Teksti suurus:

Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:31.05.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.07.2009
Avaldamismärge:

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Järgmine...

Hetkel kehtiv

Võrdle redaktsioone

Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid

Vastu võetud 17.02.2005 nr 18
RTL 2005, 27, 377
jõustumine 11.03.2005

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

31.10.2007 nr 124 (RTL 2007, 85, 1430) 17.11.2007

16.05.2008 nr 49 (RTL 2008, 43, 590) 31.05.2008

Määrus kehtestatakse «Maaparandusseaduse» § 9 lõike 6 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse projekteerimisnormid järgmistele maaparandussüsteemi projekteerimistöödele:
1) ettevalmistustööde projekteerimine;
2) hüdroloogiliste karakteristikute määramine;
3) hüdrauliliselt arvutatava eesvoolu projekteerimine;
4) põllumajandusmaa kraavkuivendussüsteemi projekteerimine;
5) põllumajandusmaa drenaažkuivendussüsteemi projekteerimine;
6) metsamaaparanduse kuivendussüsteemi projekteerimine;
7) maaparandussüsteemi teenindava tee projekteerimine;

8) maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatise projekteerimine.

[RTL 2007, 85, 1430 – jõust. 17.11.2007]

(2) Määrusega kehtestatud maaparandussüsteemi projekteerimisnormid (edaspidi projekteerimisnormid) on üheks aluseks uue ja rekonstrueeritava maaparandussüsteemi ehitusprojekti (edaspidi ehitusprojekt) koostamiseks maatulundusmaal ja põllumajanduslikult kasutataval eluasemekohtade maal.

§ 2. Maaparandussüsteemi projekteerimise üldnormid

(1) Kraavid ja teed projekteeritakse haritaval maal tehniliste võimaluste olemasolu korral võimalikult sirgetena ning omavahel paralleelsetena, kulgema mööda kõlviku pikemat külge, mullastikuliselt sarnaseid kõlvikuid võimalikult vähe tükeldades.

(2) Eesvoolu kohta tehakse hüdrauliline arvutus, kui tema valgala on põllumajandusmaal üle 2 km2 ja metsamaal üle 5 km2.

(21) Eesvoolu rekonstrueerimisel kaevemahuga üle 2000 m3 kavandatakse rekonstrueeritava eesvoolu tööpiirkonna alumisse ossa tehnoloogiline settebassein mahuga vähemalt 1% kaevetööde arvutuslikust mahust, kui:

1) rekonstrueeritakse üle 10 km2 valgalaga eesvoolu, mis on täies pikkuses kaevatud või täies pikkuses reguleeritud vooluveekogu;

2) alla 10 km2 valgalaga eesvoolu rekonstrueeritav lõik asub lähemal kui 1 km eesvoolu suubumiskohast § 34 lõikes 1 nimetatud reostustundlikku veekogusse.

[RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]

(3) Haritavale maale ehitusprojekti koostades välditakse üle 2 km pikkuse tuulekoridori tekkimist. Vajaduse korral projekteeritakse kaitsepuistu või veekogu kaldale veekaitseriba.

(4) Keskkonnakaitserajatist projekteerides välditakse maaparandussüsteemi toimimisvõime võimalikku kahjustamist.

(5) Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekteerimisel võib reguleeriva võrgu pindala suureneda kuni 10%, kuid mitte üle 10 ha võrreldes olemasoleva maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu pindalaga.

2. peatükk
ETTEVALMISTUSTÖÖDE PROJEKTEERIMISNORMID

§ 3. Ettevalmistustööde projekteerimine

(1) Võsa ja metsa raiumist ning kändude juurimist projekteerides arvutatakse töömahud hektarites maaparanduse uurimistööl määratud maa-ala puittaimedega kattuvuse ja puistu tihedusgruppide lõikes.

(2) Kännuvalli laialiajamine projekteeritakse koos kändude ja kivide jäägi äraveoga ja vallialuse maa tasandamisega. Kui kännuvallis on üle 10% mahust kände või kive, nähakse ette täiendav kändude või kivide äravedu.

(3) Haritavalt maalt kavandatakse koristada:
1) enne maaharimist maapinnalt ja 30 cm sügavusest kihist maapinnale väljatulnud kivid;
2) maa kasutamist segavad kivivared ja maavaldaja soovil sellised lagunenud kiviaiad, mida ei taastata;
3) maa harimisel või tasandamisel maapinnale väljatulnud üle 12-cm läbimõõduga kivid;
4) künnikihi aluse mullakihi sügavkobestamisega maapinnale väljatulnud kivid.

(4) Maaomaniku huvist tingitud erinevused ettevalmistustööde projekteerimisnormidest nähakse ette projekteerimistingimustes.

3. peatükk
HÜDROLOOGILISTE KARAKTERISTIKUTE MÄÄRAMINE

§ 4. Hüdroloogilised karakteristikud

Hüdroloogilised karakteristikud maaparandussüsteemi projekteerimisel on:
1) valgala pindala – F, km2 või ha;
2) äravoolumoodul – q, l/s km2 või l/s ha;
3) äravoolu maht – V, 1000 m3;
4) vooluhulk – Q, m3/s või l /s.

§ 5. Hüdroloogiliste karakteristikute määramine

(1) Hüdroloogilised karakteristikud määratakse:
1) hüdromeetriliste vaatlusandmete alusel;
2) ebapiisavate hüdromeetriliste vaatlusandmete korral vaatlusrea pikendamise teel analoog-veejuhtme pika vaatlusrea andmete järgi;
3) vaatlusandmete puudumise korral seni kasutatud empiiriliste valemite ja asjakohaste kartogrammide abil ning tulemuste võrdlemise teel analoog-veejuhtme vaatlusandmete järgi arvutatud karakteristikutega.

(2) Analoog-veejuhtmeks valitakse:
1) määratavale veejuhtmele võimalikult lähedal paiknev veejuhe;
2) võrreldavate äravoolu moodustumise tingimustega veejuhe;
3) veejuhe, mille valgala pindala ei erine määratava veejuhtme valgala pindalast üle kümne korra;
4) veejuhe, mille looduslikku äravoolu inimtegevuse mõju oluliselt ei moonuta.

4. peatükk
KUIVENDUSSÜSTEEMI PROJEKTEERIMISNORMID

1. jagu
Hüdrauliliselt arvutatava eesvoolu projekteerimisnormid

§ 6. Voolusängi karakteristikud

(1) Voolusängi karakteristikud on:
1) voolusängi sügavus – H, m;
2) voolusängi pealtlaius – b, m;
3) voolusängi nõlvustegur – m;
4) voolusängi karedusarv – n;
5) voolusängi põhja lang – I, ‰;
6) voolusängi kõverusraadius – R0, m;
7) voolusängi hüdrauliline raadius – R, m;
8) voolu sügavus – h, m;
9) voolu ristlõike pindala – ω, m2;
10) voolukiirus – v, m/s.

(2) Eesvoolu ja selle koosseisu kuuluvate ehitiste projekteerimisel nõutavad arvutusperioodid, arvutuslikud veeseisud ja vooluhulgad on esitatud lisa tabelis 1.

§ 7. Eesvoolu trassi projekteerimine

(1) Eesvoolu trass projekteeritakse reljeefi madalamat kohta mööda võimalikult püsivasse ja kergesti kaevatavasse pinnasesse. Turbas arvestatakse mineraalse aluspõhja reljeefi ja trass projekteeritakse võimaluse korral aluspõhja madalamale kohale.

(2) Trassi käänakud projekteeritakse sujuvatena. Vastassuunaliste käänakute ühendamisel jäetakse kõverate vahele vähemalt kõverusraadiuse pikkune sirge lõik. Käänaku minimaalseks kõverusraadiuseks projekteeritakse:

Q maks ≤ 5 m3/s korral R0 ≥ 5 b m;

Q maks > 5 m3/s korral R0 = 100 R1,5 m.

§ 8. Eesvoolu ristlõike projekteerimine

(1) Eesvoolu ristlõige projekteeritakse, lähtudes pinnasest, voolusängi maksimaalsest sügavusest (H maks) ja arvutuslikust vooluhulgast (Q).

(2) Kui Q 10 m3/s ja H maks ≤ 2,5 m, projekteeritakse püsivas pinnases trapetsikujuline ristlõige. Kui Q = 10–25 m3 /s ja H maks 3,5 m, projekteeritakse pinnases, milles fraktsiooni Ø ≥ 2 mm massi osakaal on üle 25%, voolusängi ristlõige trapetsikujuline. Peeneteralises ja tolmjas pinnases ning liival lasuvas turbas projekteeritakse paraboolikujuline ristlõige või kombineeritud ristlõige, mis alumises osas on paraboolikujuline ja ülemises osas trapetsikujuline.

(3) Trapetsikujulise ristlõikega voolusängi nõlvustegurid valitakse lisa tabelist 2.

(4) Kihilises pinnases ja voolusängi suure sügavuse (H maks > 5 m) puhul määratakse voolusängi projektparameetrid nõlvade püsivusarvutuste alusel.

§ 9. Voolusängi sügavuse määramine

(1) Voolusängi sügavus määratakse, lähtudes suubuva veejuhtme põhja kõrgusest või suubuva veejuhtme arvutuslikust veeseisust. Eesvoolu põhi projekteeritakse suubuva veejuhtme põhja kõrgusele või eesvoolu veeseis suubuva veejuhtme arvutusliku veeseisu kõrgusele. Hüdrauliline arvutus tehakse eesvoolu järgmistes punktides:
1) põllumajandusmaal profiilis, kus valgala pindala on 2 km2, ja metsamaal profiilis, kus valgala pindala on 5 km2;
2) hüdrauliliselt arvutatud veejuhtme suubumiskohas;
3) langu murdepunktis mõlema langu järgi; kui voolu sügavus erineb üle 0,3 m, arvutatakse lang- või paisjoon;
4) ühtlase languga lõigus, kui valgala pindala muutub üle 20%.

(2) Hüdraulilisel arvutusel valitakse voolusängi karedusarv lisa tabelitest 3 ja 4.

§ 10. Eesvoolu põhja langu projekteerimine

(1) Eesvoolu vähim lubatud põhja lang on 0,3‰.

(2) Eesvoolu põhja langu projekteerimisel kontrollitakse voolusängi settimise või uhtumise ohtlikkust. Vähim lubatav voolukiirus arvutatakse seosest V min = 0,3R0,25 m/s. Settimise takistamiseks peab voolukiirus olema üle 0,2 m/s. Uhtumisohu määramiseks võrreldakse maksimaalset arvutuslikku voolukiirust lisa tabelites 6, 7 ja 8 toodud asjakohasele pinnaseliigile lubatud voolukiiruse ülempiiriga. Kui arvutuslik maksimaalne voolukiirus on suurem kui sellele pinnaseliigile lubatud, valitakse tabelist 9 voolukiirusele sobiv kindlustise tüüp.

§ 11. [Kehtetu – RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]

2. jagu
Põllumajandusmaa kraavkuivendussüsteemi projekteerimisnormid

§ 12. Kraavi trassi projekteerimine

(1) Kraavid projekteeritakse:
1) võimalikult sirged ja lühikesed;
2) reguleeriva võrgu paigutust arvestades;
3) kulgema omavahel ja kõlviku pikema küljega võimalikult paralleelselt;
4) kulgema mineraalpinnases reljeefi võimalikult madalat kohta mööda ja turbapinnases turbalasundi sügavamat kohta mööda;
5) püsiva voolusängiga;
6) maa-aluste kommunikatsioonide ja õhuliinidega minimaalse lõikumisega. Ristumisel teega projekteeritakse kraavi ja tee telje vaheline nurk 70–110º.

(2) Kraavid suunatakse eesvoolu või ühendatakse omavahel 45–90º nurga all.

§ 13. Kraavi ristlõike projekteerimine

(1) Kraavi ristlõige projekteeritakse trapetsikujuline. Põhja vähim laius kraavi teljelt kaevamisel rähavabas pinnases projekteeritakse 0,4 m ja rähases pinnases 0,6 m. Külgkaevamisel projekteeritakse kraavi põhja vähimaks laiuseks 0,8 m. Voolusängi ristlõike nõlvustegurid on toodud lisa tabelites 2 ja 10.

(2) Kraavide ühinemisel projekteeritakse veeseisud ja kraavipõhjad järgmiselt:
1) hüdrauliliselt arvutatud eesvoolu suubumisel projekteeritakse suubuva kraavi põhi 10 cm allapoole eesvoolu arvutuslikku veeseisu;
2) ülejäänud juhtudel projekteeritakse kraavi põhi vett vastuvõtva kraavi põhja kõrgusele.

