Teksti suurus:

Meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ tingimused ja investeeringute kava koostamise kord

Väljaandja:Regionaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.05.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.03.2009
Avaldamismärge:RTL 2008, 40, 561

Meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ tingimused ja investeeringute kava koostamise kord

Vastu võetud 15.05.2008 nr 3

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng» meetme «Linnaliste piirkondade arendamine» (edaspidi meede) raames investeeringute kava koostamise kord ning struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused ja kord.

(2) Meetme abikõlblikuks sihtpiirkonnaks § 5 lõikes 1 nimetatud valdkondade osas on Kohtla-Järve linn, Maardu linn, Narva linn, Pärnu linn, Saue linn, Tallinna linn, Tartu linn ja Viimsi vald. Harku vald, Jõelähtme vald, Jõhvi vald, Kiili vald, Rae vald, Saku vald ja Saue vald on meetme abikõlblikuks sihtpiirkonnaks § 5 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud valdkondade osas.

§ 2. Mõisted

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) avalik linnaline ruum – ala, mida kõik linnalise piirkonna elanikud ja külastajad saavad vabalt kasutada liikumiseks või puhkamiseks;
2) rekreatsiooniala – avalik aktiivseks puhkuseks kasutatav looduslik, selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkeala;
3) kergliiklustee – autoliiklusest eraldatud, spetsiaalselt vastavalt nõuetele ehitatud ja märgistatud (ning varustatud) jalgsikäimise ja jalgrattaga liiklemise tee;
4) ehitustöö – ehitamine «Ehitusseaduse» § 2 lõike 6 tähenduses;
5) ehituslik projekteerimine – projekteerimine «Ehitusseaduse» § 2 lõike 4 tähenduses;
6) kaasfinantseerija – teine projektis osalev kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigiasutus, mittetulundusühing või sihtasutus, kes panustab projekti rahaliselt abikõlbliku omafinantseeringu katmisel.

§ 3. Meetme rakendusasutus ja -üksus

(1) Meetme rakendusasutus on Siseministeerium Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» tähenduses.

(2) Meetme rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» tähenduses.

§ 4. Meetme eesmärgid

Meetme eesmärkideks on:
1) avaliku linnalise ruumi arendamine;
2) linnaspetsiifiliste probleemide lahendamine;
3) keskuste ja tagamaa parem funktsionaalne sidustamine.

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Meetme raames toetatakse järgmisi valdkondi:
1) säästva linnatranspordisüsteemi arendamine (sh kergliiklusteed, liikluskorraldus, ühistranspordikorraldus jms);
2) lapsehoiu parandamisega seotud avaliku infrastruktuuri arendamine (lastesõimed, lasteaiad, erilasteaiad);
3) sotsiaalse turvalisuse tõstmisega seotud avaliku infrastruktuuri arendamine (rehabilitatsiooni- ja aktiviseerimiskeskused, turvakodud, päevakeskused, hooldekodud, sotsiaalkorterid, lastekodud, spordihooned ja -rajatised jms);
4) avaliku linnalise ruumi ja rekreatsioonialade väljaarendamine ning haljastuse parandamine (linnasüdamed, väljakud, pargid, ranna- ja kaldaalad jms);
5) avalikuks kasutuseks mõeldud alade planeeringute koostamine.

(2) Lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 toodud valdkondadele eraldatakse vähemalt 50% meetme toetusmahust. Kava koostamisel peab iga piirkonna kavaga kinnitatavate projektide toetusmahust vähemalt 50% olema suunatud nimetatud valdkondadele.

(3) Meetme raames on toetatavateks tegevusteks:
1) lõike 1 punktides 1–4 toodud valdkondadega seotud ehitus- ja haljastustööd, linnamööbli soetamine ja paigaldus, kinnisasja soetamine;
2) ehitustöödega seotud ning objekti funktsioonide täitmiseks vajaliku mööbli ja sisseseade ost;
3) ehitustööde jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde tegemine, ehituslik projekteerimine, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiiside tegemine, keskkonnamõjude hindamine, muinsuskaitse eritingimuste koostamine, omanikujärelevalve, ehitusprojekti juhtimine, autorijärelevalve;
4) lõike 1 punktis 1 toodud valdkonnaga seotud uuringute ja ekspertiiside tegemine, tehniline projekteerimine, seadmete ja masinate soetamine, tarkvara soetamine ja arendus;
5) avaliku linnalise ruumi ja säästva linnatranspordiga seonduvate teemaplaneeringute ja avalikuks kasutuseks mõeldud alade detailplaneeringute koostamine (sh keskkonnamõjude hindamine).

