Teksti suurus:

Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.06.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:07.02.2009
Avaldamismärge:

Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Vastu võetud 10.04.2008 nr 31
RTL 2008, 31, 454
jõustumine 20.04.2008

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

24.04.2008 nr 39 (RTL 2008, 34, 502) 1.05.2008

28.05.2008 nr 54 (RTL 2008, 46, 640) 9.06.2008

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 454 lõike 2, § 455 lõike 2 ja § 456 lõike 4 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava).

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) saamise nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, toetuse määr ja suurus ning abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded toetuse saajale, taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise alused ja kord, toetuse väljamaksmise kord ning taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord.

2. peatükk
TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS

§ 2. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Toetust võib taotleda komisjoni määruse (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 33–42), artikli 2 punkti b tähenduses mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi taotleja), kes on kantud äriregistrisse ning kes töötleb ja turustab Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas 1 nimetatud tooteid või mittepuidulisi metsasaadusi ning nimetatud toodete ja saadustega seotud tooteid ning on nimetatud toodete ja saaduste töötleja ja turustajana taotluse esitamise hetkeks tegutsenud vähemalt ühe aasta.

(2) Mittepuiduliste metsasaaduste töötlemise korral saab toetust taotleda üksnes mikroettevõtja.

(3) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) lõikes 1 nimetatud toodete ja saaduste töötlemisest ja turustamisest saadud müügitulu kas koos või eraldi moodustas taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal üle 50% taotleja kogu müügitulust, kui taotleja peab «Raamatupidamise seaduse» kohaselt tekkepõhist raamatupidamise arvestust, või taotleja kogu ettevõtlustulust, millest on maha arvatud tulu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest ja ettevõtlusega seotud toetused, kui taotleja peab «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust;

2) taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse lisas 2 toodud äriplaani tabelis 5 märgitud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kohta märgitud kohustuste summa omakapitali summaga, ei olnud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 2;

3) taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse lisas 2 toodud äriplaani tabelis 5 märgitud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kohta märgitud käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 1;

4) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt;

5) taotleja täidab toidu- ja söödaohutuse, looma- ja taimetervise, loomade heaolu, tarbijakaitse ning keskkonnanõudeid;

6) biokütust tootvale taotlejale on väljastatud biokütuse luba «Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses» sätestatud korras;

7) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama investeeringuobjekti kohta toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

8) kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peab tagasimaksmisele kuulunud summa olema tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;

9) taotleja eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

10) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust.

(4) Lõike 3 punktis 2 sätestatud võlakordaja võib olla suurem kui 2 taimekasvatussaaduste töötlemisega tegeleva taotleja puhul, kelle sätestatust suurem võlakordaja on tingitud tavapäraselt suurtest lühiajalistest kohustustest, mis moodustavad üle 50% taotleja kohustustest ja tulenevad tema tegevuseks vajaliku tooraine sesoonsest kokkuostmisest.

[RTL 2008, 34, 502 – jõust. 1.05.2008]

(5) Lõikes 4 sätestatud lühiajalised kohustused on taotleja puhul tavapäraselt suured, kui seda kinnitavad taotleja taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastale eelnenud kahe eelneva aasta majandusaasta aruanded.

[RTL 2008, 34, 502 – jõust. 1.05.2008]


§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Toetust võib taotleda järgmiste tegevuste kohta, kui investeeringuobjekt asub Eestis:

1) toiduainete ja sööda tootmiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmine, paigaldamine ja rakendamine;

2) toiduaine- ja söödatööstuse puhul lao- ja tootmishoone rekonstrueerimine «Ehitusseaduses» sätestatud tingimustel ja korras või renoveerimine (edaspidi põhjalik uuendamine);

3) puu- ja köögivilja- ning marjatööstuse puhul uue laohoone ehitamine «Ehitusseaduses» sätestatud tingimustel ja korras;

4) põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemiseks ja turustamiseks vajaliku tarkvara ning info- ja sidetehnoloogilise seadme ostmine, paigaldamine ja rakendamine;

5) puhastusseadme osaks oleva seadme ostmine, paigaldamine ja rakendamine ning puhastusseadme osaks oleva rajatise ehitamine ja rekonstrueerimine «Ehitusseaduses» sätestatud tingimustel ja korras;

6) toiduks või söödaks mittekasutatavate põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmine, paigaldamine ja rakendamine.

