Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord
Vastu võetud 09.05.2008 nr 27
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 perioodi struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Hariduse infrastruktuuri arendamine» (edaspidi prioriteetne suund) meetme «Hariduslike erivajadustega õpilaste õpikeskkonna kaasajastamine» (edaspidi meede) raames investeeringute kava koostamise kord ning struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise tingimused ja kord.
(2) Määrusega kehtestatakse meetme rakendamiseks hariduslike erivajadustega õpilaste üldhariduskoolide infrastruktuuri arendamise projektide kavandite kogumise ja hindamise, investeeringute kava ja taotluse koostamise ning toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2007. a korralduses nr 26 «Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007–2013» toodud eesmärkidele.
(3) Meedet rakendatakse Eesti Vabariigi territooriumil investeeringute kava alusel.
§ 2. Eesmärk
(1) Meetme eesmärk on tagada hariduslike erivajadustega õpilaste õpikeskkonna kaasajastamine vastavalt õpilaste erivajaduste spetsiifikale, koolides kehtivatele tervisekaitsenõuetele ja rakenduskava eesmärkidele.
(2) Meetme raames ei anta riigiabi Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes.
§ 3. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
projekti kavand – rakendusasutuse kehtestatud vormil taotleja
poolt rakendusasutusele esitatud ettepanek investeeringute kava
koostamiseks; projekti kavandi võib esitada kas objekti renoveerimiseks,
rekonstrueerimiseks või ehituseks koos õppetööks vajaliku sisustusega
või õppeotstarbeliste vahendite soetamiseks;
2) ehitamine
– vastavalt «Ehitusseaduse» § 2 lõikele 6 ehitise püstitamine,
laiendamine, rekonstrueerimine, tehnosüsteemide muutmine või lammutamine;
3)
hooldusremont – perioodiline hooldustöö ehitise normaalse
kasutamise (ekspluatatsioon) tagamiseks ning ehitise kasutusea
pikendamiseks;
4) ehitise rekonstrueerimine – vastavalt
«Ehitusseaduse» § 2 lõikele 8 ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine
ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine või asendamine;
5)
renoveerimine – olemasoleva hoone, tema tarindite ja/või ruumide
taastamine esialgsel kujul koos põhitarindite või tehnosüsteemide
olulise rekonstrueerimisega; hoone mahulised ja pinna põhiparameetrid ei
muutu, hoone säilitab põhiliselt oma kasutusotstarbe;
6) projekt
– kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud
ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust
taotletakse ja kasutatakse;
7) taotlus – rakendusasutuse
kehtestatud vormil, peale investeeringute kava kinnitamist Vabariigi
Valitsuses, rakendusüksusele esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja
sellele lisatud dokumendid;
8) objekt – hariduslike
erivajadustega õpilaste koolihoone ja rajatiste kompleks või selle osa,
mille kohta on esitatud projekti kavand ja/või taotlus;
9) hindajate
kogu – ministri käskkirjaga moodustatud ekspertide grupp projektide
kavandite hindamiseks;
10) ideekonkurss – vastavalt
«Riigihangete seaduse» § 9 lõikele 2 menetlus, mille tulemusena hankija
võib omandada konkursi käigus žürii väljavalitud kavandi või projekti
peamiselt planeeringute, arhitektuuri, inseneritööde, infosüsteemide või
tarkvara arendamise või andmetöötluse valdkonnas;
11) hariduslike
erivajadustega õpilaste kool – sõltuvalt õpilaste vajadusest
saada eriõpet, eriabi, kasvatuse eritingimusi ja ravi, võib põhikool või
gümnaasium olla erivajadustega õpilaste kool või sanatoorne kool.
Hariduslike erivajadustega õpilaste koolides õpivad keha-, kõne-, meele-
ja/või vaimupuuetega ning psüühikahäiretega kasvatuse eritingimusi
vajavad õpilased. Sanatoorne kool on tervisehäiretega õpilaste kool,
mille põhimääruses on sätestatud õpilaste õpetamine ja neile
tervisttugevdavate tugiteenuste osutamine;
12) keskpikk perspektiiv
– valdkonna arengut ning strateegilise planeerimist tagav 4-aastane
perspektiiv;
13) õppeseadmed ja inventar – kooli
tegevuseks vajalikud seadmed ja inventar, kooli ja õpilaskodu sisustus,
kooli õppetöökodade seadmed ja sisustus.
§ 4. Meetme rakendusasutus ja -üksus
(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
§ 5. Toetuse saaja
Toetuse saajaks võivad olla Haridus- ja Teadusministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning maavalitsuste hallatavad hariduslike erivajadustega õpilaste üldhariduskoolid.
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse projekti kavandite hindamise tulemusel koostatud investeeringute kavas sisalduvaid projekte, millega viiakse ellu lõikes 2 loetletud tegevusi ning mille kohta on tehtud toetuse taotluse rahuldamise otsus.
(2) Rakenduskava eesmärkidest tulenevalt on käesoleva meetme raames
toetatavad järgmised hariduslike erivajadustega õpilaste õppe- ja
elutingimuste kaasajastamist toetatavad tegevused:
1) hariduslike
erivajadusega õpilaste õpperuumide ja sellega seonduvate
tugistruktuurideks ettenähtud ruumide, hoonete ning tehnovõrkude
renoveerimine ja vajadusel uute ehitamine, samuti õppevahendite ja
-seadmete vajalikus koguses ja sortimendis soetamine;
2) õpilaskodude
renoveerimine ja vajadusel uute ehitamine tulenevalt õpilaste
erivajaduste spetsiifikast.
§ 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need
vastavad järgmistele tingimustele:
1) kulud on kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)
nr 1783/1999 (ELT L 210. 31.07.2006, lk 1–11);
2)
kulud on kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21
lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a
määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude
abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»;
3)
kulud on meetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende
tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud;
4) kulud on
kooskõlas meetme tingimuste ja muude õigusaktidega.
(2) Meetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste otseselt
projekti elluviimise jaoks vajalike kulude katteks:
1) projekti
rakendamisega otseselt seotud personalikulu vastavalt Vabariigi
Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse
määramise tingimused ja kord» §-s 3 sätestatule;
2)
detailplaneeringu koostamise kulud;
3) ideekonkursi korraldamise
kulud;
4) ehitusuuringute (ehitusgeoloogilised ja ehitusgeodeetilised
tööd) teostamise kulud;
5) objekti projekteerimise ja
ehitamise kulud;
6) hankeprotseduuride läbiviimise ja
hankedokumentatsiooni ettevalmistamise kulud, kui need toovad projektile
lisaväärtust;
7) omanikujärelevalve teostamise kulud;
8)
tehnovõrkude väljaehitamisega seotud kulud ja ühendustasud, kui need
jäävad kinnistu piiresse kuni liitumispunktini ja kui need on otseselt
seotud konkreetse projekti tehnosüsteemide väljaehitamisega;
9)
kulud ehitise viimiseks vastavusse majandus- ja kommunikatsiooniministri
28. novembri 2002. a määruses nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja
kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates
ehitistes» sätestatud nõuetega;
10) õppetehnika,
õppeseadmete ja kooli tegevuseks vajaliku õppeinventari soetamise ning
paigaldus- ja esmase koolituse kulud;
11) kasutatud seadmete ost
vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26
«Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 10 sätestatule;
12)
käibemaks vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse
nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 6 sätestatule;
13)
ehitise laiendamise ja rekonstrueerimise ajal asendusruumide üürimise
kulud õppetöö läbiviimiseks juhul, kui eelnimetatud ehitustööde tõttu on
ehitises võimatu õppetööd läbi viia;
14)
seadusandluses ettenähtud lubade ja kooskõlastuste taotlemisega seotud
kulud;
15) struktuuritoetuse sümboolika kasutamise kulud;
16)
muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks
vältimatult vajalikud kulud.