(3) Kuivenduskraavi keskmiseks sügavuseks projekteeritakse mineraalpinnases 1,0 m ja turbapinnases turba arvutuslikku vajumist arvesse võttes 1,3 m.

(4) Kuivenduskraavi põhja lubatud vähim lang on 0,5‰.

§ 14. Reguleeriva võrgu projekteerimine

(1) Põllumajandusmaa kuivendusviis ja kuivendusintensiivsusaste määratakse lisas toodud tabeli 9 alusel.

(2) Põllumajandusmaal projekteeritakse kuivenduskraavide vahekaugus kuni kolm korda suurem samale alale vajalikust dreenide vahekaugusest, kuid mitte vähem kui 30 m, kui maaomaniku huvist tingitult ei ole projekteerimistingimustes ette nähtud muud vahekaugust.

(3) Kuivendamata maa-alalt pealevalguva pinnavee ärasuunamiseks projekteeritakse vähemalt 1 m sügavune piirdekraav. Kui piirdekraav peab ära suunama juurdevalguva põhjavee, projekteeritakse vähemalt 1,3 m sügavune kraav.

3. jagu
Põllumajandusmaa drenaažkuivendussüsteemi projekteerimisnormid

§ 15. Drenaažisüsteemi koosseis ja projekteerimise üldnormid

(1) Drenaažisüsteem koosneb:
1) dreenidest;
2) drenaažikollektoritest;
3) drenaažiarmatuurist.

(2) Drenaažisüsteem projekteeritakse vähemalt mõõtkava 1: 2000 täpsusele vastavale topograafilisele kaardile, millele on peale kantud mullastiku ja muud projekteerimistingimustes nõutud andmed. Dreenide projekteerimisel arvestatakse järgmist:
1) maapinna üle 5‰-lise langu korral mis tahes pinnases põhjaveelise ja segatoitumise ning savi- ja liivsavipinnases ka sademeveega toitumise korral projekteeritakse dreenid võimalikult risti maapinna languga;
2) maapinna alla 5‰-lise langu korral, eriti sademeveega toituvas kerges pinnases projekteeritakse dreenid maapinna langu suunas.

§ 16. Dreenide projekteerimisnormid

(1) Plaaniliselt lahenduselt kavandatakse drenaažisüsteemid võimalikult lihtsad, korrapärase kuju ja pikkade dreenidega. Üle 250 m pikkuse dreeni alumise osa läbimõõt määratakse hüdraulilise arvutusega.

(2) Dreenid projekteeritakse drenaažisüsteemidesse reljeefi, mulla lõimise ja mulla liigniiskuse astme järgi.

(3) Olemasoleva kraavi asendamisel dreeniga nähakse ette dreeni paigaldamine loodusliku struktuuriga pinnasesse.

(4) Dreenide arvutuslik sügavus t (m), vahekaugus E (m) ja läbimõõt määratakse sõltuvalt projekteeritava kuivenduse intensiivsusest ja mullastiku andmetest. Kuivendatavate muldade liigniiskuse astmed on toodud lisa tabelis 11.

(5) Dreeni keskmiseks arvutuslikuks sügavuseks projekteeritakse mineraalpinnases 1,0 m ja turbapinnases turba arvutuslikku vajumist arvesse võttes 1,3 m. Dreeni vähimaks sügavuseks võib mineraalpinnases üksikutes punktides projekteerida 0,7 m ja turbapinnases 0,9 m. Dreeni rajamissügavus to (m) oleneb dreeni arvutuslikust sügavusest ja turba lagunemisastmest ning määratakse lisa tabelist 12.

(6) Kuivendusjärgne turbakihi tüsedus määratakse lisa tabeli 13 andmete alusel. Dreenide vahekaugus mineraalmullas määratakse lisa tabeli 14 andmete alusel ja sügavas madalsoos lisa tabeli 15 andmete alusel. Äravoolumoodul määratakse lisa tabeli 16 andmete alusel.

(7) Dreeni vähim lubatud lang on 3‰.

(8) Drenaažitorustiku konstruktsioon projekteeritakse uurimistulemustest lähtudes järgmiselt:

1) savipinnases (S; l’’’S) ja alla 35% lagunenud turbas drenaažitorustikku kattematerjaliga ei kaeta;

2) liivapinnases (L; sL) kaetakse drenaažitorustik kogu toru perimeetri  ulatuses kattematerjaliga;

3) punktides 1 ja 2 nimetamata pinnases kaetakse drenaažitorustik pealt 2/3 toru perimeetri ulatuses kattematerjaliga;

4) savipinnases ja üle 35% lagunenud turbas kaetakse drenaažitorustik vähemalt 5 cm paksuse filtermaterjali kihiga;

5) rauaookriga ummistumise ohu korral on drenaažitorustiku vähim läbimõõt 75 mm.

[RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]

§ 17. Drenaažikollektori projekteerimisnormid

(1) Drenaažikollektor projekteeritakse:
1) kulgema võimalikult sirgena reljeefi madalamat kohta mööda;
2) pajudest ja paplitest vähemalt 20 m kaugusele ning teistest puittaimedest vähemalt 10 m kaugusele;
3) puittaimestikuga ala läbivas lõigus veetiheda toru seinaga;
4) suubuma kraavi pärivoolu 60–90º nurga all.

(2) Kollektori vähim lubatud lang on:
1) läbimõõdul 75 mm 2‰;
2) läbimõõdul 100–200 mm 1‰;
3) läbimõõdul üle 200 mm 0,5‰;
4) rauaookriga ummistumise ohus olevas pinnases, voolavas või varisemisohtlikus pinnases projekteeritakse kollektori vähimaks languks 3‰, kui toru läbimõõt on 75 mm, ja 2‰, kui toru läbimõõt on 100–200 mm.

§ 18. Drenaažiarmatuuri koosseis ja projekteerimisnormid

(1) Drenaažiarmatuuri hulka kuuluvad:
1) suue;
2) settekaev;
3) ühenduskaev;
4) astangkaev;
5) kraavikaev ja kraavifilter;
6) neelukaev;
7) dreenifilter;
8) allikakaev;
9) dreenivõimendi;
10) erikonstruktsioonid;
11) ühendusdetailid.

(2) Drenaažiarmatuuri projekteerimisel juhindutakse seni kasutatud kordusprojektidest ja projekteerimisnormidest.

§ 19. Pinnavee äravoolu projekteerimine

(1) Kuivendatavale alale koguneva pinnavee ärajuhtimiseks projekteeritakse olenevalt konkreetsetest tingimustest:
1) agromelioratiivsed võtted;

11) raske liivsavi- ja savimulla lupjamine;

[RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]

2) pinna planeerimine;
3) voolunõvad;
4) neelukaevud;
5) drenaažifiltrid;
6) kombineeritud drenaaž;
7) dreenivõrgu tihendamine.

(2) Agromelioratiivsed võtted (vesivaod, kobestamine) projekteeritakse languta savimaale ja muule kriitilist kõvadust (P > 45 kg/cm 2) ületavale mineraalmaale, kus ei ole võimalik eristada märgatavaid vee kokkuvoolu alasid.

(21) Raske liivsavi- ja savimulla puhul kavandatakse mulla veeläbilaskvuse suurendamiseks lupjamine lisa tabelis 161 toodud lubjatarbe alusel.

[RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]

(3) Pinna planeerimisega tagatakse pinnavee äravool 10–15 cm sügavusest sulglohust. Suurema sulglohu täitmisel või selle avamisel säilitatakse maksimaalselt huumushorisont.

(4) Voolunõva nähakse ette kraavi laialiaetud mullavalli taha sulglohku koguneva vee juhtimiseks kraavi või neelukaevu valgalalt vee äravoolu kiirendamiseks. Nõva sügavus projekteeritakse 0,4–0,6 m; nõlvus 1:5–1:10 ja põhja lang vähemalt 1‰.

(5) Neelukaev projekteeritakse maastikul selgelt määratava, 2–3 ha suuruse valgalaga sulglohu põhja. Väiksema valgala pindala puhul projekteeritakse dreenifiltrid. Kui sulglohu madalaim koht ei ole määratav, projekteeritakse kombineeritud drenaaž või tihendatakse kergemas pinnases dreenivõrku kuni kaks korda. Pinnavee ärajuhtimise rajatise mõõtmed määratakse lisa tabelis 17 toodud andmete järgi.

§ 20. Drenaažisüsteemi rekonstrueerimise vajadus

(1) Drenaažisüsteem rekonstrueeritakse, kui selle maa-ala soovitakse kasutada põllumajandusmaana, kuid olemasolev drenaažisüsteem ei taga maaviljeluseks sobivat veerežiimi.

(2) Drenaažisüsteemi rekonstrueerimiseks projekteeritakse asendamine uue drenaažiga olemasolev:
1) rauaookri ja mineraalsettega täielikult ummistunud drenaaž;
2) turbapinnasesse rajatud drenaaž, mis turba vajumise ja mineraliseerumise tõttu on jäänud liiga madalaks;
3) kasutusotstarbe kaotanud puit- ja klaastorudrenaaž.

§ 21. Drenaažisüsteemi rekonstrueerimisnormid

(1) Drenaažisüsteemi rekonstrueerimise projekteerimisel lähtutakse põllumajandusmaa drenaažkuivendussüsteemi projekteerimisnormidest, arvestades selles paragrahvis sätestatud erinevusi. Projekteerimisel kavandatakse drenaažikonstruktsioon puudulikult kuivendatud maa-ala uurimistööl tuvastatud tõrke põhjuse põhjal.

(2) Kriitilise kõvaduseni tihenenud mullakihist põhjustatud ülaveelise liigniiskuse korral nähakse ette künnialuse kihi kobestamine. Rekonstrueeritava drenaaži piirkonnas projekteeritakse kobestamise sügavus 30 cm võrra väiksem dreenide tegelikust sügavusest.

(3) Purunenud, nihkunud või taimejuurtega ummistunud drenaažitorudest põhjustatud puudulikult kuivendatud alal nähakse ette torude asendamine.

(4) Mineraalsettega ummistunud drenaaži rekonstrueerimise korral nähakse projektis ette sobiva kattematerjaliga ümbritsetud torude kasutamine.

(5) Rauaookriga ummistunud drenaaži rekonstrueerimise korral nähakse ette:
1) sobiva filtermaterjaliga ümbritsetud torude ja hakkepuidust filterkeha kasutamine;
2) drenaažisuudmete projekteerimine kraavi veepinna alla.

(6) Puudulikult kuivendatud alal olemasoleva dreenivõrgu tihendamine uute dreenide vaheleehitamisega projekteeritakse drenaaži toimimisvõime, pinnase filtratsioonimooduli ja põhjavee juurdevoolu uurimise andmete alusel. Üldreeglina projekteeritakse uus dreen olemasolevate dreenide vahekauguse keskkohta. Uue ja olemasoleva drenaaži lõikumise korral nähakse ette vähemalt 50 m pikkuse olemasoleva dreenilõigu ühendamine uue dreeniga või olemasoleva dreeniga ühenduse taastamine. Uue süsteemiga ühendamine nähakse ette allikadreeni, kaevust väljuva dreeni ja filtriga dreeni puhul olenemata dreeni pikkusest.

(7) Kuivenduse rekonstrueerimisel sügavas madalsoos kasutatakse kuivendusdreenide vahekauguse määramisel lisa tabeli 18 andmeid.

(8) Savi- ja liivsavipinnases projekteeritakse drenaaži veevastuvõtuvõime suurendamiseks pilutäidisdrenaaž. Pilutäidisdreenide võrk projekteeritakse risti olemasolevate dreenidega, keskmise sügavusega 0,8 m. Projekteerimisel kavandatakse pilutäidisdreeni kaeviku täitmine filtermaterjaliga ja kaeviku lõikumisel dreenitoruga nähakse ette ühendusfiltri rajamine. Pilutäidisdreenide vahekauguseks projekteeritakse olenevalt pinnasest:
1) savis ja raskes liivsavis 10 m;
2) keskmises liivsavis 15 m;
3) kerges liivsavis 20 m.

4. jagu
Metsakuivenduse projekteerimisnormid

§ 22. Metsakuivenduse projekteerimisnormid

(1) Metsakuivenduse projekteerimisel määratakse kuivenduskraavide vahekaugus sõltuvalt:
1) metsa kasvukohatüübist, puuliigist ja vanusest ning boniteediklassist;
2) kraavide sügavusest ja mullastikust;
3) olemasolevast kvartalivõrgust;
4) kavandatavast kuivenduse intensiivsusastmest;
5) metsa uuenemis- või uuendamistingimustest;
6) vagukraavide kavandamisest.

