Meetme "Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine" tingimused ja investeeringutoetuste kava koostamise kord
Vastu võetud 28.05.2008 nr 4
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 4 «Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng» meetme «Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine» (edaspidi meede) raames investeeringute kava koostamise kord ning antava struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused ja kord.
(2) Meedet rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
ehitustöö – ehitamine «Ehitusseaduse» § 2 lõike 6
tähenduses;
2) ehituslik projekteerimine –
projekteerimine «Ehitusseaduse» § 2 lõike 4 tähenduses;
3)
kaasfinantseerija – teine projektis osalev kohaliku omavalitsuse
üksus või muu avalik-õiguslik isik, riigiasutus, samuti
mittetulundusühing või sihtasutus või avaliku sektori valitseva mõju all
olev äriühing, kes panustab projekti rahaliselt abikõlbliku
omafinantseeringu katmisel;
4) külastaja – isik, kes
külastab väljaspool oma igapäevast keskkonda asuvat piirkonda seal
ööbides (turist) või seal ööbimata;
5) piirkond
– ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium, samuti külade
kogum, linnaosa või linnaosade kogum, mida iseloomustab ühtse keskuse
olemasolu või sarnased sotsiaal-majanduslikud või kultuurilised
tingimused;
6) piirkondade konkurentsivõime – piirkondade
võime luua eeldusi jätkusuutlike töökohtade pakkumiseks, elujõuliste
ettevõtete tekkeks ning erainvesteeringute kaasamiseks, samuti võime
luua eeldusi piirkonna elanike arvu stabiliseerimiseks või kasvuks ja
külastajate arvu suurendamiseks.
§ 3. Meetme rakendusasutus ja -üksus
(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Siseministeerium.
(2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS).
§ 4. Meetme eesmärk
Meetme üldiseks eesmärgiks on tõsta Eesti kui turismi sihtkoha ja
piirkondade rahvusvahelist konkurentsivõimet, muutes piirkonnad
atraktiivsemaks külastajate, investorite ja kvalifitseeritud tööjõu
jaoks. Meetme spetsiifilisteks eesmärkideks on:
1) Eesti kui
reisisihi atraktiivsuse suurendamine, arendades välja külastajatele,
sealhulgas teistest riikidest saabuvatele külastajatele, huvipakkuvad
kultuuri- ja turismiobjektid;
2) Eestis viibivate teistest riikidest
saabunud külastajate külastusaja pikendamine;
3) Eesti kui
kultuuriturismi sihtmaa tuntuse tõstmine ja eesti kultuuri- ja
ajaloopärandi tutvustamine;
4) atraktiivsem ja
konkurentsivõimelisem kohalik külastuskeskkond.
2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse investeeringuid suuremahuliste, Eesti kui turismi sihtmaa konkurentsivõimet ja tuntust tõstvate kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamiseks, mille abil luuakse eeldusi külastajate hulga suurenemisele Eestis ning külastusaja pikenemisele.
(2) Meetme raames toetatakse objekte, mis on suutelised osutama kvaliteetset teenust suurusjärgus 1000 külastajale ööpäevas, arvestades erinevate sihtgruppide, sh teistest riikidest saabuvate külastajate, vajadusi.
(3) Meetme raames on abikõlblikeks tegevusteks lõikes 1 sätestatud
objektide:
1) väljaarendamisega seotud ehitustööd ja kinnisasja
ostmine;
2) tugiinfrastruktuuri arendamine (parkimiskohad,
juurdepääsuteed ja rajad, sanitaar- ja jäätmehooldustingimused,
infotahvlid ja -viidad jms);
3) ekspositsiooni loomine või
olemasoleva parendamine;
4) objekti funktsioonide täitmiseks vajaliku
mööbli ja sisseseade ost;
5) teostatavus- ja
tasuvusanalüüsi, toote kontseptsiooni ning turundusstrateegia koostamine;
6)
ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine, ehituslik
projekteerimine, muinsuskaitse eritingimuste koostamine, keskkonnamõjude
hindamine, omanikujärelevalve, ehitusprojekti juhtimine,
autorijärelevalve, ehitusprojektide ja ehitise ekspertiiside tegemine.
