Teksti suurus:

Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015 heakskiitmine

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:17.06.2008
Avaldamismärge:RT I 2008, 25, 165

Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015 heakskiitmine

Vastu võetud 10.06.2008

Tulenevalt vajadusest kindlustada õigusaktidest lähtuv elukorraldus, millega tagatakse isiku õiguste ja vabaduste kaitse, Eesti elanike ja külaliste turvalisus, avaliku võimu ning avalike teenuste toimimine,

arvestades korrarikkumiste kahjulikku mõju ühiskonnale,

märkides, et ohtude ennetamine on üldjuhul tulemuslikum kui tegelemine korrarikkumiste tagajärgedega ja

rõhutades, et heakskiidetud põhisuundi tuleb valitsusasutustel järgida ka korrakaitse vahendite ja tegevuste kavandamisel ning et ohtude ennetamisesse tuleb senisest suuremas ulatuses kaasata kohalikud omavalitsused ja nende liidud, kodanikeühendused ning üksikisikud,

peab Riigikogu vajalikuks käsitleda Eesti turvalisuspoliitika põhisuundi olulise tähtsusega riikliku küsimusena.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RT I 2003, 24, 148; 2007, 44, 316) § 154 lõikele 1, Riigikogu otsustab:

1. Kiita heaks juurdelisatud Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015.

2. Teha Vabariigi Valitsusele ettepanek esitada Riigikogule hiljemalt iga aasta 1. märtsiks ettekanne turvalisuspoliitika põhisuundade elluviimise kohta siseturvalisuse arengukava rakendamise põhjal.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

EESTI TURVALISUSPOLIITIKA PÕHISUUNAD AASTANI 2015

SISSEJUHATUS

1. «Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015» (edaspidi turvalisuspoliitika põhisuunad) piiritleb turvalisuspoliitika ühtsed põhimõtted, visiooni, suunad ja pikaajalised mõjupõhised eesmärgid, millest avalik, mittetulundus- ja erasektor peavad lähtuma ning mille saavutamisele kaasa aitama.

2. Turvalisuspoliitika põhisuunad põhinevad Riigikogu poolt heaks kiidetud dokumendil «Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)» ning selles seatud Eesti julgeolekupoliitika eesmärgil säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.

3. Turvalisuspoliitika põhisuunad lähtuvad printsiibist, mille kohaselt Eesti sisemise stabiilsuse kindlustamisel ning inimelude päästmisel ja kaitsmisel on ohtude ennetamine ja tõrjumine ning kodanike ulatuslik protsessi kaasamine oluliselt tõhusam karistusõiguslikest meetmetest.

4. Turvalisuspoliitika põhisuunad toetavad nüüdisaegse, ühtse ja õigusriikliku alusega avaliku korra kaitsesüsteemi loomist Eestis.

TURVALISUSPOLIITIKA MÕISTED JA PÕHIMÕTTED

5. Turvalisuspoliitika mõisted

5.1. Turvalisuspoliitika – õigusaktide ja arengu- ning tegevuskavade väljatöötamine, täiendamine ja elluviimine, eesmärgiga ennetada avalikku korda ähvardavaid ohte, ohukahtluse korral selgitada need välja ning kõrvaldada.

5.2. Avalik kord – õigusaktidest tulenev elukorraldus, millega tagatakse isiku õiguste ja vabaduste kaitse, ühiskonna turvalisus, avaliku võimu ning avalike teenuste toimimine.

5.3. Turvalisus – paljude kaasabil loodav ühiskonna seisund, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja tagatud on tegelik ohutu elukeskkond, vähendades tõenäosust sattuda ohuolukorda, suurendades võimekust ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Paljude kaasabil tähendab igaühe, sealhulgas nii avaliku, mittetulundus- ja erasektori kui ka iga üksikisiku, kohustust aidata kaasa turvatunde kui psühholoogilise heaolu ja ohutu elukeskkonna säilitamisele oma õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega.

5.4. Oht – olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu ja sotsiaalse kogemuse põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine.

5.5. Korrarikkumine – avaliku korra rikkumine ehk avaliku korra osaks oleva õigushüve kahjustamine.

5.6. Korrakaitse – avaliku korra kaitse ehk avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine.

5.7. Ohu ennetamine – teabe kogumine, vahetamine ja analüüs ning toimingute kavandamine ja elluviimine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine.

5.8. Risk – ohu realiseerumise võimalus.

5.9. Sotsiaalsed ennetusmeetmed – korrarikkumisi põhjustavate tegurite mõjutamine sotsiaal-, haridus-, pere-, noorte-, kultuuri-, majandus-, transpordi- jms poliitika abil ning kaasamise head tava arvestades, eesmärgiga luua eeldused iga inimese kaasamiseks ühiskonnaellu, arvestades ühiskonnas seatud arengueesmärke, et sel moel ära hoida tema hälbiv käitumine.

5.10. Olustikulised ennetusmeetmed – korrarikkumiste ennetamine võimaluste vähendamise ja keskkonna kujundamise kaudu, muutes rikkumise sooritamise vähem tasuvaks, ohtlikumaks ja keerulisemaks.

5.11. Tegelemine korrarikkumiste tagajärgedega – meetmed, mille eesmärk on vähendada korrarikkumisi toime pannud inimeste retsidiivsust, kaitsta õiguskorda, heastada korrarikkumistega tekitatud kahju, suunata ja aidata kahju kannatanud inimene endise elukorralduse taastamisele ning kaasata osapooled konfliktilahendusse.

6. Turvalisuspoliitika põhimõtted

6.1. Igaühe vastutus. Esmatähtis on inimese enda vastutus ja kohustus oma seadusekuuleka käitumisega suurendada enda ja oma lähedaste turvalisust ning kasvatada oma lastest vastutustundlikud ühiskonna liikmed. Oma käitumisega ohu tekitanud või korda rikkunud isikud peavad esmalt ohu tõrjuma või korrarikkumise kõrvaldama. Ametiisikud peavad kaalutlema, kuidas nende poolt tehtavad otsused ja rakendatavad meetmed mõjutavad turvatunnet ja turvalisust.

6.2. Kaasamine. Korrarikkumisi ei ole võimalik vältida või märgatavalt vähendada üksnes täidesaatva riigivõimu abil. Turvalise elukeskkonna loomisesse tuleb kaasata elanikud, kohalikud omavalitsused, era- ja mittetulundussektor ning võimaldada neil osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel.

6.3. Koostöö. Turvalisuspoliitika põhisuundade elluviimiseks tuleb avalikul, era- ja mittetulundussektoril ning inimestel teha koostööd riiklikul, kohalikul ja üksikisiku tasandil. Hea koostöö tunnuseks on ühisosa leidmine avaliku korra kaitse tegevustes, nende tegevuste koordineeritud planeerimine ja elluviimine ning vastastikune konsulteerimine ja koostöös osalejate ühiskasu saavutamine turvalisuse loomisel.

6.4. Ennetus. Sotsiaalsete ja olustikuliste ennetusmeetmete kasutamine turvalisuse tagamiseks aitab vähendada kannatusi ning on odavam ja tulemuslikum kui korrarikkumiste tagajärgedega tegelemine. Ennetus saab alguse iga inimese teadlikkusest planeerida oma elukorraldust selliselt, et tõenäosus sattuda ohuolukordadesse on viidud miinimumini.

6.5. Pikaajaline planeerimine. Korrarikkumisi ei ole pikemas perspektiivis võimalik vältida või üksikabinõusid rakendades märgatavalt vähendada. Ühiskonna turvalisuse suurenemine on võimalik vaid koordineeritud ja pikaajalise töö tulemusena. Ennekõike tähendab see järjepidevat eelarve planeerimist ja väliskeskkonna muutuste arvestamist ning avatud mõtlemist uute lahenduste leidmiseks.

TURVALISUSPOLIITIKA VISIOON

7. Eesti on aastal 2015 turvaline ühiskond, mis väljendub ohutumas elukeskkonnas ja igaühe turvatunde suurenemises ning hukkunute või tervisekahjustusi saanute arvu vähenemises. Kõikide ühiskonnaliikmete turvalisus on kindlustatud avaliku, era- ja mittetulundussektori koostöös, mis toimib nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil ning mille läbivaks suunaks on ohtude ennetamine. Ühtlasi on suurenenud elanike oskus ohuolukorras õigesti toimida ja paranenud on teadmised enese ning teiste hättasattunute aitamiseks.

TURVALISUSPOLIITIKA SUUNAD JA EESMÄRGID

TURVALISEM TUNNE

8. Väheneb elanikkonna hirm sattuda avalikus kohas rünnaku ohvriks.

Selleks:
8.1. elanikke teavitatakse kohtadest ja aegadest, kus ja millal on oht rünnaku ohvriks sattuda, samuti igaühe võimalustest osutada turvalisuse tagamisel kaasabi;
8.2. parandatakse politsei kui üldkorrakaitseorgani nähtavust avalikes kohtades patrullimisel ja tagama väljakutsete kiire teenindamise;
8.3. suurendatakse politseiasutustes analüüsipõhist patrullitööd, et korrakaitsele eraldatava ressursiga saavutada maksimaalset mõju inimeste turvalisuse tagamisel;
8.4. luuakse kohaliku omavalitsuse tasandil toimivad koostöövõrgustikud riskigruppide mõjutamiseks õiguskuulekale käitumisele.

9. Väheneb isikuvastaste kuritegude arv, pööratakse erilist tähelepanu tapmiste ja mõrvade ning alaealiste vastu toime pandud kuritegude arvu alandamisele.

Selleks:
9.1. viiakse läbi meediakampaaniad kooli- ja lähisuhtevägivallast kui probleemist teavitamiseks ja hoidumiseks;
9.2. tõhustatakse alaealiste kaitsele suunatud ametnike vahelist koostööd;
9.3. suurendatakse toetust sotsiaalprogramme pakkuvatele mittetulundusühingutele.

10. Tõhusama lõimumisalase tegevuse tulemusena vähenevad rahvustevahelised pinged.

OHUTUM LIIKLUS

11. Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv ning liiklusõnnetustega kaasnevate varaliste kahjude suurus väheneb.

Selleks:
11.1. varustatakse politsei optimaalse hulga kiirusemõõteseadmete ja tõenduslike alkomeetritega;
11.2. rakendatakse automaatseid liiklusjärelevalvesüsteeme, ennekõike kiiruskaameraid;
11.3. kaasajastatakse liiklusohutuse tagamisega seonduvad õigusaktid;
11.4. luuakse õiguslikud alused, mis võimaldavad kindlustusandjatel arvestada liiklejate poolt toime pandud liiklusrikkumisi isikustatud kindlustusmakse määramisel.

12. Paraneb liikluskultuur.

Selleks:
12.1. intensiivistatakse teavitustööd liiklusega seotud ohtudest ja võimalustest nende maandamiseks;
12.2. suurendatakse kodaniku kaasatust liiklusohutuse tagamisse;
12.3. tõhustatakse liiklusohutuse alast õpet lasteaedades ja põhikoolides.

TULEOHUTUM ELUKESKKOND

13. Tuleõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv ning tuleõnnetustega kaasnevate varaliste kahjude suurus väheneb.

Selleks:
13.1. tõhustakse teavitust autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduri vajalikkusest ja kohustuslikkusest eluruumides;
13.2. seadustatakse kohustus võtta ühiskondlikes hoonetes kasutusele mittesüttivad tekstiilid;
13.3. suurendatakse sotsiaaltöötajate ja hoolekandeasutuste töötajate tuleohutusalast teadlikkust;
13.4. muudetakse tulekustuti omamine eluruumides kohustuslikuks.

14. Elanikud muutuvad teadlikumaks õigest käitumisest tuleõnnetuste korral.

Selleks:
14.1. kaasatakse enam vabatahtlikke tuleohutusalaste nõustavate kodukülastuste läbiviimisesse;
14.2. teavitatakse avalikkust küttekollete ja lahtise tule ohutusest ning esmaste tulekustutusvahendite, sealhulgas tulekustuti kasutamisest;
14.3. tõhustatakse lastevanematele suunatud teavitustööd, mis käsitleb lastega seotud tuleohutusalaseid riske;
14.4. parandatakse hoolekandeasutuste tuleohutusalast tegevust.

KAITSTUM VARA

15. Väheneb varavastaste kuritegude arv, erilise tähelepanu alla võetakse alaealiste poolt toime pandud varavastaste süütegude ennetamine.

Selleks:
15.1. suunatakse alaealiste poolt toimepandud kuritegude analüüsile toetuv ennetustegevus kuritegude põhjuste mõjutamisele;
15.2. tõstetakse politsei võimekust selgitada välja varastatud asjadega kauplejad ning koos erasektoriga töötatakse välja süsteem, mis raskendab kuritegudega saadud vara realiseerimist ja selle läbi kriminaaltulu saamist;
15.3. suurendatakse lastevanemate teadlikkust alaealistega seonduvatest riskidest ja nende maandamisest;
15.4. arendatakse infotehnoloogiaalaste ning interneti vahendusel toimepandud kuritegude vastase võitlemise võimekust.

16. Kriminaalsel teel saadud tulu konfiskeerimine muutub efektiivsemaks.

Selleks:
16.1. arendatakse politseis välja kriminaaltulu tuvastamise võimekus;
16.2. tagatakse kõigi rahapesukuritegude eelkuritegude menetlemisel kriminaaltulu väljaselgitamine;
16.3. luuakse arestitud vara hoiutingimused, mis tagavad vara säilimise.

17. Suureneb elanike teadlikkus oma vara kaitsmise võimalustest.

Selleks:
17.1. teavitatakse elanikkonda võimalikest riskidest ning kuritegevuse trendidest1;
17.2. laiendatakse kogukonnakeskset ennetustööd, kaasates sellesse korteriühistud, kinnisvaraarendajad, kindlustusfirmad, turvafirmad ja turvatooteid pakkuvad ettevõtted ning elanike ühendused;
17.3. toetatakse naabrivalve jätkusuutlikku arengut.

VÄHEM ÕNNETUSI

18. Õnnetustes hukkunute ja vigastatute arv kahaneb.

Selleks:
18.1. luuakse õiguslik alus tuleohutusjärelevalve ametnike toiminguteks kõikide ohtude korral, mis võivad põhjustada tulekahju tekke;
18.2. rakendatakse varajase hoiatuse süsteem, mille vahendusel saab õigeaegselt teavitada avalikkust erakorralistest sündmustest, õnnetustest ja hädaolukordadest, arvestades sealhulgas side ja elektriga varustamise katkemise võimalusega;
18.3. täpsustatakse suurõnnetuse ohuga ettevõtete riskianalüüsi koostamise kriteeriumid ning töötatakse välja seadusest tulenevad kohustuslikud tingimused ettevõtete riskianalüüsi tulemustega arvestamiseks planeeringute koostamisel;
18.4. töötakse välja ohtlike vedude seadus;
18.5. edendatakse õpetajate ning õpilaste ohutusalaste, sealhulgas tule-, vee- ja olmeohutusalaseid, teadmisi;
18.6. suurendatakse võimekust teostada riskipõhise valiku alusel tööruumide töökeskkonna alaseid ülevaatusi, et vähendada tööõnnetuste tekke tõenäosust;
18.7. viiakse õppeasutuste õpi- ja olmekeskkond vastavusse tervise-, töökaitse- ja tuleohutusnõuetele ning ehitusnormidele (ehitusalased õigusaktid, standardid ja juhised).

19. Suureneb elanike teadlikkus õigest käitumisest õnnetuste korral.

Selleks:
19.1. käivitatakse elanikke abistav ja juhendav internetikeskkond, mis koondab informatsiooni võimalikest ohtudest ja annab erinevates ohuolukordades käitumise juhiseid, sealhulgas juhised käitumiseks tule-, liiklus- ja teiste õnnetuste korral;
19.2. tõhustatakse elanikkonnakaitse tegevust, sealhulgas määratletakse riigiasutuste kohustused elanikele suunatud selgitustöö tegemisel, et inimesed oleksid teadlikud elukeskkonna konkreetsetest ohtudest ja ennast ning teisi säästvast tegevusest ohuolukorras;
19.3. koordineeritakse ohutusvaldkonna sotsiaalreklaamide korraldajate tegevust, et suurendada info mõju sihtgruppidele;
19.4. kasvatatakse elanike teadlikkust veekogudel viibimise, juhuslikult leitud lõhkekehade ja olme hooletusega kaasnevatest õnnetusohtudest ja neid ennetavatest tegevustest.

TURVALISEM RIIK

20. Riigil on võimekus usaldusväärselt tuvastada Eestis viibivad isikud.

Selleks:
20.1. lisatakse reisidokumenti sõrmejälgede digitaalsed andmed;
20.2. ühtlustatakse isikutuvastamise ja isikut tõendavate dokumentidega seotud andmekogud ning isiku staatuse ja isikutuvastamisega seotud menetlused, sealhulgas suurendatakse andmete ristkasutamise võimalusi;
20.3. avardatakse isikutunnistuste rakendamisvõimalusi, et saavutada selle laiem kasutuselevõtt.

21. Vähenevad illegaalselt Eestisse sisenemise ja Eestis viibimise võimalused.

Selleks:
21.1. tõhustatakse illegaalse immigratsiooni ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks suunatud tegevusi;
21.2. tagatakse Eesti ühinemine Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi (VIS) ja Schengeni II põlvkonna infosüsteemiga (SISII);
21.3. tõstetakse intensiivse laevaliiklusega aladel mereseiresüsteemis avastatud märkide identifitseerimise võimekust vaatluskaameratega ning merealadelt saadud info vahetamist pädevate ametkondadega;
21.4. ehitatakse välja välispiiri maismaapiir, sealhulgas jõe- ja järvepiir;
21.5. suurendatakse välispiiri maismaapiiri valvamist tehniliste seiresüsteemide abil ja kaasaegse tehnoloogia kasutamist piirikontrolli läbiviimisel.

22. Tugevneb Eesti Vabariigi vastu suunatud luure- ja õõnestustegevuse ennetamine ning tõkestamine.

Selleks:
22.1. suurendatakse teabehanget ja tõhustatakse rahvusvahelist koostööd Eesti-vaenulike eriteenistuste ja Eesti riigi julgeoleku vastu suunatud kavatsuste kohta informatsiooni saamiseks ning vajalike vastumeetmete rakendamiseks;
22.2. tõstetakse teadus- ja tööstusspionaaži subjektide teadlikkust võimalikust luuretegevusest;
22.3. luuakse õiguslik alus, mis kohustaks Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestisse saabuvate ja väljuvate lendude reisijate, tolli- ja piiritoiminguid tegevate sadamate ja raudtee kaudu reisivate isikute ning majutusettevõtete klientide isikuandmete elektroonilise fikseerimise ja säilitamise ning elektroonilise juurdepääsu võimaldamise õiguskaitseasutustele.
22.4. arendatakse riigi küberjulgeoleku alast võimekust ja tõhustatakse siseturvalisuse- ja kaitseametkondade koostööd teiste asjast huvitatud osapoolte ja vastavat kompetentsi omavate isikutega.

23. Terroriaktide ennetamine ja tõkestamine, sealhulgas riigi poolt julgestatavate isikute vastaste rünnete ärahoidmine, muutub tõhusamaks.

Selleks:
23.1. tõstetakse kõrge füüsilise rünnaku riskiga objektide turvalisust;
23.2. analüüsitakse regulaarselt julgestustegevuse tõhusust;
23.3. tugevdatakse kõrge rünnakuriskiga isikute isikukaitset ning üleriigilise tähtsusega ürituste ja riigivisiitide turvalisust;
23.4. muudetakse julgestustegevus teabepõhiseks tegevuste kogumiks, mis rajaneb professionaalsel koostööl erinevate sidusorganisatsioonidega;
23.5. arendatakse tagaotsitavate isikute ja sõidukite automatiseeritud tuvastamist;
23.6. arendatakse kiirgusallikate avastamise võimekust sisepiiril ning olulisemates sadamates;
23.7. tõhustatakse kaupade kontrolli sadamates ja laevadel.

24. Elutähtsate valdkondade toimimine õnnetuste, häda- ja eriolukordade ajal on tagatud.

Selleks luuakse vajalikud õiguslikud alused.

KIIREM ABI

25. Väheneb ohukahtlusest ohu tõrjumiseni või korrarikkumise kõrvaldamiseni kuluv aeg.

Selleks:
25.1. edendatakse omaalgatusel põhinevat vabatahtlike tegevust, kelle abiga on enne professionaalse abi saabumist võimalik rakendada esmaseid meetmeid tagajärgede leevendamiseks;
25.2. kehtestatakse politsei väljakutsete teenindamise standard ja ühtsed väljakutseprioriteedid;
25.3. intensiivistatakse merel patrullimist ja jätkatakse uute multifunktsionaalsete (patrullimine, päästmine merel, reostuse korje jms) laevade hankimist;
25.4. tõstetakse elanike teadlikkust hädaabinumbrilt 112 saadavast abist;
25.5. suurendatakse hädaabinumbril helistajale vastamise ja väljasõidukorralduse edastamise kiirust ning parandatakse õnnetusteadete edastamise oskust;
25.6. suurendatakse päästekomandode võimekust iseseisvaks suitsu sukeldumiseks ja päästetööde tegemiseks maanteetranspordi avariide, ohtlike ainetega toimuvate õnnetuste ning hoonetes kõrgemal kui kolmandal korrusel toimuvate õnnetuste korral;
25.7. kasvatatakse ulatuslike metsapõlengute kustutamise ja laialdase rannikureostuse ning põlevvedelike tulekahju tagajärgede likvideerimise võimekust;
25.8. tõstetakse õhusõiduki abil patrullimise, otsingu ja päästetööde, reostusseire, haigete transpordi ning kiirabi lendude tegemise ööpäevaringset üleriigilist võimekust ning viiakse see vastavusse rahvusvaheliste nõuetega;
25.9. suurendatakse täiendavate tulekahju avastamisseadmete (lisaks autonoomsetele tulekahjusignalisatsioonianduritele) rakendamist ja sellealast teadlikkust.

TÕHUSAM TURVALISUSPOLIITIKA

26. Turvalisuspoliitika kujundamine ja rakendamine muutub tõhusamaks.

Selleks:
26.1. analüüsitakse korrarikkumiste põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjusust, millest lähtuvalt toimub valdkonna arenduste koordineerimine ning strateegiline planeerimine;
26.2. siseturvalisuse võimekuste arendamisel pööratakse enam tähelepanu riigi terviklikkuse ja julgeoleku seisukohast olulistele piirkondadele, nagu Ida-Virumaa ja piiriäärsed omavalitsused;
26.3. kehtestatakse kriisireguleerimisala üldseadus, millega korrastatakse kogu kriisireguleerimisala õiguslik süsteem;
26.4. tõhustatakse avaliku korra ohtude analüüsimist ning ennetavate tegevuste planeerimist kohaliku omavalitsuse territooriumil;
26.5. kaasatakse siseturvalisuse tagamisse senisest enam Kaitseliit;
26.6. ühendatakse kõik siseturvalisuse ametkonnad ühtsesse operatiivraadioside süsteemi;
26.7. integreeritakse kõigi menetlusliikide (kriminaal-, väärteo-, haldus- ja tsiviilmenetluse) protsessid E-Toimiku keskkonna ja teenustega;
26.8. kaasatakse vabatahtlikke ja mittetulundussektorit korrakaitsesse nii igapäevaste avaliku korra ohtude ennetamiseks kui ka suuremahuliste õnnetuste tagajärgede leevendamiseks;
26.9. edendatakse elanikkonna psühholoogilise kaitse korraldust, mis käsitleb elanikkonna emotsionaalse turvalisuse tagamise meetmeid suuremahulise õnnetuse, häda- ja eriolukorra ning erakorralise seisukorra ajal, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud kannatada saanud inimeste ja nende lähedaste ning riigi esindajate usaldusliku suhte loomiseks ja säilitamiseks ning paanika vältimiseks;
26.10. arendatakse sisejulgeoleku organisatsiooni, lähtudes tegevuskeskkonnas toimuvatest muudatustest ja uutest riskidest ning kuluefektiivsuse suurendamise vajadusest;
26.11. luuakse parimad võimalused korrakaitse ja kriminaalpolitsei ning teiste siseturvalisuse ametnike koolitamiseks Sisekaitseakadeemias.

TURVALISUSPOLIITKA PÕHISUUNDADE ELLUVIIMINE

27. Turvalisuspoliitika põhisuundades määratletud ühtsete põhimõtete elluviimise ja eesmärkide saavutamise üle valvab Siseministeerium.

28. Turvalisuspoliitika põhisuundade elluviimiseks kaasavad ministeeriumid võimalikult palju kohalikke omavalitsusi, ettevõtteid, ühiskondlikke ja muid organisatsioone ning selleks soovi avaldavaid inimesi.

29. Vabariigi Valitsus esitab siseministri isikus iga aasta 1. märtsiks Riigikogule ettekande korrakaitse olukorrast riigis ja turvalisuspoliitika põhisuundade elluviimisest siseturvalisuse arengukava elluviimise põhjal.

30. Turvalisuspoliitika põhisuundades määratletud ühtsete põhimõtete elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalike korrakaitse meetmete ja arendustegevuste väljatöötamiseks ning pikaajaliseks planeerimiseks tuleb koostada avaliku, mittetulundus- ja erasektori koostöös ning siseturvalisuse nõukogu koordineerimisel siseturvalisuse arengukava, mille rakendamisel lähtutakse riigi finants-majanduslikest võimalustest.

31. Turvalisuspoliitika põhisuundade eesmärkide ja siseturvalisuse arengukava tegevuste elluviimise eest vastutavad ministeeriumid peavad kajastama neid oma valitsemisalade arengukavades ja ministeeriumi valitsemisala riigiasutuste arengukavades. Koondülevaate planeerimisega seotud tegevustest koostab Siseministeerium, informeerides sellest regulaarselt Vabariigi Valitsust.

1 Analüüsipõhiselt tuvastatud kuritegevuse liik või objekti valik, mis on antud hetkel valdav.