(2) Lõikes 1 nimetatud tegevusi ei toetata kalandus- ja tubakatoodete töötlemise ja turustamise korral.

(3) Lõikes 1 nimetatud tegevusi toetatakse alkoholi tootmise korral üksnes puuvilja- ja marjaveini ning piirituse puhul.

§ 4. Nõuded toetatavate tegevuste kohta

(1) Toetust võib taotleda § 3 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuste kohta taotleja, kelle ettevõte on tunnustatud «Toiduseaduse» või tunnustatud või registreeritud «Söödaseaduse» alusel ja korras ning kui kavandatava investeeringu eesmärk on:

1) toota kõrge müügi- ja ekspordivõime, kvaliteedi ning lisandväärtusega uusi toiduaineid;

2) rakendada toidukvaliteedikava;

3) tõsta toodangu lisandväärtust;

4) tõsta toodangu kvaliteeti ja tagada kvaliteedi stabiilsus;

5) tõsta tootmisjõudlust;

6) viia ettevõte vastavusse mahepõllumajandustoodete töötlemise nõuetega;

7) kasutada tõhusamalt ära tootmises tekkivaid selliseid tooteid, mis on tehnoloogiliselt seotud põhitoodete tootmisega, ning tootmisprotsessi käigus tekkinud jäätmeid, mis tehnoloogilise protsessi tulemusel või mingil muul põhjusel on kaotanud oma algsed tarbimisomadused.

(2) Toetust võib taotleda § 3 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse kohta, kui kavandatava investeeringu eesmärk on:

1) parandada kontrolli toodete kvaliteedi üle;

2) tagada toidu- või söödaohutus;

3) optimeerida kulusid;

4) parandada turundust.

(3) Toetust võib taotleda § 3 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuste kohta, kui kavandatava investeeringu eesmärk on:

1) toota kõrge müügi- ja ekspordivõime, kvaliteedi ning lisandväärtusega uusi toiduks või söödaks mittekasutatavaid tooteid põllumajandustoodetest ja mittepuidulistest metsasaadustest;

2) toota biokütust põllumajandustoodetest ja mittepuidulistest metsasaadustest, põllumajandus- ja mittepuidulisi metsasaadusi töötleva tööstuse tootmisjäätmetest ning võtta kasutusele taastuvenergia, biokütus ja tootmisprotsessi jääkenergia;

3) hoida kokku energiat ning säästa keskkonda.

(4) Investeeringuobjekt ja selle alune maa peavad olema taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

(5) Kavandatava investeeringu tegemist ei või alustada varem ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Paragrahvis 3 nimetatud toetatava tegevuse abikõlbliku kulu moodustab investeeringuobjekti maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud hinnapakkumise maksumusest, abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika maksumusest ja nendega kaasnevast tagastamatust käibemaksust.

(2) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

(3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) jaekaubandusega seotud kulud, mis tehakse otseselt jaekaubandust edendavate tegevuste elluviimiseks;

2) tasu taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;

3) veovahendi ja selle haagise ostmiseks tehtud kulutused, välja arvatud veovahendile paigaldatav seade, mille eripära tuleneb taotleja töödeldavast tootest;

4) sellise seadme ja tehnoloogilise liini ostmiseks tehtud kulutused, mida kasutatakse toetusega hõlmamata toodete töötlemiseks;

5) kulutused selliste toodete töötlemisvõimsuse suurendamisse, mille normaalse turuväljundi olemasolu ei ole võimalik tõendada;

6) standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendi, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise kulud;