(3) Meetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
1)
erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitletav kulu;
2)
üldkulud;
3) mitterahalised sissemaksed;
4) amortisatsiooni
kulud;
5) hooldusremondi kulud;
6) kasumi teenimisele suunatud
ruumide rajamisega seotud kulud;
7) muud kulud vastavalt Vabariigi
Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse
määramise tingimused ja kord» §-s 15 sätestatule.
§ 8. Toetuse piirmäärad ja maksimaalne ulatus
(1) Toetuse määr projekti kohta on kuni 100% abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu miinimummäär on 0%.
(2) Taotletav kogusumma ühe taotleja kohta on kuni 50 000 000 krooni. Toetuse minimaalne summa rakendusüksusele esitatava ühe toetuse taotluse kohta on 300 000 krooni.
§ 9. Abikõlblikkuse periood
(1) Meetme rakendamise kulude ja tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2007 – 31. august 2015.
(2) Projekti tegevuste ja kulude abikõlblikkuse algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses, mille teeb rakendusüksuse juhatus taotluse põhjal, kus taotleja toob muuhulgas ära kulude tekkimise aja, mis ei tohi olla varasem kui 1. jaanuar 2007. Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.
2. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA
§ 10. Investeeringute kava koostamine ja kinnitamine
(1) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus investeeringute kava eelnõu, mille kinnitab Vabariigi Valitsus vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõikele 2.
(2) Tulenevalt vajadusest, esitatud projekti kavanditest ja nende rahuldamise mahust on rakendusasutusel õigus muuta olemasolevat investeeringute kava ja koostada abikõlblikkuse perioodi jooksul mitu investeeringute kava eelnõud.
(3) Investeeringute kava sisaldab abikõlblikkuse perioodil kavandatavate projektide nimekirja, toetuse maksimaalset summat, määra ja projektide hinnangulist maksumust.
(4) Investeeringute kava koostamine toimub järgmistes etappides:
1)
projekti kavandite kogumine;
2) projekti kavandite hindamine;
3)
hindamise tulemusena investeeringute kava eelnõu koostamine;
4)
investeeringute kava kinnitamine.
(5) Projekti kavandite kogumise korraldab rakendusasutus. Projekti kavandite kogumisest teavitab rakendusasutus kõiki §-s 5 määratletud sihtgrupi esindajaid kirjalikult. Vastav teade avaldatakse ka vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Projekti kavandite kogumine kestab vähemalt 20 tööpäeva.
(6) Investeeringute kava eelnõu koostab rakendusasutus esitatud projekti kavandite hindamise tulemusel tekkinud eelistusnimekirja alusel ja kooskõlastab investeeringute kava eelnõu prioriteetse suuna juhtkomisjoniga.
(7) Minister esitab eelistusnimekirja alusel koostatud investeeringute kava Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.
(8) Peale investeeringute kava kinnitamist saavad kavas nimetatud projekti kavandi esitajad õiguse esitada toetuse taotlus rakendusüksusele.
§ 11. Projekti kavandite esitajad ja esitamise kord
(1) Projekti kavandeid võivad esitada:
1) Haridus- ja
Teadusministeeriumi hallatavad hariduslike erivajadustega õpilaste
üldhariduskoolid;
2) kohalike omavalitsuste hallatavad
hariduslike erivajadustega õpilaste üldhariduskoolid;
3)
maavalitsuste hallatavad hariduslike erivajadustega õpilaste
üldhariduskoolid.
(2) Projekti kavandid esitatakse rakendusasutusele määruse lisas kinnitatud vormil ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna koos projekti kavandi digitaalse koopiaga elektroonilisel andmekandjal. Taotleja vastutab paberil esitatud ja digitaalse projekti kavandi samasuse eest.
(3) Hariduslike erivajadustega õpilaste kool võib esitada ühe või mitu projekti kavandit. Mitme projekti kavandi esitamisel tuleb määruse lisas toodud vormis märkida kõigi projekti kavandite kogusumma ja objektide koguloetelu ühe taotleja kohta.
§ 12. Projekti kavandi esitaja kohustused
Projekti kavandi esitaja on kohustatud:
1) esitama rakendusasutuse
nõudmisel projekti kavandi esitaja ja projekti kavandi kohta lisateavet
rakendusasutuse sätestatud korras ja tähtajal;
2)
võimaldama rakendusasutusel kontrollida projekti kavandi ja selle
esitaja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
3)
viivitamata teavitama rakendusasutust projekti kavandis esitatud
andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad
mõjutada projekti kavandi kohta otsuse tegemist;
4) tõendama
rakendusasutuse nõudmisel projekti kavandis nimetatud projekti
teostamiseks vajalike dokumentide olemasolu ning nõudmisel need esitama;
5)
täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 13. Nõuded projekti kavandile
(1) Projekti kavand peab vastama järgmistele nõuetele:
1)
projekti kavand on esitatud õigeaegselt meetme tingimustes ettenähtud
korras ja vormis;
2) projekti kavand vastab §-s 6 toodud
toetatavatele tegevustele;
3) projekti kavandis on märgitud projekti
kogumaksumus, tuues välja projekti abikõlblikud ja mitteabikõlblikud
kulud ning kulude katteallikad;
4) projekti kavandis kirjeldatud
projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta
31. augustiks;
5) omafinantseeringu olemasolu korral on välja
toodud selle maht;
6) mitteabikõlblike kulude esinemisel on
kirjeldatud nende maht ja rahastamise allikad;
7) projekti kavandis
kirjeldatud andmed on täielikud ja õiged;
8) projekti
kavandis taotletav toetus ei sisalda kulu, mille hüvitamiseks on varem
saadud riigieelarvelisi, Euroopa Liidu või välisabi vahendeid;
9)
projekti kavandi on allkirjastanud projekti kavandi esitaja
esindusõiguslik isik.
(2) Kohalike omavalitsuste hallatavad hariduslike erivajadustega
õpilaste koolid esitavad kooli pidaja kinnituskirja, et kool:
1)
on majanduslikult jätkusuutlik;
2) omab vahendeid
mitteabikõlblike ja projekti võimaliku kallinemisega seotud kulude
katmiseks;
3) omafinantseerimise korral omab vajalikke vahendeid või
milliseid täiendavaid vahendeid ta taotleb riigieelarvest;
4) on
nõuetekohaselt täitnud õigusaktidest tulenevad riiklike ja projekti
kavandi esitaja asukoha kohalike maksude tasumise kohustused;
5) on
ruumide ja hoonete, mille renoveerimiseks või ehitamiseks ning
kasutatava hoone ümbritseva territooriumi, mille korrastamiseks toetust
taotletakse, valdaja või omanik ning kasutab neid sihtotstarbeliselt
vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
(3) Projekti kavandi esitaja lisab projekti kavandile vastava hariduslike erivajadustega õpilaste üldhariduskooli kehtiva arengukava.
