Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meetme "Keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine" investeeringute kava koostamise ja toetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 20.05.2008 nr 33

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 19 lõigete 1 ja 4 alusel

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine» meetme «Keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine» investeeringute kava koostamise ja toetuse andmise tingimused ja kord.

§ 2. Mõisted

Käesoleva määruse tähenduses:
1) taotlus on investeeringute kava alusel esitatav vormikohane projekti elluviimise tahteavaldus koos käesoleva määruse § 10 lõigetes 4 ja 5 nimetatud dokumentidega;
2) suurprojekt on riikliku või piirkondliku tähtsusega Euroopa Liidu nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69) artiklis 39 toodud tingimustele vastav investeeringuprojekt, mille kogumaksumus on üle 25 miljoni euro;
3) kinnituskiri on rakendusüksuse poolt nõutavas sõnastuses toetuse saaja kirjalik kinnitus, et ta on nõus toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja tingimustega ning valmis projekti eesmärgipäraselt ellu viima;
4) seire on tegevus, mille käigus jälgitakse toetuse rakendamist ja tulemuslikkust vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 24.

§ 3. Meetme rakendusasutus ja -üksus

(1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 5 punktile 2 Siseministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 6 punktile 1 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4. Meetme eesmärk

(1) Meetme üldine eesmärk on keskkonna hädaolukordade vältimine ja likvideerimine.

(2) Meetme spetsiifilised eesmärgid on:
1) merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise võimekuse suurendamine;
2) keskkonnale hädaolukordadest tingitud reostuskoormuse vähendamiseks võimekuse suurendamine;
3) suurõnnetuste, tööstus- ja transpordiõnnetuste päästetööde võimekuse parandamine.

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Meetmest antakse toetust merereostuse seire- ja tõrjevõimekuse tõstmiseks järgnevalt:
1) reostustõrje võimekuse tõstmine, infrastruktuuri parendamine, tehnika ja vahendite (sh reostustõrjelaevade) soetamine;
2) ranniku õlitõrje varustuse hankimine;
3) kaugsensoorsete seirevahendite hankimine reostusseiret teostavatele lennuvahenditele;
4) välilinnuhaigla komplekteerimine koos vajaliku sisustusega ning logistika toimimiseks vajaliku transpordivahendite hankimine;
5) väljaõppe korraldamine merereostuse tõrjeks seoses eelnevate tegevustega.

(2) Meetmest antakse toetust maismaal toimuvateks suurõnnetusteks valmisoleku tõstmiseks järgnevalt:
1) loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimise varustuse soetamine;
2) metsa-, maastiku- ning pinnase tulekahjude kustutamise varustuse soetamine;
3) raskesti ligipääsetavates piirkondades (väikesaared, metsad, rabad ja sood) päästetööde läbiviimise võimekuse suurendamiseks spetsiaalvarustuse ja tehnika soetamine;
4) tööstus- ja transpordi ning naftasaaduste õnnetuste (sh ohtlike ainete õnnetuste) likvideerimise varustuse soetamine;
5) suurõnnetuste puhul logistilise varu ja õnnetuste järgselt protsesside juhtimiseks vajalike vahendite (sh IT seadmete) soetamine ning infrastruktuuri (sh väljaõppe läbiviimiseks) väljaehitamine/ümberehitamine ning sisustamine;
6) naftasaaduste saaste lokaliseerimise ja ärastusvahendite soetamine tööde tegemiseks maismaal ja siseveekogudel;
7) väljaõppe korraldamine seoses eelnevate tegevustega.

§ 6. Abikõlblikkuse periood

(1) Kulude abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

(2) Projekti, v.a suurprojekti elluviimise maksimaalne kestus on 36 kuud alates taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmisest, kuid mitte kauem kui 31. augustini 2015.

(3) Kulude abikõlblikkuse alguskuupäev ei või olla varasem kui 01.01.2007.

§ 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Meetme raames on abikõlblikud projekti elluviimiseks tehtud käesoleva määruse §-s 6 sätestatud perioodil, §-s 4 nimetatud eesmärkidel ja §-s 5 nimetatud tegevustega seotud kulud, muuhulgas:
1) reostustõrje tehnika ja varustuse, sealhulgas reostustõrjelaevade, soetamine;
2) päästetehnika- ja varustuse soetamine, sealhulgas liiklusvahendite soetamine;
3) juriidilise nõustamise tasud, notaritasud, tehnilise- või finantsekspertiisi kulud ning raamatupidamiskulud on abikõlblikud, kui need on otseselt seotud käesoleva määruse §-s 5 loetletud tegevustega ning on vajalikud nende ettevalmistamiseks või rakendamiseks või, raamatupidamis- või auditeerimiskulude puhul, kui need on vajalikud korraldusasutuse nõuete täitmiseks;
4) korraldusasutuse poolt nõutud projektiauditite kulud;
5) projektide ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas taotluse koostamine (kulu-tulu analüüsi, keskkonnamõju analüüsi, teostatavusuuringu ja analüüside läbiviimine, riigihanke lähteülesande koostamine jne);
6) suurõnnetusteks valmisoleku alase väljaõppe korraldamisega seotud kulud käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste puhul ja käesolevas paragrahvis nimetatud tehnika ja varustuse kasutamiseks vajalike koolituste kulud (ruumide rent, lektorite palkamine, esitlusseadmete rentimine jne);
7) projekti raames soetatud tehnika ja varustuse hooldus- ja hoiutingimuste loomisega seotud kulud, sealhulgas projekteerimis- ja ehituskulud;
8) objektide tähistamisega seotud kulud, mis on vajalikud näitamaks, et projekti kaasrahastati Euroopa Liidu struktuurivahenditest ning projektide nõuetekohase avalikustamisega seotud kulud.

