“Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 2.1 “Vesiviljeluse investeeringutoetus” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord
Vastu võetud 12.05.2008 nr 46
Määrus kehtestatakse «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 194 lõike 1 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.08.2006, lk 1–44) artikli 17 lõike 6 alusel heaks kiidetud «Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskavaga» (edaspidi rakenduskava).
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määruses sätestatakse rakenduskava meetme 2.1 «Vesiviljeluse investeeringutoetus» (edaspidi meede 2.1) raames toetatavad tegevused, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, vesiviljeluse investeeringutoetuse (edaspidi toetus) taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, toetuse maksimaalne määr, omafinantseeringu minimaalne määr, taotluse menetlemise tingimused ja kord, taotluse hindamise kriteeriumid ja kord, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord, toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord ning toetuse saaja kohustused.
§ 2. Toetatavad tegevused
(1) Meetme 2.1 raames toetatakse sellise uue vesiviljeluskasvanduse
püstitamist või olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimist,
laiendamist ja tehnosüsteemide muutmist (edaspidi rekonstrueerimine),
mille Eesti Standardile EVS 811:2006 «Hoone ehitusprojekt» vastava hoone
põhiprojekti (edaspidi hoone põhiprojekt) või rajatise
ehitusprojekti järgne keskmine aastane tootmismaht on täisvõimsusel enne
või pärast projekti elluviimist vähemalt:
1) 100 tonni
tuurlaste, vikerforelli või koha puhul;
2) 50 tonni angerja,
paalia, siiglaste, tilapia või sägaliste puhul;
3) 25 000
tükki kaubavähi (minimaalselt 10 cm pikkused) puhul.
(2) Meetme 2.1 raames toetatakse sellise olemasoleva karpkalakasvanduse rekonstrueerimist, mille kalatiikide kogupindala on vähemalt 10 hektarit.
(3) Toetatava tegevuse osaks võib olla järgmine ettevalmistav töö:
1)
toetatava tegevusega kaasnev tellitud projekteerimistöö,
projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö
ning hüdrogeoloogiline ja hüdroloogiline uuring;
2)
«Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses»
sätestatud juhtudel keskkonnamõju hindamine;
3) toetuse
taotluse ja tegevuskava ning neis esitatud andmeid tõendavate
dokumentide koostamiseks tellitud töö või teenus;
4)
«Ehitusseaduses» sätestatud juhtudel omanikujärelevalve (edaspidi omanikujärelevalve)
tegemine.
(4) Toetatava tegevuse elluviimist ei või alustada varem ja kuludokumendid ei või olla väljastatud varem kui 1. jaanuaril 2008. aastal, välja arvatud lõikes 3 nimetatud ettevalmistava töö puhul.
(5) Toetatav tegevus peab olema ellu viidud kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamisest, kuid mitte hiljem kui 31. juunil 2015. aastal, välja arvatud lõikes 3 nimetatud ettevalmistava töö puhul.
(6) Ettevalmistava töö kohta on isik, kellelt taotleja tellis töö või teenuse, väljastanud arve või arve-saatelehe mitte varem kui 1. jaanuaril 2007. aastal ning selle eest on makstud enne taotluse esitamist.
§ 3. Toetuse ja omafinantseeringu määr
(1) Omafinantseeringu minimaalne määr on 50% toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest.
(2) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta kokku on 8 000 000 krooni rakenduskava programmiperioodil.
2. peatükk
KULUDE ABIKÕLBLIKKUS
§ 4. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblik on kulu, mis on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 55 sätestatud nõuetega.
(2) Tegevuse kulud peavad olema mõistlikud ja vastavuses heade finantsjuhtimise põhimõtetega, eriti ökonoomsuse ja tasuvuse põhimõttega.
