Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded1
Vastu võetud 24.04.2006 nr 55
RTL 2006, 37, 638
jõustumine 01.05.2006
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumine):
8.09.2006 nr 95 (RTL 2006, 69, 1280) 22.09.2006
13.03.2007 nr 22 (RTL 2007, 24, 429) 25.03.2007, osaliselt 1.05.2007
28.05.2006 nr 53 (RTL 2008, 46, 639) 9.06.2008
Määrus kehtestatakse «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 3 lõike 3, § 26 lõike 4, § 65 lõigete 4 ja 7, § 73 lõigete 5 ja 7, § 74 lõike 5, § 75 lõigete 2 ja 4, § 96 lõike 2, § 97 lõigete 2 ja 10, § 101 lõike 4, § 104 lõike 4, § 105 lõike 5 ning § 117 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse teraviljaseemne kategooriad ja neile esitatavad kvaliteedinõuded, hübriidsordi ja sisearetusliini tüübid, seemne kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate loetelu ja nende esinemise piirmäärad, seemne tootmise nõuded, proovide suurused ning seemne nõuetekohasuse kindlakstegemise nõuded, seemne sertifitseerimise kord ning nõuded, sertifitseeritavate liikide loetelu, seemne sertifitseerimist tõendava dokumendi sisu nõuded ja kehtivusaeg, pakendamise nõuded, pakendamisloa taotluse sisu ja vormi nõuded, pakendamisloa sisu nõuded, seemne pakendamise ja müügipakendi sulgemise ning seemne müügipakendi märgistamise nõuded, sertifitseerimist või kontrollimist tõendavate dokumentide väljaandmise kord ning etikettide sisu ja vormi nõuded, lõpuni sertifitseerimata teraviljaseemne partii etiketi ja saatedokumendi nõuded, seemne turustamise nõuded ning nõuded järelkontrolli ulatuse ja sageduse kohta.
(2) Määrusega kehtestatakse sellise seemne tootmise nõuded, mida kavatsetakse kasutada teraviljaliigi taimede kasvatamiseks põllumajandussaaduse saamiseks, välja arvatud kasvatamiseks dekoratiivsel eesmärgil, või seemne tootmiseks.
2. peatükk
TERAVILJALIIKIDE
LOETELU JA TERAVILJASEEMNE KATEGOORIAD
§ 2. Teraviljaliikide loetelu
Määruse nõudeid kohaldatakse järgmiste teraviljaliikide suhtes:
1) harilik
kaer (Avena sativa L.);
2) harilik oder (Hordeum vulgare
L.);
3) harilik nisu (Triticum aestivum L. emend. Fiori et
Paol.);
4) harilik rukis (Secale cereale L.);
5) kõva nisu
(Triticum durum Desf.);
6) mais, välja arvatud lõhenev mais ja
magusmais (Zea mays L.);
7) spelta nisu (Triticum spelta
L.);
8) tritikale (xTriticosecale Wittm.);
9) punktides 1–8
nimetatud liikide hübriidsordid ja sisearetusliinid.
§ 3. Maisi hübriidsordi ja sisearetusliini tüübid
Maisi hübriidsordi ja sisearetusliini tüübid on järgmised:
1) risttolmleja
sort – piisavalt ühtlik ja püsiv sort;
2) sisearetusliin – piisavalt ühtlik
ja püsiv liin, mis on saadud korduval viljastamisel sama taime õietolmuga;
3)
lihthübriidsort – kahe sisearetusliini ristamisel saadud esimene aretaja
määratud ristandi põlvkond;
4) topelthübriidsort – kahe lihthübriidsordi
ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi põlvkond;
5)
kolmekordselt ristatud hübriidsort – sisearetusliini ja lihthübriidsordi
ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi põlvkond;
6)
top-cross hübriidsort – sisearetusliini või lihthübriidsordi ja
isetolmleva sordi ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi
põlvkond;
7) sortidevaheline hübriidsort – kahe risttolmleva sordi
eliitseemnest kasvanud taimede ristamisel saadud esimene aretaja määratud
ristandi põlvkond.
§ 4. Teraviljaseemne kategooriad ning nende tähistused
(1) Supereliitseemne kategooria seeme tähistusega SE on seeme, mis:
1) on
toodetud õiguslikul alusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite
kohaselt;
2) vastab supereliitseemne kohta kehtestatud nõuetele;
3) on
ette nähtud selles paragrahvis nimetatud kategooria seemne tootmiseks;
4) on
sertifitseeritud.
(2) Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra,
hariliku rukki ja tritikale eliitseemne kategooria seeme tähistusega E, välja
arvatud hübriidsordi eliitseeme, on seeme, mis:
1) on toodetud õiguslikul
alusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt;
2) on ette
nähtud eliitseemne või selles paragrahvis nimetatud kategooriate seemne
tootmiseks;
3) vastab eliitseemne kohta kehtestatud nõuetele;
4) on
sertifitseeritud.
