Teksti suurus:

Politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:13.07.2008
Avaldamismärge:RT I 2008, 28, 181

Politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 11.06.2008

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 25. juuni 2008. a otsusega nr 302

§ 1. Politseiseaduses (RT 1990, 10, 113; RT I 2008, 8, 57) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.»;

2) paragrahvi 2 lõike 41 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib politsei tegevuses osaleda Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse ametnik, kellele politsei tegevuses osalemise ajal laienevad käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1, 22, 23, 5–7 ja 15, §-des 14, 142–144, § 15 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 ning §-s 151 sätestatud õigused ja kohustused.»;

3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «seaduslikkuse» sõnadega «, proportsionaalsuse, otstarbekuse»;

4) paragrahvi 113 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 113 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

« 7) alarmsõidukijuhtide ettevalmistamise korraldamine ja täienduskoolitus.»;

6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Konvoeerimise korra ja konvoi ülesanded kehtestab siseminister määrusega.»;

7) seadust täiendatakse §-ga 122 järgmises sõnastuses:

« § 122. Avaliku jälgimisseadmestiku kasutamisest teavitamine ja salvestise säilitamine

(1) Politsei teavitab avalikkust tema poolt avalikku kohta paigaldatud ja jälgimiseks kasutatavast jälgimisseadmestikust sellekohase teabe paigaldamisega jälgitavasse avalikku kohta.

(2) Jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates, kuid mitte kauem kui üks aasta.»;

8) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad «kodanikelt ja ametiisikutelt» sõnaga «isikutelt»;

9) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) helisalvestada riigisisesele hädaabinumbrile 110 edastatud informatsiooni õigusrikkumise ja muude sündmuste kohta;»;

10) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 23 järgmises sõnastuses:

« 23) piirata isiku liikumisvabadust seaduses sätestatud juhtudel ja korras;»;

11) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 8) kohaldada isikute sundtoomist seaduses sätestatud juhtudel ja korras;»;

12) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

« 101) ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või õigusrikkumise kõrvaldamiseks jälgida ja salvestada avalikus kohas toimuvat avaliku jälgimisseadmestiku abil.»;

13) senised §-d 131–137 muudetakse §-deks 134–1310 ning seaduse IV peatükki täiendatakse §-dega 131–133 järgmises sõnastuses:

« § 131. Viibimiskeeld

(1) Politsei võib ajutiselt keelata isiku viibimise teatud kohas või konkreetse isiku läheduses, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või sellele kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma järgmistel juhtudel:
1) isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral;
2) süüteomenetluse tagamiseks;
3) politsei poolt julgestatava isiku turvalisuse tagamiseks;
4) kui see on vajalik ülekaaluka avaliku huvi kaitse tagamiseks.

(2) Politsei on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha võimaluse korral arusaadavalt tähistama ja isikut teavitama viibimiskeelu kohaldamise kestusest. Viibimiskeelu kohaldamise kohta ei ole vaja tähistada, kui viibimiskeeld kehtestatakse konkreetse isiku suhtes.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel võib keelata isikute läbipääsu kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele kohale. Võimaluse korral tuleb tagada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile.

(4) Viibimiskeeldu võib kohaldada kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluse äralangemiseni.

(5) Politseiametnik võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud alustel kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi.

(6) Politseiprefekt või politseipeadirektor võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi.

(7) Enam kui 12 tunniks kehtestatud viibimiskeeldu kohaldab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel siseminister.

§ 132. Isiku kinnipidamine

(1) Politsei võib isiku kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema liikumisvabadust, kui see on vältimatu:
1) vahetult eesseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks;
2) isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava ohu tõrjumiseks;
3) isiku sundtoomiseks.