7) kasutatud seadme ostmiseks tehtud kulutused juhul, kui seade on toodetud rohkem kui kolm aastat tagasi ning selle ostmiseks on kasutatud toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi ning nimetud seadme hind ületab selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast kõrgem;

8) lihtsale asendusinvesteeringule tehtud kulud pärast samalaadse põhivara kasuliku eluea lõppemist;

9) kulud, mis on seotud kapitalirendi lepingu sõlmimisega, intressiga, kindlustusega jms kuludega;

10) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale;

11) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale;

12) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel;

13) rendi-, kütuse-, palga-, koolitus-, side- ja transpordikulud ning muud üldkulud;

14) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu;

15) maa ja olemasoleva hoone ostmise ja rentimise kulud;

16) juriidilise konsultatsiooni ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutused ning teostatavusuuringu eest tehtud kulutused;

17) kulutused reklaamile;

18) notaritasu;

19) trahv, finantskaristus ja kohtukulud;

20) toreduslikud kulutused «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 63 tähenduses ja muud majanduslikult ebaotstarbekad kulud;

21) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud;

22) hoone lammutamisega seotud kulud, kui see ei ole kajastatud hinnapakkumises ja hoone lammutamine ei ole osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;

23) kulutused, mis on vastuolus komisjoni määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 1 lõike 2 punktiga a;

24) muud kulud, mis ei ole investeeringuobjektiga otseselt seotud;

25) muud kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumidega.

(4) Lõike 3 punktis 8 nimetatud lihtsaks asendusinvesteeringuks loetakse investeering, mille abil asendatakse olemasolev hoone või selle osa või seade või tehnoloogia uue ajakohastatud hoone või selle osa või seadme või tehnoloogiaga ilma tootmisvõimsust 25% võrra suurendamata või tootmise laadi või kasutatavat tehnoloogiat põhjalikult muutmata. Asendusinvesteeringuks ei loeta vähemalt 30 aasta vanuse hoone täielikku lammutamist ja asendamist ajakohastatud hoonega ega hoone põhjalikku uuendamist, kui tegevuse kulud moodustavad vähemalt 50% uue samaväärse hoone väärtusest. Asendusinvesteeringuks ei loeta ka üle kümne aasta vanuse seadme ja tehnoloogia asendamist uue seadme ja tehnoloogiaga.

(5) Lõikes 4 nimetatud tootmisvõimsuseks loetakse taotlejale kuuluvate sama liiki seadmete tootmisvõimsus kokku.

§ 6. Nõuded investeeringuobjekti hinnapakkumise kohta

(1) Kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 469 398 krooni, peab taotleja olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi investeeringuobjekti hinnapakkumine).

(2) Kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ei ületa 469 398 krooni või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, peab taotleja olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumise.

(3) Kui taotleja taotleb toetust hoone põhjalikuks uuendamiseks, peab taotleja investeeringuobjekti hinnapakkumine sisaldama ka uue samaväärse hoone ehitamise hinda.

(4) Kui taotleja taotleb toetust kasutatud seadme ostmiseks, peab investeeringuobjekti hinnapakkumine sisaldama ka uue samaväärse seadme hinda.

(5) Väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumine ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga.

(6) Investeeringuobjekti hinnapakkumisel peab iga tegevuse ja investeeringuobjekti hind olema eraldi välja toodud.

(7) Kui taotlejal ei ole võimalik saada nõutud arvu investeeringuobjekti hinnapakkumisi, lisatakse taotlusele sellekohane põhjendus.

(8) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.

§ 7. Toetuse määr ja suurus

(1) Toetust antakse kuni 50% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

(2) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta kolme aasta jooksul on 10 013 824 krooni ja kogu arengukava programmiperioodi jooksul 20 027 648 krooni.