§ 14. Rakendusasutuse kohustused ja õigused
(1) Rakendusasutus on kohustatud:
1) tegema projekti kavandite
esitamise vormid ja juhendmaterjalid õigeaegselt kättesaadavaks oma
veebilehel;
2) vastu võtma ja registreerima projekti kavandi oma
dokumendihaldussüsteemis;
3) tegema projekti kavandile tehnilise
eelkontrolli hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates projekti kavandi
registreerimisest;
4) edastama tehnilise eelkontrolli läbinud
projekti kavandid hindajate kogule sisuliseks hindamiseks;
5)
teavitama projekti kavandi esitajaid projekti kavandite hindamise
tulemustest;
6) andma investeeringute kavas loetletud projektide
kavandite esitajatele juhiseid edasisteks toiminguteks hiljemalt
25 tööpäeva jooksul pärast investeeringute kava kinnitamist;
7)
mitte avaldama menetluse käigus vastavalt «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõikele 4 informatsiooni ega dokumente
projekti kavandi ja projekti kavandi esitaja kohta.
(2) Projekti kavandi nõuetele vastavuse kontrolli teostamisel on rakendusasutusel õigus nõuda esitajalt selgitusi projekti kavandis toodud andmete kohta, kui ta leiab, et projekti kavand ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.
(3) Projekti kavandi osas, mille andmed on puudulikud, puuduvad kohustuslikud lisadokumendid või esitatud andmed ei ole piisavalt selged, teeb rakendusasutus esitajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku täiendada projekti kavandit 5 tööpäeva jooksul. Kui projekti kavandi esitaja ei esita 5 tööpäeva jooksul parandatud ettepanekut või kui investeerimisettepanek on endiselt puudulikult täidetud, on rakendusasutusel õigus lugeda projekti kavand tehnilise eelkontrolli mitteläbinuks ja menetlus lõpetada. Projekti kavandi esitajat teavitatakse sellest 5 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.
(4) Rakendusasutusel on õigus projekti kavandite tehnilisse eelkontrolli kaasata eksperte.
§ 15. Projekti kavandite hindamine
(1) Projektide kavandite hindamiseks moodustatakse ministri käskkirjaga
hindajate kogu, mille õigusteks ja kohustusteks on:
1) kohustus
hinnata projekti kavandeid võttes aluseks lõikes 2 sätestatud
prioriteetse suuna üldised valikukriteeriumid ja lõigetes 3–8 ning 10
esitatud hindamiskriteeriumid;
2) õigus projektide hindamisprotsessi
kaasata teiste valdkondade eksperte;
3) hindajate kogu liikmed on
kohustatud allkirjastama sõltumatuse deklaratsiooni.
(2) Rakenduskava seirekomisjoni poolt kinnitatud prioriteetse suuna
üldised projektide valikukriteeriumid on järgmised:
1)
tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkide saavutamisele;
2)
projekti teostatavus abikõlblikkuse perioodi jooksul;
3) toetuse
vajalikkus projekti edukaks elluviimiseks;
4) projekti pikaajaline
positiivne mõju ja jätkusuutlikkus;
5) projekti tegevuste
seotus kohalike ja maakondlike strateegiatega.
(3) Esimeses etapis hinnatakse projekte neljas kategoorias:
1)
koolide õppehoonete renoveerimine või rekonstrueerimine või üksikutel
juhtudel ehitamine ning sisustamine õppeinventari, õppevahendite ja
seadmetega;
2) õpilaskodude renoveerimine ja sisustamine ja vajadusel
ehitamine;
3) õppeotstarbelise ja õpilastele tugisüsteeme pakkuva
infrastruktuuri ehitamine, renoveerimine ja sisustamine;
4) koolile
vajaliku muu infrastruktuuri väljaehitamine, mis on oluline kooli kui
terviku toimimiseks.
(4) Projektide hindamisel eelistatakse järgmisi koole:
1) koole,
mis asuvad väljaspool linnasid;
2) koole, mis on ainukoolid ja
suurema haardeulatusega ehk üleriigilise komplekteerimisega;
3)
koole, mis teenindavad kogu maakonda ja tagavad oma maakonna raske ja
mõõduka vaimupuudega õpilastele võrdsete võimaluste loomise;
4)
koole, millel on potentsiaali tegutseda arendus-, metoodika- ja
nõustamiskeskusena;
5) koole, mis tagavad üleriigilise kaetuse
võrgustikuga ning on regionaalselt tasakaalustavad.
(5) Koolide õppehoonete renoveerimise või rekonstrueerimise ning
õppeinventari ja -vahenditega sisustamise projektide hindamisel
arvestatakse järgnevat:
1) õppimis- ja elutingimuste
kaasajastamist ning kehtivate normatiividega kooskõlla viimist;
2)
õppekeskkonna sobivust hariduslike erivajadustega õpilastele vajalike
tugistruktuuride rakendamiseks neile võimetekohase hariduse omandamisel;
3)
sobiva õppekeskkonna loomist võimalikult suurele kasusaajate hulgale,
mis loob eeldused suure hulga õpilaste paremaks toimetulekuks
edaspidises elus;
4) õpilastele vajalike erivahendite ja
tugistruktuuride kättesaadavuse paranemist;
5) kooli olulisust
regioonile ja haardepiirkonna suurenemise perspektiivi;
6) kooli
infrastruktuuri praegust seisundit;
7) perspektiivset majanduslikku
kokkuhoidu ja ruumikasutuse efektiivsuse paranemist.
(6) Õpilaskodude ehituse, renoveerimise ja sisustamise projektide
hindamisel arvestatakse järgnevat:
1) õpilaskodu kasutavate
õppijate arvu;
2) õppeasutuse õppekohtade arvu ja õpilaskodu
kasutavate õppijate arvu suhet;
3) õpilaskodu praegust olukorda
ja elamistingimusi;
4) potentsiaalset kasutajate hulka keskpikas
perspektiivis, silmas pidades õppeinfrastruktuuri tehtavaid
investeeringuid.
(7) Õppeotstarbelise ja õpilastele tugisüsteeme pakkuva infrastruktuuri
renoveerimise, ehitamise ja sisustamise projektide hindamisel
arvestatakse alljärgnevat:
1) pakutavate tugisüsteemide
vajalikkust antud õpilaskontingendile;
2) õppevahendite ja
-seadmete vajalikkust, otstarbekust ja efektiivsust;
3)
tugisüsteemide rakendamiseks vajaliku personali olemasolu ja
kvalifikatsiooni;
4) potentsiaalset kasutajate hulka.
(8) Muu õppeotstarbelise ja õpilastele tugisüsteeme pakkuva
infrastruktuuri ehitamise, renoveerimise ja sisustamise projektide
hindamisel arvestatakse järgnevat:
1) objekti praegust olukorda;
2)
kooli infrastruktuuri komplekssust;
3) perspektiivset kokkuhoidu ja
ruumikasutuse efektiivsuse paranemist.
(9) Projekti kavandite hindamise tulemusena esitab hindajate kogu rakendusasutusele kirjaliku arvamuse, kas vajalike õpperuumide, õpilaskodu ja muu õppeotstarbelise infrastruktuuri ehitamise, renoveerimise või rekonstrueerimise ning õppevahendite ja -inventariga sisustamise projekt on perspektiivne investeeringu tegemiseks, ning kas toetus on vajalik projekti edukaks elluviimiseks.
(10) Positiivse esimese etapi hindamisotsuse korral hinnatakse teises
etapis projekti teostatavust ja ettevalmistuse kvaliteeti arvestades:
1)
ehitustehnilist otstarbekust ja efektiivsust;
2) eelarve optimaalsust
ja kuluartiklite põhjendatust;
3) projekti elluviiva meeskonna
ning vajaliku oskusteabe olemasolu ja pädevust;
4) ajakava
realistlikkust;
5) tegevuste läbimõeldust ja mõju eesmärkide
saavutamisele;
6) ettevalmistuste senist taset ja valmisolekut
investeeringu rakendamiseks.