(2) Kinnipeetud isikule tuleb viivitamata teatada talle arusaadavas keeles ja viisil tema kinnipidamise põhjus. Kinnipeetule tuleb esimesel võimalusel teha teatavaks tema õigused ning anda võimalus teatada kinnipidamisest oma lähedasele. Kui kinnipeetud isik viibib seisundis, mille tõttu ta ei ole võimeline kinnipidamisest oma lähedasele teatama, teavitab politsei esimesel võimalusel tema lähedast, kui see on võimalik. Kui kinnipeetud isik on alaealine või muu piiratud teovõimega isik, teatab politsei isiku kinnipidamisest esimesel võimalusel tema seaduslikule esindajale, kui see on võimalik. Kinnipeetud isiku nõudmisel antakse talle võimalus teatada kinnipidamisest advokaadile.

(3) Kinnipeetud isikule selgitatakse tema järgmisi õigusi:
1) õigus teada kinnipidamise põhjust;
2) õigus mitte olla kinnipeetud üle 48 tunni ilma kohtu loata;
3) õigus mitte olla kinnipeetud üle 12 tunni, kui kinnipidamine toimub sundtoomise korras;
4) õigus teatada kinnipidamisest oma lähedasele ja advokaadile;
5) õigus olla ära kuulatud;
6) õigus esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule.

(4) Kinnipidamisel on õigus kasutada sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Isiku kinnipidamine protokollitakse.

(5) Isikut võib kinni pidada kuni kinnipidamise kohaldamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 48 tundi. Isiku kinnipidamisel arestimajas kohaldatakse vangistusseaduse 4. ja 7. peatükis sätestatut. Massilise korratuse käigus isiku kinnipidamisel väljaspool politsei ametiruumi tagab politsei võimaluse korral ajutise kinnipidamisruumi videojälgitavuse koos salvestamisega.

(6) Massilise korratuse käigus kinnipeetud isiku isikusamasuse kohese tuvastamise võimatuse korral on politseil õigus isikusamasuse hilisema tuvastamise eesmärgil kasutada identifitseerimist võimaldavaid vahendeid koos salvestamisega viisil, mis ei solva inimväärikust.

(7) Massilise korratuse käigus isiku kinnipidamine võimaluse korral protokollitakse. Kui kinnipidamine kestab kauem kui kolm tundi, on protokollimine kohustuslik.

(8) Isiku kinnipidamise dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 133. Turvakontroll

(1) Politsei võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või vastava väljaõppe saanud teenistuslooma abil kindlustamaks, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid:
1) isiku sisenemisel avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile;
2) kui isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse.

(2) Turvakontrolli kohaldamisel on õigus kasutada sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

(3) Turvakontrolli käigus tuvastatud esemed, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võivad ohustada isikut ennast või teisi isikuid, võetakse hoiule.

(4) Isikule, kellelt asi hoiule võetakse, väljastab politsei viivitamata asja hoiulevõtmise protokolli koopia, milles märgitakse hoiulevõtmise aeg ja põhjus ning hoiulevõetava asja kirjeldus.

(5) Hoiuleandjale luuakse viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist võimalus asi kätte saada.»;

14) seaduse V peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«V peatükk
SUND»;

15) paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 14. Sund

(1) Sund on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga. Sunni kasutamisel tuleb hoiduda füüsilise isiku, looma või asja kahjustamisest suuremal määral, kui see on konkreetsel juhul vältimatu.

(2) Enne sunni kohaldamist on politsei kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb sundi kohaldada. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik õigusrikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Tulirelva kasutamisest hoiatamise eest ei või loobuda.»;

16) seadust täiendatakse §-dega 141–144 järgmises sõnastuses:

« § 141. Politsei erivahendid ja relvad

(1) Politsei erivahendid on passiivse ja aktiivse kaitse vahendid ning politseioperatsioonide abivahendid.

(2) Passiivse kaitse vahendid on:
1) kaitsekiiver;
2) soomus- ja muu kuulikindel vest;
3) soomus- või muu löögikindel kilp;
4) tehniline tõke, sealhulgas piirdetara;
5) muu kaitsevahend, mida ei kasutata aktiivseks kaitseks, kaasa arvatud tulekindel eririietus ja sööbivate ainete eest kaitsev näokate.