(3) Samas tegevuskohas ja samal tegevusalal tegutsevad ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või «Konkurentsiseaduse» § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad loetakse üheks taotlejaks, kes saab taotleda toetust kokku lõikes 2 nimetatud piirmäära ulatuses.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE

§ 8. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks selleks ettenähtud tähtajal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) lisas 1 toodud vormi kohase avalduse ja lisas 2 toodud vormi kohase äriplaani ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus).

(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3) Dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi ärakirja esitamist.

§ 9. Nõuded taotluse kohta

(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIAle avalduse ja äriplaani ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on loetletud lõigetes 2–4.

(2) Taotleja esitab oma nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid:
1) taotleja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
2) kui äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmed on muutunud ning äriregister nimetatud kannet veel ei kajasta, siis ärakiri asjakohase organi koosoleku protokollist, mille alusel kanne registrisse tehakse, ja ärakiri nimetatud liikmete uuest nimekirjast;
3) mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga Veterinaar- ja Toiduameti õiend selle kohta, et taotleja suhtes ei ole toidu- ja söödaohutuse, looma- ja taimetervise ning loomade heaolu nõuete rikkumise eestajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päevani tehtud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutust, mis on jäetud tähtpäevaks täitmata, või taotleja suhtes ei ole eespool nimetatud ajavahemikus jõustunud süüdimõistvat süüteo otsust, ning kui taotleja ettevõte on tunnustatud «Toiduseaduse» või «Söödaseaduse» alusel ja korras, antakse nimetatud õiendis ka hinnang kavandatava investeeringuobjekti investeeringujärgse nõuetekohasuse kohta.

(3) Taotleja esitab raamatupidamise andmeid ja maksukohustuslasele esitatud nõuete täitmist tõendavad järgmised dokumendid:
1) taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande ärakiri, mis kajastab taotleja vähemalt kuue kuu tegevust, kui majandusaasta aruanne ei ole esitatud äriregistrisse;
2) kui taotleja kuulub kontserni, siis ka taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta konsolideeritud aruande ärakiri;
3) füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri või «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta raamatupidamisregistrite alusel koostatud koonddokument tulude ja kulude kohta, seejuures majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne või koonddokument tulude ja kulude kohta, mis kajastab taotleja tegevust vähemalt kuue kuu jooksul.

(4) Taotleja esitab kavandatava investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid:
1) kasutatud seadme ostmise korral seadme pakkuja kinnitus selle kohta, et seade vastab § 5 lõike 3 punktis 7 sätestatud nõuetele;
2) paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise ärakiri, § 6 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise ärakiri;
3) paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud juhul lisas 3 toodud vormi kohane hinnavõrdlustabel, kusjuures väljavalitud hinnapakkumine peab olema objektiivselt põhjendatud;
4) paragrahvi 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud hoone ning punktis 5 nimetatud puhastusseadme puhul ehitusloa ärakiri, kui ehitusluba on nõutav «Ehitusseaduse» kohaselt;
5) paragrahvi 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud hoone ning punktis 5 nimetatud puhastusseadme puhul ärakiri ehitusprojekti joonistest ehitise üldvaadete kohta koos ehitusprojekti seletuskirjaga, kui see on nõutav ehitusloa saamiseks;


6) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et ehitis, mida kavandatakse ehitada või põhjalikult uuendada, ja selle alune maa kuulub taotleja omandisse või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, ning ehitis, kuhu toetuse abil ostetav seade paigaldatakse või kus seda kasutatakse, kuulub taotleja omandisse või on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;

[RTL 2008, 46, 640 – jõust. 9.06.2008] – rakendatakse alates 5.05.2008


7) paragrahvi 3 lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 nimetatud tegevuste puhul kaasomaniku kirjalik nõusolek investeeringu tegemiseks, kui investeeringuobjekt, mille kohta toetust taotletakse, asub kaasomandis oleval maal;
8) keskkonnamõju hindamise aruanne, kui see on nõutav «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» kohaselt.

(5) Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada vaid ühe taotluse.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 10. Taotluse vastuvõtmine

PRIA kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 11. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, kavandatava tegevuse ja investeeringuobjekti vastavust määruses sätestatud nõuetele.

