Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord
Vastu võetud 12.06.2008 nr 59
Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 454 lõike 2, § 455 lõike 2 ja § 456 lõike 4 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava).
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, toetuse määr ja suurus ning abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded toetuse saajale, taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord, taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise alused ja kord ning toetuse väljamaksmise kord.
2. peatükk
KOHALIKU TEGEVUSGRUPI TOETUS
1. jagu
Kohaliku tegevusgrupi toetuse saamiseks esitatavad
nõuded ning toetuse määr ja suurus
§ 2. Nõuded kohalikule tegevusgrupile
(1) Kohaliku tegevusgrupi toetust võib taotleda mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on suunatud kohaliku elu arendamisele ning kes vastab kohaliku tegevusgrupi kohta esitatavatele nõuetele, sealhulgas tegevuspiirkonna ja liikmelisuse kohta esitatavatele nõuetele (edaspidi kohalik tegevusgrupp).
(2) Kohalik tegevusgrupp vastab kohaliku tegevusgrupi toetuse saamiseks
esitatavatele nõuetele, kui:
1) tähtajaliselt asutatud kohaliku
tegevusgrupi puhul ei ole see tähtaeg lühem kui viis aastat arvates
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA)
poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
2) tal ei ole taotluse
esitamise ajal riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla
tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud
tasutud ajakava kohaselt;
3) ta ei ole saanud ega taotle samal ajal
sama tegevuse või investeeringuobjekti kohta toetust
riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või muudest
välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
4) ta on
saanud varem toetust riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või
muudest välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud
tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi
makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed
tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;
5) tema suhtes ei
toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust;
6) ta
eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud
ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja
maksedokumentidest;
7) ta edastab tegevuspiirkonna elanikele teavet
kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise kavatsusest neile
kättesaadavas väljaandes.
(3) Arengustrateegia (edaspidi strateegia) väljatöötamiseks võib toetust taotleda kohalik tegevusgrupp, kelle juhatuse liikmetest vähemalt pooltel on varasem kogemus riigieelarvelistest või Eesti riigi poolt kaasfinantseeritava Euroopa Liidu programmi vahenditest antava toetuse taotlemisel ja toetuse abil tehtava tegevuse elluviimisel, kuid kes ei ole saanud toetust «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006» meetme 3.6 «Kohaliku initsiatiivi arendamine – Leader-tüüpi meede» (edaspidi meede 3.6) raames.
(4) Strateegia rakendamiseks võib toetust taotleda kohalik tegevusgrupp, kes on saanud toetust meetme 3.6 raames või kohaliku tegevusgrupi toetust strateegia väljatöötamiseks.
§ 3. Nõuded kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna kohta
(1) Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkond on kohaliku tegevusgrupi liikmeks olevate valdade ja kuni 4000 elanikuga linnade territoorium.
(2) Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna elanike arv peab olema vahemikus 10 000 kuni 100 000. Kohaliku tegevusgrupi elanike arvus on lubatud põhjendatud erisused.
(3) Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna elanike arvu kindlakstegemisel enne taotluste vastuvõtmist lähtutakse Statistikaameti kogumikus «Linnad ja vallad arvudes» taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud aasta kohta avaldatud andmetest.
§ 4. Nõuded kohaliku tegevusgrupi liikmelisuse ja otsustusprotsessi kohta
(1) Kohaliku tegevusgrupi liikmeteks on vähemalt kaks kohalikku omavalitsusüksust, sama omavalitsusüksuse territooriumil tegutsev äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja ja mittetulundusühing või sihtasutus.
(2) Kohaliku tegevusgrupi liikmeks oleva kohaliku omavalitsusüksuse kohta peab sama kohaliku tegevusgrupi liikmeks olema vähemalt üks sama kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil tegutsev äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja ja mittetulundusühing või sihtasutus.
(3) Kohaliku tegevusgrupi liige võib kuuluda üksnes ühte kohalikku tegevusgruppi.
(4) Kohaliku tegevusgrupi liikmeteks on ühiste majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete huvidega vallad ja linnad, mille territooriumid kuuluvad samasse geograafilisse piirkonda.
(5) Kohaliku tegevusgrupi põhikirjas peavad muu hulgas olema sätestatud:
1)
kohaliku tegevusgrupi avatus uute liikmete vastuvõtmiseks ja liikmete
nimekirja avalikkus;
2) kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud
strateegia rakendamise ja projektide valiku ning valikut tegeva organi
valimise põhimõtted.
(6) Kui määruses ei ole sätestatud, et kohaliku tegevusgrupi rakenduskava või kohaliku tegevusgrupi toetuse või projektitoetusega seotud otsuse võtab vastu üldkoosolek, võib nimetatud otsuse võtta vastu ka muu põhikirjas sätestatud organ, kui selle liikmed on esindatud nii, et kohalike omavalitsusüksuste esindajate ja riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindatus on alla 50%.
(7) Kohaliku tegevusgrupi liikmeteks olevatest kohalikest omavalitsusüksustest võivad lõike 5 punktis 2 ja lõikes 6 nimetatud organi tegevuses osaleda ainult § 3 lõikes 1 toodud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonda kuuluvad kohalikud omavalitsusüksused.
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Kohaliku tegevusgrupi toetust võib taotleda §-s 7 toodud nõuetele vastava strateegia väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
(2) Strateegia väljatöötamiseks võib taotleda toetust järgmiste
tegevuste kohta:
1) strateegia koostamine;
2) kohaliku
tegevusgrupi arendamine, sealhulgas koostöö-alane tegevus.
(3) Strateegia rakendamiseks võib taotleda toetust järgmiste tegevuste
kohta:
1) strateegia meetmete väljatöötamine ja rakendamise
korraldamine;
2) strateegia täiendamine;
3) kohaliku
tegevusgrupi arendamine, sealhulgas koostöö-alane tegevus.
(4) Kavandatava tegevuse elluviimist ei või alustada varem ja tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.
§ 6. Nõuded tegevuskava kohta
(1) Strateegia väljatöötamiseks toetuse taotlemise korral peab kohalik tegevusgrupp olema üldkoosoleku otsusega vastu võtnud lisas 1 toodud vormi kohase strateegia väljatöötamise tegevuskava (edaspidi tegevuskava), mis vastab nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 maaelu arengu toetuste kohta sätestatud ühe või mitme telje (edaspidi telg) tegevustele.
(2) Tegevuskava koosneb järgmistest osadest:
1) väljatöötatava
strateegia põhisuunad, mis vastavad ühe või mitme telje tegevustele;
2)
kohaliku tegevusgrupi juhatuse liikmete § 2 lõikes 3 nimetatud kogemuse
kirjeldus ja juhul, kui kohalikul tegevusgrupil või tema liikmetel on
asjakohane kogemus riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu
vahenditest antava toetuse taotlemisel ja toetuse abil tehtava tegevuse
elluviimisel;
3) kohaliku tegevusgrupi suuruse, ühise majandusliku,
kultuurilise ja sotsiaalse huvi ning geograafilise ühtsuse kirjeldus;
4)
kohaliku tegevusgrupi tegutsemise põhimõtted ja partnerluspõhimõtte
rakendamise kirjeldus;
5) strateegia väljatöötamisse kohaliku
tegevusgrupi tegevuspiirkonna ja erinevate elanikegruppide kaasamise
kirjeldus;
6) kohaliku tegevusgrupi majandusliku elujõulisuse ja
kavandatavate tegevuste jätkusuutlikkuse kirjeldus;
7)
kavandatavate tegevuste kirjeldus ning tegevuste eelarve ja ajakava
§ 7. Nõuded strateegia kohta
(1) Strateegia rakendamiseks toetuse taotlemise korral peab kohalik tegevusgrupp olema välja töötanud oma tegevuspiirkonna kohta kohaliku arengu strateegia, mis vastab strateegia kohta esitatud nõuetele.