(4) Meetme raames ei toetata järgmisi tegevusi:
1) hooldusremont (perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks);
2) liiklusvahendite soetamine;
3) majutus- ja toitlustusteenuste ning muude reeglina puhastulu saamisele orienteeritud teenuste väljaarendamine;
4) investeeringud objektidesse, mille omanikuks või valdajaks kasutuslepingu või kontsessioonilepingu alusel on äriühingud, tulundusasutused või füüsilised isikud.

(5) Investeeringud äriühingute, tulundusasutuste või füüsiliste isikute omandisse või valdusse kuuluvatesse objektidesse on abikõlblikud ainult kergliiklusteede puhul, tingimusel, et kergliiklusteele on seatud servituut (isiklik kasutusõigus) taotleja kasuks vähemalt viieks aastaks projekti tegevuste abikõlblikkuse perioodi (edaspidi projekti abikõlblikkuse periood) lõppemisest arvates.

(6) Lõike 1 punktis 3 nimetatud sotsiaalkorterite ehitamisel või rekonstrueerimisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11), artikli 7 lõikes 2 ja Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1–159), artiklis 47 kehtestatud piirangutest.

§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Meetme raames on abikõlblikud need toetuse saaja või kaasfinantseerijate kulud, mis on otseselt vajalikud § 1 lõikes 2 nimetatud abikõlblikes sihtpiirkondades §-s 5 nimetatud abikõlblike tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks (sh Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega kaasnevad kulud).

(2) Investeeringud väljaspool abikõlblikku sihtpiirkonda asuvatesse objektidesse on abikõlblikud juhul, kui vähemalt 50% projekti abikõlblikust omafinantseeringust on tagatud abikõlbliku sihtpiirkonna asukohajärgsete kohaliku omavalitsuse üksuste poolt.

(3) Finantseeritavate kulude osas on järgmised piirangud:
1) kinnisasja ost võib moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest;
2) ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiiside, keskkonnamõjude hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 nimetatud kulud;
2) projekti üld- ja personalikulud, sh koolituskulud;
3) esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened);
4) kulu, mis on eelnevalt riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest hüvitatud;
5) muud abikõlblike tegevustega mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohalt põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

(5) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik tõendada, et abikõlbliku kulu teinud isikul ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu muul moel. Kui selles osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna.

(6) Abikõlblike kulude hulka ei arvestata tehinguid «Tulumaksuseaduse» § 8 mõistes seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast.

§ 7. Abikõlblikkuse periood

(1) Meetme abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2007 kuni 31. august 2015.

(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks on üldjuhul taotluse registreerimise kuupäev või sellest hilisem kuupäev. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. august 2015.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks võib määrata taotluse registreerimise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2007. Enne taotluse registreerimist on lubatud läbi viia ainult ehitustööde jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiiside, keskkonnamõjude hindamise, muinsuskaitse eritingimuste koostamise või kinnisvara ostuga seotud tegevusi ja nendega seonduvaid kulusid.

§ 8. Toetuse määr

(1) Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseering peab moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.

(2) Abikõlblikuks omafinantseeringuks ei loeta füüsiliste isikute ja äriühingute panust.

(3) Meetme vahendite indikatiivse jaotuse piirkondade vahel perioodiks 2007–2013 kehtestab regionaalminister enne §-s 9 nimetatud kava koostamise algatamist. Osa vahenditest jaotatakse piirkondade vahel võrdselt. Teise osa jaotusel piirkondade vahel arvestatakse:
1) piirkonna elanike arvu. Harku valla, Jõelähtme valla, Jõhvi valla, Kiili valla, Rae valla, Saku valla ja Saue valla puhul võetakse arvesse 50% nende elanike koguarvust;
2) piirkonna kohaliku omavalitsuse üksustele «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» transpordi infrastruktuuri arendamise meetme raames kavandatavate struktuurivahendite mahtu.

3. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA KOOSTAMINE

§ 9. Linnaliste omavalitsusüksuste investeeringute kava

(1) Meetmest toetuse taotlemise aluseks on linnaliste omavalitsusüksuste investeeringute kava (edaspidi kava).