(11) Projektide eelistusnimekirjade põhjal koostab rakendusasutus investeeringute kava eelnõu, arvestades rakenduskavas kinnitatud indikaatoritega.
(12) Projekti taotluse võib rahuldada täies mahus, osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise ettepanekut tuleb põhjendada.
(13) Projekti taotluse osalise rahuldamise ettepaneku võib teha rakendusasutus vaid projekti kavandi esitaja nõusolekul, kes peab oma nõustumisest teavitama 10 tööpäeva jooksul vastava teate saamisest. Kui taotluse esitaja ei ole taotluse osalise rahuldamisega nõus ja taotlusetäieliku rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, jäetakse taotlus rahuldamata.
§ 16. Investeeringute kava muutmine
(1) Rakendusasutus võib investeeringute kava täpsustada ja algatada investeeringute kava muutmise tulenevalt riigieelarve menetlemisel investeeringute mahtudesse tehtavatest muudatustest, meetme vahendite tegelikust kasutamisest, toetusega seotud mahtude täpsustumisest ja muudest asjaoludest.
(2) Investeeringute kavas kinnitatud projekti rakendamata jätmisel või
katkestamisel või toetuse kasutamata jätmisel ja vabade vahendite
tekkimisel meetme eelarves teeb rakendusasutus, kooskõlastades
ettepaneku prioriteetse suuna juhtkomisjoniga, ministrile ettepaneku:
1)
rahastada pingereas esimesena investeeringute kavast välja jäänud
projekti kavandeid või
2) kuulutada välja uus, osaline või
suunatud projektide kavandite kogumise voor või
3) kirjalikult
teavitada projektide elluviijaid investeeringute kava muutmisel
vabanenud eelarve mahust ja seoses projekti kallinemisega projektile
antava toetuse summa suurendamise taotluste esitamise tähtajast.
Rakendusüksus võib vajadusel ja vahendite olemasolul teha
rakendusasutusele ettepaneku algatada toetuse summa suurendamise
taotluste kogumine. Juhul kui projekti abikõlblike kulude eelarve
suureneb, võib toetuse summat suurendada, kui projekti lõpptähtaja
saabumiseni on jäänud vähemalt 12 kuud.
(3) Täiendava ettepaneku esitamisele ja hindamisele kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut.
(4) Investeeringute kava muutmise kinnitab Vabariigi Valitsus.
3. peatükk
TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE
§ 17. Taotlemise korraldus
(1) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti kavandi esitajal (edaspidi toetuse taotleja) on õigus 10 kuu jooksul peale investeeringute kava või selle muudatuste kinnitamist esitada rakendusüksusele toetuse taotlus.
(2) Toetuse taotleja esitab vormikohase taotluse rakendusüksusele koos nõutud lisadokumentidega. Taotlusvormi kehtestab rakendusasutus.
(3) Taotlus esitatakse ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna koos digitaalse taotluse koopiaga elektroonilisel andmekandjal. Taotleja vastutab paberil esitatud ja digitaalse taotluse samasuse eest.
(4) Rakendusasutus esitab pärast investeeringute kava kinnitamist rakendusüksusele elektrooniliselt investeeringute kavas olevate projekti kavandite koopiad koos omapoolsete märkustega, sh märkustega projekti kavandile esitatud täiendavate tingimuste kohta.
§ 18. Nõuded taotlejale
Toetuse taotleja peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 1 punktides 1–9 esitatud nõuetele ning muudele meetme määruses sätestatud nõuetele.
§ 19. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus
on esitatud meetme tingimustes ettenähtud korras;
2) toetust
taotletakse §-s 6 sätestatud toetatavatele tegevustele ning nimetatud
tegevuste tarbeks kavandatud kulud on kooskõlas §-s 7 sätestatud
abikõlblikkuse reeglitega;
3) taotletud toetuse suurus ei ületa
investeeringute kavas sätestatud toetuse määra ja projekti hinnangulist
maksumust ning maksimaalset toetuse summat;
4) omafinantseeringu
olemasolul on eelarves välja toodud omafinantseeringu maht;
5)
taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt
2015. aasta 31. augustiks;
6) taotluses sisalduva projekti
eelarves ja rahastamiskavas on selgesti eristatud abikõlblikud ja
mitteabikõlblikud kulud;
7) taotlus on kooskõlas investeeringute
kavas kirjeldatud projekti kavandiga;
8) taotluses esitatud andmed on
täielikud ja õiged;
9) taotluse on allkirjastanud taotleja
esindusõiguslik isik oma allkirjaga.
(2) Rakendusüksus võib taotluse vastavuse hindamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud informatsiooni, sealhulgas taotleja raamatupidamisarvestuses kajastatava projekti raamatupidamisarvestuse korraldamise kirjeldust.
(3) Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb taotlusele lisada järgmised
lisad ja taotluses esitatud andmeid tõendavad dokumendid:
1)
projektijuhi CV;
2) taotleja esindaja isikut tõendava dokumendi
koopia, seadusjärgset esindusõigust mitteomava isiku puhul tema volitusi
tõendav dokument;
3) projektiga seotud hanke puhul koopiad
eelteadetest, teadetest, pakkumise kutsetest, tehnilisest kirjeldusest,
ideekonkursi kutsetest, deklaratsioonidest (ka «Riigihangete seaduse»
§ 16 lõikes 1 sätestatud hankelepingu sõlmimise korral), vaidlustustest,
koosolekute protokollidest, väljavalitud hinnapakkumistest ja maksumuste
ning tasuvuse põhjendustest;
4) ehitus- ja
renoveerimisprojektide puhul omandi- ja rendisuhteid kinnitavad
dokumendid;
5) ehitusliku projektdokumentatsiooni arhitektuuriline
osa (sh koopia kehtivast detailplaneeringust, ruumiprogramm,
ehitusprojekti ekspertiisi hinnang, keskkonnamõjude hinnang);
6)
projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused;
7)
projektiga seotud lepingute koopiad;
8) kinnituskiri, et taotleja ei
kasuta ettevõtlustulust saadud rahalisi vahendeid projekti
kuludokumentide tasumisel ning ei lisa rakendusüksusele esitatavatele
väljamaksetaotlustele kuludokumente, mis on tehtud ettevõtluse tarbeks,
kui piiratud käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soovib käibemaksu
arvestamist projekti abikõlblike kulude hulka;
9) kasutatud
seadme ostu puhul müüja tõend selle kohta, et seadme ostmiseks ei ole
eelneva 7 aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või
välisabi vahendeid;
10) raamatupidamislik kontoplaan;
11)
eelmise majandusaasta aruande auditeeritud ja kinnitatud koopia;
12)
Maksu- ja Tolliameti tõend maksuvõlgnevuste puudumise kohta;
13)
teavituskava.
§ 20. Toetuse taotleja kohustused
Toetuse taotleja on kohustatud:
1) vastama rakendusüksuse poolt
toetuse taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele ja esitama
täiendavaid dokumente;
2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida
taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust
tegelikkusele, sh teostada paikvaatlust;
3) esitama rakendusüksusele
ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
4)
teavitama rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigis esitatud
andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad
mõjutada rakendusasutuse või -üksuse või toetuse taotleja kohustuste
täitmist;
5) järgima «Riigihangete seaduses» ning meetme
tingimuste määruse § 25 punktis 11 sätestatut;
6)
täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama
rakendusasutusele informatsiooni muutuste kohta, mis võivad mõjutada
taotluse kohta otsuse tegemist.
