Teksti suurus:

Teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimise ja eriprojektide toetamise tingimused ja kord

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.06.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:25.10.2008
Avaldamismärge:RTL 2008, 45, 623

Teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimise ja eriprojektide toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 29.05.2008 nr 43

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohaldamisala

(1) Teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimise ja eriprojektide toetamise meetme (edaspidi meede) tingimused ja kord on kehtestatud «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks.

(2) Meede on järg «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osale «Spinno programm» (edaspidi perioodi 2004–2006 Spinno programm).

(3) Meede jaguneb kaheks osaks:
1) teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimine;
2) teadmiste- ja tehnoloogiasiirde innovaatiliste eriprojektide finantseerimine.

(4) Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes, kui järgitakse Euroopa Komisjoni teatise «Ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta» (ELT C 323, 30.12.2006, lk 1–26) punktis 3.1.1 toodud tingimusi.

§ 2. Meetme eesmärk

(1) Meetme üldeesmärgiks on teadmiste- ja tehnoloogiasiirde funktsiooni jätkusuutlikkuse tõstmine Eesti teadus- ja arendusasutuste ning rakenduskõrgkoolide strateegilise missioonina võrdsetel alustel õppe- ning teadus- ja arendustööga.

(2) Lähtudes perioodi 2004–2006 Spinno programmi raames saavutatust ning tuginedes valdkondlikule rahvusvahelisele praktikale, on meetme alaeesmärkideks:
1) tõsta Eesti teadus- ja arendusasutustes ning rakenduskõrgkoolides väljatöötatud intellektuaalomandi ärilistel eesmärkidel rakendamise kvaliteeti ja mahtu teadmiste- ja tehnoloogiasiirde teenuste professionaalse ja tulemusliku osutamise kaudu;
2) tugevdada Eesti teadus- ja arendusasutustes ning rakenduskõrgkoolides teadmiste- ja tehnoloogiasiirde teenuste osutamiseks vajaliku inimressursi ja nendevaheliste koostöömehhanismide väljakujundamist ja toimimist.

§ 3. Meetme rakendusasutus ja -üksus

(1) Meetme rakendusasutuseks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Meetme rakendusüksuseks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).

§ 4. Mõisted

Käesoleva määruse tähenduses:
1) teadus- ja arendusasutus (edaspidi teadusasutus) on asutus või juriidiline isik, mille põhitegevus on teadus- ja arendustegevus ning mis on registreeritud vastavalt «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» §-le 51;
2) rakenduskõrgkool on rakenduskõrgkool «Rakenduskõrgkooli seaduse» tähenduses;
3) spin-off ettevõte on teadusasutusele või rakenduskõrgkoolile kuuluva tehnoloogia või oskusteabe kommertsialiseerimiseks loodud ettevõte;
4) tehnoloogiasiire on teadusasutusele või rakenduskõrgkoolile kuuluva tehnoloogia või oskusteabe kommertsialiseerimine tehnoloogia või oskusteabe litsentseerimise või spin-off ettevõtte loomise näol;
5) teadmiste siire on teadusasutusele või rakenduskõrgkoolile kuuluva tehnoloogia või oskusteabe kommertsialiseerimine järgmisel kujul: lepinguline teadus- ja arendustöö ettevõtjatele, ettevõtjatele osutatud testimis-, analüüsi-, konsultatsiooni- ja koolitusteenused, teadusasutuse või rakenduskõrgkooli liikmeskonna esindaja ettevõttesse ajutine tööleasumine;
6) teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimine (edaspidi baasfinantseerimine) on teadmiste- ja tehnoloogiasiirdega seotud tegevuste finantseerimine teadusasutuse või rakenduskõrgkooli teadmiste- ja tehnoloogiasiirde valdkonna strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks;
7) teadmiste- ja tehnoloogiasiirde innovaatiline eriprojekt (edaspidi eriprojekt) on ühe baasfinantseeritud teadusasutuse või rakenduskõrgkooli poolt juhitud ühisprojekt, milles osaleb vähemalt kaks partnerit ning mille eesmärgiks on teadmiste- ja tehnoloogiasiirde valdkonnaga seotud uute ja innovaatiliste metoodikate juurutamine Eesti teadusasutustes ja rakenduskõrgkoolides;
8) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
9) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
10) toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on juriidiline isik või riigiasutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
11) omafinantseering on toetuse saaja rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või projektis osaleva isiku tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks.

