Teksti suurus:

Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.06.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.07.2009
Avaldamismärge:

Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded

Vastu võetud 25.07.2003 nr 75
RTL 2003, 90, 1336
jõustumine 09.08.2003

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

9.06.2008 nr 55 (RTL 2008, 50, 703) 21.06.2008

Määrus kehtestatakse «Maaparandusseaduse» § 45 lõike 5 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrus kehtestab maaparandussüsteemi ja selle maa-ala hooldamis- ja uuendustööd, muldade lupjamise, agromelioratiivsete ning kultuurtehniliste tööde tegemise (edaspidi maaparandushoiutööd) nõuded maatulundusmaa ja põllumajanduslikult kasutatava eluasemekohtade maa (edaspidi elamuasemekohtade maa) viljelusväärtuse säilitamiseks ning suurendamiseks.

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]

§ 2. Maaparandussüsteemide hooldamine

(1) Maaparandussüsteemi hooldamine on rohttaimede ja peenvõsa niitmine; puittaimestiku raiumine; voolutakistuste ja kuni 0,5 m³/m mahuga sette eemaldamine veejuhtme voolusängist; drenaažisüsteemi settest puhastamine ja korrastamine; truubi ja regulaatori settest puhastamine ning truubiotsakute korrastamine; hooldustööde tegemine maaparandussüsteemi maa-alal ja seal asuval veekaitserajatisel ning maaparandussüsteemi teenindaval teel.

(2) Peenvõsaks loetakse puittaimed, mille tüve läbimõõt kännu kõrguselt mõõdetuna on alla 2 cm.

(3) Puittaimestikuks loetakse puittaimed, mille läbimõõt kännu kõrguselt mõõdetuna on 2 cm ja rohkem.

§ 3. Maaparandussüsteemi uuendamine

Maaparandussüsteemi uuendamine on veejuhtmel puittaimestiku raiumine; veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine keskmise mahuga 0,5 kuni 1,2 m³/m või üle 10 km2 valgalaga eesvoolu sügavuse ja põhjalaiuse taastamine settekihi keskmise paksusega kuni 0,5 m; drenaažisüsteemi, truubi, regulaatori, tee ja muu maaparandussüsteemi ehitise taastamine, asendamine või täiendamine maaparandussüsteemi üldparameetreid oluliselt muutmata.

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]

2. peatükk
MAAPARANDUSSÜSTEEMI HOOLDUSTÖÖDELE
ESITATAVAD NÕUDED

1. jagu
Veejuhtme hooldamine

§ 4. Veejuhtmel rohttaimede ja peenvõsa niitmise nõuded

(1) Rohttaimestikku ja peenvõsa tuleb niita mitte kõrgemalt kui 20 cm veejuhtme nõlva ja kalda pinnast.

(2) Veejuhtme kaldal peab rohttaimestikku ja peenvõsa niitma veejuhtme servast vähemalt 1,5 m laiusel ribal.

(3) Niidetud rohttaimestiku ja peenvõsa peab veejuhtme voolusängist eemaldama.

§ 5. Veejuhtmel võsa ja metsa raiumise nõuded

(1) Puittaimestiku peab raiuma kraavi põhjast, nõlvalt ja kaldalt, kui see takistab veejuhtme toimimist või muu maaparandushoiutöö tegemist.

(2) Veejuhtme põhjast, nõlvalt ja kaldalt peab välja raiuma pajud ja paplid.

(3) Veejuhtme nõlval ja kaldal peab puittaimestikku raiuma mõlemal pool drenaažisuuet vähemalt 5 m pikkusel lõigul.

(4) Raiumisel ei tohi jätta kändusid kõrgusega üle 10 cm.

(5) Raiejäätmed peab põletama või paigaldama vähemalt 5 m kaugusele veejuhtme servast. Turbapinnasel võib põletada ainult juhul, kui see on külmunud või veega küllastunud.

§ 6. Veejuhtme voolusängist takistuste eemaldamise nõuded

(1) Veejuhtme voolusängist peab eemaldama takistused, mis ei võimalda maaparandussüsteemil nõuetekohaselt toimida.

(2) Voolusängi varisenud puittaimed, nende jäätmed, kivid ja muud takistused peab paigaldama veejuhtme kaldale. Paigaldada puittaimede risu kraavi nõlvale on lubatud, kui sellel kasvab võsa.