(4) Projektide raames on täiendavalt abikõlblikud järgmised projektide
eesmärke ja põhitegevusi toetavad tegevused (lähtuvalt projektile
lisatud turundusstrateegiast ja toote kontseptsioonist):
1)
piirkondlike koostöövõrgustike ja partnerluste (sh era- ja avaliku
sektori vaheliste) väljaarendamine (sh seminarid, ümarlauad);
2)
toote või teenuse kvaliteetsemale pakkumisele kaasa aitavate
objektispetsiifiliste koolituste korraldamine;
3) objekti
turundustegevused;
4) külastajatele suunatud objektispetsiifiliste
regulaarürituste käivitamine;
5) avalikuks kasutuseks
mõeldud internetiühenduse loomine.
(5) Lõike 4 punktides 1–3 sätestatud tegevuste kulud ei tohi kokku ületada 3% projekti abikõlblike kulude kogumahust.
(6) Meetme raames ei toetata järgmisi tegevusi:
1) üldise töö-
ja juhtimisalase täienduskoolituse läbiviimine, keeleõpe, töötajate
üldise haridustaseme tõstmisega seotud tasemekoolitus, praktika jm
objektispetsiifikaga otseselt mitteseotud koolitused;
2)
investeeringud, mille põhieesmärgiks on piirkonna elanikele suunatud
avalike teenuste osutamise tagamine (üldharidus, kohalikud kultuuri- ja
sporditeenused, sh klubiliseks ja kogukondlikuks tegevuseks mõeldud
ruumid, võimlad, staadionid, ujulad; tervishoiu- ja sotsiaalteenused, sh
hoolduskodud, lastekodud);
3) majutus- ja toitlustusvõimaluste ning
muude reeglina puhastulu saamisele orienteeritud teenuste
väljaarendamine;
4) investeeringud äriühingute, tulundusasutuste
või eraisikute omandisse või valdusesse kuuluvatesse objektidesse, v.a
kui nende osas on seatud hoonestusõigus kohaliku omavalitsuse üksuse,
sihtasutuse, mittetulundusühingu või riigiasutuse kasuks;
5)
tegevused, mille suhtes on toetus käsitletav riigiabina Euroopa Ühenduse
asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes.
§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Meetme raames on abikõlblikud need toetuse saaja või projekti elluviimisesse kaasatud teiste isikute kulud, mis on otseselt vajalikud § 5 lõigetes 1–4 nimetatud abikõlblike tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks (sh Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevad kohustused).
(2) Piiratud ulatuses on abikõlblikud järgnevad kulud:
1)
kinnisasja ostmise kulud, mis võivad moodustada maksimaalselt 10%
projekti abikõlblike kulude kogumahust. Kinnisasja ostmine peab olema
kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26
«Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-ga 9;
2)
projekti personali- ja üldkulud, mis võivad moodustada maksimaalselt 5%
projekti abikõlblike kulude kogumahust. Sellest on lubatud katta
taotleja projektiga seotud kommunaal-, side-, transpordikulu,
bürootarbed ja projektijuhtimisega seotud töötasud. Projekti personali-
ja üldkulud peavad põhinema projekti rakendamise tegelikel kuludel ning
olema arvestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26
«Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 3 lõikes 8
sätestatud nõuete kohaselt;
3) ehitusliku projekteerimise,
ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise,
muinsuskaitse eritingimuste koostamise, keskkonnamõjude hindamise ja
ehitusprojektide ekspertiiside kulud, mis võivad moodustada kuni 10%
projekti abikõlblike kulude kogumahust.
(3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) Vabariigi
Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse
määramise tingimused ja kord» §-s 15 nimetatud kulud;
2)
esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened);
3) kulu, mis on
varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi toetustest
hüvitatud;
4) muud abikõlblike tegevustega mitteseotud ning
projekti elluviimise seisukohalt põhjendamatud ja ebaolulised kulud.
(4) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik tõendada, et abikõlbliku kulu teinud isikul ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigus projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu muul moel. Kui selle osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna.
(5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» § 8 mõistes seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast.
§ 7. Abikõlblikkuse periood
(1) Meetme abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2007 kuni 31. august 2015.
(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks on üldjuhul taotluse registreerimise kuupäev või sellest hilisem kuupäev. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. august 2015.
(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks võib määrata taotluse registreerimise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2007. Enne taotluse registreerimist on lubatud läbi viia ainult ehitustööde jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiiside, keskkonnamõjude hindamise, muinsuskaitse eritingimuste koostamise või kinnisvara ostuga seotud tegevusi ja nendega seonduvaid kulusid.
§ 8. Toetuse ning omafinantseeringu määr
(1) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 50 000 000 krooni, toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 500 000 000 krooni.