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 5. Meetme raames toetatavad tegevused

Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
1) teadmiste- ja tehnoloogiasiirdega seotud põhitegevuste elluviimine teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimise raames;
2) eriprojektide ettevalmistamine ja elluviimine.

§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Meetme raames on abikõlblikud kulud, mis on abikõlblikud vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale.

(2) Meetme raames on abikõlblikud järgmised §-s 5 nimetatud tegevustega seotud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele:
1) projekti elluviivate töötajate personalikulud;
2) projekti elluviivate töötajate lähetustega seotud majutus- ja transpordikulud ning päevarahad vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord»;
3) projekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku teavitamise ja selle teabe levitamise kulud;
4) kulud sisseostetud uuringutele, tehnilisele teabele, sisseostetud või litsentseeritud patentidele ning kulud projekti elluviimisega otseselt seotud konsultatsioonidele ja muudele sarnastele teenustele;
5) projekti käigus tekkinud kulud, mis on seotud intellektuaalomandile esmakaitse taotlemise ja selle kaitse hoidmisega;
6) projekti rakendamisega lisandunud rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaksud;
7) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud;
8) «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu.

(3) Lisaks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) üldkulud;
2) esinduskulud ja kingitused;
3) erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks;
4) mitterahalised sissemaksed;
5) kinnisasja soetamise kulud;
6) mootorsõiduki ostmise, rentimise või liisimise kulud;
7) kontoritehnika ja mööbli ostmise ja liisimise kulud;
8) rendi- ja üürikulud;
9) seadme ostmise kulud;
10) kulud, mis on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi toetustest hüvitatud;
11) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud.

(4) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

(5) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

(6) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omavate isikute ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud.

(7) Kulu tekkimise hetkeks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva.

(8) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.

(9) Juhul kui sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ei ole taotlejal õigust taotleda juba tehtud kulutuste hüvitamist sihtasutuse poolt.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti kulude ja tegevuste abikõlblikkuse periood algab taotluse sihtasutuses registreerimise hetkest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast tähtajast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal, kuid mitte hiljem kui 30. juuni 2015. a.

(2) Meetme raames toetatava baasfinantseerimise projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud. Eriprojektide perioodi kestusele piiranguid ei seata.

(3) 2008. a baasfinantseerimise toetuse taotlusvooru puhul on projekti kulude abikõlblikkuse perioodi alguseks tagasiulatuvalt 1. veebruar 2008. a.

(4) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud taotletava projekti kestuse jooksul ja 90 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et tegevused on toimunud abikõlblikkuse perioodil ja mitte hiljem kui 30. juunil 2015. a.

(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti perioodi pikendamist §-s 22 sätestatud korras, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed asjaolud ja tingimusel, et projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2015. aasta 30. juuniks. Kui projekti perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

§ 8. Toetuse piirmäärad, tingimused ja omafinantseering

(1) Baasfinantseerimiseks taotletava toetuse määr on kuni 100% abikõlblikest kuludest. Erandina on toetuse määr aastatel 2008–2010 mitte vähem kui 80% aastas perioodi 2004–2006 Spinno programmi raames taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse mahust, mis on arvestuslikult ette nähtud aastateks 2006–2007, kuid mitte rohkem kui 10 miljonit krooni ühe projekti kohta.

(2) Eriprojektide toetuse määr on kuni 75% abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu määr on vähemalt 25% abikõlblikest kuludest.

(3) Projekti omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei finantseerita.

(4) Kui projekti finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi projekti eelpool nimetatud vahenditest finantseerimise osakaal ületada käesolevas paragrahvis sätestatud finantseerimise piirmäärasid.

3. peatükk
BAASFINANTSEERIMISE MAHU MÄÄRAMISE TINGIMUSED

§ 9. Baasfinantseerimise kogumahu jaotus

Baasfinantseerimise jaotuse baasfinantseerimise toetuse taotlejatele kinnitab sihtasutuse juhatus oma otsusega, arvestades § 8 lõikes 1 toodud määrasid.