(3) Meetme 2.1 raames on abikõlblikud järgmised kulud:
1)
vesiviljelusehitise (tiik, bassein, kiirvoolukanal, regulaator, veekogu
kohandamiseks vajalik rajatis, sisekasvatushoone, haudemaja, kala- ja
söödahoidla, piirderajatis jms) püstitamise või rekonstrueerimise kulud;
2)
vesiviljelusehitise juurde kuuluva seadme (haude-, söötmis-,
veevarustus-, veepuhastus-, kalasorteerimis-, loendamis-, kaalumis-,
laadimis-, ladustamis-, aereerimisseade ja temperatuuri reguleerimise
seade, veeanalüüsiks vajalik seade, vesiviljeluses kasutatav sõudepaat
jms) ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud;
3) juhtimissüsteemi
(hapniku mõõtmise süsteem, pH-mõõtur, jms), sh integreeritud
infotehnoloogia (arvuti riist- ja tarkvara) ostmise ja paigaldamise
kulud;
4) kalakasvatussumba ja teisaldatava plastikbasseini ostmise,
liisimise ja paigaldamise kulud;
5) kalakasvatussumba hooldamise
seadme (ujuvplatvorm, tõstuk, kalapump jms) ostmise, liisimise ja
paigaldamise kulud;
6) kalakasvatussumba teeninduspaadi ostmise või
liisimise kulud;
7) vesiviljelustoodete veoks vajaliku konteineri ja
seadme (sh temperatuuri reguleerimise seade, aeraator jms) ostmise,
liisimise ja paigaldamise kulud;
8) negatiivsete keskkonnamõjude
vähendamiseks ette nähtud veepuhastusehitise püstitamise või
rekonstrueerimise kulud;
9) veepuhastusehitise juurde kuuluva
vajaliku seadme ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud;
10)
vesiviljelusehitise valvesüsteemi, röövloomade ja lindude kaitseks
mõeldud piirdeaia, kattevõrgu või -seadme ostmise, liisimise ja
paigaldamise kulud;
11) vesiviljelusettevõtte hooldustöödeks vajaliku
siseveovahendi ostmise kulud;
12) «Kalandusturu korraldamise seaduse»
§ 198 lõike 3 punktis 11 toodud kohustuse
täitmisega kaasnevad kulud;
13) ettevalmistava töö kulud, mis
moodustavad kuni 12% § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetatava tegevuse
abikõlblikust maksumusest;
14) omanikujärelevalve tegemise
kulud, mis moodustavad kuni 3% § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetatava
tegevuse abikõlblikust maksumusest.
§ 5. Mitteabikõlblikud kulud
Abikõlblike kulude loetelus nimetatud kulu ei ole abikõlblik osas, mille
moodustab:
1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, rentimise või
liisimise kulud;
2) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse,
tasaarveldatakse ja kustutatakse muul moel ning mis ei moodusta osa
Eesti maksusüsteemist;
3) tellitud töö või teenuse kulud, kui
taotleja või taotleja juhatuse liige omab osalust töö teinud või teenuse
osutanud juriidilises isikus või kuulub töö teinud või teenuse osutanud
juriidilise isiku juhatusse või nõukokku;
4) tellitud töö
või teenuse kulud, kui töö tegi või teenuse osutas taotleja juhatuse
liige;
5) tegevuskulud, kaasa arvatud remondi- ja rendikulud,
kütuse-, palga-, koolitus-, side- ja veokulud;
6) sularahas
tehtud kulutused, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse
ja finantsteenusega seotud muud kulud;
7) juriidiliseks
konsultatsiooniks, raamatupidamisteenuse eest tasumiseks, patendi ja
litsentsi ostmiseks ning teostatavusuuringuks tehtud kulutused, välja
arvatud ettevalmistava töö kulud;
8) sõiduvahendi (välja
arvatud § 4 lõike 3 punktides 2, 6 ja 11 toodud sõiduvahendid) ostmise
või liisimise kulud;
9) kulutused reklaamile, välja arvatud
«Kalandusturu korraldamise seaduse» § 198
lõike 3 punktis 11 toodud kohustuse täitmisega kaasnev kulu;
10)
veekogu asustamise kulud;
11) kasvatatavate veeorganismide ja sööda
ostmise kulud;
12) kalapüügiteenuse osutamiseks kasutatava vara
ehitamise, soetamise või paigaldamise kulud;
13) kulutused, mis
on tehtud enne 1. jaanuari 2008. aastal, välja arvatud § 2 lõikes 3
nimetatud ettevalmistava töö kulud;
14) ettevalmistava töö
kulud, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2007. aastal;
15)
liisingmakse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale;
16)
kasutatud seadme ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud;
17) seadme
paigaldamise kulud ilma ostmise või liisimise kuludeta;
18)
käibemaks, kui taotleja on taotluse esitamise ajal
käibemaksukohustuslane, või käibemaks arvates taotleja või toetuse saaja
käibemaksukohustuslaseks registreerimise kuupäevast, kui ta ei olnud
käibemaksukohustuslane taotluse esitamise ajal;
19) trahv,
viivis ja muu rahaline karistus ning kohtukulud;
20) kindlustusandja
teenusega kaasnevad kulud;
21) ettevalmistava töö kulud, mis ületavad
§ 4 lõike 3 punktis 13 toodud piirmäära;
22)
omanikujärelevalve tegemise kulud, mis ületavad § 4 lõike 3 punktis 14
toodud piirmäära;
23) paragrahvi 2 lõike 3 punktis 3
nimetatud taotluse ja tegevuskava ning neis esitatud andmeid tõendavate
dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse kulud, mis ületavad
15 000 krooni;
24) paragrahvi 4 lõike 3 punktis 2 nimetatud
sõudepaadi soetamise kulud, kui sõudepaadi maksumus ületab 30 000 krooni;
25)
paragrahvi 4 lõike 3 punktis 6 nimetatud kalakasvatussumba
teeninduspaadi soetamise kulud, kui teeninduspaadi maksumus ületab
400 000 krooni ja maksimaalne kiirus on üle 15 sõlme;
26)
paragrahvi 4 lõike 3 punktis 11 nimetatud vesiviljelusettevõtte
hooldustöödeks vajaliku siseveovahendi soetamise kulud, kui
siseveovahendi maksumus ületab 450 000 krooni.