(3) Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra,
hariliku rukki ja isetolmleva tritikale hübriidsordi eliitseemne kategooria
seeme tähistusega E on seeme, mis:
1) on ette nähtud hübriidsordi
tootmiseks;
2) vastab eliitseemne kohta kehtestatud nõuetele;
3) on
sertifitseeritud.
(4) Maisi eliitseemne kategooria seeme tähistusega E on seeme, mis:
1)
risttolmleva sordi puhul on toodetud õiguslikul alusel ja sordi säilitamiseks
ettenähtud meetodite kohaselt;
2) on ette nähtud selle sordi kategooria
sertifitseeritud seemne või top-cross hübriidsordi või sortidevahelise
hübriidsordi seemne tootmiseks;
3) vastab eliitseemne kohta kehtestatud
nõuetele;
4) on sertifitseeritud.
(5) Sisearetusliini eliitseemne kategooria seeme tähistusega E on seeme,
mis:
1) vastab eliitseemne kohta kehtestatud nõuetele;
2) on
sertifitseeritud.
(6) Lihthübriidsordi eliitseemne kategooria seeme tähistusega F 1 on seeme,
mis:
1) on ette nähtud kahe- ja kolmekordselt ristatud või top-cross
hübriidsordi tootmiseks;
2) vastab eliitseemne kohta kehtestatud
nõuetele;
3) on sertifitseeritud.
(7) Hariliku rukki ja maisi sertifitseeritud seemne kategooria seeme
tähistusega C on seeme, mis:
1) põlvneb otse eliitseemnest;
2) on ette
nähtud külviseemnena kasutamiseks muul eesmärgil kui turustamisotstarbelise
seemne tootmiseks;
3) vastab sertifitseeritud seemne kohta kehtestatud
nõuetele;
4) on sertifitseeritud.
(8) Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra ja
tritikale esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria seeme tähistusega
C 1 on seeme, mis:
1) põlvneb otse selle sordi esimese või teise põlvkonna
eliitseemnest;
2) on ette nähtud teise põlvkonna sertifitseeritud seemne
tootmiseks või külviseemnena kasutamiseks muul eesmärgil kui
turustamisotstarbelise seemne tootmiseks;
3) vastab esimese põlvkonna
sertifitseeritud seemne kohta kehtestatud nõuetele;
4) on sertifitseeritud.
(9) Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra ja
tritikale teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria seeme tähistusega C
2 on seeme, mis:
1) põlvneb otse selle sordi esimese põlvkonna
sertifitseeritud seemnest või tootja taotlusel ka esimese või teise põlvkonna
eliitseemnest põlvnevast seemest;
2) on ette nähtud külviseemnena
kasutamiseks muul eesmärgil kui turustamisotstarbelise seemne tootmiseks;
3)
vastab teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kohta kehtestatud nõuetele;
4)
on sertifitseeritud.
3. peatükk
TERAVILJALIIKIDE SEEMNE
TOOTMISE JA SERTIFITSEERIMISE NÕUDED
§ 5. Teraviljaseemne kvaliteedinõuded
Teraviljaseemne kvaliteedinõuded kategooriate kaupa on kehtestatud lisas 1.
§ 6. Tootmise nõuded
(1) Supereliit- või eliitseemne tootmise korral samal kasvukohal peab sama liigi teise sordi või sama sordi mittesordiehtsa teraviljaseemne või madalama kategooria seemne kasvatamisest olema möödunud vähemalt kaks aastat, sertifitseeritud seemne tootmise korral samal kasvukohal vähemalt üks aasta.
(2) Teraviljaseemne tootmise korral peab välistama toodetava seemne segunemise mis tahes viisil naabruses asuvalt seemnepõllult pärit seemnega.
§ 7. Hübriidsordi seemne tootmise nõuded
(1) Hübriidsordi seemne tootmise korral peavad ristlusvanemad, kaasa arvatud viljatud (edaspidi steriilsed) isastaimed ja viljakad (edaspidi fertiilsed) taastatud isastaimed, olema sordiehtsad ja -puhtad.
(2) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale hübriidsordi tootmise korral peavad selleks kasutatavad ristlusvanemad olema piisavalt sordiehtsad ja -puhtad.
(3) Hariliku rukki hübriidsordi supereliit- ja eliitseemne tootmise korral peab isassteriilseid taimi olema vähemalt 98%.
(4) Hariliku rukki hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral kasutatakse isassteriilset emastaime ja isasfertiilsust taastavat taime.
(5) Kui hariliku rukki hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral
kasutatakse steriilset emastaime ja isastaime, mis ei taasta fertiilsust, siis
toodetakse seemet:
1) segades sobivas vahekorras seemnepartiisid, kus
kasutatakse isassteriilset emastaime ja isasfertiilset emastaime, või
2)
kasvatades isassteriilset emastaime ja isasfertiilset emastaime sordile sobivas
vahekorras.