(3) Aktiivse kaitse vahendid on:
1) käerauad;
2) jalarauad;
3) sidumisvahend;
4) rahustussärk või -tool;
5) teenistuskoer.

(4) Politseioperatsioonide abivahendid on:
1) valgus- ja heliseadeldis;
2) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend;
3) pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuvad granaadid;
4) eriotstarbeline lõhkamisseadeldis, mida ei kasutata inimese vastu;
5) sõiduki sundpeatamise vahend;
6) veekahur;
7) politsei soomus- või muu eriotstarbeline sõiduk, samuti õhusõiduk.

(5) Teenistuskoer võib olla politseioperatsiooni abivahend õigusrikkumise väljaselgitamisel, mis ei ole erivahendi kasutamine käesoleva seaduse § 142 mõistes.

(6) Tsiviilotstarbelised esemed ja vahendid on politsei erivahenditeks vaid juhul, kui neid kasutatakse politseioperatsioonides.

(7) Politsei relvad on elektrišoki-, külm-, pneumo-, gaasi- ja tulirelvad.

§ 142. Füüsilise jõu, aktiivse kaitse vahendi, politseioperatsioonide abivahendi, külm-, pneumo- ja gaasirelva kasutamine

(1) Politseiametnikul on õigus kasutada füüsilist jõudu, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või õigusrikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik.

(2) Politseiametnikul on õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel aktiivse kaitse vahendit, politseioperatsioonide abivahendit, külm-, pneumo- või gaasirelva järgmistel juhtudel:
1) kuritegeliku ründe tõrjumisel;
2) pantvangi vabastamisel;
3) viibimiskeelu tagamiseks;
4) massilise korratuse ja avaliku korra grupiviisilise rikkumise tõkestamisel;
5) seadusvastaselt hõivatud maa-ala, hoone, ruumi ja transpordivahendi vabastamiseks;
6) isiku kinnipidamisel, tema toimetamisel politseisse või teenistusruumi ja konvoeerimisel, kinnipeetu kaitsmisel ning kinnipeetud või vahi alla võetud isiku suhtes, kui ta ei allu või osutab vastupanu politseiametnikule või teisele isikule, kes täidab ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, või on küllaldaselt alust arvata, et isik võib põgeneda, või isik võib tekitada kahju teisele isikule, ümbruskonnale või iseendale.

(3) Jalaraudu võib kasutada üksnes:
1) kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu suhtes, kellelt võib seaduse alusel võtta vabaduse või on võetud vabadus seoses esimese astme vägivaldse kuriteo toimepanemisega või kuriteo toimepanemisega, mille eest võib talle karistusena mõista eluaegse vangistuse, või muu kuriteo toimepanemisega, kui käeraudade kasutamine ei ole eesmärgi saavutamiseks piisav;
2) isiku suhtes, kelle tegevusest tuleneb otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste isikute suhtes, kui käeraudade kasutamine ei ole eesmärgi saavutamiseks piisav.

(4) Kui käe- või jalaraudade kasutamine ei ole võimalik, võib käesolevas paragrahvis sätestatud alustel kasutada sidumisvahendit, kui see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta suurt füüsilist valu. Sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni.

(5) Massilise korratuse käigus rahvahulga suhtes füüsilise jõu, erivahendi, külm- või gaasirelva kasutamisest tuleb isikuid võimaluse korral eelnevalt hoiatada arvestusega, et isikutel oleks võimalik vabatahtlikult eemalduda. Isikuid ei pea hoiatama nende suhtes tehnilise tõkke kasutamisest.

§ 143. Aktiivse kaitse vahendi kasutamise keeld

Aktiivse kaitse vahendit on keelatud kasutada:
1) lapseealiste, vanurite ja ilmsete raseduse tunnustega naiste vastu, välja arvatud nendepoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või nende relvitustamiseks;
2) välisriikide diplomaatilistes või konsulaaresindustes ja rahvusvaheliste lepete alusel puutumatust omavate esinduste hoonetes, ruumides ja territooriumil, samuti diplomaatilist puutumatust omavate sõidukite suhtes, välja arvatud nende esinduste juhtide nõusolekul või teiste rahvusvaheliste kokkulepetega reguleeritud juhtudel.