(2) Kasutatud seadmete ostmise kulud on abikõlblikud, kui seadmete müüja esitab tõendi nende päritolu kohta ja kinnitab, et nende ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kordagi kasutatud riiklikku ega Euroopa Liidu toetust, seadmete hind ei ületa nende turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam ja seadmetel on tegevuse rakendamiseks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kehtivatele normidele ja standarditele.

(3) Meetme raames on mitteabikõlblikud muuhulgas järgmised kulud:
1) tagastatav käibemaks;
2) laenuintress;
3) kinnisasja (sh maa ja hooned) ost;
4) organisatsiooni juhtimiskulud (v.a kui ainus tegevusvaldkond on projektide rakendamine);
5) erisoodustus ja maks erisoodustuselt;
6) liisingulepinguga seotud intressid ja teenustasud;
7) trahvid, viivised ja valuutavahetustasud.

§ 8. Toetuse ja omafinantseeringu suurus

(1) Investeeringute kava alusel projektile antav toetus on maksimaalselt 85% ning omafinantseering minimaalselt 15% abikõlblikest kuludest.

(2) Suurprojektide toetuse taotluse rahuldamise otsus jõustub peale Euroopa Komisjoni heakskiitva otsuse saamist. Nõuetele vastava suurprojekti toetuse taotluse edastab Euroopa Komisjonile rakendusasutus. Rakendusasutus teavitab Euroopa Komisjoni otsusest rakendusüksust koheselt. Toetuse suurus kehtestatakse toetuse rahuldamise otsuses rakendusüksuse poolt. Suurprojektide puhul sätestab Euroopa Komisjon oma otsuses maksimaalse toetuse, milles raames on võimalik abikõlblikke kulutusi teha.

(3) Investeeringute kava alusel projektile antava toetuse minimaalne suurus on 450 000 krooni ning maksimaalne suurus 440 000 000 krooni.

(4) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidult saadud tagastamatut abi.

2. peatükk
TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED NING TAOTLUSE ESITAMINE

§ 9. Nõuded taotlejale

Toetuse taotlejaks võivad olla:
1) Piirivalveamet;
2) Päästeamet.

§ 10. Nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotlemiseks peab investeeringute kavasse kantud taotleja esitama täidetud vormi kohase taotluse ning lisama käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja suurprojekti puhul lisaks lõikes 5 nõutavad dokumendid. Taotluse ja suurprojekti taotluse vormi kehtestab ning avalikustab rakendusüksus enne investeeringute kava kinnitamist. Taotluse vormid koos täitmise juhendiga on kättesaadavad rakendusüksuse veebilehel http://www.kik.ee.

(2) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised:
1) taotluse vormi kõik lahtrid peavad olema korrektselt täidetud. Väljade mittekohaldumise tõttu täitmata jätmist tuleb põhjendada;
2) taotlus vastab meetme eesmärkidele ja hõlmab nende täitmiseks lubatud tegevusi;
3) taotletav toetus ei ületa investeeringute kavas ja käesoleva määruse §-s 8 sätestatud toetuse suurust;
4) taotleja omafinantseering moodustab vähemalt 15% projekti abikõlblikest kogukuludest;
5) taotluses on arvesse võetud kõik projekti elluviimiseks vajalikud tegevused ja need on planeeritud tähtajaks teostatavad, st projekt peab olema ellu viidav taotluses märgitud aja jooksul ja vastama abikõlblikkuse perioodile;
6) taotluses esitatud projekti eelarve peab olema põhjendatud ja kõik taotluse eelarves esitatud kulud jagatud abimäärale vastavalt ja esitatud kulutüüpide kaupa;
7) taotluses toodud tegevused ja kulud on abikõlblikud ja põhjendatud.

(3) Taotluse peab allkirjastama taotleja allkirjaõiguslik esindaja. Digitaalallkirja kasutatakse «Digitaalallkirja seaduses» ja teistes õigusaktides sätestatud korras.