§ 21. Taotluse menetlemine
(1)Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.
(2) Taotluse menetlemine koosneb toetuse taotluse registreerimisest, toetuse taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest ning andmete kandmisest struktuuritoetuse riiklikku registrisse nende toetuste taotluste osas, mille suhtes on tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus.
(3) Taotluste kontrolli korraldab rakendusüksus, mis:
1) vaatab
taotlused läbi 2 kuu jooksul alates taotluse registreerimisest
rakendusüksuses;
2) taotluse registreerimisel kontrollib
rakendusüksus taotleja vastavust käesolevas määruses esitatud nõuetele
ja taotluse tehnilist vastavust taotlusvormile ning § 19 lõikes 3
sätestatud kohustuslike lisadokumentide olemasolu. Vajadusel kaasatakse
nõuetele vastavuse kontrollimiseks eksperte;
3) juhul, kui
taotluses esineb ebatäpsusi, informeerib sellest viivitamatult
taotlejat, andes toetuse taotlejale vähemalt 10 tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks. Rakendusüksuse poolt antav puuduste kõrvaldamise viimane
tähtaeg ei või olla hilisem, kui 3 kuud peale taotluse registreerimist
rakendusüksuses;
4) juhul, kui punktis 3 nimetatud tähtaja
jooksul ei ole taotluses puudusi kõrvaldatud, lõpetab rakendusüksus
taotluse menetlemise, tehes taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning
teeb rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava muutmine.
§ 22. Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
(1) Taotluse võib rahuldada täielikult või osaliselt või jätta rahuldamata.
(2) Taotluse võib rahuldada osaliselt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 17 lõikes 1 toodud alustel.
(3) Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksuse juhatus. Enne otsuse langetamist edastab rakendusüksuse juhatus toetuse taotluse rahuldamise otsuse eelnõu rakendusasutusele kooskõlastamiseks. Peale kooskõlastamist teavitab rakendusüksuse juhatus taotlejat toetuse taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused.
(4) Taotleja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja, märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale prognoosi väljamakse taotluste esitamise kohta.
(5) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudmistest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama.
(6) Toetuse kasutamisest loobumisel saadab taotleja rakendusüksusele teatise toetusest loobumise kohta. Kinnituskirja tähtajaks tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena. Toetusest loobumise korral võib rakendusüksus teha ettepaneku rakendusasutusele investeeringute kava muutmise algatamiseks.
(7) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juhatus otsuse taotluste rahuldamise kohta või rahuldamata jätmise kohta. Otsus tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
(8) Taotluse osalise rahuldamise otsuse koostamisel lähtutakse lõigetes 2, 3 ja 9 sätestatust.
(9) Toetuse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja
õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades muuhulgas:
1)
otsuse tegemise kuupäeva;
2) otsuse tegemise põhjenduse ja aluse;
3)
toetuse saaja;
4) toetatava projekti nime;
5) toetuse maksimaalse
suuruse summana Eesti kroonides ja määrana projekti abikõlblikest
kuludest;
6) kulude ja tegevuste abikõlblikkuse perioodi;
7)
projekti rahastamiskava ja eelarve;
8) väljamakse taotluste esitamise
korra;
9) väljamaksete tegemise tingimused osaliselt tasutud
kuludokumentide alusel;
10) toetuse tagasinõudmise alused;
11)
aruannete esitamise tähtajad.
(10) Rakendusüksuse juhatus teeb toetuse taotluse rahuldamata jätmise
otsuse kui taotlus ei vasta nõuetele või kui esineb vähemalt üks
alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on teadlikult esitatud
ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse
või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
2)
taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
3)
käesolevas määruses toetuse taotlejale esitatud muud nõuded ei ole
täidetud;
4) taotlejale on tehtud põhjendatud ettepanek taotluse
osaliseks rahuldamiseks ning taotleja lükkab ettepaneku tagasi.
(11) Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1)
otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev;
3) otsuse tegemise
põhjendus ja õiguslik alus;
4) toetuse taotleja;
5)
projekti nimi;
6) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.
(12) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksusele vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
§ 23. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsusele.
(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt toetuse
taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
1) muutuvad toetuse
saaja juriidilised andmed või investeeringu objekti omandisuhte andmed;
2)
muutub toetuse saaja staatus käibemaksukohustuse suhtes;
3)
toetuse saaja soovib muuta projekti rakendamise või kulude
abikõlblikkuse perioodi;
4) toetuse saaja soovib muuta projekti
tegevus- või ajakava;
5) toetuse saaja soovib taotleda
lisatoetust või suurendada esialgset eelarvet;
6) toetuse saaja
soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul kululiikide
lõikes rohkem kui 10% eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud
eelarverea mahust, välja arvatud kuni 50 000 krooni ulatuses aasta
jooksul tehtavad muudatused, mis tuleb kooskõlastada kirjalikult
rakendusüksusega;
7) muutuvad projekti eesmärgi saavutamiseks
vajalikud tegevused või saavutatavad tulemused;
8) toetuse saaja
soovib muuta rahastamisplaani rahastamisallikate lõikes.
(3) Juhul kui toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul vähem, kui lõike 2 punktis 6 sätestatud on toetuse saaja kohustatud rakendusüksust enne muudatuste tegemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama.
(4) Toetuse saaja on kohustatud teavitama rakendusüksust kõigist projekti hankelepingu muudatustest, mis toovad kaasa projekti eelarve mahu muutuse.
(5) Rakendusüksusel on õigus keelduda toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui taotletav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või kui meetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid või kui toetuse saaja ei ole enne toetuse kasutamise tingimuste muutmist saanud rakendusüksuse nõusolekut.
(6) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist.
(7) Lõikes 2 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumisel võib rakendusüksus teha toetuse tagasinõudmise otsuse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» § 11 lõikele 1.
§ 24. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud alustel.
(2) Otsus toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajani.