§ 144. Teenistuskoera kasutamine

(1) Politseiametnikul on õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel teenistuskoera aktiivse kaitse vahendina käesoleva seaduse § 142 lõikes 2 nimetatud juhtudel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel kasutatakse teenistuskoera ohu väljaselgitamisel ning isiku, asja ja aine otsimisel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea teenistuskoer kandma suukorvi.

(4) Teenistuskoera pidamisele kohaldatakse loomakaitseseaduse nõudeid käesolevas seaduses sätestatud erisusi arvestades.»;

17) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 15. Elektrišokirelva ja tulirelva kasutamine

(1) Politseiametnikul on õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel elektrišokirelva ja tulirelva käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Tulirelva võib politseiametnik kasutada konkreetses olukorras äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole elu ja tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud teenistuskohustust.

(2) Tulirelva võib kasutada:
1) kuritegeliku ründe tõkestamisel, kui on ohus teise inimese või politseiametniku enda elu;
2) relvastatud kurjategija relvitustamisel ja kinnipidamisel, samuti esimese astme kuriteo toimepannud isiku kinnipidamisel;
3) pantvangi vabastamisel;
4) politseiametnikule või teisele isikule, kes täidab ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, grupiviisilise või relvastatud kallaletungi tõrjumisel;
5) konvoile või konvoeeritavale isikule toimepandava kallaletungi tõkestamisel;
6) kuriteo toimepannud relvastatud isiku või vahi alt põgenenud kurjategija kinnipidamisel;
7) korduvatele peatumismärguannetele reageerimata jätnud või jälitava politseisõiduki eest põgeneva sõiduki peatuma sundimiseks, tulistades ainult kummidesse;
8) inimest ründava või ohustava looma kahjutuks tegemiseks või vigastatud looma hukkamiseks.

(3) Elektrišokirelva võib kasutada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–6 sätestatud juhtudel. Samuti võib elektrišokirelva kasutada inimest ründava või ohustava looma kahjutuks tegemiseks.»;

18) paragrahv 151 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 151. Relvade kasutamise keeld

(1) Tulirelva, elektrišokirelva ja gaasirelva on keelatud kasutada:
1) laste, vanurite ja ilmsete raseduse tunnustega naiste vastu, välja arvatud nendepoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või nende relvitustamiseks;
2) välisriikide diplomaatilistes või konsulaaresindustes ja rahvusvaheliste lepete alusel puutumatust omavate esinduste hoonetes, ruumides ja territooriumil, samuti diplomaatilist puutumatust omavate sõidukite suhtes, välja arvatud nende esinduste juhtide nõusolekul või teiste rahvusvaheliste kokkulepetega reguleeritud juhtudel;
3) hoonetes ja ruumides, kus toodetakse või hoitakse kergesti süttivaid või mürgiseid aineid või lõhkeaineid.

(2) Külm- ja pneumorelva on keelatud kasutada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel.»

§ 2. Jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 2007, 16, 77) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Politseiamet ja Kaitsepolitseiamet võivad teeselda Eesti või välisriigi eraõiguslikku juriidilist isikut või tema struktuuriüksust või füüsilisest isikust ettevõtjat.»;

3) paragrahvi 132 lõikes 1 asendatakse sõnad «Tallinna Linnakohtu» sõnadega «Harju Maakohtu»;

4) paragrahvi 14 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «ajutisele või alalisele»;

5) paragrahvi 14 lõike 2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui jälitustegevusse lepingu alusel salajasele koostööle kaasatud isik on püsivalt töövõimetuks tunnistatud või hukkub seoses salajase koostööga, makstakse talle või tema omastele ühekordset toetust samas määras, mis on politseiseadusega ette nähtud politseiametnikule teenistusülesannete täitmisel püsivalt töövõimetuks tunnistamise või hukkumise korral, kui ei ole kehtestatud suuremat toetusmäära. Toetuse maksab välja jälitusasutus.»;