3. peatükk
NÕUDED TAOTLEJA KOHTA
§ 6. Toetuse taotleja
Toetust võib taotleda vesiviljelusega tegelev või sellega alustada
sooviv:
1) nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 3 punktis f
toodud ettevõtja;
2) ettevõtja, kellel on vähem kui 750 töötajat
või kelle käive on väiksem kui 3,129 miljardit krooni.
§ 7. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Paragrahvis 6 nimetatud isik (edaspidi taotleja) peab olema
usaldusväärne, mida muu hulgas kinnitab taotleja vastavus järgmistele
nõuetele:
1) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlgnevust või
tema riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud, maksuvõla tasumise
ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt;
2) taotleja või
tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud
likvideerimis- ega pankrotimenetlust;
3) taotleja on varem
riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja
tagasi maksta tulnud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise
ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtpäevaks ja summas;
4)
taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest,
sealhulgas Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest.
(2) Taotleja täidab keskkonna- ja hügieeninõudeid või hakkab neid täitma hiljemalt viimase toetuseosa väljamaksmisest toetuse saaja või liisimise puhul liisingu andja arveldusarvele.
(3) Taotleja jätkab vesiviljelustoodete tootmist vähemalt viie majandusaasta jooksul arvates viimase toetusosa väljamaksmisest toetuse saaja või liisimise puhul liisingu andja arveldusarvele.
(4) Taotleja kasutuses olev vesiviljelusehitis või piiritletud ala on registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi Amet) põllumajandusloomade ehitiste registris või need registreeritakse «Loomatauditõrje seaduses» sätestatud juhtudel pärast toetatava tegevuse elluviimist.
(5) Residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on Eestis.
(6) Uue vesiviljeluskasvanduse püstitamise ning olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimise korral on selle ehitise alune maa, mida rekonstrueeritakse, püstitatakse või kuhu paigaldatakse seade, taotleja omandis või seatakse hiljemalt §-s 17 nimetatud dokumentide esitamise ajaks taotleja kasuks hoonestusõigus tähtajaga vähemalt viis aastat arvates viimase toetusosa väljamaksmisest.
§ 8. Hinnapakkumuste küsimise kohustus
(1) Toetatava tegevuse ja selle osaks oleva ettevalmistava töö elluviimiseks teeb taotleja ettepaneku esitada hinnapakkumus vähemalt kolmele asjakohast teenust osutavale ettevõtjale.
(2) Toetatava tegevuse hinnapakkumuse küsimiseks esitatav dokumentatsioon peab sisaldama tehnilist spetsifikatsiooni, milles on toodud hoone põhiprojekt või rajatise ehitusprojekt, sealhulgas joonised, põhiliste ehitusmaterjalide ja tööde mahud, paigaldatava või kasutatava seadme ja masina tootlikkuse, võimsuse ja muud olulised tehnilised andmed.
(3) Taotleja võib teha vähem kui kolm hinnapakkumuse esitamise ettepanekut, kui asjakohast teenust osutab vähem kui kolm ettevõtjat või kui toetatava tegevuse ja ettevalmistava töö maksumus ei ületa 156 000 krooni.
§ 9. Projektis osaleva isikuga seonduvad taotleja kohustused
Taotleja sõlmib töö tegija või teenuse osutajaga kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt eristab töö tegija või teenuse osutaja selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest.
4. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE JA NÕUDED TAOTLUSE KOHTA
§ 10. Toetuse taotluse esitamine
Toetuse taotlemiseks esitab taotleja Ametile taotluse selleks ettenähtud tähtajal. Amet teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 30 päeva.
§ 11. Toetuse taotlemiseks esitatavad dokumendid
(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja Ametile järgmised dokumendid
(edaspidi taotlus):
1) lisas 1 toodud vormi kohane avaldus;
2)
lisas 2 toodud vormi kohane tegevuskava;
3) seadusjärgse
esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
4)
koopia maksukohustuslaste registri tõendist, kui taotleja on füüsilisest
isikust ettevõtja, kes ei ole kantud äriregistrisse;
5)
riikliku maksu maksuvõla olemasolu korral mitte varasema kui taotluse
esitamise kuule eelnenud kuu esimese päeva seisuga väljastatud Maksu- ja
Tolliameti tõend maksuvõla ajatamise ja ajakava kohaselt tasumise kohta;
6)
väljavõte olemasoleva, püstitatava või rekonstrueeritava hoone
põhiprojekti või rajatise ehitusprojekti põhijoonistest ja projekti
seletuskirjast. Joonistel peavad kajastuma ehitise asendiplaani,
arhitektuuri, tehnosüsteemide ja välisvõrkude lahendused;
7)
koopia ehitusloast või valla- või linnavalitsuse kirjalikust nõusolekust
«Ehitusseaduses» sätestatud juhtudel;
8) paragrahvis 8
nimetatud hinnapakkumuse esitamise ettepanekud ja hinnapakkumused (koos
tehnilise spetsifikatsiooniga);
9) tehtud valiku põhjendamise
avaldus, kui taotleja ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust;
10)
keskkonnamõju hindamise aruande koopia «Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» kohaselt, kui selle tegevuse kohta
taotletakse toetust ettevalmistava tööna;
11) koopia
arve-saatelehest või arvest, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja
tellis ettevalmistava töö või teenuse, ning koopia nimetatud
arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist
tõendavast pangakonto väljavõttest või maksekorraldusest;
12)
ärakiri dokumendist, millega tõendatakse maa ja hoone kasutamise õiguse
olemasolu ja selle kestust;
13) paragrahvis 9 nimetatud dokument.
(2) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab taotleja toetuse esmakordsel taotlemisel koos taotlusega avalduse oma andmete kandmiseks sellesse registrisse.
(3) Kui taotleja taotleb projekti raames planeeritud kulude hüvitamiseks taotluse esitamise ajal toetust riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest, esitab ta koos taotlusega sellekohase teabe.
§ 12. Muudatustest teavitamine
(1) Taotleja teavitab viivitamata Ametit kirjalikult § 11 lõikes 1 nimetatud dokumentides esitatud andmete muutumisest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada toetuse taotluse kohta otsuse tegemist.
(2) Paragrahvi 11 lõike 1 punktis 6 toodud dokumendis tehtud muudatused edastab Amet § 13 lõikes 4 toodud asutusele hinnangu andmiseks.
5. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 13. Taotluse kontrollimine ja nõuetekohaseks tunnistamine
(1) Amet kontrollib taotleja ja taotluse nõuetekohasust «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 69 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras.
(2) Amet esitab Keskkonnainspektsioonile (edaspidi KKI) pärast taotluse esitamise tähtpäeva nimekirja kõikide taotlejate kohta. KKI teavitab Ametit keskkonnanõudeid rikkunud taotlejatest, kelle suhtes on ajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päevani tehtud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutus, mis on jäetud tähtpäevaks täitmata, või kelle suhtes on nimetatud ajavahemikus jõustunud süüdimõistev süüteo otsus.
(3) Amet tunnistab taotluse nõuetekohaseks, kui taotleja ja taotlus vastavad «Kalandusturu korraldamise seaduses» ja selles määruses sätestatud nõuetele. Kui taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele nõudele, teeb Amet «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 195 lõike 4 või § 196 lõike 3 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(4) Esitatud taotluste nõuetekohaseks tunnistamise käigus tellib Amet vesiviljeluse valdkonnas pädevalt avalik-õigusliku juriidilise isiku teadus- ja arendusasutuselt ekspertiisi.
(5) Amet edastab ekspertiisi tegemiseks ekspertiisi tegijale:
1)
avalduse;
2) tegevuskava;
3) hinnapakkumused koos tehnilise
spetsifikatsiooniga;
4) uue vesiviljeluskasvanduse püstitamise või
olemasoleva rekonstrueerimise korral vesiviljeluskasvanduse hoone
põhiprojekti või rajatise ehitusprojekti.