§ 10. Baasfinantseerimise mahu määramise kriteeriumid

(1) Baasfinantseerimise mahust 55% eraldatakse proportsionaalselt baasfinantseerimise toetuse taotleja eelneva kalendriaasta tulemiaruandes kajastatud tekkepõhiste tuludega (teadus- ja arendustegevuse lepingud, tulud litsentside müügist ja patentidest, tulu testimis- ja analüüsiteenustelt, tulu koolitusest ja täiendõppest, mille alusel ei anta ainepunkte, tulu konsultatsiooniteenustelt), mille puhul on üheselt tuvastatav tulude seos teadus- ja arendustegevuse ja finantsdokumentidega.

(2) Baasfinantseerimise mahust 20% eraldatakse proportsionaalselt baasfinantseerimise toetuse taotleja teadus- ja arendustöötajate arvuga täistööaja ekvivalendi alusel.

(3) Baasfinantseerimise mahust 15% eraldatakse proportsionaalselt baasfinantseerimise toetuse taotleja poolt ettevõtlus-, avaliku ja mittetulundussektori partneritega sõlmitud lepingute arvuga.

(4) Baasfinantseerimise mahust 10% eraldatakse proportsionaalselt baasfinantseerimise toetuse taotleja teadmiste- ja tehnoloogiasiirde töötajate arvuga täistööaja ekvivalendi alusel.

§ 11. Baasfinantseerimise mahu määramise alusandmed

(1) Baasfinantseerimise toetuse taotleja esitab baasfinantseerimise mahu määramise alusandmeid sihtasutusele või tema poolt selleks volitatud juriidilisele isikule või asutusele vastavalt sihtasutuse või tema poolt selleks volitatud juriidilise isiku või asutuse poolt määratud tähtpäevaks. Toetuse taotlejad toovad koondandmetes eraldi välja andmed baasfinantseerimise subjektideks olevate teadus- ja arendusasutuste kohta.

(2) Lõikes 1 nimetatud alusandmed esitatakse elektrooniliselt elektroonilist töötlemist võimaldavas vormis vastavalt sihtasutuse või tema poolt selleks volitatud juriidilise isiku või asutuse poolt kinnitatud vormile.

(3) Lõikes 1 nimetatud alusandmete kogumist korraldab sihtasutus või tema poolt selleks volitatud juriidiline isik või asutus.

(4) Sihtasutusel või tema poolt selleks volitatud juriidilisel isikul või asutusel on õigus kontrollida esitatavate andmete õigsust. Valeandmete esitamise korral vähendatakse järgmisel kalendriaastal baasfinantseerimise mahtu kahekordselt liigselt määratud baasfinantseerimise ulatuses.

4. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE

§ 12. Toetuse taotlemine

(1) Meetme raames saab toetust taotleda tähtajaliste taotlusvoorude raames.

(2) Taotlusvoorude korraldamise vajaduse, taotlusvoorude eelarve ja toetuse liigi otsustab sihtasutus kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest, taotlusvooru eelarvest ja tähtpäevadest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.

(4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.

(5) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

§ 13. Nõuded taotlejale

(1) Toetuse taotlejaks võib olla:
1) teadusasutus (välja arvatud ülikooli struktuuriüksus) või
2) rakenduskõrgkool.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlejal ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
2) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele.

(3) Juhul kui taotleja on varem sihtasutuselt saanud toetust «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras või muudest riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.

§ 14. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud:
1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajaks;
2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
3) teavitama viivitamata sihtasutust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
4) tõendama sihtasutuse nõudmisel meetme tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu;
5) esitama sihtasutuse esimesel nõudmisel Maksu- ja Tolliameti tõendi maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatamise kohta, mis ei ole väljastatud varem kui 10 tööpäeva alates taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäevast;
6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 15. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme eesmärkidele.

(2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis;
2) toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele;
3) taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 8 sätestatud maksimaalset toetusmäära ega toetuse piirsummat;
4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
5) taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või omakäelise allkirjaga paberkandjal taotlusel.

(3) Taotluses sisalduv projekt peab vastama järgmistele nõuetele:
1) projekti tegevused lõpetatakse projekti perioodil, kuid mitte hiljem kui 30. juunil 2015. aastal;
2) projekti eelarve sisaldab nõutavat omafinantseeringut.