(4) Toetuse taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid:
1) tõend projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu allikate olemasolu kohta;
2) keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte koos järeldustega, kui õigusaktides on sätestatud keskkonnamõju hindamise vajalikkus projekti elluviimiseks;
3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
4) eelprojekt või tehniline spetsifikatsioon, mis võimaldaks hinnata objekti või teenuse vastavust investeeringute kavas kinnitatud projektile;
5) maksuameti tõend käibemaksukohustuslikkuse, maksuvõlgade puudumise või nende ajatamise ja maksegraafiku kohase tasumise kohta;
6) dokumendid, mis põhjendavad taotluse eelarve kujunemist.

(5) Suurprojekti toetuse taotleja peab lisaks lõikes 4 nimetatud dokumentidele taotlusele lisama järgmised dokumendid:
1) teostatavusuuringu, finantsanalüüsi ja keskkonnamõju hindamise aruande;
2) projektijuhi elulookirjelduse koos taotlemisele eelneva viimase kolme aasta jooksul läbiviidud projektide loeteluga;
3) tõendavad dokumendid projekti elluviimiseks vajalike finantsallikate ja/või kaasfinantseerijate olemasolu kohta (väljavõte riigieelarvest).

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud dokumendi lisamata jätmist tuleb põhjendada.

(7) Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse hindamiseks.

(8) Taotlus peab vastama käesolevast määrusest ja teistest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

3. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA KOOSTAMINE NING TAOTLUSTE MENETLEMINE

§ 11. Investeeringute kava

(1) Meetmest toetuse taotlemise aluseks on keskkonna hädaolukordade vältimise ja likvideerimise investeeringute kava (edaspidi kava).

(2) Kava kinnitab Vabariigi Valitsus.

(3) Kava kehtestatakse aastateks 2008–2013.

(4) Kava koostatakse Päästeameti ja Piirivalveameti tehnilise võimekuse tõstmiseks keskkonnakahjude likvideerimisel.

(5) Kava koostatakse eelistusnimekirjana, kus on nimetatud projektid, mille osas võib kavas nimetatud taotleja toetust taotleda. Iga projekti kohta tuuakse kavas välja taotleja nimi, projekti nimetus, maksimaalne toetussumma ja minimaalne omafinantseeringu määr.

(6) Kava koostamist korraldab rakendusasutus.

§ 12. Kava koostamise algatamine

(1) Rakendusasutus teavitab abikõlblikke toetuse saajaid kava koostamise alustamisest kirja teel, määrates ettepanekute esitamise tähtajaks vähemalt 22 tööpäeva.

(2) Iga abikõlblik taotleja esitab lõikes 1 nimetatud teates toodud tähtpäevaks rakendusasutusele ettepanekud kavasse lülitatavate projektide kohta.

(3) Ettepanekud esitatakse määruse lisas toodud vormil paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse täidetud ettepaneku vorm lisaks ka elektrooniliselt.

(4) Ettepanekud peavad olema seotud Siseministeeriumi valitsemisala arengukavades 2008–2011 ja 2009–2012 märgitud merereostuse avastamise ja likvideerimise, õnnetusteadete menetlemise ja päästetöödega maismaal seotud tegevustega.

(5) Ettepanek peab sisaldama järgmist informatsiooni ulatuses, mis võimaldab hinnata projekti abikõlblikkust ja otstarbekust vastavalt käesoleva määruse §-dele 4–8:
1) projekti olulisus tulenevalt Siseministeeriumi valitsemisala arengukavadest 2008–2011 ja 2009–2012;
2) probleemi kirjeldus;
3) projekti eesmärgid ja nende seos meetme eesmärkidega;
4) projekti potentsiaalsed kasusaajad;
5) probleemi lahendamiseks kavandatavate tegevuste loetelu ja projekti eeldatav tulemus;
6) projekti tulemuste jätkusuutlikkus;
7) projekti elluviimiseks vajalike ettevalmistustööde hetkeseis;
8) projekti ajakava;
9) projekti hinnanguline maksumus tegevuste kaupa;
10) projekti kavandatavad rahastamise allikad.

§ 13. Ettepanekute menetlemine

(1) Tähtpäevaks laekunud ettepanekud registreeritakse rakendusasutuses üldises korras.

(2) Rakendusasutus viib läbi ettepaneku käesoleva määruse §-s 12 loetletud nõuetele vastavuse kontrolli.

(3) Kui ettepanek ei vasta meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave projekti kohta, on rakendusasutusel õigus nõuda ettepaneku vastavusse viimist meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist ettepanekus toodud tegevustesse üldjuhul 7 tööpäeva jooksul arvates vastava nõude esitamisest.

(4) Rakendusasutus teeb hiljemalt 22 tööpäeva jooksul alates ettepanekute esitamise tähtpäevast ettepanekute nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamise otsuse.

(5) Rakendusasutus edastab kõik nõuetele vastavaks tunnistatud ettepanekud 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest toetuse saajatele.

(6) Rakendusasutus edastab kõik mittevastavaks tunnistatud ettepanekud 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest toetuse saajatele.