(2) Kava kinnitab Vabariigi Valitsus.

(3) Kava kehtestatakse aastateks 2007–2013.

(4) Kava koostatakse järgmiste piirkondade kaupa:
1) Tallinna linn;
2) Tallinna tagamaa, sh Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Maardu linn, Rae vald, Saku vald, Saue linn, Saue vald ja Viimsi vald ning Tallinna linn ühisprojektide osas piirkonna kohaliku omavalitsuse üksustega;
3) Tartu linn;
4) Narva linn;
5) Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn;
6) Pärnu linn.

(5) Kava koostatakse eelistusnimekirjana, kus on piirkondade kaupa nimetatud projektid, mille osas võib kavas nimetatud abikõlblik taotleja toetust taotleda. Iga projekti kohta tuuakse kavas välja taotleja nimi, projekti nimetus, maksimaalne toetussumma ja minimaalne omafinantseeringu määr.

(6) Kava koostamist korraldab Siseministeerium.

§ 10. Kava koostamise algatamine

(1) Siseministeerium teavitab abikõlbliku sihtpiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusi kava koostamise alustamisest kirja teel, määrates ettepanekute esitamise tähtajaks vähemalt 22 tööpäeva.

(2) Ettepanekud kavasse lülitatavate projektide kohta esitatakse lõikes 1 nimetatud teates toodud tähtpäevaks Siseministeeriumile. Ettepanekuid saavad esitada kohaliku omavalitsuse üksused ja kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kui üks isik esitab mitu ettepanekut, tuleb kaaskirjas ära märkida projektide prioriteetsuse järjekord. Ettepanekud ühisprojektide kohta esitab üks projektis osalev kohaliku omavalitsuse üksus.

(3) Ettepanekud esitatakse määruse lisas 1 toodud vormil paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse täidetud ettepaneku vorm lisaks ka elektrooniliselt.

(4) Ettepanek peab sisaldama järgmist informatsiooni ulatuses, mis võimaldab hinnata projekti abikõlblikkust ja otstarbekust vastavalt §-dele 5–8 ja § 12 lõikele 3:
1) probleemi kirjeldus;
2) objekti olulisus tulenevalt arendusdokumentidest (kohaliku omavalitsuse arengukava, temaatiline arengukava, regionaalsed ja üleriigilised arendusdokumendid);
3) projekti eesmärgid ja nende seos meetme eesmärkidega;
4) projekti potentsiaalsed kasusaajad;
5) projekti eesmärkide saavutamiseks kavandatavate tegevuste loetelu ja projekti eeldatav tulemus;
6) projekti tulemuste jätkusuutlikkus;
7) projekti elluviimiseks vajalike ettevalmistustööde hetkeseis ja seonduvad projektid;
8) projekti kavandatav elluviija ehk taotleja;
9) projekti ajakava, sh eeldatav aeg EAS-ile taotluse esitamiseks kvartaalse täpsusega;
10) projekti eelarve (hinnangulised abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud);
11) projekti kavandatavad rahastamise allikad.

§ 11. Ettepanekute menetlemine

(1) Tähtpäevaks laekunud ettepanekud registreeritakse Siseministeeriumis üldises korras.

(2) Siseministeerium viib läbi ettepaneku nõuetele vastavuse kontrolli.

(3) Kui ettepanek ei vasta meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave projekti kohta, on Siseministeeriumil õigus nõuda ettepaneku vastavusse viimist meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist ettepanekus toodud tegevustesse üldjuhul 7 tööpäeva jooksul arvates vastava nõude esitamisest.

(4) Siseministeerium otsustab hiljemalt 22 tööpäeva jooksul alates ettepanekute esitamise tähtpäevast ettepanekute nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamise.

(5) Siseministeerium küsib § 9 lõike 4 punktides 2 ja 5 nimetatud piirkondade kohaliku omavalitsuse üksustelt arvamust antud piirkonnas vastavaks tunnistatud projektide prioriteetsuse kohta.

(6) Mittevastavaks tunnistatud ettepanekute kohta saadab Siseministeerium 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest ettepaneku esitajale vastava teate.

§ 12. Kava eelnõu koostamine

(1) Siseministeerium küsib asjaomaste ministeeriumide arvamust nõuetele vastavaks tunnistatud ettepanekutes sisalduvate projektide asjakohasuse kohta tulenevalt valdkondlikest arengukavadest ja strateegiatest ning investeeringu tehnilise ja majandusliku otstarbekuse osas.