(4) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) üldandmed taotleja kohta;
2) andmed taotleja seisukohast oluliste teadmiste- ja tehnoloogiasiirde kui valdkonna strateegiliste rahvusvaheliste arengusuundumuste ning projekti neile vastavuse kohta;
3) andmed taotleja teadmiste- ja tehnoloogiasiirde valdkonna strateegiliste eesmärkide kohta ning nende vastavuse kohta taotleja õppe- ning teadus- ja arendustööga seotud eesmärkidele;
4) andmed projekti eesmärkide, tulemuste ja mõju kohta seoses taotleja teadmiste- ja tehnoloogiasiirde valdkonna strateegiliste eesmärkidega;
5) projekti raames elluviidavate tegevuste üldkirjeldust koos mõõdetavate tulemustega, sealhulgas nende vastavust taotleja poolt määratletud sihtrühmade poolsele nõudlusele;
6) andmed projekti raames asetleidva koostöö, selle põhjendatuse ja sisu kohta;
7) andmed projekti juhtimisstruktuuride ja -protsesside ning projekti tulemuste hindamise ja riskide maandamise viiside kohta;
8) andmed projekti jätkusuutlikkuse kohta;
9) baasfinantseerimise toetuse taotlejal andmed taotleja baasfinantseerimise mahu määramise alusandmete kohta;
10) andmed taotletava toetuse suuruse kohta;
11) andmed taotleja tulu kohta taotleja loodud intellektuaalomandi kommertsialiseerimisest ja lepingulistest töödest ettevõtetele ning taotleja spin-off ettevõtete arvu kohta ning prognoose nende tulemusnäitajate lõikes alates projekti alustamise aastast kuni projekti lõpetamise aastani;
12) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

(5) Lisaks taotlusele peab taotleja esitama taotluse lisadena:
1) kulude arvestuspõhimõtted;
2) projekti elluviivate isikute elulookirjeldused;
3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

5. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 16. Taotluse menetlemine

(1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

(2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 35 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada kuni 15 tööpäeva, kui on tekkinud vajadus täiendava ekspertiisi järele.

(4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise jooksva aasta eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

(5) Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse otsusega, kui meetme rahastamise jooksva aasta eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

§ 17. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega.

(2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

(3) Juhul kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi või puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(4) Sihtasutusel on õigus teha ettepanek taotluse täiendamiseks või taotlust hindavate ekspertide küsimustele vastamiseks, mis võib muuhulgas hõlmata §-s 15 nimetatud dokumentide täiendamist. Taotluse täiendamiseks või ekspertide küsimustele vastamiseks antakse taotlejale kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(5) Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõigetes 3 ja 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 18. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 13 taotlejale esitatud nõuded.

(3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 19. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Menetlusse võetud taotluse vastavust kontrollib sihtasutus.

(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuded.

(3) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 17 lõigete 3 ja 4 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
4) taotleja ei ole § 17 lõigete 3 ja 4 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

(4) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 20. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastava koosseisu peab sihtasutus eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega.

(2) Taotluste hindamisjuhend ja valiku- või hindamiskomisjoni koosseis tehakse kättesaadavaks sihtasutuse veebilehel.

(3) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis käesolevas paragrahvis toodud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2 ja mille hindamisel ei ole ühtegi hindamiskriteeriumitest hinnatud hindega 0.