(6) Maisi hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral:
1) tuleb
tagada, et isastaimed tolmlevad emastaimede õitsemise ajal piisavalt;
2)
võimaluse korral eemaldatakse tolmukad;
3) kui vähemalt 5% emastaimede
emakasuudmed on vastuvõtlikus seisundis, ei tohi tolmelnud või tolmlevate
emastaimede arv ületada 1% põldtunnustamisel ja 2% kõigil põldtunnustamistel
kokku.
(7) Maisi hübriidsordi taimed loetakse tolmelnuiks või tolmlevaiks siis, kui pöörise keskraol või külgharudel on tolmukapead vähemalt 50 millimeetri pikkusel lõigul sõkalde vahelt nähtavale tulnud ning on tolmelnud või tolmlevad.
§ 8. Vahemaa nõuded
(1) Teraviljaseemne tootmise korral peavad taimed olema kaitstud võõrtolmlemise eest.
(2) Lõikes 1 nimetatud taimede võõrtolmlemise eest kaitsmiseks peab seemnepõld olema võõrtolmlemist võimaldavate taimedega põldudest eraldatud kas piisava vahemaaga või selles paragrahvis nimetatud juhul piisavat kaitset tagaval muul viisil.
(3) Teravilja supereliit- ja eliitseemne ning sertifitseeritud seemne tootmise korral on väikseim vahemaa seemnepõllu ja naabruses asuva teise sordi või sama kategooria seemne sordipuhtuse nõuetele mittevastavate taimedega põllu vahel järgmine:
Liik |
Vahemaa (m) | |
supereliit- ja eliitseeme |
sertifitseeritud seeme | |
1) hariliku rukki sort, välja arvatud hübriidsort |
300 |
250 |
2) isetolmlev tritikale sort |
50 |
20 |
3) maisi sort |
200 |
100 |
(4) Hariliku rukki hübriidsordi supereliit- ja eliitseemne ning sertifitseeritud seeme tootmise korral on väikseim vahemaa seemnepõllu ja teise sordi või sama kategooria seemne sordipuhtuse nõuetele mittevastavate taimedega põllu vahel järgmine:
Liik |
Vahemaa (m) | |
supereliit- ja eliitseeme |
sertifitseeritud seeme | |
isassteriilsete taimede kasutamise korral isassteriilsete taimede kasutamata jätmise korral |
1000 600 |
500 300 |
(5) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale hübriidsordi tootmise korral on väikseim vahemaa emastaimedega seemnepõllu ja sama liigi teise sordi põllu vahel, mis võib põhjustada võõrtolmlemist, 25 meetrit.
(6) Lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõuet vahemaa kohta ei kohaldata, kui seemnepõld on võõrtolmlemise eest piisavalt kaitstud.
§ 9. Sertifitseerimise kord
(1) Taimetoodangu Inspektsioon sertifitseerib teraviljaseemne rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Teraviljaseemne sertifitseerimise nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehakse põldtunnustamine ning korraldatakse proovide analüüsimine ning järelkontrolli põldkatsed.
(2) Teraviljaseemne sertifitseerimiseks esitab taotluse sordi omanik, esindaja või säilitaja 15. maiks Taimetoodangu Inspektsioonile.
[RTL 2007, 24, 429 – jõust. 25.03.2007]
(3) Põldtunnustamist teeb järelevalveametnik või sertifitseeritud seemne kategooria puhul volitatud põldtunnustaja.
(4) Hariliku odra, hariliku kaera, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu, hariliku rukki ja tritikale sertifitseeritud seemne tootmise korral peab taimik olema kasvuperioodil põldtunnustatud vähemalt üks kord.
(5) Maisi kasvatamise korral põldtunnustatakse seemnepõld õitsemisperioodil
järgmiselt:
1) vabalt tolmleva sordi seemne tootmise puhul üks kord;
2)
hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise puhul kolm korda;
3)
lihthübriidsordi supereliit- või eliitseemne tootmise puhul neli korda;
4)
sisearetusliini seemne tootmise puhul neli korda.
(6) Sertifitseerimise nõuetele vastava teraviljaseemne partii kohta väljastab Taimetoodangu Inspektsioon põldtunnustamise, laboratoorse analüüsi ja järelkontrolli põldkatsete tulemusi arvestades lisas 2 toodud vormi kohase seemnetunnistuse ning nõuetekohased etiketid või määrab trükkida lubatud etikettide arvu.
§ 10. Seemnepõllu nõuded
(1) Põldtunnustamine tehakse taimede sellises arengustaadiumis, mis võimaldab adekvaatselt hinnata taimede liigiehtsust ja -puhtust, sordiehtsust ja -puhtust ning seemne kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate levikut.
(2) Põldtunnustatava seemnepõllu ääred peavad olema niidetud.
(3) Seemnepõllul ei tohi esineda eelkultuurist pärit taimi, mille seemet on kasvava liigi ja sordi seemnest laborikatse käigus raske eraldada, samuti umbrohutaimi või teiste liikide taimi määral, mis võib mõjutada kasvava taimiku liigiehtsust ja -puhtust ning sordiehtsust ja -puhtust või määral, mis takistab põldtunnustamist.