(2) Regionaalminister moodustab ettepanekutes toodud projektide hindamiseks hindamiskomisjoni ning kehtestab hindamisjuhendi, milles sätestatakse muu hulgas hindamiskriteeriumide miinimumnõuded ja kriteeriumide osakaalud. Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja ettepanekute esitajatest.

(3) Arvesse võttes asjaomaste ministeeriumide seisukohti, hindab hindamiskomisjon ettepanekutes toodud projekte regionaalministri kehtestatud hindamisjuhendi alusel järgmiste kriteeriumide lõikes:
1) projekti olulisus tulenevalt arendusdokumentidest ja prioriteetsusest piirkonnas;
2) kavandatavate tegevuste tulemuste jätkusuutlikkus;
3) kavandatavate tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
4) projektis kavandatud lahenduste aja- ja asjakohasus;
5) piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö kavandatava projekti elluviimisel.

(4) Siseministeerium koostab hindamiskomisjonilt saadud hindamistulemuste alusel ning § 5 lõikes 2 toodud nõuet järgides kava eelnõu maksimaalselt § 8 lõike 3 alusel igale piirkonnale eraldatud vahendite ulatuses.

(5) Kava eelnõu kiidab heaks prioriteetse suuna seirekomisjon.

(6) Siseministeerium esitab prioriteetse suuna seirekomisjoni poolt heaks kiidetud kava eelnõu Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Kava võib kinnitada piirkondade kaupa.

§ 13. Kava muutmine

(1) Kui osa meetmele ettenähtud vahenditest jääb kavas projektidega katmata või kui tagasinõudmise või projektide odavnemise tulemusena vabaneb vahendeid, kuulutab regionaalminister välja ettepanekute esitamise vabade vahendite projektidega katmiseks.

(2) Täiendavate ettepanekute esitamise tähtajast teavitab Siseministeerium abikõlbliku sihtpiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusi kirja teel, määrates ettepanekute esitamise tähtajaks vähemalt 44 tööpäeva. Ettepanekud esitatakse vastavalt § 10 lõigetes 2–4 toodud nõuetele.

(3) Ettepanekute menetlemine toimub § 11 lõigete 1–4 ja 6 ning § 12 lõigete 1 ja 3 alusel.

(4) Pärast hindamiskomisjonilt hindamistulemuste saamist koostab Siseministeerium kava muudatuse eelnõu. Kava muudatuse eelnõu koostatakse üleriigiliselt parima tulemuse saanud projektide järjestuse alusel maksimaalselt vabade vahendite ulatuses. Muudatuse tulemusena ei tohi § 5 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 toodud valdkondadele kokku eraldatud ja eraldatavate vahendite osakaal olla alla 50% meetme koguvahenditest.

(5) Kava muudatuse eelnõu kiidab heaks prioriteetse suuna seirekomisjon.

(6) Siseministeerium esitab prioriteetse suuna seirekomisjoni poolt heaks kiidetud kava muudatuse eelnõu Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

4. peatükk
TAOTLEJALE JA KAASFINANTSEERIJALE ESITATAVAD NÕUDED

§ 14. Taotlejale ja kaasfinantseerijale esitatavad nõuded

(1) Kavas toodud projektide osas saavad taotlusi esitada kavas taotlejana nimetatud:
1) kohaliku omavalitsuse üksused;
2) sihtasutused ja mittetulundusühingud, juhul kui projektiga kavandatud tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka.