(4) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(5) Taotluse hindamiskriteeriumid ning nende osakaalud on järgmised:
1) taotleja teadmiste- ja tehnoloogiasiirde strateegilise planeerimise kvaliteet, teadmiste- ja tehnoloogiasiirde strateegiliste eesmärkide haakuvus taotleja teadus- ja arendustegevuse strateegiaga ning teadus- ja õppetöö eesmärkidega ning projekti mõju taotleja teadmiste- ja tehnoloogiasiirde strateegiliste eesmärkide saavutamisele (30% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti aluseks oleva taotleja teadus- ja arendustegevuse strateegiadokumendis sisalduvate teadmiste- ja tehnoloogiasiirde strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide põhjendatust, nende kvaliteeti ning sidusust esitatud projektiga, tasakaalustatust taotleja teadus- ja arendustegevuse ja õppetööga ning seotust riiklike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni prioriteetidega;
2) projekti kvaliteet (20% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti vastavust teadmiste- ja tehnoloogiasiirde valdkondlikele rahvusvahelistele arengutele, projekti raames kavandatud tegevuste fokusseeritust, läbimõeldust ja vastavust taotleja potentsiaalile ning senistele saavutustele teadmiste- ja tehnoloogiasiirde vallas ning taotleja poolt tuvastatud sihtrühma(de) vajadustele taotleja poolt pakutavate teadmiste- ja tehnoloogiasiirde tegevuste järele (st turuinfo olemasolu ja sellega arvestamine), projekti raames kavandatava koostöö (sh taotlejasisese, asutustevahelise, taotleja ja ettevõtete vahelise ning rahvusvahelise) sisu, ulatust ja kvaliteeti ning projekti mõju koostöö soodustamisele;
3) projekti mõju (20% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti prognoositavate tulemuste ulatust ja kvaliteeti, projekti otsest ja kaudset mõju taotleja teadmiste- ja tehnoloogiasiirde teenuste kvaliteedile, mahule, professionaalsusele ja tulususele, taotleja teadus- ja arendustegevusele, õppetööle ning teadmiste- ja tehnoloogiasiirde valdkondlikule arengule Eesti majanduses ja ühiskonnas tervikuna;
4) taotleja võimekus püstitatud eesmärke saavutada (15% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti elluviivate töötajate erialast kogemust ja staaži projekti tegevusvaldkonnas ning projekti mõju nende pädevuse tõstmisele;
5) projekti jätkusuutlikkus (15% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti kuluefektiivsust ehk projekti tegevuste, tulemuste ja mõju vastavust toetuse mahule, kulude struktuuri põhjendatust ja realistlikkust, taotleja rahavoo prognoosi.

§ 21. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.

(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega, teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:
1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi;
2) meetme jooksva aasta eelarves avaneb vabasid vahendeid;
3) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;
4) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne.

(5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja;
2) toetuse suurus;
3) omafinantseeringu määr;
4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;
5) projekti elluviimise tingimused;
6) aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord;
7) toetuse väljamaksmise tingimused.

(6) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale või taotlejale väljastusteatega tähtkirjaga.

§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

(2) Toetuse saaja on kohustatud viivitamata taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui soovitakse:
1) muuta projekti tegevusi, mille tulemusel muutub projekti eelarves vastava konkreetse eelarverea summa rohkem kui 20% või 100 000 Eesti krooni;
2) muuta projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva vastavalt § 7 lõikes 5 sätestatud juhul, kuid mitte kauemaks kui 30. juuni 2015. a;
3) muuta projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke.

(3) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme eesmärkidele.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud;
5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 30. juuniks;
6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

§ 23. Vaidemenetlus

Sihtasutuse toimingu või otsuse peale esitakse vaie rakendusasutusele vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 34 lõikele 3. Vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

6. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEGEMISE TINGIMUSED JA KORD

§ 24. Toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord

(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale (edaspidi väljamaksete kord) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

(2) Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks tasutud kuludokumentide alusel on:
1) projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude teostamine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides);
2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine sihtasutusele;
3) toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine sihtasutuse poolt.

(3) Vastavalt väljamaksete korrale on toetuse väljamakse taotlejale lubatud ka osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või riigiasutusele riigihanke raames sõlmitud lepingu alusel väljamaksena töövõtjale. Väljamakse teostatakse sellisel juhul toetuse saaja poolt esitatud väljamakse taotluse, hankelepingu ja nõutud tasumata või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel.

(4) Väljamakse teostamiseks tasutud kuludokumentide alusel esitab toetuse saaja sihtasutusele väljamakse taotluse koos sihtasutuse poolt nõutud dokumentidega.

(5) Väljamakse teostamiseks osaliselt tasutud kuludokumentide alusel tasub toetuse saaja väljamakse taotluse abikõlblikust kogusummast minimaalselt omafinantseeringu osa ning esitab sihtasutusele väljamakse taotluse ja sihtasutuse poolt nõutud dokumendid.