(4) Hariliku rukki hübriidsordi mittesordiehtsaid taimi, mis ei vasta
ristamisel kasutatud sordi nõuetele, võib esineda seemnepõllul järgmiselt:
1)
supereliit- või eliitseemne tootmise puhul üks taim 30 m2
kohta;
2) sertifitseeritud seemne tootmise puhul emastaime puhul üks taim
10 m2 kohta.
(5) Taimekahjustajaid võib seemnepõllul esineda võimalikult vähe. Seemne kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate leviku hindamisel kontrollitakse taimekahjustaja esinemist seemnepõllul visuaalselt. Teraviljaseemne kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate loetelu ja nende esinemise piirmäär supereliit- ja eliitseemne ning sertifitseeritud seemne tootmise korral on toodud lisas 3.
(6) Maisi hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral, kui vähemalt 5% emastaimede emakasuudmed on vastuvõtlikus seisundis, ei tohi tolmelnud või tolmlevate emastaimede arv ühel põldtunnustamisel ületada 1% ja kõigil põldtunnustamistel kokku 2%.
(7) Maisi hübriidsordi taimed loetakse tolmelnuiks või tolmlevaiks siis, kui pöörise keskraol või külgharudel on tolmukapead vähemalt 50 millimeetri pikkusel lõigul sõkalde vahelt nähtavale tulnud ning on tolmelnud või tolmlevad.
(8) Hariliku kaera sertifitseeritud seemne tootmise korral ei tohi seemnepõllul esineda tuulekaera. Tuulekaera esinemise korral seemnepõld prakeeritakse.
[RTL 2007, 24, 429 – jõust. 25.03.2007]
§ 11. Sordiehtsuse ja -puhtuse nõuded
(1) Sertifitseeritav seeme peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas, sisearetusliini seeme peab oma omadustelt olema piisavalt sordiehtne ja -puhas. Sordipuhtust kontrollitakse järelkontrolli katsete käigus.
(2) Sisearetusliini taimed on sordiehtsad ja -puhtad, kui kasvavate taimede välistunnused vastavad sordikirjeldusele.
(3) Hübriidsordi seeme on piisavalt sordiehtne ja -puhas, kui seeme vastab iga ristlusvanema seemne sordiehtsuse ja -puhtuse kohta esitatud nõuetele.
(4) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale hübriidsordi sertifitseeritud seemne sordipuhtus peab olema vähemalt 90%.
(5) Hariliku rukki hübriidsordi sordiehtsus ja -puhtus peab vastama ka isassteriilsuse taastamise nõuetele.
(6) Maisi hübriidsordi supereliit- või eliitseeme ja sertifitseeritud seemne sordipuhtus ristlusvanema sordiehtsate taimede osas on vähemalt järgmine:
Kategooria |
Taim |
Sordipuhtus |
Supereliit- või eliitseeme |
Sisearetusliin |
99,9% |
Lihthübriidsordi iga koostisosa |
99,9% | |
Vabalt tolmlev sort |
99,5% | |
Sertifitseeritud seeme |
Sisearetusliin |
99,8% |
Lihthübriidsordi iga koostisosa |
99,8% | |
Vabalt tolmlev sort |
99% |
(7) Kui seemne tootmisel kasutatakse keemilist ristamist, peab hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu ja spelta nisu sordipuhtus olema vähemalt 99,7% ja isetolmleva tritikale sordipuhtus olema vähemalt 99,0%.
(8) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale minimaalne hübriidsus peab olema 95%. Kui hübriidsus määratakse enne sertifitseerimist laboratoorse seemneanalüüsiga, ei nõuta hübriidsuse määramist põldtunnustamise käigus.
(9) Hariliku rukki hübriidsordi seemne sertifitseerimisel arvestatakse järelkontrolli katsete tulemusi. Järelkontrolli katsed tehakse supereliit- või eliitseemnest võetud proovidega, et teha kindlaks, kas eliitseemne omadused vastavad ristlusvanema kohta esitatud sordiehtsuse ja -puhtuse ning isassteriilsuse nõuetele.
§ 12. Proovi võtmine ja proovi suurus
(1) Järelevalveametnik või volitatud seemneproovi võtja võtab müügikonditsiooni viidud seemnepartiist rahvusvaheliselt kehtestatud metoodika kohaselt seemneproovi teraviljaseemne kvaliteedi määramiseks ja sulgeb sertifitseeritava seemnepartii müügipakendi või konteineri Taimetoodangu Inspektsiooni turvakleebise või plommiga. Seemnepartii omanik tagab metoodikakohase juurdepääsu pakendile või konteinerile.
(2) Sertifitseeritav seemnepartii peab olema ühtlase kvaliteediga ja teistest partiidest eraldatud ning nõuetekohaselt märgistatud.
(3) Seemnepartii maksimaalne lubatud kaal ja võetava proovi suurus on kehtestatud lisas 4. Seemnepartii maksimaalne kaal võib olla kuni 5% lubatust suurem.
(4) Tuulekaeraga saastatuse kahtluse korral peab võtma 3000 grammi suuruse proovi tuulekaerasisalduse määramiseks.