(2) Strateegia koostamise ja muutmise korral peab arvestama, et strateegia aitaks kaasa ühe või mitme telje eesmärgi saavutamisele.
(3) Strateegia peab olema integreeritud, jätkusuutlik, sisaldama
uuenduslikkuse elemente ning koosnema vähemalt järgmistest osadest:
1)
üldosa, mis sisaldab andmeid kohaliku tegevusgrupi, tegevuspiirkonna,
liikmete ning tegevusgrupi arengu ja kogemuste kohta;
2) kohaliku
tegevusgrupi ülesehituse ja arendamise kirjeldus, sealhulgas
juhtimispõhimõtete, töökorralduse ja kohaliku tegevusgrupi elujõulisuse
kirjeldus;
3) tegevuspiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra
kirjeldus, sealhulgas ülevaade tegevuspiirkonna ja selle sotsiaalsete
gruppide vajadustest;
4) strateegilised valikud, mis sisaldavad
strateegia visioonide ja prioriteetide kirjeldust ja põhjendatust,
strateegia eesmärke ning kavandatava koostöö ja koostöövõrgustike
loomise valikuid;
5) strateegia seosed arengukava ja telgedega,
sealhulgas kirjeldus, kuidas aitab strateegia kaasa arengukava üldiste
eesmärkide saavutamisele; strateegia prioriteetide vaheline rahajaotus
suhtarvudes vastavalt telgedele ning strateegia rakendamiseks
kavandatavate meetmete loetelu;
6) strateegia rakendamiseks
kavandatavate meetmete üldine kirjeldus, projektide üldised
valikukriteeriumid, sealhulgas koostöömeetmete kirjeldus;
7)
oskuste omandamise ja tegevuspiirkonna arendamise kirjeldus, mis
sisaldab ülevaadet erinevate elanikegruppide kaasamisest,
tegevuspiirkonna elanikele suunatud teavitustegevusest ja koolitustest;
8)
strateegia seosed ja piirnemised muude fondide, strateegiate,
arengukavade ja programmidega;
9) strateegia koostamise kirjeldus;
10)
strateegia oodatavad tulemused, sealhulgas kohaliku tegevusgrupi
majandusliku elujõulisuse ja strateegias toodud tegevuste
jätkusuutlikkuse kirjeldus, seatud indikaatorid ja sihttasemed,
arvestades arengukavas ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 maaelu
arengu toetuste kohta seatud eesmärke;
11) ülevaade strateegia
koostamisel kasutatud materjalist, sealhulgas tehtud ja kavandatavate
uuringute lühikokkuvõte;
12) strateegia elluviimise kava;
13)
lisad, mis sisaldavad tegevuspiirkonda iseloomustavaid skeeme, kaarte ja
muud illustreerivat materjali.
(4) Strateegia peab hõlmama vähemalt ajavahemikku strateegia rakendamise toetuse taotluse esitamise tähtpäevast kuni 31. detsembrini 2013, strateegia väljatöötamise korral vähemalt ajavahemikku alates ühe aasta möödumisest taotluse rahuldamise otsuse tegemisest kuni 31. detsembrini 2013.
(5) Strateegiat võib muuta alates 2010. aastast, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu kohalik tegevusgrupp ei vasta enam §-des 3, 4 ja 5 toodud nõuetele või strateegia ei vasta kohaliku tegevusgrupi vajadustele.
(6) Strateegia ja selle muudatused võetakse vastu üldkoosoleku otsusega.
§ 8. Nõuded strateegia meetme kohta
(1) Strateegia rakendamiseks töötab kohalik tegevusgrupp välja strateegia meetmed, mis peavad vastama arengukava peatükis 5.3.4 Leader-meetme kohta ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 maaelu arengu toetuste kohta sätestatud nõuetele, selle lisas toodud maksimaalsetele toetussummadele ja -määradele ning riigiabi reeglitest tulenevatele nõuetele.
(2) Kohalik tegevusgrupp koostab strateegia meetmed, mis koosnevad
vähemalt järgmistest osadest:
1) strateegia meetme nimetus;
2)
strateegia meetme eesmärk;
3) toetatavad tegevused;
4)
strateegia meetme sihtgrupp;
5) strateegia meetme rakendamise
vajaduse lühikirjeldus;
6) viide teljele, mille eesmärkide
saavutamisele strateegia meetme rakendamine enim kaasa aitab;
7)
viide nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 toodud artikli numbrile, mis
käsitleb asjakohast meedet, ning meetme kood komisjoni määruse (EÜ)
nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005
(Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu
arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368,
23.12.2006, lk 74–84), lisa II kohaselt;
8) kui
strateegia meede kattub mõne arengukava meetmega, siis viide selle
numbrile;
9) saavutatavad indikaatorid ja sihttasemed;
10)
kohaliku tegevusgrupi nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse
saajale;
11) maksimaalne toetussumma ja -määr strateegia meetme
rakendamisel.
§ 9. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemise korral
(1) Abikõlbliku kulu moodustavad toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalike kulude käibemaksuta maksumus, kui kohalik tegevusgrupp on käibemaksukohustuslane, ja käibemaksuga maksumus, kui kohalik tegevusgrupp ei ole käibemaksukohustuslane.
(2) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemisel on abikõlblikud järgmised
kulud:
1) personalikulud, sealhulgas töötaja töötasu, puhkusetasu,
sõidukulu, lähetuskulu ja koolituskulu;
2) üldkulud,
sealhulgas kulud bürootarvetele, sideteenustele, infotehnoloogia ja
kontoritehnika hooldusele ja remondile, kommunaalkulud, kontoriruumi
üürimise kulud, kulud valveteenusele ning maamaks;
3)
kohaliku tegevusgrupi kontoriruumi ehitus- ja parenduskulud;
4)
sõidukulud ning isikliku sõiduauto kasutamise kulud, mille hüvitamise
määr on kuni 4 krooni kilomeetri kohta;
5)
kontoritehnika ja -mööbli ostmise ja liisimise kulud;
6)
koolituse, seminari ja infopäeva korraldamise kulud;
7)
infomaterjali koostamise ja väljaandmise kulud;
8) veebilehe
loomise, haldamise ja arendamise kulud;
9) asjakohase oskusteabega
spetsialistilt, organisatsioonilt või asutuselt strateegia
väljatöötamisega seotud uuringu, sealhulgas tasuvusuuringu või teenuse
tellimise kulud;
10) eksperthinnangu tellimise kulud, välja arvatud
juhul, kui ekspert on riigiteenistuja, kelle tööülesanded on sarnased
toetatava tegevusega;
11) siseriiklikul ja välisriigis toimuval
seminaril, konverentsil, messil või õppereisil osalemise kulud,
sealhulgas osavõtutasu ning riigisisese lähetuse ja välislähetuse kulud;
12)
kohaliku tegevusgrupi korraldatava rahvusvahelise ürituse kulud;
13)
koostöö arendamise korral kulutused kingitustele kuni 500 krooni kuus;
14)
stipendiumi maksmise kulud.
(3) Kohaliku tegevusgrupi strateegia rakendamiseks toetuse taotlemise
korral on lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele abikõlblikud ka järgmised
kulud:
1) mootorsõiduki liisimise kulud kuni 5000 krooni kuus või
mootorsõiduki ostmise kulud kuni 250 000 krooni kohaliku tegevusgrupi
kohta programmperioodi jooksul, kusjuures ühe kohaliku tegevusgrupi
kohta on abikõlblikud vaid ühe mootorsõiduki liisimise või ostmise kulud;
2)
reklaammaterjali väljaandmise ning reklaamkingituse soetamise kulud.