(2) Kraavi projekteerimisel arvestatakse järgmist:
1) kraav kavandatakse kvartalisihi või tee äärde, vältides võimalikku teega lõikumist;
2) pinnavee eemaldamiseks lageraie lankidelt projekteeritakse madal vagukraavitus, kusjuures vagukraavid projekteeritakse võimalikult risti maapinna languga;
3) üleujutuval metsamaal projekteeritakse kuivenduskraavid võimalikult paralleelselt eesvooluga;
4) kraavid suunatakse eesvoolu pärivoolu 60–90º nurga all;
5) kraavi pikkus on ühe kvartali pikkus (900 m) või laius (400 m).

(3) Kraavi keskmine sügavus turbamullas projekteeritakse 1,1 m, arvestades turba arvutuslikku vajumist.

(4) Kraavi ristlõike muud parameetrid valitakse, arvestades pinnase liiki ja teemulde rajamisel mulde vajalikku mahtu.

(5) Kraavide ligikaudsed sügavused ja vahekaugused metsa kasvukohatüüpide järgi on toodud lisa tabelis 19.

(6) Kraavi mullavall kavandatakse selliselt, et oleks võimalik metsamaterjali esmaselt laoplatsile koondada. Mullavallilt mahasõidu kohad projekteeritakse raadiusega vähemalt 10 meetrit.

(7) Kvartaliäärsel sihil juuritakse kraavi muldel liiklemist takistavad kännud.

5. peatükk
MAAPARANDUSSÜSTEEMI TEENINDAVA TEE
PROJEKTEERIMISNORMID

§ 23. Üldnormid

(1) Maaparandussüsteemi teenindav tee on metsa- ja põllumajandusmaa maaparandussüsteemi teenindav tee (edaspidi tee).

(2) Liikluskvaliteet erinevate projekteerimise lähteandmete kasutamise korral ja tee klassid on toodud lisa tabelites 21 ja 22.

(3) Metsamaa teedevõrgu tihedus määratakse puistute boniteedist lähtudes. Arvutuse aluseks võetakse tingimus, et 1 km tee kohta tuleks 2000 tihumeetrit väljaveetavat puitu 10 aasta kestel pärast tee väljaehitamist, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud muud tingimust. Tootmismahu prognoosile ja majanduslikele uuringutele tuginev eeldatav maksimaalne veomaht kuus on I-M kategooria tee puhul üle 10 000 tonni (neto) ja II-M tee kategooria puhul kuni 10 000 tonni (neto). Optimaalne teedevõrgu tihedus majandusmetsas on 1,2 km/km2 kohta. Laiendus möödasõiduks projekteeritakse ca 500 m järgi.

(4) Tee katendi tugevusarvutusel võetakse sõiduki arvutuslikuks teljekoormuseks 100 kN, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud aluseks võtta muud teljekoormust.

(5) Põllumajandusmaal valitakse tee trassi võimaluse korral väheväärtuslikule mineraalmaale mööda maastikulist või maakasutuse piiri, metsamaal mööda kuivemaid kruusa-, liiva- või savipinnaseid läbi kõrgeboniteediliste puistute.

(6) Tee projektis nähakse ette huumuskihi koorimisel kokkulükatud mulla säilitamine või kasutamine.

(7) Projektis nähakse ette meetmed teerajatise põhjustatud pinnasevee taseme ebasoodsa mõju kõrvaldamiseks.

§ 24. Tee põhiparameetrid

(1) Tee põhiparameetrid, mis sõltuvad üksiku veoki suurimast ohutust kiirusest (edaspidi projektkiirus), on:
1) plaanikõveriku raadius;
2) nähtavuskaugus;
3) püstkõveriku raadius;
4) pikikalle;
5) viraaži põikkalle.

(2) Projektkiirus, millele vastavad projekteeritava tee põhiparameetrid, valitakse lisa tabeli 23 andmete alusel.

(3) Liiklejate, teede ja rajatiste piirmõõtmed määratakse lisa tabeli 24 andmete alusel.

(4) Ristprofiili elemendid, nende laiused ja põikkalded määratakse lisa tabelite 25 ja 26 järgi.

(5) Plaanikõverikul raadiusega 800 m ja vähem nähakse ette sõidutee sisekülje laiend. Sõidutee laiend määratakse vastavalt lisa tabelile 27.

§ 25. Tee plaan ja pikiprofiil

(1) Tee plaan koosneb sirglõigust, plaanikõverikust, eelkõverikust või eelkõveriku puudumise korral üleminekulõigust.

(2) Tee plaanikõveriku kavandamisel ringkõverikuna tagatakse õige suhe projektkiiruse ja ringkõveriku raadiuse vahel. Projektkiirusele ja viraažikaldele vastav vähim plaanikõveriku raadius on toodud lisa tabelis 28.

(3) Tee suurim lubatud pikikalle valitakse sõltuvalt projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest lisa tabelist 29.

(4) Püstkõverikena kasutatakse ringkõveraid, mis olenevalt projektjoone järjestikuste kaldlõikude omavahelisest liitumisest jagunevad kumerateks või nõgusateks. Püstkõverike raadiused on toodud lisa tabelites 30 ja 31.

§ 26. Tee muldkeha

(1) Tee muldkeha ehitustingimused määravad niiskuspaikkonna tüüp, pinnase omadused, reljeef ning geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused.

Niiskuspaikkonna tüübid on toodud lisa tabelis 32 ning pinnaste liigitus tabelites 33 ja 34.

(2) Tee muldkeha ülaosa ja katendi tugevuse tagamiseks projekteeritakse teekatte allpinna vähim kõrgus vastavalt lisa tabeli 35 normidele. Teekatte allpinna vähima kõrguse nõuded võib jätta arvestamata, kui muldkeha töökihi tugevuse ja püsivuse tagamiseks või katendi tugevdamiseks on rakendatud järgmisi meetmeid:
1) külmakaitsekihi rajamine;
2) muldkeha vee-soojusrežiimi reguleerimine hüdroisolatsiooniga, soojusisolatsiooniga, drenaažiga või kapillaare katkestava kihiga;
3) töökihi pinnase tugevdamine ja parendamine sideainete jt lisandite kasutamisega;
4) armeeritud kihi kasutamine;
5) muldkeha eriristprofiilide kasutamine.

(3) Muldkeha ülakiht projekteeritakse vett hästi läbilaskvast pinnasest.

(4) Liivapinnasest muldkeha tihendustegur on kuni 0,4 m sügavusel katte allpinnast vähemalt 0,98 ja suurematel sügavustel vähemalt 0,95. Kruuspinnast ja tehnogeenset pinnast kasutades määratakse vajalik kandevõime arvutustega. Rajatavas kihis ei tohi suuremate pinnaseosiste läbimõõt ületada tihendatava kihi 2/3 tüsedust.

(5) Pinnast ja tööstusjäätmeid, mille tugevusomadused ei muutu niiskudes, võib muldkehas kasutada piiranguteta. Pinnast ja tööstusjäätmeid, mille tugevusomadused niiskudes muutuvad, lubatakse kasutada piirangutega, põhjendades nende kasutamist katsete alusel saadud tulemustega.

(6) Muldkehas kasutatava pinnase tegelik maht arvutatakse valemiga V=V0K1, kus V0 – muldkeha profiilne maht ja K1 – pinnase suhteline tihendustegur, mis näitab loodusliku pinnase mahu kasvu tihendamisel nõutava tihendustegurini. Suhteline tihendustegur tihendusteguri 0,95 puhul võetakse liiva ja saviliiva puhul 1,05; liivsavi ja savi puhul 1,00 ning tööstusjäätmete puhul 1,15.

(7)  Muldkeha nõlvus projekteeritakse vastavalt lisa tabeli 36 normidele. Süvendi nõlvus määratakse lisa tabeli 37 järgi, kui nõlva tasakaalu ei mõjuta pinnasevee voolamisest põhjustatud hüdrodünaamiline jõud.

(8)  Muldkeha projekteerimisel savipinnasest, mille niiskus ületab 70% voolamispiiri niiskusest, nähakse ette meetmed muldkeha vajaliku püsivuse tagamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla:
1) pinnase kuivamine loomulikul teel;
2) pinnase töötlemine aktiivsete ainetega (kustutamata lubi, aktiivsed põlevkivi heittuhad jms);
3) liigniiske pinnase tihenemise kiirendamine (drenaaž jms).

Kergkatte võib sellisele muldkehale rajada pärast muldkeha tihenemise lõppemist.

§ 27. Tee muldkeha erilahendused

(1) Kuni 6 m sügavusega soos võib soo pinnast kuni 3 m kõrguse muldkeha projekteerida tüüplahendusena, arvestades soo tüüpi:
I tüüp – soopinnas, mille tugevus looduslikus olekus tagab kuni 3 m kõrguse muldkeha rajamise ilma nõrga aluspinnase külgsuunalise väljasurumiseta;
II tüüp – soopinnas, milles on kas või üks kiht, mis kuni 3 m kõrguse muldkeha intensiivsel rajamisel võidakse välja suruda;
III tüüp – soopinnas, milles on kas või üks kiht, mis kuni 3 m kõrguse mulde rajamisel, sõltumata koormise intensiivsusest, välja surutakse.

(2) Kui muldkeha rajatakse soopinnasele, tuleb lisaks muldkeha projekteerimise üldnõuetele arvestada järgmisega:
1) kasutusajal peab olema välistatud muldkeha allkihi nõrga pinnase külgsuunaline väljasurumine;
2) aluse intensiivne vajumine peab olema lõppenud enne katendi rajamist. Intensiivse vajumise lõpuks loetakse ajahetke, millal mulde konsolidatsioon on saavutanud 90% oma lõppväärtusest või kergkatendi puhul aega, kui vajumiskiirus langeb alla 2 cm aastas;
3) muldkeha aluse püsivust ja vajumeid, samuti elastseid võnkumisi prognoositakse arvutuslikult;
4) soos projekteeritakse muldkeha alaosa, mis vajub 0,2–0,5 m allapoole soopinda, heade dreenivate omadustega jämedateralisest pinnasest. Teiste pinnaste (kaasa arvatud turvas) kasutamist põhjendatakse arvutustega;
5) soosse rajatava muldkeha mõlemale poole nähakse ette bermiga äravoolukraavid;
6) geotekstiile kasutades arvestatakse neile esitatavate nõuetega.

(3) Muldkeha üleujutuval lammil projekteeritakse, arvestades lainete mõju, vee hüdrostaatilist survet ja erosioonilist mõju üleujutuse ajal.

(4) Muldkeha tugevdamiseks, dreenimiseks, kihtide eraldamiseks või isoleerimiseks kasutatakse geotekstiile järgmiselt:
1) nõrgal pinnasel oleva muldkeha aluse pinnase tihendamise kiirendamiseks vertikaaldreenidega, kandevõime suurendamiseks tugevduskangaste või -võrkudega;
2) eralduskihina erineva lõimisega pinnasekihtide vahel, kaitsefiltrina dreenikonstruktsioonides, nõlva pinna kindlustamiseks;
3) süvendite rajamisel ebasoodsates hüdrogeoloogilistes tingimustes, et tagada ehitusmasinate liikumine.

(5) Geotekstiilid paigaldatakse piki teed vähemalt 0,5 m ülekattega. Päikese käes ei tohi geotekstiilid olla laotatuna üle nädala. Geotekstiilide peale laotatakse vähemalt 0,3 m tüsedune kaitsekiht.

(6) Geotekstiile kasutades määratakse selle klass sõltuvalt aluspinnase kandevõimest ja muldkehas kasutatava materjali omadusest vastavalt lisa tabelile 38. Geotekstiilide klassidele esitatavad nõuded on toodud lisa tabelis 39.

§ 28. Veeviimarid

(1) Muldkeha kaitseks uhtumise ja üleniiskumise eest, samuti muldkeha ehitustööde võimaldamiseks projekteeritakse pinnavee ärajuhtimissüsteem: kraavide, dreenide, küvettide, rennide, imbkaevude jne rajamine ja teeäärse maa-ala planeerimine.

(2) Kraavi ja küveti põhja lang projekteeritakse vähemalt 0,5%, erandina soos 0,2%. Kui kraavi põhja lang savi- või liivsavipinnases on üle 3% või liiv- või saviliivpinnases on üle 2%, nähakse ette kraavi põhja ja nõlva kindlustise rajamine.