§ 13. Seemne kvaliteeti vähendavad taimekahjustajad
(1) Seemne kvaliteeti vähendavaid taimekahjustajaid võib seemnepartiis esineda võimalikult vähe.
(2) Proovi analüüsimisel määratakse odra triiptõbe (Pyrenephora graminea Ito et Kurib.) üksnes sellele haigusele vastuvõtliku sordi seemnepartiis. Haigusetekitaja esinemise korral on soovitatav seemnepartii puhtida.
(3) Proovi analüüsimisel määratakse nisu, odra ja kaera lendnõge üksnes sellele haigusele vastuvõtliku sordi seemnepartiis. Lendnõe esinemise piirmäärad ja sellest tulenevad hinnangud on järgmised:
Taimehaigus |
Esinemise piirmäär (% või eost/g) |
Hinnang |
1) nisu lendnõgi ja odra lendnõgi (Ustilago nuda (Jensen) Rostrup) |
0,5% |
seemnes ei esine nakkusohtlikke seenpatogeene |
0,6–0,9% |
seeme soovitatakse puhtida | |
1,0–2,9% |
seeme tuleb puhtida | |
>= 3,0% |
seemet ei sertifitseerita | |
2) kaera lendnõgi (Ustilago avenae (Pers.)Rostrup) |
1000 eost/g |
seemnes ei esine nakkusohtlikke seenpatogeene |
1000–5000 eost/g |
seeme soovitatakse puhtida | |
>5000 eost/g |
seeme tuleb puhtida | |
3) kõvanõgi (Tilletia caries (DC) Tul) |
1000 eost/g |
seeme tuleb puhtida |
>1000 eost/g |
seemet ei sertifitseerita |
(4) Proovi analüüsimisel võib tungaltera (Claviceps purpurea) proovis esineda järgmiselt:
Kategooria |
Tungaltera (Claviceps purpurea) sklerootsiumide või sklerootsiumi tükkide maksimaalne lubatud arv |
1) supereliit- või eliitseeme |
1 |
2) sertifitseeritud seeme |
3 |
§ 14. Sertifitseeritava teraviljaseemne nõuded
(1) Sertifitseeritakse teraviljaseeme, mis on liigi- ja sordiehtne, liigi- ja sordipuhas, on läbinud järelkontrolli katsed ning vastab kvaliteedi, sealhulgas põlvnemise ning taimetervise nõuetele.
(2) Taimetoodangu Inspektsioon sulgeb nõuetekohase seemnepartii müügipakendi või konteineri turvakleebise või plommiga.
(3) Teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni
sertifitseerimata seemnepartii sertifitseeritakse, kui seeme:
1) põlvneb otse
teises liikmesriigis või «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 109
lõikes 1 nimetatud riigis toodetud supereliit-, eliit- või esimese põlvkonna
sertifitseeritud seemnest;
2) on tootjariigis koristatud;
3) on
tootjariigis tehtud põldtunnustamise käigus tunnistatud selle kategooria seemne
kohta kehtestatud nõuete kohaseks ning mille pakend on märgistatud nõuetekohase
etiketiga ja seemnepartii on varustatud nõuetekohase saatedokumendiga.
(4) Sertifitseerida võib idanevuse nõuetele mittevastava supereliit- või eliitseemne, kui on tagatud supereliit- või eliitseemne tegelik idanevus ja kui müügipakendil on sellekohane märgistus koos turustaja nime ja aadressiga ning seemnepartii numbriga.
3. peatükk
TERAVILJASEEMNE
PAKENDAMINE
§ 15. Pakendamise nõuded
(1) Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne müügipakendi sulgemiskoht peab olema pitseeritud Taimetoodangu Inspektsiooni plommi või turvakleebisega või peab pakendi sulgemiskohal olema läbi õmmeldud etiketiga. Müügipakend peab olema suletud selliselt, et seda ei oleks võimalik avada ilma pitseeringut (plommi, turvakleebist või etiketti) rikkumata.
(2) Pakendatud ja märgistatud seemne müügipakendi võib avada ja uuesti sulgeda üksnes volitatud seemneproovi võtja järelevalve all, kui sellises müügipakendis olevat seemet kavatsetakse pärast uuesti sulgemist turustada. Sellisel juhul peavad pakendi uuesti sulgemise kuupäev ja sõnad «Taimetoodangu Inspektsioon» olema märgitud etiketile.
§ 16. Pakendamisluba
(1) Teraviljaseemne pakendamisega tegeleda sooviv isik esitab pakendamise loa saamiseks Taimetoodangu Inspektsioonile lisas 5 toodud vormi kohase taotluse.
(2) Seemne pakendamise loale märgitakse järgmised andmed:
1) pakendaja
nimi;
2) pakendaja registri- või isikukood;
3) pakendaja kontaktisiku nimi
ja kontaktandmed;
4) pakendaja kontaktandmed;
5) pakendamisloa
number;
6) tegevusvaldkond;
7) pakendamisloa väljaandmise kuupäev;
8)
pakendamisloa kehtivus;
9) pakendamisloa väljaandja nimi ja allkiri.
(3) Seemne pakendamise luba kinnitatakse Taimetoodangu Inspektsiooni pitseriga.
§ 17. Märgistamine
(1) Nõuetekohane etikett kinnitatakse Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametniku järelevalve all teraviljaseemne müügipakendi välisküljele või läbipaistva müügipakendi sisse selliselt, et etikett oleks loetav. Kasutada võib isekleepuvat etiketti.
(2) Teraviljaseemne müügipakend märgistatakse, trükkides etiketil nõutava teabe etiketile või müügipakendile järelevalveametniku järelevalve all.
(3) Teraviljaseemne müügipakendi etiketil ettenähtud teabe trükkimisel müügipakendile trükitakse teave kustumatult otse pakendile. Teabele lisab järelevalveametnik sertifitseeritud seemnepartii numbri.
(4) Enne etiketi trükkimist teavitab pakendaja järelevalveasutust vajaminevate etikettide arvust.
(5) Järelevalveasutus määrab seemnepartii numbri ja trükkida lubatavate etikettide arvu.
(6) Geneetiliselt muundatud sordist pärineva seemne puhul märgitakse seemnetunnistusele, etiketile ja muule dokumendile sellekohane teave.
(7) Teave seemne keemilise töötlemise kohta märgitakse etiketile ja pakendile.
§ 18. Etiketi vormi nõuded
(1) Teraviljaseemne etiketi minimaalne suurus on 110 × 67 mm.
(2) Supereliitseemne etikett on valget värvi violetse diagonaalse triibuga, eliitseemne etikett on valget värvi, sertifitseeritud seemne ja esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne etikett sinist värvi, teise põlvkonna sertifitseeritud seemne etikett punast värvi ja teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni sertifitseerimata seemne etikett on halli värvi, seemnesegu etikett on rohelist värvi
§ 19. Etiketile ja tootja dokumendile märgitav teave
(1) Supereliitseemne, eliitseemne ja sertifitseeritud seemne etiketile
märgitakse:
1) sõnad «EL nõuded ja standardid»;
2) sertifitseerimisasutuse
nimi ning liikmesriigi nimi või selle tähis;
3) pakendi sulgemise kuu ja
aasta, märgituna «Suletud... (kuu ja aasta)» või viimase sertifitseerimiseks
võetud proovi võtmise kuu ja aasta, märgituna «Proov on võetud... (kuu ja
aasta)»;
4) seemnepartii number;
5) ladina ja eesti keeles liigi
botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta);
6)
sordinimi ladina tähtedega;
7) kategooria ja selle lühend;
8) tootjariigi
nimi;
9) deklareeritud neto- või brutokaal või seemnete arv;
10)
dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite
kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline
suhe;
11) kui Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte on võetud
sisearetusliin või hübriidsort, siis märgitakse etiketile selle koostisosa nimi
koos viitega või ilma viiteta lõppsordile. Sisearetusliini ja hübriidsordi
puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks lõppsordi koostisosana, märgitakse
etiketile sõna «Koostisosa»;
12) sisearetusliini või hübriidsordi puhul
muudel juhtudel selle koostisosa nimi, mille eliitseemnega on tegemist. Nimi
võib olla antud koodina koos viitega lõppsordile ja koos viitega või ilma
viiteta selle kohta, kas tegemist on isas- või emaskoostisosaga. Samuti
märgitakse etiketile sõna «Koostisosa»;
13) paljas kaera puhul märgitakse
etiketile «minimaalne idanevus 75%»;
14) idanevuse uue kontrolli korral
sertifitseerimisasutuse nimi ning liikmesriigi nimi või selle tähis, proovi
analüüsimise kuu ja aasta, märgituna «Analüüs on tehtud... (kuu ja aasta)».
Selle teabe võib kleeppaberil lisada etiketi juurde;
15) [Kehtetu – RTL 2007, 24, 429 – jõust. 25.03.2007]
16) Eestis pakendatud seemne puhul seemne puhtus,
idanevus, 1000 tera mass ja pakendamisloa number.
[RTL
2008, 46, 639 – jõust. 9.06.2008]
(2) Sertifitseeritud seemnesegu etiketile märgitakse:
1) sõnad «Segu ...
(liigid ja sordid)»;
2) sertifitseerimisasutuse nimi ja liikmesriigi nimi või
selle tähis;
3) pakendi sulgemise kuu ja aasta, märgituna «Suletud... (kuu ja
aasta)» või viimase sertifitseerimiseks võetud proovi võtmise kuu ja aasta,
märgituna «Proov on võetud... (kuu ja aasta)»;
4) seemnepartii number;
5)
ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma
autorite nimedeta);
6) andmed seemnesegu koostise kohta protsentides liikide
ja sortide kaupa. Kui andmed koostise kohta on ostjale kirjalikult edastatud ja
seemnesegu on registreeritud, siis märgitakse ainult segu nimi;
7) kategooria
ja selle tähis;
8) tootjariigi nimi;
9) deklareeritud neto- või
brutokaal;
10) dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude
tahkete lisandite kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu
vaheline suhe;
11) sisearetusliini või hübriidsordi sertifitseeritud seemne
puhul märgitakse etiketile selle sordi nimi, mille seemnega on tegemist, ning
sõna «Hübriidsort»;
12) idanevuse uue kontrolli korral
sertifitseerimisasutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis, proovi
analüüsimise kuu ja aasta, märgituna «Analüüs on tehtud... (kuu ja aasta)».