(4) Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Kohalik tegevusgrupp tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.
(5) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) maa ja
olemasoleva ehitise ostmise ja liisimise kulud;
2) käibemaks juhul,
kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse»
alusel;
3) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse,
tasaarveldatakse või kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta
osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulu
tegevuse mis tahes osale;
4) sularahamaksed üle 1000 krooni kuus,
välja arvatud lähetuskulud;
5) teenustasu pangatoimingu
eest, tagatismakse, intress ja muu finantsteenusega seotud kulu, välja
arvatud kohaliku tegevusgrupi raamatupidamis- ja audiitorteenuse eest
tasumiseks tehtud kulud;
6) amortisatsioonikulud;
7) viivis, trahv
ja muu rahaline karistus ning kohtukulud;
8) kulutused annetustele ja
kingitustele (välja arvatud kingitus koostöö arendamise korral ja
reklaamkingitus);
9) erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4
mõistes tasutav maks;
10) kasutatud seadme ja masina, välja
arvatud mootorsõiduki ostmise ja liisimise kulud;
11) kohaliku
omavalitsusüksuse ülesande asendamiseks tehtud kulud;
12)
kulud, mis on seotud liisingulepingu sõlmimise, intresside, kindlustuse
jms kuludega;
13) kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ)
nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles
sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta)
kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84),
artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega.
(6) Kohalik tegevusgrupp võib strateegia väljatöötamise raames muuta eelarvet lõikes 2 nimetatud kulude osas kuni 10% ilma eelarves toodud kogusummat suurendamata.
§ 10. Nõuded investeeringu ja tegevuse hinnapakkumise kohta
(1) Kui tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab kohalik tegevusgrupp olema saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist või olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumise kui investeeringu või tegevuse asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja.
(2) Väljavalitud hinnapakkumine ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse või investeeringu eest tasutava hinnaga.
(3) Kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht ei tohi omada osalust hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda tema juhatusse ega nõukokku juhul, kui tegevuse või investeeringu maksumus ületab 156 466 krooni.
(4) Kui hinnapakkuja on kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht või kui kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht on hinnapakkuja osanik, aktsionär, juhatuse või nõukogu liige, peab taotleja olema saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist, kui tegevuse või investeeringu maksumus ületab 15 646 krooni.
(5) Kui kohalik tegevusgrupp on hankija «Riigihangete seaduse» tähenduses, peab ta hangete läbiviimisel järgima lisaks selles paragrahvis sätestatud nõuetele «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid.
§ 11. Kohaliku tegevusgrupi toetuse määr ja suurus
(1) Kohaliku tegevusgrupi toetust antakse kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest.
(2) Strateegia väljatöötamise korral antakse kohaliku tegevusgrupi toetust taotletud summas, kuid mitte rohkem kui 2 000 000 krooni ühe kohaliku tegevusgrupi kohta Leader-meetme raames kokku olenevalt baasrahastamisest ja tegevuskava kvaliteedist, mida hindab hindamiskomisjon.
(3) Strateegia väljatöötamise taotluste rahastamise eelarve jaotus kohalike tegevusgruppide vahel määratakse järgmiselt: baasrahastamine ühe kohaliku tegevusgrupi kohta on 800 000 krooni ning tegevuskava hindamisel on maksimumhindepunktide arv võrdne 1 200 000 krooniga.
(4) Strateegia rakendamiseks antakse kohaliku tegevusgrupi toetust kohaliku tegevusgrupi kohta kuni 20% strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarvest.
(5) Põllumajandusminister kehtestab kavandatava strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve suuruse iga kohaliku tegevusgrupi kohta lõigetes 6 ja 7 sätestatud strateegia jaotamise aluste põhjal kahes osas: kuni 31. detsembrini 2010 (edaspidi esimene periood) ning alates 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2013 (edaspidi teine periood).
(6) Strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve jaotus strateegiat
rakendavate kohalike tegevusgruppide vahel määratakse järgmiselt:
1)
esimene osa jagatakse võrdsetes osades kohalike tegevusgruppide vahel
(edaspidi baaseelarve);
2) teine osa jagatakse, võttes arvesse
kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna sotsiaal-majanduslikke näitajaid:
rahvaarvu, pindala, üksikisiku tulumaksu laekumist ja kohaliku
omavalitsusüksuse paiknemist saarel;
3) kolmas osa määratakse
sõltuvalt strateegia kvaliteedist.
(7) Strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve esimene osa moodustab strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarvest 20% jagatuna võrdselt kohalike tegevusgruppide vahel. Strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve teine osa moodustab kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna rahvaarvu osa 40% jagatuna võrdeliselt kohalike tegevusgruppide rahvaarvuga, pindala osa 20% jagatuna võrdeliselt kohalike tegevusgruppide pindalaga, üksikisiku tulumaksu laekumise osa 8% jagatuna pöördvõrdeliselt tulumaksu laekumisega kohalikes tegevusgruppides ning saarelisuse osa 2% jagatuna võrdselt kohalike tegevusgruppide liikmeteks olevate saarel paiknevate kohalike omavalitusüksuste vahel.
(8) Lõike 6 punktis 2 nimetatud eelarve osade arvutamisel arvestatakse § 3 lõikes 1 toodud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonda kuuluvate kohalike omavalitsusüksuste näitajatega.
(9) Strateegia kvaliteedist sõltuv osa on kõikide kohalike tegevusgruppide jaoks kokku 10% strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarvest.
(10) Teisel perioodil on strateegia kvaliteedist sõltuva 10% hulgas strateegia rakendamise kvaliteedi näitaja ning toetuse tagasinõuete vähesus kohalikult tegevusgrupilt.
(11) Toetatavate tegevuste eest saadud tuludest laekuv summa arvestatakse kohaliku tegevusgrupi omafinantseeringuna, mis märgitakse tegevuskava või rakenduskava eelarvesse. Kohaliku tegevusgrupi toetusest arvestatakse maha nimetatud tuludest laekunud summa, mis ületab eelarves märgitud omafinantseeringu.
(12) Kui PRIA kuulutab välja lisataotlusvooru strateegia rakendamise toetuse taotlemiseks, moodustub strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve lõike 6 punktide 1 ja 2 alusel kohaliku tegevusgrupi kohta.
2. jagu
Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemine
§ 12. Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg
(1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotleja esitab selleks ettenähtud tähtajal PRIAle kohaliku tegevusgrupi asukohajärgses piirkonnas taotluste vastuvõtmiseks volitatud ametniku kaudu taotluse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlus).
(2) PRIA teatab kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(3) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotleja võib esitada ettenähtud tähtajal ühe taotluse. Toetuse taotlus esitatakse kolme aasta kohta, kui taotletakse toetust strateegia rakendamiseks.
(4) Dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi ärakirja esitamist.
§ 13. Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse kohta esitatavad nõuded
(1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemiseks esitab kohaliku
tegevusgrupi toetuse taotleja PRIAle järgmised dokumendid:
1)
lisas 2 toodud vormi kohane kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlus;
2)
ärakiri teavitusest, millelt on näha kohaliku tegevusgrupi taotluse
esitamise kavatsus ning viide selle väljaande nimele ja ilmumise
kuupäevale, milles teavitus on avaldatud;
3) seadusjärgse
esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri.