(3) Jäätmed «Jäätmeseaduse» mõistes tuleb kõrvaldada nimetatud seaduses sätestatud korras.

§ 7. Veejuhtme voolusängist sette eemaldamise nõuded

(1) Veejuhtme voolusängist peab eemaldama sette, mis takistab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.

(2) Enne sette mehhanismiga eemaldamist peab tähistama drenaažisuudmete asukohad.

(3) Eemaldatud sette peab paigaldama veejuhtme kaldale kuni 10 cm paksuse kihina.

(4) Hundinuia-, kõrkja- ja pilliroojuurtega läbi kasvanud sette puhul on minimaalne kaevesügavus 30 cm.

(5) Pärast sette eemaldamist ei tohi veejuhtme põhja jääda üle 10 cm sügavusega süvikuid, välja arvatud lõikes 4 toodud juhul.

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]

§ 8. Kopratammi likvideerimise nõuded

(1) Kopratamm likvideeritakse «Jahiseaduse» sätete kohaselt.

(2) Likvideeritud kopratammi materjali peab paigaldama veejuhtme servast vähemalt 5 m kaugusele juhul, kui materjal ei sega maa kasutamist, või ära vedama.

2. jagu
Drenaažisüsteemi hooldamine

§ 9. Drenaažisuudme settest puhastamise nõuded

(1) Drenaažisuudmest ja suudmetoru esisest voolurennist peab sette eemaldama.

(2) Eemaldatud sette peab paigaldama veejuhtme kaldale kuni 10 cm paksuse kihina.

(3) Enne suudme settest puhastamist peab sette eemaldama § 7 toodud nõuete kohaselt veejuhtme voolusängist, kui see takistab suudme nõuetekohast toimimist.

(4) Veejuhtme põhi peab jääma drenaaži suudmetoru põhjast vähemalt 20 cm allapoole, kui maaparandussüsteemi ehitusprojektis ei olnud ette nähtud väiksemat sügavust.

§ 10. Drenaažisuudme korrastamise nõuded

(1) Drenaažisuudme peab korrastama, kui suudmetoru on paigast nihkunud või suudmetoru esine kindlustis on lagunenud.

(2) Drenaažisuudme korrastamisel peab täitma paragrahvi 9 nõudeid.

(3) Korrastatud suue peab võimaldama vee vaba väljavoolamist suudmetorust.

(4) Rohkem kui 100 mm läbimõõduga suudmetoru voolurenni peab kindlustama geotekstiilile paigaldatava kivisillutise või betoonplaadiga.

(5) Suudmetoru kohal asuva murukamarata nõlva peab kindlustama erosioonitõkkematiga 2 m laiuselt veejuhtme kaldani. Enne erosioonitõkkemati paigaldamist peab nõlva katma huumusmullaga ja külvama sinna heinaseemne 20 kuni 30 g ühe ruutmeetri kohta. Erosioonitõkkematt  kinnitatakse nõlvale puidust vaiadega.

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]


(6) Veejuhtme nõlvalt ja kaldalt peab mõlemalt poolt suuet raiuma puittaimestiku 5 m ulatuses piki veejuhet.

§ 11. Drenaažikaevu settest puhastamise nõuded

(1) Drenaažikaevu peab settest puhastama, kui drenaažikaevu väljavoolutoru põhja ja settepinna vahe on väiksem kui 20 cm.

(2) Neelu- ja kraavikaevust eemaldatud setet ei tohi paigaldada kaevule lähemale kui 2 m. Eemaldatud sette peab paigaldama kuni 10 cm paksuse kihina.

(3) Pärast sette eemaldamist võib drenaažikaevu põhja jääda kuni 5 cm paksune kiht setet ning drenaažikaev tuleb katta kaanega.

(4) Kaevu ümbruses 2 m ulatuses peab niitma taimestikku vähemalt üks kord aastas.

§ 12. Drenaažikaevu korrastamise nõuded

(1) Drenaažikaevu peab korrastama, kui selle sisse- või väljavoolu- või kaevutorud on paigalt nihkunud, või kui kaevu ümbrus on võsastunud.

(2) Drenaažikaevu korrastamisel peab täitma § 11 lõigete 2 kuni 4 nõudeid.