Selle teabe võib kleeppaberil lisada etiketi juurde;
13) sõnad «Lubatud
turustamiseks Eesti Vabariigi territooriumil»;
14) [Kehtetu – RTL 2007, 24, 429 – jõust. 25.03.2007]
(3) [Kehtetu – RTL 2007, 24, 429 – jõust. 1.05.2007]
§ 20. Ühendusevälisest riigist imporditud seemne etiketile ja tootja dokumendile märgitav teave
(1) Ühendusevälisest riigist imporditud üle kahekilogrammise seemnekoguse
turustamise korral märgitakse tootja dokumendile või etiketile:
1) ladina
keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite
nimedeta);
2) sordinimi ladina tähtedega;
3) kategooria ja selle
lühend;
4) sertifitseerimisasutuse nimi ja tootjariigi nimi või selle
tähis;
5) eksportiva riigi nimi;
6) importija nimi;
7) deklareeritud
neto- või brutokaal.
§ 21. Lõpuni sertifitseerimata seemne etiketile ja saatedokumendile märgitav teave
(1) Teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni
sertifitseerimata seemne etiketile märgitakse:
1) põldtunnustamise eest
vastutava järelevalveasutuse nimi ja liikmesriigi või samaväärseks tunnistatud
riigi nimi või selle tähis;
2) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi
(võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta);
3) sordinimi ladina
tähtedega;
4) hübriidsordi puhul sõna «Hübriidsort»;
5) kategooria ja
selle lühend;
6) deklareeritud neto- või brutokaal;
7) sõnad «Lõpuni
sertifitseerimata seeme».
(2) Teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni
sertifitseerimata seemne saatedokumendile märgitakse:
1) dokumendi
väljastanud järelevalveasutuse nimi ja liikmesriigi või samaväärseks tunnistatud
riigi nimi või selle tähis;
2) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi
(võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta);
3) sordinimi ladina
tähtedega,
4) hübriidsordi puhul sõna «Hübriidsort»;
5) kategooria ja
selle lühend;
6) seemne tootmise algmaterjaliks olnud seemnepartii number või
andmed kategooria kohta ja riik või riigid, kus seeme on sertifitseeritud;
7)
põllu number või partiinumber;
8) hektarites selle põllu pindala, millel
etiketiga varustatud seeme on toodetud;
9) koristatud seemne kogus ja
pakendite arv;
10) laboratoorse eelanalüüsi andmed, kui seda nõutakse;
11)
sertifitseerimisasutuse tõend selle kohta, et põldtunnustamise nõuded on
täidetud.
§ 22. Etiketi kehtivusaeg
(1) Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud teraviljaseemne partii etikett kehtib kaks aastat müügipakendi sulgemise kuupäevast alates.
(2) Teraviljaseemne sertifitseerimist tõendavaks dokumendiks oleva etiketi kehtivusaega võib seemnepartii omaniku taotlusel pikendada.
(3) Etiketi kehtivusaja pikendamiseks kontrollitakse teraviljaseemne idanevust, võttes selleks seemne idanevuse kordusproovi.
(4) Kui seemnepartii on sertifitseeritud seemne idanevuse kohta kehtestatud nõuete kohane, pikendatakse etiketi kehtivust kahe aasta võrra. Etiketile tehakse sellekohane märge.
(5) Ümberpakendamise korral väljastatakse uued etiketid ning etiketile märgitakse müügipakendi sulgemise kuupäevana esialgse müügipakendi sulgemise kuupäev.
4. peatükk
TERAVILJASEEMNE
TURUSTAMINE
§ 23. Turustamise nõuded
(1) Turustada on lubatud üksnes sordilehte või Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordi sertifitseeritud teraviljaseemet.
(2) Turustatav seeme peab olema nõuetekohaselt pakendatud ning pakend peab olema nõuetekohaselt märgistatud.
(3) Lõpuni sertifitseerimata seemne partii varustatakse § 18 lõikes 2 kehtestatud värvi ning § 21 lõikes 1 nimetatud etiketiga ning sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud põldtunnustamist tõendava dokumendiga.
(4) Eestis turustatava, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetatava või Eestisse imporditava sertifitseeritud seemnepartiiga peab olema kaasas dokument, mis tõendab, et seemnepartiid on kontrollitud tuulekaera esinemise suhtes. Nimetatud dokumendi väljastab akrediteeritud laboratoorium sertifitseeritud seemnepartii kohta, mille tuulekaerasisaldus on määratud nõukogu direktiivi 74/268/EMÜ, milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist söödakultuuri- ja teraviljaseemnes (EÜT L 141, 24.05.1974, lk 19), artiklis 2 kirjeldatud meetodil.
