviimine teostub viivitamata.

(4)  Piisava likviidsuse puudumise korral lükatakse ICMis algatatud likviidsuse ülekandmise korraldused viivitamata tagasi. Teised maksejuhised tuleb tagasi lükata neid arveldamata, kui neid ei ole võimalik vastava sõnumiliigi jaoks määratud ajahetkel arveldada, nagu see on määratletud V liites.

 

Artikkel 22 – Maksejuhiste sisestamine süsteemi ja nende tagasivõtmatus

(1)  Arvelduse lõplikkuse direktiivi artikli 3 lõike 1 esimese lause ja krediidiasutuste seaduse § 87 lõike 5 mõttes loetakse maksejuhis TARGET2-Eestisse sisestatuks samaaegselt vastava osaleja maksemooduli konto debiteerimisega.

(2)  Maksejuhise võib tagasi võtta, kuni see on sisestatud TARGET2-Eestisse esimese lõike kohaselt. Maksejuhist, mille suhtes on rakendatud algoritm I liites kirjeldatu kohaselt, ei saa algoritmi töö ajal tagasi võtta.

 

V JAOTIS
LIKVIIDSUSE KOONDAMINE

Artikkel 23 – Likviidsuse koondamise režiim

Eesti Pank võimaldab konsolideeritud kontoteabe (CAI) režiimi.

 

Artikkel 24 – Konsolideeritud kontoteabe režiim

(1)  CAI režiimi võivad kasutada järgmised üksused:

a)    krediidiasutus ja/või selle filiaalid (olenemata sellest, kas need üksused osalevad samas TARGET2 osasüsteemis), kui asjaomastel üksustel on mitu erinevate BICidega maksemooduli kontot; või

b)   kaks või enam krediidiasutust, kes kuuluvad samasse rühma, ja/või nende filiaalid, kui igaühel neist on üks või rohkem erinevate BICidega maksemooduli kontot.

(2)  a)  CAI režiimis antakse igale CAI rühma liikmele ja nende vastavale keskpangale rühma liikmete maksemoodulite kontode nimekiri ning järgmine CAI rühma tasandil konsolideeritud lisateave:

i)    päevasisene laen (kui on);

ii)   kontode ja allkontode jäägid;

iii)    käive;

iv)    arveldatud maksed;

v)     järjekorras olevad maksejuhised; ja

vi)    rühma liikmete maksemooduli kontode nimekiri.

b)   CAI rühma halduril ja tema keskpangal on juurdepääs igale eelnimetatud teabeliigile kõikide CAI rühma maksemooduli kontode osas.

c)    käesolevas lõikes osutatud teavet antakse ICMi kaudu.

(3)  CAI rühma halduril on õigus algatada ICMi kaudu likviidsuse ülekandeid samasse CAI rühma kuuluvate maksemooduli kontode vahel, sealhulgas nende allkontode vahel.

 

Artikkel 25 – Loa taotlemine CAI režiimi kasutamiseks

Iga CAI rühm nimetab CAI rühma halduri. Kui CAI rühm koosneb ainult ühest osalejast, tegutseb see osaleja CAI rühma haldurina. TARGET2 osaleja, kes on nimetatud CAI rühma, haldur esitab haldavale RKP-le kirjaliku taotluse (mis sisaldab Eesti Panga poolt antavat staatiliste andmete kogumisvormi) kasutada CAI režiimi. Teised CAI rühma liikmed esitavad oma kirjalikud taotlused (mis sisaldavad Eesti Panga poolt antavat staatiliste andmete kogumisvormi) oma vastavatele CAI-RKPdele. Haldav RKP võib nõuda lisateavet või dokumente, mida ta peab taotluse lahendamisel vajalikuks.

 

Artikkel 26 – Loa andmine CAI režiimi kasutamiseks

Haldav RKP kontrollib, kas taotlejad vastavad CAI rühma moodustamise nõuetele. Sel eesmärgil võib haldav RKP teha koostööd teiste CAI-RKPdega. Haldav RKP saadab oma kirjaliku otsuse CAI rühma haldurile ühe kuu jooksul artiklis 25 osutatud taotluse saamisest või, kui haldav RKP nõuab lisateavet, ühe kuu jooksul lisateabe saamisest. Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab olema põhjendatud.

 

VI JAOTIS
TURVANÕUDED JA ERIOLUKORD

Artikkel 27 – Talitluspidevus ja eriolukorra meetmed

Ebatavalise välissündmuse või muu sündmuse korral, mis mõjutab ühisplatvormi tööd, kohaldatakse IV liites kirjeldatud talitluspidevuse ja eriolukorra meetmeid.

 

Artikkel 28 – Turvanõuded

(1)  Osalejad rakendavad asjakohast turvakontrolli, et kaitsta oma süsteeme lubamatu juurdepääsu ja kasutamise eest. Osalejad on ainuvastutavad oma süsteemide konfidentsiaalsuse, usaldusväärsuse ja kättesaadavuse piisava kaitse eest.

(2)  Osalejad peavad teavitama Eesti Panka kõikidest oma tehnilise infrastruktuuri turvalisusega seotud sündmustest ja kohastel juhtudel kolmandatest isikutest teenusepakkujate tehnilise infrastruktuuri turvalisusega seotud sündmustest. Eesti Pank võib nõuda sündmuse kohta lisateavet ja vajaduse korral ka seda, et osaleja rakendaks asjakohaseid meetmeid, vältimaks selliste sündmuste kordumist.

(3)  Eesti Pank võib kõikide osalejate ja/või Eesti Panga hinnangul TARGET2-Eesti toimimisele olulist mõju avaldavate osalejate suhtes kohaldada täiendavaid turvanõudeid.

 

VII JAOTIS
TEABE- JA KONTROLLIMOODUL

Artikkel 29 – ICMi kasutamine

(1)  ICM võimaldab:

a)    osalejate juurdepääsu teabele nende kontode kohta ning likviidsuse juhtimist;

b)    likviidsuse ülekandmise korralduste algatamist; ja

c)    makseinfrastruktuuri rikete korral kindlasummaliste varumaksete ja eriolukorra varumaksete algatamist osalejate poolt.

(2)  Täpsem tehniline kirjeldus ICMi kohta on toodud I liites.

 

VIII JAOTIS
HÜVITAMINE, VASTUTUS JA TÕENDID

Artikkel 30 – Hüvitussüsteem

Kui maksekorraldust ei ole võimalik arveldada selle vastuvõtmise tööpäeval TARGET2 talitlushäire tõttu, pakub Eesti Pank asjaomastele otseosalejatele hüvitist II liites sätestatud erikorra kohaselt.

Artikkel 31 – Vastutus

(1)  Täites oma ÜT-st tulenevaid kohustusi, kehtib Eesti Panga ja osalejate vastastikustes suhetes üldine mõistliku hoolsuse kohustus.

(2)  Eesti Pank vastutab oma osalejate ees TARGET2-Eesti tööst tekkinud mis tahes kahju eest, kui selle põhjuseks on pettus (muuhulgas tahtlik väärkäitumine) või raske hooletus. Hooletuse korral on Eesti Panga vastutus piiratud osaleja otsese kahjuga, s.t vastava tehingu summaga ja/või selle intressiga, välistades kaudse kahju.

(3)  Eesti Pank ei vastuta kahju eest, mis tuleneb tehnilise infrastruktuuri (muuhulgas Eesti Panga arvutisüsteemi, arvutiprogrammide, andmete, rakenduste või võrguühendusega) seotud talitlushäirest või rikkest, kui selline talitlushäire või rike tekib hoolimata Eesti Panga poolt võetud meetmetest, mis on mõistlikult vajalikud nimetatud infrastruktuuri talitlushäirete või rikete ärahoidmiseks ning nende talitlushäirete või rikete tagajärgede kõrvaldamiseks (viimasel juhul muu hulgas IV liites nimetatud talitluspidevuse ja eriolukorra meetmete algatamine ja elluviimine).

(4)  Eesti Pank ei vastuta:

a)    kahju eest ulatuses, mille on põhjustanud osaleja; või

b)   kui kahju põhjustajaks on välissündmus, mille esinemine mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei olene Eesti Pangast (vääramatu jõud).

(5)  Piiramata võlaõigusseaduse arveldusi reguleerivate sätete kohaldamist, kohaldatakse lõikeid 1 kuni 4 ulatuses, milles on võimalik Eesti Panga vastutust välistada.

(6)  Eesti Pank ja osalejad teevad kõik mõistliku ja otstarbeka, et vähendada käesolevas artiklis osutatud kahju.

(7)  Täites ÜT-st tulenevaid kohustusi, võib Eesti Pank tellida oma nimel teenuseid kolmandatelt isikutelt, eelkõige telekommunikatsiooni- või muu võrgu pakkujatelt või muudelt üksustelt, kui see on vajalik Eesti Panga kohustuste täitmiseks või tavalise turutava tõttu. Eesti Panga kohustused piirduvad selliste kolmandate isikute nõuetekohase valiku ja tööle rakendamisega ning Eesti Panga vastutus on vastavalt piiratud. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta ühisplatvormi käitavaid keskpanku kolmandateks isikuteks.

Artikkel 32 – Tõendid

(1)  Kui ÜT ei sätesta teisiti, edastatakse kõik maksetega ja maksete töötlemisega seotud TARGET2 puudutavad sõnumid, näiteks debiteerimise ja krediteerimise kinnitused või kontoväljavõtted, Eesti Panga ja osalejate vahel võrguteenuse osutaja kaudu.

(2)  Eesti Panga või võrguteenuse osutaja poolt säilitatavad elektroonilised või kirjalikud sõnumid loetakse tõenditeks Eesti Panga kaudu töödeldud maksete kohta. Võrguteenuse osutaja originaalsõnumi salvestatud või trükitud versioon loetakse tõendiks olenemata originaalsõnumi vormist.

(3)  Kui osaleja ühendus võrguteenuse osutajaga ei tööta, kasutab osaleja sõnumite edastamise alternatiivseid viise, mis on määratletud IV liites. Sellistel juhtudel on Eesti Panga poolt salvestatud või trükitud sõnumi versioonil samasugune tõendi väärtus nagu originaalsõnumil olenemata selle vormist.

(4)  Eesti Pank peab täielikku arvestust osalejate poolt esitatud maksejuhiste ja laekunud maksete kohta vähemalt 10 aastat alates selliste maksejuhiste esitamise või maksete laekumise aastale järgnevast aastast, kui seadus ei nõua pikemat säilitamisaega.

(5)  Eesti Panga enda raamatupidamine (olenemata sellest, millisel kandjal seda peetakse) loetakse tõendiks osaleja kohustuste ning faktide ja sündmuste tuvastamisel, millele pooled tuginevad.

 

IX JAOTIS
OSALUSE LÕPETAMINE JA KONTODE SULGEMINE

Artikkel 33 – Osaluse kestvus ja korraline lõpetamine

(1)  Osalemine TARGET2-Eestis kehtib tähtajatult, ilma et see piiraks artikli 34 kohaldamist.

(2)  Osaleja võib lõpetada osalemise TARGET2-Eestis igal ajal, teatades sellest 14 tööpäeva ette, kui ta ei lepi Eesti Pangaga kokku lühemas etteteatamisajas.

(3)  Eesti Pank võib lõpetada osaleja osalemise TARGET2-Eestis igal ajal, teatades sellest kolm kuud ette, kui ta ei lepi selle osalejaga kokku erinevas etteteatamisajas.

(4)  Kui osalemine süsteemis lõpeb, jäävad artiklis 38 sätestatud konfidentsiaalsuskohustused kehtima viie aasta jooksul osalemise lõppemisest alates.

(5)  Osalemise lõppemise korral suletakse asjaomase osaleja maksemooduli kontod kooskõlas artikliga 35.