(2) Taotlejale kehtivad järgmised üldnõuded:
1) taotlejal puuduvad ajatamata maksuvõlad taotluse registreerimise hetkel;
2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
3) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa ettenähtud tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
4) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud;
5) projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe;
6) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;
7) taotlejal on projekti elluviimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi;
8) kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, peab tal olema kehtiv «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 37 lõikele 3 vastav kohaliku omavalitsuse arengukava. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühisprojekti puhul peab kõigil kohaliku omavalitsuse üksustel olema kehtiv kohaliku omavalitsuse arengukava;
9) taotleja peab olema projekti raames ehitatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti või soetatava eseme omanik või valdaja või üks omanikest või valdajatest. Mitut juriidilist isikut hõlmava ühisprojekti puhul peab taotleja olema vähemalt ühe projekti raames ehitatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti või soetatava eseme omanik või valdaja, välja arvatud juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuste ühisprojekti puhul on taotlejaks sihtasutus või mittetulundusühing, mille põhikirjaliseks tegevuseks on kohaliku omavalitsuse üksuste ühisprojektide elluviimine ja kui projektis osalevad kohaliku omavalitsuse üksused on kaasfinantseerijateks;
10) riigi omandis oleva maa ja ehitiste kasutamise puhul peab taotleja ja riigi vahel olema sõlmitud kirjalik kokkulepe, milles sätestatakse toetuse saajale projekti raames ehitatud või renoveeritud infrastruktuuriobjekti säilitamise ja sihtotstarbelise kasutamise kohustus vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

(3) Juhul kui projekti kaasfinantseerija on projekti raames ehitatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti või soetatava eseme üks omanikest või valdajatest, laienevad talle lõike 2 punktides 1–5 toodud sätted.

5. peatükk
TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE, TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEGEMISE TINGIMUSED JA KORD

§ 15. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded

(1) Taotluse toetuse saamiseks saab esitada kavas kinnitatud projektide osas vastavalt § 10 lõikes 2 nimetatud ettepanekus toodud taotluse kavandatavale esitamise tähtajale:
1) kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu ettepanekus toodud tähtajast 3 kuu jooksul taotlust ei esitata, peab taotleja viivitamatult esitama EAS-ile uue ajakava. Kui uut ajakava ei esitata, võib Siseministeerium algatada projekti kavast väljaarvamise;
2) kui taotleja soovib esitada taotluse ettepanekus toodud tähtajast varem, peab taotleja ettepanekus toodud tähtajast vähemalt 3 kuud varem esitama EAS-ile uue ajakava.

(2) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse EAS-ile määruse lisas 2 toodud taotlusvormil.

(3) Taotluste vastuvõtmist alustab EAS pärast kava jõustumist. Vastava teate avaldab EAS oma kodulehel.

(4) Taotlus peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 15 lõikes 1 toodud nõuetele. Taotlusvormile tuleb lisada:
1) projekti kirjeldus;
2) projekti eelarve;
3) projekti ajakava;
4) omafinantseeringut (sh kaasfinantseerijate panust) tõendavad dokumendid;
5) projektijuhi elulookirjeldus (CV);
6) eelarve aluseks olev põhjendatud ja võrreldav hinnakalkulatsioon;
7) kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi ega tehinguid, mille tulemusena vara kasutusse andmisel teenib taotleja puhastulu;
8) projekti aruannete esitamise graafik koos väljamaksete prognoosiga, arvestades § 18 lõigetega 6 ja 8;
9) taustainformatsioon taotluse esitaja ja kaasfinantseerija(te) kohta (ei ole nõutud, kohaliku omavalitsuse üksuse puhul);
10) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotlejate puhul taotlemisele eelneva majandusaasta aruanne.

(5) Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb lisada taotlusele:
1) projektis osalevate ekspertide nimekiri ja nende elulookirjeldused (CVd);
2) projektis osalevate organisatsioonide vahelised koostöökokkulepete koopiad;
3) kaasfinantseerija nõusolek järelepärimiste tegemiseks õiguspädevale organile;
4) projekti elluviimiseks vajalikud load (sh ehitusluba) ja kooskõlastused;
5) hoonete puhul ehituslik projektdokumentatsioon vastavalt «Ehitusseadusele» ja standardi EVS 811:2006 põhiprojekti staadiumile;
6) rajatiste puhul ehitusprojekt vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määruse nr 70 «Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile» nõuetele;
7) dokumendid, mis kinnitavad projekti tulemusena väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti kestel ning viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
8) ehitise ja kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et ehitise ega kasutatud seadme ostuks ei ole vastavalt eelneva 10 ja 7 aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabi vahendeid, ning atesteeritud kinnisvara hindaja poolt koostatud hindamisakt;
9) analüüs projekti tasuvuse ja teostatavuse ning objekti haldamisega kaasnevate iga-aastaste kulude ja tulude kohta;
10) keskkonnamõjude hinnang vastavalt «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele»;
11) hankedokumentatsioon, juhul kui hange on läbi viidud;
12) tulenevalt projekti spetsiifikast võib EAS nõuda täiendavaid dokumente.