(2) Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest.
(3) Omafinantseering peab kokku moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.
(4) Omafinantseeringuks loetakse toetuse saaja või kaasfinantseerija rahalist panust projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või kaasfinantseerija tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks.
(5) Abikõlblikuks kaasfinantseerija panuseks ei loeta füüsiliste isikute ja avaliku sektori valitseva mõju all mitteolevate äriühingute panust.
3. peatükk
TAOTLEJALE JA KAASFINANTSEERIJALE ESITATAVAD NÕUDED
§ 9. Taotlejale ja kaasfinantseerijale esitatavad nõuded
(1) Meetme raames saavad taotlejaks olla:
1) kohaliku omavalitsuse
üksused;
2) sihtasutused ja mittetulundusühingud;
3)
riigiasutused.
(2) Taotlejatele kehtivad järgmised üldnõuded:
1)
taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi
vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi
maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed
ettenähtud tähtajal ja summas;
2) taotlejal ei tohi olla
maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on
ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud ajakava
kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse
seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
3)
projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest
meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi
vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase
teabe;
4) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu
toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja
tingimustele;
5) taotlejal on projekti elluviimiseks piisavalt
kogemusi ja teadmisi;
6) kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse
üksus, peab tal olema kehtiv «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse»
§ 37 lõikele 3 vastav arengukava. Kohaliku omavalitsuse üksuste
ühisprojekti puhul peab kõigil kohaliku omavalitsuse üksustel olema
kehtiv arengukava;
7) taotleja peab olema projekti raames loodava,
väärindatava või soetatava eseme omanik või valdaja, või üks omanikest
või valdajatest. Mitut juriidilist isikut hõlmava ühisprojekti puhul
peab taotleja olema vähemalt ühe projekti raames rajatava või
renoveeritava objekti omanik. Riigi omandis oleva maa ja ehitiste puhul
peab olema kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi vahel sõlmitud
kokkulepe, kus on muuhulgas sätestatud kohustus tagada projekti raames
loodud, renoveeritud või korrastatud objekti säilimine ja kasutamine
projektis toodud otstarbel vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
(3) Kaasfinantseerija osas kohaldatakse lõike 2 punktides 1–4 toodud taotlejale kehtestatud sätteid.
4. peatükk
ÜLERIIGILISE TÄHTSUSEGA KULTUURI- JA TURISMIOBJEKTIDE
INVESTEERINGUTOETUSTE KAVA
§ 10. Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide investeeringutoetuste kava koostamine
(1) Meetmest toetuse taotlemise aluseks on üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide investeeringutoetuste kava (edaspidi investeeringute kava).
(2) Investeeringute kava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt.
(3) Investeeringute kava koostatakse ühtse nimekirjana perioodiks 2007–2013.
(4) Investeeringute kava koosneb §-s 9 nimetatud abikõlblike taotlejate §-st 5 tulenevaid abikõlblikke tegevusi sisaldavate projektide loetelust. Investeeringute kava koostatakse esitatud eeltaotluste hindamise tulemusena meetme eelarve mahu ulatuses. Investeeringute kavale lisatakse reservnimekiri kuni poole meetme eelarve mahu ulatuses.
(5) Investeeringute kava koostatakse nimekirjana, kus on nimetatud projektid koos maksimaalse toetussumma, minimaalse omafinantseeringumäära ja hinnangulise kogumaksumusega koos toetusvahendite jaotuse indikatiivse ajakavaga.
(6) Investeeringute kava koostamist korraldab Siseministeerium.
§ 11. Eeltaotluste esitamine
(1) Eeltaotlused projektide nimetamiseks investeeringute kavasse esitavad § 9 lõikes 1 nimetatud juriidilised isikud või riigiasutused vähemalt kahe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest Siseministeeriumile. Eeltaotluste esitamise tähtpäeva kinnitab regionaalminister.
(2) Siseministeerium teavitab § 9 lõikes 1 nimetatud abikõlblikke taotlejaid investeeringute kava koostamise algatamisest üleriigilise ajalehe ja Siseministeeriumi veebilehe kaudu.
