Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Avaliku ja kolmanda sektori turismi turundustegevuste toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 13.05.2008 nr 36

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohaldamisala

(1) Avaliku ja kolmanda sektori turismi turundustegevuste toetamise tingimused ja kord (edaspidi meede) on kehtestatud «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks.

(2) Kui meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), artikli 2 mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määruses ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut.

(3) Meetme raames toetuse andmisel lähtutakse Riigikogu 22. novembri 2006. a otsusega kinnitatud «Eesti riiklikust turismiarengukavast aastateks 2007–2013» (edaspidi turismiarengukava).

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

(1) Meetme eesmärk on Eesti sihtkohtade ja turismitoodete tuntuse suurendamine välisturgudel.

(2) Meetme alaeesmärk on Eesti rahvuslikul eripäral põhinevate turismitoodete turundustegevuste toetamine ja turismi hooajalisuse vähendamine.

§ 3. Meetme rakendusüksus ja rakendusasutus

(1) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).

(2) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

§ 4. Mõisted

Käesoleva määruse tähenduses:
1) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas õigusaktides ja toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega;
2) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse ja kasutatakse;
3) taotlus on vormikohane avaldus, millele on lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
4) toetuse saaja on isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
5) omafinantseering on toetuse saaja või teise projektis osaleva juriidilise isiku (edaspidi projektis osalev isik) rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või projektis osaleva isiku tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks;
6) turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest turismiteenustest ja muudest teenustest, mida külastaja oma reisi ajal tarbib;
7) sihtkoht on taotluses määratletud välisturistidele huvipakkuv Eestis asuv terviklikult turundatav piirkond;
8) sihtturg on taotluses määratletud välisriik või -riigid, millele projekti turundustegevused on suunatud.

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 5. Meetme raames toetatavad tegevused

(1) Meetme raames toetatakse järgmisi sihtturgudele suunatud turundustegevusi:
1) turundusürituste ja -kampaaniate korraldamine;
2) pressireiside ja -ürituste korraldamine;
3) sihtturgudele suunatud välismessidel osalemine, välja arvatud messidel, mille väljapanekuid rahastatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. novembri 2007. a käskkirjaga nr 390 kinnitatud «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi» raames;
4) sihtkohta ja turismitooteid tervikuna tutvustavate infokandjate ja jaotusmaterjalide valmistamine ja levitamine;
5) veebiarendus ja e-turundus.

(2) Projekti raames toetatakse ainult neid tegevusi, mis on määratletud taotluses sisalduvas tegevusplaanis ja läbi viidud projekti abikõlblikkuse perioodil.

(3) Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida finantseeritakse samaaegselt riigieelarvelistest, muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.

§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Meetme raames on abikõlblikud järgmised §-s 5 nimetatud tegevustega seotud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele:
1) sihtturul turundusürituste ning kampaaniate teostamise ja korraldamise kulud, sealhulgas turundusürituste korraldamise teenustasu, müügipindade, ruumide ja inventari rendikulu, meediapindade kulud, sõidukulud sihtturule ja tagasi, majutus-, viisa- ja reisikindlustuskulud;
2) sihtturgude ajakirjanikele Eestis toimuvate tutvustusreiside kulud, sealhulgas osalevate külaliste sõidukulud sihtturult Eestisse ja tagasi, transpordi- ja majutuskulud Eestis ning turismitoodete tutvustamisega seotud kulud;
3) turismitooteid tutvustavate väljapanekute ja esitluste kulud, sealhulgas näitusepinna rendikulu, osalemistasu, stendi kujunduse ja teostuse kulu, näituseboksi sisustuse rendikulu, näituse kataloogis reklaami avaldamise kulu, sõidukulud sihtturule ja tagasi, majutus-, viisa- ja reisikindlustuskulud;
4) turundustegevustega seotud kujundus, tootmise ja tiražeerimise kulud, tõlkekulud, autoritasud;
5) reklaami ja reklaammaterjali valmistamise, kujundamise, tõlkimise ja avaldamisega seotud kulud, sealhulgas meedia- ja reklaamiteenuseid pakkuva ettevõtja teenustasu;
6) kulud, mis on seotud struktuuritoetuse sümboolika kasutamisega;
7) e-turunduse ja võõrkeelsete veebilehtede koostamise, sealhulgas kujundamise, programmeerimise ja tõlkimisega seotud kulud;
8) projektijuhi teenustasu.

(2) Lõike 1 punktides 1–3 sätestatud kulud majutusele ja transpordile on abikõlblikud ainult vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale.

(3) Projektijuhi teenustasu võib moodustada maksimaalselt 7% projekti abikõlblike kulude kogumahust.

(4) Lisaks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) mitterahalised sissemaksed;
2) kulud, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras;
3) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja investeerimiskulud, amortisatsioon;
4) erisoodustuse andmine ja sellelt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks;
5) esinduskulud ja kingitused;
6) isikliku auto kasutamise kulud;
7) pangagarantiid;
8) finants- ja pangakulud;
9) trahvid ja kohtukulud;
10) sõidukulud sihtturul;
11) organisatsioonide liikmemaksud;
12) päevarahad;
13) üldkulud;
14) kulud, mis on varem riigieelarvelistest, muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest hüvitatud;
15) muud projektiga mitte seotud kulud;
16) projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

(5) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

(6) Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani.

