Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise tingimused ja kord
Vastu võetud 15.05.2008 nr 40
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kohaldamisala
(1) Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise (edaspidi meede) tingimused ja kord on kehtestatud «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks.
(2) Riigiabi andmisel väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 33–42), mida on muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 364/2004, või mis tahes teise määruse tähenduses, mis asendab nimetatud määrust, sätestatud tingimusi.
(3) Meetme raames teadusasutusele antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele (edaspidi TA tegevus) suunatud riigiabi, kui teadusasutus ei tegele projekti raames majandustegevusega.
(4) Meetme raames antav toetus on suunatud Riigikogu 7. veebruari 2007. a otsusega heakskiidetud Eesti TA tegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–2013 «Teadmistepõhine Eesti» eesmärkide saavutamiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruses nr 302 sätestatud korras Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavale rakendusplaanile.
§ 2. Meetme eesmärk
Meetme eesmärgiks on Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate
konkurentsivõime suurendamine läbi uute toodete, teenuste,
tehnoloogiate, tootearendusprotsesside arendamise või olemasolevate
olulise täiustamise toetamise, mille tulemusena:
1) kasvab
ettevõtjate käive (sealhulgas ekspordikäive);
2)
suureneb kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal ettevõtjate
käibes;
3) kasvab tööstusomandi õiguskaitsetaotluste arv ja
ekspordi sihtriikides patenditaotluste esitamise aktiivsus;
4)
kasvavad ettevõtjate TA tegevuse ning innovatsiooniinvesteeringud;
5)
areneb ettevõtjate ja teadusasutuste vaheline koostöö.
§ 3. Meetme rakendusasutus ja -üksus
(1) Meetme rakendusasutuseks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Meetme rakendusüksuseks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).
§ 4. Mõisted
Käesoleva määruse tähenduses:
1) rakendusuuring
on kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste
hankimiseks, et kasutada neid teadmisi uute toodete, protsesside või
teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt
olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. Sinna kuulub keerukate,
rakendusuuringu jaoks vajalike süsteemide koostisosade loomine, eriti
geneerilise tehnoloogia valideerimise puhul, välja arvatud prototüübid,
mis kuuluvad arendustegevuse kohaldamisalasse;
2) arendustegevus
(edaspidi tootearendus) on olemasolevate teaduslike,
tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste
omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine plaanide ja
korralduste või projektide loomise eesmärgil uute, muudetud või
täiustatud toodete, protsesside või teenuste jaoks. Need võivad
sisaldada ka muid tegevusi, mille eesmärk on uute toodete, protsesside
või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine.
Tegevuste hulka võivad kuuluda visandite, jooniste, plaanide ja teiste
dokumentide koostamine, tingimusel et need ei ole ette nähtud
kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil. Tootearenduse hulka kuulub ka
kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide
arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui
selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on
liiga kallis. Järgneva näidis- või katseprojektide kaubanduslikul
eesmärgil kasutamise korral tuleb sellisest kasutusest saadav mis tahes
tulu abikõlblikest kuludest maha arvata. Toodete, protsesside ja
teenuste katsetootmine ja testimine on samuti abikõlblik tingimusel, et
neid ei saa kasutada või muuta kasutuskõlblikuks tööstuslikes
rakendustes või kaubanduslikul eesmärgil. Tootearendus ei sisalda
toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, olemasolevate teenuste ja
teiste käimasolevate toimingute rutiinseid või perioodilisi muudatusi,
isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustusi;
3)
tehnilise teostatavuse uuring (edaspidi eeluuring) on uuring,
mille eesmärk on valmistada ette rakendusuuringute või tootearenduse
alast tegevust;
4) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)
on väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja Euroopa Komisjoni
määruse (EÜ) nr 70/2001 tähenduses, või mis tahes teise määruse
tähenduses, mis asendab nimetatud määrust;
5)
teadusasutus on üksus, nagu ülikool või uurimisinstituut, olenemata
selle õiguslikust seisundist (avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus) või
finantseerimise viisist; üksuse peamine eesmärk on viia läbi
alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust ja levitada nende
tulemusi õpetamise, publikatsioonide või tehnoloogiasiirde kaudu; kogu
kasum investeeritakse uuesti oma teadustegevusse, selle tulemuste
levitamisse või õpetamisse; ettevõtjatel, kes avaldavad mõju sellisele
üksusele, nt aktsionäridel või liikmetel, ei ole eelisjuurdepääsu
sellise üksuse teaduspotentsiaalile ja tema saavutatud teadustulemustele;
6)
taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid
toetuse taotlemiseks;
7) projekti plaan on projekti kriitilisi
aspekte hõlmav koonddokument, mis sisaldab muuhulgas projekti
lähtepunkti, projekti valdkonna ja tehnoloogilise tausta kirjeldust,
vajaminevate ressursside ja finantseerimisallikate kirjeldust,
finantseerimise ajagraafikut, projekti tehnoloogiliste põhiprobleemide
kirjeldust koos võimalike lahendusteede äranäitamisega, projekti
eesmärke, etappe, tegevusi ja oodatavaid tulemusi, projekti
riskianalüüsi, tööstusomandiga seotud aspekte, projekti tulemuste
rakendamise kava ning hinnangut oodatava mõju osas;
8)
eeluuringu plaan on eeluuringu kriitilisi aspekte hõlmav koonddokument,
mis muuhulgas sisaldab eeluuringu ja planeeritava projekti tausta,
taotleja kirjeldust, eeluuringu ja põhiprojekti ideed, eesmärki,
eeluuringu tegevuste ning tehnoloogiliste aspektide kirjeldust,
tööstusomandiga seotud kaitse strateegiat, eeluuringu meeskonda ja
juhtimise kirjeldust, ülevaadet koostöövõrkudest/partneritest,
eeluuringu kulude kalkulatsioone;
9) riiklikud teadus- ja
arendusprogrammid (edaspidi riiklikud TA programmid) on Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja
teiste ministeeriumide vahelised TA tegevuse ning innovatsiooni
toetamist kujundavad ja koordineerivad programmid Eesti TA tegevuse
strateegia «Teadmistepõhine Eesti 2007–2013» võtmevaldkondades;
10)
partner on projekti finantseerimisse, juhtimisse või elluviimisse
kaasatud eraõiguslik juriidiline isik.
2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED
§ 5. Meetme raames toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
1) VKE
rakendusuuringu läbiviimine;
2) VKE tootearenduse läbiviimine;
3)
teadusasutuse rakendusuuringu läbiviimine;
4) eeluuringu
läbiviimine punktides 1 kuni 3 nimetatud tegevustele;
5) VKE
rakendusuuringu või tootearenduse projekti käigus tekkiva tööstusomandi
esmase õiguskaitse taotlemine.
(2) Eeluuringu läbiviimise raames toetatakse järgmisi rakendusuuringu
või tootearenduse projekti ettevalmistamisele suunatud tegevusi:
1)
arendatava tehnoloogia, toote, teenuse või protsessi teostatavuse plaani
koostamine, sealhulgas tehnilise teostatavuse uuringu teostamine,
turu-uuringu teostamine, partneriotsingu läbiviimine;
2)
arendatava tehnoloogia, toote, teenuse või protsessi tööstusomandi alase
infouuringu teostamine;
3) mitmeid osapooli haarava või
rahvusvahelise ulatusega rakendusuuringu- või tootearendusprojekti
ettevalmistamine;
4) tehnoloogia teostatavuse või toimimise uuringu
teostamine;
5) muu rakendusuuringu- või tootearendusprojekti
ettevalmistamisele vahetult kaasa aitav tegevus.
(3) Meetme raames ei toetata projekte, mille eesmärgiks on üksnes:
1)
tehnoloogia, tootearendusprotsessi, aparaadi, seadme soetamine, remont
või hooldus;
2) uue ärimudeli või disainilahenduse loomine,
muutmine või täiendamine;
3) tööstusomandi õiguskaitse.
§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Meetme raames on abikõlblikud kulud, mis on abikõlblikud vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale.
(2) Rakendusuuringu ja tootearenduse projekti raames on abikõlblikud
järgmised kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele:
1)
projekti elluviivate töötajate personalikulud;
2) projekti
elluviivate töötajate lähetustega seotud majutus- ja transpordikulud
ning päevarahad vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a
määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning
nende maksmise tingimused ja kord» (edaspidi töölähetuste määrus);
3)
kulud aparaatide ja seadmete soetamiseks või kasutamiseks vastavalt
nende kasutusajale projektis ning nende kasulikule elueale, võttes
arvestuse aluseks head raamatupidamistavad. Nimetatud kulud kokku võivad
moodustada kuni 70% projekti abikõlblikest kuludest;
4) kulud
sisseostetud uuringutele, tehnilisele teabele ja sisseostetud või
litsentseeritud patentidele ning kulud projekti elluviimisega otseselt
seotud konsultatsioonidele ja muudele sarnastele teenustele. Nimetatud
kulud kokku võivad VKE puhul moodustada kuni 70% projekti abikõlblikest
kuludest;
5) ehitise amortisatsioonikulud juhul, kui ehitise
soetamine või ehitamine on projekti elluviimiseks põhjendatud, vastavalt
nende kasutusajale projektis ning proportsionaalselt kasutatava pinna
osa ja kogu ehitise pindalaga. Nimetatud kulud kokku võivad moodustada
kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest;
6) kulud materjalidele
ja tarvikutele;
7) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse
nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle
avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja
Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1
tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud;
8)
«Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav
kulu.
(3) Eeluuringu projekti raames on abikõlblikud üksnes järgmised kulud
vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele:
1)
projekti elluviivate töötajate personalikulud;
2) projekti
elluviivate töötajate lähetustega seotud majutus- ja transpordikulud
ning päevarahad vastavalt töölähetuste määrusele;
3)
paragrahvi 5 lõikes 2 loetletud tegevuste teenustena sisseostmise kulud.
(4) VKE rakendusuuringu ja tootearenduse projekti raames on lisaks abikõlblikud projekti käigus tekkinud tööstusomandi esmase õiguskaitse taotlemisega seotud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele.
(5) Lisaks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2
alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on
meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1)
esinduskulud ja kingitused;
2) stipendiumid ja annetused (sealhulgas
annetused kõrgkoolide toetusfondidesse);
3) reklaami- ja
turunduskulud (välja arvatud lõike 2 punktis 7 lubatud ulatuses);
4)
erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks;
5)
mitterahalised sissemaksed;
6) üldkulud;
7) kinnisasja
soetamise kulud;
8) liiklusvahendite soetamise kulud;
9) kulud,
mis on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi toetustest
hüvitatud;
10) muud projektiga mitte seotud ning projekti
elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud.
(6) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
(7) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.
(8) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omavate isikute ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud.
(9) Meetme raames kaetavate kulude objekti tarnija või teenuse osutaja peab olema füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik.
(10) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.
(11) Juhul kui sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ei ole taotlejal õigust taotleda juba tehtud kulutuste hüvitamist sihtasutuse poolt.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti kulude ja tegevuste abikõlblikkuse periood algab taotluse sihtasutuses registreerimise hetkest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast tähtajast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal, kuid mitte hiljem kui 30. juuni 2015. a.
(2) Toetuse saaja võib taotleda projekti perioodi pikendamist §-s 19 sätestatud korras, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed asjaolud ja tingimusel, et projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2015. aasta 30. juuniks. Kui projekti perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.
§ 8. Toetuse piirmäärad, tingimused ja omafinantseering
(1) Eeluuringu läbiviimiseks taotletava toetuse maksimaalne summa on 300 000 Eesti krooni projekti kohta.
(2) Rakendusuuringu või tootearenduse läbiviimiseks taotletava toetuse minimaalne summa on 500 000 Eesti krooni ja maksimaalne summa 30 000 000 Eesti krooni projekti kohta.
(3) Toetuse abikõlblike kulude finantseerimise maksimaalsed piirmäärad toetuse saajate ja tegevuste lõikes ning abikõlblike kulude finantseerimise piirmäärade suurendamise tingimused on sätestatud määruse lisas.
(4) Projekti omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei finantseerita.
(5) Teadusasutuse rakendusuuringu puhul arvestatakse taotleja omafinantseeringuna ainult ettevõtja poolset rahalist panust.
(6) Kui rakendusuuringut, tootearendust või eeluuringut finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi projekti eelpool nimetatud vahenditest finantseerimise osakaal ületada käesolevas paragrahvis sätestatud finantseerimise piirmäärasid.
3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE
§ 9. Toetuse taotlemine
(1) Meetme raames saab toetust taotleda jooksvalt või vooruliselt.
(2) Taotlusvoorude korraldamise vajaduse otsustab sihtasutus kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega.
(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest ja taotlusvooru tähtpäevadest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.
(4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.
(5) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.
(6) Meetme eelarve osaeelarveteks jaotamise § 5 lõikes 1 toodud tegevuste, riiklike TA programmide ning muude tegevuste lõikes kinnitab sihtasutus. Osaeelarveteks jaotamise kooskõlastab sihtasutus eelnevalt rakendusasutusega.
(7) Meetme eelarvest, osaeelarvetest või nende muutmisest ning eelarve jäägi suurusest annab sihtasutus teada oma veebilehel.
(8) Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse otsusega, kui osaeelarve jääk saab võrdseks või ületatud menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Otsusest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.
(9) Taotluste vastuvõtmine avatakse sihtasutuse otsusega, kui osaeelarvesse tekib täiendavaid vahendeid. Otsusest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.
§ 10. Nõuded taotlejale
(1) Rakendusuuringu ja rakendusuuringu eeluuringu toetuse taotlejaks võib olla teadusasutus või Eesti äriregistrisse kantud VKE.
(2) Tootearenduse ja tootearenduse eeluuringu toetuse taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud VKE.
(3) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1)
taotlejal ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud
juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud
olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt
täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide
esitamise kohustuse;
2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava
isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega
tehtud pankrotiotsust;
3) VKEst taotleja omakapital vastab
«Äriseadustiku» nõuetele;
4) VKEst taotleja
juriidilisest isikust aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus
ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud
ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil,
mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse»
tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millele on
kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;
5) taotlejal on nõutavad
vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud
piirmääradele ja tingimustele.
(4) Juhul kui taotleja on varem sihtasutuselt saanud toetust «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras või muudest riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.
§ 11. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud:
1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja
taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajaks;
2)
võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele,
sealhulgas teha paikvaatlust;
3) teavitama viivitamata sihtasutust
taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud
asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
4)
tõendama sihtasutuse nõudmisel meetme tingimustes ettenähtud
omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu;
5)
teavitama viivitamata kirjalikult sihtasutust projekti teostamise
baasiks oleva VKE või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste
üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
6) esitama sihtasutuse
esimesel nõudmisel Maksu- ja Tolliameti tõendi maksuvõlgnevuste
puudumise või nende ajatamise kohta, mis ei ole väljastatud varem kui
10 tööpäeva alates taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäevast;
7)
täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele
informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme eesmärkidele või riiklike TA programmidele omistatud osaeelarvete raames vastama nii meetme eesmärkidele kui ka riiklike TA programmide eesmärkidele.
(2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus
on eestikeelne. Euroopa Liidu ühisprogrammide taotlusvoorudes osalenuna
või sihtasutuse nõudel rahvusvahelise hindamise puhul võib taotluses
sisalduv projekti või eeluuringu plaan ning muud lisadokumendid olla
ingliskeelsed;
2) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja
vormis;
3) toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele
tegevustele;
4) taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 8 ja lisas
sätestatud maksimaalset toetusmäära ega toetuse piirsummat;
5)
taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
6)
taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist allkirjastanud taotleja
esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või
omakäelise allkirjaga paberkandjal taotlusel.
(3) Taotluses sisalduv projekt peab vastama järgmistele nõuetele:
1)
projekti tegevused lõpetatakse projekti perioodil, kuid mitte hiljem kui
30. juunil 2015. aastal;
2) projekti eelarve sisaldab
nõutavat omafinantseeringut;
3) projekt omab tehnoloogiariske,
milleks on projekti eesmärgiks seatud tehnoloogiliste tulemuste
saavutamisega seotud riskid;
4) VKE projekt peab sisaldama ülevaadet
või hinnangut tururiskidest, milleks on projekti eesmärgiks seatud
väljatöötatavate toodete või teenuste kommertsialiseerimisega seotud
riskid;
5) teadusasutuse projekt peab olema suunatud tulemuste
rakendamisele;
6) projektile taotletava toetuse määr peab olema
minimaalne, mis on taotlejale vajalik projektiga seotud tehnoloogia ja
tururiskide maandamiseks.
(4) VKE taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente:
1)
üldandmed taotleja kohta;
2) andmed taotleja tähtsamate
majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud
majandusaastal, sealhulgas realiseerimise netokäive, ekspordikäive
(sealhulgas turgude lõikes), ärikasum või -kahjum, kulum, tööjõukulud,
bilansimaht, omakapitali suurus, töötajate keskmine arv, uutest
toodetest ja teenustest saadava müügitulu osatähtsus kogukäibest,
investeeringud TA tegevusse ja uute väljatöötatud tehnoloogiate, toodete
ja teenuste arv;
3) andmed punktis 2 nimetatud taotleja
majandusnäitajate prognooside kohta projekti alustamise majandusaastast
kuni projekti lõpetamise aastale järgneva kolme majandusaasta kohta
välja arvatud juhul, kui toetuse saaja teostab üksnes § 5 lõike 1
punktis 4 sätestatud tegevusi;
4) vastavalt taotlusele, kas
projekti plaan § 4 punkti 7 tähenduses või eeluuringu plaan § 4 punkti 8
tähenduses;
5) projekti elluviivate isikute elulookirjeldused;
6)
taotleja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud viimase majandusaasta
aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori
otsusega) juhul, kui aruanne ei ole kättesaadav äriregistris;
7)
jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse
esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud;
8) VKE äriplaan (välja
arvatud eeluuringu toetuse taotluse korral);
9) detailsed kulutuste
kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad
(tööjõukulude ja üldkulude arvestuspõhimõtted, hinnapakkumised,
hinnakirjad, eelarved);
10) kõigi kulutuste puhul, mille puhul
taotleja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste,
materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui
100 000 Eesti krooni käibemaksuta, vähemalt kolm hinnapakkumist
üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande
kirjeldus. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik
esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Kui on valitud
kallim pakkumine, tuleb lisada põhjendus;
11) volikiri, kui
taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
12)
taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
(5) Teadusasutuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja
dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta;
2) andmed taotleja
tähtsamate majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud
majandusaastal, sealhulgas teadustöötajate keskmine arv (täistööaja
ekvivalendi alusel); tulu enda loodud tööstusomandi
kommertsialiseerimisest ja lepingulistest töödest ettevõtjatele;
3)
andmed punktis 2 nimetatud taotleja majandusnäitajate prognooside kohta
projekti alustamise majandusaastast kuni projekti lõpetamise aastale
järgneva kolme majandusaasta kohta välja arvatud juhul, kui toetuse
saaja teostab üksnes § 5 lõike 1 punktis 4 sätestatud tegevusi;
4)
vastavalt taotlusele kas projekti plaan § 4 punkti 7 tähenduses või
eeluuringu plaan § 4 punkti 8 tähenduses;
5)
projekti elluviivate isikute elulookirjeldused;
6) projekti tulemuste
rakendamise kava, milleks on taotleja poolt põhjendatud projekti
tulemuste ettevõtluses rakendamise visioon ja mis sisaldab muuhulgas
projekti tulemuste rakendamisvõimaluste ja -viiside määratlemist,
tulemustest potentsiaalsete kasusaajate defineerimist, projekti
tulemuste rakendamise hinnatavat ajalist perspektiivi, esialgset
hinnangut projekti tulemuste rakendamise mõju ulatusele ja muid projekti
tulemuste rakendamise seisukohast olulisi aspekte;
7) detailsed
kulutuste kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad
(tööjõukulude arvestuspõhimõtted, hinnapakkumised, hinnakirjad,
eelarved);
8) kõigi kulutuste puhul, mille puhul taotleja teostab
projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või
immateriaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui 100 000 Eesti
krooni käibemaksuta, vähemalt kolm hinnapakkumist üksteisest
sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjeldus. Juhul
kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb
taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Kui on valitud kallim
pakkumine, tuleb lisada põhjendus;
9) ettevõtjate kinnitused
projektis osalemise kohta sihtasutuse poolt määratud vormil;
10)
volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
11)
taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi menetlustoiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.
(2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Rakendusuuringu ja tootearenduse toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 63 tööpäeva ning eeluuringu toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada kuni 15 tööpäeva, kui on tekkinud vajadus täiendava ekspertiisi järele.
(4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise jooksva aasta eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.
(5) Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse otsusega, kui meetme rahastamise jooksva aasta eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
§ 14. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine
(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega.
(2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest ja § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.
(3) Juhul kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi või puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(4) Sihtasutusel on õigus teha ettepanek taotluse täiendamiseks või taotlust hindavate ekspertide küsimustele vastamiseks, mis võib muuhulgas hõlmata §-s 12 nimetatud dokumentide täiendamist. Taotluse täiendamiseks või ekspertide küsimustele vastamiseks antakse taotlejale kuni 10 tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(5) Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõigetes 3 ja 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.
§ 15. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused
(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.
(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 10 taotlejale esitatud nõuded.
(3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
§ 16. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused
(1) Menetlusse võetud taotluse vastavust kontrollib sihtasutus.
(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuded.
(3) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks
alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta määruses
taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 14
lõigete 3 ja 4 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2)
taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja
mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse
menetlemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust
nõuetele või teha paikvaatlust;
4) taotleja ei ole § 14
lõigete 3 ja 4 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid
puudusi kõrvaldanud.
(4) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
§ 17. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastava koosseisu peab sihtasutus eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega.
(2) Taotluste hindamisjuhend ja valiku- või hindamiskomisjoni koosseis tehakse kättesaadavaks sihtasutuse veebilehel.
(3) Euroopa Liidu ühisprogrammide taotlusvoorudes, mis on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 169 alusel Euroopa Komisjoni poolt käivitatavad ja kaasrahastatavad programmid, ja kus hindamine toimub Euroopa Liidu tasandil, osalenud ja positiivse rahastamisotsuse saanud projektidel sisulist hindamist ei toimu. Nimetatud projekte rahastatakse vastavalt Euroopa Liidu tasandil toimunud hindamisel rahuldatud projekti plaanile.
(4) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis käesolevas paragrahvis toodud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2 ja iga hindamiskriteeriumi osas hindeks vähemalt 1,5 ning lõikes 3 nimetatud positiivse rahastamisotsuse saanud projektid, mille rahastamise summa ei ületa meetme rahastamise jooksva aasta eelarvet.
(5) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.
(6) VKE rakendusuuringu või tootearenduse toetuse taotluse
hindamiskriteeriumid ning nende osakaalud on järgmised:
1) toode
ja tehnoloogia (20% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas
projekti tehnoloogiliste probleemide määratletust, projekti raames
väljatöötatava tehnoloogia või tehnoloogilise lahenduse
konkurentsieeliseid ja diversifitseerimise võimalusi, projekti sobivust
ettevõtja uurimis- ja arendustegevuse strateegiaga, projekti käigus
loodava tööstusomandi kaitsmise võimalusi, projekti teostamiseks
vajaliku infrastruktuuri olemasolu ning projekti tulemuste rakendamise
võimalusi, projekti kuuluvust rahvusvahelistesse programmidesse;
2)
organisatsioon ja juhtimine (15% koondhindest), mille raames hinnatakse
muuhulgas ettevõtja juhtkonna ja projekti elluviivate isikute
põhipädevusi ning projekti meeskonna komplekteeritust, projekti
teostajate koostöövõrgustiku ulatust ja kvaliteeti, projekti elluviivate
isikute isikliku pühendumise määra ning ettevõtja ja projekti
elluviivate isikute võimelisust piisavalt kiiresti reageerida projekti
elluviimisega kaasneda võivatele olulistele muutustele;
3) turg
(20% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas turuinfo olemasolu
ja kvaliteeti, turu segmenteerimist, sisenemisstrateegiat ning
konkurentsianalüüsi, projekti raames loodava toote või teenuse
konkurentsieeliseid, turule jõudmise aega, turupotentsiaali ja
atraktiivsust;
4) projekti ettevalmistamise kvaliteet (15%
koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas projekti kulude
realistlikkust ja põhjendatust, taotleja omafinantseeringu osatähtsust
ja finantskompetentsust, ettevõtja tegutsemise ajalugu, ettevõtja
rahavoo prognoosi;
5) projekti majanduslik mõju (20% koondhindest),
mille raames hinnatakse muuhulgas projekti mõju ettevõtja käibe kasvule
(sealhulgas eksportkäibe kasvule), projekti mõju kõrgete
lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaalu suurenemisele ettevõtja
käibes, projekti mõju tööstusomandi õiguskaitsetaotluste arvu ja
ekspordi sihtriikides patenditaotluste esitamise aktiivsuse kasvule,
projekti mõju ettevõtjate TA tegevuste ning innovatsiooniinvesteeringute
kasvule, projekti mõju ettevõtjate ja teadusasutuste vahelise koostöö
arengule, projekti kuuluvust arengukavades eelistatud valdkondadesse;
6)
projekti vastavus riiklike TA programmide eesmärkidele
(10% koondhindest).
(7) Teadusasutuse rakendusuuringu toetuse taotluse hindamiskriteeriumid
ja osakaalud on järgmised:
1) toode ja tehnoloogia (25%
koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas projekti
tehnoloogiliste probleemide määratletust, projekti tulemuste
konkurentsieeliseid ja nende rakendamise kava kvaliteeti, projekti
teostamise ajalist kestust, projekti raames väljatöötatava tehnoloogia
või tehnoloogilise lahenduse diversifitseerimise võimalusi, projekti
käigus loodava tööstusomandi kaitsmise võimalusi, projekti teostamiseks
vajaliku infrastruktuuri olemasolu, projekti kuuluvust
rahvusvahelistesse programmidesse;
2) organisatsioon ja juhtimine
(20% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas projekti
elluviivate isikute põhipädevusi ning projekti meeskonna
komplekteeritust, projekti juhtimise korraldatust, projekti elluviivate
isikute koostöövõrgustiku ulatust ja kvaliteeti;
3)
projekti ettevalmistamise kvaliteet (20% koondhindest), mille raames
hinnatakse muuhulgas projekti kulude realistlikkust ja põhjendatust,
taotleja omafinantseeringu osatähtsust, projekti tulemuste rakendamiseks
ettenähtud vahendite realistlikkust;
4) projekti majanduslik
mõju (25% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas projekti
majanduslik mõju laiaulatuslikkust, orienteeritust majanduse
vajadustele, mõju ettevõtjate konkurentsivõime kasvule, mõju töökohtade
loomisele või säilitamisele, taotleja tulu kasvule teadmiste ja
tehnoloogia siirdest, taotleja koostöövõrgustike arendamisele ja
rahvusvahelistumisele ning projekti kuuluvust arengukavades eelistatud
valdkondadesse;
5) projekti vastavus riiklike TA programmide
eesmärkidele (10% koondhindest).
(8) VKE eeluuringu toetuse taotluse hindamiskriteeriumid ja osakaalud on
järgmised:
1) projekti probleemi püstitus, eesmärk ja
tegevuskava (40% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas
projekti põhiprobleemide määratletust, projekti tegevustele vastavate
kulude põhjendatust ja asjakohasust, projekti tegevuste teostamiseks
kokkulepete ja/või lepingute olemasolu ning projekti suunatust
kavandatavale rakendusuuringu ja/või tootearendusprojektile;
2)
projekti meeskonna kvalifikatsioon ja kogemus (30% koondhindest), mille
raames hinnatakse muuhulgas projekti elluviivate isikute põhipädevusi ja
kvalifikatsiooni projekti tegevuste efektiivseks teostamiseks;
3)
nõutava omafinantseeringu olemasolu (30% koondhindest), mille raames
hinnatakse muuhulgas projekti teostamiseks vajaliku omafinantseeringu
olemasolu ning projekti rahastamisega seonduvaid muid asjaolusid.
(9) Teadusasutuse eeluuringu toetuse taotluse hindamiskriteeriumid ja
osakaalud on järgmised:
1) projekti probleemi püstitus, eesmärk
ja tegevuskava (40% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas
projekti põhiprobleemide määratletust, projekti kulude põhjendatust ja
vastavust tegevustele, projekti tegevuste teostamiseks kokkulepete
ja/või lepingute olemasolu ning projekti suunatust kavandatavale
rakendusuuringu projektile;
2) projekti meeskonna kvalifikatsioon ja
kogemus (30% koondhindest), mille raames hinnatakse muuhulgas projekti
elluviivate isikute põhipädevusi ja kvalifikatsiooni projekti tegevuste
efektiivseks teostamiseks;
3) projekti suunatus koostööle ja
majanduslikule mõjule (30% koondhindest), mille raames hinnatakse
muuhulgas projekti suunatust kavandatava rakendusuuringu projekti
efektiivseks ülesehitamiseks vajalike koostööpartnerite leidmisele ning
kavandatava rakendusuuringu projekti majandusliku mõju hindamisele.
