Teksti suurus:

Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:19.05.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.08.2009
Avaldamismärge:RTL 2008, 38, 545

Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Vastu võetud 09.05.2008 nr 45

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 454 lõike 2, § 455 lõike 2 ja § 456 lõike 4 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava).

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse bioenergia tootmise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) saamise nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, toetuse määr ja suurus ning abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded toetuse saajale, taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord, taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise alused ja kord ning toetuse väljamaksmise kord.

2. peatükk
TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS

§ 2. Toetuse taotleja

(1) Toetust võib taotleda ettevõtja, kelle omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust, kui ettevõtja peab «Raamatupidamise seaduse» kohaselt tekkepõhist raamatupidamise arvestust, või ettevõtja kogu ettevõtlustulust, millest on maha arvatud tulu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest ja ettevõtlusega seotud toetused, kui ettevõtja peab «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust (edaspidi taotleja).

(2) Sama investeeringuobjekti kohta võivad toetust taotleda ka kaks või enam taotlejat ühiselt, kui investeeringuobjekt kuulub nende kaasomandisse.

§ 3. Taotlejale esitatavad nõuded

(1) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja on toetuse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt 12 kuud;
2) taotleja majandustegevus oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastale eelnenud majandusaastal kasumis;
3) taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse lisas 2 toodud äriplaani tabelis 5 märgitud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kohta märgitud kohustuste summa koguvara summaga, ei olnud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 0,7;
4) taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse lisas 2 toodud äriplaani tabelis 5 märgitud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kohta märgitud käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 1;
5) taotlejal ei ole taotluse esitamise ajal riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt;
6) taotleja täidab keskkonna-, toiduhügieeni- ja põllumajandusloomade heaolu nõudeid;
7) füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingust taotleja puhul on vähemalt ühel tema ettevõtte juhatuse liikmel või töötajal põllumajandusalane keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või vähemalt kaheaastane põllumajandusalane töökogemus või põllumajandusalane «Kutseseaduse» § 3 lõike 3 punktile 1 vastav kutsekvalifikatsiooni esimene tase;
8) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama investeeringuobjekti kohta toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
9) kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;
10) taotleja eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
11) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust.

(2) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, peavad kõik taotlejad vastama toetuse saamise nõuetele.

§ 4. Noor ettevõtja

(1) Noor ettevõtja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes on taotluse esitamise ajal noorem kui 40 aastat.

(2) Noore ettevõtja kohta sätestatud nõudeid kohaldatakse ka äriühingule, kelle kõik osad või aktsiad kuuluvad füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile, kes on taotluse esitamise ajal noorem kui 40 aastat.

(3) Noore ettevõtja kohta sätestatud nõudeid kohaldatakse tulundusühistule üksnes juhul, kui tema kõik liikmed vastavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

(4) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, siis kohaldatakse noore ettevõtja kohta sätestatud nõudeid juhul, kui kõik taotlejad vastavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetust võib taotleda energiavõsa kasvatamiseks ja biomassi töötlemiseks ning biomassist toodetud soojuse, elektri ja transpordikütuse (edaspidi bioenergia) tootmiseks peamiselt oma ettevõttes kasutamiseks järgmiste tegevuste kohta, kui investeeringuobjekt asub küla, alevi või aleviku territooriumil:
1) biomassi töötlemiseks ja bioenergia tootmiseks vajaliku hoone ja rajatise (edaspidi ehitis) ehitamine «Ehitusseaduses» sätestatud tingimusel ja korras;
2) ehitise juurde kuuluva juurdepääsutee ehitamine «Ehitusseaduses» ja «Teeseaduses» sätestatud tingimusel ja korras;
3) energiavõsa kasvatamiseks, biomassi töötlemiseks ja bioenergia tootmiseks vajaliku masina ja seadme ostmine ja paigaldamine;
4) istandiku rajamiseks lühikese raieringiga energiavõsa kiirekasvuliste istikute ja pistokste soetamine;
5) ehitise juurde kuuluva veevarustus-, kanalisatsiooni- ja reoveepuhastussüsteemi ehitamine ning nende juurde kuuluva seadme ostmine ja paigaldamine, kaasa arvatud veevarustus- ja kanalisatsioonivõrguga liitumine, kui see on ehitusprojektis ette nähtud «Ehitusseaduses» sätestatud tingimusel ja korras;
6) ehitise juurde kuuluva elektripaigaldise ehitamine ja selle juurde kuuluva seadme ostmine ja paigaldamine, kaasa arvatud elektrivõrguga liitumine, kui see on ehitusprojektis ette nähtud «Ehitusseaduses» sätestatud tingimusel ja korras.