4. peatükk
TOETUSE KASUTAMINE
§ 25. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise toetuse
rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt,
sealhulgas:
1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja
toetuse taotluse rahuldamise otsusega;
2) esitab rakendusüksusele
tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid rakendusüksuse ettenähtud
vormil, viisil ja tähtaegadel;
3) tagab, et toetuse saaja
raamatupidamises on toetatava projekti kulutused ja neid kajastavad
kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja
maksedokumentidest selgelt eristatavad;
4) säilitab taotluse, toetuse
ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik
projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud
asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta
31. detsembrini;
5) võimaldab teostada kontrolli,
kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid vastavalt «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 22 punktis 8 sätestatule;
6)
võimaldab järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti
teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja
omab, rendib või muul moel kasutab;
7) annab audiitori ja
järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud
andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
8)
osutab auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
9)
tagab ehituse omanikujärelevalve kooskõlas «Ehitusseadusega»;
10)
järgib projekti elluviimisega seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete
seaduses» kehtestatud nõudeid või juhul, kui toetuse saaja ei ole
hankija «Riigihangete seaduse» mõistes, järgib «Riigihangete seaduse»
§-s 3 toodud põhimõtteid;
11) alla riigihanke
piirmäära jääva hanke, mille maksumus ületab 10 000 eurot (ilma
käibemaksuta), korraldamisel võtab vähemalt kolm võrreldavat
hinnapakkumist. Juhul kui toetuse taotlejale kohaldatav
organisatsioonisisene kord sätestab madalama piirmäära, kohaldatakse
seda. Toetuse saaja kohustub rakendusüksuse nõudmisel esitama igal ajal
rakendusüksusele kõik hangetega seotud dokumendid;
12)
tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade
olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise;
13) tagab
õigusaktides sätestatud korras toetuse kasutamisel tekkiva vara
arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi
omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude
õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
14) tagab
meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, keskkonnakaitsenõuete ja
konkurentsireeglite järgimise;
15) tagab projekti eesmärgi
täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise
ettenähtud tingimustel ja kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ)
nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006,
lk 25–78) artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
16) näitab
toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades
selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel
kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega
vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211
«Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle
avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja
Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord»;
17)
informeerib rakendusüksust projekti elluviimist takistavatest
asjaoludest ning kõikidest kavandatavatest projektiga seotud
muudatustest;
18) informeerib kirjalikult rakendusüksust muudatustest
toetuse saaja projektiga seotud omandisuhetes;
19) maksab
rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses
märgitud summas ja tähtajaks tagasi. Tagastatava summa jäägilt
arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
20) projekti
abikõlblikkuse perioodil või viis aastat peale abikõlblikkuse perioodi
tulu tekkimisel, mis ületab toetuse taotluses prognoositud tulu, täidab
Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 11 sätestatud
kohustusi;
21) täidab teisi «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse
seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise
otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.
§ 26. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) kontrollida projekti
teostamist toetuse saaja territooriumidel, ruumides või mis tahes muul
moel, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise
tingimuste täitmist, sealhulgas teostada projekti järelevalvet, sh
paikvaatlust;
2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja
majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või
projekti teostamine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel antud
õigusaktides sätestatud tingimusi;
3) osaleda vaatlejana
hankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel;
4)
osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja
koosolekutel;
5) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde
teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
6) vajadusel
algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmist, teavitades toetuse saajat
sellest eelnevalt kirjalikult;
7) peatada toetuse väljamaksed toetuse
saajale tagasimaksetega seotud projekti või toetuse saaja kõikide
projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
8)
teostada muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle
alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.
(2) Rakendusüksuse kohustus on:
1) toetuse taotluse, projektide
seire, järelevalve ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse
riiklikku registrisse;
2) toetuse kasutamise seire läbiviimine,
järelevalve teostamine ning aruandluse kontrollimine;
3) meetme
seirearuande ja lõpparuande koostamine ning aruandes sisalduvate andmete
õigsuse kinnitamine rakendusüksuse juhi poolt ning edastamine
rakendusasutusele;
4) toetuse saaja koostatud projekti lõpparuande
läbivaatamine, täiendamine ja kooskõlastamine ning edastamine
rakendusasutusele teadmiseks;
5) toetuse saajale toetuse andmist ja
kasutamist puudutavates küsimustes selgituste andmine;
6)
toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmete
esitamine;
7) toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaadete
koostamine ja avalikustamine;
8) struktuuritoetuse järelevalve, sh
ettekirjutuse tegemine ning ettekirjutuse täitmise jälgimine;
9)
rikkumistest teavitamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri
2006. a määrusele nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning
toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise
tingimused ja kord»;
10) väljamaksete menetlemine, sh kulude
abikõlblikkuse kontroll;
11) toetuse andmise ja kasutamisega
seotud dokumentide säilitamine vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
12)
muud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel
antud õigusaktides, käesolevas määruses sätestatud ja halduslepingus
kokkulepitud toimingud.
5. peatükk
TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE
JA VÄLJAMAKSETE TEGEMINE
§ 27. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Projekti aruande vormi koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormi eelnevalt rakendusasutusega. Toetuse saaja esitab projekti aruande rakendusüksusele.
(2) Toetuse kasutamise seire ja hindamise regulatsiooni ning nõuded seire aruannetes ja meetme lõpparuandes esitatavale infole kehtestab rakendusasutus seire aruande esitamise korras vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 24.
§ 28. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» alusel ja vastaval toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud väljamakse taotluse esitamise korrale.
(2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele tegevusaruande ja väljamaksetaotluse iga kolme kuu järel või harvem, rakendusüksuse poolt etteantud vormil koos kuludokumentidega ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiatega.
(3) Väljamaksed osaliselt tasutud või tasumata kuludokumentide alusel on lubatud rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 6 kohaselt.
(4) Esitatud väljamaksetaotluste ja kuludokumentide kontroll rakendusüksuses teostatakse 20 tööpäeva jooksul alates väljamaksetaotluse registreerimisest rakendusüksuses.
(5) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest 10 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja esitama parandatud väljamaksetaotluse rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks.
(6) Toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus investeeringute kavale ja toetuse rahuldamise otsusele. Väljamaksed tehakse reeglina toetuse saajale, arvestades rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 3 lõikes 6 toodud erisusi.
(7) Rakendusüksusel on õigus peatada väljamakse taotluse menetlemine või keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja on rikkunud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle alusel antud õigusaktides või toetuse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi.
| Minister Tõnis LUKAS |
| Kantsler Janar HOLM |
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi
Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri
29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.
|
Lisa 1
KINNITATUD haridus- ja teadusministri 9. mai 2008. a määrusega nr 27 |
„Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Hariduse infrastruktuuri arendamine” meetme „Hariduslike erivajadustega õpilaste koolide õpikeskkonna parandamine” projekti kavandi vorm
Käesolev projekti kavand esitatakse rakendusasutusele originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna koos projekti kavandi koopiaga elektroonilisel andmekandjal. Taotleja vastutab paberil esitatud ja digitaalse projekti kavandi samasuse eest.