(3) Drenaažikaevu juurde- ja äravoolutorude ühendused tuleb tihendada.

3. jagu
Truubi hooldamine

§ 13. Truubi settest puhastamise nõuded

(1) Truubi peab settest puhastama, kui sellesse kogunenud sete takistab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.

(2) Truubitorudest eemaldatud sette peab paigutama veejuhtme kaldale kuni 10 cm paksuse kihina.

(3) Pärast sette eemaldamist võib truubitoru põhja jääda kuni 5 cm setet.

(4) Truubi puhastamise käigus peab sette eemaldama ka veejuhtme põhjast kuni truubi põhja tasemeni truubi sisse- ja väljavoolu kraavikindlustise ulatuses vähemalt 2 m pikkusel lõigul.

(5) Veejuhtme nõlval ja kaldal peab rohttaimestikku ja peenvõsa niitma truubi sisse- ja väljavoolu otsakust vähemalt 4 m pikkusel lõigul piki veejuhet.

§ 14. Truubi korrastamise nõuded

(1) Truupi peab korrastama, kui truubi otsak on lagunenud või truubi äärmise toru liidus laseb vett läbi.

(2) Tuubi korrastamistöö käigus peab parandama truubi otsaku, lahti kaevama mittekorras liiduse ja selle isoleerima, taastama sisse- ja väljavoolu kindlustise ehitusprojektis ettenähtud ulatuses.

(3) Kindlustise taastamisel peab uue kindlustise paigaldama geotekstiilile.

4. jagu
Poldri ehitiste hooldamine

§ 15. Poldri kuivendusvõrgu hooldamise nõuded

Poldri kuivendussüsteemi hooldamisel peab täitma §-de 4 kuni 14 nõudeid.

§ 16. Poldritammide hooldamise nõuded

(1) Rohttaimestikku ja peenvõsa tuleb niita mitte kõrgemalt kui 20 cm poldritammi harja ja nõlvapinnast.

(2) Loomade tekitatud kahjustused poldritammil peab kõrvaldama.

(3) Poldritammi hooldamisel peab korras hoidma poldritammi nõlvade ja harjade kindlustised.

§ 17. Veekogumisbasseini hooldamise nõuded

(1) Veekogumisbasseini peab settest puhastama, kui basseini reguleeriv maht on vähenenud üle 20% basseini esialgsest reguleerivast mahust.

(2) Poldri veekogumisbasseini hooldamisel peab täitma § 4 lõigete 1 kuni 3 ja § 7 lõigete 2 kuni 4 nõudeid.

§ 18. Pumbajaama hooldamise nõuded

(1) Pumbajaama seadmed ja hoone peavad olema töökorras.

(2) Pumbajaama sissevooluvõred ja äravoolukanal peavad tööperioodil olema puhastatud prahist ja mudast.

5. jagu
Maaparandussüsteemi maa-ala hooldamine

§ 19. Üldnõue

Põllumajandusmaal ja elamuasemekohtade maal paikneva maaparandussüsteemi maa-ala ei tohi võsastuda.

§ 20. Kännuvalli laialiajamise nõuded

(1) Kännuvalli laialiajamise käigus järele jäänud puidujäätmed peab põletama või ära vedama.

(2) Kännuvallis olnud kivid peab ladustama eraldi.

(3) Kännuvallist järelejäänud muld tuleb tasandada viisil, et maa-alale ei tekiks üle 10 cm sügavusega sulglohke.

§ 21. Veejuhtme kalda korrashoiu nõuded

(1) Maaharimistööd peab tegema nii, et veejuhtme äärde ei tekiks valli või süvendit, mis takistab pinnavee voolamist veejuhtmesse või koondab sissevoolu veejuhtmesse.

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]

(2) Tekkinud valli või süvendi peab kõrvaldama maapinda tasandades või asjakohast maaharimistehnikat kasutades.

6. jagu
Maaparandussüsteemi teenindava tee ja muu maaparandusrajatise hooldamine

§ 22. Üldnõuded

(1) Maaparandussüsteemi teenindava tee (edaspidi tee) regulaarne hooldamine peab tagama tee rahuldava sõidetavuse, vältima aukude teket teekattesse ja kindlustama vee äravoolu teekattelt.