(2) Bioenergia tootmiseks võib taotleda toetust ainult juhul, kui tegevuse eesmärk on kasutada toodetud energiast vähemalt 50% põllumajandustootmiseks taotleja ettevõttes.

(3) Toetatava tegevuse osaks võib olla ka:
1) kavandatava tegevusega kaasnev tellitud projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline töö (edaspidi ettevalmistav töö);
2) kavandatavale ehitustööle «Ehitusseaduse» ja «Teeseaduse» alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve (edaspidi omanikujärelevalve) tegemine.

(4) Kavandatava investeeringuobjekti osaks võib olla ka investeeringuobjekti juurde kuuluv automaatika- või infotehnoloogiaseade.

(5) Investeeringuobjekt ja selle alune maa peavad olema taotleja omandis.

(6) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, siis peavad investeeringuobjekt ja selle alune maa olema nende kaasomandis.

(7) Toetust võib taotleda lõike 1 punktis 2 nimetatud juurdepääsutee ehitamiseks, kui nimetatud tee on eratee «Teeseaduse» § 52 tähenduses ja on juurdepääsuks põllumajanduslikule tootmishoonele ning nimetatud hoone on taotleja omandis.

(8) Kavandatava investeeringu tegemist ei või alustada varem ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud ettevalmistav töö, mille puhul töö tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui 2007. aasta 1. jaanuaril.

§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Paragrahvis 5 nimetatud toetatava tegevuse abikõlbliku kulu moodustavad:
1) investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuta hinnapakkumise maksumusest ja abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumusest, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;
2) investeeringuobjekti käibemaksuga maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuga hinnapakkumise maksumusest ja abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumusest, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane;
3) ettevalmistava töö maksumus kuni 12% punktis 1 või 2 nimetatud maksumusest;
4) omanikujärelevalve tegemise maksumus kuni 3% punktis 1 või 2 nimetatud maksumusest.

(2) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

(3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) kulud, mis on seotud kapitalirendi lepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse jms kuludega;
2) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale;
3) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale;
4) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel;
5) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ja rentimise kulud;
6) palga- ja koolituskulud ning remondi-, rendi-, kütuse-, side- ja veokulud ning muud üldkulud;
7) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu;
8) juriidilise konsultatsiooni ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutus, tasu patendi ja litsentsi ostmise ning teostatavusuuringu eest, välja arvatud ehitise projekteerimiseks vajalikule ehitusgeoloogilisele ja -geodeetilisele tööle tehtud kulutused;
9) kulutused reklaamile;
10) standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendite, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise kulud;
11) kasutatud masina ja seadme ostmise kulud;
12) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud;
13) kulud sellise ehitise ehitamiseks ning masina ja seadme ostmiseks, mis ei ole ette nähtud energiavõsa kasvatamiseks, biomassi töötlemiseks või bioenergia tootmiseks, sealhulgas kontorihoone ehitamise ning veovahendi ja selle haagise ostmise kulud;
14) biogaasi tootmiseks vajaliku sõnniku- või silohoidla ehitamise kulud, mille hüvitamiseks on võimalik taotleda toetust arengukava 5. peatükki meetme 1.4.2 «Investeeringud loomakasvatusehitistesse» raames;
15) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud lühikese raieringiga energiavõsa kiirekasvuliste istikute soetamisel võõrliikide, jõulupuude ning üle 15-aastase rotatsiooniperioodiga liikide istikute või pistokste ostmise kulud;
16) teevalgustusrajatisele tehtud kulutused;
17) looma ja mittepüsikultuuri ostmise kulud;
18) ehitise lammutamisega seotud kulud, kui ehitise lammutamine ei ole kajastatud hinnapakkumises ja kui see ei ole osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;
19) lihtsa asendusinvesteeringu kulud pärast samalaadse põhivara kasuliku eluea lõppemist;
20) toreduslikud kulutused «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 63 tähenduses ja majanduslikult ebaotstarbekad kulud ning muud kulud, mis ei ole investeeringuobjektiga otseselt seotud;
21) muud kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega.