(6) Ekspertiisi tegija annab hinnangu:
1) Ametile toetuse
taotlemiseks esitatud hoone põhiprojekti või rajatise ehitusprojekti
tehnilise ja tehnoloogilise elluviidavuse ja optimaalse ehitusmaksumuse
kohta, veevahetuse mahule (välja arvatud karpkalakasvanduse puhul) ning
võimaluse kohta toota vähemalt § 2 lõikes 1 toodud tootmismahus.
Karpkalakasvanduse puhul ei anna ekspertiisi tegija hinnangut
tootmismahule, vaid kontrollib, kas karpkalakasvanduse kalatiikide
kogupindala on ehitusprojekti järgi vähemalt 10 hektarit;
2)
tegevuskava alusandmete, sealhulgas roogitud, rookimata, elus ja
töödeldud toodangu müügihinnale, toodangu kaalule või suurusele,
sisseostetava sööda hinnale, tööjõu kulutustele, elektrienergia
kulutustele, investeeringu mahule, muudele kuludele. Tegevuskava
alusandmed peavad olema omavahel kooskõlas ja hind vastama keskmisele
turuhinnale.
§ 14. Taotluste hindamine
(1) Amet hindab nõuetekohaseks tunnistatud taotlusi lõikes 2 toodud hindamiskriteeriumide alusel ning moodustab hindamiskriteeriumide põhjal taotlusele antud hindepunktide liitmise teel taotluste paremusjärjestuse.
(2) Taotlusele antakse hindepunkte järgmiselt:
1) 1 hindepunkt
omafinantseeringu iga protsendi eest, lähtudes omafinantseeringu
protsentuaalsest osakaalust toetatava tegevuse abikõlblikus
kogumaksumuses;
2) 5 hindepunkti vee korduvkasutusega sellise
vesiviljeluskasvanduse püstitamise või rekonstrueerimise eest, mille
puhul basseini- või tiigiveest eraldatakse tahked jäägid, vesi
rikastatakse hapnikuga ja suunatakse uuesti basseini või tiiki;
3)
10 hindepunkti sellise veeretsirkulatsiooniga ehk suletud veeringlusega
vesiviljeluskasvanduse püstitamise või rekonstrueerimise eest, mille
puhul basseinist väljavoolav vesi suunatakse valdavas enamuses läbi
setteeraldusfiltri biopuhastisse ja sealt basseini tagasi;
4)
5 hindepunkti, kui taotleja on mikro- või väikese suurusega ettevõtja;
5)
1 hindepunkt, kui taotleja nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta
tegi Amet eelmises taotlusvoorus taotluse rahuldamata jätmise otsuse,
sest paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse andmise
järel puudusid rahalised vahendid.
(3) Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletava toetuse omafinantseeringu määr on suurem. Võrdsete omafinantseeringu määrade puhul eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.
§ 15. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Amet teeb taotluse rahuldamise otsuse paremusjärjestusse seatud parimate taotluste kohta. Kui meetme rahastamise sama aasta eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust, teeb Amet ülejäänud taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Amet võib teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, kui toetust taotletakse muuhulgas mitteabikõlbliku kulu kohta või taotletava toetuse suurus ületab meetme rahastamise sama aasta eelarve jäägi.
(3) Taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemise korral võib muuta taotletavat summat või projekti tegevusi tingimusel, et toetuse summa ei suurene ning saavutatakse projekti eesmärgid.
(4) Amet teeb taotluse osalise rahuldamise otsuse taotleja nõusolekul. Kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemisega, teeb Amet taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(5) Amet teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtaja lõppemisest.
(6) Amet teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse toetuse saajale teatavaks 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.
6. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSE TEGEMINE JA TOETUSE SAAJA
KOHUSTUSED
§ 16. Toetuse väljamakse tegemise tingimused
(1) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks.
(2) Toetus makstakse välja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused ellu viinud «Kalandusturu korraldamise seaduses» ja selles määruses sätestatud asjakohaste nõuete kohaselt.
(3) Töö ja teenus, mille kulude hüvitamiseks taotletakse toetuse väljamakse tegemist, peavad olema lõpetatud ja toetuse saaja peab olema need vastu võtnud ning nende eest tasunud.
(4) Liisimise korral on liisingu andja «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus, kellel on Ametiga sõlmitud koostööleping.
