Koolitus- ja teavitustegevuse toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord
Vastu võetud 19.06.2008 nr 62
Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 454 lõike 2, § 455 lõike 2 ja § 456 lõike 4 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava).
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse koolitus- ja teavitustegevuse toetuse (edaspidi toetus) saamise nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, toetuse määr ja suurus ning abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded toetuse saajale, taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord, taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise alused ja kord ning toetuse väljamaksmise kord.
2. peatükk
TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED
NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS
§ 2. Nõuded toetuse taotlejale
(1) Toetust võib taotleda täiskasvanute koolitusasutus «Täiskasvanute koolituse seaduse» § 2 tähenduses (edaspidi taotleja).
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja
on taotluse esitamise ajal § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse
puhul ellu viinud § 3 lõikes 1 nimetatud valdkondades koolitus- ja
teavitustegevusi viimasel kolmel kalendriaastal igal aastal vähemalt
100 tunni jooksul;
2) taotlejal ei ole taotluse esitamise ajal
riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on
ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava
kohaselt;
3) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama
tegevuse või investeeringuobjekti kohta toetust riigieelarvelistest või
muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut
riigiabi;
4) kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest
või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut
riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peab tagasimaksmisele
kuulunud summa olema tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise
ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;
5)
taotleja eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega
seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu-
ja maksedokumentidest;
6) taotleja suhtes ei toimu
likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust.
§ 3. Toetatavad tegevused
(1) Toetust võib taotleda põllumajandustoodete tootmise, sealhulgas
«Toiduseaduse» tähenduses esmatootmise valdkonnas, «Metsaseaduse»
tähenduses metsa majandamise valdkonnas ning maaelu edendamise eesmärgil
põllumajanduse, toidu töötlemise või metsandusega tegelevale füüsilisele
või eraõiguslikule juriidilisele isikule ja tema töötajale suunatud
järgmiste koolitus- ja teavitustegevuste kohta:
1) mitmepäevase
koolitustegevuse, sealhulgas õppereisi (edaspidi koolitus)
korraldamine ja koolitusel osalemine;
2) ühepäevase teavitustegevuse,
sealhulgas ekskursiooni (edaspidi infopäev) korraldamine ja
infopäeval osalemine;
3) konverentsi korraldamine ja
konverentsil osalemine;
4) juhendaja teenuse ostmine;
5)
kutsekvalifikatsiooni omistamine «Kutseseaduse» tähenduses;
6)
väljaande, sealhulgas käsikirja ettevalmistamine, koostamine,
täiendamine, kujundamine, paljundamine, trükkimine (edaspidi koostamine)
ja ostmine;
7) koolitusprogrammi ja õppekava (edaspidi koolitusprogramm)
väljatöötamine;
8) esitlustehnika ja tarkvara ostmine.
(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevus võib olla suunatud koolitajale, sealhulgas lektorile ja teabetöötajale, ning nõustajale ja konsulendile.
(3) Lõike 1 punktis 4 nimetatud juhendajal peab taotluse esitamise ajaks olema asjaomase teema käsitlemises viimase viie kalendriaasta jooksul vähemalt kaheaastane töökogemus.
(4) Lõike 1 punktis 6 nimetatud väljaande võib avaldada Internetis ning seda võib levitada digitaalsel infokandjal (edaspidi elektrooniline väljaanne) või paberkandjal.
(5) Taotluses toodud tegevus liigitatakse selle ulatuse alusel kas maakondlikuks või üleriigiliseks tegevuseks. Maakondlikuks tegevuseks loetakse ühes või kahes maakonnas põllumajanduse, toidu töötlemise või metsandusega tegelevale füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule ja tema töötajale suunatud tegevus (edaspidi maakondlik tegevus). Üleriigiliseks tegevuseks loetakse vähemalt kolmes maakonnas põllumajanduse, toidu töötlemise või metsandusega tegelevale füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule ja tema töötajale suunatud või kogu Eesti maaelu edendamiseks suunatud tegevus (edaspidi üleriigiline tegevus).
(6) Toetust ei anta järgmiste tegevuste kohta:
1) üldise
haridustaseme tõstmisega seotud tasemekoolituse korraldamine ja
nimetatud koolitusel osalemine;
2) keelekoolituse korraldamine ja
nimetatud koolitusel osalemine;
3) arvuti kasutamise koolituse, välja
arvatud eriotstarbelise arvutiprogrammi kasutamise koolituse
korraldamine ja nimetatud koolitusel osalemine;
4) liiklusvahendi
juhtimise õiguse koolituse korraldamine ja nimetatud koolitusel
osalemine;
5) veterinaarravimite, mineraalväetiste,
taimekaitsevahendite või põllumajandustehnika müügi või
põllumajandussaaduste kokkuostu alal tegutseva ettevõtja toodete
tutvustamise korraldamine ja nimetatud toodete tutvustamisel osalemine;
6)
«Kalandusturu korraldamise seaduse» tähenduses kalandustoodete tootmise
ja töötlemise valdkonnas koolitus- ja teavitustegevuse korraldamine ja
nimetatud koolitus- ja teavitustegevusel osalemine;
7) koolitajale,
sealhulgas lektorile ja teabetöötajale, ning nõustajale ja konsulendile
suunatud koolituse ja lõike 1 punktides 3–8 nimetatud tegevuse
korraldamine;
8) töötute koolituse ja ümberõppe korraldamine.