(4) Lõike 3 punktis 20 nimetatud lihtsaks asendusinvesteeringuks loetakse investeering, mille abil asendatakse olemasolev ehitis või selle osa või masin või seade uue ajakohastatud ehitise või selle osaga või masina või seadmega ilma tootmisvõimsust 25% võrra suurendamata või tootmise laadi või kasutavat tehnoloogiat põhjalikult muutmata. Asendusinvesteeringuks ei loeta vähemalt 30 aasta vanuse ehitise täielikku lammutamist ja asendamist ajakohastatud ehitisega ega ehitise rekonstrueerimist, kui selle kulud moodustavad vähemalt 50% uue samaväärse ehitise väärtusest. Asendusinvesteeringuks ei loeta ka rohkem kui kümne aasta vanuse masina ja seadme asendamist uue masina ja seadmega.

(5) Lõikes 4 nimetatud tootmisvõimsus on taotlejale kuuluvate sama liiki masinate või seadmete tootmisvõimsus kokku.

§ 7. Nõuded investeeringuobjekti hinnapakkumise kohta

(1) Kui investeeringuobjekti, omanikujärelevalve tegemise või ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab taotleja olema investeeringuobjekti, omanikujärelvalve tegemise või ettevalmistava töö kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi investeeringuobjekti hinnapakkumine).

(2) Kui investeeringuobjekti, omanikujärelevalve tegemise või ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus ei ületa 156 466 krooni või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumise.

(3) Ehitise ehitamiseks toetuse taotlemise korral peab taotleja olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat investeeringuobjekti hinnapakkumist, kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 469 398 krooni, või vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumise, kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ei ületa 469 398 krooni.

(4) Ehitise rekonstrueerimiseks toetuse taotlemise korral peab taotleja investeeringuobjekti hinnapakkumine sisaldama ka uue samaväärse investeeringuobjekti ehitamise hinda.

(5) Investeeringuobjekti hinnapakkumisel peab olema tehtud iga tegevuse ja investeeringuobjekti hind olema eraldi välja toodud.

(6) Väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumine ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga.

(7) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.

§ 8. Toetuse määr ja suurus

(1) Toetust antakse kuni 40% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest.

(2) Toetust antakse kuni 50% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest, kui investeeringuobjekt on ehitis või istandus, mis asub «Eesti maaelu arengukavas 2004–2006» nimetatud ebasoodsamas piirkonnas (edaspidi ebasoodsam piirkond), või kui investeeringuobjekt on masin või seade, sealhulgas hoones olev masin või seade, ning taotleja kasutuses olevast põllumajandusmaast, püsirohumaast ja põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevast maast oli toetuse taotlemise aastal kokku vähemalt 50% ebasoodsamas piirkonnas.

(3) Noorele ettevõtjale antakse toetust kuni 50% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest ja ebasoodsamas piirkonnas asuva investeeringuobjekti puhul kuni 60% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest.

(4) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, on lõigetes 2 ja 3 nimetatud määral võimalik toetust taotleda vaid juhul, kui kõik taotlejad vastavad lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

(5) Kui taotleja taotleb toetust mitme investeeringuobjekti kohta, siis:
1) arvestatakse toetus ettevalmistava töö kohta selle investeeringuobjekti järgi, mille kohta on ette nähtud väikseim toetuse määr;
2) arvestatakse toetus omanikujärelevalve tegemise kohta selle ehitamise investeeringuobjekti järgi, mille kohta on ette nähtud väikseim toetuse määr.

(6) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta ning kahe või enama taotleja kohta kokku on 4 693 980 krooni arengukava programmiperioodil (edaspidi programmiperiood).

(7) Üks taotleja ei saa üksi, tulundusühistu liikmena ega teise taotlejaga ühiselt taotleda toetust rohkem kui 4 693 980 krooni programmiperioodil kokku.

(8) Kontserni kuuluvad taotlejad ei saa kontserni kohta taotleda toetust rohkem kui 4 693 980 krooni programmiperioodil kokku.