§ 17. Toetuse väljamakse tegemise kord
(1) Toetuse saaja võib esitada investeeringu tegemist tõendavad dokumendid koos lisas 3 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooniga kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta. Amet teatab kuludeklaratsiooni esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avaldab vastavasisulise informatsiooni ka Ameti koduleheküljel.
(2) Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks pärast projekti
täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osadena
tasumist, kuid mitte varem kui taotluse rahuldamise otsuse
kättesaamisest arvates Ametile lisas 3 toodud vormi kohase
kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku,
kellelt taotleja tellis teenuse või ostis kaupa, väljastatud
arve-saatelehe või arve koopia;
2) punktis 1 nimetatud
arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist
tõendava maksekorralduse koopia või pangakonto väljavõtte koopia;
3)
osutatud teenuse, tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist
tõendava dokumendi koopia juhul, kui toetatava tegevuse abikõlblikuks
kuluks on ehitise püstitamise või rekonstrueerimise kulud;
4)
ehitise puhul ehitise kasutusluba, kui see on nõutav «Ehitusseaduse»
tähenduses;
5) ärakiri dokumendist, millega tõendatakse toetuse
saaja kasuks seatud hoonestusõiguse olemasolu kui ehitise alune maa ei
ole toetuse saaja omandis.
(3) Liisimise puhul esitab taotleja Ametile pärast investeeringu
täielikku või osadena tegemist ja selle eest tasumist liisinglepingus
ettenähtud korras, kuid mitte varem kui taotluse rahuldamise otsuse
kättesaamisest arvates toetuse väljamaksmiseks lisas 3 toodud vormi
kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
1) selle
isiku, kellelt liisingu andja tellis teenuse või töö või ostis kaupa,
väljastatud arve-saatelehe või arve koopia;
2) punktis 1
nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse
tasumist tõendava maksekorralduse koopia või pangakonto väljavõtte
koopia;
3) liisingu andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud
liisinglepingu ja maksegraafiku koopia.
(4) Lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele.
§ 18. Toetuse väljamakse tegemise otsustamine
(1) Amet teeb toetuse väljamaksmise otsuse «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 1910 lõike 2 alusel 25 tööpäeva jooksul arvates §-s 17 nimetatud nõuetekohaste dokumentide ja kuludeklaratsiooni saamisest arvates.
(2) Amet teeb toetuse väljamakse tegemisest keeldumise otsuse, kui taotleja ei ole täitnud §-s 16 nimetatud toetuse väljamakse tegemise tingimusi või ei ole esitanud § 17 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumente või kui tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alus.
(3) Toetust ei maksta ettevalmistava töö kohta, kui ilmnevad § 13 lõikes 3 toodud taotluse rahuldamata jätmise asjaolud või kui toetuse saaja ei ole ettevalmistava töö kohta esitanud nõuetekohaseid investeeringu tegemist tõendavaid dokumente §-s 10 toodud tähtajaks.
(4) Amet teeb toetuse väljamaksmise või väljamakse tegemisest keeldumise otsuse toetuse saajale teatavaks 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.
§ 19. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja kasutab toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil ja järgib toetatava tegevuse elluviimisel «Kalandusturu korraldamise seaduses», selles määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid.
(2) Toetuse saaja teavitab viivitamata Ametit kirjalikult tegevuse lõpetamisest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada toetuse väljamaksmise kohta otsuse tegemist või toetuse kasutamisega seotud asjaoludest, mille tõttu toetuse taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.
(3) Kuni Ameti poolt viimase toetuseosa väljamaksmiseni teavitab toetuse saaja viivitamata Ametit kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 19 alusel.
(4) Kuni Ameti poolt toetuse rahuldamise otsuse tegemisest seitsme aasta
möödumiseni teavitab toetuse saaja viivitamata Ametit kirjalikult:
1)
oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
2) toetatava
tegevusega seotud muudatusest Ameti kooskõlastuse saamiseks;
3)
ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest ning
ettevõtte või selle osa üleminekust;
4) äriühingu osa
või aktsia võõrandamisest või liikmelisuse muutusest;
5)
toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille
tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.
§ 20. Dokumentide säilitamine
Amet ja toetuse saaja säilitavad toetuse taotlemisega seotud dokumente ja lepinguid vähemalt 31. detsembrini 2025. a. Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata.
Minister Helir-Valdor SEEDER |
Kantsler Ants NOOT |
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 21.03.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-01973.