§ 14. Kava eelnõu koostamine

(1) Siseminister moodustab vastavaks tunnistatud projektide ettepanekute hindamiseks ekspertidest hindamiskomisjoni (edaspidi hindamiskomisjon).

(2) Projekti ettepanekute hindamisel võtab hindamiskomisjon vastavalt siseministri kehtestatud hindamismetoodikale arvesse järgmisi kriteeriume:
1) projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna ja meetme eesmärkide saavutamisele;
2) projekti teostatavus ja jätkusuutlikkus;
3) toetuse vajalikkus projekti edukaks elluviimiseks;
4) projekti positiivne keskkonnamõju;
5) projektide vastavus asjassepuutuvatele arengudokumentidele.

(3) Hindamisjuhendi koos hindamislehe vormiga kinnitab siseminister.

(4) Rakendusasutus koostab hindamistulemuste alusel kava eelnõu, mis koosneb projektide põhinimekirjast ja lisanimekirjast.

(5) Kava eelnõu kiidab heaks prioriteetsete suundade seirekomisjon.

(6) Rakendusasutus esitab prioriteetsete suundade seirekomisjoni poolt heaks kiidetud kava eelnõu Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

§ 15. Kava muutmine

(1) Kava muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus.

(2) Kava muutmine on vajalik, kui soovitakse suurendada kavas kinnitatud projektide toetusmahtu või asendada kavas kinnitatud projekte põhi- ja lisanimekirja mittekuuluvate projektidega.

(3) Kui muudatus on põhjendatud, koostab rakendusasutus kava muutmise eelnõu ja esitab selle Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

(4) Kavas loetletud projektide odavnemise korral toimub võimalike vabanevate vahendite ümberjagamine kallinenud või lisanimekirjas olevatele projektidele, eelistades põhinimekirjas olevaid kallinenud projekte. Sellekohase otsuse teeb rakendusasutus rakendusüksuse ettepaneku alusel ilma Vabariigi Valitsuse korraldust muutmata.

30.05.2013 12:20
Veaparandus - Parandatud täheviga sõnas "Valitsuse". Alus Riigi Teataja seaduse § 10 lõige 3 ja Siseministeeriumi 29.05.2013 taotlus nr 2-3/18-2

(5) Juhul kui mõnda põhinimekirja kantud projektidest pole mingil põhjusel võimalik ellu viia, peab kavasse kantud isik sellest viivitamatult teavitama rakendusüksust. Sellisel juhul viiakse ellu lisanimekirjas olevad projektid prioriteetsuse järjekorras ning vastavalt vabanenud vahendite mahule.

(6) Kava lisanimekirjas oleva projekti taotluse kohta võib rakendusüksus teha osalise rahuldamise otsuse. Lisanimekirjas oleva projekti taotluse rahuldamise otsusele eelnevalt võib rakendusüksus pidada läbirääkimisi toetuse saajaga projekti eelarve ja tulemuste täpsustamiseks lähtuvalt vabanenud vahendite võimalustest. Rakendusüksus kooskõlastab täpsustunud projekti taotluse vastavuse investeeringute kavale rakendusasutusega.

(7) Projekti maksumuse odavnemisest või kallinemisest peab toetuse saaja rakendusüksust viivitamatult teavitama. Rakendusüksus teavitab 10 tööpäeva jooksul rakendusasutust.

§ 16. Taotluse menetlemine

(1) Kinnitatud kava põhinimekirja kantud projekti toetuse taotleja esitab pärast Vabariigi Valitsuse poolt kava kinnitamist ja vastavasisulise teate saamist rakendusüksuselt 120 kalendripäeva jooksul rakendusüksusele käesoleva määruse §-s 10 nimetatud vormikohase taotluse.

(2) Taotluse menetlemine koosneb:
1) taotluse registreerimisest ja nõuetele vastavuse hindamisest, taotluse hilinenult esitamise korral läbivaatamata tagastamisest;
2) taotleja või taotluse vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest rakendusüksuses;
3) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest rakendusüksuses;
4) suurprojekti taotluse rahuldamise otsuse eelnõu koostamisest rakendusüksuses ja rakendusasutusele esitamisest;
5) suurprojekti taotluse rahuldamise otsuse tegemisest rakendusüksuses pärast rakendusasutuses ja Euroopa Komisjonis taotluse kooskõlastamist.

(3) Taotlused saadetakse rakendusüksusesse posti teel, antakse üle käsipostiga või saadetakse digitaalselt allkirjastatuna rakendusüksuse poolt edastatud projekti kavasse kandmise teates näidatud kuupäevaks.

(4) Hilinenult esitatud taotlus tagastatakse läbivaatamata. Taotlus loetakse õigeaegselt esitatuks, kui seda kinnitab postitempel ümbrikul, e-kirja laekumise kuupäev või taotlus tuuakse käsipostiga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja tööpäeva lõpuks rakendusüksusesse.

(5) Rakendusüksuses registreeritakse taotlus viivitamatult.