(3) Eeltaotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni käesoleva määruse
lisas 1 toodud vormil:
1) projekti ajakava sh eeldatav tähtaeg
taotluse esitamiseks EAS-ile kvartaalse täpsusega;
2)
infomatsioon objekti olemasoleva või kavandatava omandisuhte kohta;
3)
objekti prioriteetsus;
4) projekti eesmärgid ja nende seos meetme
eesmärkidega;
5) projekti eeldatav mõju;
6) projekti
põhjendus ning projekti potentsiaalsed kasusaajad, sh objekti
sihtgruppide kirjeldus;
7) objekti ja kavandatavate tegevuste
kirjeldus;
8) projekti kavandatav maksumus (hinnangulised
abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud);
9) projekti
kavandatavad rahastamise allikad;
10) projekti valmisolek
elluviimiseks (sh valmisoleku saavutamiseks vajalikud tegevused koos
orienteeruva ajakavaga).
(4) Eeltaotlusele tuleb lisada ehituslik projektdokumentatsioon eskiisprojekti staadiumis (EVS 2002 «Hoone projekt» kirjeldatud mahus) või olemasolu korral detailsem projektdokumentatsioon.
§ 12. Eeltaotluste menetlemine ja hindamine
(1) Siseministeerium koostöös EAS-iga viib läbi esitatud eeltaotlustes kirjeldatud projektide abikõlblikkuse kontrolli, küsides vajadusel asjakohast lisainformatsiooni.
(2) Eeltaotlustes kirjeldatud projektide hindamiseks moodustab regionaalminister hindamiskomisjoni ja kinnitab projektide hindamise metoodika.
(3) Eeltaotluste hindamisel võetakse arvesse järgmisi valikukriteeriume:
1)
projekti prioriteetsus;
2) projekti eeldatav mõju meetme eesmärkide
saavutamisele;
3) projekti tulemuste eeldatav jätkusuutlikkus.
(4) Eeltaotlusi hinnatakse skaalal 0–4. Eelistusnimekiri moodustub hindamise tulemusena saadud koondhinnete alusel kahanevas järjekorras.
(5) Hindamise tulemusena moodustuva eelistusnimekirja alusel koostatakse investeeringute kava eelnõu, mis sisaldab ka reservobjekte. Kavasse võib lülitada objekte, mis on hindamise tulemusel saanud koondhindena vähemalt 2,5 hindepunkti.
(6) Investeeringute kava eelnõu kiidab heaks prioriteetse suuna seirekomisjon.
(7) Siseministeerium esitab prioriteetse suuna seirekomisjoni poolt heaks kiidetud investeeringute kava eelnõu kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.
(8) Taotlejad, kelle objektid on investeeringute kavas, sealhulgas reservobjektina, alustavad koostöös EAS-iga vajalikke ettevalmistustöid taotluse esitamiseks.
§ 13. Investeeringute kava muutmine
(1) Siseministeerium võib algatada investeeringute kava muutmise, kui selgub, et investeeringute kavas toodud projekti elluviimine ei ole kavas fikseeritud tingimustel võimalik või taotlus erineb oluliselt eeltaotlusest.
(2) Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku investeeringute kava muutmiseks, mille on eelnevalt heaks kiitnud prioriteetse suuna seirekomisjon.
5. peatükk
TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE,
TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED
§ 14. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotluste vastuvõtmist alustab EAS investeeringute kava jõustumisel. Sellekohase teate avaldab EAS oma kodulehel.
(2) Kui investeeringute kava projektide osas ilmnevad asjaolud, mille tõttu kavas märgitud tähtajast arvates ühe aasta jooksul taotlust EAS-ile ei esitata, peab taotleja esitama asjaolude ilmnemisel koheselt või kavas märgitud tähtpäevaks EAS-ile uue realistliku ajakava taotluse. Juhul kui taotleja nimetatud tähtpäevaks uut ajakava ei esita, võib Siseministeerium algatada investeeringute kava muutmise.
(3) Taotluse esitab investeeringute kavaga hõlmatud objekti omanik või valdaja arvestades investeeringute kavas toodud toetusvahendite jaotuse indikatiivset ajakava.
(4) Toetuse saamiseks esitatakse EAS-ile taotlus määruse lisas 2 toodud taotlusvormil. Taotluses sisalduv projekt peab vastama määruses sätestatud meetme eesmärkidele, käesoleva paragrahvi muudele nõuetele ja eeltaotlusele. Projektis sisalduvad tegevused peavad olema abikõlblikud vastavalt §-de 5 ja 6 nõuetele.
