Teksti suurus:

Teede- ja sideministri 6. novembri 2000. a määruse nr 87 „Autojuhi kutseoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekavade ja koolitustunnistuse vormi kehtestamine” muutmine

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:08.06.2008
Avaldamismärge:RTL 2008, 45, 622

Teede- ja sideministri 6. novembri 2000. a määruse nr 87 „Autojuhi kutseoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekavade ja koolitustunnistuse vormi kehtestamine” muutmine

Vastu võetud 27.05.2008 nr 42

Määrus kehtestatakse «Autoveoseaduse» § 28 alusel.

§ 1. Teede- ja sideministri 6. novembri 2000. a määruses nr 87 «Autojuhi kutseoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekavade ja koolitustunnistuse vormi kehtestamine» (RTL 2000, 119, 1855; 2006, 55, 1002) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

« 71) kasutada marsruudi valikuks satelliitpositsioneerimise seadmeid ning lugeda neil kasutatavaid tähiseid ja tingmärke;»;

2) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Autojuhi ametikoolitus toimub riikliku õppekava alusel koostatud koolitusasutuse õppekava järgi. Koolitusasutuse õppekava peab olema registreeritud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmebaasis (edaspidi ARK), kui «Kutseõppeasutuste seadusest» ei tulene teisiti.»;

3) paragrahvi 9 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Õppekava koostab koolitusasutus. Vastava veoliigi autojuhi õppekava koostamisel lähtutakse käesolevas määruses nimetatud õppeainete nimetustest ja õppeainete mahtudest.

(5) ARK hindab enne koolitusasutuse õppekava kinnitamisele esitamist koolitusasutuse vastavust sõidukijuhi ametiõppe läbiviimiseks. Hinnatakse alusõppe ja vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguse saamisega ühendatud koolituse ning töökeskkonda ja liiklusohutust käsitlevat valikainete läbiviimise võimaluste vastavust koolituse eesmärkidele ja õppekavale. ARK annab enne õppetöö algust hinnangu koolitusasutuse poolt koostatud õppekava vastavuse kohta käesolevale määrusele ja teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määrusele nr 42 «Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord».»;

4) paragrahv 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 91. Ametikoolituse tingimused

(1) Alusõppega ühendatud ametikoolituse kursus sisaldab endas «Liiklusseaduse» mõistes juhtimisõiguse saamisega seotud koolitust, liiklusteooria ja sõidueksamite sooritamist ARK-is juhtimisõiguse saamiseks, ametikoolitust «Autoveoseaduse» mõistes ja teoreetilise ning praktilise töö eksami sooritamist koolitusasutuses.

(2) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/59/EÜ kohase alusõppega ühendatud ametikoolituse kursuse maht peab olema 280 tundi. Pärast ametikoolituse läbimist ja juhtimisõiguse saamist peab juhi esimene tööandja kindlustama tööalase stažeerimise, mille maht tööandja määratud vähemalt 3-aastase C- või D-kategooria sõidukil töötamise kogemusega juhi juhendamisel on 160 tundi.

(3) Kui lõikes 1 nimetatud koolitusele vastuvõetava isiku vanus ületab vastava mootorsõiduki juhtimisõiguse vanuse alammäära, võib isik valida veoauto- või bussijuhi kiirendatud ametikoolituse kursuse. Sellisel juhul peab isikul olema eelnevalt B-kategooria auto juhtimise õigus.

(4) Kiirendatud ametikoolituse kursusele lisandub taotletava kategooria mootorsõidukijuhi koolitus, mille minimaalne maht on toodud teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määruses nr 42 «Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord». Kui õppima asumisel isik ei ole läbinud nimetatud määruses toodud juhi esmaõppe lõppastme koolitust, tuleb see läbida kursuse jooksul.