(5) Teraviljaseemet on lubatud turustada sortide ja liikide seguna tingimusel, et kõik segus olevad seemned on sertifitseeritud. Seemnesegu peab olema nõuetekohaselt pakendatud ja märgistatud.
5. peatükk
JÄRELKONTROLL
§ 24. Volitatud põldtunnustaja ja volitatud seemneproovi võtja järelkontrolli sagedus ja ulatus
(1) Taimetoodangu Inspektsioon teeb volitatud põldtunnustaja tegevuse üle järelkontrolli, kontrollides igal aastal vähemalt 5% tema põldtunnustatud põldudest.
(2) Taimetoodangu Inspektsioon teeb volitatud seemneproovi võtja tegevuse üle järelkontrolli, võttes kontrollproove igal aastal vähemalt 5% ulatuses sertifitseerimiseks esitatud seemnepartiidest, välja arvatud automaatselt võetud seemneproovidest.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 25. Määruse rakendamine
(1) Enne 1. maid 2006. aastal kehtinud nõuete kohaselt märgistatud pakendatud teraviljaseemet võib turustada kuni kauba lõppemiseni.
[RTL 2007, 24, 429 – jõust. 25.03.2007]
(2) Enne 25. märtsi 2007. aastal kehtinud nõuete kohaselt märgistatud pakendatud teraviljaseemet võib turustada kuni etiketi kehtivusaja lõpuni või etiketile märgitud viimase lubatud turustamise tähtpäevani.
[RTL 2007, 24, 429 – jõust. 25.03.2007]
§ 26. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. mail 2006. a.
1 nõukogu direktiiv
66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT P 125, 11.07.1966, lk
2309–2319), muudetud direktiividega 69/60/EMÜ (EÜT L 48, 26.02.1969, lk 1–3),
71/162/EMÜ (EÜT L 87, 17.04.1971, lk 24–28), 72/274/EMÜ (EÜT L 171, 29.07.1972,
lk 37–38), 72/418/EMÜ (EÜT L 287, 26.12.1972, lk 22–30), 73/438/EMÜ (EÜT L 356,
27.12.1973, lk 79–82), 73/101/EMÜ (EÜT L 2, 01.01.1973, lk 1–27), 73/438/EMÜ
(EÜT L 356, 27.12.1973, lk 79–82), 75/444/EMÜ (EÜT L 196, 26.07.1975, lk
6–13), 78/55/EMÜ (EÜT L 16, 20.01.1978, lk 23–29), 78/387/EMÜ (EÜT L 113,
25.04.1978, lk 13–19), 78/692/EMÜ (EÜT L 236, 26.08.1978, lk 13–18), 78/1020/EMÜ
(EÜT L 350, 14.12.1978, lk 27), 79/641/EMÜ (EÜT L 183, 19.07.1979, lk
13–16), 79/692/EMÜ (EÜT L 205, 13.08.1979, lk 1–4), 81/126/EMÜ (EÜT L 67,
12.03.1981, lk 36–37), 81/126/EMÜ (EÜT L 67, 12.03.1981, lk 36–37), 85/3768/EMÜ
(EÜT L 362, 31.12.1985, lk 8–16), 86/155/EMÜ (EÜT L 118, 07.05.1986, lk 23–27),
86/320/EÜT (L 200, 23.07.1986, lk 38), 87/120/EMÜ (EÜT L 49, 18.02.1987, lk
39–43), 88/332/EMÜ (EÜT L 151, 17.06.1988, lk 82–83), 88/380/EMÜ (EÜT
L 187, 16.07.1988, lk 31–48), 88/506/EMÜ (EÜT L 274, 06.10.1988, lk 44),
89/2/EMÜ (EÜT L 5, 07.01.1989, lk 31), 90/623/EMÜ (EÜT L 333, 30.11.1990, lk
65), 93/2/EMÜ (EÜT L 54, 05.03.1993, lk 20), 95/6/EÜ (EÜT L 67, 25.03.1995, lk
30–32), 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10–11), 98/95/EÜ (EÜT L 25,
01.02.1999, lk 1–26), 98/96/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999, lk 27–33), 99/08/EÜ (EÜT
50, 26.02.1999, lk 26), 1999/54/EÜ (EÜT L 142, 05.06.1999, lk 30–31), 2003/61/EÜ
(ELT L 165, 03.07.2003, lk 23–28), 2006/55/EÜ (ELT L 159, 13.06.2006, lk13) ja
komisjoni direktiiv 2006/47/EÜ, milles sätestatakse eritingimused, mis
käsitlevad tuulekaera esinemist teraviljaseemnes (ELT L 136, 24.05.2006, lk
18-20)
[RTL 2006, 69, 1280 – jõust. 22.09.2006]
Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 25.04.2006. a resolutsioon nr 17-1/0602879.)