Teksti suurus:

Põllumajandusministri 25. juuli 2003. a määruse nr 75 “Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded” muutmine

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:21.06.2008
Avaldamismärge:RTL 2008, 50, 703

Põllumajandusministri 25. juuli 2003. a määruse nr 75 “Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded” muutmine

Vastu võetud 09.06.2008 nr 55

Määrus kehtestatakse «Maaparandusseaduse» § 45 lõike 5 alusel

Põllumajandusministri 25. juuli 2003. a määrust nr 75 «Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded» (RTL 2003, 90, 1336) muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

«Määrus kehtestab maaparandussüsteemi ja selle maa-ala hooldamis- ja uuendustööd, muldade lupjamise, agromelioratiivsete ning kultuurtehniliste tööde tegemise (edaspidi maaparandushoiutööd) nõuded maatulundusmaa ja põllumajanduslikult kasutatava eluasemekohtade maa (edaspidi elamuasemekohtade maa) viljelusväärtuse säilitamiseks ning suurendamiseks.»;

2) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:

«Maaparandussüsteemi uuendamine on veejuhtmel puittaimestiku raiumine; veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine keskmise mahuga 0,5 kuni 1,2 m3/m või üle 10 km2 valgalaga eesvoolu sügavuse ja põhjalaiuse taastamine settekihi keskmise paksusega kuni 0,5 m; drenaažisüsteemi, truubi, regulaatori, tee ja muu maaparandussüsteemi ehitise taastamine, asendamine või täiendamine maaparandussüsteemi üldparameetreid oluliselt muutmata.»;

3) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse sõnad «äravooluta lõike» sõnaga «süvikuid»;

4) paragrahvi 10 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Suudmetoru kohal asuva murukamarata nõlva peab kindlustama erosioonitõkkematiga 2 m laiuselt veejuhtme kaldani. Enne erosioonitõkkemati paigaldamist peab nõlva katma huumusmullaga ja külvama sinna heinaseemne 20 kuni 30 g ühe ruutmeetri kohta. Erosioonitõkkematt kinnitatakse nõlvale puidust vaiadega.»;

5) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Maaharimistööd peab tegema nii, et veejuhtme äärde ei tekiks valli või süvendit, mis takistab pinnavee voolamist veejuhtmesse või koondab sissevoolu veejuhtmesse.»;

6) paragrahvi 25 tekst sõnastatakse järgmiselt:

«Maaparandussüsteemi koosseisu kuuluvate muude kuivenduse, niisutuse või veerežiimi kahepoolse reguleerimise rajatiste nagu truup- ja kaevregulaatori ning ülevoolu hooldamisel peab täitma § 13 lõigete 2 kuni 5 ning § 14 lõigete 2 ja 3 nõudeid, millele võivad lisanduda ehitusprojektis ettenähtud nõuded.»;

7) määrust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:

« § 251. Maaparandussüsteemi keskkonnarajatise hooldamise nõuded

(1) Veekaitsevööndi laiendil tehakse kujundusraiet, kui sinna on kasvanud põõsasrinne või kui puistu puuvõrade liituvus on üle 0,8. Kui veekaitsevööndit läbib drenaažikollektor, tuleb puittaimestik raiuda mõlemalt poolt kollektorit 5 m ulatuses.

(2) Veekaitsevööndi laiendil tuleb taastada vall-nõva, kui selle valli harja kõrgus mõõdetuna nõva põhjast on 10 cm.

(3) Puhastuslodu tuleb puhastada, kui sinna on kogunenud taimekõdu.

(4) Settebasseinist tuleb eemaldada sete, kui selle pind on tõusnud veejuhtme põhjale lähemale kui 0,5 m või kui vee vool ei jaotu enam ühtlaselt basseini ristlõikes.

(5) Eesvoolu soodi kraavidest tuleb eemaldada sete mahus, mis tagab:
1) eesvoolu aasta keskmise veetaseme puhul veevahetuse eesvoolu soodis;
2) eesvoolu miinimumveetaseme puhul kalade pääsu eesvoolust sooti ja soodist eesvoolu.

(6) Tuletõrje- ja kuivendusvee korduvkasutuse tiik tuleb settest puhastada, kui tiigi veemaht on vähenenud üle 25%.»;

8) paragrahvi 27 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Veejuhtme sügavuse ja projektikohase põhjalaiuse peab taastama, kui veejuhtme sette keskmine maht kraavi ühe meetri kohta on vahemikus 0,5 kuni 1,2 m3 või kui üle 10 km2 valgalaga eesvoolu settekihi keskmine paksus on kuni 0,5 m.»;

9) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

« (7) Eesvoolu uuendamisel kaevemahuga üle 2000 m3 kavandatakse uuendatava eesvoolu tööpiirkonna alumisse ossa tehnoloogiline settebassein mahuga vähemalt 1% kaevetööde arvutuslikust mahust, kui:
1) uuendatakse üle 10 km2 valgalaga eesvoolu, mis on täies pikkuses kaevatud või täies pikkuses reguleeritud vooluveekogu;
2) alla 10 km2 valgalaga eesvoolu uuendatav lõik asub lähemal kui 1 km eesvoolu suubumiskohast reostustundlikku veekogusse.

(8) Reostustundlik veekogu on meri, järv ja üle 10 km2 valgalaga vooluveekogu.»;

10) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Truubi otsaku nõlva peab katma erosioonitõkkemattidega. Enne erosioonitõkkemattide paigaldamist kaetakse nõlv huumusmullaga ja külvatakse sinna heinaseemet 20 kuni 30 g ühe ruutmeetri kohta. Erosioonitõkkematid asetatakse nõlvale üksteise kõrvale vähemalt 10 cm ülekattega ja kinnitatakse nõlvale 2–4 puidust vaiaga.»;

11) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Materjali lisatakse kuni 10 cm paksuse kihina mõõdetuna tihendatud olekus.»;

12) paragrahvi 39 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« § 39. Maaparandussüsteemi keskkonna- ja muu rajatise uuendamise nõuded

(1) Maaparandussüsteemi keskkonna- ja muu rajatise peab uuendama, kui selle konstruktsioon on lagunenud sellisel määral, mis takistab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.»;

13) paragrahvi 43 tekst sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Maa tuleb sügavkobestada, kui künnialune kiht on muutunud tihedamaks kui aluspinnas.

(2) Maa sügavkobestamisel ei tohi kahjustada drenaaži.»;

14) 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«5. peatükk
MULDADE LUPJAMISTÖÖD»;

15) 5. peatükki täiendatakse §-dega 431 kuni 433 järgmises sõnastuses:

« § 431. Lupjamistööde vajadus

(1) Põllumajandusmaal peab mulda lupjama, kui kaltsiumipuudus vähendab mulla produktsioonivõimet ja halvendab selle kvaliteeti.

(2) Mulda peab lupjama, kui liikuva kaltsiumi sisaldus selles on:
1) mineraalmullas alla 1500 mg/kg;
2) turvasmullas alla 5500 mg/kg.

§ 432. Lupjamisel kasutatavad meliorandid

Lupjamisel kasutatavad meliorandid on:
1) klinkritolm;
2) põlevkivituhk;
3) lubjakivijahu;
4) dolokivijahu, mille magneesiumisisaldus ei ületa 5%.

§ 433. Mulla lubjatarbe ja meliorandi annuse määramine

(1) Mulla lubjatarve toimeaines CaCO3 t/ha (edaspidi lubja norm) määratakse lisas 1 toodud lubjatarbe määramise tabeli alusel.

(2) Lubja normi alusel meliorandi füüsilise koguse (edaspidi lubja annus) arvutamiseks kasutatakse järgmisi koefitsiente:

1) klinkritolm 1,3;
2) tolmpõlevkivituhk 1,2;
3) lubja- ja dolokivijahu 1,1.»;

16) paragrahvi 45 tekst sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Melioranti võib laotada ühel korral kuni 5 t/ha.

(2) Kui § 433 lõike 2 alusel määratud meliorandi annus on suurem kui 5 t/ha, laotatakse meliorant kahe aasta jooksul. Laotuskordade vaheline aeg peab olema vähemalt pool aastat.

(3) Kui meliorant laotatakse jaotatult, peab vähemalt ühel korral olema laotamine tehtud lubjakivijahuga või dolokivijahuga või lubjakivi- ja dolokivijahu seguga.

(4) Meliorandi laotamise ebaühtlus ei tohi ületada 35%.

(5) Kõlviku äärtes võib meliorandi laotamise ebaühtlus ühe tööee ulatuses ületada lõikes 1 märgitud normi kuni 1,5 korda.

(6) Nõrgalt tolmja meliorandi laotamine tuule kiirusel üle 7 m/s ja tolmja meliorandi laotamine tuule kiirusel üle 5 m/s on keelatud.

(7) Vältida tuleb meliorandi sattumist väljapoole kõlviku piire.»;

17) määrust täiendatakse lisaga järgmises sõnastuses:

«Põllumajandusministri 25. juuli 2003. a määruse nr 75 «Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded»
lisa
(Põllumajandusministri 9. juuni 2008. a määruse nr 55 sõnastuses)

PÕLLUMAJANDUSMAAL MULDADE LUBJATARBE MÄÄRAMINE

Mullad

pH

Hu/Corg

≤3,9 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 4,9 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 5,8 5,9 6,0

Lubjatarve toimaines CaCO3 t/ha

Parasniisked

(EI, EII, LkI, LkII, LkIII, D, KI, K0)

<2,1/
<1,20
6,5 6,4 6,3 6,2 6,0 5,8 5,7 5,5 5,3 5,2 5,0 4,8 4,7 4,5 4,3 4,2 4,0 3,8 3,7 3,5 3,3 3,2
2,1–3,0/
1,21–1,70
7,0 7,0 6,9 6,8 6,6 6,4 6,3 6,1 6,0 5,8 5,6 5,5 5,3 5,1 5,0 4,8 4,6 4,5 4,3 4,2 4,0 3,8
3,1–5,0/
1,71–2,90
8,5 8,3 8,1 8,0 7,8 7,6 7,5 7,3 7,2 7,0 6,9 6,7 6,6 6,4 6,2 6,1 5,9 5,8 5,6 5,5 5,3 5,1

Niisked

(KIg, K0g, Lg, Dg)

<2,1/
<1,20
8,0 7,9 7,8 7,5 7,2 6,8 6,5 6,2 5,9 5,6 5,2 4,9 4,6 4,3 4,0 3,7 3,3 3,0 2,7 2,4 2,1 1,7
2,1–3,0/
1,21–1,70
9,0 8,8 8,7 8,4 8,1 7,7 7,4 7,1 6,8 6,5 6,2 5,9 5,6 5,3 4,9 4,6 4,3 4,0 3,7 3,4 3,1 2,8
3,1–4,0/
1,71–2,30
10,0 9,9 9,7 9,4 9,1 8,8 8,5 8,2 7,9 7,6 7,2 6,9 6,7 6,3 6,0 5,7 5,6 5,1 4,8 4,5 4,2 3,9
4,1–5,0/
2,31–2,90
11,0 10,8 10,5 10,2 9,9 9,6 9,3 9,0 8,7 8,4 8,1 7,8 7,5 7,2 6,9 6,6 6,3 6,0 5,7 5,4 5,1 4,8
5,1–6,0/
2,91–3,50
11,5 11,4 11,3 11,0 10,7 10,5 10,2 9,9 9,6 9,3 9,0 8,7 8,4 8,2 7,7 7,6 7,3 7,0 6,7 6,4 6,1 5,9

Märjad

(G0, GI, LG)

<3,1/
<1,71
12,5 12,5 12,4 11,9 11,5 11,0 10,5 10,0 9,5 9,1 8,6 8,2 7,7 7,2 6,8 6,3 5,8 5,3 4,9 4,4 4,0 3,5
3,1–9,0/
1,72–5,25
12,5 12,5 12,4 12,0 11,6 11,2 10,7 10,3 9,9 9,5 9,1 8,6 8,2 7,8 7,4 7,0 6,5 6,1 5,7 5,3 4,9 4,5

Turvasmullad

12,0 11,3 10,3 9,4 8,6 7,9 7,2 6,7 6,2 5,5 5,0 4,6 4,1 3,6 3,2 2,9 2,4 2,2 1,7 1,4 1,0 0,7

Minister Helir-Valdor SEEDER

Välissuhete ja arenduse asekantsleri kt
kantsleri ülesannetes Peeter SEESTRAND