(5) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/59/EÜ kohase alusõppe ja vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguse saamisega ühendatud koolituse läbinud isik võib vastava juhtimisõiguse ja koolitustunnistuse saamise järel alates 18-aastaseks saamisest juhtida C-kategooria autot või CE-kategooria autorongi või D1-alamkategooria bussi või D-kategooria bussi, mis teeb «Ühistranspordiseaduse» mõistes kohalikku liinivedu alla 50 kilomeetri pikkustel valla- ja linnaliinidel (edaspidi kohaliku liini bussijuht). Juhtimisõiguse saamisega seotud õppesõitu võib isik sellisel juhul teha alates 17 aasta ja kuue kuu vanuseks saamisest ja see toimub «Liiklusseaduses» kehtestatud korra kohaselt.»;

5) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ametikoolituse kursusele võetakse vastu Eesti või teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või rahvastikuregistrisse kantud füüsiline isik, kellele on antud Eesti või teise riigi poolt olenevalt koolituse liigist B-, C-, D-kategooria või C1, D1-alamkategooria auto või CE-, DE-kategooria või C1E-, D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigus.»;

6) paragrahvi 10 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) isikut tõendava dokumendi või juhiloa, seal hulgas esmase juhiloa, kui see on isikule väljastatud;
3) nõuetekohase tervisetõendi, kui isik taotleb esmakordselt juhtimisõigust.»;

7) paragrahvi 10 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Koolitusasutus peab ARK-le esitama hiljemalt üks päev pärast õppetöö algust:
1) õpperühma nimekirja, mis sisaldab koolitusasutuse nime, kursusel osaleva isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, kursuse nimetust, kursuse algus- ja lõpukuupäeva, õpperühma numbrit ja koolituse läbiviimise kohta;
2) koolituse tunniplaani.»;

8) paragrahvi 10 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (10) Koolitusasutuse ja ARK vaheline lõigetes 6 ja 8 nimetatud andmevahetus võib toimuda elektroonselt. Dokumendid peavad seejuures olema allkirjastatud «Digitaalallkirja seaduse» § 2 kohaselt või peab dokumentide saatja olema autenditud veebikeskkonnas.»;

9) paragrahvi 121 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Õppetöö maht täienduskoolitusel peab olema 35 tundi, millest töökeskkonda ja liiklusohutust käsitlevate valikainete maht on 7 tundi. Töökeskkonda ja liiklusohutust käsitlevate valikainete koolitus võib toimuda ka e-õppe vormis.»;

10) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 13. Koolitatava hindamine ja eksamineerimine

(1) Autojuhi ametikoolitus lõpeb teoreetiliste teadmiste ja praktilise töö eksami sooritamisega koolitusasutuses. Täienduskoolitus lõpeb teoreetiliste teadmiste eksamiga.

(2) Eksami eesmärgiks on selgitada objektiivselt välja õppijate teadmised, oskused ja hoiakud kogu õppekava ja selle üksikute teemade osas. Vajadusel antakse õpilasele koolitusasutuses lisakoolitust teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste täiendamiseks.

(3) Teoreetiliste teadmiste eksami küsimustik peab haarama õppekava sisu kõigi teemade ulatuses. Teoreetiliste teadmiste eksam on sooritatud, kui eksamineeritav vastab õigesti vähemalt 80% küsimustest. Teoreetiliste teadmiste eksamil on küsimusi vähemalt 30, täienduskoolituse korral vähemalt 20.

(4) Praktilise töö eksami teemad koostab koolitaja. Praktilise töö eksamil rakendatakse hindamissüsteemi põhimõttel «jah» – sooritas, «ei» – ei sooritanud. Õpilane peab saama valida eksamipileti alusel vähemalt viie erineva õppekavas sisalduva praktilise ülesande vahel.

(5) Eksamikomisjoni koosseisu määrab koolitusasutuse juht. Eksamikomisjoni koosseisu kutsutakse lisaks õpetajatele autovedajate ametiliitude, transporditöötajate ametiühingu ja ARK-i esindaja.