(3) Teepeenarde ja muldkeha nõlvade kaitsmiseks uhtumise eest teelõikudel, mille pikikalle on üle 3% või muldkeha kõrgus üle 4 m, samuti pikiprofiili nõgusatel püstkõverikel nähakse ette kindlustusmeetmed ja projekteeritakse sademevee ärajuhtimissüsteem.

(4) Tee serva kõrgus truubi pealesõidul projekteeritakse arvutuslikust veeseisust:
1) truubi rõhuta töörežiimi puhul vähemalt 0,5 m kõrgem;
2) truubi rõhuga ja osalise rõhuga töörežiimi puhul vähemalt 1,0 m kõrgem.

(5) Külgkaevendita mulde mäepoolsele küljele projekteeritakse pikikraav.

(6) Väljaspool maaparandussüsteemi maa-ala projekteeritakse mõlemale poole muldkeha kraav, kui maa-ala pikikalle on alla 2% ja mulde kõrgus on alla 1,5 m või vahelduva põikkaldega alal.

(7) Kraavide vähimad parameetrid on toodud lisa tabelis 40.

§ 29. Katend

(1) Katendi (kate, alus ja dreenkiht) konstruktsiooni valikul lähtutakse projekteeritava tee klassist, liikluse nõuetest, perspektiivsest liiklussagedusest ning liikluskoosseisust, paikkonna kliima-, pinnase- ja hüdrogeoloogilistest tingimustest ning keskkonnahoiust.

(2) Katend projekteeritakse vastavalt Maanteeameti 4. märtsi 2002. a käskkirjaga nr 39 kinnitatud «Elastsete teekatete projekteerimise juhendile» 2001-52 (Maanteeamet 2001).

(4) Katendi konstrueerimisel kasutatakse järgmisi tüüplahendusi:
1) töötlemata killustikust ja kruusmaterjalist katendi vähim tüsedus on 10 cm, kui alus on tugevdatud;
2) töötlemata killustikust ja kruusmaterjalist katendi vähim tüsedus on liivalusel 20 cm;
3) sideainega tugevdatud materjalist ja pinnasest katendi vähim tüsedus on 10 cm;
4) aherainest katendi vähim paksus on 40 cm ja katteliiva paksus on 10 cm, kui  maaomaniku huvist tingitult ei ole projekteerimistingimustes ette nähtud muud tüsedust.

(5) Katendis ja aluses kasutatava pideva terakooslusega kivimaterjalile esitatavad nõuded on toodud lisa tabelis 41.

(6) Katendi projekteerimisel võib kasutada lisa tabelis 42 esitatud tüüplahendusi.

§ 30. Ristmik

(1) Ristmik projekteeritakse üldjuhul naaberristmikust vähemalt 100 m kaugusele. Ristmik kavandatakse hea nähtavusega lõikuva tee sirgele lõigule.

(2) Teede lõikumisnurk projekteeritakse 70–110º. Erandina võib põhjendatud juhtudel II–M kategooria teel vähendada ristumise nurka 45º-ni, III–M kategooria teel kuni 30º-ni.

(3) Ristmikku ei projekteerita väikese raadiusega kumerale kõverikule, kus on piiratud nähtavus.

(4) Projektis tagatakse ristmikul pöördeliiklusele projektkiirusest tulenev vähim peatumisnähtavus vastavalt lisa tabelile 43.

(5) Ristmikul, kus liiklus kõrvalteelt korraldatakse «Anna teed» või «Peatu ja anna teed» liiklusmärkide abil, tagatakse kõrvalteelt pööret sooritavale sõidukijuhile enne pöörde alustamist peateele nii paremale kui ka vasakule nähtavus sellises ulatuses, et pööret lõpetades ei häiriks ta peateel liiklejaid.

(6) Ristmiku geomeetriline lahendus projekteeritakse vastavalt kõige ebasoodsamat tüüpi sõidukile, mis vaadeldaval ristmikul võib liikuda. Sadulrongi tüüpi veoki pöörderaadius pöörde soorituse kiirusel 15–25 km/h on 17,5 m ja kiirusel 25–35 km/h on 21,5 m.

(7) Tee ja raudtee lõikumine projekteeritakse, juhindudes «Teeseaduse» ja «Raudteeseaduse» nõuetest.

§ 31. Teerajatis

(1) Silla või truubi ehitusprojekt peab võimaldama: 
1) sõiduki ohutu ja sujuva liiklemise ning teerajatise töökindluse, pikaealisuse ja pideva kasutamise;
2) kevadise suurvee ja jää ohutu läbilaskmise;
3) materjalide ja energiaressursside ökonoomse kasutamise;
4) loodushoiu nõuete täitmise.

(2) Sild ja truup projekteeritakse lisa tabeli 1 ja asjakohaste projekteerimisnormide või nomogrammide alusel.

[RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]

(3) Truup läbimõõduga 0,5–0,9 m võib olla kuni 30 m pikk. Pikem truup projekteeritakse vähemalt 1 m läbimõõduga.

(4) Truup projekteeritakse rõhuta või osalise rõhu all töötavana, sisse- ja väljavoolu otsakutega ning kindlustatuna olenevalt voolurežiimist.

(5) Truubi vähim pikikalle on 1%.

(6) Täitepinnase ja katendi tüseduseks truubi peal projekteeritakse vähemalt 0,5 m.

[RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]

§ 32. Teepäraldised

Tee projekti liikluskorralduse osa koostatakse, lähtudes järgmistest standarditest:
1) Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001;


2) Teemärgised ja nende kasutamine EVS 614-2008.

[RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]

§ 33. Tehnovõrgud

Teega paralleelselt kulgevad tehnorajatised ja maaparandussüsteemi ehitised projekteeritakse väljapoole mullet.

[RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]

6. peatükk

MAAPARANDUSSÜSTEEMI KESKKONNAKAITSERAJATISE PROJEKTEERIMISNORMID

[RTL 2007, 85, 1430 – jõust. 17.11.2007]

§ 34. Maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatise rakendamise vajadus ja keskkonnakaitserajatiste tüübid

(1) Merre, järve ja üle 10 km2 suuruse valgalaga vooluveekogusse (edaspidi reostustundlik veekogu) põllumajandusliku hajureostuse (edaspidi hajureostus) leviku ohu ja erosiooniohu korral projekteeritakse:

1) veekaitsevööndi laiend;

2) settebassein;

3) puhastuslodu.

(11) Lõikes 1 nimetatud hajureostuse leviku oht ja erosioonioht määratakse, lähtudes põllumajandusministri 30. septembri 2004. a määruse nr 163 “Maaparanduse uurimistööle esitatavad nõuded” §-s 251 kehtestatud  kriteeriumitest.

[RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]


(2) Maaparandussüsteemi vooluveesliikuva sette kinnipüüdmiseks projekteeritakse settebassein.

(3) Eesvoolu isepuhastusvõime suurendamiseks ning kalade ja vähkide elupaikadega mitmekesistamiseks ja rändetingimuste parandamiseks projekteeritakse:

[RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]

1) eesvoolu põhjavall;

2) eesvoolu nõlvapuiste;

3) eesvoolu soodi avamiskraav;

4) eesvoolu koelmupadjand;

5) vähkidele eesvoolu tehisurupuiste.

(4) Kohaliku veevaru säästmiseks projekteeritakse:

1) reguleeritava äravooluga drenaaž;

2) kuivendusvee korduvkasutuse tiik.

(5) Metsapõlengust tingitud keskkonnakahjude vähendamiseks projekteeritakse tuletõrjetiik.

(6) Mulla kaitseks ja mikrokliima parandamiseks projekteeritakse tuuletõkkeriba.

(7) “Veeseaduse” § 263 lõike 2 alusel määratud nitraaditundlikul alal põhjavette hajureostuse leviku ohu korral projekteeritakse lõikes 1 nimetatud keskkonnarajatis.

[RTL 2007, 85, 1430 – jõust. 17.11.2007]

§ 35. Veekaitsevööndi laiendi projekteerimine

(1) Veekaitsevööndi laiend projekteeritakse reostustundliku veekogu või reostustundlikku veekokku suubuva eesvoolu pervele väljapoole veekaitsevööndit lõigus, kus hajureostuse leviku tõkkeriba laiusmääratuna lisa joonisel 2 toodud nomogrammi alusel ületab “Veeseaduse” § 29 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud veekaitsevööndi laiuse.

(2) Kui veekaitsevööndi laiendil kasvab puittaimestik, kavandatakse sinna kujundusraidega põõsasrindeta puistu, mille puuvõrade liituvus on 0,6–0,8.

(3) Veekaitsevööndi laiendisse projekteeritakse kõrgusjoontega võimalikult paralleelselt 1 m vahekaugusega vall-nõvad valli harja kõrgusega nõva põhjast vähemalt 20 sentimeetrit.

[RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]

§ 36. Settebasseini projekteerimine

(1) Erosiooniohu korral projekteeritakse settebasein vähemalt 1 m sügavuse süvendina reostustundlikusse veekogusse suubuvale kraavile või eesvoolule või looduslikule voolunõvalevooluvees liikuva sette kinnipüüdmiseks.

(2) Hüdrauliliselt arvutatud veejuhtmel peab projekteeritud basseini laius tagama basseinis voolukiiruse alla 0,2 m/s.

(3) Settebasseini veemahu määramisel lähtutakse tingimusest 1,5–2 m3 vett basseini valgala hajureostuse leviku ohtliku ala hektari kohta. Settebasseini minimaalne veemaht on 25 m3. Settebassein projekteeritakse voolu suunas puhastuslodu ette.

(4) Kraavi sirgel osal projekteeritakse settebassein sümmeetriliselt kraavi telje suhtes, kraavi käänakul projekteeritakse settebassein nihutatuna käänaku siseküljele.

[RTL 2007, 85, 1430 – jõust. 17.11.2007]

§ 37. Puhastuslodu projekteerimine

(1) Puhastuslodu on 0,3–0,5 m sügavune veega ja makrofüütidega, soovitavalt pilliroo ja hundinuiaga, kaetud märgala.

(2) Puhastuslodu hajureostuse leviku ohtlikult maa-alalt voolava pinna- ja drenaaživee bioloogiliseks puhastamiseks projekteeritakse kraavi, üle 10 ha suuruse drenaažisüsteemi ja üle 5 ha suuruse mikrovalgalaga reljeefi voolunõva suubumiskohta reostustundlikusse veekogusse või hajureostuse leviku ohtliku ala piirile.

[RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]


(3) Pinnavee puhastuslodu põhja pindala on vähemalt 25 m2 ja külgede suhe on 1 : 2.

(4) Drenaaživee puhastuslodu põhja pindala on vähemalt 1 m2 drenaažisüsteemi hajureostuse leviku ohtliku ala hektari kohta.


(5) Lõikes 2 nimetatud puhastuslodude kogupindala peab moodustama vähemalt 0,5% maaparandussüsteemi või selle osa hajureostuse leviku ohtliku ala suurusest. Kui reostunud vesi voolab reostustundlikusse veekogusse hea isepuhastusvõimega(veetaimestikuga kattuvus 20―30%) eesvoolu kaudu, võib puhastuslodu jätta rajamata, kui eesvoolu pikkus on vähemalt  200 m hajureostuse leviku ohtliku maa-ala ühe hektari kohta.

[RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]

§ 38. Eesvoolu põhjavalli projekteerimine

(1) Eesvoolu põhjavall projekteeritakse eesvoolu lõiku, kus põhjalang on vähemalt 2‰.

(2) Eesvoolu põhjavall projekteeritakse mineraalpinnases kivipuistena, turbapinnases palktõkkena risti voolu suunaga voolusängi põhja. Üle 2 m laiuse põhjaga eesvoolul projekteeritakse eesvoolu põhjavall 70–80º nurgaga.

(3) Eesvoolu põhjavalli kõrgus peab  madalvee perioodil tagama valli ees vee sügavuse vähemalt 30 cm.

(4) Eesvoolu põhjavall projekteeritakse selliselt, et oleks tagatud kalade rändevõimalus üle põhjavalli ka madalvee perioodil.

[RTL 2007, 85, 1430 – jõust. 17.11.2007]

§ 39. Eesvoolu nõlvapuistete projekteerimine

(1) Eesvoolunõlvapuisted projekteeritakse eesvoolu lõigule, mis asub uhtumise seisukohalt stabiilses pinnases – kruusases või rähkses pinnases.

(2) Eesvoolu nõlvapuisted projekteeritakse kivimaterjalist vahekaugusega 10–20-kordne voolusängi põhja laius.