(5) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi dokumente:
1)
projekti kirjeldus;
2) projekti eelarve;
3) projekti ajakava;
4)
projekti omafinantseeringut tõendavad dokumendid;
5) taustainfo
taotlejast ja kaasfinantseerija(te)st (ei ole nõutud kohaliku
omavalitsuse üksuse ega riigiasutuse korral);
6)
projektimeeskonna liikmete elulookirjeldused (CV);
7) projektis
osalevate ekspertide nimekiri ja nende elulookirjeldused (CVd);
8)
analüüs projekti tasuvuse ja teostatavuse hindamiseks,
ekspositsiooniplaan ja turundusplaan;
9) võrreldav hinnakalkulatsioon
ja selle aluseks olev lähteülesanne või hankedokumentatsioon (sh
pakkumise kutse dokumendid, hankest osavõtnud ettevõtete
hinnapakkumised, eduka pakkuja valimise protokollid jms) või põhjendatud
juhtudel maksumuste põhjendused;
10) kinnitus, et taotleja tagab
projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilitamise ja avaliku
kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel
ja tingimustel vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning mitte sooritama selle vara osas
tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või
asutusele põhjendamatu eelisseisundi ega tehinguid, mille tulemusena
vara rendile andmisel teenib taotleja puhastulu;
11) projekti
aruannete esitamise graafik koos väljamaksete prognoosiga.
(6) Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb taotlusele lisada:
1)
projektis osalevate partnerorganisatsioonide vaheliste
koostöökokkulepete koopiad;
2) projekti elluviimiseks
vajalikud load, sh ehitusluba ja kooskõlastused;
3)
keskkonnamõjude hinnang vastavalt «Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele»;
4) hoonete puhul
ehituslik projektdokumentatsioon vastavalt «Ehitusseadusele» ja
põhiprojekti staadiumile vastavalt standardile EVS 811: 2006 ning
riiklike kultuurimälestiste puhul dokumentatsioon vastavalt
kultuuriministri 30. juuni 2003. a määruses nr 9 «Mälestise ja
muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise,
remondi ja ehitamise projektide koostamise ja neis eelnevate uuringute
tegemise tingimused ja kord ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise
kord» esitatud nõuetele;
5) rajatiste puhul ehitusprojekt
vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a
määruse nr 70 «Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale
ehitusprojektile» nõuetele ning riiklike kultuurimälestiste puhul
ehitusprojekt vastavalt kultuuriministri 30. juuni 2003. a määruse nr 9
«Mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise,
restaureerimise, remondi ja ehitamise projektide koostamise ja neis
eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord ning muinsuskaitse
eritingimuste koostamise kord» nõuetele;
6) dokumendid, mis
kinnitavad väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti
abikõlblikkuse perioodil ning vähemalt viie aasta jooksul, arvates
abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
7) ehitise ja
kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et nii ehitise
kui ka kasutatud varustuse osas ei ole vastavalt eelneva 10 ja 7 aasta
jooksul antud toetust Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabi
vahenditest vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse
nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 10 punktile 1, ning
atesteeritud kinnisvara hindaja poolt koostatud hindamisakt;
8) EAS-i
poolt täiendavalt nõutud dokumente ja informatsiooni.
(7) Taotlus esitatakse paberkandjal kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse lisaks elektrooniliselt taotlusvorm, projekt, projekti eelarve ja ajakava.
§ 15. Taotluse registreerimine, taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamine ning hindamine
(1) Taotlused võetakse menetlusse jooksvalt nende laekumise järjekorras.
(2) Taotlusi menetleb ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS.
(3) Kõik taotlused registreeritakse.
(4) Taotluse menetlemise aeg registreerimise hetkest on üldjuhul kuni 55 tööpäeva. Hiljemalt 55 tööpäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-il õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 25 tööpäeva võrra või taotluse menetlus peatada.
(5) EAS kontrollib taotluse ja taotleja vastavust §-des 5–9 esitatud nõuetele ja eeltaotlusele.
(6) Taotlus või taotleja ei ole vastav, kui esineb vähemalt üks
alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlejale või taotlusele
«Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 15 sätestatud või
määruses esitatud nõuded ei ole täidetud;
2)
taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui
taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt
otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele
vastavuse kontrolli;
4) taotleja ei ole lõike 8 alusel määratud
tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi;
(7) EAS-il on õigus nõuda puuduva informatsiooni esitamist või lisainformatsiooni. Taotlejal on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja ta on kohustatud võimaldama teostada taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli.
(8) Kui taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb.