(6) Koolitusasutus teavitab eksamikomisjoni liikmeid eksami toimumise päevast samaaegselt § 10 lõikes 6 sätestatud toiminguga, kui eksami toimumise päev ei ole määratud teisiti.

(7) Koolitusasutus esitab ARK-le ametikoolituse või täienduskoolituse õppekava läbinud ja eksami sooritanud isikute eksamiprotokolli hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast eksami toimumist.

(8) Kui isik on läbinud EL Nõukogu direktiivile 96/26/EÜ siseriiklike ja rahvusvaheliste vedude maanteeveo-ettevõtja ja reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamise kohta (EÜT L 124, 23.05.1996, lk 1–10) vastava vedude eest vastutaja koolituse ja vastava tunnistuse saamisest on möödunud vähem kui viis aastat, võib koolitusasutus selle isiku soovil alusõppega ühendatud ametikoolituse kursusele astumisel ta vabastada ametikoolituskursuse eksami sooritamisest õppeaines «Autovedude korraldus».»;

11) paragrahvi 131 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Paragrahvi 13 lõikes 7 nimetatud eksami sooritanud isik esitab ametikoolituse tunnistuse taotlemisel ARK-le juhiloa või esmase juhiloa ja nõuetekohase tervisetõendi, samuti andmed või maksedokumendi koopia riigilõivu tasumise kohta.

(2) Pärast andmete kontrollimist väljastab ARK edukalt eksami sooritanud veoautojuhile ja bussijuhile lisa 1 kohase ametikoolituse tunnistuse, taksojuhile lisa 2 kohase tunnistuse ning kannab nõutavad andmed liiklusregistrisse. Paragrahvi 91 lõikes 1 nimetatud alusõppega ühendatud ametikoolituse kursuse korral peavad isiku juhtimisõiguse saamiseks sooritatud liiklusteooria ja sõidueksamite andmed olema liiklusregistris.»;

12) paragrahvi 14 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) koolitusasutuse koostatud käesoleva määruse nõuetele vastav ja enne õppetöö algust kinnitatud koolituskursuse õppekava;»;

13) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Koolitusasutuse kohustuslik õppedokumentatsioon on:
1) õpperühma nimekiri, mis sisaldab õpilase ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja elukoha andmeid;
2) õppetöö päevik, mis sisaldab andmeid kursuse nimetuse, kursuse õppetöö alguse ja lõpu, õppeaine nimetuse, läbiviimise kuupäeva, tundide arvu, õpilase ees- ja perekonnanime, õpetaja ees- ja perekonnanime ja allkirja kohta. E-kooli kasutamise korral täidetakse selles esinevad andmeväljad;
3) eksamiprotokoll, mis sisaldab eksamikomisjoni koosseisu, õpilaste ees- ja perekonnanimesid ja isikukoode, eksamikomisjoni esimehe ja liikmete allkirju.

(2) Õppedokumentatsiooni tuleb säilitada viis aastat. Õppedokumentatsiooni võib säilitada elektroonilises andmebaasis, kui dokumendid, mis peavad olema allkirjastatud, on allkirjastatud «Digitaalallkirja seaduse» § 2 kohaselt.»;

14) paragrahvi 17 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) esitama neile § 16 lõikes 1 nimetatud õppedokumentatsiooni;»;

15) paragrahvid 19, 191 ja 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 19. Veoautojuhi ametikoolituse õppekava õppeained ja mahud

(1) Veoautojuhi ametikoolituse õppekava koosneb järgmistest õppeainetest ja mahtudest:

Tabel 2

Õppeaine nimetus

Õppetunde

sealhulgas

Sõidu tunde (sõidukordi)

teoreetilisi õppetunde praktilisi õppetunde iseseisva töö tunde
1. Tööõiguse alused     8   6   2
2. Liiklus- ja suhtlemispsühholoogia   12   6   6
3. Sõiduki tundmine ja käsitsemine   38 22   6 10
4. Transpordi infrastruktuur ja transpordiökonoomika alused   13   6   2   5
5. Autovedude korraldus (logistika)   48 32   8   8
6. Kindlustused     8   6   2
7. Autojuhi vastutus     8   8
8. Sõidupraktika 5 (10)
Kokku 135 86 26 23 5 (10)

(2) Veoautojuhi ametikoolituse õppekavas olevast viietunnisest individuaalsest sõidupraktikast võib kaks tundi sooritada simulaatoril. Enne õppetöö algust peab ARK andma hinnangu konkreetse simulaatori kasutamise sobivuse kohta.

(3) Veoautojuhi kiirendatud ametikoolituse õppekava koosneb järgmistest õppeainetest ja mahtudest:

Tabel 2A

Õppeaine nimetus

Õppetunde

sealhulgas

teoreetilisi õppetunde praktilisi õppetunde
1. Tööõiguse alused   6   5   1
2. Liiklus- ja suhtlemispsühholoogia   9   6   3
3. Sõiduki tundmine ja käsitsemine 17 13   4
4. Transpordi infrastruktuur ja transpordiökonoomika alused   4   4
5. Autovedude korraldus (logistika) 28 24   4
6. Kindlustused   2   2
7. Autojuhi vastutus   4   4
Kokku 70 58 12

§ 191. Veoautojuhi täienduskoolituse õppeained ja mahud

Veoautojuhi täienduskoolituse õppekava koosneb järgmistest õppeainetest ja mahtudest:

Tabel 2B

Õppeaine nimetus

Õppetunde

sealhulgas

teoreetilisi õppetunde praktilisi õppetunde
1. Tööõiguse alused   6   6
2. Liiklus- ja suhtlemispsühholoogia   5   2 3
3. Sõiduki tundmine ja käsitsemine   4   4  
4. Autovedude korraldus ja ökonoomika (logistika)   8   6 2
5. Kindlustused ja vastutus   5   3 2
6. Töökeskkond ja liiklusohutus või valikained:

    6.1. Säästlik ja kaitslik juhtimine, või

    6.2. Sõiduki dünaamika ja juhtimisvõtted, või

    6.3. Rasked tee- ja ilmastikuolud, või

    6.4. Paaksõiduki juhtimise koolitus

  7   7

  3

  3

  3

  3


4

4

4

4

Kokku 35 28 7

§ 20. Õppetöö kestus

(1) Veoautojuhi ametikoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt neli nädalat.

(2) Veoautojuhi kiirendatud ametikoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt kaks nädalat.

(3) Veoautojuhi täienduskoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt neli päeva.»;

16) paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 30. Liiklus- ja suhtlemispsühholoogia

(1) Autojuhi tööks vajalikud põhiteadmised liikluspsühholoogia osas. Autojuhi tööd mõjutavad tegurid: tähelepanu, isiksuse eripärad (näiteks riskialdis käitumine, agressiivsus jne), väsimus, stress, alkohol, narkootikumid, erinevad haigused.

(2) Autojuhi tööks vajalikud põhiteadmised suhtlemispsühholoogia osas. Suhtlemise põhioskused:
1) oskus elada sisse partneri rolli;
2) oskus asjakohaste kutsealaste kontaktide loomisel ja säilitamisel;
3) veenmisoskus;
4) kehtestamisoskus;
5) läbirääkimisoskus.

(3) Autokaubaveoga seotud partnerite ja kontaktisikute erinevad nõudmised. Põhjendatud ja põhjendamatud nõudmised. Autojuhile vajalikud oskused kontaktisikute põhjendamatute soovide ja nõudmiste paindlikuks ja konfliktivabaks lahendamiseks.