§ 4. Nõuded toetatava tegevuse kohta
(1) Taotleja korraldatud koolitusest või infopäevast peab igal kalendripäeval osa võtma vähemalt 10 ja konverentsist vähemalt 30 § 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikut (edaspidi osavõtja) kirjalikult registreeritud osavõtjate nimekirja alusel. Lektorit, koolituse, infopäeva või konverentsi korraldajat ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) järelevalveametnikku ei loeta osavõtjate hulka.
(2) Ühe koolituse, infopäeva või konverentsi kestus on vähemalt neli tundi (neli korda 60 minutit) ühel kalendripäeval.
(3) Välisriigis toimuva ühe koolituse korraldamist ja nimetatud koolitusel osalemist toetatakse kuni üheksa kalendripäeva ulatuses.
(4) Väljatöötatava koolitusprogrammi maht peab olema vähemalt 40 akadeemilist tundi.
(5) Taotleja teavitab koolituse, infopäeva või konverentsi toimumise kohast ja ajast PRIA-t ja Põllumajandusministeeriumi elektrooniliselt ning avaldab sellekohase teate veebilehel www.pikk.ee vähemalt kümme tööpäeva enne tegevuse elluviimise alustamist.
(6) Kui toetuse raames töötatakse välja veebilehe terviklahendus, sealhulgas disainilahendus ja tehniline lahendus, peab veebilehel teavet vahendama vähemalt kahes keeles.
(7) Koolituse, infopäeva või konverentsi korraldajal ja kutsekvalifikatsiooni omistaval organil on registreerunud osavõtjalt õigus võtta osavõtutasu. Riigisisese infopäeva puhul võib osavõtutasu suurus olla kuni 150 krooni ühe kalendripäeva ja osavõtja kohta.
(8) Tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise aasta 1. jaanuaril.
§ 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud toetatava tegevuse abikõlbliku kulu
koos toetatava objekti või tegevuse tähistamiseks tehtud kuludega
moodustavad:
1) lektori, juhendaja, tõlgi, korraldaja või moderaatori
töötasu, milleks on tema brutopalk või lepingujärgne tasu koos tööandja
või tellija tasutava sotsiaalmaksuga ja töötuskindlustusmaksega;
2)
koolituse, infopäeva või konverentsi korraldamiseks kasutatava ruumi ja
tehnika rentimise kulud;
3) tõlke- või tõlkimisteenuse ostmise kulud;
4)
väljaande, sealhulgas koolitusmaterjali ostmise ja koostamisega seotud
kulud;
5) koolitusel, infopäeval või konverentsil osalemise kulud;
6)
juhendaja, lektori, tõlgi, korraldaja, moderaatori ja osavõtja
majutuskulu ning toitlustuskulu;
7) juhendaja, lektori, tõlgi,
korraldaja, moderaatori ja osavõtja sõidukulud, sealhulgas ühissõiduki
kasutamise kulud sõidupileti alusel ja ekskursiooni või õppereisi puhul
sõiduvahendi (bussi) rentimise tasu;
8) kutsetunnistuse
väljaandmisega seotud kulud kutsenõukoguga kooskõlastatud hinna alusel;
9)
koolitusprogrammi väljatöötamisega seotud isiku töötasu, milleks on tema
brutopalk või lepingujärgne tasu koos tööandja või tellija tasutava
sotsiaalmaksuga ja töötuskindlustusmaksega;
10)
koolitusest, infopäevast või konverentsist teavitamise kulud;
11)
kulud erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutavale
maksule käesolevas lõikes nimetatud kulude puhul;
12)
tegevuse korraldamise kulud, sealhulgas üldkulud, üksnes juhul kui § 4
lõikes 7 nimetatud osavõtutasu ei võeta ning koostatud väljaannet ei
müüda;
13) esitlustehnika ja tarkvara ostmise kulud.
(2) Lõike 1 punktis 6 nimetatud osavõtja majutuskulu on abikõlblik üksnes koolituse või mitmepäevase konverentsi puhul või juhul, kui infopäevale või konverentsile sõitmiseks kasutatakse «Ühistranspordiseaduse» § 11 punktis 3 või 4 sätestatud liini.
(3) Üks füüsiline isik ei saa olla juhendaja, lektor, tegevuse korraldaja ja moderaator samal ajal.
(4) Lõike 1 punktis 8 nimetatud kulude puhul on abikõlblikud toiduainetööstuse ja põllumajanduse kutsenõukogu poolt kooskõlastatud põllumajandustöötaja I, II, põllumajandustootja III, loomakasvatusspetsialisti IV, taimekasvatusspetsialisti IV, põllumajandustehnika spetsialisti IV, aedniku I, II, III, maastikuehitaja II kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kulud; metsanduse kutsenõukogu poolt kooskõlastatud metsandusettevõtja III, metsandustehniku III, IV, metsuri II, raietöölise I kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kulud; inseneride kutsenõukogu poolt kooskõlastatud põllumajandusinseneri IV, diplomeeritud põllumajandusinseneri V ja volitatud põllumajandusinseneri V kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kulud.
(5) Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuste eesmärkide saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.
(6) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) sularahakulud,
mis on seotud lõikes 1 nimetatud palga ja lepingujärgse tasuga, ning
sularahakulud, mis ületavad 1000 krooni ühe arve või arve-saatelehe
kohta;
2) teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja
finantsteenusega seotud muu kulu;
3) esinduskulu ja kulu kingitusele;
4)
kasutatud seadme ja kauba ostmise kulud;
5) mitterahaline sissemakse;
6)
käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist
«Käibemaksuseaduse» alusel;
7) kutsekvalifikatsiooni
omistamisega seotud kulu juhul, kui see hüvitatakse «Kutseseaduse» § 101
lõike 1 punkti 1, 3 või 4 kohaselt;
8)
tolli-, sisseveo- ning muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või
kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti
maksusüsteemist;
9) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe
üle toetuse saajale;
10) kulud, mis on seotud kapitalirendi
lepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse jms kuludega;
11) muud
kulud, mis ei ole toetatava tegevusega otseselt seotud;
12) kulud,
mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklitega 70 ja 71
ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu
määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist
(EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise
üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artikliga 55
kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega.
§ 6. Nõuded hinnapakkumise kohta
(1) Kui § 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud väljaande trükkimise või § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse käibemaksuta maksumus ületab 50 000 krooni, peab taotleja olema saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi hinnapakkumine).
(2) Kui § 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud väljaande trükkimise või § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse käibemaksuta maksumus ei ületa 50 000 krooni või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumise.
(3) Väljavalitud hinnapakkumine ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga.
(4) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või juhatuse liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.
§ 7. Toetuse määr ja suurus
(1) Toetust antakse kuni 100% abikõlblikest kuludest.
(2) Koolituse puhul on toetuse maksimaalne suurus 900 krooni koolitusel osavõtja kohta kalendripäevas ning välisriigis toimuva koolituse puhul 2000 krooni osavõtja kohta kalendripäevas, kuid mitte rohkem kui 400 000 krooni ühe õppereisi kohta.
(3) Infopäeva puhul on toetuse maksimaalne suurus 15 000 krooni infopäeva kohta.
(4) Konverentsi puhul on toetuse maksimaalne suurus 100 000 krooni konverentsi kohta.
(5) Juhendaja teenuse ostmise korral on toetuse maksimaalne suurus 75 000 krooni ning välisriigist juhendaja teenuse ostmise korral 200 000 krooni.
(6) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul on toetuse maksimaalne suurus 200 000 krooni ühe väljaande kohta. Perioodilise väljaande puhul on toetuse maksimaalne suurus 30 000 krooni ühe tiraaži kohta. Elektroonilise väljaande ja käsikirja koostamise korral on toetuse maksimaalne suurus 100 000 krooni väljaande kohta arengukava programmiperioodi jooksul kokku.
(7) Koolitusprogrammi puhul on toetuse maksimaalne suurus 25 000 krooni ühe koolitusprogrammi kohta.
(8) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse elluviimiseks antava toetuse maksimaalne suurus on 200 000 krooni taotleja kohta arengukava programmiperioodi jooksul kokku.
(9) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 12 nimetatud korralduskulu puhul on toetuse maksimaalne suurus 10% taotletava toetuse summast.
(10) Toetuse maksimaalne suurus toetatavate tegevuste abikõlblike kulude
kaupa on järgmine:
1) ruumi ja esitlustehnika rentimise kulud
ühe kalendripäeva kohta 1500 krooni esitlustehnika rentimise korral ja
2500 krooni ruumi rentimise korral;
2) koolituse, infopäeva või
konverentsi korraldamisega seotud koolitusmaterjali ostmise ja
paljundamise kulud 150 krooni ühe kalendripäeva ja osavõtja kohta;
3)
juhendaja, lektori, korraldaja, moderaatori, tõlgi ja koolitusel,
infopäeval või konverentsil osavõtja majutuskulud 1200 krooni ööpäevas
ühe inimese kohta;
4) juhendaja, lektori, korraldaja,
moderaatori, tõlgi ja koolitusel, infopäeval või konverentsil osavõtja
sõidukulud sõiduki kasutamise korral 4 krooni läbitud kilomeetri pealt
sõiduki kohta;
5) õppereisi või ekskursiooni puhul sõiduvahendi
(bussi) rentimise kulud 20 krooni läbitud kilomeetri pealt sõiduki kohta;
6)
juhendaja, lektori, korraldaja, moderaatori, tõlgi ja koolitusel,
infopäeval või konverentsil osavõtja toitlustamise kulud infopäeva või
konverentsi puhul 100 krooni inimese kohta kalendripäevas ning koolituse
puhul 300 krooni inimese kohta kalendripäevas.
(11) Toetuse saaja võib põhjendatud juhtudel eelarvet muuta erinevate tegevuste ja abikõlblike kulude puhul 15% ulatuses taotletava toetuse summast.
3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE
§ 8. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg
(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le taotluse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.
(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(3) Dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi ärakirja esitamist.
(4) Toetuse taotlemisel lisatakse ärakirjad kõikidest esitatavatest dokumentidest. Kui tegevus viiakse ellu kahes maakonnas, lisatakse kaks ärakirja kõikidest dokumentidest.
§ 9. Nõuded taotluse kohta
Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le lisas 1 toodud vormi kohase
taotluse ning selles esitatud andmeid tõendavad järgmised dokumendid:
1)
taotleja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav
volikiri;
2) ärakiri maksukohustuslaste registri tõendist, kui
taotleja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole kantud
äriregistrisse.
4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 10. Taotluse vastuvõtmine
PRIA kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.
§ 11. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele.
(2) Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks on PRIA-l õigus kasutada teiste riiklike andmekogude andmeid.
(3) Taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele,
kui:
1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
2)
ei esine «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise
seaduse» § 456 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
3)
on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded.
(4) Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 456 lõike 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 12. Taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse moodustamine
(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuse liigi rahastamise eelarve, hinnatakse nõuetele vastavaid taotlusi §-s 21 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte.
(2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuse liigi rahastamise eelarvet, võib nõuetele vastavaid taotlusi hinnata §-s 21 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte.
(3) Üleriigilise tegevuse elluviimiseks esitatud nõuetele vastavate taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks moodustab põllumajandusminister nõuandva hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon).
(4) Maakondliku tegevuse elluviimiseks esitatud nõuetele vastavate taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks moodustab maavanem hindamiskomisjoni (edaspidi maakondlik komisjon).
(5) PRIA esitab taotluste ja nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ärikirjad põllumajandusministrile või maavanemale tutvumiseks kahe tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.
(6) PRIA esitab taotlejate nimekirja põllumajandusministrile ja maavanemale väljastusteatega tähtkirjaga 45 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast, märkides nimekirjas eraldi nende taotlejate nimed, kelle taotlused ei ole nõuetele vastavad. Nimekirja märgitakse lisaks taotleja nimele toetatava tegevuse liik ja maht, tegevuse elluviimise koht ning taotletava toetuse summa.
(7) Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks kõrgema hindepunktide summa saanud taotlus.
(8) Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 2 alusel taotlust, milles on märgitud arvuliselt rohkem tegevusi.
§ 13. Komisjoni koosseis
(1) Komisjon koosneb Põllumajandusministeeriumi ametnikest ja põllumajandustootjatest, toiduainetööstuse ja metsandusega tegelevatest ettevõtjatest või neid esindavate organisatsioonide esindajatest (edaspidi komisjoni liige).
(2) Komisjoni liikmete ja asendusliikmete nimed avaldatakse Põllumajandusministeeriumi ja PRIA veebilehel.
§ 14. Komisjoni istung
(1) Komisjoni istung või kirjalik protseduur toimub kümne tööpäeva jooksul arvates § 12 lõikes 6 nimetatud taotlejate nimekirja saamisest.
(2) Komisjoni esimehel on õigus taotluse hindamiseks vajaliku lisateabe saamiseks kutsuda komisjoni istungile pädev spetsialist või isik. Sellekohase põhjendatud kirjaliku ettepaneku võib komisjoni esimehele teha ka komisjoni liige.
(3) Komisjoni liige hindab taotlust §-s 21 toodud hindamiskriteeriumide alusel, täites iga taotluse kohta lisas 2 toodud vormi kohase hindamislehe.
§ 15. Komisjoni ettepanek
(1) Komisjoni liikme märgitud hindepunktide alusel arvutatakse taotluse hindepunktide summa.
(2) Taotluste paremusjärjestuse moodustamiseks liidetakse komisjoni liikmetelt saadud taotluse hindepunktid kokku.
(3) Põllumajandusminister kehtestab komisjoni ettepaneku alusel § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste kohta prioriteetsete teemade nimekirja (edaspidi prioriteetide nimekiri) ja taotluste paremusjärjestuse või rahuldamisele kuuluvate kõigi nõuetele vastavate taotluste nimekirja.
(4) Põllumajandusministeerium edastab taotluste paremusjärjestuse, milles on märgitud ka taotlused, mis on saanud alla 30% maksimaalsest hindepunktide arvust, või rahuldamisele kuuluvate kõigi nõuetele vastavate taotluste nimekirja PRIA-le koos komisjoni istungi protokolli ärakirjaga 30 tööpäeva jooksul arvates § 12 lõikes 6 nimetatud taotlejate nimekirja saamisest.
§ 16. Prioriteetide kehtestamine
(1) Põllumajandusminister kehtestab komisjoni ettepaneku alusel prioriteetide nimekirja.
(2) Põllumajandusministeerium edastab prioriteetide nimekirja PRIA-le ja maavanematele kolme tööpäeva jooksul arvates sellekohase käskkirja allakirjutamisest.
(3) PRIA avaldab prioriteetide nimekirja oma veebilehel viie tööpäeva jooksul arvates nimekirja saamisest.
§ 17. Maakondliku komisjoni koosseis
(1) Maakondlik komisjon on vähemalt viieliikmeline ja selle liikmeid on paaritu arv.
(2) Maakondlik komisjon koosneb vähemalt asjaomase maakonna maavalitsuse ametnikust ja põllumajandustootjast, toiduainetööstuse ja metsandusega tegelevast ettevõtjast või neid esindava organisatsiooni esindajast (edaspidi maakondliku komisjoni liige).
(3) Maakondliku komisjoni liikmele võib määrata asendusliikme. Asendusliige tegutseb liikmega samas või lähedases tegevusvaldkonnas ning tal on kõik maakondliku komisjoni liikme õigused ja kohustused.
(4) Maakondliku komisjoni tööd juhib maavanem või tema volitatud maavalitsuse ametnik (edaspidi maakondliku komisjoni esimees).
(5) Maavanem edastab PRIA-le viie tööpäeva jooksul arvates maakondliku komisjoni koosseisu määramisest maakondliku komisjoni liikmete ja asendusliikmete nimed ja nende asutuste või isikute nimed, keda liige esindab. Maakondliku komisjoni liikmete ja asendusliikmete nimed avaldatakse PRIA veebilehel.
§ 18. Maakondliku komisjoni tegevuse korraldamine
(1) Maavalitsus võimaldab komisjoni liikmel enne maakondliku komisjoni istungit tutvuda taotluste või nende ärakirjadega.
(2) Maakondliku komisjoni liige teatab «Haldusmenetluse seaduse» § 10 lõikes 1 toodud asjaolude esinemisest viivitamata maakondliku komisjoni esimehele ja asendusliikmele ning taandab ennast otsustamisest.
(3) Kui asendusliige ei saa lõikes 2 toodud põhjustel maakondliku komisjoni istungist osa võtta, teatab ta sellest viivitamata maakondliku komisjoni esimehele, kes määrab asendusliikme maakondliku komisjoni teiste asendusliikmete hulgast, eelistades lähedase tegevusvaldkonnaga esindajat.
(4) Maakondliku komisjoni esimehel on õigus taotluse hindamiseks vajaliku lisateabe saamiseks kutsuda maakondliku komisjoni istungile pädev spetsialist või isik. Sellekohase põhjendatud kirjaliku ettepaneku võib maakondliku komisjoni esimehele teha ka maakondliku komisjoni liige.
(5) PRIA määratud järelevalveametnik võib osaleda maakondliku komisjoni istungil vaatlejana. Maakondliku komisjoni istungil võivad osaleda Põllumajandusministeeriumi esindaja ja lõikes 4 nimetatud maakondliku komisjoni istungile kutsutud isik. Nimetatud isikud ei osale taotluste paremusjärjestuse moodustamises.
§ 19. Maakondliku komisjoni töö korraldamine
(1) Maakondliku komisjoni töövorm on kinnine istung või vastavalt vajadusele kirjalik protseduur (elektrooniline ja posti teel).
(2) Maakondliku komisjoni istung või kirjalik protseduur toimub kümne tööpäeva jooksul arvates § 12 lõikes 6 nimetatud taotlejate nimekirja saamisest.
(3) Maakondliku komisjoni istungi kutsub kokku maakondliku komisjoni esimees, kooskõlastades istungi toimumise aja ja koha PRIA-ga. Maakondliku komisjoni esimees teatab komisjoni liikmetele, Põllumajandusministeeriumile ja PRIA-le elektrooniliselt või posti teel komisjoni istungi toimumise aja ja koha või teeb ettepaneku esitada rahuldamiseks kõik nõuetele vastavad taotlused kolme tööpäeva jooksul arvates § 12 lõikes 6 nimetatud taotlejate nimekirja saamisest.
(4) Maakondlik komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist või kirjalikust protseduurist võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest, sealhulgas maakondliku komisjoni esimees.
(5) Kui maakondlik komisjon ei ole otsustusvõimeline, kutsub maakondliku komisjoni esimees kokku uue maakondliku komisjoni istungi kümne tööpäeva jooksul arvates eelmise komisjoni istungi toimumisest, kooskõlastades istungi toimumise aja ja koha PRIA-ga.
(6) Maakondliku komisjoni liige hindab taotlust §-s 21 toodud hindamiskriteeriumide alusel, täites iga taotluse kohta lisas 2 toodud vormi kohase hindamislehe.
(7) Maakondliku komisjoni istungil või kirjaliku protseduuri tulemusel koostatakse maakondliku komisjoni ettepanek.
(8) Kirjaliku protseduuri korral edastatakse komisjoni liikmetele komisjoni tööülesandeid käsitlevad asjakohased dokumendid heakskiitmiseks. Komisjonisisene kirjavahetus toimub posti teel omakäeliselt paberkandjal allkirjastatult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult. Vajaduse korral võib maavanem või komisjoni esimees määrata lõikes 2 sätestatud tähtajast lühema tähtaja, põhjendades selle vajalikkust. Teade kirjaliku protseduuri tulemuste kohta edastatakse komisjoni liikmetele viie tööpäeva jooksul arvates kirjaliku protseduuri toimumisest.
§ 20. Maakondliku komisjoni ettepanek
(1) Maakondliku komisjoni liikme märgitud hindepunktide alusel arvutatakse taotluse hindepunktide summa.
(2) Taotluste paremusjärjestuse moodustamiseks liidetakse maakondliku komisjoni liikmetelt saadud taotluse hindepunktid kokku.
(3) Maakondlik komisjon teeb maavanemale ettepaneku kinnitada taotluste paremusjärjestus või rahuldada kõik nõuetele vastavad taotlused. Taotluste hindepunktide summa märgitakse maakondliku komisjoni ettepanekusse taotluste ja hindepunkte andnud maakondliku komisjoni liikmete kaupa.
(4) Maakondliku komisjoni ettepanekule kirjutavad alla maakondliku komisjoni esimees, komisjoni liikmed ja PRIA järelevalveametnik.
(5) Maavanem kehtestab maakondliku komisjoni ettepaneku alusel taotluste paremusjärjestuse või rahuldamisele kuuluvate kõigi nõuetele vastavate taotluste nimekirja maakonna kohta.
(6) Kui maavanem ei nõustu maakondliku komisjoni ettepanekuga, kutsub maakondliku komisjoni esimees maakondliku komisjoni kokku kümne tööpäeva jooksul arvates eelmise komisjoni istungi toimumisest, kooskõlastades istungi toimumise aja ja koha PRIA-ga.
(7) Maavanem edastab kinnitatud taotluste paremusjärjestuse koos hindamislehtedega või rahuldamisele kuuluvate kõigi nõuetele vastavate taotluste nimekirja PRIA-le 15 tööpäeva jooksul arvates § 12 lõikes 6 nimetatud taotlejate nimekirja saamisest, kuid mitte hiljem kui 30 tööpäeva jooksul lõikes 6 ja § 19 lõikes 5 toodud juhtudel.
§ 21. Taotluse hindamise kriteeriumid
(1) Mitme tegevuse kohta toetuse taotlemise korral antakse kõigi
tegevuste kohta kokku kuni 39 hindepunkti järgmiselt:
1)
kuni 8 hindepunkti vähemalt kuuepäevase koolituse puhul;
2)
kuni 7 hindepunkti ühe- kuni viiepäevase koolituse, infopäeva ja
konverentsi puhul;
3) kuni 6 hindepunkti koolitusprogrammi
väljatöötamise ja kutsekvalifikatsiooni omistamise korral;
4)
kuni 5 hindepunkti trükise väljaandmise korral;
5)
kuni 5 hindepunkti juhendaja teenuse ostmise korral;
6) kuni
5 hindepunkti elektroonilise väljaande ja käsikirja koostamise korral;
7)
kuni 3 hindepunkti esitlustehnika ja tarkvara ostmise korral.
(2) Koolituse, infopäeva või konverentsi korraldamise või nendel
osalemise ning juhendaja teenuse ostmise, koolitusprogrammi koostamise
või kutsekvalifikatsiooni omistamise korral antakse tegevuse kohta
hindepunkte järgmiselt:
1) kuni 9 hindepunkti vähemalt
kuuepäevase koolituse puhul;
2) kuni 8 hindepunkti ühe- kuni
viiepäevase koolituse, infopäeva või konverentsi puhul;
3)
kuni 7 hindepunkti trükise koostamise korral;
4) kuni
6 hindepunkti rohkem kui ühel koolitusel või ühes ettevõttes
koolitusprogrammi väljatöötamise, kutsekvalifikatsiooni omistamise või
juhendaja teenuse ostmise korral;
5) kuni 5 hindepunkti juhendaja
teenuse ostmise korral ühes ettevõttes või ühel koolitusel või
konverentsil;
6) kuni 4 hindepunkti elektroonilise väljaande või
käsikirja koostamise korral.
(3) Väljaande, esitlustehnika ja tarkvara ostmise korral antakse
tegevuse kohta kuni 17 hindepunkti järgmiselt:
1) kuni
7 hindepunkti tarkvara ostmise korral;
2) kuni 6 hindepunkti
esitlustehnika ostmise korral
3) kuni 4 hindepunkti väljaande ostmise
korral.
(4) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud tegevuste puhul antakse
tegevuse teema hindamisel kuni 16 hindepunkti järgmiselt:
1)
6 hindepunkti prioriteetide nimekirja kantud teemal tegevuse elluviimise
korral;
2) kuni 10 hindepunkti komisjoni või maakondliku komisjoni
hinnangul vajaliku tegevuse elluviimise korral.
(5) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud tegevuste puhul antakse 3 hindepunkti tegevuse kohta, mis on suunatud § 3 lõikes 1 nimetatud isikule, kes on alustav ettevõtja või noorem kui 40-aastane füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu osanik, aktsionär või liige (edaspidi noor ettevõtja).
(6) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud tegevuste puhul antakse
pädeva lektori ja kaaskorraldaja teenuse kasutamise korral kuni
9 hindepunkti järgmiselt:
1) kuni 6 hindepunkti lektori või
juhendaja, koolitusprogrammi või väljaande koostaja varasema kogemuse ja
pädevuse puhul asjaomases valdkonnas;
2) kuni 3 hindepunkti
teadlase kaasamise korral rakendusuuringuid tutvustava koolituse,
infopäeva või konverentsi korraldamisse, «Kutseseaduse» alusel ja korras
omistatud kutsekvalifikatsiooniga konsulendi kaasamise või muu
põllumajanduse ning maaelu edendamisega tegeleva organisatsiooni ja
isikuga koostöö korral.
(7) Taotleja pädevuse hindamisel antakse taotleja varasema kogemuse korral § 3 lõikes 1 nimetatud tegevusega sarnase tegevuse või § 3 lõikes 1 nimetatud valdkonnas tegevuse elluviimise korral kuni 5 hindepunkti § 3 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud tegevuse puhul ning kuni 20 hindepunkti § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul.
(8) Eelarve põhjendatuse hindamisel antakse kuni 6 hindepunkti.
§ 22. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuse liigi rahastamise eelarvet, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 3 alusel.
(2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuse liigi rahastamise eelarvet, kuid § 12 lõike 2 alusel hinnatakse nõuetele vastavaid taotlusi, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel moodustatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mis on saanud vähemalt 30% maksimaalsest hindepunktide arvust, «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 1 punkti 2 alusel.
(3) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuse liigi rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel moodustatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mis on saanud vähemalt 30% maksimaalsest hindepunktide arvust, «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 1 punkti 2 alusel.
(4) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 6 alusel.
(5) PRIA teeb lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse, lõikes 4 nimetatud taotluse osalise rahuldamise otsuse või «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 5 või 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 70 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast.
§ 23. Muudatustest teavitamine
(1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIA-t kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 19 alusel.
(2) Taotleja või toetuse saaja teavitab viivitamata PRIA-t kirjalikult
kuni § 3 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud tegevuste elluviimiseni ning
§ 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul alates taotluse
esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa
väljamaksmisest:
1) oma postiaadressi või kontaktandmete
muutumisest;
2) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest või
jagunemisest.
(3) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIA-t kirjalikult nõusoleku saamiseks toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.
5. peatükk
NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TOETUSE VÄLJAMAKSMISE KORD
§ 24. Nõuded toetuse saajale
(1) Toetuse saaja teeb abikõlblikud kulutused ja esitab tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) eristama toetatava tegevuse
selgelt oma muust tegevusest;
2) säilitama ja kasutama toetuse eest
ostetud § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud esitlustehnikat ja tarkvara
sihipäraselt vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase
toetusosa väljamaksmisest;
3) saadud toetusraha mittesihipärase
kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma;
4) võimaldama
teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet;
5)
esitama § 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud väljaande elektrooniliselt ja
trükitud väljaandest vähemalt 10 eksemplari
Põllumajandusministeeriumile, kellel on õigus neid tasuta levitada;
6)
teavitama PRIA-t viivitamata kirjalikult toetusest loobumisest.
§ 25. Tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide esitamine
(1) Toetuse saaja esitab pärast tegevuse täielikku või osalist tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIA-le lisas 3 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni ja lisas 4 toodud andmeid kajastava koolitusest, infopäevast või konverentsist osavõtjate või kutsekvalifikatsiooni omandanud isikute nimekirja ärakirja.
(2) Kui taotleja on tegevuse elluviimisega alustanud ja selle eest osaliselt või täielikult tasunud enne taotluse esitamist, võib ta lõikes 1 nimetatud dokumendid esitada koos taotlusega.
(3) Tegevuse elluviimist tõendavad järgmised dokumendid on:
1)
selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenuse ja töö ja ostis kaupa,
väljastatud arve-saateleht või arve. Personalikulude kohta väljastatud
arvel peab olema märgitud selle isiku nimi, kelle tehtud töö või teenuse
eest arve on väljastatud;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel
või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorraldus,
sularahakassa väljamineku order või arvelduskonto väljavõte;
3)
koolitusel, infopäeval või konverentsil osalemise korral selle
korraldaja väljastatud arve;
4) koolitusel, infopäeval või
konverentsil osalemise korral selle korraldaja kirjalik kinnitus § 2
lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu puudumise kohta;
5)
leping, mis on sõlmitud isikuga § 5 lõike 1 punktides 1, 3, 4 ja 9
nimetatud tegevuste elluviimiseks, või sellekohane otsus asjaomase
tegevuse elluviimiseks lisatööülesande panemise kohta taotleja
töötajale, kelle töölepingust tulenevate kohustuste hulka ei kuulu § 5
lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimine;
6) paragrahvi 5
punktides 1, 3, 4 ja 9 nimetatud palgakulude puhul netopalga maksmist
tõendava maksekorraldus või arvelduskonto väljavõte. Palgakulude
tasumise korral ühe koondsummana terves asutuses väljavõte toetuse saaja
raamatupidamisprogrammist, millelt on näha tegevusega seotud isiku
töötasude ja maksude ülekannete kuupäevad ning asjakohased summad.
Tööandja maksude tõendamiseks asjaomaste töötajate sotsiaalmaksu ja
töötuskindlustusmakse arvestusleht ning arvelduskonto väljavõte selle
kohta, millal on sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse tasutud;
7)
palgaleht, millelt on näha selle töötaja nimi, kellele on üle kantud
punktis 6 nimetatud netopalk, töötaja ametikoht, arvestatud brutopalk
ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised;
8)
tööajatabel, millel on näha punktis 5 nimetatud töötaja nimi, tema
ametikoht, periood, mille kohta on tööajatabel koostatud, sel perioodil
töötatud tunnid ja tehtud tööde kirjeldus ning mille on allkirjastanud
töötaja ja tema vahetu juht või taotleja esindaja;
9)
dokument, sealhulgas sõidupäevik või ühissõiduki kasutamist tõendav
sõidupilet, mis tõendab tehtud sõidukulusid;
10)
sõiduki registreerimistunnistuse ärakiri. Kui sõidukit kasutanud isiku
nimi ei ole registreerimistunnistusel märgitud, siis lisadokumendina
sõiduki kasutamise õigust tõendava volikirja ärakiri.
(4) Lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe ja arve ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele.
§ 26. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine
(1) PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 25 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.
(2) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõikes 8 sätestatud juhtudel.
(3) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 20 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.
§ 27. Dokumentide säilitamine
(1) Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Toetuse taotlemisega ja tegevuse elluviimisega seotud dokumente säilitatakse PRIA-s kuni 2025. aasta 31. detsembrini.
(2) Toetuse saaja säilitab § 25 lõikes 3 nimetatud tegevuse elluviimist tõendavaid dokumente vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 28. Rakendussätted
(1) «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 54 alusel kehtestatud korras tunnustatud nõuandekeskus ei saa toetust taotleda § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse kulude hüvitamiseks enne 1. jaanuari 2012.
(2) Enne määruse jõustumist ellu viidud koolituse, infopäeva või konverentsi toimumise teade peab olema avaldatud veebilehel www.pikk.ee.
| Minister Helir-Valdor SEEDER |
|
Toiduohutuse asekantsler kantsleri ülesannetes Toivo NÕVANDI |
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 27.06.2008. a resolutsioon nr 17-1/08-04352.
Facebook
Twitter