(9) Kui ettevõtja suhtes omab «Konkurentsiseaduse» § 2 lõike 4 mõistes valitsevat mõju taotlejaga samas tegevuskohas ja põllumajandussaaduste tootmise alal tegutsev ettevõtja, ei saa need ettevõtjad toetust rohkem kui 4 693 980 krooni programmiperioodil kokku.

(10) Taotleja ei saa üksi, tulundusühistu liikmena ega teise taotlejaga ühiselt taotleda määruses sätestatud toetust koos arengukava 5. peatükis meetme 1.4.1 «Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse» ja meetme 1.4.2 «Loomakasvatusehitiste investeeringutoetust» rohkem kui 9 387 960 krooni programmiperioodil kokku.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE

§ 9. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks selleks ettenähtud tähtajal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgses piirkonnas taotluste vastuvõtmiseks volitatud ametniku kaudu lisas 1 toodud vormi kohase avalduse ja lisas 2 toodud vormi kohase äriplaani ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus).

(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3) Dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi ärakirja esitamist.

§ 10. Nõuded taotluse kohta

(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIAle avalduse ja äriplaani ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on loetletud lõigetes 2–5.

(2) Taotleja esitab järgmised taotleja nõuetekohasust tõendavad dokumendid:
1) ärakiri maksukohustuslaste registri tõendist, kui taotleja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole kantud äriregistrisse;
2) taotleja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
3) mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga nimekiri kõikide osanike, aktsionäride või liikmete kohta ja nende osanike või aktsionäride kohta koos nende osaluse protsendiga. Kui äriühing taotleb toetust § 8 lõikes 3 noore ettevõtja kohta nimetatud määral, märgib ta lisaks kõikide osanike, aktsionäride või liikmete ja nende osanike või aktsionäride isikukoodid ning selle puudumise korral nende sünniajad.

(3) Kui taotleja on füüsilisest isikust ettevõtja, esitab taotleja enda või kui taotleja on äriühing, siis oma ettevõtte juhatuse liikme või töötaja pädevuse tõendamiseks erialaharidust tõendava dokumendi või kutsetunnistuse ärakirja või põllumajandussaaduste tootmise alal vähemalt kaheaastast tegutsemist tõendava dokumendi, töölepingu ärakirja või tööraamatu ärakiri või selle väljavõtte.

(4) Taotleja esitab raamatupidamise andmeid ja maksukohustuslasele esitatud nõuete täitmist tõendavad järgmised dokumendid:
1) taotluse esitamisele aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande ärakiri, mis kajastab ettevõtja vähemalt kuue kuu tegevust, kui majandusaasta aruanne ei ole kättesaadav äriregistrist;
2) lisaks punktis 1 nimetatud dokumendile ka taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta konsolideeritud aruande ärakiri, kui taotleja kuulub kontserni;
3) füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri või «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta raamatupidamisregistrite alusel koostatud koonddokument tulude ja kulude kohta, seejuures majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne või koonddokument tulude ja kulude kohta, mis kajastab ettevõtja vähemalt kuue kuu tegevust;
4) taotluse esitamise aastale eelnenud teise majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande või majandusaasta konsolideeritud aruande ärakiri, füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale eelnenud teise majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri või «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale eelnenud teise majandusaasta raamatupidamisregistrite alusel koostatud koonddokument tulude ja kulude kohta, seejuures majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne või koonddokument tulude ja kulude kohta, mis kajastab ettevõtja vähemalt 12 kuu tegevust, kui taotleja majandustegevus oli kasumis taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastale eelnenud majandusaastal;
5) taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta lõpu seisuga majandusaasta põhivara nimekiri, milles kajastatakse põhivara soetamise aasta ning põhivara soetamis- ja jääkväärtus.