A Taotleja andmed
|
1. Taotleja: |
||
|
|
||
|
2. Registrikood: |
||
|
|
||
|
3. Kontaktandmed: |
||
|
Postiaadress: Telefon ja faks: e-post: www-aadress: |
||
|
4. Käibemaksukohuslus: |
||
|
Jah Reg. Nr: Ei |
||
|
5. Esindaja põhimääruse /volituse alusel: |
||
|
Nimi: Ametikoht: Telefon: E-post: |
||
|
6. HEV õpilaste kooli senine tegevus – õppekavad, õpetajaskonna ja töötajate arv, õpilaste arvu dünaamika viimase viie aasta jooksul, õpilaskodu kohtade arv ja seda kasutavad õpilased jms: |
||
|
|
||
|
7. Investeeringud alates jaanuarist 2004. |
||
|
|
||
|
8. Õppeasutuse esitatavad projektikavandid objektiti. |
||
|
|
||
|
Taotleja esitatavad projekti kavandid objektiti
|
Hinnanguline maksumus |
|
|
a) |
|
|
|
b) |
|
|
|
|
|
|
|
Kogusumma |
|
|
B Õppehoonete ja õpperuumide ehitamine, renoveerimine, rekonstrueerimine ning õppevahendite, -seadmete ja -inventariga sisustamine
I Projekti kavand
|
1. Nimi: |
|
|
|
2. Kavandatav algusaeg ja lõpp (aastaarv): |
|
|
|
3. Elluviimise koht (maakonna, omavalitsuse ja asula nimi): |
|
|
|
4. Kokkuvõte projekti eesmärkidest ja tegevustest: |
|
|
|
5. Kooskõla meetme alasuuna eesmärgiga (kirjeldus, kuidas aitab kaasa selle saavutamisele): |
|
a. kooli õppetöö tulemuslikkuse tõus; |
|
|
|
b. hariduslike erivajadustega õpilastele vajalike tugiteenuste kättesaadavus. |
|
|
|
6. Projekti kavandiga hõlmatava hetkeolukorra kirjeldus HEV õpilaste koolis: |
|
|
|
7. Projekti tegevuste seotus riiklike, valdkondlike, regionaalsete ja kohalike vajadustega, lähtudes arengukava(de)st: „Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007 – 2013” Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukava „Tark ja tegus rahvas” 2008 - 2011 |
|
a) valdkondlike arengukavade, strateegiate täitmine ja suundumuste arvestamine; |
|
|
|
b) mõju regiooni sotsiaalsele arengule; |
|
|
|
c) tehtud ja kavandatavad investeeringud valdkonda; |
|
|
|
d) projekti pikaajaline positiivne mõju ja jätkusuutlikkus; |
|
|
|
e) projekti tegevuste seotus kohalike ja maakondlike strateegiatega |
|
|
|
8. Võimalik kasutamise intensiivsus ja efektiivsus |
|
a) praegune ja perspektiivne kasutajate hulk (õppijate arv); |
|
|
|
b) sobiva õpikeskkonna loomine võimalikult suurele kasusaajate hulgale; |
|
|
|
c) kooli olulisus regioonile ja haardepiirkonna suurenemise perspektiiv; |
|
|
|
d) õpilastele vajalike erivahendite kättesaadavuse paranemine; |
|
|
|
9. Projekti pikaajaline positiivne mõju ja jätkusuutlikus |
|
a) õpilaste arvu muutumine keskpikas perspektiivis; |
|
|
|
b) õpilaste haaratus regioonis ja valdkonnas keskpikas perspektiivis; |
|
|
|
c) ülevaade õpetajate kvalifikatsioonist; |
|
|
|
d) potentsiaal tegutseda metoodika- ja täienduskoolituse keskusena; |
|
|
|
e) tegevused maakonna pedagoogide täienduskoolituskeskusena; |
|
|
|
|
II Projekti eelarve
|
A |
Projekti eeldatav kogumaksumus (abikõlblik+abikõlbmatu); H+I |
|
|
B |
Taotletav abikõlblik toetus |
|
|
C |
Võimalik abikõlblik kaasfinantseering kokku (D+E+F) |
|
|
D |
s.h kooli omatuludest |
|
|
E |
s.h kohalikult omavalitsuselt |
|
|
F |
s.h muudelt organisatsioonidelt (loetle...) |
|
|
|
|
|
|
H |
Abikõlblikud kulud kokku (B+C) |
|
|
|
|
|
|
I |
Projekti vajalikud mitteabikõlblikud kulud kokku (J+K+L) |
|
|
J |
s.h kooli omatuludest |
|
|
K |
s.h kohalikult omavalitsuselt |
|
|
L |
s.h muudelt organisatsioonidelt (loetle...) |
|
|
|
Käibemaks on abikõlblik ja sisaldub seega abikõlblikes kuludes (summa) (H)* |
|
|
|
Käibemaks ei ole abikõlblik. (summa)** |
|
*Täidetakse juhul kui käibemaks on abikõlblik. Abikõlblik on käibemaks siis, kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane või on küll käibemaksukohuslane, kuid tema raamatupidamine on korraldatud selliselt, et on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
**Käibemaks ei ole abikõlblik kui taotleja on käibemaksukohuslane ning tal on õigus projekti raames tasutud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda või kui käibemaksu hüvitatakse muul moel.
|
Teised allikad, kust projektile või seotud projekti(de)le on toetust taotletud. Näidata ära ka need taotlused, mis on esitatud, ent mille kohta pole veel kaasfinantseerimisotsust tehtud |
|||
|
Toetust andva organisatsiooni nimi |
Otsuse tegemise aeg toetuse saamise kohta/ esitamise aeg juhul kui otsust pole tehtud |
Toetuse summa/ taotluse summa juhul kui otsust pole veel tehtud |
Toetatud/ esitatud projekti nimi |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
III. Muu asjakohane lisainformatsioon (märkida milline)
|
|
IV. Lisadokumendid
|
1. |
Kooli põhimäärus või väljavõte kohast, kus on määratletud hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamise, kasvatamise ja arendamise korraldamine; |
|
|
2. |
Ruumide omaniku garantiikiri või leping, milles on kohustus tagada ruumide kasutamine sihtotstarbeliselt vähemalt 5 aastaks pärast projekti lõppu; |
|
|
3. |
Projektijuhi CV või taotleja tõend kvalifikatsioonidest, kogemustest ja õiguslikest eeldustest, mis on vajalikud projekti elluviimiseks; |
|
|
4. |
Kinnituskiri oma- ja/või kaasfinantseerimiseks vajalike vahendite olemasolu tõendamiseks; |
|
|
5. |
Projektikavandi ruumiprogramm; |
|
|
6. |
Projektiga seotud maa ja ehitiste omandi- ja valdamise õigust tõendavate dokumentide koopia; |
|
|
7. |
Küsimustik / juhend * HEV õpilaste koolihoonete ehitus- ja rekonstrueerimistööde rahastamisvajaduse selgitamiseks. |
|
*Küsimustik / juhend on alla laetav rakendusasutuse kodulehelt ja selle täitmine kohustuslik.
V. Projektikavandi kinnitamine
Kinnitan allkirjaga, et kõik käesolevas eeltaotluses esitatud andmed on
õiged:
C Õpilaskodude ehitus, renoveerimine ja sisustus
I Projekti kavand
|
1. Nimi: |
|
|
|
2. Kavandatav algusaeg ja lõpp (aastaarv): |
|
|
|
3. Elluviimise koht (maakonna, omavalitsuse ja asula nimi): |
|
|
|
4. Kokkuvõte projekti eesmärkidest ja tegevustest: |
|
|
|
5. Kooskõla meetme alasuuna eesmärgiga (kirjeldus, kuidas aitab kaasa eesmärgi saavutamisele): |
|
a. võimetekohase hariduse kättesaadavus HEV õpilastele; |
|
|
|
b. õpilastele vajalike tugiteenuste kättesaadavus; |
|
|
|
6. Projekti kavandiga hõlmatava hetkeolukorra kirjeldus HEV õpilaste koolis. |
|
|
|
7. Õpilaskodu kasutavate õppijate arv ja selle viimase viie aasta dünaamika. |
|
|
|
8. Õppeasutuse õppekohtade arv ja õpilaskodu kasutajad. |
|
|
|
9. Ülevaade õpilaskodu praegusest olukorrast ja elamistingimustest. |
|
|
|
10. Potentsiaalne kasutajate hulk keskpikas perspektiivis ja silmas pidades õpetamise infrastruktuuri tehtavaid investeeringuid. |
|
|
II Projekti eelarve
|
A |
Projekti eeldatav kogumaksumus (abikõlblik+abikõlbmatu); H+I |
|
|
B |
Taotletav abikõlblik toetus |
|
|
C |
Võimalik abikõlblik kaasfinantseering kokku (D+E+F) |
|
|
D |
s.h kooli omatuludest |
|
|
E |
s.h kohalikult omavalitsuselt |
|
|
F |
s.h muudelt organistatsioonidelt (loetle...) |
|
|
|
|
|
|
H |
Abikõlblikud kulud kokku (B+C) |
|
|
|
|
|
|
I |
Projekti vajalikud mitteabikõlblikud kulud kokku (J+K+L) |
|
|
J |
s.h kooli omatuludest |
|
|
K |
s.h kohalikult omavalitsuselt |
|
|
L |
s.h muudelt organisatsioonidelt (loetle...) |
|
|
|
Käibemaks on abikõlblik ja sisaldub seega abikõlblikes kuludes (summa) (H)* |
|
|
|
Käibemaks ei ole abikõlblik. (summa)** |
|
*Täidetakse juhul kui käibemaks on abikõlblik. Abikõlblik on käibemaks siis, kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane või on küll käibemaksukohuslane, kuid tema raamatupidamine on korraldatud selliselt, et on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
**Käibemaks ei ole abikõlblik kui taotleja on käibemaksukohuslane ning tal on õigus projekti raames tasutud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda või kui käibemaksu hüvitatakse muul moel.