(2) Teekatte hooldamise käigus tuleb teeservadelt eemaldada vee äravoolu takistavad vallid.

§ 23. Tee muldkeha hooldamise nõuded

Tee muldkeha hooldamisel peab kõrvaldama tekkinud lohud, täites need kruusaga või muu ehitusprojektis ettenähtud materjaliga ning korrapäraselt niitma muldkeha nõlvu.

§ 24. Teekraavi ja veeviimari hooldamise nõuded

(1) Teekraavi ja veeviimari hooldamisel peab täitma § 4, § 6, § 7 lõigete 1 ja 3 kuni 5 ning § 8 nõudeid.

(2) Teekraavi hooldamisel ei tohi jätta puittaimestikku kasvama kraavi põhja, sõidutee poolsele nõlvale ja kaldale.

§ 25. Maaparandussüsteemi kuuluva muu rajatise hooldamise nõuded

Maaparandussüsteemi koosseisu kuuluvate muude kuivenduse, niisutuse või veerežiimi kahepoolse reguleerimise rajatiste nagu truup- ja kaevregulaatori ning ülevoolu hooldamisel peab täitma § 13 lõigete 2 kuni 5 ning § 14 lõigete 2 ja 3 nõudeid, millele võivad lisanduda ehitusprojektis ettenähtud nõuded.

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]


§ 251. Maaparandussüsteemi keskkonnarajatise hooldamise nõuded

(1) Veekaitsevööndi laiendil tehakse kujundusraiet, kui sinna on kasvanud põõsasrinne või kui puistu puuvõrade liituvus on üle 0,8. Kui veekaitsevööndit läbib drenaažikollektor, tuleb puittaimestik raiuda mõlemalt poolt kollektorit 5 m ulatuses.

(2) Veekaitsevööndi laiendil tuleb taastada vall-nõva, kui selle valli harja kõrgus mõõdetuna nõva põhjast on 10 cm.

(3) Puhastuslodu tuleb puhastada, kui sinna on kogunenud taimekõdu.

(4) Settebasseinist tuleb eemaldada sete, kui selle pind on tõusnud veejuhtme põhjale lähemale kui 0,5 m või kui vee vool ei jaotu enam ühtlaselt basseini ristlõikes.

(5) Eesvoolu soodi kraavidest tuleb eemaldada sete mahus, mis tagab:

1) eesvoolu aasta keskmise veetaseme puhul veevahetuse eesvoolu soodis;

2) eesvoolu miinimumveetaseme puhul kalade pääsu eesvoolust sooti ja soodist eesvoolu.

(6) Tuletõrje- ja kuivendusvee korduvkasutuse tiik tuleb settest puhastada, kui tiigi veemaht on vähenenud üle 25%.

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]


3. peatükk
MAAPARANDUSSÜSTEEMI UUENDUSTÖÖDE NÕUDED

1. jagu
Üldsätted

§ 26. Üldnõuded

(1) Maaparandussüsteemi või selle osa peab uuendama, kui maaparandussüsteem või selle osa on iganenud või lagunenud ega täida oma ülesannet.

(2) Uuendustööde käigus peab maaparandussüsteemi uuendatava osa taastama ehitusprojekti nõuete kohaselt.

2. jagu
Veejuhtme uuendamine

§ 27. Veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamise nõuded

(1) Veejuhtme sügavuse ja projektikohase põhjalaiuse peab taastama, kui veejuhtme sette keskmine maht kraavi ühe meetri kohta on vahemikus 0,5 kuni 1,2 m3 või kui üle 10 km2 valgalaga eesvoolu settekihi keskmine paksus on kuni 0,5 m.

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]

(2) Enne veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse projektikohast taastamist peab veejuhtmel raiuma puittaimestiku § 5 lõikes 1 toodud tingimusel ja § 5 lõigete 2 kuni 5 nõuete kohaselt.

(3) Veejuhtmest sette eemaldamise käigus ei tohi veejuhet süvendada.

(4) Võimaluse korral peab säilitama nõlva- ja kaldataimestiku juurestiku.

(5) Väljakaevatud sette peab paigaldama veejuhtme kaldale kuni 10 cm paksuse kihina.

(6) Drenaažisuudmete asukohad peab enne sette mehhanismiga eemaldamist tähistama.