(6) Taotlus esitatakse paberkandjal kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse lisaks elektrooniliselt taotlusvorm, projekti kirjeldus, eelarve ja ajakava.

§ 16. Taotluse registreerimine, taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamine

(1) Taotlusi menetleb ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS.

(2) Kõik taotlused registreeritakse.

(3) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.

(4) Taotluse menetlemise aeg registreerimise hetkest on üldjuhul kuni 25 tööpäeva. Hiljemalt 25 tööpäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-il õigus taotluse menetlemisaega pikendada üldjuhul kuni 25 tööpäeva võrra.

(5) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib EAS:
1) EAS-il on õigus nõuda puuduva informatsiooni esitamist või lisamaterjale;
2) taotlejal on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja ta on kohustatud võimaldama taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist;
3) kui taotluse vastavuse kontrollimisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb;
4) kui taotluses toodud tegevused erinevad oluliselt kavas nimetatud tegevustest, nii et kavas nimetatud eesmärke ei ole võimalik saavutada, küsib EAS Siseministeeriumi hinnangut muudatuste otstarbekuse või tegevuste vastavuse kohta kava koostamise aluseks olnud kriteeriumidele. Siseministeeriumi negatiivse hinnangu korral tunnistatakse taotlus mittevastavaks.

(6) EAS-il on õigus kasutada vastavaks tunnistamise protsessis sõltumatuid eksperte.

(7) Taotlust või taotlejat ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) määruses sätestatud nõuded taotlusele või taotlejale ei ole täidetud;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
4) taotleja ei ole lõike 5 punkti 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.

§ 17. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

(1) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Kõigi vastavaks tunnistatud taotluste osas teeb EAS taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamise otsuse võib EAS kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud juhtudel.

(3) Otsuse vormi kooskõlastab EAS regionaalministriga. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja rahuldamata jätmise põhjused. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse vähemalt:
1) toetuse saaja;
2) projekti abikõlblike kulude kogumaksumus;
3) maksimaalne toetuse suurus Eesti kroonides;
4) minimaalne omafinantseeringu määr;
5) projekti elluviimise algus- ja lõpptähtaeg;
6) toetuse saaja kohustused;
7) toetuse väljamaksmise tingimused;
8) aruandluse esitamine;
9) toetuse tagasinõudmise alused.

(4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest.

§ 18. Toetuse väljamaksete tegemise tingimused

(1) Toetus makstakse välja toetuse saajale.

(2) Toetust makstakse välja määras, mis vastab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetussumma ja projekti abikõlblike kulude kogumaksumuse suhtele, kuid mitte rohkem kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksimaalne toetussumma.

(3) Toetuse saaja esitab § 17 lõikes 3 nimetatud otsuses toodud tähtajal projekti vahe- või lõpparuande.

(4) Väljamakse teostamisel tasutud kuludokumentide alusel tuleb vahe- ja lõpparuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest, sh mitteabikõlblike kulude osas. Kui on lubatud väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt lõikele 5, siis tuleb vahearuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest taotluse rahuldamise otsuses sätestatud omafinantseeringule vastavas osas ning mitteabikõlblike kulude osas.

(5) Väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel ja vahearuannete raames ning ainult rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 6 lõigetes 2, 3 ja 5–9 sätestatud korras.

(6) Pärast vahe- või lõpparuande heakskiitmist EAS-i poolt esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi maksetaotlus).

(7) Väljamaksed teostatakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatud korras vastavalt esitatud dokumentides kajastatud ja tõendatud tegelikele abikõlblikele kuludele.

(8) Toetuse saaja võib esitada maksetaotluse iga kolme kuu järel või harvem.

(9) EAS menetleb lõikes 6 nimetatud maksetaotlust maksimaalselt 16 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt väljamakse taotluse saamist. Toetuse väljamakse toetuse saajale tehakse korrektsete andmete korral 5. tööpäeval pärast EAS-i poolse väljamakse taotluse kontrolli lõppu vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord».

(10) EAS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamaksete taotlus või kuludokumendid ei vasta nõuetele;
2) toetust taotletakse mitteabikõlblike kulude katteks;
3) projekt või toetuse saaja teised projektid on seotud tagasimaksega, kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni.

6. peatükk
VAIDEMENETLUS

§ 19. Vaidemenetlus

Otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetlus toimub vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 34.