(6) Pärast toetuse saamist tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab sihtasutusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Personalikulu korral esitatakse tasumist tõendavad dokumendid sihtasutusele seitsme tööpäeva jooksul pärast tasu väljamaksmist ning sellega kaasnevate maksude osas seitsme tööpäeva jooksul pärast maksude tasumist.

(7) Enne uut väljamakse taotluse esitamist peavad lõikes 6 esitatud nõuded olema täidetud või vastasel juhul võib sihtasutus keelduda edaspidi toetuse saajale toetuse välja maksmisest.

(8) Toetuse väljamakseid teostatakse taotlejale mitte sagedamini kui üks kord kvartalis.

(9) Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel saadud toetust peab kasutama vaid väljamakse taotluses toodud abikõlblike kulude katmiseks. Kui toetuse saaja ei esita sihtasutusele tasumist tõendavaid dokumente ettenähtud ajal, võib sihtasutus nõuda «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 26 sätestatud korras toetuse saajalt toetuse tagasi.

(10) Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, saatelehed, tööde vastuvõtu aktid ja lepingud. Kulude asjakohasust tõendavateks dokumentideks on muuhulgas kirjalikud tööd, tööde vastuvõtu aktid, omahinna kalkulatsioonid ja fotod teavitamiskohustuse täitmise tõendamiseks.

(11) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus omafinantseeringut tõendavate dokumentide ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele.

(12) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja eesmärkidele;
3) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud;
4) tagasimaksmisele kuuluvad kohustused sihtasutuse ees ei ole täidetud.

§ 25. Aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid

(1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 12 kuud.

(2) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kolme aasta jooksul alates projekti lõppemisest.

(3) Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgsed aruanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga.

(4) Projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule ja sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel.

7. peatükk
TOETUSE SAAJA JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 26. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
3) teavitama sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 28 sätestatule;
6) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
7) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
8) tagama, et toetuse saaja ning projekti toetava partneri või partnerite raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
9) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a;
10) säilitama toetust saanud asutuses ja projekti teostamise kohas ning kasutama sihtotstarbeliselt toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, kasutades mõistlikkuse printsiipi. Eelpool sätestatud reegel lubab nimetatud viie aasta ja projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul asendada aparaate või seadmeid, mis on amortiseerunud või kiirete tehnoloogiliste muutuste tõttu aegunud, tingimusel, et toetust saanud asutuses säilib projekti teostamine miinimumperioodi jooksul;
11) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
12) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
13) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
14) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
15) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduse» kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes. Kui toetuse saaja ei ole hankija «Riigihangete seaduse» tähenduses, siis järgima «Riigihangete seaduse» sätestatud põhimõtteid;
16) näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat;
17) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
18) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti menetluse alustamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
19) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
20) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 27. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:
1) muuta taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust sihtasutusele esitamata kuid sihtasutus eelnevalt neist muudatustest teavitades, juhul, kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt mitte rohkem kui 20% või vähem kui 100 000 Eesti krooni ja projektiga ettenähtud eesmärgid ja tegevused ei muutu;
2) saada sihtasutuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses nimetatud kohustuste täitmisega.

§ 28. Sihtasutuse kohustused

Sihtasutus on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
2) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
3) läbi vaatama väljamakse taotlused hiljemalt 21 tööpäeva jooksul. Väljamaksete muudatuse taotlus rahuldatakse olemaoleva taotluse rahuldamise otsuse muutmisega;
4) heaks kiitma või tagasi lükkama §-s 25 nimetatud aruanded hiljemalt 42 tööpäeva jooksul nende laekumisest. Sihtasutus on kohustatud viivitamata teavitama toetuse saajat §-s 25 nimetatud aruannete ja §-s 24 nimetatud väljamakse taotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
5) tegema pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa, projekti kogumaht, projekti eesmärk ja projekti ajaline kestus;
6) mitte avaldama vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõikele 6 taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja arvatud punktis 5 nimetatud informatsioon) ega dokumente;
7) säilitama taotluse ja projektidega seotud dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a.

§ 29. Sihtasutuse õigused

Sihtasutusel on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;
2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) vähendada toetuse suurust, kui esitatud aruandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevusi või eelarve alakasutus on suurem kui 20%;
5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
6) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
7) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
8) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
9) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
10) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

Minister Juhan PARTS

Kantsler Marika PRISKE