(5) Taotleja esitab järgmised kavandatava investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavad dokumendid:
1) paragrahvi 7 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise ärakiri, § 7 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise ärakiri;
2) paragrahvi 7 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhul lisas 4 toodud vormi kohane investeeringuobjekti hinnavõrdlustabel. Väljavalitud hinnapakkumine peab olema objektiivselt põhjendatud;
3) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1, 2, 5 ja 6 nimetatud tegevuste ja investeeringuobjektide puhul ärakiri dokumendist, mis tõendab, et ehitis, mille juurde kavandatav investeeringuobjekt kuulub, kuulub taotleja omandisse;
4) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning 4–6 nimetatud tegevuste ja investeeringuobjektide puhul kaasomaniku kirjalik nõusolek investeeringu tegemiseks, kui investeeringuobjekt, mille kohta toetust taotletakse, asub kaasomandis oleval maal ning selle kohta ei taotleta toetust ühiselt;
5) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud juurdepääsutee on juurdepääs põllumajanduslikule tootmishoonele, mis kuulub taotleja omandisse;
6) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ehitise puhul ärakiri ehitusloast või kohaliku omavalitsusüksuse kirjalikust nõusolekust, kui see on nõutav «Ehitusseaduse» kohaselt;
7) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud juurdepääsutee puhul ärakiri ehitusloast «Teeseaduse» kohaselt;
8) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ehitise puhul ärakiri ehitusprojekti joonistest ehitise üldvaadete kohta koos ehitusprojekti seletuskirjaga, kui see on nõutav ehitusloa saamiseks;
9) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud juurdepääsutee puhul kohaliku omavalitsusüksuse kinnitus, et investeeringuobjekt on eratee «Teeseaduse» § 52 tähenduses;
10) keskkonnamõju hindamise aruanne, kui see on nõutav «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» kohaselt;
11) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud elektripaigaldise puhul litsentseeritud isiku kooskõlastus;
12) ärakiri arvest või arve-saatelehest, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis ettevalmistava töö või teenuse, ning nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või väljatrükk, kui ettevalmistava töö eest on tasutud enne taotluse esitamist;
13) põllumajandusmaade, püsirohumaade või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevate maade loetelu, kui toetust taotletakse § 8 lõikes 2 nimetatud määral ja investeeringuobjektiks on mittestatsionaarne masin või seade. Loetelus näidatakse ära taotleja kasutuses olev maa taotluse esitamisele vahetult eelnenud vegetatsiooniperioodil 1. juuli seisuga, märgitakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud ja kandmata põllumassiivid koos põllumassiivi identifitseerimiseks ette nähtud numberkoodiga, maa kasutamise õiguslik alus ning kasutatava maa suurus;
14) äriplaanis lisas 5 toodud metoodika kohaselt arvutatud andmed CO2 heitmete vähenemise kohta kavandatava investeeringuobjekti tulemusena.
15) lisa 4 hindamiskriteeriumi 5 puhul tooraine kasvatamise asukohta kirjeldus, kui taotleja toodab bioenergiat. Kui taotleja ei kasvata bioenergia tootmiseks toorainet ise, esitab ta ärakirja tooraine tootjaga sõlmitud lepingust, millest peab nähtuma tooraine kasvatamise asukoht;
16) lisa 4 hindamiskriteeriumi 7 puhul ärakiri bioenergia tootjaga sõlmitud lepingust, millest peab nähtuma bioenergia tootmise asukoht, kui taotleja toodab biomassi, millest ta ise bioenergiat ei tooda.

(6) Taotleja võib ette nähtud tähtajal esitada ühe taotluse, milles võib toetust taotleda mitme investeeringuobjekti kohta. Ühe taotluse esitanud taotleja võib sellele lisaks esitada ka ühise taotluse koos vähemalt ühe taotlejaga.

(7) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, esitavad taotlejad ühise taotluse ning:
1) lõigetes 2–4 ja lõike 5 punktis 13 nimetatud dokumendid ning äriplaan ja avaldus esitatakse iga taotleja taotluse kohta eraldi;
2) lõike 5 punktides 1–8 nimetatud dokumendid esitatakse ühiselt.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 11. Taotluse vastuvõtmine

PRIA kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, kavandatava tegevuse ja investeeringuobjekti vastavust määruses sätestatud nõuetele.

(2) Taotluse nõuetekohasuse kontrollimiseks võrdleb PRIA avalduses ja äriplaanis toodud andmeid omavahel ning neid andmeid tõendavates dokumentides esitatud andmetega.

(3) Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks on PRIAl õigus kasutada teiste riiklike registrite andmeid.

(4) Taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
2) ei esine «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 456 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
3) on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded.

(5) Kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 456 lõike 2 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(6) PRIA esitab Keskkonnainspektsioonile (edaspidi KKI) pärast taotluse esitamise tähtpäeva nimekirja kõikide taotlejate kohta. KKI teavitab PRIAt keskkonnanõudeid rikkunud taotlejatest, kelle suhtes on ajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päevani tehtud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutus, mis on jäetud tähtpäevaks täitmata, või kelle suhtes on eespool nimetatud ajavahemikus jõustunud süüdimõistev süüteo otsus.

§ 13. Taotluste hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine

(1) Kui kõigi nõuetekohastele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetava tegevuse rahastamise eelarve, hindab PRIA nõuetele vastavaid taotlusi lisas 4 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 4 kohaselt.

(2) Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks kõrgema koondhinde saanud taotlus.

(3) Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 2 alusel taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem.

(4) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, siis hinnatakse iga hindamiskriteeriumi alusel kõiki taotlejaid eraldi ja taotluse koondhinde saamiseks arvutatakse taotlejate hindepunktide aritmeetiline keskmine.

§ 14. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetatava tegevuse rahastamise eelarvet, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel moodustatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 1 punkti 2 alusel.

(3) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 6 alusel.

(4) PRIA teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse, lõikes 3 nimetatud taotluse osalise rahuldamise otsuse või «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 5 või 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 90 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast.

(5) Kui ettevalmistav töö ei vasta § 5 lõike 3 punktis 1 ja lõikes 8, § 6 lõike 1 punktis 3, § 7 lõigetes 1 ja 2 ning, § 8 lõike 5 punktis 1 ning § 10 lõike 5 punktis 2 toodud nõuetele, jäetakse taotlus rahuldamata ettevalmistava töö osas.

§ 15. Muudatustest teavitamine

(1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 19 alusel.

(2) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult:
1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
2) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust.

(3) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult nõusoleku saamiseks:
1) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest;
2) toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

5. peatükk
NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TOETUSE VÄLJAMAKSMISE KORD

§ 16. Nõuded toetuse saajale

(1) Toetuse saaja teeb investeeringu ja esitab investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta hiljemalt kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
2) saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma;
3) võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet.

§ 17. Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine

(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja PRIAle pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist lisas 6 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve või arve-saatelehe ärakiri;
2) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud osutatud teenuse, tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakiri, kui investeeringuobjekt on ehitis;
3) punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või väljatrükk.

(2) Kapitalirendi (liising) puhul esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks PRIAle pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest osaliselt või täielikult tasumist kapitalirendi lepingus ettenähtud korras tasumist kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve või arve-saatelehe ärakiri;
2) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku ärakiri;
3) punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või väljatrükk.

(3) Kapitalirendile andja võib olla «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

(4) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele.

§ 18. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

(1) PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja või kapitalirendi puhul toetuse saaja nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § 17 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(2) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõikes 8 sätestatud juhtudel.

(3) Ettevalmistavale tööle tehtud kulutusi ei hüvitata, kui toetuse saaja ei ole ettevalmistava töö kohta esitanud nõuetekohaseid dokumente.

(4) Kui toetust ei maksta lõikes 2 sätestatud asjaolude ilmnemise korral, siis ei hüvitata toetuse saajale ka ettevalmistavale tööle tehtud kulutusi.

(5) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 19. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Toetuse taotlemisega ja investeeringu tegemisega seotud dokumente säilitatakse PRIAs kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 20. Rakendussäte

(1) 2008. aastal võib taotleda toetust investeeringu kohta, mille tegemist tõendavad dokumendid ei ole väljastatud varem kui 2007. aasta 1. jaanuaril.

(2) Kui taotleja on alustanud investeeringu tegemist enne taotluse esitamist, võib ta esitada § 17 lõigetes 1 ja 2 nimetatud investeeringu tegemist tõendavad dokumendid koos taotlusega.

(3) Lõikes 2 nimetatud juhul otsustatakse toetuse maksmine sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja või kapitalirendi puhul toetuse saaja nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast.

Minister Helir-Valdor SEEDER

Kantsler Ants NOOT

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 21.03.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-01973.

Lisa 1

Lisa 2

Lisa 3

Lisa 4

Lisa 5

Lisa 6

/otsingu_soovitused.json