|
Teised allikad, kust projektile või seotud projekti(de)le on toetust taotletud. Näidata ära ka need taotlused, mis on esitatud, ent mille kohta pole veel kaasfinantseerimisotsust tehtud |
|||
|
Toetust andva organisatsiooni nimi |
Otsuse tegemise aeg toetuse saamise kohta/ esitamse aeg juhul kui otsust pole tehtud |
Toetuse summa/ taotluse summa juhul kui otsust pole veel tehtud |
Toetatud/ esitatud projekti nimi |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
III. Muu asjakohane lisainformatsioon (märkida milline)
|
|
IV. Lisadokumendid
|
1. |
Üldhariduskooli põhimäärus või väljavõte kohast, kus on määratletud kooli või selle pidaja HEV õpilaste õpetamise korraldamine; |
|
|
2. |
Ruumide omaniku garantiikiri või leping, milles on kohustus tagada ruumide kasutamine sihtotstarbeliselt vähemalt 5 aastaks pärast projekti lõppu; |
|
|
3. |
Projektijuhi CV või taotleja tõend kvalifikatsioonidest, kogemustest ja õiguslikest eeldustest, mis on vajalikud projekti elluviimiseks; |
|
|
4. |
Kinnituskiri oma- ja/või kaasfinantseerimiseks vajalike vahendite olemasolu tõendamiseks; |
|
|
5. |
Projektikavandi ruumiprogramm |
|
|
6. |
Projektiga seotud maa ja ehitiste omandi- ja valdamise õigust tõendavate dokumentide koopia |
|
|
7. |
Küsimustik / juhend * Üldhariduskooli hoonete ehitus- ja rekonstrueerimistööde rahastamisvajaduse selgitamiseks |
|
*Küsimustik / juhend on alla laetav rakendusasutuse kodulehelt ja selle täitmine kohustuslik.
V. Projektikavandi kinnitamine
Kinnitan allkirjaga, et kõik käesolevas eeltaotluses esitatud andmed on õiged:
D Muu õppeotstarbelise infrastruktuuri ehitamine, renoveerimine ja sisustamine
I Projekti kavand
|
1. Nimi: |
|
|
|
2. Kavandatav algusaeg ja lõpp (aastaarv): |
|
|
|
3. Elluviimise koht (maakonna, omavalitsuse ja asula nimi): |
|
|
|
4. Kokkuvõte projekti eesmärkidest ja tegevustest: |
|
|
|
5. Kooskõla meetme alasuuna eesmärgiga (kirjeldus kuidas aitab kaasa selle saavutamisele): |
|
a. õpetamise taseme tõus |
|
b. võimetekohase hariduse parem kättesaadavus |
|
c. õpilastele vajalike tugiteenuste kättesaadavus |
|
d. paremad majandamise võimalused ja majanduslik kokkuhoid |
|
6. Projekti kavandiga hõlmatava hetkeolukorra kirjeldus HEV õpilaste koolis: |
|
|
|
7. Projekti olulisus kooli kui terviku toimimise seisukohast |
|
|
|
8. Hetkeolukorra kirjeldus |
|
|
|
9. Kujuneva infrastruktuuri komplektsus |
|
|
|
10. Muutunud olukorra kirjeldus lähtudes kokkuhoiust ja ruumikasutuse efektiivsuse tõusust. |
II Projekti eelarve
|
A |
Projekti eeldatav kogumaksumus (abikõlblik+abikõlbmatu); H+I |
|
|
B |
Taotletav abikõlblik toetus |
|
|
C |
Võimalik abikõlblik kaasfinantseering kokku (D+E+F) |
|
|
D |
s.h. kooli omatuludest |
|
|
E |
s.h. kohalikult omavalitsuselt |
|
|
F |
s.h muudelt organistatsioonidelt (loetle...) |
|
|
|
|
|
|
H |
Abikõlblikud kulud kokku (B+C) |
|
|
|
|
|
|
I |
Projekti vajalikud mitteabikõlblikud kulud kokku (J+K+L) |
|
|
J |
s.h. kooli omatuludest |
|
|
K |
s.h. kohalikult omavalitsuselt |
|
|
L |
s.h. muudelt organisatsioonidelt (loetle...) |
|
|
|
Käibemaks on abikõlblik ja sisaldub seega abikõlblikes kuludes (summa) (H)* |
|
|
|
Käibemaks ei ole abikõlblik. (summa)** |
|
*Täidetakse juhul kui käibemaks on abikõlblik. Abikõlblik on käibemaks siis, kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane või on küll käibemaksukohuslane, kuid tema raamatupidamine on korraldatud selliselt, et on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
**Käibemaks ei ole abikõlblik kui taotleja on käibemaksukohuslane ning tal on õigus projekti raames tasutud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda või kui käibemaksu hüvitatakse muul moel.
|
Teised allikad, kust projektile või seotud projekti(de)le on toetust taotletud. Näidata ära ka need taotlused mis on esitatud, ent mille kohta pole veel kaasfinantseerimisotsust tehtud |
|||
|
Toetust andva organisatsiooni nimi |
Otsuse tegemise aeg toetuse saamise kohta/ esitamse aeg juhul kui otsust pole tehtud |
Toetuse summa/ taotluse summa juhul kui otsust pole veel tehtud |
Toetatud/ esitatud projekti nimi |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
III. Muu asjakohane lisainformatsioon (märkida milline)
|
|
*
IV. Lisadokumendid
|
1. |
Kooli põhimäärus või väljavõte kohast, kus on määratletud kooli või selle pidaja HEV õpilaste õpetamise korraldamine; |
|
|
2. |
Ruumide omaniku garantiikiri või leping, milles on kohustus tagada ruumide kasutamine sihtotstarbeliselt vähemalt 5 aastaks pärast projekti lõppu; |
|
|
3. |
Projektijuhi CV või taotleja tõend kvalifikatsioonidest, kogemustest ja õiguslikest eeldustest, mis on vajalikud projekti elluviimiseks; |
|
|
4. |
Kinnituskiri oma- ja/või kaasfinantseerimiseks vajalike vahendite olemasolu tõendamiseks; |
|
|
5. |
Projektikavandi ruumiprogramm |
|
|
6. |
Projektiga seotud maa ja ehitiste omandi- ja valdamise õigust tõendavate dokumentide koopia |
|
|
7. |
Küsimustik / juhend * Üldhariduskooli hoonete ehitus- ja rekonstrueerimistööde rahastamisvajaduse selgitamiseks |
|
*Küsimustik / juhend on alla laetav rakendusasutuse kodulehelt ja selle täitmine kohustuslik.
V. Projektikavandi kinnitamine
Kinnitan allkirjaga, et kõik käesolevas eeltaotluses esitatud andmed on õiged:
Facebook
Twitter