(7) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud.

(8) Abikõlblike kulude puhul peab kuludokumendi abikõlblike kulude summa olema vähemalt 1500 Eesti krooni.

(9) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud.

(10) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel pangaülekande teel tasutud kuludega.

(11) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulude tekkimise ajaks on kuludokumendi koostamise kuupäev. Majandustehingu toimumist tõendatakse raamatupidamise algdokumendiga.

(12) Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad, tingimusel et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimise hetkest (alguskuupäev) või taotluses sisalduvast hilisemast kuupäevast.

(3) Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on minimaalselt 12 kuud ja maksimaalselt 36 kuud.

(4) Toetuse saaja võib taotleda projekti perioodi pikendamist ühe korra projekti jooksul maksimaalselt 6 kuu võrra §-s 19 kehtestatud korras, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed asjaolud ja tingimusel, et projekti maksimaalne abikõlblikkuse perioodi kestus on 36 kuud ning projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks. Kui projekti perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudavad jätkamise ebaefektiivseks.

(6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

§ 8. Toetuse finantseerimise piirmäärad ja tingimused

(1) Toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 1 500 000 Eesti krooni.

(2) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 500 000 Eesti krooni.

(3) Toetuse finantseerimise piirmääraks on kuni 70% abikõlblikest kuludest.

(4) Projekti omafinantseeringu miinimummäär on vähemalt 30% abikõlblikest kuludest.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE

§ 9. Toetuse taotlemine

(1) Meetme raames saab toetust taotleda jooksvalt.

(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

(3) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.

(4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

(5) Taotleja saab taotleda turundustoetust korraga ainult ühele projektile. Toetust järgmisele projektile saab taotleda pärast eelmise projekti lõppemist.

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik. Sihtasutus ja mittetulundusühing võib taotleda toetust juhul, kui projektis kavandatud tegevused kuuluvad selle juriidilise isiku põhikirjaliste tegevuste hulka.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlejal ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt;
2) taotlejal või projektis osaleval isikul on projekti elluviimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi;
3) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 kehtestatud piirmääradele ja tingimustele.

(3) Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest, «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.

(4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi § 1 lõike 2 mõistes, ei tohi abi saaja jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 3 129 000 Eesti krooni (200 000 (kakssada tuhat) eurot).

(5) Kui taotleja on projektile või projekti üksisikutele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

§ 11. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud:
1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal;
2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
3) sihtasutust viivitamata teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
4) tõendama sihtasutuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu;
5) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama turismiarengukava ja meetme eesmärkidele, meetme tingimustele ning muudes õigusaktides sätestatud tingimustele.

(2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud käesolevas määruses kehtestatud korras ja vormis;
2) toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele;
3) taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 8 kehtestatud toetuse määra;
4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2015. aastal;
5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muu hulgas ette nähtud nõutav omafinantseering;
6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
7) taotluse on sõltuvalt selle esitamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik omakäelise allkirjaga või digitaalallkirjaga.

(3) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas taotleja nimi, juriidiline vorm, registrikood, käibemaksukohuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku andmed, projektijuhi andmed;
2) andmed taotleja põhikirjaliste tegevuste kohta;
3) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, eesmärk ja tegevuste loetelu sihtturgude lõikes, tegevuste algus- ja lõppkuupäev, tegevuste lühikirjeldus, projekti eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa, taotlejat nõustanud ettevõtja ja konsultandi nimi;
4) andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõju kohta;
5) esitatud lisadokumentide loetelu;
6) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

(4) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi dokumente:
1) projekti tegevusplaan, mis sisaldab turismitoodete ning sihtturgude valiku põhjendusi, turundustegevuste ajakava koos ressurssidega, eesmärke ja tulemusi ning eelarvet;
2) omafinantseeringu kinnituskirjad;
3) stiiliraamat selle olemasolu korral;
4) taotleja projektimeeskonna elulookirjeldused (CV);
5) teatis saadud vähese tähtsusega abi kohta rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormil, kui toetus on vähese tähtsusega abi § 1 lõike 2 mõistes;
6) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine ja läbivaatamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse hindamine, taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine või rahuldamata jätmine.

(2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja tegevusi juhul, kui taotletav toetus ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu. Sihtasutuse poolt määratud selgituste, ekspertiisi ja lisainformatsiooni, taotluse täienduste ja muudatuste esitamise tähtajaks võib sihtasutus taotluse menetlemise peatada.

(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 42 tööpäeva alates taotluse registreerimisest.

(4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise jooksva aasta eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

(5) Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui meetme rahastamise jooksva aasta eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

§ 14. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva taotluse registreerimisest arvates. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse nõuetekohasust ja vajalike lisade olemasolu.