(4) Tüüpilisemad probleemsed olukorrad kaubasaatjate ja -saajate, kontrollijate ja teiste kontaktisikutega. Probleemsete olukordade lahendamise viisid ja võtted. Autojuhi rollid selliste olukordade lahendamisel.»;

17) määrust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:

« § 371. Sõiduki täiendav lisavarustus

(1) Sõidumeeriku liigid, mehaanilise ja digitaalse andmesalvestusega sõidumeerikud, nende kasutamise kord. Mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehed, nende kasutamise ja säilitamise kord. Digitaalse sõidumeeriku juhi, juhi tööandja, töökoja ja kontrollija kaardid, nende kaartide kasutamine. Sõidumeeriku paigaldamise, hooldamise ja tehnilise ülevaatuse kord.

(2) Sõidukile paigaldatavad satelliitpositsioneerimise seadmed. Tähiste ja tingmärkide tundmine. Satelliitpositsioneerimise seadme abil otsitava tänava ja objekti leidmine.

(3) Hädaabi kõne «e-call» süsteemi seadmed.»;

18) paragrahvi 51 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvid 64, 641 ja 65 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 64. Bussijuhi ametikoolituse õppekava õppeained ja mahud

(1) Bussijuhi ametikoolituse õppekava koosneb järgmistest õppeainetest ja mahtudest:

Tabel 3

Õppeaine nimetus

Õppetunde

sealhulgas

Sõidu tunde (sõidukordi)

teoreetilisi õppetunde praktilisi õppetunde iseseisva töö tunde
1. Tööõiguse alused     8   6   2
2. Liiklus-, teenindus- ja suhtlemispsühholoogia   20   6 14
3. Sõiduki tundmine ja käsitsemine   35 25   6   4
4. Transpordi infrastruktuur ja transpordiökonoomika alused   13   6   2   5
5. Autovedude korraldus (logistika)   38 21   8   9
6. Kindlustused     8   6   2
7. Autojuhi vastutus     8   8
8. Sõidupraktika 10 (20)
Kokku 130 78 34 18 10 (20)

(2) Bussijuhi ametikoolituse õppekavas olevast kümnetunnisest individuaalsest sõidupraktikast võib neli tundi sooritada simulaatoril. Enne õppetöö algust peab ARK andma hinnangu konkreetse simulaatori kasutamise sobivuse kohta.

(3) Bussijuhi kiirendatud ametikoolituse õppekava koosneb järgmistest õppeainetest ja mahtudest:

Tabel 3A

Õppeaine nimetus

Õppetunde

sealhulgas

teoreetilisi õppetunde praktilisi õppetunde
1. Tööõiguse alused   6   5   1
2. Liiklus-, teenindus- ja suhtlemispsühholoogia 12   5   7
3. Sõiduki tundmine ja käsitsemine 18 14   4
4. Transpordi infrastruktuur ja transpordiökonoomika alused   4   4
5. Autovedude korraldus (logistika) 24 18   6
6. Kindlustused   2   2
7. Autojuhi vastutus   4   4
Kokku 70 52 18

§ 641. Bussijuhi täienduskoolituse õppeained ja mahud

Bussijuhi täienduskoolituse õppekava koosneb järgmistest õppeainetest ja mahtudest:

Tabel 3B

Õppeaine nimetus

Õppetunde

sealhulgas

teoreetilisi õppetunde praktilisi õppetunde
1. Tööõiguse alused   4   4  
2. Liiklus-, teenindus- ja suhtlemispsühholoogia   8   6 2
3. Sõiduki tundmine ja käsitsemine   4   4
4. Autovedude korraldus ja ökonoomika (logistika)   6   4 2
5. Kindlustused ja vastutus   6   4 2
6. Töökeskkond ja liiklusohutus või valikained:

    6.1. Säästlik ja kaitslik juhtimine, või

    6.2. Sõiduki dünaamika ja juhtimisvõtted, või

    6.3. Rasked tee- ja ilmastikuolud

  7   7

  3

  3

  3


4

4

4

Kokku 35 29 6

§ 65. Õppetöö kestus

(1) Bussijuhi ametikoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt neli nädalat.

(2) Bussijuhi kiirendatud ametikoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt kaks nädalat.