(6) Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-des 14 ja 15 ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(7) Rakendusüksus hindab taotluse ja taotleja juures:
1) projekti vastavust investeeringute kavale;
2) projekti jätkusuutlikkust, sh et omafinantseeringu olemasolu on tõendatud, kirjeldatud on objekti haldamine ja majandamiseks on kavandatud piisavalt ressursse, projekti lõppemisele järgnevad etapid on kirjeldatud, projekti tulemuste säilimisega seotud riskid on määratletud, arvesse võetud ja maandatud;
3) eelarve põhjendatust ja kvaliteeti (eelarve on põhjendatud, kulud on liigendatud, märgitud kogused ja maksumused).

(8) Rakendusüksus annab vajadusel toetuse taotlejale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

§ 17. Taotluse rahuldamise otsus ja selle menetlemine

(1) Pärast taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamist teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-st 16 lähtuvalt.

(2) Rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus 180 kalendripäeva jooksul arvates taotluse rakendusüksusele esitamise tähtpäevast.

(3) Rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusest teavitab rakendusüksus toetuse taotlejat tähitud kirjaga 30 kalendripäeva jooksul arvestades otsuse tegemisest.

(4) Suurprojekti taotlusi kooskõlastavad täiendavalt rakendusasutus ja Euroopa Komisjon. Rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise aeg pikeneb täiendavaks kooskõlastamiseks vajaliku aja võrra.

(5) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse muuhulgas:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja number;
3) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
4) toetuse saaja andmed;
5) toetatava projekti number, nimetus ja abikõlblikud kulud (kogumaksumus);
6) Euroopa Liidu poolse toetuse maksimaalne suurus Eesti kroonides ja selle osakaal projekti abikõlblikest kuludest;
7) tegevuste ja kulude abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev;
8) toetuse kasutamise tingimused (sealhulgas ettemaksu võimalus);
9) tähtaeg projekti maksegraafiku esitamiseks;
10) nõuded projekti aruandlusele;
11) toetuse saaja kohustused;
12) erisused võrreldes projekti taotluses esitatud tegevustega või eelarvega.

(6) Kui taotleja on nõus taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega, tagastab ta vastavasisulise rakendusüksuse poolt kehtestatud vormikohase kinnituskirja allkirjastatult rakendusüksusele hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates. Kinnituskiri loetakse tähtaegselt esitatuks, kui seda kinnitab postitempel ümbrikul, e-kirja laekumise kuupäev või taotlus tuuakse käsipostiga nimetatud tähtaja tööpäeva lõpuks rakendusüksusesse.

(7) Kui taotleja ei tagasta kinnituskirja rakendusüksusele 20 kalendripäeva jooksul, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse.

4. peatükk
TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD VÄLJAMAKSETE TEGEMINE, ARUANNETE ESITAMINE NING PROJEKTIDE MUUTMISE TINGIMUSED

§ 18. Toetuse kasutamisega seotud hangete läbiviimine

(1) Rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete läbiviimisel kooskõlastab rakendusasutus enne hanke väljakuulutamist rakendusüksusega hankedokumentide eelnõud.

(2) Rakendusasutus koostab hankedokumendid vastavalt toetuse saajate poolt esitatud hanke tehnilistele tingimustele. Hanke tehniliste tingimuste kvaliteedi eest vastutavad toetuse saajad.

(3) Rakendusüksus hindab hankedokumentide vastavust Euroopa Komisjoni otsusele, taotluse rahuldamise otsusele, «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse», selle rakendusaktidele ja «Riigihangete seadusele».

(4) Alla rahvusvahelist piirmäära jäävate hangete läbiviimisel esitab toetuse saaja hankedokumendid ning valikut põhjendavad materjalid koos rakendusüksusele esitatava toetuse väljamakse taotlusega.

§ 19. Toetuse väljamaksmise põhimõtted

(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 23 ja sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

(2) Toetuse saajale makstakse taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetus välja pärast järgmiste asjaolude tõendamist:
1) kulud on tegelikult tehtud ja tõendatud kuludokumentidega, välja arvatud käesoleva lõike punktides 5, 6, 7 nimetatud juhtudel;
2) kulud vastavad projekti taotluses toodule ja taotluse rahuldamise otsusele ning on projekti tulemuste saavutamiseks vajalikud;
3) kulud vastavad projekti eelarvele ning tegevus- ja ajaplaanile;
4) kulud on tehtud pärast kulude abikõlblikkuse alguskuupäeva ja enne abikõlblikkuse lõppkuupäeva vastavalt rahandusministri 27. veebruari 2006. a määruse nr 15 «Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord» § 2 lõikele 2;
5) väljamakse toetuse saajale osaliselt tasutud või tasumata kuludokumentide alusel enne toetuse saaja poolt kulude tegemist on võimalik teha ainult rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatud korras. Väljamakse teostamise otsustab rakendusüksus;
6) kulude tegemisel on järgitud «Riigihangete seadust», teisi õigusakte ning hangete head tava.