7) paragrahvi 15 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Piirivalveseaduses (RT I 1994, 54, 903; 2007, 62, 394) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

« 8) osaleda koostöös politseiga oma tegevuspiirkonnas avaliku korra tagamisel.»;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Piirivalve osalemise avaliku korra tagamisel väljaspool piirivalve tegevuspiirkonda otsustab siseminister käskkirjaga.»;

3) paragrahvi 4 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «politsei abistamisest»;

4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Avaliku korra tagamise ülesannete täitmisel on piirivalvel õigus:
1) nõuda isikutelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumise lõpetamist ning rakendada õigusrikkuja suhtes politseiseaduses ettenähtud sunnivahendeid;
2) ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või õigusrikkumise kõrvaldamiseks tuvastada isiku kehtiva isikut tõendava dokumendi ja/või tema küsitlemise alusel tema isikusamasus, dokumendi puudumise või dokumendi võltsimiskahtluse korral toimetada ta isikusamasuse tuvastamiseks politsei või piirivalve ametiruumi politseiseaduses sätestatud alustel ja korras;
3) piirata isiku liikumisvabadust politseiseaduse §-des 131 ja 132 sätestatud alustel ja korras;
4) toimetada ravi- või politseiasutusse isikuid, kes alkoholist, narkootilisest, psühhotroopsest või muust joovastavast ainest tingitud joobe tõttu võivad ohustada iseennast või teisi isikuid;
5) teostada liiklusjärelevalvet.»

§ 4. Avaliku koosoleku seaduses (RT I 1997, 30, 472; 2006, 26, 191) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tõttu.»;

2) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Avaliku koosoleku pidamise kohta, mis nõuab
1) liikluse ümberkorraldamist;
2) telgi, lava, tribüüni või muu suuremõõtmelise konstruktsiooni püstitamist või
3) heli- või valgustusseadmete kasutamist,

esitab koosoleku korraldaja hiljemalt neli tööpäeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne koosoleku pidamise päeva käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud teate:
1) valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil kavatsetakse avalik koosolek korraldada;
2) maavalitsusele, kui avalik koosolek kavatsetakse korraldada selle maakonna mitme valla või linna haldusterritooriumil;
3) Vabariigi Valitsusele, kui avalik koosolek kavatsetakse korraldada mitme maakonna haldusterritooriumil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata koosoleku kohta peab korraldaja vähemalt kaks tundi enne selle läbiviimise algust esitama käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud teate politseile sidevahendi kaudu või vahetult.»;

3) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 10 muudetakse ning lõiget täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

« 10) teave koosolekul kasutatavate heli- või valgustusseadmete kohta;
101) teave, kui koosoleku pidamiseks püstitatakse telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon.»;

4) paragrahvi 8 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Siseminister, politseipeadirektor või politseiprefekt võib, lähtudes käesoleva seaduse §-s 3 või 5 sätestatu tagamise vajadusest, kui see on vältimatu, oma otsusega:
1) keelata avalik koosolek või
2) keelata avalik koosolek teates märgitud kohas või ajal ning teha ettepanek korraldada avalik koosolek muus kohas või muul ajal.»;

5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

« (71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsus tehakse koosoleku korraldajale teatavaks allkirja vastu. Kui allkirja vastu teatavaks tegemine ei ole võimalik, siis tehakse otsus koosoleku korraldajale teatavaks avalikustamisega üleriigilise levikuga ajalehes kolme päeva jooksul avaliku teate registreerimisest arvates.»;

6) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktidega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:

« 91) teave koosolekul kasutatavate heli- või valgustusseadmete kohta;
92) teave, kui koosoleku pidamiseks püstitatakse telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon.»;

7) paragrahvi 13 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) täitma koosoleku korraldaja, korrapidaja, politseiametnike, päästeteenistujate ning meditsiinitöötajate korraldusi.»;

8) paragrahvi 142 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Avaliku koosoleku läbiviimise eest kehtestatud nõudeid eirates või avaliku koosoleku, mille läbiviimine on seaduse või motiveeritud otsusega keelatud, läbiviimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.»