(9) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab § 12 lõike 2 alusel moodustatud hindamiskomisjon, võttes aluseks regionaalministri poolt kooskõlastatud hindamismetoodika, võrreldes taotluste vastavust eeltaotluste ja nende hindamistulemustega.
(10) Taotlusi hinnatakse eraldi kahes hindamisblokis:
1) esimese
hindamisbloki hindamiskriteeriumiteks on projekti mõju meetme eesmärkide
saavutamisele ning projekti jätkusuutlikkus;
2) teise
hindamisbloki hindamiskriteeriumiteks on projekti ettevalmistuse
kvaliteet, eelarve põhjendatus ja kvaliteet ning projekti teostatavus ja
kindlustatus organisatsiooniliste ressurssidega.
(11) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 10 loetletud hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest eraldi mõlema hindamisbloki osas. Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui kummagi hindamisbloki hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,5.
(12) Taotluste osas, mis vastavalt lõikes 9 nimetatud hindamismetoodikale ei saa positiivset hinnangut, teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(13) Taotluste osas, mis ei saa positiivset hinnangut lõike 10 punktis 1 nimetatud hindamisblokis, võib § 12 lõikes 2 nimetatud hindamiskomisjon teha kooskõlastatult prioriteetse suuna seirekomisjoniga ettepaneku Vabariigi Valitsusele nimetatud projekti väljaarvamiseks investeeringukavast.
(14) Rahuldamisele kuuluvad hindamiskomisjoni ettepanekul taotlused, mille hindamise tulemused ületavad lõikes 11 sätestatud lävendi.
(15) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab EAS
eraldi otsuse. Otsuse vormid kooskõlastab EAS regionaalministriga.
Taotluse rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja taotluse rahuldamata
jätmise põhjused. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse
saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Taotluse
rahuldamise otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja;
2)
toetuse suurus Eesti kroonides;
3) omafinantseeringu minimaalne
suurus Eesti kroonides;
4) projekti abikõlblikkuse periood;
5)
toetuse saaja kohustused;
6) toetuse väljamaksmise tingimused;
7)
aruandluse esitamine;
8) toetuse tagasinõudmise alused.
(16) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist peab toetuse saaja EAS-ilt
taotlema järgmistel juhtudel:
1) kui muutub projekti eelarves
konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu
arvelt rohkem kui 10%;
2) kui kavandatakse taotluses sisalduva
projekti elluviimise tähtaja pikendamist, peatamist, tegevuste või
eesmärkide muutmist.
(2) Lõike 1 punktis 2 loetletud muudatused tuleb enne taotluse rahuldamise otsuse muutmist kooskõlastada Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
(3) Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmisest võib
EAS keelduda, kui:
1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja
eesmärkidega;
2) muudatused ei ole kooskõlas määruses esitatud
nõuetega;
3) otsuse muutmise korral ei oleks projekti
elluviimist võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
4)
otsuse muutmist ei võimalda meetme rahastamise eelarve;
5)
muudatused ei ole põhjendatud.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EAS üldjuhul 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse registreerimise hetkest. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-il õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb
vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) ilmneb
asjaolu, mille varasema teadmise korral ei oleks EAS taotluse
rahuldamise otsust teinud;
2) toetuse saaja ei ole taotluse
rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse
kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses
sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4)
projekti ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
5)
toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei
rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist
ettenähtud tingimustel jätkata;
6) toetuse saaja esitab
avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
§ 17. Vaide esitamine ja läbivaatamine
Otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetlus toimub vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 34.
§ 18. Suurprojektide Euroopa Komisjonile esitamise kord
(1) Nõuetele vastava suurprojekti toetuse kinnitamise taotluse (Komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 22.12.2006, lk 1–159) lisas XXI toodud vormil) esitab Siseministeerium Euroopa Komisjonile rahastamisotsuse tegemiseks. Koopia taotlusest esitatakse korraldusasutusele. Eeltaotuse esitaja või vastava haldusala ministeerium valmistab ette nõuetele vastavad vajalikud dokumendid suurprojekti toetuse kinnitamise taotluse esitamiseks ning esindab Eesti osapoolt läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga.
(2) Lõikes 1 nimetatud suurprojekti toetuse kinnitamise taotluse menetluse ajaks Euroopa Komisjoni poolt peatab EAS taotluse menetluse.
(3) Pärast Euroopa Komisjonilt rahastamisotsuse saamist teeb EAS taotluse rahuldamise otsuse vastavalt § 15 lõikele 14.