§ 20. Väljamaksetaotlusele ja kuludokumentidele esitatavad nõuded

(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele väljamaksetaotluse, millele ta lisab:
1) tõendava dokumentatsiooni hanke toimumise kohta ning asjaomased töövõtu-, müügi-, teenuse osutamise või tarnelepingud vastavalt käesoleva määruse §-le 18;
2) teenuse või töö või kauba tarnija väljastatud ja kinnitatud arve-saatelehe või arve koopia, millele lisatakse osutatud teenuse või tehtud töö või tarnitud kauba üleandmist/vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia. Tarne- või mõne muu lepingu raames teostatava ettemaksu puhul tuleb esitada vaid ettemaksu arve;
3) punktis 2 nimetatud kuludokumentide tasumist tõendava maksekorralduse väljavõte või panga kinnitatud koopia. Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel teostatava väljamakse puhul peab dokumentaalselt tõendama omafinantseeringu osa tasumise. Tasumata kuludokumentide alusel teostatava väljamakse puhul kuludokumentide tasumist eelnevalt tõendama ei pea;
4) rakendusüksuse poolt sätestatud vormi kohase korrektselt täidetud ja allkirjastatud väljamaksetaotluse;
5) esmase toetuse väljamakse korral kogu toetuse maksegraafiku kalendrikuu täpsusega;
6) väljamaksetaotluse kuludokumentide koondnimekirja;
7) kui väljamakse on toimunud tasumata või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, tasub toetuse saaja pärast toetuse saamist kuludokumentide tasumata kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates.

(2) Väljamaksetaotluse lisana esitatavad kuludokumendid peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) toetuse saaja raamatupidamise dokumendid ja muud kulutusi tõendavad dokumendid peavad vastama «Raamatupidamise seaduses» sätestatud nõuetele;
2) arve-saatelehe või arve koopial märgitud tehingu sisu ei tohi ületada arve väljastanud isiku asjaomase töövõtu-, müügi-, teenuse osutamise või tarnelepingus märgitut. Nimetatud lepingud peavad olema vormistatud kirjalikult;
3) kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 90 kalendripäeva jooksul, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil;
4) tööde teostaja esitatud arved, aktid ja aruanded on toetuse saaja eelnevalt kinnitanud.

§ 21. Väljamaksetaotluse ja kuludokumentide kontrollimine

(1) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest arvates:
1) kas väljamaksetaotlus ja kuludokumendid on õigesti täidetud;
2) kas väljamakse taotluses ja kuludokumentides esitatud andmed on täielikud ja õiged;
3) kas kulud on abikõlblikud;
4) kas kuludokumendid vastavad käesoleva määruse §-s 20 sätestatud nõuetele;
5) kas toetuse objekt ja toetuse saaja tegevus vastab taotlusele ja taotluse rahuldamise otsusele;
6) kas toetuse saaja on saanud toetusi teiste projektide raames, mille kohta on algatatud tagasinõudmine. Kui tagasinõudmine on algatatud, peavad toetuse saaja tagasimaksed olema laekunud korrektselt;
7) kas projekti elluviimisel on tulusid.

(2) Kui väljamakse taotluse või kuludokumentide kontrollimisel ilmneb puudusi, määrab rakendusüksus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selle võrra pikeneb ka väljamaksetaotluse menetlemise aeg rakendusüksuses.

(3) Rakendusüksus võib pikendada väljamakse taotluse menetlemise tähtaega, teavitades sellest toetuse saajat kirjalikult posti teel või tema nõusolekul elektrooniliselt ja põhjendades tähtaja pikendamist.

(4) Pärast väljamaksetaotluse ja kuludokumentide kontrollimist teeb rakendusüksus toetuse väljamaksmise otsuse ja algatab väljamakse sisestades andmed struktuuritoetuse registrisse.

(5) Rakendusüksus ei aktsepteeri toetuse saaja väljamaksetaotlust ja tagastab toetuse saajale väljamaksega seotud dokumendid, kui:
1) kulud ei ole abikõlblikud ja rakendusüksus keeldub seetõttu makse sooritamisest;
2) väljamaksetaotluse ja kuludokumentide kontrollimise käigus selgub, et väljamaksetaotluses või kuludokumentides on esitatud valeandmeid;
3) toetuse saaja ei ole tagastanud käesoleva määruse § 17 lõigetes 3–5 nimetatud kinnituskirja;
4) toetuse saaja ei ole esitanud aruandeid toetuse kasutamise kohta taotluse rahuldamise otsuses nõutud tähtaegadeks ning rakendusüksuse kehtestatud vormide kohaselt;
5) toetuse saaja ei võimalda Euroopa Komisjoni, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, rakendusüksuse, Riigikontrolli või teiste pädevate asutuste ametnikele või volitatud esindajatele ligipääsu asjakohasele teabele ja dokumentidele või takistab muul viisil toetuse kasutamise kontrollimist;
6) toetuse saaja ei ole projekti ellu viinud või teinud projekti kulutusi vastavalt taotlusele või taotluse rahuldamise otsusele;
7) toetuse saaja ei ole kooskõlastanud rakendusüksusega projekti olulisi muudatusi;
8) toetuse saaja on talle puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse jätnud tähtajaks täitmata.