Artikkel 34 – Osalemise peatamine ja erakorraline lõpetamine

(1)  Osaleja osalemine TARGET2-Eestis lõpetatakse viivitamata ja ilma etteteatamiseta või peatatakse, kui esineb mõni järgmistest probleemsündmustest:

a)    maksejõuetusmenetluse algatamine; ja/või

b)   osaleja ei vasta enam artiklis 4 sätestatud juurdepääsutingimustele.

(2)  Eesti Pank võib etteteatamiseta lõpetada või peatada osaleja osalemise TARGET2-Eestis, kui:

a)    toimub üks või mitu probleemsündmust (mida ei ole osutatud lõikes 1);

b)   osaleja rikub oluliselt ÜT nõudeid;

c)    osaleja ei täida olulist kohustust Eesti Panga ees; ja/või

d)   osaleja on TARGET2 CUG-st välja arvatud või on tema liikmelisus muul viisil lõppenud; ja/või

e)    toimub muu osalejaga seotud sündmus, mis võib Eesti Panga hinnangul ohustada TARGET2-Eesti või muu TARGET2 osasüsteemi üldist stabiilsust, usaldatavust ja ohutust või Eesti Panga võimet täita Eesti Panga seaduses ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesandeid.

(3)  Kasutades lõikest 2 tulenevat kaalutlusõigust võtab Eesti Pank muu hulgas arvesse probleemsündmuse või lõike 2 punktides a kuni c nimetatud sündmuste tõsidust.

(4)      a) Kui Eesti Pank peatab või lõpetab osaleja osalemise TARGET2-Eestis lõigete 1 või 2 alusel, teatab Eesti Pank osalemise peatamisest või lõpetamisest ICM teatega viivitamata sellele osalejale, teistele keskpankadele ja teistele osalejatele.

b)   Kui teine keskpank on Eesti Pangale teatanud osaleja osalemise peatamisest või lõpetamisest teises TARGET2 osasüsteemis, teatab Eesti Pank ICM teatega oma osalejatele viivitamata sellest peatamisest või lõpetamisest.

c)    ICM teate kätte saamisel osalejate poolt loetakse, et neid on osaleja osalemise lõpetamisest/peatamisest TARGET2-Eestis või teises TARGET2 osasüsteemis teavitatud. Osalejad vastutavad kahju eest, mis tuleneb osalejatele, kelle osalemine on peatatud või lõpetatud, määratud maksejuhise edastamisest, kui selline maksejuhis on sisestatud TARGET2-Eestisse pärast ICM teate saamist.

(5)  Kui osaleja osalemine on peatatud, ei võta TARGET2-Eesti sellelt osalejalt vastu uusi maksejuhiseid. Järjekorras olevad maksejuhised, ladustatud maksejuhised või sellise osaleja kasuks esitatud uued maksejuhised lükatakse tagasi.

(6)  Kui osaleja osalus TARGET2-Eestis on peatatud, arhiveeritakse kõik tema laekuvad maksed ja väljuvad maksejuhised ja sisestatakse sisendkontrolli alles pärast seda, kui peatatud osalusega osaleja keskpank on neid selgesõnaliselt aktseptinud.

Artikkel 35 – Maksemooduli kontode sulgemine

(1)  Osalejad võivad sulgeda oma maksemooduli kontosid igal ajal, teatades sellest Eesti Pangale 14 tööpäeva ette.

(2)  Osaluse lõpetamisel vastavalt artiklitele 33 ja 34, sulgeb Eesti Pank asjaomase osaleja maksemooduli kontod pärast seda, kui Eesti Pank on:

a)    arveldanud või tagasi lükanud kõik järjekorras olevad maksejuhised; ja

b)   kasutanud oma pandi- või tagatise- ja tasaarveldusõigust artikli 36 alusel.

 

X JAOTIS
LÕPPSÄTTED

Artikkel 36 – Eesti Panga pandi- või tagatise- ja tasaarveldusõigus

(1)  Eesti Pangal on osaleja maksemooduli kontodel olemasolevate ja tulevaste positiivsete jääkide suhtes pandiõigus, mis tagab poolte õigussuhtest tulenevaid olemasolevaid ja tulevasi nõudeid finantstagatisena. Tagatis tekib ainuüksi asjaolu põhjal, et osaleja maksemooduli kontol on positiivne jääk.

(2)  Eesti Pangal on lõikes 1 nimetatud õigus isegi juhul, kui tema nõuded on tingimuslikud või nende tähtaeg ei ole saabunud.

(3)  Osaleja kinnitab käesolevaga maksemooduli konto omaniku pädevuses, et on teadlik pandiõiguse tekkimisest Eesti Panga kasuks, kelle juures see konto on avatud; käesolev kinnitus tähendab nõustumist finantstagatise andmisega Eesti Pangale asjaõigusseaduse tähenduses. Igasugused panditud maksemooduli kontole makstud summad loetakse ainuüksi maksmise fakti alusel tagasivõtmatult ja tingimusteta pandituks tagatud kohustuste täieliku täitmise tagamiseks.

(4)  Juhul kui:

    a) esineb artikli 34 lõikes 1 osutatud probleemsündmus; või

    b) artikli 34 lõikes 2 osutatud muu sündmus on tinginud osaleja TARGET2-Eestis osalemise lõpetamise või peatamise,

    olenemata osaleja suhtes maksejõuetusmenetluse algatamisest ja osaleja õiguste mis tahes väidetavast loovutamisest, kohtulikust või muust arestimisest või muust käsutamisest, loetakse osaleja kõikide kohustuste tähtaeg ilma ette teatamata ja ilma ühegi ametiasutuse eelneva kinnituseta viivitamata saabunuks. Lisaks tasaarveldatakse osaleja ja Eesti Panga vastastikused kohustused automaatselt ja suurema võlgnevusega pool tasub teisele poolele summade vahe.

(5)  Eesti Pank teatab osalejale viivitamata lõike 4 alusel toimunud tasaarveldusest.

(6)  Eesti Pank võib ilma ette teatamata debiteerida osaleja maksemooduli kontot summa võrra, mille osaleja võlgneb Eesti Pangale seoses õigusliku suhtega osaleja ja Eesti Panga vahel.

Artikkel 37 – Tagatisõigused allkontodel olevate vahendite suhtes

(1)  Eesti Pangal on finantstagatisena käsitletav pandiõigus osaleja allkonto jäägile, mis on avatud kõrvalsüsteemi maksetega seotud maksejuhiste arveldamiseks asjaomase kõrvalsüsteemi ja tema keskpanga vahelise lepingu alusel. See jääk tagab osaleja lõikes 7 osutatud kohustusi Eesti Panga ees seoses vastava arveldusega.

(2)  Kõrvalsüsteemi teate korral (teade „Töötsükli algus“) külmutab Eesti Pank osaleja allkontol oleva jäägi. Külmutamine lõppeb kõrvalsüsteemi teate korral (teade „Töötsükli lõpp“).

(3)  Osaleja allkonto jäägi külmutamise kinnitusega annab Eesti Pank kõrvalsüsteemile garantii makse teostamiseks vastava jäägi ulatuses. Garantii on tagasivõtmatu, tingimusteta ja kuulub maksmisele esimesel nõudmisel. Kui Eesti Pank ei ole kõrvalsüsteemi keskpank, loetakse, et Eesti Pangale on antud juhis anda eespool nimetatud garantii kõrvalsüsteemi keskpangale.

(4)  Kui osaleja suhtes ei toimu maksejõuetusmenetlust, arveldatakse kõrvalsüsteemiga seotud maksejuhised osaleja arvelduskohustuse täitmiseks ilma garantiile toetumata ja ilma tagatisõiguse kasutamiseta osaleja allkonto suhtes.

(5)  Osaleja maksejõuetuse korral on kõrvalsüsteemiga seotud maksejuhis osaleja arvelduskohustuse täitmiseks esimese järjekorra nõue garantiikohustuse kohaselt; seetõttu toimub osaleja allkontolt juhises osutatud summa debiteerimisega (ja kõrvalsüsteemi tehnilise konto krediteerimisega) Eesti Panga garantiikohustuse täitmine ja Eesti Panga tagatisõiguse teostamine osaleja allkonto jäägi suhtes.

(6)  Garantii lõppeb kõrvalsüsteemilt teate saamisega arvelduse teostamise kohta (teade „Töötsükli lõpp“).

(7)  Osaleja on kohustatud hüvitama Eesti Pangale kõik maksed, mis Eesti Pank sellise garantii arvel tegi.

 

Artikkel 38 - Konfidentsiaalsus

(1)  Eesti Pank hoiab saladuses kogu tundliku või salajase teabe, muu hulgas teabe maksete, tehniliste asjaolude või organisatsiooni kohta, mis kuulub osalejale või osaleja klientidele, välja arvatud juhul, kui osaleja või tema klient on andnud kirjaliku nõusoleku teabe avaldamiseks või teabe avaldamine on lubatud või nõutav seaduse alusel.

(2)  Erandina lõikest 1 nõustub osaleja, et Eesti Pank võib avalikustada TARGET2-Eesti töö käigus saadud teavet osaleja või osaleja klientide maksete, tehniliste asjaolude või organisatsiooni kohta teistele keskpankadele või kolmandatele isikutele, kes osalevad TARGET2-Eesti töös, ulatuses, mis on vajalik TARGET2 tõhusaks toimimiseks, või liikmesriikide ja ühenduse järelevalveasutustele ulatuses, mis on vajalik nende avalike ülesannete täitmiseks ega ole vastuolus kohaldatava õigusega. Eesti Pank ei vastuta sellise teabe avalikustamise finantsiliste ja äriliste tagajärgede eest.

(3)  Erandina lõikest 1 võib Eesti Pank kasutada, avalikustada või avaldada teavet osalejate ja osalejate klientide maksete kohta statistilistel, ajaloolistel, teaduslikel või muudel eesmärkidel, kui see ei võimalda otseselt ega kaudselt tuvastada osalejat ega osaleja kliente ning kui see toimub Eesti Panga avalike ülesannete täitmise käigus või teiste avalike üksuste, kellele teave on üle antud, ülesannete täitmise käigus.

(4)  TARGET2-Eesti tööga seotud teavet, millele osalejatel on olnud juurdepääs, võib kasutada ainult ÜT-s sätestatud tingimustel. Osalejad peavad hoidma selle teabe saladuses, kui Eesti Pank ei ole andnud selget kirjalikku nõusolekut teabe avalikustamiseks. Osalejad tagavad, et kolmandad isikud, kellelt nad tellivad, hangivad või kellele nad delegeerivad ülesandeid, mis mõjutavad või võivad mõjutada nende kohustuste täitmist vastavalt ÜT-le, täidavad käesolevas artiklis sätestatud konfidentsiaalsuse nõudeid.

(5)  Maksejuhiste arveldamiseks on Eesti Pank volitatud töötlema ja edastama vajalikke andmeid võrguteenuse osutajale.

Artikkel 39 – Andmekaitse, rahapesu tõkestamine ja seonduvad küsimused

(1)  Eeldatakse, et osalejad teavad ja järgivad kõiki oma kohustusi, mis tulenevad andmekaitset ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist reguleerivatest õigusaktidest, eelkõige rakendades asjakohaseid meetmeid seoses nende maksemooduli kontodel debiteeritavate ja krediteeritavate summadega. Osalejad peavad tutvuma võrguteenuse osutaja andmekogumispõhimõtetega enne võrguteenuse osutajaga lepingulise suhte sõlmimist.

(2)  Eeldatakse, et osalejad on volitanud Eesti Panka saama nende kohta mis tahes teavet kõikidelt sise- ja välismaistelt rahandus- ja järelevalveasutustelt ja majandusorganisatsioonidelt, kui selline teave on vajalik osaleja osalemiseks TARGET2-Eestis.