(2) Strateegia väljatöötamise korral esitab kohaliku tegevusgrupi
toetuse taotleja PRIAle lisaks lõikes 1 loetletud dokumentidele
järgmised dokumendid:
1) lisas 1 toodud vormi kohane tegevuskava;
2)
ärakiri kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku otsusest tegevuskava
vastuvõtmise kohta.
(3) Strateegia rakendamise korral esitab kohaliku tegevusgrupi toetuse
taotleja PRIAle lisaks lõikes 1 loetletud dokumentidele järgmised
dokumendid:
1) strateegia digitaalsel andmekandjal, välja arvatud
juhul, kui kohalik tegevusgrupp soovib esitada sama strateegia, mis
esitati meetme 3.6 raames;
2) ärakiri kohaliku tegevusgrupi
üldkoosoleku otsusest strateegia ja selle muudatuste vastuvõtmise kohta.
§ 14. Rakenduskava kohta esitatavad nõuded
(1) Strateegia rakendamise toetuse taotlemise korral koostab kohalik tegevusgrupp lisas 3 toodud vormi kohase strateegia rakendamise kava (edaspidi rakenduskava), mille esitab PRIAle iga aasta 1. novembriks. Taotluse esitamise aastal esitatakse rakenduskava koos taotlusega.
(2) Rakenduskava sisaldab § 8 lõikes 2 esitatud strateegia meetmete kirjeldust, rakenduskava esitamise aastale järgneval kalendriaastal kavandatud tegevuste ja strateegia meetmete kirjeldust ning nende kavandatavat eelarvet.
(3) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise aastal ei pea rakenduskavas ära tooma strateegia meetmete kohta kavandatavaid kulutusi.
(4) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise aastal võib rakenduskavas olla ära toodud kuni 40% § 11 lõikes 4 toodud eelarvest.
(5) Rakenduskava võib muuta üks kord aastas hiljemalt 1. septembriks.
(6) Rakenduskava võetakse vastu üldkoosoleku või § 4 lõikes 6 nimetatud muu organi otsusega.
(7) PRIA otsustab rakenduskava nõuetele vastavuse üle 40 tööpäeva jooksul arvates selle saamisest. Taotluse esitamise aastal otsustab PRIA rakenduskava nõuetele vastavuse üle 60 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.
3. jagu
Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse menetlemine
§ 15. Kohaliku tegevusgrupi taotluse vastuvõtmine
PRIA kontrollib kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.
§ 16. Kohaliku tegevusgrupi ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) PRIA kontrollib kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning kohaliku tegevusgrupi ja kavandatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele.
(2) Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks on PRIAl õigus kasutada teiste riiklike andmekogude andmeid.
(3) Kohalik tegevusgrupp ja taotlus vastavad kohaliku tegevusgrupi
toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
1) kõik omavahel
võrreldavad andmed on samased;
2) ei esine «Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 456
lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
3) kõik määruses sätestatud
nõuded on täidetud.
(4) Kui kohaliku tegevusgrupi ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et kohalik tegevusgrupp või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 456 lõike 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 17. Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse moodustamine
(1) Strateegia väljatöötamiseks esitatud nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse esitatud tegevuskava alusel ning strateegia rakendamiseks esitatud nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse strateegia alusel.
(2) Põllumajandusminister hindab taotlusi ja kinnitab taotluste paremusjärjestuse.
(3) PRIA esitab taotluste ärakirjad põllumajandusministrile tutvumiseks kahe tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast.
(4) PRIA esitab kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlejate nimekirja põllumajandusministrile väljastusteatega tähtkirjaga 35 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast, märkides eraldi nende kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlejate nimed, kelle taotlus ei ole nõuetele vastavaks tunnistatud.
(5) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse kohta ettepaneku saamiseks moodustab põllumajandusminister hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon).
§ 18. Komisjoni koosseis
(1) Komisjon koosneb Põllumajandusministeeriumi ja PRIA ametnikest ning teiste riigiasutuste teenistujatest ja asjaomaste organisatsioonide esindajatest (edaspidi komisjoni liige).
(2) Komisjoni liikmete ja asendusliikmete nimed avaldatakse Põllumajandusministeeriumi ja PRIA veebilehel.
§ 19. Komisjoni istung
(1) Komisjoni istung toimub 15 tööpäeva jooksul arvates § 17 lõikes 4 nimetatud taotlejate nimekirja saamisest.
(2) Komisjoni esimehel on õigus taotluse hindamiseks vajaliku lisateabe saamiseks kutsuda komisjoni istungile kohaliku tegevusgrupi esindaja, pädev spetsialist või muu isik. Sellekohase põhjendatud kirjaliku ettepaneku võib komisjoni esimehele teha ka komisjoni liige.
(3) Komisjoni liige hindab esitatud tegevuskava või strateegiat hindamiskriteeriumide alusel, täites lisas 4 või 5 toodud vormi kohase hindamislehe iga kohaliku tegevusgrupi kohta.
§ 20. Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord
(1) Strateegia väljatöötamiseks kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemise
korral on taotlusele võimalik anda lisas 4 toodud hindamiskriteeriumide
alusel kuni 4 hindepunkti iga kriteeriumi kohta lähtuvalt sellest,
milline on tegevuskavas esitatud:
1) kohaliku tegevusgrupi või tema
liikmete kogemus kohaliku algatuse ja koostööprogrammi rakendamisel;
2)
kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna ühtsus;
3) kohaliku
tegevusgrupi tasandil partnerluspõhimõtte arvestamine ning
mitmesektorilisus;
4) kohaliku tegevusgrupi haldamise funktsionaalsus;
5)
piirkondlik koostöö;
6) rahvusvaheline koostöö;
7)
kohaliku tegevusgrupi tegevustes kogu tegevuspiirkonna kaasatuse määr;
8)
kohaliku tegevusgrupi tegevustes erinevate elanikegruppide kaasatuse
määr;
9) eelarve selgus ja põhjendatus ning kaasrahastamise
mitmekesisus;
10) esitatud kavandatavate tegevuste selge esitus ning
ajakava elluviidavus.
(2) Strateegia rakendamiseks kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemise
korral on taotlusele võimalik anda lisas 5 toodud hindamiskriteeriumide
alusel kuni 4 hindepunkti iga kriteeriumi kohta lähtuvalt sellest,
milline on strateegias esitatud:
1) kohaliku tegevusgrupi
tegevuspiirkonna ühtsus;
2) kohaliku tegevusgrupi tasandil
partnerluspõhimõtte arvestamine ning mitmesektorilisus;
3)
kohaliku tegevusgrupi haldamise funktsionaalsus;
4) majanduslik
elujõulisus ning kaasrahastamise mitmekesisus;
5) piirkondlik
koostöö;
6) rahvusvaheline koostöö;
7)
strateegia uuenduslikkus;
8) strateegia seesmine sidusus;
9)
integreeritud lähenemine teistele arengukavadele ja strateegiatele ning
lisanduvus teistele programmidele;
10) kohalike arenguvõimaluste
kasutamine;
11) kohaliku tegevusgrupi tegevustes kogu
tegevuspiirkonna kaasatuse määr;
12) kohaliku tegevusgrupi
tegevustes erinevate elanikegruppide kaasatuse määr;
13)
noortele suunatud meetmete kasutamine, noorte kaasamine strateegia
koostamisse ja teavitustegevusse;
14) strateegia jätkusuutlikkus;
15)
esitatud strateegia selgus, ajakava elluviidavus ning rahastamiskava
selgus ja põhjendatus.
§ 21. Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluste paremusjärjestuse moodustamine
(1) Komisjoni liikme märgitud hindepunktide alusel arvutatakse taotluse hindepunktide summa.
(2) Taotluste paremusjärjestuse moodustamiseks liidetakse komisjoni istungil osalenud komisjoni liikmetelt taotluse kohta saadud hindepunktid kokku.
(3) Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus.
(4) Võrdsete näitajatega taotluste puhul moodustatakse taotluste paremusjärjestus «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 2 alusel komisjoni liikmete hääletuse tulemuste alusel. Komisjoni otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse vastuvõetuks otsus, mille poolt hääletas komisjoni esimees. Tulemused märgitakse lisades 6 ja 7 toodud vormi kohasesse komisjoni ettepanekusse.
(5) Põllumajandusminister kinnitab komisjoni ettepaneku alusel taotluste paremusjärjestuse.
(6) Põllumajandusministeerium edastab taotluste paremusjärjestuse koos lõikes 4 nimetatud vormikohaste ettepanekutega PRIAle 15 tööpäeva jooksul arvates § 17 lõikes 4 nimetatud taotlejate nimekirja saamisest.
§ 22. Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluste hindamise tulemusel moodustatud paremusjärjestuse alusel rahuldatakse kõik taotlused, mis on saanud vähemalt 20% maksimumhindepunktidest.
(2) Strateegia rakendamise toetuse raames kõige suurema hindepunktide summa saanud kohaliku tegevusgrupi eelarvet suurendatakse 20% ja kõige väiksema hindepunktide summa saanud kohaliku tegevusgrupi eelarvet ei suurendata, kõigi ülejäänud kohalike tegevusgruppide eelarvet suurendatakse proportsionaalselt vastavalt kohaliku tegevusgrupi kohale paremusjärjestuses.
(3) Strateegia väljatöötamiseks esitatud kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse kohta teeb PRIA «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 1 punkti 3 alusel taotluse rahuldamise või sama paragrahvi lõike 5 või 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(4) Strateegia rakendamiseks esitatud kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse kohta teeb PRIA põllumajandusministri kehtestatud strateegia rakendamise toetuse ja projektitoetuse eelarve jaotust arvestades «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 1 punkti 3 alusel taotluse rahuldamise otsuse esimese või teise perioodi kohta tingimusel, et § 14 lõike 1 kohaselt esitab kohalik tegevusgrupp nõuetele vastava rakenduskava, või «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 5 või 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(5) PRIA teeb lõigetes 3 ja 4 nimetatud otsused 60 tööpäeva jooksul alates kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise tähtpäevast. Vajaduse korral võib PRIA otsuse tegemise tähtaega pikendada kuni 90 tööpäevani.
(6) Kui kohalik tegevusgrupp ei esita nõuetele vastavat rakenduskava, teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse muutmise või selle kehtetuks tunnistamise otsuse esimese või teise perioodi lõpuks.
(7) Kui kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 6 alusel.
(8) Strateegia väljatöötamiseks esitatud kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse osalise rahuldamise korral esitab kohalik tegevusgrupp uue eelarve.
§ 23. Muudatustest teavitamine
(1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab kohaliku tegevusgrupi toetuse taotleja või toetuse saaja PRIAt viivitamata kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 19 alusel.
(2) Alates kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamisest kuni viie
aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab
kohalik tegevusgrupp viivitamata PRIAt kirjalikult oma postiaadressi,
kontaktandmete või oma liikmelisuse muutumisest ning nõusoleku saamiseks:
1)
kohaliku tegevusgrupi jagunemisest, ühinemisest teise kohaliku
tegevusgrupiga, ümberkujundamisest või lõpetamisest;
2)
tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest;
3)
kohaliku tegevusgrupi toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud
muust asjaolust, mille tõttu kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluses
esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.
4)
pärast 2010. aastat tekkinud strateegia muutmise vajadusest.
4. jagu
Nõuded kohaliku tegevusgrupi toetuse saajale ja
toetuse väljamaksmise kord
§ 24. Nõuded kohaliku tegevusgrupi toetuse saajale
(1) Kohalik tegevusgrupp teeb abikõlblikud kulutused ja esitab PRIAle tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni kord kuus, kuid mitte hiljem kui kahe aasta jooksul pärast kulutuste tegemist.
(2) Kohalik tegevusgrupp on kohustatud:
1) säilitama ja kasutama
sihipäraselt kohaliku tegevusgrupi toetuse abil soetatud
investeeringuobjekti vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt
viimase toetusosa väljamaksmisest;
2) kuulutama strateegia
rakendamiseks toetuse taotlemise korral taotluse esitamisele järgnevast
aastast alates välja projektitoetuste taotluste vastuvõtuajad;
3)
edastama tegevuspiirkonna elanikele kättesaadavas väljaandes ning oma
veebileheküljel selle olemasolu korral teavet projektitoetuse taotluste
vastuvõtuaegade ja projektitoetuse taotlemise tingimuste kohta vähemalt
kaheksa nädalat enne taotluste vastuvõtu algust;
4)
edastama tegevuspiirkonna elanikele kättesaadavas väljaandes ning oma
veebileheküljel selle olemasolu korral teavet elluviidud projektide ja
nende tulemuste kohta;
5) teavitama PRIAt projektitoetuse taotluste
vastuvõtuaegadest vähemalt seitse tööpäeva enne taotluste vastuvõtu
algust;
6) edastama PRIAle projektitoetuse taotlejate nimekirja,
kelle taotlused on heakskiidetud, kahe nädala jooksul pärast taotluste
heakskiitmist, esitades taotlejate paremusjärjestuse koos
toetussummadega;
7) teavitama PRIAt koolituse, seminari või infopäeva
toimumisest vähemalt seitse tööpäeva ette;
8)
täitma § 4 lõikes 6 sätestatud nõuet;
9)
esitama viimase kuludeklaratsiooni 30. juuniks 2015;
10) tagama
kohaliku tegevusgrupi nõuetele vastavuse vastavalt § 3 lõikele 2
vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa
väljamaksmisest.
(3) Strateegia välja töötamiseks toetuse taotlemise korral kohustub toetuse saaja töötama strateegia välja ühe aasta jooksul alates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
§ 25. Kohaliku tegevusgrupi toetuse abil tegevuse elluviimist ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine
(1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse väljamaksmiseks esitab kohalik
tegevusgrupp pärast tegevuse elluviimist või investeeringu täielikku või
osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIAle
lisas 8 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos ärakirjadega
kõikidest vajalikest dokumentidest, sealhulgas:
1) selle isiku,
kellelt taotleja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud
arve-saateleht või arve;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel
või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus,
arvelduskonto väljavõte või väljatrükk;
3)
selle isiku, kellelt taotleja tellis teenust või tööd või ostis kaupa,
väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö või müüdud kauba
üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument juhul, kui tegemist on ehitus-
või parendustööga;
4) tööleping, töövõtuleping või
käsundusleping;
5) töötasu maksmist ja töötasuga kaasnevate
maksude tasumist tõendav maksekorraldus, arvelduskonto väljavõte või
väljatrükk;
6) väljavõte palgalehest, millelt on näha
töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud töötasu ning sellest
kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu;
7)
tööajatabel juhul, kui toetuse saaja täidab organisatsioonis lisaks
kohaliku tegevusgrupi toetuse raames tehtavale tööle ka muid ülesandeid;
8)
koolituse, seminari või infopäeva päevakava ja osavõtjate nimekiri,
millel on märgitud osalejate kontaktandmed ning allkirjad;
9)
eksperthinnangu või uuringu tellimise korral töö üleandmise-vastuvõtmise
akt;
10) lähetusse saatmise korraldus, lähetuskulude aruanne koos
majutus- ja sõidukulude dokumentide ja päevarahade arvestusega ning
lähetuskulude väljamaksmist tõendav maksekorraldus, arvelduskonto
väljavõte või väljatrükk;
11) mootorsõiduki
kasutamist tõendavad dokumendid, sealhulgas sõidupäevik andmetega sõidu
kuupäeva, eesmärgi ja läbisõidu kohta ja sõiduki omaniku kohta ning
sõiduki registreerimistunnistuse ärakiri;
12) ehitise puhul
ehitusloa või kohaliku omavalitsusüksuse kirjaliku nõusoleku ärakiri,
kui see on nõutav «Ehitusseaduse» kohaselt;
13)
ehitise puhul ärakiri ehitusprojekti joonistest ehitise üldvaadete kohta
koos ehitusprojekti seletuskirjaga;
14) väljavõte kohaliku
tegevusgrupi üldkoosoleku protokollist, mis peab sisaldama asjakohast
otsust, juhul kui üldkoosolekul kinnitatud tegevuskava on muudetud või
täpsustatud;
15) kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku otsusega
vastuvõetud strateegia.
(2) Liisingu puhul esitab toetuse saaja PRIAle pärast investeeringu
täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt
tasumist liisingulepingus ettenähtud korras toetuse väljamaksmiseks
kuludeklaratsiooni koos ärakirjadega järgmistest dokumentidest:
1)
selle isiku, kellelt liisinguandja ostis kaupa, väljastatud
arve-saateleht või arve;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel
või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus,
arvelduskonto väljavõte või väljatrükk;
3)
liisinguandja ja kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja vahel sõlmitud
liisinguleping ja maksegraafik.
(3) Liisinguandja võib olla «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.
(4) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele.
§ 26. Kohaliku tegevusgrupi toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine
(1) PRIA otsustab kohaliku tegevusgrupi toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole või liisingu puhul toetuse saaja nimetatud liisinguandja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § 25 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.
(2) Kohaliku tegevusgrupi toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõikes 8 sätestatud juhtudel.
(3) PRIA teeb kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.
(4) PRIAl on õigus alates 2010. aastast kohaliku tegevusgrupi toetuse väljamakseid mitte teha, kuni rahastatavate projektitoetuste rahuldamise otsuste osakaal moodustab kohaliku tegevusgrupi kohta vähemalt 80% kehtestatud strateegia rakendamise toetuse ja projektitoetuse eelarvest.
§ 27. Dokumentide säilitamine
Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitatakse PRIAs kuni 2025. aasta 31. detsembrini.
3. peatükk
PROJEKTITOETUS
1. jagu
Projektitoetuse saamiseks esitatavad nõuded
§ 28. Projektitoetuse taotlejale esitatavad nõuded
(1) Projektitoetust võib taotleda strateegia rakendamiseks toetust saanud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõtja, sihtasutus, mittetulundusühing, sealhulgas kohalik tegevusgrupp, seltsing ja kohalik omavalitsusüksus (edaspidi projektitoetuse taotleja).
(2) Projektitoetuse taotleja vastab projektitoetuse saamiseks
esitatavatele nõuetele, kui:
1) ta on seltsing ja
seltsinguleping on sõlmitud kirjalikult vähemalt viieks aastaks arvates
PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
2) ta vastab
põllumajandusministri määruses toetuse saamiseks taotlejale sätestatud
nõuetele, kui kavandatav tegevus vastab arenguskavas toodud meetmele.
Muudel juhtudel peab projektitoetuse taotleja vastama nõukogu määruses
(EÜ) nr 1698/2005 maaelu arengu toetuste kohta sätestatud nõuetele ning
riigiabi reeglitest tulenevatele nõuetele;
3) ta eristab selgelt
oma raamatupidamises projektitoetuse kasutamisega seotud kulud ning neid
kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
4)
tal ei ole taotluse esitamise ajal riikliku maksu maksuvõlga või
riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise
ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt;
5) ta ei ole
saanud ega taotle samal ajal sama tegevuse või investeeringuobjekti
kohta toetust riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või muudest
välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
6) ta on
saanud varem toetust riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või
muudest välisvahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi, mis
on kuulunud tagasimaksmisele, ja on tagasimaksmisele kuulunud summa
tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on
tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;
7) tema
suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust;
8)
tähtajaliselt asutatud projektitoetuse taotleja puhul ei ole see tähtaeg
lühem kui viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa
väljamaksmisest;
9) ettevõtja ei ole majanduslikes raskustes.
§ 29. Toetatavad tegevused
(1) Projektitoetust võib taotleda strateegia meetmetes toodud tegevuse, sealhulgas koostööprojekti elluviimiseks.
(2) Toetatava tegevuse osaks võib olla ka:
1) kavandatava
investeeringuobjektiga kaasnev tellitud projekteerimistöö,
projekteerimiseks vajalik detailplaneering, ehitusgeoloogiline ja
-geodeetiline töö, tasuvusuuring ja keskkonnamõju hindamine (edaspidi
ettevalmistav töö);
2) kavandatava ehitustöö üle
«Ehitusseaduse» alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve (edaspidi omanikujärelevalve)
tegemine.
(3) Kavandatava tegevuse või investeeringu tegemist ei või alustada varem ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui PRIAle taotluse esitamise päevale järgneval päeval.
(4) Mitme nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 sätestatud meetme hulka kuuluvate integreeritud tegevuste puhul kohaldatakse iga osa kohta selle meetme tingimusi, mille reguleerimisalasse tegevuse osa selgelt kuulub.
§ 30. Nõuded koostööprojekti kohta
(1) Koostööprojektis osaleb kohalik tegevusgrupp koos teise kohaliku tegevusgrupiga või muu avaliku ja erasektori partnerlusel põhineva ühendusega, kelle põhikirjaline tegevus on suunatud maaelu arendamisele ja kes on oma tegevuspiirkonna kohta töötanud välja strateegia.
(2) Koostööprojektis osalejad sõlmivad koostöökokkuleppe, milles on muu hulgas toodud koostööprojekti nimetus, uute osapoolte koostööprojektiga liitumise kord, koordineeriva kohaliku tegevusgrupi nimi, esindaja nimi ja kontaktandmed, koostööprojekti eesmärkide ja põhitegevuste kirjeldus, kasusaajad, eeldatavate tulemuste kirjeldus, projektis kasutatavate meetodite kirjeldus ja nende rakendamise kord, projekti rakendamise ajavahemik ning osapoolte kohustused, osapoolte eeldatavate tegevuste kirjeldus ja kavandatud eelarve iga osapoole kohta ning projekti maksumus kokku.
(3) Ärakiri rahvusvahelise koostöö kokkuleppest esitatakse PRIAle, kes edastab selle Põllumajandusministeeriumile. Viimane teavitab rahvusvahelise koostöö kokkuleppest Euroopa Komisjoni.
(4) Rahvusvahelise koostööprojekti elluviimist võib alustada pärast Põllumajandusministeeriumi poolt heakskiidu saamist.
(5) Põllumajandusministeerium teavitab heakskiidu andmisest ka PRIAt.
(6) Koostööprojekti taotluse võib esitada PRIAsse alates heakskiidu saamisest.
§ 31. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud projektitoetuse taotlemise korral
(1) Tegevuse või investeeringuobjekti abikõlbliku kulu moodustavad:
1)
tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus, taotleja
mitterahaline omafinantseering, abikõlbliku tegevuse või
investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta
maksumus, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;
2) tegevuse
või investeeringuobjekti käibemaksuga maksumus, taotleja mitterahaline
omafinantseering, abikõlbliku tegevuse või investeeringuobjekti
tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumus, kui taotleja ei
ole käibemaksukohustuslane;
3) investeeringu tegemise puhul
ettevalmistava töö maksumus kuni 25% punktis 1 või 2 nimetatud
maksumusest;
4) omanikujärelevalve tegemise maksumus kuni 3%
punktis 1 või 2 nimetatud maksumusest.
(2) Kasutatud seadme ostmine on abikõlblik, kui projektitoetust taotlev
mittetulundusühing või sihtasutus tõendab, et:
1)
seadme ostmiseks ei ole pakkuja varem saanud toetust
riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või muudest
välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
2) seadme
hind on uue samalaadse seadme hinnast oluliselt madalam;
3) seadme
eeldatav kasutusiga on vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase
toetusosa väljamaksmisest.
(3) Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.
(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) maa ja
olemasoleva ehitise ostmise ja liisimise kulud;
2) käibemaks juhul,
kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse»
alusel või kui taotleja on kohalik omavalitsusüksus;
3)
tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja
kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti
maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse
mis tahes osale;
4) sularahamaksed;
5) teenustasu pangatoimingu
eest, tagatismakse, intress ja muu finantsteenusega seotud kulu;
6)
juriidilise konsultatsiooni ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks
tehtud kulud;
7) amortisatsioonikulud;
8) trahv, finantskaristus
ja kohtukulud;
9) kulutused stipendiumile, annetustele ja
kingitustele;
10) erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4
mõistes tasutav maks;
11) eksperdi töötasu, sealhulgas sotsiaal-
ja tulumaks ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksed,
kui ekspert on riigiteenistuja või muu ametnik, kelle tööülesanded on
sarnased toetatava tegevusega;
12) mootorsõiduki ostmise kulud;
13)
kulud, mis on seotud liisingulepingu sõlmimisega, intressidega,
kindlustusega jms;
14) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe
üle projektitoetuse saajale;
15) kohaliku omavalitsusüksuse
ülesande asendamiseks tehtud kulud;
16) asendusinvesteeringu
kulud;
17) muud kulud, mis ei ole tegevuse või investeeringuobjektiga
otseselt seotud;
18) kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ)
nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles
sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta)
kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84),
artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega.
(5) Investeeringu tegemine ei ole abikõlblik, kui projektitoetust taotleb seltsing.
§ 32. Nõuded investeeringu ja tegevuse hinnapakkumise kohta
(1) Kui elluviidava tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab projektitoetuse taotleja olema tegevuse või investeeringu kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist koos tehniliste tingimuste loeteluga (edaspidi hinnapakkumine).
(2) Kui investeeringu või tegevuse käibemaksuta maksumus ei ületa 156 466 krooni või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumise või olema koostanud kululiikide kaupa kavandatava tegevuse eeldatava maksumuse.
(3) Väljavalitud hinnapakkumine ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase investeeringu või tegevuse eest tasutava hinnaga.
(4) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või liige, kohaliku tegevusgrupi puhul tema juhatuse liige või tegevjuht, ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse ega nõukokku, välja arvatud juhul, kui taotleja on kohalik tegevusgrupp ja tegevuse või investeeringu maksumus ei ületa 156 466 krooni.
(5) Kui taotleja on kohalik tegevusgrupp ja hinnapakkuja on kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht või kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht on hinnapakkuja osanik, aktsionär, juhatuse või nõukogu liige, peab taotleja olema saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist, kui tegevuse või investeeringu maksumus ületab 15 646 krooni.
(6) Kui projektitoetuse taotleja on hankija «Riigihangete seaduse» tähenduses, peab ta hangete läbiviimisel järgima lisaks selles paragrahvis sätestatud nõuetele «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid.
§ 33. Projektitoetuse määr ja suurus
(1) Projektitoetuse määra ning suuruse määramisel arvestatakse määruses, arengukavas, nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 maaelu arengu toetuse kohta sätestatud nõuetest ning riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega, lähtudes lõigetes 2–6 toodud toetuse määrast ja suurusest.
(2) Projektitoetust antakse mittetulundusühingule, sihtasutusele ja kohalikule omavalitsusüksusele kuni 90% abikõlblike kulude maksumusest.
(3) Projektitoetust antakse ettevõtjale kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest.
(4) Infrastruktuuriinvesteeringu tegemiseks toetuse taotlemise korral antakse projektitoetust kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest. Infrastruktuuriinvesteeringud on elektrivarustuse, veevarustuse ja kanalisatsiooni ja telekommunikatsiooni investeeringud ning investeeringud teedesse.
(5) Maksimaalne toetussumma ühe investeeringuobjekti kohta on 3 129 320 krooni, välja arvatud kolmanda telje puhul, mille kohaselt on määruse alusel antav toetus vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), mõistes. Kolmanda telje puhul ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülempiiri 3 129 320 krooni.
(6) Seltsingule antakse projektitoetust kuni 156 466 krooni ühe projekti kohta, välja arvatud juhul, kui rakendatakse arengukava meetmeid, mille puhul seltsing on taotlejana lubatud.
§ 34. Projektitoetuse taotleja mitterahaline omafinantseering
(1) Mittetulundusühingust või sihtasutusest projektitoetuse taotleja omafinantseeringu osaks võib olla komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 54 alusel mitterahaline omafinantseering. Mitterahaline omafinantseering on tegevuse või investeeringu tegemiseks vajalik projektitoetuse taotleja tehtud vabatahtlik tasustamata töö.
(2) Vabatahtlik tasustamata töö võib moodustada kuni 100% omafinantseeringust.
(3) Vabatahtliku tasustamata töö tegemise korral on projektitoetuse maksimaalne tunnitasu ühikumäär 60% Statistikaameti poolt töö tegemise ajaks avalikustatud Eesti keskmisest palgast.
2. jagu
Projektitoetuse taotlemine
§ 35. Projektitoetuse taotluse esitamine ja tähtaeg
(1) Projektitoetuse taotleja esitab projektitoetuse taotluse kohalikule tegevusgrupile, kes hindab kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas kavandatud tegevuste vastavust § 7 lõike 3 punktis 6 sätestatud projektide üldistele valikukriteeriumitele ning väljastab hindamistulemuste alusel projektitoetuse taotlejale kohaliku tegevusgrupi kirjaliku kinnituse selle kohta, et projektitoetuse taotlus vastab kohaliku tegevusgrupi strateegiale ning rakenduskavale.
(2) Kirjalikul kinnitusel peab olema märgitud kohaliku tegevusgrupi nimi, aasta, mille rakenduskava alusel projekt on heaks kiidetud, ning kohaliku tegevusgrupi esindaja allkiri.
(3) Kohalik tegevusgrupp ei tohi anda projektitaotlustele rohkem kirjalikke kinnitusi kui rakenduskavas esitatud eelarve ette näeb.
(4) Projektitoetuse taotleja esitab PRIAle kavandatava tegevuse või investeeringuobjekti asukohajärgses piirkonnas taotluse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi projektitoetuse taotlus) kahe kuu jooksul arvates kohalikult tegevusgrupilt kinnituse saamisest.
(5) PRIA teatab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded projektitoetuse taotluse vastuvõtmise alustamise päeva.
(6) Dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi ärakirja esitamist.
§ 36. Nõuded projektitoetuse taotluse kohta
(1) Projektitoetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIAle järgmised
dokumendid:
1) lisas 9 toodud vormi kohane taotlus ja lisas 10 toodud
vajalikud seirenäitajate andmed;
2) seadusjärgse esindusõiguseta
isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
3) äriühingu puhul,
kes on tegutsenud rohkem kui kuus kuud, taotluse esitamise aastale
vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande või
kontserni puhul majandusaasta konsolideeritud aruande ärakiri, mis
kajastab ettevõtja vähemalt kuue kuu tegevust, kui majandusaasta aruanne
ei ole kättesaadav äriregistrist;
4) füüsilisest isikust
ettevõtja puhul, kes on tegutsenud rohkem kui kuus kuud, taotluse
esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta bilansi ja
kasumiaruande ärakiri või «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist
raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul
taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta
raamatupidamisregistrite alusel koostatud koonddokument tulude ja kulude
kohta; seejuures majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne või
koonddokument tulude ja kulude kohta, mis kajastab ettevõtja tegevust
vähemalt kuue kuu jooksul;
5) keskkonnamõju hindamise korral
koopia «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse»
§ 20 lõikes 1 nimetatud keskkonnamõju hindamise aruandest;
6)
rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega
abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormi kohane teatis
jooksval majandusaastal ja kahel eelmisel majandusaastal vähese
tähtsusega abi saamise kohta juhul, kui taotletakse toetust kolmanda
telje eesmärkide täitmiseks või nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005
artiklis 20(b) (iii) sätestatud toetust;
7) ärakiri
§ 35 lõikes 1 nimetatud kinnitusest, välja arvatud juhul, kui
projektitoetuse taotleja on kohalik tegevusgrupp ise või kui kinnitus on
märgitud projektitoetuse taotlusel.
(2) Kui kavandatav tegevus vastab arenguskavas toodud meetmele, esitab taotleja põllumajandusministri määruses, millega on kehtestatud nõuded toetuse saamiseks, ettenähtud dokumendid, sealhulgas vormikohase taotluse.
3. jagu
Projektitoetuse taotluse menetlemine
§ 37. Projektitoetuse taotluse vastuvõtmine
PRIA kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.
§ 38. Projektitoetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning projektitoetuse taotleja ja kavandatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele.
(2) Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks on PRIAl õigus kasutada teiste riiklike registrite andmeid.
(3) Taotleja ja taotlus vastavad projektitoetuse saamiseks esitatud
nõuetele, kui:
1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
2)
ei esine «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise
seaduse» § 456 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
3)
täidetud on kõik määruses, strateegias, rakenduskavas ning asjakohastes
õigusaktides sätestatud nõuded.
(4) Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 456 lõike 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 39. Projektitoetuse taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetatava tegevuse kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnale mõeldud projektitoetuse eelarvet, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 3 alusel.
(2) Kui projektitoetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 6 alusel.
(3) PRIA teeb lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse, lõikes 2 nimetatud taotluse osalise rahuldamise otsuse või «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 5 või 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 60 tööpäeva jooksul arvates PRIAle taotluse esitamise päevast. Vajaduse korral võib PRIA nimetatud perioodi pikendada kuni 90 tööpäevani.
(4) Kui ettevalmistav töö ei vasta §-s 29 või 31 toodud nõuetele, jäetakse taotlus rahuldamata ettevalmistava töö osas.
§ 40. Muudatustest teavitamine
(1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab projektitoetuse taotleja või projektitoetuse saaja PRIAt viivitamata kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 19 alusel.
(2) Alates projektitoetuse taotluse esitamisest kuni viie aasta
möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab
taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt ja kohalikku tegevusgruppi
kirjalikult oma postiaadressi ja kontaktandmete muutumisest ning PRIAlt
ja kohalikult tegevusgrupilt nõusoleku saamiseks:
1) tegevuse
või investeeringuobjektiga seotud muudatusest;
2)
projektitoetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust,
mille tõttu toetuse taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või
õiged.
4. jagu
Nõuded projektitoetuse saajale ja toetuse
väljamaksmise kord
§ 41. Nõuded projektitoetuse saajale
(1) Projektitoetuse saaja teeb abikõlblikud kulutused ja esitab PRIAle tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
(2) Projektitoetuse saaja säilitab ja kasutab sihipäraselt toetuse eest soetatud investeeringuobjekti vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.
(3) Projektitoetuse saaja teatab vähemalt neli tööpäeva enne vabatahtliku tasustamata töö tegemise alustamist vabatahtliku tasustamata töö tegemise aja ning töö tegemise koha PRIAle posti teel väljastusteatega tähtkirjaga või elektrooniliselt.
(4) Projektitoetuse saaja täidab vabatahtliku tasustamata töö tegemise tõendamiseks päevikut, milles kajastub töö kirjeldus, tehtud töö maht, tegemise aeg, tehtava töö ühiku hind, töö tegijad ja töö tegemiseks kulunud aeg. Päeviku allkirjastavad töö tegija ja projektitoetuse taotleja.
(5) Paragrahvis 34 nimetatud mitterahalist omafinantseeringut võib teostada PRIA poolt toetuse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.
(6) Projektitoetuse saaja teavitab koolituse, seminari või infopäeva toimumisest PRIAt seitse tööpäeva ette.
(7) Projektitoetuse saaja esitab viimase kuludeklaratsiooni kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid mitte hiljem kui 30. juuniks 2015.
§ 42. Projektitoetuse tegevuse elluviimist ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine
(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab projektitoetuse saaja pärast tegevuse elluviimist või investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIAle lisas 11 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos § 25 lõike 1 punktides 1–13 ja lõikes 2 nimetatud dokumentide ärakirjadega.
(2) Lisaks lõikes 1 sätestatud dokumentidele esitab projektitoetuse saaja kasutatud seadme ostmise korral PRIAle seadme müüja kinnituskirja selle kohta, et seade vastab § 31 lõike 2 punktis 1 toodud nõudele.
(3) Lisaks lõikes 1 sätestatud dokumentidele esitab projektitoetuse saaja koos esimese osamakse kuludeklaratsiooniga PRIAle ärakirja koostööprojekti koostöökokkuleppest, kui projektitoetuse saaja osaleb koostööprojektis.
(4) Liisinguandja võib olla «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.
(5) Paragrahvi 25 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele.
§ 43. Projektitoetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine
(1) PRIA otsustab projektitoetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole või kapitalirendi puhul toetuse saaja nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 42 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.
(2) Projektitoetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõikes 8 sätestatud juhtudel. Sellisel juhul ei hüvitata taotlejale ka ettevalmistavale tööle tehtud kulutusi.
(3) PRIA teeb projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates projektitoetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.
§ 44. Dokumentide säilitamine
Määruse alusel esitatud dokumente projektitoetuse taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitatakse PRIAs kuni 2025. aasta 31. detsembrini.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 45. Rakendussätted
(1) 2008. aastal võib kohaliku tegevusgrupi toetust taotleda § 9 lõikes 2 esitatud kulude hüvitamiseks, mille tegemist tõendavad dokumendid ei ole kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlejale väljastatud varem kui 2008. aasta 1. jaanuaril juhul, kui kohalik tegevusgrupp on ellu viinud meetme 3.6 raames asjakohased tegevused.
(2) Lõikes 1 nimetatud juhul võib § 9 lõikes 2 esitatud kulusid tõendavad dokumendid esitada koos kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlusega.
(3) Lõikes 2 nimetatud juhul otsustakse kohaliku tegevusgrupi toetuse maksmine sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja või liisingu puhul toetuse saaja nimetatud liisinguandja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates kohaliku tegevusgrupi taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast või nõuetekohaste dokumentide esitamisest.
| Minister Helir-Valdor SEEDER |
|
Toiduohutuse asekantsler kantsleri ülesannetes Toivo NÕVANDI |
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 21.03.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-01973.
Facebook
Twitter