(6) Rakendusüksus teavitab 30 kalendripäeva jooksul väljamaksetaotluse laekumisest arvates toetuse saajat kulude hüvitamisest keeldumisest kirjalikult, põhjendades keeldumist.

(7) Kulud, mis ei ole abikõlblikud, arvab rakendusüksus väljamaksetaotlusest maha, teavitades sellest toetuse saajat 30 kalendripäeva jooksul väljamaksetaotluse laekumisest arvates kirjalikult. Toetuse saaja on kohustatud rakendusüksuse nõudel põhjendama tehtud kulutusi hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul vastava teate saamisest.

§ 22. Projekti muutmine

(1) Juhul kui toetuse saajal mõjuval põhjusel ei ole võimalik alustada projekti elluviimist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitule, on taotlejal võimalik taotleda rakendusüksuselt projekti ajakava pikendamist maksimaalselt 6 kuu võrra. Juhul kui taotleja ei ole 6 kuu möödumisel alates taotluse rahuldamise otsuses sätestatust, alustanud projekti elluviimist, võib rakendusüksus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, juhul kui toetuse summa ei suurene ja tekib põhjendatud vajadus:
1) muuta projekti elluviimise perioodi;
2) muuta projekti eelarvet üle 10% kululiikide lõikes, eeldusel, et projekti kogueelarve ei suurene. Juhul kui projekti eelarvet kululiikide lõikes muudetakse vähem kui 10%, tuleb rakendusüksust muudatusest teavitada, kuid muudatuse otsuse võib teha toetuse saaja iseseisvalt;
3) muuta projekti tegevusi;
4) muuta projekti muid asjaolusid võrreldes esitatud taotlusega.

(3) Otsuse projekti muutmise kohta teeb rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul muudatusettepaneku laekumisest. Juhul kui muudatusettepanek eeldab toetuse saajalt täiendavate andmete esitamist või rakendusüksuse poolt ekspertiisi tellimist, pikeneb muudatusettepaneku menetlemise aeg täiendavate dokumentide esitamiseks või ekspertiisiks vajaliku aja võrra.

(4) Suurprojektide puhul kooskõlastab rakendusüksus muudatused rakendusasutusega. Juhul kui rakendusasutus ja rakendusüksus jäävad eriarvamusele, on rakendusasutusel õigus lükata rakendusüksuse ettepanek tagasi. Suurprojekti muudatuse ettepaneku menetlemiseks on rakendusasutusel ja -üksusel kokku 60 kalendripäeva muudatusettepaneku laekumisest. Juhul kui muudatusettepanek eeldab toetuse saajalt täiendavate andmete esitamist, ekspertiisi tellimist või teatud juhtudel ka Euroopa Komisjoni kooskõlastust, pikeneb muudatuse menetlemise aeg nendeks kuluva aja võrra.

(5) Juhul kui rakendusüksus ei rahulda projekti muutmise taotlust, on toetuse saaja kohustatud ellu viima projekti vastavalt taotluse rahuldamise otsusele ja võimalikele eelnevalt kooskõlastatud muudatustele. Juhul kui toetuse saaja ei ole nõus projekti sellistel tingimustel ellu viima, on toetuse saaja kohustatud sellest rakendusüksust viivitamatult teavitama.

(6) Muudatusettepanekuga nõustumisest või mittenõustumisest teavitab rakendusüksus toetuse saajat kirjalikult.

(7) Projekti maksumuse odavnemisest või kallinemisest peab toetuse saaja rakendusüksust viivitamatult teavitama. Odavnemise korral toimub võimalike vabanevate vahendite ümberjagamine kallinenud või lisanimekirjas olevatele projektidele. Kallinemise korral hindavad rakendusüksus ja rakendusasutus koostöös kallinemise põhjendatust ning võimalusel võib kallinemine katta odavnenud või katkestatud projektide vabanevate vahendite arvelt, eelistades kallinenud projekte lisanimekirjas olevate projektide rahastamisele. Kallinemised saab katta investeeringute kava reservvahenditest nende olemasolu korral. Lisanimekirjas olevaid projekte rahastatakse juhul, kui vabaneb vahendeid põhinimekirjas olevate projektide arvelt.

5. peatükk
TOETUSE SAAJA JA RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 23. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:
1) muuta taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust – rakendusüksusele esitamata, juhul kui väheneb projekti eelarve ning projektis ettenähtud eesmärgid ja tegevuste maht ei muutu või kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt mitte rohkem kui 10% ning projekti eesmärgid ja tegevused ei muutu. Rakendusüksust tuleb eelnevalt muudatustest teavitada;
2) saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud käesoleva määruse §-s 24 nimetatud kohustuste täitmisega.