(4) Euroopa Komisjonilt rahastamisotsust mitte saanud suurprojekti kohta teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt § 15 lõikele 12.
6. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED,
TOETUSE SAAJA JA EAS-I ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 19. Toetuse väljamaksete teostamise tingimused
(1) Toetus makstakse välja toetuse saajale.
(2) Toetuse väljamaksmisel lähtutakse toetuse ja projekti maksumuse suhtest, kusjuures väljamakstava toetuse summa ei või ületada rahuldamise otsuses toodud toetuse summat.
(3) Toetuse saaja esitab EAS-ile toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi väljamakse taotlus), toetuse saaja allkirjaõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopia ning maksete toimumist tõendavate dokumentide koopiad.
(4) Väljamakseid teostatakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatud korras pärast projekti vahe- või lõpparuande heakskiitmist EAS-i poolt vastavalt aruandele lisatud väljamakse taotluses kajastatud ja tõendatud tegelikele abikõlblikele kuludele.
(5) Väljamakseid tasumata kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 6 lõikes 1 nimetatud toetuse saajate puhul ja rahandusministri määruses sätestatud korras.
(6) Väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 6 lõigetes 2, 3 ja 5–9 sätestatud korras.
(7) Toetuse saaja võib esitada väljamakse taotluse iga kolme kuu järel või harvem.
(8) EAS menetleb väljamakse taotlust hiljemalt 16 tööpäeva jooksul pärast toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande heakskiitmist EAS-i poolt ja toetuse saajalt väljamakse taotluse saamist. Toetuse väljamakse toetuse saajale tehakse korrektsete andmete korral 5. tööpäeval pärast EAS-i poolse väljamakse taotluse kontrolli lõppu, vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord».
(9) EAS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise
otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamaksete taotlus või
kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) taotletakse
toetust mitteabikõlblike kulude katteks;
3) projekt on seotud
tagasimaksega kuni tagasinõutava summa tasumiseni.
§ 20. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama taotluses ja taotluse
rahuldamise otsuses ettenähtud omafinantseeringu;
2) kasutama
toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
3)
tagastama EAS-ile toetuse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse»
§ 26 lõikes 1 toodud juhtudel või kui EAS nõuab seda vastavalt nimetatud
seaduse § 26 lõikes 2 toodud juhtudel;
4) esitama
EAS-i poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud
informatsiooni ja aruanded;
5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust
toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja
raamatupidamises peavad toetatava projekti kulud ja neid kajastavad
kulu- ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu-
ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
6) taotlema EAS-ilt
nõusolekut muudatusteks, kui muutub projekti eelarves konkreetsele
tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt
rohkem kui 10%;
7) taotlema EAS-ilt nõusolekut taotluses
sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamiseks, peatamiseks,
tegevuste või eesmärkide muutmiseks;
8) viivitamata
kirjalikult teavitama EAS-i Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari. 2007. a
määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude
abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»
§-s 11 kirjeldatud tulu saamisest;
9) võimaldama teostada
järelevalvetoiminguid või auditit ning omafinantseeringu kasutamist
kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja
teostatud tööde osas, sh võimaldama kontrollijal juurdepääsu ruumidesse
ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul
moel kasutab;
10) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja
dokumendid viie tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest;
11)
osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks
igakülgset abi;
12) täitma kõik järelevalvetoimingute ja
auditite tulemusena tehtud ettekirjutused;
13) esitama EAS-ile
vajalikud andmed toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks;
14)
«Riigihangete seaduse» subjektina järgima hangete läbiviimisel
«Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
15)
näitama EAS-i poolt etteantud viisil toetuse kasutamisel, et tegemist on
struktuuritoetusega;
16) säilitama taotluse, toetuse ja projekti
teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali vastavalt «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 5;
17)
viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i kõigist esitatud andmetes
toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada
toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sh nime, aadressi ja
põhimäärusest, põhikirjast tulenevate või volitatud esindajate
muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või
likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jne ka siis, kui
eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või
avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
18) viivitamatult
kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise käigus ilmnenud
projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning
projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
19)
viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise baasiks
oleva majandusüksuse või terviklikuks üksuseks oleva majandusüksuse osa
ja nendesse kuuluvate asjade või õiguste üleandmise otsuse
vastuvõtmisest;
20) tagama projekti tulemusena loodud või
soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse
rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viie
aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest,
ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud
aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
21)
kooskõlastama EAS-iga toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste
üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara
sihtotstarbelise kasutuse eest;
22) tagama § 14 lõike 6 punktis 1
nimetatud koostöökokkuleppe ning muude asjakohaste korraldustega
punktides 1, 2, 5, 8–11 ja 13–20 pandud kohustuste täitmise projekti
elluviimisesse kaasatud partneri(te) poolt; (õ)22.05.2009
14:50
23) maksma rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse
tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks tagasi;
24)
täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 21. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) muuta taotluse rahuldamise või
osalise rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi
ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust EAS-ile esitamata,
juhul kui väheneb projekti eelarve ning projektis ettenähtud eesmärgid
ja tegevuste maht ei muutu või kui muutub projekti eelarves konkreetsele
tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt mitte
rohkem kui 10% ja projekti ettenähtud eesmärgid ja tegevused ei muutu.