(3) Bussijuhi täienduskoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt neli päeva.»;

20) paragrahv 75 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 75. Liiklus-, teenindus- ja suhtlemispsühholoogia

(1) Sõitjateveo autojuhi tööks vajalikud põhiteadmised liikluspsühholoogia osas. Autojuhi tööd mõjutavad tegurid: tähelepanu, isiksuse eripärad (näiteks riskialdis käitumine, agressiivsus jne), väsimus, stress, alkohol, narkootikumid, erinevad haigused.

(2) Sõitjateveo autojuhi tööks vajalikud põhiteadmised teenindus- ja suhtlemispsühholoogia osas. Sõitjatepoolsed ootused autojuhi kui teenindaja rollikohasele käitumisele. Sõitjate põhjendatud ja põhjendamatud nõudmised.

(3) Autojuhi rollid ja rollikäitumise analüüs. Autojuhi isikuomadused ja nende mõju rollikäitumisele. Suhtlemise põhioskused:
1) oskus elada sisse sõitja rolli;
2) kontaktide loomise ja säilitamise oskus;
3) veenmisoskus;
4) kehtestamisoskus;
5) läbirääkimisoskus.

(4) Autojuhile vajalikud oskused, et paindlikult ja konfliktivabalt lahendada sõitjate põhjendamatud soovid ja nõudmised.

(5) Probleemsete sõitjate liigid:
1) alaealised;
2) vanurid;
3) joobnud sõitjad;
4) välismaalased;
5) agressiivselt käituvad sõitjad;
6) sõitjate grupid teenindusvedudel.

(6) Suhtlemise erinevused sõltuvalt vedude liigist:
1) veod kohalikel liinidel;
2) veod kaugliinidel;
3) juhuveod.

(7) Auto tehnilise seisundi ja sõitjate salongi heakorra ning autojuhi sõidustiili ja -võtete mõju teeninduskultuurile. Veofirmade tuntuse ja reklaami mõju teeninduskultuurile.»;

21) määrust täiendatakse §-ga 841 järgmises sõnastuses:

« § 841. Sõiduki täiendav lisavarustus

(1) Sõidumeeriku liigid, mehaanilise ja digitaalse andmesalvestusega sõidumeerikud, nende kasutamise kord. Mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehed, nende kasutamise ja säilitamise kord. Digitaalse sõidumeeriku juhi, juhi tööandja, töökoja ja kontrollija kaardid, nende kaartide kasutamine. Sõidumeeriku paigaldamise, hooldamise ja tehnilise ülevaatuse kord.

(2) Sõidukile paigaldatavad satelliitpositsioneerimise seadmed. Tähiste ja tingmärkide tundmine. Satelliitpositsioneerimise seadme abil otsitava tänava ja objekti leidmine.

(3) Hädaabi kõne «e-call» süsteemi seadmed.»;

22) paragrahvid 118, 1181 ja 119 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 118. Taksojuhi ametikoolituse õppekava õppeained ja mahud

Taksojuhi ametikoolituse õppekava koosneb järgmistest õppeainetest ja mahtudest:

Tabel 4

Õppeaine nimetus

Õppetunde

sealhulgas

teoreetilisi õppetunde praktilisi õppetunde
1. Tööõiguse alused   8   6   2
2. Liiklus-, teenindus- ja suhtlemispsühholoogia 16   6 10
3. Sõiduki tundmine ja käsitsemine 14 14
4. Transpordi infrastruktuur ja transpordiökonoomika alused   8   6   2
5. Taksovedude korraldus 14 10   4
6. Kindlustused   6   4   2
7. Taksojuhi vastutus   6   6
Kokku 72 52 20

§ 1181. Täienduskoolituse õppeained ja mahud

Taksojuhi täienduskoolituse õppekava koosneb järgmistest õppeainetest ja mahtudest:

Tabel 4A

Õppeaine nimetus

Õppetunde

sealhulgas

teoreetilisi õppetunde praktilisi õppetunde
1. Tööõiguse alused   4   4
2. Liiklus-, teenindus- ja suhtlemispsühholoogia 11   5 6
3. Sõiduki tundmine ja käsitsemine   4   4
4. Autovedude korraldus ja ökonoomika (logistika)   5   3 2
5. Kindlustused ja vastutus   4   4
6. Töökeskkond ja liiklusohutus või valikained:

    6.1. Säästlik ja kaitslik juhtimine, või

    6.2. Sõiduki dünaamika ja juhtimisvõtted, või

    6.3. Rasked tee- ja ilmastikuolud

  7   7

  3

  3

  3


4

4

4

Kokku 35 27 8

§ 119. Õppetöö kestus

(1) Taksojuhi ametikoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt kaks nädalat.

(2) Taksojuhi täienduskoolituse õppekava alusel toimuva kursuse kestus on vähemalt neli päeva.»;

23) paragrahv 129 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 129. Liiklus-, teenindus- ja suhtlemispsühholoogia

(1) Taksojuhi tööks vajalikud põhiteadmised liikluspsühholoogia osas. Autojuhi tööd mõjutavad tegurid: tähelepanu, isiksuse eripärad (näiteks riskialdis käitumine, agressiivsus jne), väsimus, stress, alkohol, narkootikumid, erinevad haigused.

(2) Taksojuhi tööks vajalikud põhiteadmised teenindus- ja suhtlemispsühholoogia osas. Sõitjatepoolsed ootused taksojuhi kui teenindaja rollikohasele käitumisele. Sõitjate põhjendatud ja põhjendamatud nõudmised.

(3) Taksojuhi rollid ja rollikäitumise analüüs. Taksojuhi isikuomadused ja nende mõju rollikäitumisele. Suhtlemise põhioskused:
1) oskuse elada sisse sõitja rolli;
2) kontaktide loomise ja säilitamise oskus;
3) veenmisoskus;
4) kehtestamisoskus;
5) läbirääkimisoskus.

(4) Sõitjate põhjendamatute, headele tavadele ja kommetele mittevastavate soovide ja nõudmiste paindlik ning võimalikult konfliktivaba lahendamine.

(5) Probleemsete sõitjate liigid:
1) vanurid;
2) joobnud sõitjad;
3) välismaalased;
4) agressiivselt käituvad sõitjad.

(6) Suhtlemise erinevused sõltuvalt sõitude liigist:
1) sõidud linna piirides;
2) sõidud pikematel marsruutidel;
3) sõidud tellimisvedudel.

(7) Takso tehnilise seisundi ja sõitjate salongi heakorra ning taksojuhi sõidustiili ja -võtete mõju teeninduskultuurile. Taksofirmade tuntuse ja reklaami mõju teeninduskultuurile.»;

24) määrust täiendatakse §-ga 1361 ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 1361. Sõiduki täiendav lisavarustus

(1) Sõidukile paigaldatavad satelliitpositsioneerimise seadmed. Tähiste ja tingmärkide tundmine. Satelliitpositsioneerimise seadme abil otsitava tänava ja objekti leidmine.

(2) Hädaabi kõne «e-call» süsteemi seadmed.»;

25) paragrahvi 158 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Isik, kes taotleb või kellele on antud C-, D-kategooria auto või CE-kategooria autorongi juhtimisõigus seoses teenistusülesannete täitmisega kaitsejõududes või kes omab nende kategooriate sõidukite juhtimisõigust alla kahe aasta, võib ametikoolituse tunnistuse saada kiirendatud ametikoolituse õppekava edukal läbimisel määruses kehtestatud korras.»;

26) määruse normtehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1 Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 226, 10.09.2003, lk 4–17), muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.05.2004, lk 35–67); EL Nõukogu direktiiv 2006/103/EÜ 20. nov 2006, millega kohandatakse teatavaid direktiive transpordipoliitika valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 344–351).».

§ 2. Käesoleva määruse § 9 lõige 2 jõustub 1. septembril 2008. aastal.

Minister Juhan PARTS

Kantsler Marika PRISKE