(7) Eesvoolu uuendamisel kaevemahuga üle 2000 m3 kavandatakse uuendatava eesvoolu tööpiirkonna alumisse ossa tehnoloogiline settebassein mahuga vähemalt 1% kaevetööde arvutuslikust mahust, kui:

1) uuendatakse  üle 10 km2 valgalaga eesvoolu, mis on täies pikkuses kaevatud või täies pikkuses reguleeritud vooluveekogu;

2) alla 10 km2 valgalaga eesvoolu uuendatav lõik asub lähemal kui 1 km eesvoolu suubumiskohast reostustundlikku veekogusse.

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]

(8) Reostustundlik veekogu on meri, järv ja üle 10 km2 valgalaga vooluveekogu.

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]

3. jagu
Truubi uuendamine

§ 28. Truubi uuendamise nõuded

(1) Truubi peab uuendama, kui selle detailid on paigast nihkunud või kui truubi sisse- või väljavoolu konstruktsioon on lagunenud või kui teekate truubi kohal ei vasta nõuetele või on truubil liiklemine häiritud või ohtlik.

(2) Truubi uuendamistööd on:
1) lagunenud truubiotsakute lammutamine ja uute ehitamine;
2) truubitorude asendi korrigeerimine või purunenud truubitorude asendamine koos toruliiduste uuesti isoleerimisega;
3) puittaimestiku raiumine kraavi nõlvadelt truubi sisse- ja väljavoolu kindlustise ulatuses;
4) kraavikindlustise taastamine truubi sisse- ja väljavoolu juures;
5) teekatte uuendamine truubi kohal;
6) veeviimarite rajamine nii, et need tagaksid teelt valguva vee juhtimise veejuhtmesse truupi kahjustamata.


(3) Truubi otsaku nõlva peab katma erosioonitõkkemattidega. Enne erosioonitõkkemattide paigaldamist kaetakse nõlv huumusmullaga ja külvatakse sinna heinaseemet 20 kuni 30 g ühe ruutmeetri kohta. Erosioonitõkkematid asetatakse nõlvale üksteise kõrvale vähemalt 10 cm ülekattega ja kinnitatakse nõlvale 2–4 puidust vaiaga.

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]

4. jagu
Drenaažisüsteemi uuendamine

§ 29. Üldnõuded

(1) Drenaažisüsteemi peab uuendama, kui selle toimimisvõime ei ole nõuetekohane.

(2) Drenaažisüsteemi uuendamiseks loetakse ka olemasolevate dreenidega ristsuunas täidis- või piludreenide ja dreenifiltrite rajamist.

(3) Täidis- või piludreenide ja dreenifiltrite rajamisel ei tohi vigastada olemasolevat drenaaži.

§ 30. Drenaažirikete kõrvaldamise nõuded

(1) Drenaažirikete asukohad tehakse kindlaks kuivendatud maa-ala taimestiku ja mulla veerežiimi uurimisel, torude videosondeerimise või läbipesemise käigus avastatud takistuste asukoha määramise kaudu.

(2) Purunenud drenaažitoru peab asendama uue nõuetekohaselt kaetud toruga.

(3) Torustiku läbipesemisel ei tohi väljauhutavat vett suunata drenaažisüsteemi.

§ 31. Drenaažiarmatuuri uuendamise nõuded

(1) Drenaažisuudme peab uuendama, kui suudmetoru on purunenud.

(2) Drenaažisuudme uuendamise käigus peab lahti kaevama suudmetoru, asendama selle uuega, isoleerima suudmetoru ja drenaažikollektori liiduse ja täitma suudmetoru kaeviku pinnasega ning tegema § 109 lõigetes 2 kuni 6 ettenähtud hooldustööd.

(3) Drenaažikaevu peab uuendama, kui selle torud on paigast nihkunud või kui on purunenud drenaažikaevu toru või drenaažikollektori juurde- või äravoolutoru.

(4) Drenaažikaevu uuendamisel peab taastama drenaažikaevu ehitusprojekti järgse konstruktsiooni, täitma § 12 nõudeid ning kõrvaldama puittaimestiku kuni 2 m ulatuses drenaažikaevust.

5. jagu
Tee uuendamine

§ 32. Üldnõue

Tee peab uuendama, kui selle läbitavus on vähenenud ega võimalda maaparandushoiutööde tegemist.