§ 24. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:
1) viima projekti ellu, täitma «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadusest», selle rakendusaktidest, sh käesolevast määrusest, käesoleva määruses nimetatud teistest õigusaktidest, kinnituskirjast, toetuse taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid toetuse saajale pandud kohustusi;
2) säilitama ja mitte võõrandama toetuse abil soetatavat vara ettenähtud tingimustel vähemalt 5 aastat peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist;
3) näitama avalikkusele toetuse kasutamise käigus ja selle järel, et tegemist on toetuse abil teostatud projektiga, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat kooskõlas Euroopa Komisjoni määruses EÜ/1828/2006 (ELT L 371, 27.12.2006), mis käsitleb liikmesriikide järgitavaid teavitamis- ja avalikustamismeetmeid seoses struktuurifondide antava abiga, sätestatuga;
4) tagama taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud omafinantseeringu;
5) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
6) tagastama rakendusüksusele toetuse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 1 toodud juhtudel või kui rakendusüksus seda nõuab vastavalt nimetatud seaduse § 26 lõikes 2 toodud juhtudel;
7) esitama rakendusüksuse poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded;
8) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises peavad toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
9) taotlema rakendusüksuse nõusolekut projekti eelarve muudatusteks, millega suurendatakse projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverida teise eelarverea arvelt rohkem kui 10%;
10) taotlema rakendusüksuse nõusolekut projekti kestuse muutmiseks;
11) taotlema rakendusüksuse nõusolekut projekti tegevuste või eesmärkide muutmiseks;
12) võimaldama teostada järelvalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas, sh võimaldama kontrollijal juurdepääsu toetusega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
13) andma kontrollija kasutusse tema poolt nõutud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul alates vastava teate saamisest;
14) osutama auditi ja järelevalvetoimingute kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
15) täitma kõiki järelevalvetoimingute ja auditite tulemusena tehtud ettekirjutusi;
16) «Riigihangete seaduse» subjektina järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
17) projekti kestel ja viie aasta jooksul alates projekti abikõlblikkusperioodi lõppemisest viivitamatult kirjalikult informeerima rakendusüksust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sh nime, aadressi ja põhimäärusest, põhikirjast tulenevate või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, tegevuse lõpetamisest jmt ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu, projekti teostamise baasiks oleva majandusüksuse või terviklikuks üksuseks oleva majandusüksuse osa ja nendesse kuuluvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
18) viivitamatult kirjalikult informeerima rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
19) avalikes huvides tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul alates projekti abikõlblikkusperioodi lõppemisest, ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
20) kooskõlastama rakendusüksusega toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest projekti kestel ja viie aasta jooksul alates projekti lõppemisest;
21) maksma rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses sätestatud summas ja tähtpäevaks tagasi;
22) tagama asjakohaste korraldustega käesolevas paragrahvis pandud kohustuste täitmise projekti elluviimisesse kaasatud partneri(te) poolt;
23) teavitama rakendusüksust projektiga seotud kohtulikust menetlusest või selle võimalikkusest;
24) teavitama rakendusüksust projekti raames teenitud tuludest;
25) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvaid dokumente vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
26) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 25. Rakendusüksuse õigused

Rakendusüksusel on õigus:
1) teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas;
2) nõuda projekti, sh selle kulude kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist;
3) keelduda toetuse väljamaksmisest täielikult või osaliselt käesoleva määruse § 21 lõikes 5 sätestatud juhtudel;
4) rakendusüksus võib peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni;
5) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga;
6) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga.

§ 26. Rakendusüksuse kohustused

Rakendusüksus on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
2) läbi vaatama käesoleva määruse § 24 punktides 9–11 nimetatud taotlused hiljemalt 25 tööpäeva jooksul. Paragrahvi 24 lõikes 11 nimetatud muudatuste puhul on rakendusüksus enne otsuse langetamist kohustatud küsima rakendusasutuse ettepanekut muudatuse otstarbekuse kohta. Muudatustaotlus rahuldatakse olemasoleva taotluse rahuldamisotsuse muutmisega;
3) heaks kiitma või tagasi lükkama käesoleva määruse § 24 punktis 7 nimetatud aruanded hiljemalt 25 tööpäeva jooksul nende laekumisest. Rakendusüksus on kohustatud viivitamatult teavitama toetuse saajat käesoleva määruse § 24 punktis 7 nimetatud aruannete ja § 20 lõikes 1 nimetatud väljamaksetaotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
4) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, projekti nimi, toetuse ja projekti kogumaht, projekti eesmärgid ja tegevused ning projekti ajaline kestus;
5) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõikele 4 mitte avalikustama taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni ega dokumente;
6) säilitama taotluse ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini.

Minister Jüri PIHL

Kantsler Märt KRAFT

Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.

Lisa