§ 5. Politseiteenistuse seaduses (RT I 1998, 50, 753; 2008, 8, 57) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Politseiametnike 9. ametiastmesse, välja arvatud Politseikolledži direktor, kuuluvad politseiametnikud nimetab ametisse siseminister vastava ameti juhi ettepanekul.»;

2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Politseikolledži direktori nimetab ametisse politseipeadirektor, kooskõlastades selle eelnevalt siseministriga.»;

3) paragrahvi 12 lõike 4 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Politseiametniku poolset piiriülest jälitust ja piiriülest jälgimist kestusega kuni 24 tundi ei loeta teenistuslähetuseks ning seda toimetavale politseiametnikule ei maksta teeloleku ja välisriigis viibimise aja eest päevaraha.»

§ 6. Liiklusseaduses (RT I 2001, 3, 6; 2007, 55, 368) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja piirivalveametnikud nendele seadusega antud volituste piires.»;

2) paragrahvi 71 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) sõiduk, mida jälitusasutuse jälitustegevusega tegelev töötaja kasutab jälitustoimingu teostamisel või julgeolekuasutuse teabe kogumisega tegelev töötaja kasutab julgeolekuasutuste seaduse alusel teabe varjatud kogumisel (edaspidi jälitussõiduk).»;

3) paragrahvi 7463 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Käesoleva seaduse §-des 741–7416, 7418–7420, 7422–7430 ja 7433–7456 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatutele Piirivalveamet ja piirivalvepiirkond.»

§ 7. Karistusseadustikus (RT I 2001, 61, 364; 2008, 19, 132) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 239 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Rüüstamise, purustamise, süütamise või muu sellise tegevuse eest massilises korratuses osaleja poolt või vastuhakkamise eest politseiametnikule, abipolitseinikule või muule isikule, kes on seaduslikult tõkestanud sellist tegevust, –
karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, –
karistatakse kahe- kuni kaheksa-aastase vangistusega.»;

2) paragrahvi 263 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

« 21) näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist;»;

3) paragrahvi 266 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

« 21) näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist või».

§ 8. Turvaseaduses (RT I 2003, 68, 461; 2006, 26, 191) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kui turvateenuse osutamisel kasutatakse jälgimisseadmestikku, peab turvateenuse leping kajastama seadmestiku ja salvestise omaniku andmeid.»;

2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates, kuid mitte kauem kui üks aasta.»;

3) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Valvetöötaja on esmaõppe läbinud ja määratud ajaks sõlmitud töölepingu alusel turvatöötaja ülesandeid kuni neljakuulise katseajaga täitev isik, kes on vähemalt 19-aastane põhiharidusega Eesti kodanik või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse saanud isik, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud tasemel ning isiksuseomaduste, kõlbluse, kehalise ettevalmistuse ja tervise poolest on võimeline täitma turvatöötaja ülesandeid ning kellele kohaldatakse käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud piiranguid. Kui isik soovib pärast katseaega töötada turvatöötajana, on ta kohustatud katseajal läbima turvatöötaja põhiõppe ning omandama turvatöötaja kvalifikatsiooni. Isikuga, kes esmase töölepingu kestel ei ole läbinud turvatöötaja põhiõpet, ei tohi sõlmida korduvat töölepingut valvetöötajana.»;

4) paragrahvi 25 lõikes 5, § 26 lõikes 2, §-s 29, § 30 lõikes 3 ja lõike 5 punktis 3, § 45 lõikes 1, §-s 46, § 47 lõikes 1, §-s 48, § 49 lõikes 2, § 51 lõikes 1, § 53 punktis 10, § 55 lõikes 2 ja §-s 61 asendatakse sõna «Julgestuspolitsei» sõnaga «Politseiamet» vastavas käändes;

5) paragrahvi 27 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Turvatöötaja kvalifikatsiooni saamiseks läbib valvetöötaja turvatöötaja põhiõppe neljakuulise katseaja jooksul. Põhiõpe kestab vähemalt 50 tundi.»;

6) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Isik, kes käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud katseaja jooksul ei ole omandanud turvatöötaja kvalifikatsiooni, võib selle omandada enne turvatöötajana tööle asumist, läbides vähemalt 50-tunnise põhiõppe.»;

7) paragrahvi 43 lõikes 4, § 47 lõikes 1, § 50 lõigetes 1 ja 2, § 52 lõigetes 1 ja 3, §-s 53, § 54 lõigetes 1 ja 2 ning § 57 lõikes 5 asendatakse sõnad «Julgestuspolitsei juht» sõnadega «politseipeadirektor või politseipeadirektori asetäitja» vastavas käändes;

8) paragrahvi 55 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Politseiamet peab muudetud, pikendatud, peatatud ja kehtetuks tunnistatud tegevuslubade arvestust.»;

9) paragrahvi 56 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) turvaettevõtja, turvaülesannet täitva turvatöötaja, sisevalve ja sisevalvetöötaja tegevuse üle teostavad politseiasutused.»;

10) seaduse 11. peatüki tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 60. Riikliku järelevalve takistamine

Juriidilise isiku poolt riikliku järelevalve takistamise, järelevalveks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise, tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalvet teostada, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 601. Jälgimisseadmestiku kasutamise nõuete rikkumine

Juriidilise isiku poolt avalikku kohta paigaldatud ja jälgimiseks kasutatavast jälgimisseadmestikust sellekohase teabe jälgitavasse avalikku kohta paigaldamata jätmise eest või jälgimisseadmestiku salvestise säilitamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 000 krooni.

§ 602. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 60 ja 601 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 60 ja 601 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on politseiprefektuur ja Politseiamet.»;

11) paragrahvi 63 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Elektroonilise side seaduses (RT I 2004, 87, 593; 2007, 66, 408) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 88 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab riigisisestele hädaabinumbritele, Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 ja julgeolekuasutuse ühele lühinumbrile helistamise korral tegema riigisisesele hädaabiteenistusele, häirekeskusele ning julgeolekuasutusele tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ning teabe helistaja asukoha kohta.»;

2) paragrahvi 112 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

« (3) Mobiiltelefoniteenust pakkuv sideettevõtja on kohustatud tagama jälitus- ja julgeolekuasutustele mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamise reaalajas.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe kättesaadavus tuleb tagada kirjaliku lepingu alusel ning pideva elektroonilise ühendusega.»;

3) paragrahvi 113 lõikeid 5, 6 ja 8 täiendatakse pärast sõna «sõnumi» sõnadega «või mobiiltelefoni positsioneerimise»;

4) paragrahvi 114 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Sideettevõtjale hüvitatakse tema kantud kulud, mis on seotud käesoleva seaduse § 112 lõigetes 1 ja 3 sätestatud teabe andmisega ning § 113 lõikes 3 sätestatud sidevõrgule juurdepääsu võimaldamisega ja sõnumi jälitus- või julgeolekuasutuse jälgimisseadmesse ülekandmisega.»

§ 10. Piirivalveteenistuse seadust (RT I 2007, 24, 126; 2007, 56, 374) täiendatakse §-ga 591 järgmises sõnastuses:

« § 591. Piirivalveametniku töölerakendamine väljaspool tema ametikoha struktuuriüksuse tegevuspiirkonda ja ülesandeid

(1) Piirivalveameti peadirektor võib piirivalveametniku tööle rakendada väljaspool piirivalveametniku ametikoha struktuuriüksuse tegevuspiirkonda ja ülesandeid käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(2) Piirivalveametniku ühepäevast töölerakendamist väljaspool tema ametikoha struktuuriüksuse tegevuspiirkonda sama piirivalveasutuse tegevuspiirkonnas ei loeta teenistuslähetuseks.»

§ 11. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 8 punktid 1–3 jõustuvad kolme kuu möödumisel seaduse avaldamisest Riigi Teatajas.

(2) Käesoleva seaduse § 9 punkt 2 jõustub 2009. aastal 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA