Meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ tingimused ja investeeringute kava koostamise kord
Vastu võetud 15.05.2008 nr 3
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng» meetme «Linnaliste piirkondade arendamine» (edaspidi meede) raames investeeringute kava koostamise kord ning struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused ja kord.
(2) Meetme abikõlblikuks sihtpiirkonnaks § 5 lõikes 1 nimetatud valdkondade osas on Kohtla-Järve linn, Maardu linn, Narva linn, Pärnu linn, Saue linn, Tallinna linn, Tartu linn ja Viimsi vald. Harku vald, Jõelähtme vald, Jõhvi vald, Kiili vald, Rae vald, Saku vald ja Saue vald on meetme abikõlblikuks sihtpiirkonnaks § 5 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud valdkondade osas.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
avalik linnaline ruum – ala, mida kõik linnalise piirkonna elanikud ja
külastajad saavad vabalt kasutada liikumiseks või puhkamiseks;
2)
rekreatsiooniala – avalik aktiivseks puhkuseks kasutatav looduslik,
selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkeala;
3)
kergliiklustee – autoliiklusest eraldatud, spetsiaalselt vastavalt
nõuetele ehitatud ja märgistatud (ning varustatud) jalgsikäimise ja
jalgrattaga liiklemise tee;
4) ehitustöö – ehitamine «Ehitusseaduse»
§ 2 lõike 6 tähenduses;
5) ehituslik
projekteerimine – projekteerimine «Ehitusseaduse» § 2 lõike 4 tähenduses;
6)
kaasfinantseerija – teine projektis osalev kohaliku omavalitsuse üksus,
avalik-õiguslik juriidiline isik, riigiasutus, mittetulundusühing või
sihtasutus, kes panustab projekti rahaliselt abikõlbliku
omafinantseeringu katmisel.
§ 3. Meetme rakendusasutus ja -üksus
(1) Meetme rakendusasutus on Siseministeerium Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» tähenduses.
(2) Meetme rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» tähenduses.
§ 4. Meetme eesmärgid
Meetme eesmärkideks on:
1) avaliku linnalise ruumi arendamine;
2)
linnaspetsiifiliste probleemide lahendamine;
3) keskuste ja tagamaa
parem funktsionaalne sidustamine.
2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse järgmisi valdkondi:
1) säästva
linnatranspordisüsteemi arendamine (sh kergliiklusteed,
liikluskorraldus, ühistranspordikorraldus jms);
2) lapsehoiu
parandamisega seotud avaliku infrastruktuuri arendamine (lastesõimed,
lasteaiad, erilasteaiad);
3) sotsiaalse turvalisuse tõstmisega seotud
avaliku infrastruktuuri arendamine (rehabilitatsiooni- ja
aktiviseerimiskeskused, turvakodud, päevakeskused, hooldekodud,
sotsiaalkorterid, lastekodud, spordihooned ja -rajatised jms);
4)
avaliku linnalise ruumi ja rekreatsioonialade väljaarendamine ning
haljastuse parandamine (linnasüdamed, väljakud, pargid, ranna- ja
kaldaalad jms);
5) avalikuks kasutuseks mõeldud alade planeeringute
koostamine.
(2) Lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 toodud valdkondadele eraldatakse vähemalt 50% meetme toetusmahust. Kava koostamisel peab iga piirkonna kavaga kinnitatavate projektide toetusmahust vähemalt 50% olema suunatud nimetatud valdkondadele.
(3) Meetme raames on toetatavateks tegevusteks:
1) lõike 1
punktides 1–4 toodud valdkondadega seotud ehitus- ja haljastustööd,
linnamööbli soetamine ja paigaldus, kinnisasja soetamine;
2)
ehitustöödega seotud ning objekti funktsioonide täitmiseks vajaliku
mööbli ja sisseseade ost;
3) ehitustööde jaoks vajalike
ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde tegemine, ehituslik
projekteerimine, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiiside tegemine,
keskkonnamõjude hindamine, muinsuskaitse eritingimuste koostamine,
omanikujärelevalve, ehitusprojekti juhtimine, autorijärelevalve;
4)
lõike 1 punktis 1 toodud valdkonnaga seotud uuringute ja ekspertiiside
tegemine, tehniline projekteerimine, seadmete ja masinate soetamine,
tarkvara soetamine ja arendus;
5) avaliku linnalise ruumi ja säästva
linnatranspordiga seonduvate teemaplaneeringute ja avalikuks kasutuseks
mõeldud alade detailplaneeringute koostamine (sh keskkonnamõjude
hindamine).
(4) Meetme raames ei toetata järgmisi tegevusi:
1) hooldusremont
(perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning
ehitise kasutusea pikendamiseks);
2) liiklusvahendite soetamine;
3)
majutus- ja toitlustusteenuste ning muude reeglina puhastulu saamisele
orienteeritud teenuste väljaarendamine;
4) investeeringud
objektidesse, mille omanikuks või valdajaks kasutuslepingu või
kontsessioonilepingu alusel on äriühingud, tulundusasutused või
füüsilised isikud.
(5) Investeeringud äriühingute, tulundusasutuste või füüsiliste isikute omandisse või valdusse kuuluvatesse objektidesse on abikõlblikud ainult kergliiklusteede puhul, tingimusel, et kergliiklusteele on seatud servituut (isiklik kasutusõigus) taotleja kasuks vähemalt viieks aastaks projekti tegevuste abikõlblikkuse perioodi (edaspidi projekti abikõlblikkuse periood) lõppemisest arvates.
(6) Lõike 1 punktis 3 nimetatud sotsiaalkorterite ehitamisel või rekonstrueerimisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11), artikli 7 lõikes 2 ja Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1–159), artiklis 47 kehtestatud piirangutest.
§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Meetme raames on abikõlblikud need toetuse saaja või kaasfinantseerijate kulud, mis on otseselt vajalikud § 1 lõikes 2 nimetatud abikõlblikes sihtpiirkondades §-s 5 nimetatud abikõlblike tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks (sh Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega kaasnevad kulud).
(2) Investeeringud väljaspool abikõlblikku sihtpiirkonda asuvatesse objektidesse on abikõlblikud juhul, kui vähemalt 50% projekti abikõlblikust omafinantseeringust on tagatud abikõlbliku sihtpiirkonna asukohajärgsete kohaliku omavalitsuse üksuste poolt.
(3) Finantseeritavate kulude osas on järgmised piirangud:
1)
kinnisasja ost võib moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude
kogumaksumusest;
2) ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste
uurimistööde, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojekti ja ehitise
ekspertiiside, keskkonnamõjude hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste
koostamise kulud võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude
kogumaksumusest.
(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) Vabariigi
Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse
määramise tingimused ja kord» §-s 15 nimetatud kulud;
2)
projekti üld- ja personalikulud, sh koolituskulud;
3)
esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened);
4) kulu, mis on
eelnevalt riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest
hüvitatud;
5) muud abikõlblike tegevustega mitteseotud ning
projekti elluviimise seisukohalt põhjendamatud ja ebaolulised kulud.
(5) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik tõendada, et abikõlbliku kulu teinud isikul ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu muul moel. Kui selles osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna.
(6) Abikõlblike kulude hulka ei arvestata tehinguid «Tulumaksuseaduse» § 8 mõistes seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast.
§ 7. Abikõlblikkuse periood
(1) Meetme abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2007 kuni 31. august 2015.
(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks on üldjuhul taotluse registreerimise kuupäev või sellest hilisem kuupäev. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. august 2015.
(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks võib määrata taotluse registreerimise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2007. Enne taotluse registreerimist on lubatud läbi viia ainult ehitustööde jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiiside, keskkonnamõjude hindamise, muinsuskaitse eritingimuste koostamise või kinnisvara ostuga seotud tegevusi ja nendega seonduvaid kulusid.
§ 8. Toetuse määr
(1) Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseering peab moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.
(2) Abikõlblikuks omafinantseeringuks ei loeta füüsiliste isikute ja äriühingute panust.
(3) Meetme vahendite indikatiivse jaotuse piirkondade vahel perioodiks
2007–2013 kehtestab regionaalminister enne §-s 9 nimetatud kava
koostamise algatamist. Osa vahenditest jaotatakse piirkondade vahel
võrdselt. Teise osa jaotusel piirkondade vahel arvestatakse:
1)
piirkonna elanike arvu. Harku valla, Jõelähtme valla, Jõhvi valla, Kiili
valla, Rae valla, Saku valla ja Saue valla puhul võetakse arvesse 50%
nende elanike koguarvust;
2) piirkonna kohaliku omavalitsuse
üksustele «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» transpordi
infrastruktuuri arendamise meetme raames kavandatavate
struktuurivahendite mahtu.
3. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA KOOSTAMINE
§ 9. Linnaliste omavalitsusüksuste investeeringute kava
(1) Meetmest toetuse taotlemise aluseks on linnaliste omavalitsusüksuste investeeringute kava (edaspidi kava).
(2) Kava kinnitab Vabariigi Valitsus.
(3) Kava kehtestatakse aastateks 2007–2013.
(4) Kava koostatakse järgmiste piirkondade kaupa:
1) Tallinna
linn;
2) Tallinna tagamaa, sh Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald,
Maardu linn, Rae vald, Saku vald, Saue linn, Saue vald ja Viimsi vald
ning Tallinna linn ühisprojektide osas piirkonna kohaliku omavalitsuse
üksustega;
3) Tartu linn;
4) Narva linn;
5) Jõhvi vald,
Kohtla-Järve linn;
6) Pärnu linn.
(5) Kava koostatakse eelistusnimekirjana, kus on piirkondade kaupa nimetatud projektid, mille osas võib kavas nimetatud abikõlblik taotleja toetust taotleda. Iga projekti kohta tuuakse kavas välja taotleja nimi, projekti nimetus, maksimaalne toetussumma ja minimaalne omafinantseeringu määr.
(6) Kava koostamist korraldab Siseministeerium.
§ 10. Kava koostamise algatamine
(1) Siseministeerium teavitab abikõlbliku sihtpiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusi kava koostamise alustamisest kirja teel, määrates ettepanekute esitamise tähtajaks vähemalt 22 tööpäeva.
(2) Ettepanekud kavasse lülitatavate projektide kohta esitatakse lõikes 1 nimetatud teates toodud tähtpäevaks Siseministeeriumile. Ettepanekuid saavad esitada kohaliku omavalitsuse üksused ja kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kui üks isik esitab mitu ettepanekut, tuleb kaaskirjas ära märkida projektide prioriteetsuse järjekord. Ettepanekud ühisprojektide kohta esitab üks projektis osalev kohaliku omavalitsuse üksus.
(3) Ettepanekud esitatakse määruse lisas 1 toodud vormil paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse täidetud ettepaneku vorm lisaks ka elektrooniliselt.
(4) Ettepanek peab sisaldama järgmist informatsiooni ulatuses, mis
võimaldab hinnata projekti abikõlblikkust ja otstarbekust vastavalt
§-dele 5–8 ja § 12 lõikele 3:
1)
probleemi kirjeldus;
2) objekti olulisus tulenevalt
arendusdokumentidest (kohaliku omavalitsuse arengukava, temaatiline
arengukava, regionaalsed ja üleriigilised arendusdokumendid);
3)
projekti eesmärgid ja nende seos meetme eesmärkidega;
4)
projekti potentsiaalsed kasusaajad;
5) projekti eesmärkide
saavutamiseks kavandatavate tegevuste loetelu ja projekti eeldatav
tulemus;
6) projekti tulemuste jätkusuutlikkus;
7) projekti
elluviimiseks vajalike ettevalmistustööde hetkeseis ja seonduvad
projektid;
8) projekti kavandatav elluviija ehk taotleja;
9)
projekti ajakava, sh eeldatav aeg EAS-ile taotluse esitamiseks
kvartaalse täpsusega;
10) projekti eelarve (hinnangulised
abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud);
11) projekti
kavandatavad rahastamise allikad.
§ 11. Ettepanekute menetlemine
(1) Tähtpäevaks laekunud ettepanekud registreeritakse Siseministeeriumis üldises korras.
(2) Siseministeerium viib läbi ettepaneku nõuetele vastavuse kontrolli.
(3) Kui ettepanek ei vasta meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave projekti kohta, on Siseministeeriumil õigus nõuda ettepaneku vastavusse viimist meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist ettepanekus toodud tegevustesse üldjuhul 7 tööpäeva jooksul arvates vastava nõude esitamisest.
(4) Siseministeerium otsustab hiljemalt 22 tööpäeva jooksul alates ettepanekute esitamise tähtpäevast ettepanekute nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamise.
(5) Siseministeerium küsib § 9 lõike 4 punktides 2 ja 5 nimetatud piirkondade kohaliku omavalitsuse üksustelt arvamust antud piirkonnas vastavaks tunnistatud projektide prioriteetsuse kohta.
(6) Mittevastavaks tunnistatud ettepanekute kohta saadab Siseministeerium 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest ettepaneku esitajale vastava teate.
§ 12. Kava eelnõu koostamine
(1) Siseministeerium küsib asjaomaste ministeeriumide arvamust nõuetele vastavaks tunnistatud ettepanekutes sisalduvate projektide asjakohasuse kohta tulenevalt valdkondlikest arengukavadest ja strateegiatest ning investeeringu tehnilise ja majandusliku otstarbekuse osas.
(2) Regionaalminister moodustab ettepanekutes toodud projektide hindamiseks hindamiskomisjoni ning kehtestab hindamisjuhendi, milles sätestatakse muu hulgas hindamiskriteeriumide miinimumnõuded ja kriteeriumide osakaalud. Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja ettepanekute esitajatest.
(3) Arvesse võttes asjaomaste ministeeriumide seisukohti, hindab
hindamiskomisjon ettepanekutes toodud projekte regionaalministri
kehtestatud hindamisjuhendi alusel järgmiste kriteeriumide lõikes:
1)
projekti olulisus tulenevalt arendusdokumentidest ja prioriteetsusest
piirkonnas;
2) kavandatavate tegevuste tulemuste jätkusuutlikkus;
3)
kavandatavate tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
4)
projektis kavandatud lahenduste aja- ja asjakohasus;
5) piirkonna
kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö kavandatava projekti elluviimisel.
(4) Siseministeerium koostab hindamiskomisjonilt saadud hindamistulemuste alusel ning § 5 lõikes 2 toodud nõuet järgides kava eelnõu maksimaalselt § 8 lõike 3 alusel igale piirkonnale eraldatud vahendite ulatuses.
(5) Kava eelnõu kiidab heaks prioriteetse suuna seirekomisjon.
(6) Siseministeerium esitab prioriteetse suuna seirekomisjoni poolt heaks kiidetud kava eelnõu Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Kava võib kinnitada piirkondade kaupa.
§ 13. Kava muutmine
(1) Kui osa meetmele ettenähtud vahenditest jääb kavas projektidega katmata või kui tagasinõudmise või projektide odavnemise tulemusena vabaneb vahendeid, kuulutab regionaalminister välja ettepanekute esitamise vabade vahendite projektidega katmiseks.
(2) Täiendavate ettepanekute esitamise tähtajast teavitab Siseministeerium abikõlbliku sihtpiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusi kirja teel, määrates ettepanekute esitamise tähtajaks vähemalt 44 tööpäeva. Ettepanekud esitatakse vastavalt § 10 lõigetes 2–4 toodud nõuetele.
(3) Ettepanekute menetlemine toimub § 11 lõigete 1–4 ja 6 ning § 12 lõigete 1 ja 3 alusel.
(4) Pärast hindamiskomisjonilt hindamistulemuste saamist koostab Siseministeerium kava muudatuse eelnõu. Kava muudatuse eelnõu koostatakse üleriigiliselt parima tulemuse saanud projektide järjestuse alusel maksimaalselt vabade vahendite ulatuses. Muudatuse tulemusena ei tohi § 5 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 toodud valdkondadele kokku eraldatud ja eraldatavate vahendite osakaal olla alla 50% meetme koguvahenditest.
(5) Kava muudatuse eelnõu kiidab heaks prioriteetse suuna seirekomisjon.
(6) Siseministeerium esitab prioriteetse suuna seirekomisjoni poolt heaks kiidetud kava muudatuse eelnõu Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.
4. peatükk
TAOTLEJALE JA KAASFINANTSEERIJALE ESITATAVAD NÕUDED
§ 14. Taotlejale ja kaasfinantseerijale esitatavad nõuded
(1) Kavas toodud projektide osas saavad taotlusi esitada kavas
taotlejana nimetatud:
1) kohaliku omavalitsuse üksused;
2)
sihtasutused ja mittetulundusühingud, juhul kui projektiga kavandatud
tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste
hulka.
(2) Taotlejale kehtivad järgmised üldnõuded:
1)
taotlejal puuduvad ajatamata maksuvõlad taotluse registreerimise hetkel;
2)
taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole
algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
3)
taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi
vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa ettenähtud
tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral
tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
4)
taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest,
Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud;
5)
projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest
meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi
vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase
teabe;
6) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu
projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele
ja tingimustele;
7) taotlejal on projekti elluviimiseks piisavalt
kogemusi ja teadmisi;
8) kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse
üksus, peab tal olema kehtiv «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse»
§ 37 lõikele 3 vastav kohaliku omavalitsuse arengukava. Kohaliku
omavalitsuse üksuste ühisprojekti puhul peab kõigil kohaliku
omavalitsuse üksustel olema kehtiv kohaliku omavalitsuse arengukava;
9)
taotleja peab olema projekti raames ehitatava või renoveeritava
infrastruktuuriobjekti või soetatava eseme omanik või valdaja või üks
omanikest või valdajatest. Mitut juriidilist isikut hõlmava ühisprojekti
puhul peab taotleja olema vähemalt ühe projekti raames ehitatava või
renoveeritava infrastruktuuriobjekti või soetatava eseme omanik või
valdaja, välja arvatud juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuste
ühisprojekti puhul on taotlejaks sihtasutus või mittetulundusühing,
mille põhikirjaliseks tegevuseks on kohaliku omavalitsuse üksuste
ühisprojektide elluviimine ja kui projektis osalevad kohaliku
omavalitsuse üksused on kaasfinantseerijateks;
10) riigi omandis
oleva maa ja ehitiste kasutamise puhul peab taotleja ja riigi vahel
olema sõlmitud kirjalik kokkulepe, milles sätestatakse toetuse saajale
projekti raames ehitatud või renoveeritud infrastruktuuriobjekti
säilitamise ja sihtotstarbelise kasutamise kohustus vähemalt viie aasta
jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
(3) Juhul kui projekti kaasfinantseerija on projekti raames ehitatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti või soetatava eseme üks omanikest või valdajatest, laienevad talle lõike 2 punktides 1–5 toodud sätted.
5. peatükk
TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE,
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEGEMISE TINGIMUSED JA KORD
§ 15. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotluse toetuse saamiseks saab esitada kavas kinnitatud projektide
osas vastavalt § 10 lõikes 2 nimetatud ettepanekus toodud taotluse
kavandatavale esitamise tähtajale:
1) kui ilmnevad asjaolud,
mille tõttu ettepanekus toodud tähtajast 3 kuu jooksul taotlust ei
esitata, peab taotleja viivitamatult esitama EAS-ile uue ajakava. Kui
uut ajakava ei esitata, võib Siseministeerium algatada projekti kavast
väljaarvamise;
2) kui taotleja soovib esitada taotluse
ettepanekus toodud tähtajast varem, peab taotleja ettepanekus toodud
tähtajast vähemalt 3 kuud varem esitama EAS-ile uue ajakava.
(2) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse EAS-ile määruse lisas 2 toodud taotlusvormil.
(3) Taotluste vastuvõtmist alustab EAS pärast kava jõustumist. Vastava teate avaldab EAS oma kodulehel.
(4) Taotlus peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse»
§ 15 lõikes 1 toodud nõuetele. Taotlusvormile tuleb lisada:
1)
projekti kirjeldus;
2) projekti eelarve;
3) projekti ajakava;
4)
omafinantseeringut (sh kaasfinantseerijate panust) tõendavad dokumendid;
5)
projektijuhi elulookirjeldus (CV);
6) eelarve aluseks olev
põhjendatud ja võrreldav hinnakalkulatsioon;
7) kinnitus,
et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise
ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud
eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul arvates projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning mitte sooritama selle vara osas
tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või
asutusele põhjendamatu eelisseisundi ega tehinguid, mille tulemusena
vara kasutusse andmisel teenib taotleja puhastulu;
8) projekti
aruannete esitamise graafik koos väljamaksete prognoosiga, arvestades
§ 18 lõigetega 6 ja 8;
9)
taustainformatsioon taotluse esitaja ja kaasfinantseerija(te) kohta
(ei ole nõutud, kohaliku omavalitsuse üksuse puhul);
10)
paragrahvi 14 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotlejate puhul taotlemisele
eelneva majandusaasta aruanne.
(5) Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb lisada taotlusele:
1)
projektis osalevate ekspertide nimekiri ja nende elulookirjeldused (CVd);
2)
projektis osalevate organisatsioonide vahelised koostöökokkulepete
koopiad;
3) kaasfinantseerija nõusolek järelepärimiste tegemiseks
õiguspädevale organile;
4) projekti elluviimiseks vajalikud
load (sh ehitusluba) ja kooskõlastused;
5) hoonete puhul
ehituslik projektdokumentatsioon vastavalt «Ehitusseadusele» ja
standardi EVS 811:2006 põhiprojekti staadiumile;
6)
rajatiste puhul ehitusprojekt vastavalt majandus- ja
kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määruse nr 70 «Nõuded
ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile» nõuetele;
7)
dokumendid, mis kinnitavad projekti tulemusena väärindatava objekti
omandi- või kasutusõigust projekti kestel ning viie aasta jooksul
arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
8)
ehitise ja kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et
ehitise ega kasutatud seadme ostuks ei ole vastavalt eelneva 10 ja
7 aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabi
vahendeid, ning atesteeritud kinnisvara hindaja poolt koostatud
hindamisakt;
9) analüüs projekti tasuvuse ja teostatavuse ning
objekti haldamisega kaasnevate iga-aastaste kulude ja tulude kohta;
10)
keskkonnamõjude hinnang vastavalt «Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele»;
11)
hankedokumentatsioon, juhul kui hange on läbi viidud;
12)
tulenevalt projekti spetsiifikast võib EAS nõuda täiendavaid dokumente.
(6) Taotlus esitatakse paberkandjal kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse lisaks elektrooniliselt taotlusvorm, projekti kirjeldus, eelarve ja ajakava.
§ 16. Taotluse registreerimine, taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamine
(1) Taotlusi menetleb ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS.
(2) Kõik taotlused registreeritakse.
(3) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.
(4) Taotluse menetlemise aeg registreerimise hetkest on üldjuhul kuni 25 tööpäeva. Hiljemalt 25 tööpäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-il õigus taotluse menetlemisaega pikendada üldjuhul kuni 25 tööpäeva võrra.
(5) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib EAS:
1)
EAS-il on õigus nõuda puuduva informatsiooni esitamist või lisamaterjale;
2)
taotlejal on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud
küsimustele ja ta on kohustatud võimaldama taotluse nõuetele vastavuse
kontrollimist;
3) kui taotluse vastavuse kontrollimisel avastatakse
selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja
määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste
kõrvaldamiseks aega kuni 10 tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise
tähtaeg pikeneb;
4) kui taotluses toodud tegevused erinevad
oluliselt kavas nimetatud tegevustest, nii et kavas nimetatud eesmärke
ei ole võimalik saavutada, küsib EAS Siseministeeriumi hinnangut
muudatuste otstarbekuse või tegevuste vastavuse kohta kava koostamise
aluseks olnud kriteeriumidele. Siseministeeriumi negatiivse hinnangu
korral tunnistatakse taotlus mittevastavaks.
(6) EAS-il on õigus kasutada vastavaks tunnistamise protsessis sõltumatuid eksperte.
(7) Taotlust või taotlejat ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt
üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) määruses sätestatud
nõuded taotlusele või taotlejale ei ole täidetud;
2)
taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui
taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt
otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele
vastavuse kontrolli;
4) taotleja ei ole lõike 5 punkti 3 alusel
määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.
§ 17. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
(1) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Kõigi vastavaks tunnistatud taotluste osas teeb EAS taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamise otsuse võib EAS kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud juhtudel.
(3) Otsuse vormi kooskõlastab EAS regionaalministriga. Taotluse
rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja rahuldamata jätmise põhjused.
Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja
kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse vähemalt:
1)
toetuse saaja;
2) projekti abikõlblike kulude kogumaksumus;
3)
maksimaalne toetuse suurus Eesti kroonides;
4) minimaalne
omafinantseeringu määr;
5) projekti elluviimise algus- ja
lõpptähtaeg;
6) toetuse saaja kohustused;
7) toetuse
väljamaksmise tingimused;
8) aruandluse esitamine;
9) toetuse
tagasinõudmise alused.
(4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest.
§ 18. Toetuse väljamaksete tegemise tingimused
(1) Toetus makstakse välja toetuse saajale.
(2) Toetust makstakse välja määras, mis vastab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetussumma ja projekti abikõlblike kulude kogumaksumuse suhtele, kuid mitte rohkem kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksimaalne toetussumma.
(3) Toetuse saaja esitab § 17 lõikes 3 nimetatud otsuses toodud tähtajal projekti vahe- või lõpparuande.
(4) Väljamakse teostamisel tasutud kuludokumentide alusel tuleb vahe- ja lõpparuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest, sh mitteabikõlblike kulude osas. Kui on lubatud väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt lõikele 5, siis tuleb vahearuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest taotluse rahuldamise otsuses sätestatud omafinantseeringule vastavas osas ning mitteabikõlblike kulude osas.
(5) Väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel ja vahearuannete raames ning ainult rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 6 lõigetes 2, 3 ja 5–9 sätestatud korras.
(6) Pärast vahe- või lõpparuande heakskiitmist EAS-i poolt esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi maksetaotlus).
(7) Väljamaksed teostatakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatud korras vastavalt esitatud dokumentides kajastatud ja tõendatud tegelikele abikõlblikele kuludele.
(8) Toetuse saaja võib esitada maksetaotluse iga kolme kuu järel või harvem.
(9) EAS menetleb lõikes 6 nimetatud maksetaotlust maksimaalselt 16 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt väljamakse taotluse saamist. Toetuse väljamakse toetuse saajale tehakse korrektsete andmete korral 5. tööpäeval pärast EAS-i poolse väljamakse taotluse kontrolli lõppu vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord».
(10) EAS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise
otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamaksete taotlus või
kuludokumendid ei vasta nõuetele;
2) toetust taotletakse
mitteabikõlblike kulude katteks;
3) projekt või toetuse saaja
teised projektid on seotud tagasimaksega, kuni tagasinõutava summa
lõpliku tagasimaksmiseni.
6. peatükk
VAIDEMENETLUS
§ 19. Vaidemenetlus
Otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetlus toimub vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 34.
7. peatükk
TOETUSE SAAJA JA EAS-I ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 20. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) muuta taotluse rahuldamise otsusega
kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise
otsuse muutmise avaldust EAS-ile esitamata, juhul kui projekti eelarve
väheneb ning projektis ettenähtud eesmärgid ja tegevuste maht ei muutu
või kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud
eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt mitte rohkem kui 10% ning
projekti eesmärgid ja tegevused ei muutu. EAS-i tuleb eelnevalt
muudatustest kirjalikult teavitada;
2) saada EAS-ilt informatsiooni
ja nõuandeid, mis on seotud §-s 21 nimetatud kohustuste täitmisega.
§ 21. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama taotluse rahuldamise otsuses
ettenähtud omafinantseeringu;
2) kasutama toetust vastavuses
esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
3) tagastama
EAS-ile toetuse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26
lõikes 1 toodud juhtudel või kui EAS seda nõuab vastavalt sama seaduse
§ 26 lõikes 2 toodud juhtudel;
4) esitama EAS-i
poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni
ja aruanded;
5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning
omafinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises
peavad toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja
maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja
maksedokumentidest selgelt eristatavad;
6) taotlema EAS-ilt
nõusolekut projekti eelarve muudatusteks, millega suurendatakse projekti
eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverida teise eelarverea
arvelt rohkem kui 10%;
7) taotlema EAS-ilt nõusolekut projekti
kestuse muutmiseks,
8) taotlema EAS-ilt nõusolekut projekti tegevuste
või eesmärkide muutmiseks;
9) võimaldama teostada
kontrolli- ja järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning
omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide,
soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas, sh võimaldama
kontrollijal juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud ruumidesse ja
territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul
moel kasutab;
10) andma kontrollija käsutusse soovitud toetusega
seotud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul arvates vastava teate
saamisest;
11) osutama auditi ja järelevalvetoimingute kiireks
läbiviimiseks igakülgset abi;
12) täitma kõik
järelevalvetoimingute ja auditite tulemusena tehtud ettekirjutused;
13)
«Riigihangete seaduse» subjektina järgima hangete läbiviimisel
«Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
14)
näitama toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti
2007. a määruses nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest
teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide
tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord»
sätestatule, et tegemist on struktuuritoetusega;
15) säilitama
taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvad dokumendid
vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 5 kuni
2025. aasta 31. detsembrini;
16) projekti kestel ja viie
aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest
viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i kõigist esitatud andmetes
toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada
toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sh nime, aadressi ja
põhimäärusest, põhikirjast tulenevate või volitatud esindajate
muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või
likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jmt ka siis, kui
eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või
avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
17) viivitamatult
kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise käigus ilmnenud
projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning
projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
18)
projekti kestel ja viie aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppemisest viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i
projekti teostamise baasiks oleva majandusüksuse või terviklikuks
üksuseks oleva majandusüksuse osa ja nendesse kuuluvate asjade või
õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
19) tagama
projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku
kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel
ja tingimustel viie aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppemisest, ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid,
mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele
põhjendamatu eelisseisundi;
20) kooskõlastama toetuse eest
loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral eelnevalt EAS-iga
üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise
kasutuse eest projekti kestel ja viie aasta jooksul alates projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
21) maksma EAS-i poolt
tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses sätestatud summas ja
tähtpäevaks tagasi;
22) tagama § 15 lõike 5 punktis 2
nimetatud koostöökokkuleppe ning muude asjakohaste korraldustega
käesoleva paragrahvi punktides 1, 2, 5, 9–20 pandud kohustuste täitmise
kaasfinantseerija(te) poolt;
23) täitma muid õigusaktides sätestatud
kohustusi.
§ 22. EAS-i õigused
EAS-il on õigus:
1) teostada järelevalvetoiminguid või auditit
toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja
maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas;
2)
nõuda projekti tegevuste ja kulude kohta täiendavate asjakohaste andmete
ja dokumentide esitamist;
3) keelduda toetuse väljamaksmisest
täielikult või osaliselt § 18 lõikes 10 sätestatud juhtudel;
4)
keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui § 21 punktides 6–8
nimetatud põhjustel tehtavad muudatustaotlused ei vasta meetme
tingimuste määruses kehtestatud nõuetele;
5)
tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks kooskõlas «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides
sätestatuga;
6) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi
kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle
alusel antud õigusaktides sätestatuga.
§ 23. EAS-i kohustused
EAS on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased
juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
2) läbi vaatama
§ 21 punktides 6–8 nimetatud taotlused hiljemalt 25 tööpäeva jooksul.
Paragrahvi 21 lõikes 8 nimetatud muudatuste puhul on EAS enne otsuse
langetamist kohustatud küsima Siseministeeriumi ettepanekut muudatuse
otstarbekuse kohta. Muudatustaotlus rahuldatakse olemasoleva taotluse
rahuldamisotsuse muutmisega;
3) heaks kiitma või tagasi lükkama § 21
punktis 4 nimetatud aruanded hiljemalt 25 tööpäeva jooksul nende
laekumisest. EAS on kohustatud viivitamatult teavitama toetuse saajat
§ 21 punktis 4 nimetatud aruannete ja § 18 lõikes 6 nimetatud
maksetaotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
4)
pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel
kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, projekti
nimi, toetuse ja projekti kogumaht, projekti eesmärgid ja tegevused ning
projekti ajaline kestus;
5) säilitama taotluse ja projektide
menetlemisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 2025. aasta
31. detsembrini.
8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 24. Määruse rakendumine
Määrust rakendatakse alates 2007. aasta 1. jaanuarist.
| Minister Siim-Valmar KIISLER |
| Kantsler Märt KRAFT |
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.
Facebook
Twitter