§ 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.
(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega, teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:
1)
taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi;
2)
meetme jooksva aasta eelarves avaneb vabasid vahendeid;
3) toetust on
taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või
projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;
4)
omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus
võimalik või reaalne.
(5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja
kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1)
toetuse saaja;
2) toetuse suurus;
3) omafinantseeringu määr;
4)
projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;
5)
projekti elluviimise tingimused;
6) aruandluse periood, aruannete
esitamise tähtajad ja kord;
7) toetuse väljamaksmise tingimused.
(6) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale või taotlejale väljastusteatega tähtkirjaga.
§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.
(2) Toetuse saaja on kohustatud viivitamata taotlema sihtasutuselt
taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui soovitakse:
1) muuta
projekti tegevusi, mille tulemusel muutub projekti eelarves vastava
konkreetse eelarverea summa rohkem kui 15% või 100 000 Eesti krooni;
2)
muuta projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva vastavalt § 7 lõikes 2
sätestatud juhul, kuid mitte kauemaks kui 30. juuni 2015. a;
3)
muuta projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke.
(3) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme eesmärkidele.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb
vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ilmneb
asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja
ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud
toetuse kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise
otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud
tingimustel;
4) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi
jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud;
5) projekti tegevusi
ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 30. juuniks;
6)
toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei
rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud
tingimustel võimalik jätkata;
7) toetuse saaja esitab
avalduse toetusest loobumise kohta.
§ 20. Vaidemenetlus
Sihtasutuse toimingu või otsuse peale esitakse vaie rakendusasutusele vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 34 lõikele 3. Vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
5. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEGEMISE TINGIMUSED JA KORD
§ 21. Toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord
(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale (edaspidi väljamaksete kord) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.
(2) Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude teostamine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud).
(3) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluste alusel.
(4) Toetuse väljamakse teostatakse taotlejale tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena vastavalt väljamaksete korras sätestatule või riigiasutusele riigihanke raames sõlmitud lepingu alusel väljamaksena töövõtjale vastavalt väljamaksete korra §-s 3 sätestatule. Väljamakse teostatakse sellisel juhul toetuse saaja poolt esitatud väljamakse taotluse, riigihanke lepingu ja nõutud tasumata või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel.
(5) Väljamakse teostamiseks tasutud kuludokumentide alusel esitab toetuse saaja sihtasutusele väljamakse taotluse koos sihtasutuse poolt nõutud dokumentidega.
(6) Väljamakse teostamiseks osaliselt tasutud kuludokumentide alusel tasub toetuse saaja väljamakse taotluse abikõlblikust kogusummast minimaalselt omafinantseeringu osa ning esitab sihtasutusele väljamakse taotluse ja sihtasutuse poolt nõutud dokumendid.
(7) Pärast toetuse saamist tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab sihtasutusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Personalikulu korral esitatakse tasumist tõendavad dokumendid sihtasutusele seitsme tööpäeva jooksul pärast tasu väljamaksmist ning sellega kaasnevate maksude osas seitsme tööpäeva jooksul pärast maksude tasumist.
(8) Enne uut väljamakse taotluse esitamist peavad lõikes 7 esitatud nõuded olema täidetud või vastasel juhul võib sihtasutus keelduda edaspidi toetuse saajale toetuse välja maksmisest.
(9) Toetuse väljamakseid tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel teostatakse taotlejale mitte sagedamini kui üks kord kvartalis.
(10) Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel saadud toetust peab kasutama vaid väljamakse taotluses toodud abikõlblike kulude katmiseks. Kui toetuse saaja ei esita sihtasutusele tasumist tõendavaid dokumente ettenähtud ajal, võib sihtasutus nõuda «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 26 sätestatud korras toetuse saajalt toetuse tagasi.
(11) Ettemakse teostamise võimaluse otsustab sihtasutus kaalutlusõigusele tuginedes iga taotluse puhul eraldi. Ettemakse teostamise võimalus sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.
(12) Ettemakse teostatakse vajadusel riigiabi puhul toetuse saajale pangagarantii või samaväärse toimega avaliku sektori finantsvahendi olemasolul, vastavalt § 8 lõikes 6 sätestatud tingimustele.
(13) Ettemakse summa kokku ei ületada 30% toetuse saajale projekti jaoks antud toetuse kogusummast.
(14) Ettemakse teostamise aluseks on toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus, kus on sätestatud ettemakse vajadus, kulutuste prognoos ja muud sihtasutuse poolt nõutud dokumendid.
(15) Toetuse saaja esitab sihtasutusele kuludokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid ettemaksena saadud toetuse kasutamise kohta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja või kolme kalendriaasta jooksul ettemakse väljamaksmisest arvates. Ettemaksena saadud toetuse summale vastava omafinantseeringu osas peab toetuse saaja esitama sihtasutusele kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid ühe kalendriaasta jooksul ettemakse väljamaksmisest arvates.
(16) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku
keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamakse taotlus või
kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud
kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile,
tegevustele ja eesmärkidele;
3) läbiviidud tegevused ei vasta
taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud;
4)
tagasimaksmisele kuuluvad kohustused sihtasutuse ees ei ole täidetud.
§ 22. Aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid
(1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 9 kuud.
(2) Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgsed aruanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga.
(3) Projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule ja sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel.
6. peatükk
TOETUSE SAAJA JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 23. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
2)
viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses
fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
3) teavitama
sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise
vajadusest;
4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja
taotluse rahuldamise otsusega;
5) maksma toetuse tagasi
tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa
jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» §-s 28 sätestatule;
6)
vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti
teostamise kohta;
7) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud
informatsiooni ja aruandeid;
8) tagama, et toetuse saaja ning
projekti toetava partneri või partnerite raamatupidamises on toetatava
projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest
toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
9)
säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat
dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a;
10)
säilitama samas ettevõttes ja projekti teostamise kohas ning kasutama
sihtotstarbeliselt toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi)
projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul, arvates
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, kasutades mõistlikkuse
printsiipi. Eelpool sätestatud reegel lubab nimetatud viie aasta ja
projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul asendada aparaate või seadmeid,
mis on amortiseerunud või kiirete tehnoloogiliste muutuste tõttu
aegunud, tingimusel, et ettevõttes säilib majandustegevus ja projekti
teostamine miinimumperioodi jooksul;
11) võimaldama teostada
kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve)
vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
12)
võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti
teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja
omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
13) andma
audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti
teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul
nõudmisest arvates;
14) osutama auditi ja järelevalve kiireks
läbiviimiseks igakülgset abi;
15) järgima hangete
läbiviimisel «Riigihangete seaduse» kehtestatud nõudeid, kui toetuse
saaja on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes. Kui toetuse saaja ei
ole hankija «Riigihangete seaduse» tähenduses, siis järgima
«Riigihangete seaduse» sätestatud põhimõtteid;
16)
näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele
ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks
ettenähtud sümboolikat;
17) hoidma talle kasutamiseks antud
sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude
esitamisel;
18) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust
kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis
mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste
täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud
esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti menetluse
alustamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka
siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või
avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
19) viivitamata kirjalikult
informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse
tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise
jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
20) viivitamata
kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise
baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade
või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
21)
viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse
saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud VKEd, kelle väärtpaberid
on emiteeritud reguleeritud väärtpaberiturul;
22) täitma
teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 24. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) muuta taotluse rahuldamise või
osalise rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi
ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust sihtasutusele
esitamata kuid sihtasutus eelnevalt neist muudatustest teavitades,
juhul, kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud
eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt mitte rohkem kui 15% või
vähem kui 100 000 Eesti krooni ja projektiga ettenähtud eesmärgid ja
tegevused ei muutu;
2) saada sihtasutuselt informatsiooni ja
nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses nimetatud kohustuste
täitmisega.
§ 25. Sihtasutuse kohustused
Sihtasutus on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning
asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
2)
teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates
õigusaktides tehtud muudatustest;
3) läbi vaatama väljamakse
taotlused hiljemalt 21 tööpäeva jooksul. Väljamaksete muudatuse taotlus
rahuldatakse olemaoleva taotluse rahuldamise otsuse muutmisega;
4)
heaks kiitma või tagasi lükkama §-s 22 nimetatud aruanded hiljemalt
42 tööpäeva jooksul nende laekumisest. Sihtasutus on kohustatud
viivitamata teavitama toetuse saajat §-s 22 nimetatud aruannete ja § 21
lõikes 1 nimetatud väljamakse taotluse heakskiitmise või tagasi
lükkamise otsusest;
5) tegema pärast taotluse rahuldamise otsuse
tegemist oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse
saaja nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa, projekti
kogumaht, projekti eesmärk ja projekti ajaline kestus;
6) mitte
avaldama vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25
lõikele 6 taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja
arvatud punktis 5 nimetatud informatsioon) ega dokumente;
7)
säilitama taotluse ja projektidega seotud dokumentatsiooni vähemalt
31. detsembrini 2025. a.
§ 26. Sihtasutuse õigused
Sihtasutusel on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja
järelevalvetoiminguid;
2) kontrollida toetuse ning
omafinantseeringute kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud
projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate
andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast
teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4)
vähendada toetuse suurust, kui esitatud aruandest selgub, et toetuse
saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas
planeeritud tegevusi või eelarve alakasutus on suurem kui 20%;
5)
peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse
saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või
käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale
taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
6)
peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud
projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava
summa lõpliku tagasimakseni;
7) lõpetada toetuse väljamaksmine
ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja
rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või käesolevas
määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses
või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
8) vähendada
väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja
omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud määra;
9) keelduda toetuse väljamaksmisest,
kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et
toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
10)
teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.
| Minister Juhan PARTS |
| Kantsler Marika PRISKE |
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.
Facebook
Twitter