(2) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 kalendripäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(3) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest või § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

(4) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ja tagastab taotluse, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks lõikes 2 esitatud tähtaja jooksul kõiki §-s 12 nimetatud andmeid ja dokumente, samuti juhul, kui taotleja on sihtasutusele eelnevalt esitanud sama meetme raames taotluse, mille osas taotluse esitamise hetkeks ei ole sihtasutuse juhatus teinud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust.

§ 15. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 10 taotlejale esitatud nõuded.

(3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 16. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Menetlusse võetud taotluste nõuetele vastavust hindab sihtasutus.

(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuded.

(3) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 14 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha paikvaatlust;
4) taotleja ei ole § 14 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

(4) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 17. Taotluse hindamise kord ja hindamise kriteeriumid

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid hindamis- või ekspertkomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte.

(2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, milleks loetakse lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhindega 2,5 hinnatud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa toetuse rahastamise jooksva aasta eelarvet.

(3) Toetuse saamiseks esitatud taotlust hinnatakse skaalal 0 kuni 4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle koondhinne jääb alla 2,5 või kui vähemalt üks lõike 4 punktides 1 kuni 5 toodud kriteeriumidest hinnatakse hindega 0.

(4) Toetuse saamiseks esitatud taotluste hindamiskriteeriumid on:
1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamiseks ja vastavus turismiarengukava eesmärkidele – 15% maksimaalsest koondhindest;
2) toetuse mõju sihtkoha ja ettevõtluse arengule – 20% maksimaalsest koondhindest;
3) taotleja organisatsiooniline võimekus – 15% maksimaalsest koondhindest;
4) projekti jätkusuutlikkus – 10% maksimaalsest koondhindest;
5) sihtkoha või turismitoote rahvusvaheline konkurentsivõime – 30% maksimaalsest koondhindest;
6) projekti kuuluvus meetme eelistuste hulka – 10% maksimaalsest koondhindest.

(5) Meetme eelistusteks on turundustegevused, mis aitavad kaasa turismi regionaalsele ühtlustamisele.

§ 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse.

(2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ja muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega, teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:
1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi;
2) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;
3) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne.

(4) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muu hulgas:
1) toetuse saaja;
2) projekti nimi;
3) toetuse suurus Eesti kroonides;
4) omafinantseeringu suurus Eesti kroonides;
5) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;
6) projekti elluviimise tingimused;
7) toetuse väljamaksmise tingimused;
8) info toetuse kui vähese tähtsusega abi kohta § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruse mõistes.

(5) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad muud asjaolud, mille tõttu ei saa taotlust rahuldada, teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajani või taotlejani väljastusteatega tähtkirjaga.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta:
1) projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 20% taotluses toodud projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht tingimusel, et toetuse summa ei suurene;
2) projekti tegevuste elluviimise või kulude abikõlblikkuse lõppkuupäeva, kuid mitte kauemaks kui 31. august 2015. a. Projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva muutmisel tuleb arvestada §-s 7 kehtestatuga;
3) projektis ettenähtud tegevusi, sihtturge või eesmärke.

(3) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste ja mõju saavutamise.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

(5) Sihtasutus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses, õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud;
5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

§ 20. Vaidemenetlus

Sihtasutuse toimingu või otsuse peale võib vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 34 esitada vaide rakendusasutusele ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

5. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED

§ 21. Toetuse väljamaksmise tingimused

(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

(2) Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on:
1) projektis planeeritud tegevustele vastavate kulude (muuhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud) tasumine;
2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine sihtasutusele;
3) toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine sihtasutuse poolt.

(3) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluste alusel.

(4) Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, muuhulgas arved, saatelehed, tööde vastuvõtu aktid, lepingud jms.

(5) Kulude asjakohasust tõendavateks dokumentideks on muuhulgas kirjalikud tööd, info- ja jaotusmaterjalide näidised, fotod struktuuritoetuse kasutamise kohta teavitamise tõendamiseks.

(6) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus väljamaksetaotluse nõuetele vastavust ning algatab väljamakse sisestades projekti andmed «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 4 sätestatud struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele.

(7) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele;
3) läbiviidud tegevused ei vasta projekti tegevusplaanis esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud.

§ 22. Aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid

(1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 6 kuud ja maksimaalselt 12 kuud.

(2) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kolme aasta jooksul alates projekti lõppemisest.

(3) Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga.

(4) Projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel.

6. peatükk
TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED

§ 23. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
3) teavitama sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intressi ja viivist vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
6) tagasi maksma projektist saadava tulu vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale;
7) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
8) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud aruandeid;
9) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid selgelt eristatavad toetuse saaja muudest kulu- ja maksedokumentidest;
10) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a;
11) tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas EL nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999, artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
12) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätestatule;
13) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
14) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
15) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
16) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes;
17) näitama toetuse kasutamisel vastavalt kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat;
18) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
19) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest;
20) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
21) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 24. Sihtasutuse õigused ja kohustused

Sihtasutusel on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;
2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevusi, mille tulemusel eelarve alakasutus on suurem kui 20%;
5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
7) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
8) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
9) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

Minister Juhan PARTS

Kantsler Marika PRISKE