(2) Taotluse nõuetekohasuse kontrollimiseks võrdleb PRIA avalduses ja äriplaanis toodud andmeid omavahel ning neid andmeid tõendavates dokumentides esitatud andmetega.

(3) Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks on PRIAl õigus kasutada teiste riiklike registrite andmeid.

(4) Äriplaanis esitatud kavandatavate majandusaastate kohta käivate prognooside täitmise võimalikkuse hindamiseks on PRIAl õigus kasutada eksperti.

(5) PRIA esitab Tarbijakaitseametile pärast taotluse esitamise tähtpäeva nimekirja kõikide taotlejate kohta. Tarbijakaitseamet teavitab PRIAt tarbijakaitsenõudeid rikkunud taotlejatest, kelle suhtes on ajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päevani tehtud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutus, mis on jäetud tähtpäevaks täitmata, või kelle suhtes on eespool nimetatud ajavahemikus jõustunud süüdimõistev süüteo otsus.

(6) PRIA esitab Keskkonnainspektsioonile (edaspidi KKI) pärast taotluse esitamise tähtpäeva nimekirja kõikide taotlejate kohta. KKI teavitab PRIAt keskkonnanõudeid rikkunud taotlejatest, kelle suhtes on ajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päevani tehtud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutus, mis on jäetud tähtpäevaks täitmata, või kelle suhtes on eespool nimetatud ajavahemikus jõustunud süüdimõistev süüteo otsus.

(7) Taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
2) ei esine «Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 456 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
3) on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded.

(8) Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 456 lõike 2 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 12. Taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse moodustamine

(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuse liigi rahastamise eelarve, hindab PRIA nõuetele vastavaid taotlusi lisas 4 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 4 kohaselt.

(2) Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus.

(3) Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse «Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 2 alusel taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem.

§ 13. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuse liigi rahastamise eelarvet, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuse liigi rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel moodustatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 1 punkti 2 alusel.

(3) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 6 alusel.

(4) PRIA teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse, lõikes 3 nimetatud taotluse osalise rahuldamise otsuse või «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 5 või 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

§ 14. Muudatustest teavitamine

(1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 19 alusel.

(2) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult:
1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
2) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest ja jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust.

(3) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult nõusoleku saamiseks:
1) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest;
2) toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

5. peatükk
NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TOETUSE VÄLJAMAKSMISE KORD

§ 15. Nõuded toetuse saajale

(1) Toetuse saaja teeb investeeringu ja esitab investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta hiljemalt kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:

1) investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;

2) saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma;

3) võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet.

§ 16. Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine

(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast investeeringu täielikku või osaliselt tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIAle lisas 5 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:

1) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud osutatud teenuse, tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakiri, kui investeeringuobjektiks on ehitis.

(2) Kapitalirendi (liisingu) puhul esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks PRIAle pärast investeeringu täielikku või osaliselt tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist kapitalirendi lepingus ettenähtud korras kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:

1) selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri;

2) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku ärakiri;

3) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte.

(3) Kapitalirendile andja võib olla vaid «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

(4) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele.

§ 17. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

(1) PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et oleks võimalik kanda toetusraha toetuse saaja arvelduskontole või kapitalirendi puhul toetuse saaja nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § 16 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(2) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõikes 8 sätestatud juhtudel.

(3) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 18. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Toetuse taotlemisega ja investeeringu tegemisega seotud dokumente säilitatakse PRIAs kuni 2025. aasta 31. detsembrini.


§ 19. Rakendussäte

Paragrahvi 9 lõike 4 punkti 6 rakendatakse tagasiulatuvalt 5. maist 2008. a.

[RTL 2008, 46, 640 – jõust. 9.06.2008]

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 21.03.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-01973.

 

Lisa 1

Lisa 2

Lisa 3

Lisa 4

Lisa 5

/otsingu_soovitused.json