(3) Eesvoolu nõlvapuisted võivad vähendada sängi põhjalaiust kuni 2/3 võrra, seejuures tohib nõlvapuiste võimalikult vähe kitsendada eesvoolu suurveeaegset voolu ristlõiget.

[RTL 2007, 85, 1430 – jõust. 17.11.2007]

§ 40. Eesvoolu soodi avamiskraavi projekteerimine

Eesvoolu soodi avamiskraav projekteeritakse selliselt, et oleks tagatud:

1) eesvoolu aasta keskmise veetaseme puhul veevahetus eesvoolu soodis;

2) eesvoolu miinimumveetaseme puhul kalade pääs eesvoolust sooti ja soodist eesvoolu.

[RTL 2007, 85, 1430 – jõust. 17.11.2007]

§ 41. Eesvoolu koelmupadjandi projekteerimine

(1) Eesvoolu koelmupadjand tüsedusega vähemalt 20 cm projekteeritakse kruusast lävendina eesvoolu põhja.

(2)   Eesvoolu koelmupadjandi voolusuunaline pikkus on vähemalt kolm eesvoolu voolusängi laiust.

(3)   Eesvoolu koelmupadjandi kõrgus peab kalade kudemisajal tagama vee sügavuse eesvoolus koelmupadjandi kohal vähemalt 20 cm.

[RTL 2007, 85, 1430 – jõust. 17.11.2007]

§ 42. Vähkide urupuiste projekteerimine eesvoolu

(1) Eesvoolu projekteeritakse vähkide urupuiste eesvoolu nõlvakattena või eesvoolul paiknevasse paisjärve põhjakuhikuna.

(2) Vähkide urupuiste projekteeritakse keskmiselt 30 cm läbimõõduga kividest, soovitavalt paekividest.

(3) Nõlvakattena vähkide urupuiste laiuseks kavandatakse vähemalt 1 m ja põhjakuhiku mahuks kavandatakse vähemalt 1 m3.

(4) Vähkide urupuiste kõrgus peab olema madalam eesvoolu või paisjärve eeldatavast jäätumispiirist.

[RTL 2007, 85, 1430 – jõust. 17.11.2007]

§ 43. Reguleeritava äravooluga drenaaži projekteerimine

(1) Reguleeritava äravooluga drenaažisüsteemil projekteeritakse äravoolu reguleeriv ehitis või seade drenaažisüsteemi kollektorile või eesvoolule.

(2) Lõikes 1 nimetatud äravoolu reguleeriva ehitise või seadmena ei käsitata poldri pumbajaama seadet või poldri vabavoolu regulaatorit.

(3) Reguleeritava äravooluga drenaažisüsteemi reguleeriv ehitis või seade peab võimaldama tõsta põhjavee taset ja hoida seda maapinnast 0,3–0,5 m sügavusel.

[RTL 2007, 85, 1430 – jõust. 17.11.2007]

§ 44. Kuivendusvee korduvkasutuse tiigi projekteerimine

(1) Kuivendusvee korduvkasutuse tiik projekteeritakse läbivooluta seisuveekoguna, kuhu vesi kogutakse kuivendussüsteemist niisutusvee tarbeks.

(2) Kuivendusvee korduvkasutuse tiigi põhi ja nõlvad peavad olema vettpidavad.

[RTL 2007, 85, 1430 – jõust. 17.11.2007]

§ 45. Tuletõrjetiigi projekteerimine

(1) Tuletõrjetiik koos veevõtukoha, juurdepääsu tagava tee ning tuletõrjetehnika tagasipööramise kohaga projekteeritakse ligikaudu iga 250 ha metsamaa kohta.

[RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]

(2) Tuletõrjetiik projekteeritakse eesvoolule, alaliselt veega täituvale kuivenduskraavile või tugeva põhjaveelise toitumisega maaparandussüsteemi maa-alale.

[RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]

(3) Tuletõrjetiigi mahuks nähakse ette vähemalt 500 m3 ja tuletõrjetiigi vee sügavuseks suvisel madalveeperioodil vähemalt 2 m.

(4) Tuletõrjetiigi nõlvad projekteeritakse olenevalt pinnasest nõlvusega, mis tagab nende stabiilsuse kindlustust rajamata. Üks nõlv kavandatakse loomade joomiskohaks nõlvusega 1 : 3.


(5) [Kehtetu – RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]

§ 46. Tuuletõkkeriba projekteerimine

(1) Tuuletõkkeriba projekteeritakse deflatsiooniohtlikule haritavale maale kohta, kus see ei takista maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.

(2) Tuuletõkkeriba projekteeritakse valdavale tuule suunale võimalikult risti (±30o).

(3) Tuuletõkkeriba projekteeritakse vähemalt kaherealise okas- ja lehtpuu segapuistunaistikute vahekaugusega reas 1–1,5 m ning ridadevahelise kaugusega 1,5–3 m.

[RTL 2007, 85, 1430 – jõust. 17.11.2007]

 

 

 

Põllumajandusministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 18 «Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid»
lisa

NORMITABELID

TABEL 1. Kuivendussüsteemi ja selle koosseisu kuuluvate ehitiste projekteerimisel nõutavad arvutusperioodid, arvutuslikud veeseisud ja vooluhulgad

Ehitis

Arvutusliku vooluhulga

Arvutuslikud veeseisud ja vooluhulgad

arvutusperiood

ületustõenäosus (%)

Voolusäng

sügisene (IX, X kuu) keskmine

1

voolusängi dimensioonimine; veeseis peab jääma 0,1 m allapoole drenaažikollektori suudmetoru põhja

Voolusäng

suve-sügise (vegetatsiooniperioodi) päevakeskmine maksimaalne

10

dimensioonide kontrollimine, veeseis ei tohi paisutada dreene ja kuivenduskraave

Voolusäng

kevadine päevakeskmine maksimaalne

10

maksimaalse voolukiiruse ja üleujutuspiirkonna määramine

Ülepääs teel, hüdrotehniline ehitis

aasta päevakeskmine maksimaalne

5

dimensioonimine

TABEL 2. Trapetsikujulise ristlõikega voolusängi nõlvustegur

Pinnas

Projektsügavus H (m)

1,5

1,5–2,0

>2,0  

nõlvustegur (m)

Savi ja raske liivsavi

1,25–1,5

1,5–2,0

≥2,0  

Keskmine liivsavi

1,25–1,5

1,5–2,0

≥2,0  

Kerge liivsavi

1,5–1,75

1,75–2,0

≥2,0  

Saviliiv

1,5–1,75

1,75–2,25

≥2,25

Tolmjas saviliiv

1,75–2,0

2,0–2,5

≥2,5  

Jämeliiv

1,5–1,75

1,75–2,25

≥2,25

Keskmine liiv

1,75–2,0

2,0–2,25

≥2,25

Peenliiv

2,1–2,25

2,25–2,5

≥2,5  

Tolmjas peenliiv

2,0–2,5

2,5–3,0

≥3,0  

Kuni 50% lagunenud turvas

1,0–1,5

1,25–1,75

≥1,75

Üle 50% lagunenud turvas

1,5–1,75

1,5–2,0

≥2,0  

TABEL 3. Loodusliku voolusängi karedusarv

Voolusängi kirjeldus

Karedusarv (n)

Heades tingimustes (sirge, puhas, vaba vooluga)

0,025–0,033

Sama, kividega

0,03–0,04

Perioodilise vooluga, sängi pind soodne ja heas seisukorras

0,033

Kuiv nõva (org) suhteliselt heades tingimustes

0,04

Perioodilise vooluga säng, kus suurvee ajal kantakse kaasa tuntavas koguses jämeda veerisega (rähaga) setteid;
taimkattega säng;
perioodilise vooluga, tugevasti risustatud ja looklev säng

0,05

Puhas, looklev, väikese arvu võrendike ja madalikega säng

0,033–0,045

Sama, vähesel määral rohtunud ja kividega

0,035–0,05

Täis kasvanud sängilõik väga aeglase voolu ja sügavate võrendikega

0,05–0,08

Täis kasvanud jõelõik soos (võsa, mättad, paljudes kohtades veevool peaaegu puudub)

0,075–0,15

Suure ja keskmise jõe väljakujunenud lamm, mis on kaetud rohttaimestiku ja põõsastega

0,05

Tunduvalt kinni kasvanud jõelamm, aeglase veevoolu ja sügavate võrendikega

0,08

Sama, ebaühtlaste külgvooludega ja suurte abajatega

0,10

Metsastunud lamm läbipääsmatute alade, kohalike süviste ja järvedega

0,133

TABEL 4. Eesvoolu karedusarv

Voolusängi kirjeldus ja arvutuslik vooluhulk

Karedusarv (n)

kevadine maksimaalne

suvine-sügisene maksimaalne

Säng paes või rähases pinnases
Q ≤ 1,0 m 3/s

0,040

0,045

Q > 1,0 m3/s

0,035

0,040

Säng muudes pinnastes
Q ≤ 1,0 m3/s

0,035

0,040

Q > 1,0 m3/s

0,030

0,035


Märkus: voolukiirus sängi uhtumisele arvutatakse karedusarvuga n = 0,025.

TABEL 5. Voolukiiruse ülempiir sõmerpinnases

Pinnase liik

Pinnaseosakeste Ø (mm)

Voolu sügavus (m)

0,3

0,5

1,0

1,5

2,0

≥3,0

kiiruse ülempiir (m/s)

Tolmjas liiv

0,05–0,01

0,20

0,25

0,30

0,30

0,35

0,40

Peenliiv

0,05–0,25

0,30

0,35

0,40

0,40

 0,45

0,50

Keskmine liiv

0,25–0,5

0,45

0,50

0,55

0,60

0,65

0,70

Jämeliiv

0,5–1,0

0,50

0,60

0,65

0,70

0,75

0,80

Kruus

1–10

0,70

0,80

0,90

0,95

1,00

1,10

Veeris

11–100

1,05

1,20

1,35

1,45

1,55

1,70

Väikekivi

101–200

1,65

1,85

2,10

2,25

2,40

2,70

TABEL 6. Voolukiiruse ülempiir sidus- ja kaljupinnases

Pinnase liik

Voolu sügavus (m)

0,3

0,5

1,0

1,5

2,0

≥3,0

kiiruse ülempiir (m/s)

Siduspinnas
Voolav saviliiv

0,35

0,40

0,45

0,50

0,55

0,60

Saviliiv

0,50

0,60

0,65

0,70

0,75

0,80

Kerge liivsavi

0,60

0,70

0,80

0,85

0,90

0,95

Keskmine liivsavi

0,70

0,80

0,90

0,95

1,00

1,10

Raske liivsavi

0,85

0,95

1,05

1,15

1,20

1,30

Savi

0,90

1,00

1,10

1,20

1,25

1,35

Tihenenud savi

1,15

1,30

1,45

1,55

1,65

1,80

Voolav savi

0,45

0,50

0,55

0,60

0,65

0,70

Kaljupinnas
Kihiline või poorne lubjakivi

2,00

2,20

2,50

3,00

3,50

4,50

Monoliitne lubjakivi, dolomiit

3,90

4,40

5,00

5,50

6,00

7,00

TABEL 7. Voolukiiruse ülempiir turbapinnases

Turba liik

Turba lagunemisaste (%)

Voolu sügavus (m)

0,3

0,5

1,0

1,5

2,0

≥3,0

kiiruse ülempiir (m/s)

Rabaturvas

35

0,80

0,95

1,10

1,15

1,20

1,25

35–55

0,65

0,75

0,85

0,90

0,95

1,00

>55

0,50

0,55

0,60

0,65

0,70

0,75

Madalsooturvas

35

0,65

0,70

0,80

0,85

0,90

0,95

35–55

0,50

0,60

0,65

0,70

0,75

0,80

>55

0,50

0,60

0,65

0,70

0,75

0,80

Metsaturvas

>55

0,25

0,30

0,35

0,40

0,40

0,45

TABEL 8. Kindlustatud veejuhtme voolukiiruse ülempiir

Kindlustise

Voolu sügavus (m)

tüüp

tähis

0,3

0,5

1,0

1,5

kiiruse ülempiir (m/s)

Juurdunud lapiti mätas

D, d

0,8

0,9

1,0

1,1

Hagupunutis, latt- või laudkindlustis

H, L

1,2

×

×

×

Veeris (Ø 10–50 mm)

v

1,0

1,1

1,3

1,4

Killustik (Ø 40–75 mm)

kl

1,2

1,3

1,5

1,7

Veeris või killustik kruusalusel

v‘, kl‘

1,4

1,5

1,8

1,9

Ühekordne kivisillutis geotekstiilil: (kivide Ø 15–20 mm)

k

1,5

1,7

2,0

2,1

sama (kivide Ø 20–30 mm)

k‘

1,7

1,9

2,2

2,4

R/b kindlustusplaadid

MKP

2,3

2,6

2,9

3,2

Sama, kruusal

MKP‘

2,5

2,8

3,2

3,5


Märkused:
1) tabelis on esitatud seni kasutatud kindlustise tüübid;
2) hagupunutise ja latt- või laudkindlustise korral määrab suurema voolusügavuse puhul kiiruse ülempiiri nõlva püsivus (tabelis tähistus ×).

TABEL 9. Kuivenduse intensiivsusaste ja kuivendusviis

Intensiivsus-aste

Kuivendatava ala maakasutus

Kuivendusviis

Haritava maa agronoomiline rühm

I

köögiviljapõld, puuvilja marjaaed

drenaaž

A

II

põllumaa, kultuurrohumaa põllul

reeglina drenaaž

A, B

III

kultuurrohumaa (ala, kus II intensiivsusastme kuivendus ei ole ökonoomne:
künklik ala; heterogeense mullastikuga ala; raskesti haritav rähkse ja õhukese paepealse mullaga ala)

reeglina drenaaž, kuivendusnõvad raskesti haritaval alal

(B), C

IV

kultuurheinamaa (turbaala, kus eesvoolu seisund ei võimalda drenaaži rajada ning eesvoolu rekonstrueerida ei ole võimalik)

reeglina kraavkuivendus

C

V

metsamaa

kraavkuivendus

–


Märkused:
1) haritava maa agronoomilise rühma kirjeldus:
    A – hea põllutüübiline haritav maa,
    B – keskmine põllutüübiline haritav maa,
    C – rohumaatüübiline haritav maa;
2) I, II ja III kuivendusintensiivsusaste jaguneb 1. ja 2. kuivendusjärguks;
3) kuivendusintensiivsusastme või kuivendusjärgu tõstmisel ühe astme või järgu võrra vähendatakse dreenide arvutuslikku vahekaugust 20% võrra ja vähendamisel ühe astme või järgu võrra suurendatakse dreenide arvutuslikku vahekaugust 20% võrra;
4) mineraalmaa kuivendamisel projekteeritakse valdavalt 1. kuivendusjärk;
5) madalsoos ja mineraalmaal perspektiivse boniteediga alla 35 hindepunkti projekteeritakse 2. kuivendusjärk.

TABEL 10. Kuivenduskraavi nõlvustegur

Pinnas

Kraavi projektsügavus 1,0–1,5 (m)

alaline kraav

eelkuivenduskraav

nõlvustegur (m)

Savi ja raske liivsavi

1,25–1,5

1,0

Keskmine ja kerge liivsavi

1,25–1,75

1,0–1,25

Saviliiv

1,5–1,75

1,0–1,5

Jämeliiv

1,5–1,75

1,0–1,5

Keskmine liiv

1,75–2,0

1,25–1,5

Peenliiv

2,0–2,25

1,5–1,75

Kuni 50% lagunenud turvas

1,0–1,5

1,0

Üle 50% lagunenud turvas

1,5–1,75

1,25

TABEL 11. Kuivendatavate muldade liigniiskuse astmed

                               Mulla

liigniiskuse tähis

nimetus

g I

nõrgalt gleistunud muld

g II

tugevalt gleistunud muld

G

gleimuld

G I

turvastunud või kõduhorisondiga gleimuld

M I

põhjaveest nõrgalt toituv madalsoo, äravoolunormiga kuni 12 l/s km2

MII

põhjaveest keskmiselt toituv madalsoo, äravoolunormiga kuni 20 l/s km2


Märkused:
1) kui mineraalmulla äravoolunorm on erandlikult 12 l/s km2 või üle selle, siis võrdsustatakse see muld liigniiskuse astme poolest vastava äravooluga madalsoo mullaga;
2) kui reguleeriva võrgu alale enne kuivendamist juurde voolanud pinna- või põhjavesi juhitakse ära piirdekraaviga või mõnel muul viisil, vähendatakse kuivendusehitise dimensioonimisel piirderajatise mõjupiirkonnas mulla kuivenduseelset liigniiskuse astet ärajuhitud vee arvel.

TABEL 12. Dreeni rajamissügavus varem kuivendamata sügavas madalsoos (olenevalt dreeni arvutuslikust sügavusest ja turba lagunemisastmest)

Arvutuslik sügavus t (m)

Turba lagunemisaste R (%)

25

30

35

40

45

50

50–60

dreeni rajamissügavus to (m)

0,8

1,4

1,4

1,3

1,3

 

 

 

0,9

1,6

1,5

1,4

1,4

1,4

1,3

 

1,0

1,7

1,6

1,6

1,5

1,5

1,4

1,4

1,1

1,8

1,8

1,7

1,6

1,6

1,6

1,5

1,2

 

 

 

1,8

1,7

1,7

1,6

1,3

 

 

 

 

 

1,8

1,7


Märkus: kuivendusvõrgu rekonstrueerimisel on dreeni rajamissügavus turbas 1,3–1,4 m, millele vastab arvutuslik sügavus vähelagunenud turbas 1,0–1,1 m ja hästilagunenud turbas 1,2–1,3 m.

TABEL 13. Turbakihi tüsedus h (cm) madalsoo esmakuivendamisel pärast kuivendamist (olenevalt turba lagunemisastmest, turbakihi kuivenduseelsest tüsedusest ja selle asukohast maapinnani ulatuvas lasundis)

Kihi kuivenduseelne tüsedus h0 (cm)

Turba lagunemisaste R (%)

25

30

35

40

45

50

55

60

kihi tüsedus pärast kuivendamist h (cm)

ülalpool dreeni

kuni 30

0

0

0

0

0

0

0

0

40

5

6

7

8

9

10

11

11

50

12

14

15

16

17

18

19

21

60

20

21

23

24

25

27

28

30

70

27

29

31

32

34

36

37

39

80

35

37

39

40

42

44

46

48

90

42

44

47

49

51

53

55

57

100

50

52

54

57

59

62

64

66

110

57

60

62

65

68

70

73

75

120

65

68

70

73

75

79

82

84

130

72

75

78

81

84

87

91

94

140

80

83

86

90

93

96

99

103

150

87

91

94

96

101

105

108

112

160

95

98

102

106

110

113

117

121

170

102

106

110

114

118

122

126

130

180

110

114

118

122

126

131

135

139

190

117

121

126

130

135

139

144

148

200

124

129

134

139

143

148

153

157

allpool dreeni

10

7

7

7

8

8

8

9

9

20

15

15

16

16

17

17

18

18

30

23

24

24

25

26

26

27

28

40

32

32

33

34

35

36

37

37

50

40

41

42

43

44

45

46

47

60

49

50

51

52

53

54

55

56

70

58

59

60

61

63

64

65

66


Märkused:
1) ülalpool dreeni on arvesse võetud turba vajumine ja kulumine (25 cm), allpool ainult vajumine;
2) turba vajumine allpool dreeni oleneb ka dreeni rajamissügavusest t0, mis tabeli koostamisel on võetud t0 = 1,7 m. Kui t0 = 1,3–1,9 m, siis rajamissügavuse erinevusest tulenev h viga on ≤2 cm;
3) kuivendusvõrgu rekonstrueerimise järel on turbakihi tüsedus h hästilagunenud turbas 3% ja vähelagunenud turbas 10% suurem kui esmakuivenduse puhul.

TABEL 14. Kuivendusdreenide arvutuslik vahekaugus mineraalmullas atmosfäärse toitumise tingimustes II intensiivsusastme 1. järgu kuivenduse puhul

Mulla liigniiskuse aste

Dreeni arvutuslik sügavus t (m)

Filtratsioonimoodul K (m /ööp.)

0,04

0,1

0,2

0,4

0,6

1,0

1,6

2,7

pinnase liik, alla 0,01 mm läbimõõduga osakeste sisaldus (%)

savi S (60)

raske liivsavi l’’’S (45)

keskm. liivsavi l’’S (35)

kerge liivsavi lS’ (25)

saviliiv sL (15)

peenliiv xL (5)

keskm. liiv yL (5)

jämeliiv zL (5)

kuivendusdreenide arvutuslik vahekaugus E (m)

g I

1,0

11

18

25

35

43

56

 

 

1,1

13

20

29

41

50

64

 

 

1,2

14

23

32

46

56

 

 

 

1,3

16

26

36

51

 

 

 

 

g II

1,0

(6,0)

(9,5)

13

19

23

30

38

49

 

1,1

(6,9)

11

15

22

27

34

43

56

1,2

(7,8)

12

17

24

30

39

49

64

1,3

(8,6)

14

19

27

33

43

55

71

G

1,0

(4,6)

(7,2)

10

14

18

23

29

38

1,1

(5,2)

(8,3)

12

17

20

26

33

43

1,2

(6,0)

(9,4)

13

19

23

30

38

49

1,3

(6,6)

10

15

21

26

33

42

54

GI

1,0

(3,9)

(6,1)

(8,7)

12

15

20

25

32

1,1

(4,5)

(7,1)

10

14

17

22

28

37

1,2

(5,1)

(8,0)

11

16

20

25

32

42

1,3

(5,6)

(8,9)

13

18

22

28

36

46


Märkused:
1) tihenenud, tsementeerunud või tolmjas pinnas loetakse kuni kahe astme võrra tabelis toodud pinnaseliigist raskemaks;
2) kui tegelikult määratud filtratsioonimoodul (K) erineb antud pinnaseliigile tabelis määratud väärtusest, võetakse aluseks tegelikult määratud filtratsioonimoodul;
3) kui arvutuslik dreenide vahekaugus on suurem kui 40–50 m, projekteeritakse liigestatud reljeefi korral valikkuivendus;
4) savipinnases võib lisavõtete (sügavkobestamine, dreenikaeviku täite veeläbilaskvuse suurendamine jne) projekteerimisel dreenide vahekaugusi (arvud sulgudes) suurendada 10 m-ni;
5) savi ja liivsavi pinnastes nähakse ette torude katmine vähemalt 20 cm tüseduse, filtratsioonimooduliga üle 1 m/ööp, filtermaterjali kihiga;
6) dreenide rajamisel liiv- ja saviliivpinnases nähakse ette torude katmine ümbermõõdu ulatuses mineraalsest või sünteetilisest kiust rullkattematerjaliga.

Joonis 1. Kuivendussüsteemide elementide vastastikused vahemaad:

E – dreeni vahekaugus
1 – eesvvol
2 – piirdekaev
3 – reguleeriva võrguga maa-ala piir
4 – transiitkollektor
5 – drenaažikollektor

TABEL 15. Kuivendusdreenide arvutuslik vahekaugus sügava madalsoo esmakuivendusel II intensiivsusastme 2. järgu kuivenduse puhul

Turba liigniiskuse aste

Dreeni arvutuslik sügavus t (m)

Filtratsioonimoodul K (m/ööp.)

0,1

0,2

0,3

0,4

0,6

1,4

1,6

2,7

turba lagunemisaste (%)

50

45

40

35

30

25

 

 

kuivendusdreenide arvutuslik vahekaugus E (m)

MI

1,0

(6,1)

(8,6)

11

12

15

23

24

32

1,1

(7,0)

(9,9)

12

14

15

26

28

36

1,2

(7,9)

11

14

16

19

30

32

41

1,3

(8,8)

13

15

18

22

33

35

46

MII

1,0

(4,4)

(6,3)

(7,7)

(8,9)

11

17

18

23

1,1

(5,1)

(7,2)

(8,9)

10

13

19

20

27

1,2

(5,8)

(8,2)

10

12

14

22

23

30

1,3

(6,5)

(9,1)

11

13

16

24

26

34


Märkused:
1) kui tegelikult määratud filtratsioonimoodul (K) erineb selle lagunemisastmele (R) vastava tabeli väärtusest, võetakse aluseks tegelik (K);
2) lisavõtete (dreenikaeviku täite veeläbilaskvuse suurendamine jne) projekteerimisel suurendatakse dreenide vahekaugusi (arvud sulgudes) 10 m-ni.

TABEL 16. Äravoolumoodul drenaažitoru läbimõõdu määramiseks

Kuivenduse

intensiivsusaste

1. järk

2. järk

mulla liigniiskuse aste

g I

g II

G

G 1

M I

M II

äravoolumoodul l/s km2

I

55

105

135

155

160

215

II

45

85

110

130

130

180

III

40

70

90

110

110

150

 

TABEL 161. Raske liivsavi- ja savimulla lubjatarbe määramine veeläbilaskvuse suurendamiseks.

Raske liivsavi- ja savimulla lubjatarve toimaines CaCO3 (t/ha)

Happesus
pHKCl

≤ 4,5
4,6
4,7
4,8
4,9
5,0
5,1
5,2
5,3
5,4
5,5
5,6
5,7
5,8
5,9
6,0
6,1
6,2
6,3
6,4
6,5
6,6-7,0
Lubjatarve
25-35
25
22
18
15
15
14
13
12
11
10
10
9
8
8
7
7
7
6
6
5
2,5-5

[RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]

 

TABEL 17. Äravoolumoodul pinnavett ärajuhtiva rajatise dimensioonimiseks 1. järgu kuivenduse puhul

Kuivendusintensiivsuse aste

Pinnase liik

liiv

saviliiv

liivsavi ja savi

maapinna lang (%)

≤0,5

2

≥3

≤0,5

2

≥3

≤0,5

2

≥3

äravoolumoodul (l/s km2)

I

65

95

160

95

160

260

195

390

455

II

30

50

80

50

80

130

95

195

225

III

20

30

55

30

55

85

65

130

150


Märkused:
1) äravoolumoodul turbapinnasel võetakse võrdseks mooduliga mineraalpinnasel, mis on veeläbilaskvuselt võrdne turbalasundi ülemise kihiga;
2) rajatised, mis juhivad ära nii drenaaži- kui ka pinnavett, dimensioonitakse summaarse äravoolumooduli alusel.

TABEL 18. Kuivendusdreenide vahekaugus rohumaa kuivenduse
rekonstrueerimisel sügavas madalsoos kuivenduse II intensiivsusastme ja aasta äravoolunormi q kuni 12 l/s km2 korral

Filtratsioonimoodul 1,0 m sügavusel K(m/d)

Dreenide

Dreenid asuvad vettpidaval kihil

Turbakihi tüsedus (m)

arvutuslik sügavus t (m)

rajamissügavus t0 (m)

1,6

1,8

2,0

2,2

2,4

2,6

2,8

dreenide vahekaugus
E (m)

0,6

1,0

1,35

12

12

13

13

14

14

14

15

1,1

1,45

15

–

16

17

18

18

18

18

1,2

1,55

18

–

19

19

19

20

20

21

1,3

1,65

19

–

–

20

21

22

22

22

0,4

1,0

1,25

(9)

10

10

11

12

12

12

12

1,1

1,35

12

12

13

14

14

14

14

14

1,2

1,45

14

–

15

15

16

16

16

16

1,3

1,55

16

–

16

17

17

18

18

18

0,2

1,0

1,15

(7)

(8)

(8)

(8)

(8)

(8)

(8)

(8)

1,1

1,25

(9)

10

10

10

10

10

10

10

1,2

1,35

11

11

12

12

12

12

12

12

1,3

1,45

12

–

13

13

13

13

13

13

TABEL 19. Metsakuivenduskraavide ligikaudsed vahekaugused

Kasvukoha tüüp ja lühend

Boniteediklass

Mulla kirjeldus

Kraavi sügavus (m)

Kraavide vahekaugus (m)

projekteeritud

pärast vajumist

I. Mineraalmuldadel kasvavad metsad
(turbakihi tüsedus kuni 0,3 m)
1. Ajutiselt liigniisked mullad

Sõnajala 
(sj)

Ia–II

liivsavi

0,7–0,9

0,65–0,8

kvartalisihiäärsed vagukraavid

Leselehe (ls) Naadi (nd)

I–II(III)

liivsavi

0,7–0,9

0,65–0,8

kvartalisihiäärsed vagukraavid

2. Liigniisked liivakad mullad

Tarna (tr)

III–IV

liiv

0,7–0,9

0,65–0,8

vagukraavid 150–200

Rabastuv mustika (rms)

III–IV

liiv, saviliiv

0,9–1,1

0,85–1,0

vagukraavid 160–200

Rabastuv kanarbiku (rkn)

IV–Va

liiv, (nõrgliiv)

0,9–1,1

0,85–1,0

vagukraavid 60–120

3. Liigniisked savikad mullad

Angervaksa (an)

II–III

liivsavi

0,8– 0,9

0,75– 0,8

vagukraavid 120–180

Osja (os)

IV–V(Va)

liivsavi, savi

0,8–0,9

0,75–0,8

vagukraavid 120–140

Karusambla (kr)

III–IV

liivsavi, savi

0,8–0,9

0,75–0,8

vagukraavid 120–160

II. Soomuldadel kasvavad metsad
(turbakihi tüsedus üle 0,3 m)

Lodu (ld)

II–III

t 0,4–1,0 m liivsavi, saviliiv

1,0–1,2

0,9–1,2

200–3001 150–1802

Kõdusoo (ks)

II–III(IV)

t üle 1,0 m liivsavi, savi

1,1–1,3

0,9–1,2

160–200

Madalsoo, siirdesoo (mds, ss)

IV–V(Va)

t 0,4–1,3 m liiv, saviliiv

1,0–1,4

0,9–1,2

160–180

t 0,4–1,3 m liivsavi, savi

0,9–1,4

0,7–1,2

120–140

t üle 1,3 m

1,3–1,4 ja enam

0,9–1,2

140–160

Raba (rb)

V–Va(IV)

t üle 1,3 m

1,3–1,4 ja enam

0,9–1,2

100–120

III. Sood

Madalsoo, siirdesoo (ma, si)

metsata, kuni Va

t 0,4–1,3 m liiv, saviliiv

1,0–1,4

0,9–1,2

160–180

t 0,4–1,3 m liivsavi, savi

0,9–1,4

0,7–1,2

120–140

t üle 1,3 m

1,3–1,4 ja enam

0,9–1,2

100–120

Siirderaba (sir)

metsata, kuni Va

t üle 1,3 m

1,2–1,4 ja enam

0,9–1,2

80–110

Raba (ra)

metsata, kuni Va

t üle 0,8 m

1,0–1,4 ja enam

0,9–1,2

40–80

Nõmmraba (nra)

 

t kuni 0,8 m liiv

0,9–1,0

0,7–0,8

60–100


1 valdav puuliik lehtpuu
2 valdav puuliik okaspuu

TABEL 20. Metsakuivenduskraavi nõlvustegur

Pinnas

Kuivenduskraavi
nõlvustegur (m)

Pinnas

Kuivenduskraavi nõlvustegur (m)

Savi ja raske liivsavi

1,0–1,5

Mudajas saviliiv ja liivsavi

1,5–1,75

Keskmine ja kerge liivsavi

1,25–1,5

Plastne savi

2,0–2,25

Saviliiv ja jämedateraline liiv

1,25–1,5

Üle 50% lagunenud turvas

1,0–1,5

Keskmine liiv

1,5

30–50% lagunenud turvas

0,75–1,0

Peenliiv

1,5–1,75

Alla 30% lagunenud turvas

0,5–0,75

TABEL 21. Liikluskvaliteet erinevate projekteerimise lähtetasemete kasutamise korral

Projekteerimise lähtetase

Liikluskvaliteedi kirjeldus

hea (H)

tee-elementide parameetrid loovad eelduse sujuvaks ja ohutuks liikluseks;
liiklusohutuse tagamiseks piisab autojuhi normaalsest reageerimiskiirusest;
täiendavad kiiruspiirangud talvetingimustes ei ole vajalikud

rahuldav (R)

tee-elementide parameetrid loovad eelduse ohutuks liikluseks juhul, kui on kehtestatud kiiruspiirangud

erandlik (E)

tee-elementide parameetrid loovad eelduse lahenduseks, kus liikluses võivad esineda seisakud, kiiruspiirangutele vaatamata on õnnetusse sattumise risk suurem kui teiste lähtetasemete puhul

TABEL 22. Tee klass

Tee

klass

otstarve

I-M

tee, mis ühendab ulatuslike kuivendussüsteemidega maatulundusmaa massiive

II-M

kuivendussüsteeme ühendav tee, mis teenindab nii üld- kui ka eritransporti (kombainid, metsaveokid)

III-M

üksikut kuivendussüsteemi teenindav tee

TABEL 23. Projektkiirus

Tee klass

Projekteerimise lähtetase

hea

rahuldav

erandlik

projektkiirus (km/h)

I-M

70

60

40

II-M

60

40

30

III-M

40

30

20


Märkused:
1) juhul kui üksiku sõiduki suurimast kiirusest sõltuvad tee põhiparameetrid vastavad üldisest kiiruspiirangust madalamale projektkiirusele, nähakse ette kiirust piiravate liiklusmärkide paigaldamine;
2) ristmiku projekteerimisel on määravaks üksiku sõiduki teelpüsivus.

TABEL 24. Tee gabariidid

Tee klass

Kiirus V (km/h)

Sõiduradade arv (tk)

Veoauto laius B (m)

Eriotstarbelise sõiduki laius B (m)

Sõiduvaru 2e (m)

Ohutusriba

Vähim katte laius (m)

c (m)

O (m)

I-M

70

2

2,55

–

0,25

0,40

0,50

6,00

II-M

60

1

2,55

5,30

0,25

0,40

0,50

3,80

III-M

40

1

2,55

5,30

0,25

0,40

0,50

2,80

TABEL 25. Tee põhiparameetrid

Tee klass

Projektkiirus V (km/h)

Sõiduradade arv (tk)

Sõidutee laius (m)

Sõidutee elementide laius

peenar (m)

kate (m)

I-M

70

2

8,0

1,00

6,0

II-M

60

1

4,6

0,4

3,5

III-M

40

1

3,6

0,4

2,8

TABEL 26. Ristprofiili elementide põikkalded

Ristprofiili element

Projekteerimise lähtetase

hea

rahuldav

erandlik

põikkalle (%)

Sõidutee kergkate

2,5

3,0

3,5

Sõidutee siirdekate

3,5

4,0

4,5

Teepeenar

4,0

5,5

6,0


Märkus: viraažil on teepeenra põikkalle sama mis sõiduteel. Sõidutee kahepoolse põikkalde puhul minnakse teepeenra normaalselt kaldelt sõidutee kaldele üle 10 m ulatuses enne viraaži algust.

TABEL 27. Sõidutee laiend

Horisontaalkõvera raadius (m)

Sõidutee laiend, kui teel sõidavad

üksikud transpordivahendid L 8 m

autorongid 8 m ≤ L ≤ 13 m

tee klass

tee klass

I-M

II-M

I-M

II-M

sõidutee laiend (m)

sõidutee laiend (m)

800

–

–

0,4

–

600

0,4

–

0,4

–

500

0,4

–

0,5

–

400

0,5

–

0,6

–

300

0,6

–

0,7

–

200

0,8

–

0,9

–

150

0,9

–

1,0

–

100

1,1

–

1,3

0,4

80

1,2

0,4

1,5

0,5

60

1,6

0,6

1,8

0,8

50

1,8

0,8

2,2

1,2

40

2,2

1,2

2,7

1,7

30

2,6

1,6

3,5

2,5

15

3,5

2,5

–

–


Märkused:
1) kui teepeenra laius ei võimalda nende tingimuste kohaselt sõiduteed laiendada, projekteeritakse mulde laiendus;
2) sõiduteed laiendatakse võrdeliselt alates siirdekõveriku algusest kuni täislaiuseni ringkõveriku alguses.

TABEL 28. Projektkiirusele ja viraažikaldele vastav vähim plaanikõveriku raadius

Projektkiirus (km/h)

Viraažikalle (%)

2,5

4

projekteerimise lähtetase

hea

rahuldav

erandlik

hea

rahuldav

erandlik

plaanikõveriku raadius (m)

40

300

120

80

100

80

60

50

400

170

120

200

140

100

60

600

240

170

300

200

150

70

800

330

240

380

300

210


Märkused:
1) suurim lubatud viraažikalle kruus- ja killustikkattel on 6%, väikese arvutusliku kiiruse (40 km/h) puhul võimaliku jäite tekkimise korral 4%;
2) ühe projekti ulatuses jälgitakse viraažikalde moodustamise ühtseid reegleid;
3) vahetult üksteisele järgnevatel vastandkõverikel ei projekteerita viraažikalde üleminekut kahepoolsele põikkaldele, vaid nende kokkupuutepunktis projekteeritakse põikkaldeta.

TABEL 29. Tee suurim ja vähim pikikalle

Projektkiirus
(km/h)

Projekteerimise lähtetase

hea

rahuldav

erandlik

suurim pikikalle (%)

70

≤6,0

6,1–6,5

6,6–7,0

60

≤7,0

7,1–7,5

7,6–8,0

50

≤8,0

8,1–8,5

8,6–9,0

40

≤9,0

9,1–9,5

9,6–10,0

 

vähim pikikalle (%)

Kõigil projektkiirustel

≥1,0

0,7–1,0

0,3–0,7

TABEL 30. Tee kumera püstkõveriku vähim raadius

Projektkiirus
(km/h)

Projekteerimise lähtetase

hea

rahuldav

erandlik

vähim raadius sirgel lõigul (m)

70

≥4500

2300–4000

1700–2300

60

≥3000

1300–3000

1000–1300

50

≥1700

700–1700

460–700

40

≥750  

350–750

260–350

 

vähim raadius ühetasandilise ristmiku piirkonnas (m)

70

≥6500

4000–6500

2000–4000

60

≥4000

2500–4000

1200–2500

50

≥2500

1500–2500

800–1500

40

≥1300

900–1300

600–900

TABEL 31. Tee nõgusa püstkõveriku vähim raadius

Projektkiirus
(km/h)

Projekteerimise lähtetase

hea

rahuldav

erandlik

vähim raadius sirgel lõigul (m)

70

≥1000

800–1000

400–800

60

≥800  

600–800

300–600

50

≥600  

400–600

200–400

40

≥400  

300–400

200–300

 

vähim raadius ühetasandilise ristmiku piirkonnas

70

≥3000

2000–3000

1500–2000

60

≥2000

1500–2000

1000–1500

50

≥1500

1200–1500

700–1200

40

≥900  

750–900

600–750

TABEL 32. Niiskuspaikkonna tüübid

Niiskuspaikkonna tüüp

Paikkonna kirjeldus

pinnavesi

pinnasevesi

muld

Kuiv ala

äravool tagatud

ei mõjuta maapinna ülemiste kihtide niiskust

kuiv või gleistunud muld

Niiske ala

äravool ei ole tagatud

ei mõjuta maapinna ülemiste kihtide niiskust

gleimuld

Liigniiske ala

püsib üle 30 päeva

mõjutab maapinna ülemiste kihtide niiskust

soomuld

TABEL 33. Purd- ja liivpinnaste liigitus

Pinnas

Terade sisaldus kuiva pinnase massist (%)

Purdpinnas

rahnuline pinnas
(ümardunud kivide korral – munakivine)

üle 200 mm kivid >50

rähnane pinnas
(ümardunud terade korral – klibuline)

üle 10 mm kivid >50

mügine pinnas
(ümardunud terade ülekaalu korral – kruusane)

üle 2 mm kivid >50

Liivpinnas

kruusliiv

üle 2 mm terad >25

jämeliiv

üle 0,5 mm terad >50

keskliiv

üle 0,25 mm terad >50

peenliiv

üle 0,1 mm terad >75

tolmliiv

üle 0,1 mm terad >75


Märkus: dreenitavaks loetakse pinnas, mille filtratsioonimoodul standardse saavutatava maksimaalse tiheduse juures on vähemalt 0,5 m/ööp.

TABEL 34. Savikate pinnaste liigitus

Pinnase

2–0,05 mm osiste sisaldus massis (%)

Plastsusarv Wp

liik

alaliik

Saviliiv

jäme kerge1

>50

1≤Wp≤7

kerge

>50

tolmjas

20–50

raske tolmjas

20

Liivsavi

kerge

>40

7

kerge tolmjas

40

raske

>40

12

raske tolmjas

40

Savi

liivjas

>40

17

tolmjas

0,05–0,005 mm osiste sisaldus

rasvane

ei normita

Wp>27


1 jämedaks kergeks saviliivaks loetakse pinnas osakeste läbimõõduga 0,25–2 mm

TABEL 35. Teekatte pinna vähim kõrgus

Mulde pinnas

Teekatte allpinna vähim kõrgus (m)

Jämeliiv, keskliiv, peenliiv, jäme kerge saviliiv

0,7/0,51

Tolmliiv, kerge saviliiv

1,2/0,61

Tolmne ja raske tolmjas saviliiv, kerge või raske
tolmjas liivsavi, raske liivsavi, savi

1,9/0,81


1 lugejas on teekatte allpinna vähim kõrgus pinnasevee või pikaajalise (>20 ööpäeva) seisuvee tasemest. Nimetajas on sama kõrgus maapinnast alal, kus ei ole tagatud pinnavee äravool, või lühiajalise (20 ööpäeva) seisuvee tasemest.
Märkus: pinnavee arvutuslikuks tasemeks võetakse esinev maksimaalne võimalik kevadine või sügisene (külmumiseelne) veetase. Pinnasevee arvutuslik tase määratakse väliuuringutel.

TABEL 36. Mulde nõlvus

Mulde pinnas

Mulde nõlvus

ülemises osas

alumises osas

Vähemurenenud kaljupinnase rahnud

1:1

1:1,3

Purdpinnas, kruusliiv, keskliiv

1:1,5

1:1,5

Peenliiv, tolmliiv, v.a ühtlaseteraline liiv, kõva ja poolkõva tihke savipinnas

1:1,5

1:1,75

Ühtlaseteraline liiv

1:1,75

1:3


Märkused:
1) mulde nõlva kõrgus määratakse nõlva üla- ja alaserva kõrguste vahena. Mäenõlval määratakse nõlva kõrgus alumise nõlva üla- ja alaserva kõrguste vahena;
2) tabelis toodud mulde nõlvused nõuavad nõlvade kindlustamist murukamara või mätastisega.

TABEL 37. Süvendi nõlvus

Pinnased

Nõlva kõrgus (m)

Suurim nõlvus

Vähemurenenud kaljupinnas

≤16

1:0,2–1:0,5

Kergelt murenenud kaljupinnas

≤16

1:0,5–1:1,5

Kruuspinnas

≤12

1:1–1:1,5

Liivpinnas, välja arvatud kohev

≤12

1:2


Märkused:
1) vähemurenevas kaljupinnases on lubatud vertikaalnõlv;
2) süvendi nõlva kõrgus määratakse nõlva üla- ja alaserva kõrguste vahena.
Mäenõlval võetakse arvesse ülemine nõlv.

TABEL 38. Geotekstiilide kasutamise tingimused

Geotekstiili klass

Aluspinnase kandevõime

>25 kPa

25 kPa

geotekstiili kasutusala

1

veeviimarites, erosiooni tõkkel pinnase ja muldematerjali vahel

ei kasutata

2

pinnase ja kuni 60 mm Ø osistega kruusapinnase vahel

veeviimarites, erosiooni tõkkel pinnase ja muldematerjali vahel

3

pinnase ja kuni 200 mm Ø osistega purdpinnase vahel

pinnase ja kuni 60 mm Ø osistega kruusapinnase vahel

4

pinnase ja üle 200 mm Ø osistega purdpinnase või lõhatud kaljupinnase vahel

pinnase ja kuni 200 mm Ø osistega purdpinnase vahel

5

ei kasutata

pinnase ja üle 200 mm Ø osistega purdpinnase või lõhatud kaljupinnase vahel


Märkus: 25 kPa kandevõimega pinnase hulka loetakse turbapinnas ja suure plastsusarvuga (Ip>27) savipinnas määratuna standardi GOST 12248-96 või Briti Standardi 1377: part 7 : 1990 järgi.

TABEL 39. Geotekstiilide klassidele esitatavad nõuded

Kvaliteedinäitaja

Geotekstiili klass

1

2

3

4

5

Lubatud deformatsiooni ulatus (mm):

•200×200 mm katsetükil

•0,5×0,5 m katselapil välimäärangus

 

±12,5

±8,5  

 

±12,5

±8,5  

 

±10 

±6,5

 

±10 

±6,5

 

±10 

±6,5

Tõmbetugevus (kN/m)

>5

>7

>11

>19

>30

Venivus (%)

>30

>45

>50

>50

>50

Tugevusvaru pärast 20% venimist (kN/m)

>20

>30

>40

>50

>50

Veeläbilaskvustegur (m/s 10–4)

>1

>1

>1

>1

>1

TABEL 40. Teekraavide vähimad parameetrid

Kraavi tüüp

Põhja laius (m)

Sügavus (m)

Pinnas

savi-, liiv- ja jäme purdpinnas

tolmjas savipinnas, tolmliiv

turvas

nõlvus

Mäekraav

0,6

0,6

1:1,5

1:1,5

–

Kraav püdelas turbas

0,8

0,8

–

–

1:1,5

Küvett

–

0,3

1:1

1:1,5

–

Trapetsikujulise ristlõikega teekraav

0,4

0,3

1:1

1:1,5

–

TABEL 41. Nõuded katendis ja aluses kasutatavale kivimaterjalile

Segu nr

Sõela ava mõõt (mm)

64

32

16

8

4

2

0,5

0,125

0,063

läbiminek sõelast (% massist)

1

80–100

40–60

25–60

20–45

15–35

10–25

5–15

0–5

0–5

2

80–100

65–90

50–80

35–70

25–60

15–50

10–30

5–10

0–3

3

–

85–100

60–80

40–65

30–55

20–45

10–30

8–22

7–20

4

–

86–100

40–60

20–40

15–30

10–25

5–15

3–7

0–5

5

–

–

85–100

65–90

50–75

35–65

20–45

10–35

8–25

6

–

–

85–100

60–80

40–60

30–45

15–25

5–11

0–4

7

–

–

85–100

30–60

15–40

5–50

3–15

3–10

3–8


Märkus: segu nr 3 ja nr 5 on ette nähtud katendis, teised aluses kasutamiseks.

TABEL 42. Katendi projekteerimise tüüplahendused

Katendi tüüp

Paikkonna tüüp niiskumise järgi

Kihi paksus (cm)

Materjali nimetus

Kihi tugevusnäitajad

Pinnavee tase katendi all vähemalt (m)

elastsusmoodul E (MPa)

nidusus C (MPa)

sisehõõrdenurk f (º)

Kruuskatend

2

20

kruusliiv

180

0,03

45

0,5

peenliiv

100

0,005

38

kruusliiv

180

0,03

45

0,6

10

peenliiv

100

0,005

38

tolmliiv

53

0,013

37

20

kruusliiv

180

0,03

45

peenliin

100

0,005

38

kerge saviliiv

53

0,013

36

20

kruusliiv

180

0,03

45

0,8

25

peenliiv

100

0,005

38

tolmjas saviliiv, kerge tolmne liivsavi

38

0,013

15

 

 

20

kruusliiv

180

0,03

45

0,7

peenliiv

100

0,005

38

kerge liivsavi, raske liivsavi või savi

43

0,021

19

Kruuskatend

3

20

kruusliiv

180

0,03

45

1,2

peenliiv

100

0,005

38

kruusliiv

180

0,03

45

10

peenliiv

100

0,005

38

tolmliiv

73

0,014

36

20

kruusliiv

180

0,03

45

peenliiv

100

0,05

38

kerge saviliiv

51

0,012

35

kruusliiv

180

0,03

45

1,9

25

peenliiv

100

0,005

38

tolmjas saviliiv, kerge tolmne liivsavi

38

0,013

15

20

kruusliiv

180

0,03

45

peenliiv

100

0,005

38

kerge liivsavi, raske liivsavi või savi

39

0,01

17


Märkus: katendikihtide dimensioonimisel on lähtutud lisaks tugevusarvutustele katendi konstrueerimise reeglitest. Teiste materjalide või pinnaste puhul tehakse lisaarvutused.

TABEL 43. Vähim peateele avanev nähtavuskaugus ristmikul

Projektkiirus (km/h)

Peatumisnähtavus (m)

Projekteerimise lähtetase

Projekteerimise lähtetase

hea

rahuldav

erandlik

hea

rahuldav

erandlik

ristumisnähtavus kahe raja ületamiseks ja vasakpööraja nähtavus vasakule (m)

vasakpööraja nähtavus paremale ja parempööraja nähtavus vasakule (m)

70

100

≥250

150

100

≥270

200

140

60

80

≥180

130

80

≥200

160

100

50

60

≥130

110

60

≥140

120

70

40

40

≥90  

80

50

≥90  

80

50

35

35

≥80  

70

45

≥80  

70

45

30

30

≥70  

60

40

≥70  

60

40

25

25

≥55  

50

35

≥55  

50

35

20

20

≥50  

45

30

≥50  

45

30


Märkus: vähim kõrvalteele avanev nähtavuskaugus on 20 m. Väiksema nähtavuse korral paigaldatakse liiklusmärk «Peatu ja anna teed».

Joonis 2. Nomogramm veekaitsevööndi laiendi laiuse määramiseks:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

[RTL 2008, 43, 590 – jõust. 31.05.2008]

← Tagasi | Üles ↑

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json