Sel juhul tuleb EAS-i eelnevalt muudatustest teavitada;
2) saada
EAS-ilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud §-s 20 nimetatud
kohustuste täitmisega.
§ 22. EAS-i kohustused
EAS on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased
juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
2) teavitama
toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates
õigusaktides tehtud muudatustest;
3) läbi vaatama § 16 lõike 1
punktides 1 ja 2 nimetatud taotlused hiljemalt 16 tööpäeva jooksul.
Paragrahvi 20 punktides 6 ja 7 (v.a projekti elluviimise tähtaja
pikendamine) nimetatud muudatuste puhul on EAS enne otsuse langetamist
kohustatud küsima meetme komisjoni ettepanekut muudatuse rahuldamise või
mitterahuldamise kohta. Muudatustaotlus rahuldatakse olemaoleva taotluse
rahuldamise otsuse muutmisega;
4) heaks kiitma või tagasi lükkama
§ 20 punktis 4 nimetatud aruanded hiljemalt 21 tööpäeva jooksul nende
laekumisest. EAS on kohustatud viivitamatult teavitama toetuse saajat
§ 20 punktis 4 nimetatud aruannete ja § 19 lõigetes 8 ja 9 nimetatud
väljamakse taotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
5)
pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel
kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, toetust
saava projekti nimi, toetuse summa, projekti kogumaht, projekti
eesmärgid ja tegevused ning projekti ajaline kestus;
6)
vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse«§ 25 lõikele 6
mitte avaldama taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni
(välja arvatud punktis 5 nimetatud informatsioon) ega dokumente.
7)
säilitama taotluse ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni
vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini.
§ 23. EAS-i õigused
EAS-il on õigus:
1) teostada järelevalvetoiminguid või auditit
toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja
maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas;
2)
nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulude kohta
täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist;
3)
vähendada toetust, juhul kui omafinantseering väheneb alla projekti
eelarves või taotluse rahuldamise otsuses toodud määra;
4)
projekti eelneva etapi käigus tehtud toetuse kasutamise tingimustele
mittevastavate kulude võrra vähendada projekti järgneva etapi eest
väljamakstavat toetust;
5) nõuda toetus tagasi, kui ilmnevad
asjaolud, mille tõttu projekti läbiviimist või jätkamist ei saa pidada
otstarbekaks või see on võimatu või võib osutuda võimatuks;
6)
nõuda toetus tagasi, kui projekti teostamise ajal on toetuse saaja
andnud valeandmeid või varjanud andmeid;
7) tunnistada kehtetuks
taotluse rahuldamise otsus juhul, kui toetuse saaja ei ole projekti
tegevustega alustanud 63 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest või projekti
alguskuupäevast, kui see on hilisem;
8) nõuda toetus tagasi, kui
viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest
on rikutud § 20 punktide 19–21 tingimusi;
9)
nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on projektiga seotult rikkunud
muudes õigusaktides sätestatud kohustusi.
7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 24. Määruse rakendamine
Määrust rakendatakse alates 2007. aasta 1. jaanuarist.
| Minister Siim-Valmar KIISLER |
| Kantsler Märt KRAFT |
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.
Õiend
§ 20 punktis 22 teksti osa "§ 14 lõike 8 punktis 1" lugeda
õigeks sõnastuses "§ 14 lõike 6 punktis 1".
Alus:
"Riigi Teataja seaduse" § 17 lõige 31
punkt 2 ja Siseministeeriumi 8. mai 2009. aasta taotluskiri nr
2-4-5/3786.
Facebook
Twitter