Artikkel 40 – Teated

(1)  Kui ÜT-s ei ole sätestatud teisiti, edastatakse kõik ÜT kohaselt nõutavad või lubatavad teated tähitud kirjaga, faksiga, kirjalikult või autenditud sõnumiga võrguteenuse osutaja kaudu. Teated Eesti Pangale edastatakse Eesti Panga arvelduste osakonna juhatajale aadressil Estonia pst 13, Tallinn või SWIFT aadressil EPBEEE2XTGT. Teated osalejale saadetakse osaleja aadressil või faksinumbril või SWIFT aadressil, nagu osaleja on Eesti Pangale avaldanud.

(2)  Teate saatmise tuvastamiseks tuleb tõendada, et teade toimetati asjakohasele aadressile või et teadet sisaldav ümbrik oli korrektselt adresseeritud ja postitatud.

(3)  Kõik teated esitatakse eesti keeles ja/või inglise keeles.

(4)  Osalejate suhtes on siduvad kõik Eesti Panga vormid ja dokumendid, mille osalejad on täitnud ja/või allkirjastanud ja mis on edastatud vastavalt lõigetele 1 ja 2 ning mille saamist osalejatelt, nende töötajatelt või esindajatelt võib Eesti Pank mõistlikult eeldada, muuhulgas artikli 8 lõike 2 punktis a nimetatud staatiliste andmete kogumisvormid ja artikli 11 lõike 5 alusel antud teave.

Artikkel 41 – Lepinguline suhe võrguteenuse osutajaga

(1)  ÜT-s nimetatud eesmärkide täitmisel on võrguteenuse osutajaks SWIFT. Iga osaleja sõlmib SWIFTiga eraldi lepingu talle SWIFTi poolt osutatavate teenuste kohta seoses osaleja poolt TARGET2-Eesti kasutamisega. Osaleja ja SWIFTi õigussuhtele kohaldatakse ainult SWIFTi tingimusi.

(2)  Kõik osalejad osalevad ka TARGET2 CUGis vastavalt ühisplatvormi käitavate ja ühisplatvormi SWIFTi teenusehaldurina tegutsevate keskpankade poolt kehtestatud tingimustele. Osaleja vastuvõtmine ja väljaarvamine TARGET2 CUGis jõustub, kui SWIFTi teenusehaldur on teatanud sellest SWIFTile.

(3)  Osalejad järgivad Eesti Panga poolt kättesaadavaks tehtud TARGET2 SWIFTi teenuseprofiili.

(4)  SWIFTi teenused ei kuulu Eesti Panga poolt seoses TARGET2ga osutatavate teenuste hulka.

(5)  Eesti Pank ei vastuta SWIFTi (sealhulgas tema juhtide, personali ja allhankijate) kui SWIFTi teenuste osutaja tegevuse, vigade või tegevusetuse eest ega samuti osalejate poolt SWIFTile juurdepääsu saamiseks valitud võrguteenuse osutajate tegevuse, vigade või tegevusetuse eest.

 

Artikkel 42 – Muudatuste tegemise kord

Eesti Pank võib mis tahes ajal ÜTi, sealhulgas liiteid, ühepoolselt muuta. ÜT, sealhulgas liidete, muudatustest teatatakse osalejale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Kui osaleja ei ole 14 päeva jooksul muudatustest teatamisest esitanud selgeid vastuväiteid, loetakse, et ta on muudatustega nõustunud. Kui osaleja esitab muudatusele vastuväite, on Eesti Pangal õigus viivitamata lõpetada selle osaleja osalemine TARGET2-Eestis ja sulgeda iga tema maksemooduli konto.

Artikkel 43 – Kolmandate isikute õigused

(1)  Osalejad ei või ÜT-st tulenevaid või nendega seotud õigusi, huve, kohustusi, vastutust ega nõudeid üle anda, pantida või tagatiseks anda ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Eesti Panga kirjaliku nõusolekuta.

(2)  ÜT ei ole aluseks ühegi teise üksuse õigustele või kohustustele peale Eesti Panga ja TARGET2-Eesti osalejate.

Artikkel 44 – Kohaldatav õigus, kohtualluvus ja täitmise koht

(1)  Eesti Panga ja TARGET2-Eesti osalejate kahepoolsetele suhetele kohaldatakse Eesti seadust.

(2)  Ilma et see piiraks Euroopa Ühenduste Kohtu pädevust kuulub kõigi lõikes 1 nimetatud suhtest tulenevate vaidluste lahendamine Eesti kohtute ainupädevusse.

(3)  Eesti Panga ja osalejate õigussuhtega seotud toimingute täitmise kohaks loetakse Eesti Panga asukoht.

 

Artikkel 45 – Sätete kehtivus

Kui mõni ÜT säte on kehtetu või muutub kehtetuks, ei mõjuta see teiste ÜT sätete kehtivust.

Artikkel 46 – Siduvus

Osaledes TARGET2-Eestis nõustuvad osalejad automaatselt ÜT kohaldamisega nendevahelistes suhetes ja suhetes Eesti Pangaga.

I liide

Maksejuhiste töötlemise tehniline kirjeldus

Lisaks ÜT-le kehtivad maksejuhiste töötlemise suhtes järgmised reeglid:

1. Infrastruktuuri, võrgu ja formaatide tehnilised nõuded TARGET2-Eestis osalemiseks

(1)  TARGET2 kasutab sõnumite vahetamiseks SWIFTi teenuseid. Igal osalejal on seega vaja ühendust SWIFTi turvalise andmeside võrguga (Secure IP Network, SIPN). Iga osaleja maksemooduli konto tuvastatakse 8- või 11-kohalise BICi abil. Lisaks peab iga osaleja läbima testide seeria ja tõendama oma tehnilist ja töökorralduslikku valmisolekut, enne kui ta võib osaleda TARGET2-Eestis.

(2)  Maksemoodulisse maksejuhiste edastamiseks ja maksesõnumite vahetamiseks kasutatakse SWIFTNet FIN Y-copy teenust. Selleks otstarbeks luuakse SWIFTi kasutajarühm - Closed User Group, CUG. Vastava TARGET2 CUGi maksejuhised suunatakse vahetult vastuvõtvale TARGET2 osalejale, sisestades tema BICi SWIFTNet FIN sõnumi päisesse.

(3)  Kasutada võib järgmisi SWIFTNeti teabe- ja kontrolliteenuseid:

a)    SWIFTNet InterAct;

b)   SWIFTNet FileAct; ja/või

c)    SWIFTNet Browse.

(4)  Osalejate vahelise sõnumivahetuse turvalisus tugineb eranditult SWIFTi sertifitseerimisteenuse infrastruktuuril (PKI). Teave PKI teenuse kohta on saadaval SWIFTi dokumentatsioonis.

(5)  TARGET2 maksesõnumites kasutatakse SWIFTi kahepoolse suhtehalduse teenust RMA (Relationship Management Application) ainult seoses ühisplatvormi tsentraalse BICiga, kuid mitte TARGET2 osalejate vahel.

 

2. Maksesõnumite liigid

(1)  Töödeldakse järgmisi SWIFTNet FIN/SWIFT süsteemi sõnumiliike:

Sõnumiliik	Kasutus	Kirjeldus
MT 103	Kohustuslik	Kliendi maksejuhis
MT 103+	Kohustuslik	Kliendi maksejuhis automaatseks töötlemiseks
MT 202	Kohustuslik	Pankadevaheline maksejuhis
MT 204	Valikuline	Otsedebiteerimiskorraldus
MT 011	Valikuline	Kättesaamise teade
MT 012	Valikuline	Teade saatjale
MT 019	Kohustuslik	Tagasilükkamise teade
MT 900	Valikuline	Debiteerimise kinnitus
MT 910	Valikuline	Krediteerimise kinnitus
MT 940/950	Valikuline	Kontoväljavõte

MT 011, MT 012 ja MT 019 on SWIFT süsteemi sõnumid.

(2)    TARGET2-Eestis registreerimisel peavad osalejad teatama, milliseid valikulisi sõnumiliike nad hakkavad kasutama; erandiks on sõnumid MT 011 ja MT 012, milliste osas võivad osalejad vastavalt vajadusele otsustada, kas nad soovivad neid konkreetsetel juhtudel saada.

(3)    Osalejad peavad järgima SWIFT sõnumi struktuuri ja väljade nõudeid, mis on määratletud SWIFT dokumentatsioonis, arvestades TARGET2 piiranguid, vastavalt kasutaja üksikasjaliku funktsioonikirjelduse (User Detailed Functional Specifications, UDFS) 1. raamatu jaotisele 9.1.2.2.

(4)    Välja sisu kinnitatakse TARGET2-Eesti tasandil vastavalt UDFSi nõuetele.Osalejad võivad omavahel väljade sisu osas kokku leppida erireeglites.Nende erireeglite järgimise suhtes ei teostata TARGET2-Eestis eraldi kontrolli.

3. Unikaalsuse kontroll

1)  Kõik maksejuhised peavad läbima unikaalsuse kontrolli, mille eesmärgiks on lükata tagasi maksejuhised, mis on ekslikult sisestatud rohkem kui üks kord.

2)  Kontrollida tuleb järgmisi SWIFTi sõnumiliikide välju:

Selgitus	SWIFTi sõnumi osa	Väli
Saatja	Põhipäis	LT aadress
Sõnumiliik	Programmipäis	Sõnumiliik
Vastuvõtja	Programmipäis	Sihtaadress
Tehingu viitenumber (transaction reference number, TRN)	Tekstiblokk	:20
Seotud viited	Tekstiblokk	:21
Väärtuspäev	Tekstiblokk	:32
Summa	Tekstiblokk	:32

3)  Kui uue maksejuhise kõik alapunktis 2 kirjeldatud väljad on samad, mis juba aktseptitud maksejuhises, lükatakse uus maksejuhis tagasi.

4. Veakoodid

Kui maksejuhis lükatakse tagasi, saab maksealgataja tagasilükkamise teate (MT 019), milles on tagasilükkamise põhjus näidatud veakoodiga. Veakoodid on määratletud UDFSi jaotises 9.4.2.

5.  Ettemääratud arveldusajad

1)  Varaseima debiteerimise aja määranguga maksejuhistes tuleb kasutada koodi FROTIME.

2)  Hiliseima debiteerimise aja määranguga maksejuhiste puhul võib kasutada kahte võimalust:

a)  koodi REJTIME;kui maksejuhist ei ole võimalik määratud debiteerimisajaks arveldada, tuleb maksejuhis tagasi lükata.

b)  koodi TILTIME;kui maksejuhist ei ole võimalik määratud debiteerimisajaks arveldada, ei lükata maksejuhist tagasi, vaid hoitakse asjakohases järjekorras.

Mõlemal juhul, kui hiliseima debiteerimise aja määranguga maksejuhist ei ole arveldatud 15 minutit enne selles määratud aega, saadetakse selle kohta ICMi kaudu automaatselt teade.

3)  Kui kasutatakse koodi CLSTIME, kohaldatakse makse suhtes sama korda nagu alapunkti 2 alajaotuses b.

6. Maksejuhiste töötlemine sisendkontrollis

1)  Sisendkontrolli sisestatud maksejuhiste suhtes viiakse läbi tasaarvelduskontroll ning vajadusel laiendatud tasaarvelduskontroll, vastavalt alapunktide 2 ja 3 määratlustele, et tagada maksejuhiste kiire ja likviidsussäästlik arveldamine.

2)  Tasaarvelduskontrolli käigus määratakse kindlaks, kas erakorraliste kiirmaksete või asjakohastel juhtudel kiirmaksete järjekorra alguses olevaid makse saaja maksejuhiseid võib tasaarveldada maksja maksejuhisega (edaspidi tasaarveldavad maksejuhised) Kui tasaarveldav maksejuhis ei anna piisavalt vahendeid maksja maksejuhise jaoks sisendkontrollis, tuleb kontrollida, kas maksja maksemooduli kontol on piisavalt vaba likviidsust.

3)  Kui tasaarvelduskontroll ebaõnnestub, võib Eesti Pank kohaldada laiendatud tasaarvelduskontrolli. Laiendatud tasaarvelduskontrolli käigus määratakse kindlaks, kas makse saaja mis tahes järjekordades on tasaarveldavaid maksejuhiseid olenemata nende järjekorda panemise ajast. Kui makse saaja järjekorras on kõrgema prioriteetsusega teistele TARGET2 osalejatele suunatud maksejuhiseid, võib FIFO põhimõttest kõrvale kalduda ainult juhul, kui sellise tasaarveldava maksejuhise arveldamise tulemusel makse saaja likviidsus suureneb.

7. Järjekorras olevate maksejuhiste arveldamine

1)  Järjekorda pandud maksejuhiste käsitlemine sõltub neile maksealgataja poolt antud prioriteedist.

2)  Likviidsuse suurenemisel või järjekorra muutmisel (järjekoha, arveldusaja või prioriteedi muutmine või maksejuhise tühistamine) arveldatakse erakorraliste kiirmaksete ja kiirmaksete järjekorras olevad maksejuhised punktis 6 kirjeldatud tasaarvelduskontrolli abil, alustades järjekorras esimesel kohal olevast maksejuhisest.

3)  Tavaliste maksete järjekorras olevad maksejuhised arveldatakse jooksvalt, lisades arveldamisse erakorralised kiirmaksejuhised ja kiirmaksejuhised, mida ei ole veel arveldatud. Kasutatakse erinevaid optimeerimismehhanisme (algoritme). Kui algoritmi töö õnnestub, siis kaasatud maksejuhised arveldatakse; kui algoritmi töö ebaõnnestub, siis jäävad kaasatud maksejuhised järjekorda. Maksevoogude tasaarveldusele kohaldatakse kolme algoritmi (1 kuni 3). Algoritmi 4 kasutatakse UDFSi jaotises 2.8.1 määratletud arvelduskorra nr 5 puhul kõrvalsüsteemide maksejuhiste arveldamiseks. Kõrvalsüsteemide erakorraliste kiirmaksete arveldamise optimeerimiseks osalejate allkontodel kasutatakse spetsiaalset algoritmi (algoritm 5).

a) Kõikide kahepoolse limiidiga suhete ja mitmepoolse limiidiga suhete osas kasutab Eesti Pank algoritmi 1 („All-or-nothing”) järgmiseks:

i)  iga TARGET2 osaleja maksemooduli konto üldise likviidsuspositsiooni arvutamine; selleks tuleb tuvastada, kas kõikide järjekorras olevate väljuvate ja laekuvate maksejuhiste saldo on negatiivne või positiivne ning, kui see on negatiivne, kontrollida, kas see ületab vastava osaleja vaba likviidsust (likviidsuse saldo moodustab „kogulikviidsuspositsiooni“); ja

ii)  TARGET2 osaleja poolt seoses iga maksemooduli kontoga nõutud limiitide ja reserveerimiste järgimise kontroll.

Kui eelnimetatud arvutuste ja kontrollide tulemus on kõikide TARGET2 osalejate osas positiivne, siis Eesti Pank ja teised asjaomased keskpangad arveldavad kõik maksed üheaegselt vastavate TARGET2 osalejate maksemooduli kontodel.

b) Algoritmi 2 („Partial”) kasutab Eesti Pank järgmiseks:

(i)   iga vastava maksemooduli konto likviidsuspositsiooni, limiitide ja reserveerimiste arvutamine ja kontroll nagu algoritmi 1 puhul, ning

(ii)  maksejuhiste ükshaaval eraldamine, kui ühe või enama vastava maksemooduli konto kogulikviidsuspositsioon on negatiivne, kuni kõikide vastavate maksemooduli kontode kogulikviidsuspositsioon on positiivne.

Seejärel, piisavate vahendite olemasolu korral, arveldavad Eesti Pank ja teised asjaomased keskpangad kõik järelejäänud maksed (välja arvatud eraldatud maksed) üheaegselt vastavate TARGET2 osalejate maksemooduli kontodel.

Maksejuhiste eraldamist alustab Eesti Pank suurima negatiivse kogulikviidsuspositsiooniga TARGET2 osaleja maksemooduli kontost ning madalaima prioriteetsusega maksejuhiste järjekorra lõpust. Valik võib toimuda ainult lühikese aja jooksul, mille kestuse määrab Eesti Pank oma äranägemisel.

c) Algoritmi 3 („multiple“) kasutab Eesti Pank järgmiseks:

i)  TARGET2 osalejate maksemooduli kontode paaride võrdlemiseks, et määrata kindlaks, kas järjekorras olevaid maksejuhiseid on võimalik arveldada nende kahe TARGET2 osaleja maksemooduli konto vaba likviidsuse ning nende poolt kehtestatud limiitide raames (alustades väikseima arvu teineteisele adresseeritud maksejuhistega maksemooduli kontode paarist), ning asjaomased keskpangad kirjendavad need maksed üheaegselt nende kahe TARGET2 osaleja maksemooduli kontodel; ning

ii)  kui alajaotuses i kirjeldatud maksemooduli kontode paari likviidsus ei ole piisav kahepoolse positsiooni rahastamiseks, üksikute maksejuhiste eraldamine, kuni likviidsus on piisav. Sellisel juhul arveldavad asjaomased keskpangad järelejäänud maksed (välja arvatud eraldatud maksed) üheaegselt nende kahe TARGET2 osaleja maksemooduli kontodel.

Pärast alajaotustes i ja ii määratletud kontrollide sooritamist kontrollib Eesti Pank mitmepoolseid arvelduspositsioone (osaleja maksemooduli konto ja teiste TARGET2 osalejate maksemooduli kontode vahel suhetes, millele on seatud mitmepoolne limiit). Sellel eesmärgil kohaldatakse mutatis mutandis alajaotustes i kuni ii kirjeldatud korda.

d) Algoritmi 4 („Partial plus ancillary system settlement”) kasutab Eesti Pank selleks, et teostada sama protseduur mis algoritmi 2 puhul, kuid eraldamata maksejuhiseid, mis on seotud arveldamisega kõrvalsüsteemis (mis arveldab samaaegsuse ja mitmepoolsuse põhimõttel).

e) Algoritmi 5 („ancillary system settlement via sub-accounts”) kasutab Eesti Pank selleks, et teostada sama menetlus mis algoritmi 1 puhul; erinevuseks on, et Eesti Pank käivitab algoritmi 5 kõrvalsüsteemiliidese kaudu ning kontrollib ainul seda, kas osalejate allkontodel on piisavalt vahendeid. Lisaks ei võeta arvesse limiite ega reserveerimisi. Algoritmi 5 kasutatakse ka öise arveldamise ajal.

4) Pärast algoritmide 1 kuni 4 käivitamist võib sisendkontrolli sisestatud maksejuhised siiski arveldada viivitamata sisendkontrollis, kui vastavate TARGET2 osalejate maksemooduli kontode positsioonid ja limiidid võimaldavad nii nende maksejuhiste arveldamist kui ka käimasolevasse optimeerimismenetlusse kaasatud maksejuhiste arveldamist. Kahte algoritmi ei või kasutada üheaegselt.

5) Arveldusperioodi ajal kasutatakse algoritme järjekorras. Kui samal ajal ei ole ootel kõrvalsüsteemide samaaegset mitmepoolset arveldamist, on järjekord järgmine:

a)   algoritm 1

b)   kui algoritm 1 ei ole tulemuslik, siis algoritm 2,

c)   kui algoritm 2 ei ole tulemuslik, siis algoritm 3, või kui algoritm 2 on tulemuslik, korratakse algoritmi 1.

Kui samal ajal on ootel kõrvalsüsteemide samaaegne mitmepoolne arveldamine (arvelduskord nr 5), tuleb kasutada algoritmi 4.

6) Algoritme tuleb kasutada paindlikult, arvestades ettemääratud viivitust erinevate algoritmide kasutamise vahel, et tagada kahe algoritmi kasutamise vähim intervall.Ajalist järgnevust juhitakse automaatselt. Manuaalne sekkumine peab olema võimalik.

7) Kui maksejuhise töötlemine algoritmiga on alanud, ei või selle asukohta järjekorras muuta (ümber järjestada) ega maksejuhist tühistada. Maksejuhiste muutmise või tühistamise nõuded tuleb jätta järjekorda, kuni algoritm on lõpetanud. Kui vastav maksejuhis on algoritmi käitamise ajal arveldatud, lükatakse maksejuhise muutmise või tühistamise nõuded tagasi. Kui maksejuhist ei ole arveldatud, võetakse osaleja nõue viivitamata arvesse.

8. ICMi kasutamine

1)    ICMi võib kasutada teabe saamiseks ja likviidsuse juhtimiseks. Teabe saamiseks ja kontrollmeetmete kasutamiseks tuleb tehnilise lahendusena kasutada SWIFTi turvalist andmeside võrku (SIPN).

2)    ICMi kaudu võib saada ainult teavet jooksva päeva kohta, välja arvatud ladustatud maksejuhiseid ning staatilisi andmeid puudutav teave. Teabeaknad on ainult inglise keeles.

3)    Teavet antakse „nõudmiseni” („pull“) režiimis, mis tähendab, et iga osaleja peab ise teavet nõudma.

4)    ICMi kasutamisel on võimalikud järgmisel režiimid:

a)    rakenduselt-rakendusele režiim (application-to-application mode, A2A)

A2A režiimis vahetatakse teavet ja sõnumeid maksemooduli ja osaleja rakendusprogrammi vahel. Osaleja peab seetõttu tagama, et tal on XML vormis sõnumite (nõuded ja vastused) vahetamiseks ICM-iga standardliidese kaudu kasutusel asjakohane rakendusprogramm. Täpsemad detailid on esitatud UDFSi 4. raamatus ning ICMi kasutaja käsiraamatus (ICM User Handbook).

b)   kasutajalt-rakendusele režiim (user-to-application mode, U2A)

U2A võimaldab osaleja ja ICMi otsesuhtlust. Teave kuvatakse personaalarvutis töötavas veebilehitsejas (SWIFT Alliance WebStation). Et saada SWIFT Alliance WebStation’i kaudu juurdepääsu U2A-le peab arvutisüsteem võimaldama „küpsiseid” („cookies“) ja JavaScripti. Lähemad üksikasjad on esitatud ICMi kasutaja käsiraamatus.

5)    Igal osalejal peab olema vähemalt üks SWIFT Alliance WebStation, et saada U2A kaudu juurdepääs ICMile.

6)    ICMi juurdepääsuõigused antakse SWIFTi staatusepõhise juurdepääsuhalduri (‘Role Based Access Control’) kaudu. Osalejad võivad kasutada SWIFTi Non Repudiation of Emission (NRE) teenust, mis võimaldab XML teate saajatel tõendada, et vastavat teadet ei ole muudetud.

7)    Osaleja tehniliste probleemide korral, kui ta ei saa ühtegi maksejuhist esitada, võib ta ICMi vahendusel teostada ettevalmistatud kindlasummalisi ja eriolukorra varumakseid. Eesti Pank peab andma vastava võimaluse osaleja taotluse korral.

8)    Osalejad võivad ICMi kasutada ka likviidsuse ülekandmiseks:

a)    oma maksemooduli kontolt väljaspool maksemoodulit asuvale kontole;

b)   maksemooduli konto ja osaleja allkontode vahel; ja

c)    maksemooduli kontolt kõrvalsüsteemi poolt hallatavale peegelduvale kontole.

9.   UDFS ja ICMi kasutaja käsiraamat

Lähemad üksikasjad ja näited eeltoodud reeglite kohta on UDFSis ja ICMi kasutaja käsiraamatus, mida aeg-ajalt ajakohastatakse ning mis avaldatakse Eesti Panga kodulehel ja EKP kodulehel inglise keeles.

II liide

Target2 hüvitussüsteem

1.   Üldpõhimõtted

a) TARGET2 talitlushäire korral võivad otseosalejad esitada hüvitisenõudeid käesolevas liites sätestatud TARGET2 hüvitussüsteemi kohaselt.

b) Kui EKP nõukogu ei ole teisiti otsustanud, ei kohaldata TARGET2 hüvitussüsteemi, kui TARGET2 talitlushäire tuleneb välistest asjaoludest, mille esinemine mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei olene asjaomasest keskpangast, või tuleneb kolmandate isikute tegevusest või tegevusetusest.

c) TARGET2 hüvitussüsteem on ainus hüvitamismenetlus, mida pakutakse TARGET2 talitlushäire korral. Osalejad võivad siiski kasutada ka muid seaduslikke võimalusi kahju hüvitamise nõuete esitamiseks. Kui osaleja nõustub TARGET2 hüvitussüsteemi kohaselt esitatud hüvitisepakkumusega, loetakse see osaleja suhtes tagasivõtmatuks kokkuleppeks, millega ta ühtlasi loobub kõikidest (sealhulgas kaudse kahju hüvitamise) nõuetest, mis tal võivad olla mis tahes keskpanga vastu seoses maksejuhistega, millega seoses ta võttis vastu hüvitise, ning kinnitab, et tema poolt vastava hüvitise summa saamine lahendab need nõuded täielikult ja lõplikult. Osaleja vabastab asjaomase keskpanga TARGET2 hüvitussüsteemi alusel saadud summa ulatuses mistahes hilisematest nõuetest, mida võivad esitada teised osalejad või kolmandad isikud seoses asjaomase maksejuhise või maksega.

d) Hüvitisepakkumuse tegemine ei tähenda, et Eesti Pank või mõni muu keskpank võtab endale vastutuse talitlushäire eest.

2. Hüvitisepakkumuse tingimused

a) Maksja võib esitada halduskulu ja intressi hüvitamise nõude, kui TARGET2 talitlushäire tõttu:

i)  jäi maksejuhis selle vastuvõtmise tööpäeval arveldamata; või

ii)  üleminekuperioodil saab maksja tõendada, et kavatses maksejuhise TARGET2-Eestisse sisestada, kuid ei saanud seda teha seoses TARGET2-le veel üle minemata siseriikliku reaalajalise brutoarveldussüsteemi maksete saatmiste peatamisega.

b) Makse saaja võib esitada halduskulu hüvitamise nõude, kui ta ei saanud TARGET2 talitlushäire tõttu makset, mille ta pidi saama talitlushäire esinemise päeval. Makse saaja võib järgmistel juhtudel esitada ka intressi hüvitamise nõude:

i)  laenamise püsivõimalusega osalejad: kui makse saaja pidi TARGET2 talitlushäire tõttu kasutama laenamise püsivõimalust; ja/või                        

ii) kõik osalejad: refinantseerimiseks oli tehniliselt võimatu kasutada rahaturgu või selline refinantseerimine oli võimatu muudel objektiivselt mõistlikel põhjustel.

3. Hüvitise arvutamine

a) Hüvitisepakkumus maksjale:

i) halduskuluhüvitis esimese töötlemata jäänud maksejuhise eest on 50 eurot, iga järgmise nelja sellise maksejuhise eest 25 eurot ning kõikide järgmiste selliste maksejuhiste eest 12.50 eurot. Iga makse saaja osas arvutatakse halduskuluhüvitis eraldi;

ii) intressihüvitise määramiseks kasutatakse päevapõhist intressimäära. Selliseks baasmääraks on kas EONIA intressimäär (euro overnight index average) või laenamise püsivõimaluse intressimäär, olenevalt sellest, kumb on madalam.    Baasmäära kohaldatakse TARGET2 talitlushäire tõttu töötlemata jäänud maksejuhise summale sellise perioodi iga päeva suhtes, mis algab maksejuhise sisestamise päevast või punkti 2 alapunkti a alajaotuses ii osutatud maksejuhiste puhul kavandatud sisestamise kuupäevast ning lõpeb kuupäeval, mil maksejuhis oli või oleks pidanud olema edukalt arveldatud. Hüvitise arvutamisel arvatakse hüvitisesummast maha kogu tulu, mis on saadud arveldamata maksejuhiste vahendite hoiustamisest eurosüsteemis;

iii) intressihüvitist ei maksta, kui arveldamata maksejuhiste vahendid paigutati turule või neid kasutati kohustusliku reservi nõude täitmiseks vastavas paigutamise või kasutamise ulatuses.

b) Hüvitisepakkumus makse saajale:

i) halduskuluhüvitis esimese töötlemata jäänud maksejuhise eest on 50 eurot, iga järgmise nelja sellise maksejuhise eest 25 eurot ning kõikide järgmiste selliste maksejuhiste eest 12.50 eurot. Iga makse saaja osas arvutatakse halduskuluhüvitis eraldi;

ii) intressihüvitise määramiseks kasutatakse alapunkti a alajaotuses ii sätestatud meetodit, välja arvatud asjaolu, et intressihüvitise määraks on laenamise püsivõimaluse intressimäära ja baasmäära vahe ning seda arvutatakse summalt, mille ulatuses TARGET2 talitlushäire tõttu kasutati laenamise püsivõimalust.

4.  Menetluskord

a) Hüvitisenõue esitatakse Eesti Panga kodulehel olevas nõudevormis inglise keeles (vt www.eestipank.ee). Maksjad esitavad eraldi nõudevormi iga makse saaja kohta ning makse saajad esitavad eraldi nõudevormi iga maksja kohta. Lisada tuleb piisav lisateave ja dokumendid, mis tõendavad nõudevormil esitatud teavet. Ühe makse või maksejuhise kohta võib esitada ainult ühe nõude.

b) Osalejad esitavad oma nõudevormid Eesti Pangale nelja nädala jooksul TARGET2 talitlushäirest. Kui Eesti Pank nõuab lisateavet või -tõendeid, esitatakse need kahe nädala jooksul alates vastava nõude esitamisest.

c) Eesti Pank vaatab nõuded läbi ja edastab need EKP-le. Kui EKP nõukogu ei ole otsustanud teisiti ja teatanud sellest osalejatele, hinnatakse kõiki vastuvõetud nõudeid hiljemalt neljateistkümne nädala möödudes TARGET2 talitlushäirest.

d) Eesti Pank teatab alapunktis c nimetatud hindamise tulemuse asjaomastele osalejatele. Kui hindamisest tuleneb hüvitisepakkumus, peavad asjaomased osalejad nelja nädala jooksul alates sellise pakkumuse edastamisest selle pakkumuse tagasi lükkama või vastu võtma iga makse või maksejuhisega seotud iga nõude osas, kirjutades alla vormikohasele nõustumuskirjale, mille vorm on avaldatud Eesti Panga kodulehel (vt www.eestipank.ee). Kui Eesti Pank ei ole nelja nädala jooksul sellist nõustumuskirja saanud, loetakse hüvitisepakkumus asjaomaste osalejate poolt tagasi lükatuks.

e) Eesti Pank teeb hüvitisemaksed, kui on saanud TARGETis osaleja nõustumuskirja. Hüvitisemaksele ei lisandu intressi.

III liide

Õigusvõime hinnangu ja õiguskeskkonna hinnangu nõuded

TARGET2-Eesti osalejate õigusvõime hinnangu nõuded

 

 

Eesti Pank

Estonia pst 13

15095

Eesti

 

 

[koht], [kuupäev]

 

 

Lugupeetud härra või proua,

Meile kui [osaleja, TARGET2-Eesti liikmelisuse taotleja või nende filiaali nimi] (edaspidi osaleja) [koosseisulisele või lepingulisele] õigusnõustajale [jurisdiktsioon, milles osaleja on asutatud; (edaspidi jurisdiktsioon)] õigusega seonduvates küsimustes esitati taotlus anda käesolev hinnang seoses osaleja osalemisega TARGET2-Eestis (edaspidi süsteem).

Hinnang piirdub [jurisdiktsioon] õigusaktidega, mis kehtivad hinnangu andmise kuupäeval. Me ei ole uurinud käesoleva hinnangu andmiseks ühegi teise jurisdiktsiooni õigusakte ning ei anna ega mööna seoses selliste õigusaktidega ühtki seisukohta. Iga alljärgnev väide ja hinnang on [jurisdiktsioon] õiguse kohaselt võrdselt õige ja kehtiv olenemata sellest, kas osaleja tegutseb maksejuhiseid esitades ja makseid saades oma peakontori või ühe või mitme filiaali kaudu, mis asuvad [jurisdiktsioon]-s või sellest väljaspool.

 

I.    UURITUD DOKUMENDID

Hinnangu andmiseks oleme uurinud järgmisi dokumente:

1)   osaleja kehtiva või kehtivate [asutamisdokumentide] tõestatud ärakiri või ärakirjad;

2)   [kui kohaldub] [äriregistri] väljavõte ja [kui kohaldub] [krediidiasutuste registri või muu sarnase registri] väljavõte;

3)   [ulatuses, mis kohaldub] ärakiri osaleja litsentsist või muust dokumendist, mis tõendab tema õigust osutada pangandus-, investeerimis-, rahaülekande- või muid finantsteenuseid [jurisdiktsioonis];

4)   [kui kohaldub] ärakiri osaleja juhatuse või muu juhtorgani otsusest [kuupäev], [aasta], mis tõendab osaleja nõusolekut järgida allpool nimetatud süsteemidokumente,

5)   [advokaadivolikirjad ja muud dokumendid, mis tõendavad allpool nimetatud süsteemidokumentidele allakirjutamise õigust osaleja nimel] ja kõiki muid dokumente, mis käsitlevad osaleja põhikirja, volitusi ja lube, mida on vaja või mis on kohased käesoleva hinnangu andmiseks (edaspidi osaleja dokumendid).

Hinnangu andmiseks oleme samuti uurinud:

1)   Eesti Panga presidendi määrust „TARGET2-Eesti reeglite kinnitamine“ koos juurdekuuluvate liidetega (edaspidi eeskirjad),

2)   Eesti Panga ja osaleja vahel sõlmitud liitumislepingut TARGET2-Eestiga liitumiseks (edaspidi liitumisleping) ja muid dokumente, mis korraldavad süsteemi ja/või suhteid osaleja ja teiste süsteemis osalejate vahel ning suhteid süsteemis osalejate ja Eesti Panga vahel.

Eeskirjade ja liitumislepingu kohta kasutatakse edaspidi nimetust süsteemidokumendid (ja koos osaleja dokumentidega dokumendid).

II.    EELDUSED

Hinnang põhineb dokumentide osas järgmistel eeldustel:

1)   meile esitatud süsteemidokumendid on originaalid või tõesed ärakirjad;

2)   süsteemidokumentide tingimused ning neist tulenevad õigused ja kohustused on kehtivad ja õiguslikult siduvad Eesti õiguse kohaselt, mida süsteemidokumentide sisu alusel tuleb nendele kohaldada, ning Eesti õiguse valik süsteemidokumentidele kohaldatavaks õiguseks on Eesti õiguse kohaselt kehtiv;

3)   osaleja dokumendid on asjakohased isikud nende pädevuse ja volituste piires kehtivalt vormistanud, kinnitanud, vastu võtnud või rakendanud ning kohastel juhtudel esitanud,

4)   osaleja dokumendid on siduvad nende adressaatidele ning ühtegi nende tingimust ei ole rikutud.

III.    HINNANGUD OSALEJALE

A.   Osaleja on nõuetekohaselt asutatud ja registreeritud või tal on [jurisdiktsioon] õiguse kohane muu korrektne juriidilise isiku staatus.

B.   Osalejal on kõik temale kui juriidilisele isikule vajalikud volitused, et täita temale kohustuslikest süsteemidokumentidest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

C.   Osalejale kohustuslike süsteemidokumentide vastuvõtmine või rakendamine ja neist tulenevate õiguste ning kohustuste täitmine ei riku osalejale või osaleja dokumentidele kohaldatavat [jurisdiktsioon] õigusakti.

D.   Ühegi osalejale kohustusliku süsteemidokumendi vastuvõtmiseks, kehtivuseks, täitmisele pööramiseks või sellest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamiseks ei ole vaja täiendavat volitamist, heakskiitu, nõusolekut, taotlust, registreerimist, notariaalset ega muud kinnitust.

E.   Osaleja on teinud kõik äriõiguslikud toimingud ning võtnud muud meetmed, mis on [jurisdiktsioon] õiguse kohaselt vajalikud, et tagada tema süsteemidokumentidest tulenevate kohustuste seaduslikkus, kehtivus ja siduvus.

Hinnang kehtib selle andmise kuupäevast ning on adresseeritud ainult Eesti Pangale ja [osaleja]-le. Ükski teine isik ei või käesolevat hinnangut kasutada, hinnangu sisu ei või avaldada meie eelneva kirjaliku nõusolekuta ühelegi isikule peale adressaatide ning nende õigusnõustajate; erandiks on Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvad riikide keskpangad ning [[jurisdiktsioon] [RKP/asjakohased haldusasutused]].

 

Lugupidamisega

 

(allkiri)

Euroopa Majanduspiirkonda mitte kuuluvate TARGET2-Eesti osalejate õiguskeskkonna hinnangu nõuded

 

 

Eesti Pank

Estonia pst 13

15095

Eesti

 

 

[koht], [kuupäev]

 

 

Lugupeetud härra või proua,

Meile kui [osaleja, TARGET2-Eesti liikmelisuse taotleja või nende filiaali nimi] (edaspidi osaleja) lepingulisele õigusnõustajale [jurisdiktsioon, milles osaleja on asutatud] (edaspidi jurisdiktsioon) õigusega seonduvates küsimustes esitati taotlus anda käesolev hinnang [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt osaleja osalemise tõttu TARGET2-Eestis (edaspidi süsteem). Viited [jurisdiktsiooni] õigusaktidele hõlmavad kõiki [jurisdiktsioon] asjakohaseid õigusakte. Me anname käesolevaga hinnangu [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt eelkõige osaleja kui EMPst väljaspool asutatud juriidilise isiku suhtes seoses tema õiguste ja kohustustega, mis tulenevad allpool nimetatud süsteemidokumentidest.

Hinnang piirdub [jurisdiktsiooni] õigusaktidega, mis kehtivad hinnangu andmise kuupäeval. Hinnangu andmiseks ei ole me uurinud ühegi teise jurisdiktsiooni õigusakte, ning me ei anna ega mööna seoses kõnealuste õigusaktidega ühtki seisukohta. Eeldame, et teiste jurisdiktsioonide õigusaktidest ei tulene midagi, mis võiks hinnangut mõjutada.

1.   UURITUD DOKUMENDID

Hinnangu andmiseks oleme uurinud järgmisi dokumente ning muid dokumente, mida oleme pidanud vajalikuks või asjakohaseks:

1)   Eesti Panga presidendi määrus „TARGET2-Eesti reeglite kinnitamine“ koos juurdekuuluvate liidetega (edaspidi eeskirjad),

2)   Eesti Panga ja osaleja vahel sõlmitud liitumisleping TARGET2-Eestiga liitumiseks (edaspidi liitumisleping) ja muud dokumendid, mille alusel korraldatakse süsteemi, suhteid osaleja ja teiste süsteemis osalejate vahel ning suhteid süsteemis osalejate ja Eesti Panga vahel.

Eeskirjadele ja punktis 2 nimetatud dokumentidele osutatakse edaspidi kui süsteemidokumentidele.

2.   EELDUSED

Hinnangu andmiseks oleme seoses süsteemidokumentidega eeldanud, et:

1)   asjakohased isikud on süsteemidokumendid oma pädevuse ja volituste piires vormistanud, vastu võtnud ja kehtivalt kinnitanud või rakendanud ning kohastel juhtudel esitanud;

2)   süsteemidokumentide tingimused ning neist tulenevad õigused ja kohustused on kehtivad ja õiguslikult siduvad Eesti õiguse kohaselt, mida süsteemidokumentide sisu alusel tuleb nende puhul kohaldada, ning Eesti õiguse kohaldamine süsteemidokumentidele on Eesti õigusega kooskõlas;

3)   osalejatel süsteemis, mille kaudu edastatakse mis tahes maksejuhiseid või saadakse makseid või mille kaudu täidetakse süsteemidokumentidest tulenevaid mis tahes õigusi või kohustusi, on seaduslik õigus või litsents osutada rahaülekandeteenuseid kõikides asjakohastes jurisdiktsioonides;

4)   meile ärakirjade või näidistena esitatud dokumendid vastavad originaalidele.

3.   HINNANG

Eelnevast tulenevalt ja alljärgnevaid märkusi arvestades anname järgmise hinnangu.

3.1   Õiguskeskkonna spetsiifilised asjaolud [vajalikus ulatuses]

Järgmised [jurisdiktsioon] õigusega seotud spetsiifilised asjaolud on kooskõlas süsteemidokumentidega ega välista süsteemidokumentidest tulenevaid osaleja kohustusi: [jurisdiktsiooni spetsiifiliste asjaolude kirjeldus].

3.2   Maksejõuetusega seotud üldküsimused

3.2.a  Maksejõuetusmenetluse liigid

Maksejõuetusmenetluse liigid (sealhulgas kompromiss ja tervendamine), mis käesoleva hinnangu tähenduses hõlmavad kõiki menetlusi osaleja vara ja kõikide osaleja [jurisdiktsioonis] asuvate filiaalide suhtes, mida võidakse osaleja suhtes [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt rakendada, on järgmised:[menetluste loetelu originaalkeeles ja inglise keeles] (edaspidi ühiselt maksejõuetusmenetlus).

Lisaks maksejõuetusmenetlusele võib osaleja, tema vara või iga tema [jurisdiktsioonis] filiaali puhul kohaldada [nimetada kohaldatavad moratooriumid või muud menetlused, mille alusel võidakse peatada maksed osalejalt ja osalejale, kohaldatakse nende maksetele piiranguid või muid meetmeid; originaalkeeles ja inglise keeles] (edaspidi ühiselt menetlused).

3.2.bMaksejõuetust käsitlevad rahvusvahelised lepingud

[jurisdiktsioon] või [jurisdiktsiooni] piirkond on järgmiste maksejõuetust käsitlevate rahvusvaheliste lepingute pool: [kui kohaldub, osutada asjaoludele, mis mõjutavad või võivad mõjutada käesolevat arvamust].

3.3   Süsteemidokumentide täitmisele pööratavus

Järgnevat arvesse võttes on [jurisdiktsiooni] õiguse alusel kõik süsteemidokumentide sätted siduvad ja täitmisele pööratavad neis sätestatud tingimuste kohaselt eelkõige osaleja vastu maksejõuetusmenetluse algatamise korral.

Eelkõige anname järgmise hinnangu.

3.3.a  Maksejuhiste töötlemine

Eeskirjade hulka kuuluvate TARGET2-Eestis osalemise ühtsete tingimuste (edaspidi ÜT) sätted maksejuhiste töötlemise kohta on kehtivad ja täitmisele pööratavad. Eelkõige on kehtivad, siduvad ja täitmisele pööratavad kõik eespool nimetatud sätete alusel töödeldud maksejuhised [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt. ÜT § 22 alusel määratakse täpne ajahetk, millal süsteemi edastatud osaleja maksejuhis muutub täitmisele pööratavaks ja tagasivõtmatuks ning on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtiv, siduv ja täitmisele pööratav.

3.3.bEesti Panga ülesannete täitmise pädevus

Maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamine osaleja vastu ei mõjuta süsteemidokumentidest tulenevat Eesti Panga pädevust ega volitusi. [Kinnitada [asjakohasel juhul], et: sama hinnang kehtib ka kõikide teiste üksuste (nt võrguteenuste osutaja) kohta, kes osutavad osalejale teenuseid, mida on otseselt vaja ja mida nõutakse süsteemis osalemiseks.]

3.3.c  Probleemsündmuse esinemise korral rakendatavad õiguskaitsevahendid

Eeskirjade sätted, millega reguleeritakse nõuete ennetähtaegset täitmist, nõuete tasaarveldust osaleja deposiitide arvel, pandi või tagatise täitmisele pööramist, osalemise peatamist ja lõpetamist, kohustuse rikkumisega seotud viivisenõudeid ning lepingute ja tehingute lõpetamist on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt asjakohastel juhtudel osaleja puhul kehtivad ja täitmisele pööratavad.

3.3.dPeatamine ja lõpetamine

[Jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtivad osaleja puhul ja pööratakse asjakohastel juhtudel täitmisele ÜT sätted osaleja süsteemis osalemise peatamise ning lõpetamise kohta süsteemidokumentides sätestatud tähenduses, kui tema vastu algatatakse maksejõuetusmenetlus, osalejaga kaasneb süsteemirisk, tal esineb tõsiseid talitlusprobleeme või muude rikkumiste korral.

3.3.e  Sanktsioonid

[Jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtivad ja pööratakse asjakohastel juhtudel täitmisele eeskirjade sätted sanktsioonide kohta osaleja puhul, kes ei tagasta tähtajaks päevasisest või, asjakohastel juhtudel, üleöölaenu.

3.3.f  Õiguste ja kohustuste üleandmine

Osaleja õigusi ja kohustusi ei saa loovutada, muuta ega muul viisil üle anda kolmandatele isikutele ilma Eesti Panga eelneva kirjaliku loata.

3.3.g  Kohaldatav õigus ja kohtualluvus

[Jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtivad ja pööratakse osaleja puhul täitmisele ÜT sätted kohaldatava õiguse, vaidluste lahendamise korra, kohtualluvuse ja kohtukutsete kohta.

3.4   Tagasivõidetavad tehingud

Oleme seisukohal, et ühtegi süsteemidokumentidest tulenevat kohustust ega selle täitmist või järgimist enne maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamist osaleja vastu ei saa [jurisdiktsioon] õiguse kohaselt tunnistada eespool nimetatud menetlustes tagasivõidetava tehinguna või muul põhjusel kehtetuks.

Eelnevat piiramata oleme eelkõige seisukohal, et see kehtib iga maksejuhise puhul, mis osaleja on süsteemis edastanud. Oleme seisukohal, et ÜT tingimused, millega sätestatakse maksejuhiste täitmisele pööratavus ja tagasivõtmatus, kehtivad ja pööratakse täitmisele [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt. Osaleja edastatud ja ÜT kohaselt arveldamiseks vastu võetud maksejuhist ei saa [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt tunnistada maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamisel tagasivõidetava tehinguna või muul põhjusel kehtetuks.

3.5   Arestimine

Kui osaleja võlausaldaja nõuab [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kohtult, valitsus- või muult pädevalt ametiasutuselt osaleja varale võõrandamiskeeldu, muud eraõiguslikku või avalik-õiguslikku menetlust, mille eesmärk on avaliku huvi või osaleja võlausaldajate kaitse, või vara arestimist (edaspidi arestimine), oleme järgmisel seisukohal: [analüüs ja põhjendused].

3.6   Tagatised

3.6.a  Õiguste või hoiuste loovutamine tagatise andmiseks, pant, tagasiostutehing ja/või garantii

[Jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtib ja pööratakse täitmisele loovutamine tagatise andmise eesmärgil. Eelkõige kehtib ja pööratakse täitmisele pandi andmine või tagatistehing [kokkulepe keskpangaga] [jurisdiktsioon] õiguse kohaselt. Kui osalejal on süsteemiga liitumiseks vaja teise juriidilise isiku garantiid, on see osaleja seisundist sõltumata garandile siduv ja täielikult tema vastu täitmisele pööratav ilma garantiisumma piiranguta.

3.6.bTagatise käsutajate, pandipidajate või tagasiostuõiguse teostajate eelistamine teiste võlausaldajate ees

Kui osaleja vastu algatatakse maksejõuetusmenetlus või menetlused, tagatakse osaleja tagatise andmiseks loovutatud nõuete või panditud varaga kõigepealt Eesti Panga või teiste süsteemis osalejate nõuded muude võlausaldajate nõuetega võrreldes. Kõnealusele tagatisele ei kohaldata muude võlausaldajate kasuks kehtivaid prioriteete ega eelisnõudeõigusi.

3.6.c  Tagatise täitmisele pööramine

Maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamise korral osaleja vastu on teistel süsteemis osalejatel ja Eesti Pangal kui tagatise käsutajatel, pandipidajatel või tagasiostuõiguse teostajatel eeskirjade kohaselt täielik õigus pöörata tagatud nõue Eesti Panga vahendusel täitmisele tagatise arvel ja nõuda sisse osaleja õigusi või varasid.

3.6.dVormi- ja registreerimisnõuded

     [Jurisdiktsiooni] õiguses puuduvad vorminõuded osaleja õiguste või vara loovutamise teel tagatiseks andmise, pandiks andmise või tagasiostuõigusega müügilepingu sõlmimise ja täitmisele pööramise kohta ning [loovutamine tagatise, pandi või tagasiostu eesmärgil või, kui kohaldub, üksikasjad asjakohase (loovutamise, pandi või repo kohta, kui need on)] eesmärgil ei nõuta nende registreerimist või avaldamist üheski [jurisdiktsiooni] pädevas kohtus, haldus-, justiits- või muus ametiasutuses.

3.7   Filiaalid [ulatuses, mis on kohaldatav]

3.7.a  Käesolev hinnang kehtib tegutsemisel filiaalide kaudu

     Iga eespool esitatud väide ja hinnang osaleja kohta on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt võrdselt õige ja kehtiv ka siis, kui osaleja tegutseb oma ühe või mitme filiaali kaudu, mis on asutatud väljaspool [jurisdiktsiooni].

3.7.b Kooskõla õigusega

     Kui osaleja filiaal täidab ja järgib süsteemidokumentidest tulenevaid õigusi ja kohustusi ning esitab, edastab või võtab vastu maksejuhiseid, ei riku kõnealune tegevus ühelgi viisil [jurisdiktsiooni] õigust.

3.7.c Nõutavad load

     Selleks, et osaleja filiaal täidaks ja järgiks süsteemidokumentidest tulenevaid õigusi ja kohustusi ning esitaks, edastaks ja võtaks vastu maksejuhiseid, ei ole vaja ühegi [jurisdiktsiooni] pädeva kohtu, haldus-, justiits- või muu ametiasutuse täiendavat luba, kooskõlastust, heakskiitu, avaldust, registreerimist, notariaalset ega muud kinnitamist.

Hinnang kehtib selle andmise kuupäevast ning on adresseeritud ainult Eesti Pangale ja [osalejale]. Ükski teine isik ei või hinnangut kasutada ega selle sisu avaldada meie eelneva kirjaliku nõusolekuta ühelegi isikule peale adressaatide ning nende õigusnõustajate; erandiks on Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvad riikide keskpangad ning [[jurisdiktsioon] [RKP/asjakohased haldusasutused]].

 

Lugupidamisega

 

 

 

(allkiri)

IV liide

Talitluspidevuse ja eriolukorra meetmed

 

1.    Üldsätted

a)    Käesolev liide sätestab Eesti Panga ja osalejate või kõrvalsüsteemide vahelise töökorralduse meetmed olukorras, kus üks või mitu ühisplatvormi komponenti või andmesidevõrk ei tööta, neid mõjutab ebatavaline välissündmus või juhul, kui talitlushäire mõjutab mistahes osalejat või kõrvalsüsteemi.

b)   Kõik käesolevas liites olevad viited konkreetsetele ajahetkedele tähendavad Euroopa Keskpanga aega, s.t kohalikku aega EKP asukohas.

2.    Talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmed

(a)  Kui toimub ebatavaline välissündmus ja/või ühisplatvormi või andmesidevõrgu rike, mis mõjutab TARGET2 normaalset tööd, on Eesti Pangal õigus võtta talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmeid.

(b)  TARGET2s on kasutusel järgmised talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmed:

(i)   ühisplatvormi käitamise üleviimine teise asukohta;

(ii)   ühisplatvormi tööaja muutmine; ja

(iii)  punkti 6 alapunktides c ja d määratletud väga oluliste ja oluliste maksete eriolukorras töötlemise alustamine.

(c)  Eesti Pangalon seoses talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmetega täielik voli otsustada, kas ja milliseid meetmeid maksejuhiste arveldamiseks võtta.

3.    Sündmusest teatamine

a)    Teave ühisplatvormi rikke ja/või ebatavalise välissündmuse kohta edastatakse osalejatele tavaliste riigisiseste sidekanalite, ICMi ja T2ISi kaudu. Eelkõige peavad osalejatele saadetavad teated sisaldama järgmist teavet:

(i)   sündmuse kirjeldus;

(ii)   oodatav töötluse edasilükkamise aeg (kui see on teada);

(iii)     teave juba võetud meetmete kohta; ja

(iv)     soovitused osalejatele.

b)   Lisaks võib Eesti Pank teatada osalejatele mis tahes toimunud või oodatavast sündmusest, mis võib TARGET2 normaalset tööd mõjutada.

4.    Ühisplatvormi käitamise üleviimine teise kohta

a)    Kui toimub mõni punkti 2 alapunktis a nimetatud sündmus, võib ühisplatvormi käitamise üle viia teise asukohta samas või teises piirkonnas.

b)   Kui ühisplatvormi käitamine viiakse üle teise piirkonda, kohustuvad osalejad tegema kõik endast oleneva, et taastada oma positsioonid seisuga, mis neil oli rikke või ebatavalise välissündmuse toimumishetkel, ning anda Eesti Pangale selle kohta kogu asjakohane teave.

5.    Tööaja muutmine

a)    TARGET2 arveldusperioodi võib pikendada või uue tööpäeva algust edasi lükata. TARGET2 pikendatud tööaja korral töödeldakse maksejuhiseid ÜT-ga ettenähtud üldises korras, arvestades käesolevast liitest tulenevate erisustega.

b)   Kui päeva jooksul esinenud ühisplatvormi rike on enne kella 18.00 kõrvaldatud, võib arveldusperioodi pikendada ja sulgemisaega edasi lükata. Selline sulgemisaja edasilükkamine ei või tavaoludes ületada kahte tundi ning sellest tuleb osalejatele võimalikult pikalt ette teatada. Kui edasilükkamisest teatatakse enne kella 16.50, peab kliendimaksete ja pankadevaheliste maksete arveldusperioodide lõpuaegade (cut-off time) vaheline ajavahemik olema vähemalt üks tund.  Teatatud edasilükkamisest ei või taganeda.

c)    Sulgemisaeg lükatakse edasi juhul, kui ühisplatvormi rike on toimunud enne kella 18.00 ning seda ei ole kella 18.00ks kõrvaldatud. Eesti Pank peab osalejatele sulgemisaja edasilükkamisest viivitamata teatama.

d)   Ühisplatvormi töö taastamisel võetakse järgmised meetmed:

(i)   Eesti Pank peab püüdma kõik järjekorras olevad maksed arveldada ühe tunni jooksul; seda tähtaega lühendatakse 30 minutile, kui ühisplatvormi rike leidis aset kell 17.30 või hiljem (juhtudel, mil ühisplatvormi rike kell 18.00 veel kestis).

(ii)   Osalejate kogupositsioonid fikseeritakse ühe tunni jooksul; seda tähtaega lühendatakse 30 minutile, kui ühisplatvormi rike toimub kell 17.30 või hiljem (juhtudel, mil ühisplatvormi rike kell 18.00 veel kestis.)

(iii)     Pankadevaheliste maksete arveldusperioodi lõpetamisel toimub päevalõputöötlus, sealhulgas eurosüsteemi püsivahendite kasutamine.

e)    Varahommikul likviidsust vajavatel kõrvalsüsteemidel peavad olema vahendid, et tulla toime olukorras, kus uut arveldusperioodi ei ole võimalik õigeaegselt alustada eelmisel päeval aset leidnud ühisplatvormi rikke tõttu.

6.   Töötlemine eriolukorras

a)    Kui Eesti Pank peab seda vajalikuks, algatab ta maksejuhiste eriolukorras töötlemise ühisplatvormi eriolukorramoodulis. Sellisel juhul osutatakse osalejatele teenuseid ainult piiratult. Eesti Pank teatab osalejatele eriolukorras töötlemise alustamisest mis tahes kättesaadavate sidevahendite kaudu.

b)   Eriolukorras töötleb Eesti Pank maksejuhiseid manuaalselt.

c)    Järgmised maksed loetakse „väga olulisteks” makseteks ning Eesti Pank peab tegema kõik endast oleneva, et neid eriolukorras töödelda:

(i)   CLSiga seotud maksed;

(ii)   EURO1 päevalõpuarveldus; ja

(iii)  keskse osapoole lisatagatise nõuded (central counterparty margin cells).

d)   Järgmised makseliigid loetakse „olulisteks“ ning Eesti Pank võib algatada nende suhtes eriolukorras töötlemise:

(i)   liidesühenduses (interfaced) väärtpaberiarveldussüsteemide reaalajas arveldamisega seotud maksed; ja

(ii)   muud maksed, kui neid on vaja süsteemiriski vältimiseks.

e)    Osalejad edastavad maksejuhised eriolukorras töötlemisse ning makse saajate teavitamine toimub allkirjastatud ja krüptitud e-kirja kaudu. Teavet kontode bilansside ning deebet- ja kreeditkannete kohta saab Eesti Pangalt.

f)    TARGET2-Eestile juba edastatud ja järjekorda pandud maksejuhiseid võib samuti töödelda eriolukorras töötlemise raames. Sellistel juhtudel püüab Eesti Pank vältida maksejuhiste topelttöötlemist, kuid sellise võimaliku topelttöötlemise riski kannavad osalejad.

g)    Maksejuhiste eriolukorras töötlemine toimub osalejate antud lisatagatise arvel. Eriolukorras töötlemise ajal võib laekuvaid eriolukorra makseid kasutada väljuvate eriolukorra maksete rahastamiseks. Eesti Pank ei või eriolukorras töötlemise eesmärgil arvesse võtta osalejate vaba likviidsust.

7.    Osalejate või kõrvalsüsteemidega seotud rikked

a)    Osaleja probleemi, mis ei lase tal TARGET2s makseid arveldada, peab lahendama osaleja ise. Eelkõige võib osaleja kasutada omi lahendusi või ICMi võimalusi, s.t kindlasummalisi varumakseid ja eriolukorra varumakseid (CLS, EURO1, eelrahastatud STEP2).

b)   Kui osaleja otsustab kasutada ICMi võimalust kindlasummalise varumakse tegemiseks, avab Eesti Pank osaleja nõude alusel selle võimaluse ICMi kaudu. Kui osaleja seda nõuab, edastab Eesti Pank teistele osalejatele ICM-teate selle kohta, et osaleja kasutab kindlasummalisi varumakseid. Osutatud makseid kasutav osaleja vastutab ise kindlasummaliste varumaksete saatmise eest ainult neile osalejatele, kellega tal on vastavad maksed kahepoolselt kokku lepitud, samuti nende maksetega seotud edasiste sammude eest.

c)    Kui alapunktis a nimetatud meetmed on ammendatud või kui nad ei ole tõhusad, võib osaleja taotleda Eesti Pangalt toetust.

d)   Kui rike esineb kõrvalsüsteemis, on kõrvalsüsteem vastutav probleemi lahendamise eest. Kõrvalsüsteemi taotlusel võib Eesti Pank tegutseda tema nimel. Eesti Pangal on õigus otsustada, millist toetust ta kõrvalsüsteemile annab, sealhulgas kõrvalsüsteemi öise arveldamise ajal. Võtta võib järgmisi eriolukorra meetmeid:

(i)   kõrvalsüsteem algatab osalejaliidese kaudu puhasmaksed (s.t maksed, mis ei ole seotud alustehingutega);

(ii)   Eesti Pank loob ja/või töötleb XML korraldusi/faile kõrvalsüsteemi nimel; ja/või

(iii)     Eesti Pank teeb puhasmakseid kõrvalsüsteemi nimel.

e)    Kõrvalsüsteemidega seotud eriolukorra meetmete üksikasjad tuuakse ära Eesti Panga ja vastava kõrvalsüsteemi kahepoolsetes kokkulepetes.

8.    Muud sätted

a)    Kui mingi teave ei ole kättesaadav, kuna on toimunud mõni punkti 3 alapunktis a viidatud sündmus, võib Eesti Pank omal äranägemisel alustada või jätkata maksejuhiste töötlemist ja/või TARGET2-Eesti tööd viimase saadaoleva teabe alusel. Eesti Panga nõudmisel peavad osalejad ja kõrvalsüsteemid uuesti esitama oma FileAct/Interact-sõnumid või astuma muid samme, mida Eesti Pank peab kohaseks.

b)   Eesti Panga tehnilise rikke korral võivad mõnesid või kõiki tema TARGET2-Eestiga seotud tehnilisi funktsioone täita teised eurosüsteemi keskpangad.

c)    Eesti Pank võib nõuda, et osalejad osaleksid talitluspidevuse ja eriolukorra meetmete korralises või ad hoc testimises, koolituses või muudes ennetavates meetmetes, mida Eesti Pank peab vajalikuks. Osalejad katavad ise kõik oma kulud, mis tulenevad testimisest või muudest meetmetest.

 

V liide

Töökorralduse ajakava

1. TARGET2 töötab kõikidel päevadel, välja arvatud laupäevad, pühapäevad, 1. jaanuar, suur reede ja teine ülestõusmispüha (vastavalt EKP asukohas kasutatavale kalendrile), 1. mai, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha.

2. Süsteemi viiteaeg on Euroopa Keskpanga aeg, s.t EKP asukoha kohalik aeg.

3. Jooksev tööpäev avatakse eelmise tööpäeva õhtul ning järgitakse järgmist ajakava:

Kellaaeg	Kirjeldus
6.45 - 7.00	Arvelduspäeva ettevalmistus*
7.00 - 18.00	Arveldusperiood
17.00	Kliendimaksete arveldusperioodi lõpp (s.t maksejuhised, mille algatajaks ja/või makse saajaks ei ole otseosaleja ega kaudne osaleja; süsteemis tuvastatakse need sõnumite MT 103 või MT 103+ kasutamise alusel)
18.00	Pankadevaheliste maksete arveldusperioodi lõpp (s.t maksed, mis ei ole kliendimaksed)
18.00 – 18.45 **	Päevalõputöötlemine
18.15 **	Üldine püsivõimaluste kasutamise lõpp
(Vahetult pärast) 18.30 ***	Keskpankade juurdepääs andmetele raamatupidamissüsteemide ajakohastamiseks
18.45 - 19.30 ***	Järgmise arvelduspäeva ettevalmistus
19.00 *** - 19.30 **	Likviidsuse liikumine maksemooduli kontol
19.30 ***	Teade „Tööperioodi algus“, püsikorralduste arveldamine likviidsuse kandmiseks maksemooduli kontolt allkontodele/peegelduvatele kontodele (kõrvalsüsteemidega seotud arveldamine)
19.30 *** - 22.00	Täiendava likviidsuse ülekandmine ICMi kaudu enne, kui kõrvalsüsteem saadab teate „Töötsükli algus“; kõrvalsüsteemi öine arveldusperiood (ainult juhul, kui kasutatakse kõrvalsüsteemi arvelduskorda nr 6 vastavalt suunise EKP/2007/2 IV lisale)
22.00 - 1.00	Tehnilise hoolduse periood
1.00 - 6.45	Kõrvalsüsteemi öine arveldusperiood (ainult seoses kõrvalsüsteemi arvelduskorraga nr 6)

* Arvelduspäev – arveldusperiood ja päevalõputöötlemine
** Kohustusliku reservi hoidmisperioodi viimasel päeval lõpeb periood 15 minutit hiljem
*** Kohustusliku reservi hoidmisperioodi viimasel päeval algab periood 15 minutit hiljem

4.    ICMi kaudu saab likviidsusülekandeid teha alates kella 19.30st kuni järgmise päeva kella 18.00ni, välja arvatud tehnilise hoolduse perioodil kella 22.00st kuni kella 1.00ni.

5.    Tööaega võib muuta juhul, kui kasutatakse talitluspidevuse meetmeid kooskõlas IV liite punktiga 5.

VI liide

Tasud ja arved

 

Otseosalejate tasud

1. Olenevalt hinnapaketist, mille otseosaleja on valinud, on tema maksejuhiste töötlemise kuutasu TARGET2s kas:

a) 100 eurot maksemooduli konto eest, millele lisandub 0.80 eurot iga tehingu eest (deebetkanne); või

b) 1250 eurot maksemooduli konto eest, millele lisandub tasu iga tehingu eest (deebetkanne) vastavalt tehingute arvule (töödeldud ühikute arv) kuus järgmiselt:

Järk	Tehingute arv alates	Tehingute arv kuni	Tasu
1	1	10 000	0.60 EUR
2	10 001	25 000	0.50 EUR
3	25 001	50 000	0.40 EUR
4	50 001	100 000	0.20 EUR
5	Üle 100 000	-	0.125 EUR

Likviidsuse ülekanded osaleja maksemooduli konto ja selle allkontode vahel on tasuta.

2. Ühise juurdepääsu kuutasu on 80 eurot iga kaheksakohalise BICi eest, mis ei ole otseosaleja konto BIC.

3. Otseosalejad, kes ei soovi oma konto BICi TARGET2 kataloogis avaldada, tasuvad lisatasu 30 eurot kuus konto kohta.

4. Otseosaleja poolt iga kaudse osaleja TARGET2 kataloogis registreerimise tasu on 20 eurot.

5. Iga adresseeritava BICi omaniku, sealhulgas otseosalejate ja kaudsete osalejate filiaalide TARGET2 kataloogis registreerimise tasu on viis eurot.

Likviidsuse koondamise tasud

6. CAI režiimis on iga CAI rühma kuuluva konto kuutasu 100 eurot.

7. CAI režiimis kohaldatakse punkti 1 alapunktis b olevas tabelis sätestatud kahanevat tasustruktuuri rühma osalejate kõikidele maksetele nagu oleksid need maksed tehtud ühe osaleja kontolt.

8. Punkti 1 alapunktis b sätestatud 1250 euro suuruse tasu maksab CAI rühma haldur ja punkti 1 alapunktis a nimetatud kuutasu 100 eurot maksavad kõik muud selle rühma liikmed.

Arved

9. Otseosalejate suhtes kehtivad järgmised arvete esitamise reeglid.Otseosaleja (CAI rühma haldur, kui kasutatakse CAI režiimi) saab eelmise kuu arve, millel on ära näidatud maksmisele kuuluvad tasud, hiljemalt järgmise kuu viiendaks tööpäevaks.Arve tuleb tasuda hiljemalt kuu kümnendaks tööpäevaks Eesti Panga poolt osutatud kontole ja see debiteeritakse selle osaleja maksemooduli kontolt.

VII liide

Osalejaliidest kasutava kõrvalsüsteemi tasud ja arved

1. Kooskõlas ÜT artikliga 1 kasutatakse käesolevas liites järgmist mõistet:

krediteerimiskorraldus (credit instruction) – kõrvalsüsteemi poolt esitatud ja kõrvalsüsteemi keskpangale adresseeritud maksekorraldus kõrvalsüsteemi poolt peetava ja/või hallatava ühe maksemooduli konto debiteerimiseks ja arveldava panga konto või allkonto krediteerimiseks korralduses näidatud summa võrra

2. Osalejaliidest kasutava kõrvalsüsteemi poolt makstavate tasude struktuur, olenemata tema kontode arvust Eesti Pangas, koosneb kolmest komponendist järgmiselt:

a) Igakuine püsitasu 1000 eurot, mida maksavad kõik kõrvalsüsteemid (püsitasu I).

b) Teine igakuine püsitasu vahemikus 417 eurot ja 4167 eurot, mis põhineb proportsionaalselt kõrvalsüsteemi sularaha arveldustehingute koguväärtusel eurodes (püsitasu II):

järk	Alates (miljonit eurot/päevas)	Kuni (miljonit eurot/päevas)	Aastatasu	Kuutasu
1	0	Vähem kui 1 000	EUR 5 000	EUR 417
2	1 000	Vähem kui 2 500	EUR 10 000	EUR 833
3	2 500	Vähem kui 5 000	EUR 20 000	EUR 1 667
4	5 000	Vähem kui 10 000	EUR 30 000	EUR 2 500
5	10 000	Vähem kui 50 000	EUR 40 000	EUR 3 333
6	üle 50 000	-	EUR 50 000	EUR 4 167

Eesti Pank arvutab kõrvalsüsteemi eurodes teostatud rahaliste arveldustehingute koguväärtuse üks kord aastas eelmise aasta vastava koguväärtuse alusel ning väljaarvutatud koguväärtust kohaldatakse tasu arvutamiseks alates iga kalendriaasta 1. jaanuarist.

c) Tehingutasu, mis arvutatakse samal alusel nagu VI liites TARGET2 osalejatele sätestatud tasude tabelis. Kõrvalsüsteem võib valida ühe järgmisest kahest variandist: kas maksta püsivalt 0,80 eurot krediteerimiskorralduse eest (hinnapakett A) või maksta kahanevat tasu (hinnapakett B), järgmiste erisustega:

-  hinnapaketi B puhul jagatakse krediteerimiskorralduste mahtu arvestavate järkude piirid kahega; ja

-  lisaks püsitasudele I ja II tuleb tasuda igakuine püsitasu 100 eurot hinnapaketi A puhul ja 1250 eurot hinnapaketi B puhul.

3. Kõik tasud seoses osalejaliidese kaudu kõrvalsüsteemi poolt esitatud krediteerimiskorralduste või kõrvalsüsteemi poolt saadud maksetega maksab ainult vastav kõrvalsüsteem.

4. Iga kõrvalsüsteem saab arve Eesti Pangalt eelmise kuu kohta alapunktis 2 nimetatud tasude alusel hiljemalt järgmise kuu viiendaks tööpäevaks. Arve alusel tuleb teha makse hiljemalt selle kuu kümnendaks tööpäevaks Eesti Panga poolt näidatud kontole või debiteerida kõrvalsüsteemi poolt näidatud kontolt.

5. Käesoleva liite kohaldamisel loetakse kõik direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratletud kõrvalsüsteemid eraldiseisvateks üksusteks isegi juhul, kui kahte või enamat neist opereerib sama juriidiline isik. Sama reeglit kohaldatakse ka juhul, kui kõrvalsüsteemi ei ole määratletud direktiivi 98/26/EÜ kohaselt; sel juhul määratletakse kõrvalsüsteem järgmiste tunnuste alusel: a) lepingu või õigusakti alusel formaalselt korraldatud suhted (näiteks osalejate ja süsteemikäitaja vahel sõlmitud leping); b) osalejate paljusus; c) ühised reeglid ja standardlahendused; ja d) sihtotstarbeks on maksete ja/või väärtpaberitehingute tasaarveldus, netting ja/või arveldamine osalejate vahel.