7. peatükk
TOETUSE SAAJA JA EAS-I ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 20. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:
1) muuta taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust EAS-ile esitamata, juhul kui projekti eelarve väheneb ning projektis ettenähtud eesmärgid ja tegevuste maht ei muutu või kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt mitte rohkem kui 10% ning projekti eesmärgid ja tegevused ei muutu. EAS-i tuleb eelnevalt muudatustest kirjalikult teavitada;
2) saada EAS-ilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud §-s 21 nimetatud kohustuste täitmisega.

§ 21. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud omafinantseeringu;
2) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
3) tagastama EAS-ile toetuse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 1 toodud juhtudel või kui EAS seda nõuab vastavalt sama seaduse § 26 lõikes 2 toodud juhtudel;
4) esitama EAS-i poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded;
5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises peavad toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
6) taotlema EAS-ilt nõusolekut projekti eelarve muudatusteks, millega suurendatakse projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverida teise eelarverea arvelt rohkem kui 10%;
7) taotlema EAS-ilt nõusolekut projekti kestuse muutmiseks,
8) taotlema EAS-ilt nõusolekut projekti tegevuste või eesmärkide muutmiseks;
9) võimaldama teostada kontrolli- ja järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas, sh võimaldama kontrollijal juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
10) andma kontrollija käsutusse soovitud toetusega seotud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest;
11) osutama auditi ja järelevalvetoimingute kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
12) täitma kõik järelevalvetoimingute ja auditite tulemusena tehtud ettekirjutused;
13) «Riigihangete seaduse» subjektina järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
14) näitama toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruses nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord» sätestatule, et tegemist on struktuuritoetusega;
15) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvad dokumendid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 5 kuni 2025. aasta 31. detsembrini;
16) projekti kestel ja viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sh nime, aadressi ja põhimäärusest, põhikirjast tulenevate või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jmt ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
17) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
18) projekti kestel ja viie aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise baasiks oleva majandusüksuse või terviklikuks üksuseks oleva majandusüksuse osa ja nendesse kuuluvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
19) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
20) kooskõlastama toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral eelnevalt EAS-iga üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest projekti kestel ja viie aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
21) maksma EAS-i poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses sätestatud summas ja tähtpäevaks tagasi;
22) tagama § 15 lõike 5 punktis 2 nimetatud koostöökokkuleppe ning muude asjakohaste korraldustega käesoleva paragrahvi punktides 1, 2, 5, 9–20 pandud kohustuste täitmise kaasfinantseerija(te) poolt;
23) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 22. EAS-i õigused

EAS-il on õigus:
1) teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas;
2) nõuda projekti tegevuste ja kulude kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist;
3) keelduda toetuse väljamaksmisest täielikult või osaliselt § 18 lõikes 10 sätestatud juhtudel;
4) keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui § 21 punktides 6–8 nimetatud põhjustel tehtavad muudatustaotlused ei vasta meetme tingimuste määruses kehtestatud nõuetele;
5) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga;
6) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga.

§ 23. EAS-i kohustused

EAS on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
2) läbi vaatama § 21 punktides 6–8 nimetatud taotlused hiljemalt 25 tööpäeva jooksul. Paragrahvi 21 lõikes 8 nimetatud muudatuste puhul on EAS enne otsuse langetamist kohustatud küsima Siseministeeriumi ettepanekut muudatuse otstarbekuse kohta. Muudatustaotlus rahuldatakse olemasoleva taotluse rahuldamisotsuse muutmisega;
3) heaks kiitma või tagasi lükkama § 21 punktis 4 nimetatud aruanded hiljemalt 25 tööpäeva jooksul nende laekumisest. EAS on kohustatud viivitamatult teavitama toetuse saajat § 21 punktis 4 nimetatud aruannete ja § 18 lõikes 6 nimetatud maksetaotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
4) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, projekti nimi, toetuse ja projekti kogumaht, projekti eesmärgid ja tegevused ning projekti ajaline kestus;
5) säilitama taotluse ja projektide menetlemisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini.

8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 24. Määruse rakendumine

Määrust rakendatakse alates 2007. aasta 1. jaanuarist.

Minister Siim-Valmar KIISLER

Kantsler Märt KRAFT

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.

Lisa 1

Lisa 2

/otsingu_soovitused.json