§ 33. Teekatte uuendamise nõuded

(1) Teekatte uuendamisel kruusa või muu ehitusprojektis ettenähtud materjali lisamise ja teeprofiili taastamisega peab tagama, et teele kogunev vesi valguks teekraavidesse kogu tee ulatuses. Materjali lisatakse kuni 10 cm paksuse kihina mõõdetuna tihendatud olekus.

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]


(2) Teekattesse peab kruusa või muu ehitusprojektis ettenähtud materjali lisama sellisel määral, et lohud teel oleksid tasandatud ja kogu katte keskmine paksus vastaks nõuetele.

(3) Tee pikiprofiili peab kujundama nii, et teele kogunev pinnavesi saaks eemalduda kõigist lohukohtadest enne truupidele kogunemist.

§ 34. Tee muldkeha uuendamise nõuded

Tee muldkeha tuleb uuendada, kui teesse on tekkinud teekattest sügavamad lohud. Vajaduse korral tuleb ebakvaliteetse muldkeha materjal kogu muldkeha kahjustunud lõigu ulatuses välja vahetada.

§ 35. Teekraavide ja veeviimarite uuendamise nõuded

Teekraavid ja veeviimarid peab uuendama, kui need ei taga teelt vee ärajuhtimist. Uuendustööde teostamisel peab täitma § 5 lõike 1 kuni 5 ja § 27 lõike 1 kuni 5 nõudeid.

6. jagu
Poldri ehitiste ja muu maaparandusrajatise uuendamine

§ 36. Üldnõuded

(1) Poldri kuivendussüsteemid uuendatakse 3. peatüki jagude 1 kuni 4 nõuete kohaselt.

(2) Poldri muud ehitised peab uuendama, kui need on lagunenud ega taga poldri nõuetekohast toimimist.

§ 37. Poldritammide uuendamise nõuded

(1) Poldritammid peab uuendama, kui tammi harjakõrgus on projekteerituga võrreldes üle 20 cm vähenenud või kui läbi tammi on tekkinud projektis arvestatust suurem filtratsioonivool.

(2) Uuendustöö käigus peab tammi projekteeritud kõrguse taastama, kasutades ehitusprojektis ettenähtud materjale.

(3) Lubatust suurema filtratsioonivooluga kohad peab taastama projektis ettenähtud filtratsioonitõkkega.

§ 38. Veekogumisbasseini uuendamise nõuded

(1) Veekogumisbasseini peab uuendama, kui selle reguleeriv maht on vähenenud rohkem kui 40 % veekogumisbasseini esialgsest reguleerivast mahust.

(2) Veekogumisbasseini uuendustööde teostamisel peab täitma § 27 sätestatud nõudeid.

§ 39. Maaparandussüsteemi keskkonna- ja muu rajatise uuendamise nõuded

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]

(1) Maaparandussüsteemi keskkonna- ja muu rajatise peab uuendama, kui selle konstruktsioon on lagunenud sellisel määral, mis takistab maaparandussüsteeminõuetekohast toimimist.

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]

(2) Rajatised peab uuendama viisil, mis tagab nende projektikohase toimimise.

4. peatükk
AGROMELIORATIIVSETE JA KULTUURTEHNILISTE TÖÖDE TEGEMINE

§ 40. Agromelioratiivsete ja kultuurtehniliste tööde tegemise nõuded

Põllumajandusmaal ja elamuasemekohtade maal peab tegema agromelioratiivseid ja kultuurtehnilisi töid, kui maa viljelusväärtus on vähenenud või kui maa sihipärane kasutamine on takistatud.

§ 41. Võsa ja metsa raiumise nõuded

(1) Puittaimestikku peab põllumajandusmaal ja elamuasemekohtade maal raiuma, kui maaparandussüsteemi maa-ala sihipärane kasutamine on takistatud.

(2) Raiumisel ei tohi jätta kändusid kõrgusega üle 10 cm.

(3) Puittaimestiku raiejäätmed peab põletama, ära vedama või koguma vallidesse, kus need ei takista edasist maakasutust.

§ 42. Võsakändudega maa künni nõuded

(1) Raiutud võsa maa-ala haritakse uudismaa adraga või freesiga.

(2) Adra konstruktsioon ja künnitehnika peavad tagama künniviilu vähemalt 140º ümberpööramise.

§ 43. Sügavkobestamine

(1) Maa tuleb sügavkobestada, kui künnialune kiht on muutunud tihedamaks kui aluspinnas.

(2) Maa sügavkobestamisel ei tohi kahjustada drenaaži.

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]

 

5. peatükk
MULDADE LUPJAMISTÖÖD

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]


§ 431. Lupjamistööde vajadus

(1) Põllumajandusmaal peab mulda lupjama, kui kaltsiumipuudus vähendab mulla produktsioonivõimet  ja halvendab selle kvaliteeti.

(2) Mulda peab lupjama, kui liikuva kaltsiumi sisaldus selles on:

1) mineraalmullas alla 1500 mg/kg;

2) turvasmullas alla 5500 mg/kg.

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]

 

§ 432. Lupjamisel kasutatavad meliorandid

Lupjamisel kasutatavad meliorandid on:

1) klinkritolm;

2) põlevkivituhk;

3) lubjakivijahu;

4) dolokivijahu, mille magneesiumisisaldus ei ületa 5%.

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]


§ 433. Mulla lubjatarbe ja meliorandi annuse määramine

(1) Mulla lubjatarve toimeaines CaCO3 t/ha (edaspidi lubja norm) määratakse lisas 1 toodud lubjatarbe määramise tabeli alusel.

(2) Lubja normi alusel meliorandi füüsilise koguse (edaspidi lubja annus) arvutamiseks kasutatakse järgmisi koefitsiente:

1) klinkritolm  – 1,3;
2) tolmpõlevkivituhk – 1,2;
3) lubja- ja dolokivijahu   – 1,1.

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]

§ 44. Meliorandi hoidmise ja veo nõuded

(1) Tolmjaid meliorante peab hoidma hermeetilistes hoidlates ja vedama tsisternveokitega, mis on varustatud pneumaatiliste laadimisseadmetega.

(2) Enne laotamisseadmesse laadimist ei tohi meliorandi niiskus ületada:

1) klinkritolmul, tolmpõlevkivituhal, puu-, õle- ja turbatuhal 2%;

2) paejahul, dolomiidijahul, nõrg- ja järvelubjal ning kustutatud lubjal 6%.

(3) Meliorandi veo ja hoidmise tehnika peavad vältima meliorandi tihenemist, mis raskendab selle ümberlaadimist või laotamist.

§ 45. Meliorandi laotamise nõuded

(1) Melioranti võib laotada ühel korral kuni 5 t/ha.

(2) Kui § 433  lõike 2 alusel määratud meliorandi annus on suurem kui 5 t/ha, laotatakse meliorant kahe aasta jooksul. Laotuskordade vaheline aeg peab olema vähemalt pool aastat.

(3) Kui meliorant laotatakse jaotatult, peab vähemalt ühel korral olema laotamine tehtud lubjakivijahuga või dolokivijahuga või lubjakivi- ja dolokivijahu seguga.

(4) Meliorandi laotamise ebaühtlus ei tohi ületada 35%.

(5) Kõlviku äärtes võib meliorandi laotamise ebaühtlus ühe tööee ulatuses ületada lõikes 1 märgitud normi kuni 1,5 korda.

(6) Nõrgalt tolmja meliorandi laotamine tuule kiirusel üle 7 m/s ja tolmja meliorandi laotamine tuule kiirusel üle 5 m/s on keelatud.

(7) Vältida tuleb meliorandi sattumist väljapoole kõlviku piire.

[RTL 2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]

§ 46. Nõuded meliorandi laotamisel lumele

(1) Meliorandi lumele laotamise nõudeid kohaldatakse, kui lumekatte paksus on üle 5 cm.

(2) Melioranti ei tohi lumele laotada maa-alal, mille maapinna kalle on üle 2,5%.

(3) Meliorandi laotamine on keelatud, kui lumekatte paksus on üle 30 cm.

(4) Jäätunud lumepinda peab enne meliorandi laotamist kobestama.

(5) Tolmjat melioranti peab pärast laotamist lumega segama.

(6) Ketas-laotusseadmetega laoturi kettad peavad meliorandi lumele laotamise korral jääma vähemalt 40 cm kõrgusele lume pinnast.

 

Lisa