Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded
Vastu võetud 26.06.2008 nr 105
Määrus kehtestatakse «Keeleseaduse» § 5 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse kohustusliku eesti keele oskuse tase (edaspidi keeleoskustase) avalikele teenistujatele, töötajatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele, samuti vastavate keeleoskustasemete ning keelekasutusolukordade kirjeldused.
§ 2. Keeleoskuse nõue
(1) Keeleoskuse nõude määramisel lähtutakse avaliku teenistuja liigist, ametikoha põhigrupist, ametikohtade põhigruppide atesteerimisnõuetest, kutsestandardites esitatud keeleoskusnõuetest ja töötaja töö iseloomust.
(2) Tööandja tagab, et töötajad või avalikud teenistujad, kellelt ametialaste kohustuste ja tööülesannete täitmiseks vastavalt käesolevale määrusele nõutakse eesti keele oskust, valdavad eesti keelt nõutaval tasemel.
2. peatükk
KEELEOSKUSTASEMETE, KEELEKASUTUSOLUKORDADE JA
TÖÖÜLESANNETE ISELOOMUSTUS
§ 3. Keeleoskustasemed
(1) Keeleoskuse kirjeldamisel ja hindamisel kasutatakse Euroopa Nõukogu
koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud 6 keeleoskustaset:
1)
A-tase, mis jaguneb A1- ja A2-tasemeks;
2) B-tase, mis jaguneb B1- ja
B2-tasemeks;
3) C-tase, mis jaguneb C1- ja C2-tasemeks.
(2) Keeleoskustasemete kirjeldustes loetletud oskustele ja pädevustele lisandub töö- ja ametialase sõnavara valdamise nõue.
§ 4. Keeleoskuse A-taseme kirjeldus
(1) A1-tasemel keelekasutaja mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada, oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele, suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.
(2) A2-tasemel keelekasutaja mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega (näiteks info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Ta tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel, oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi.
§ 5. A-tasemel keelekasutaja tööülesannete iseloomustus
Vähemalt A-tasemel keeleoskust nõutakse avalikelt teenistujatelt, töötajatelt ja füüsilisest isikust ettevõtjatelt, kelle teenistuskohustused või tööülesanded on konkreetset laadi ning täpselt piiritletud, keelekasutuskorrad on rutiinsed ja kirjalik töö piirdub tüüpdokumentide koostamise või plankide täitmisega.
§ 6. Keeleoskuse B-taseme kirjeldus
(1) B1-tasemel keelekasutaja mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg või muu, saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse, oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal, oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.
(2) B2-tasemel keelekasutaja mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma, suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga, oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.
§ 7. B-tasemel keelekasutaja tööülesannete iseloomustus
Vähemalt B-tasemel keeleoskust nõutakse avalikelt teenistujatelt, töötajatelt ja füüsilisest isikust ettevõtjatelt, kelle teenistuskohustused või tööülesanded on mitmekesised, võivad olla seotud asjaajamise, allüksuse juhtimise või koostööga, samuti tööks vajalike (etteantud sisuga) dokumentide koostamisega.
§ 8. Keeleoskuse C-taseme kirjeldus
(1) C1-tasemel keelekasutaja mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust, oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata, oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööolukordades, oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid.
(2) C2-tasemel keelekasutaja mõistab vaevata kõike kuuldut ja loetut, oskab resümeerida eri tüüpi suuliste ja kirjalike allikate teavet ning sõnastada neis esitatud põhjendusi ja arutlusi, oskab end spontaanselt, ladusalt ja täpselt väljendada, eristades ka keerukamate situatsioonide peenemaid tähendusvarjundeid.
§ 9. C-tasemel keelekasutaja tööülesannete iseloomustus
Vähemalt C-tasemel keeleoskust nõutakse avalikelt teenistujatelt, töötajatelt ja füüsilisest isikust ettevõtjatelt, kelle teenistuskohustused või tööülesanded on seotud üksuse juhtimise, tegevuse kavandamise ja koordineerimisega, samuti nõustamise, avalike ettekannete, sõnavõttude ja ametlike kirjalike tekstide koostamisega.
3. peatükk
AVALIKE TEENISTUJATE, VALITSUSASUTUSTE HALLATAVATE
RIIGIASUTUSTE, KOHALIKU OMAVALITSUSE AMETIASUTUSTE HALLATAVATE ASUTUSTE,
AVALIK-ÕIGUSLIKE JURIIDILISTE ISIKUTE LIIKMETE, TÖÖTAJATE JA
AVALIK-ÕIGUSLIKE JURIIDILISTE ISIKUTE ASUTUSTE TÖÖTAJATE NING
AVALIK-ÕIGUSLIKU AMETI KANDJATE KEELEOSKUSNÕUDED
§ 10. A-tasemel keeleoskuse nõue
Vähemalt A2-tasemel eesti keele oskust nõutakse abiteenistujatelt (v.a kantseleitöötajatelt).
§ 11. B-tasemel keeleoskuse nõue
(1) Vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt
avalikelt teenistujatelt, valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste,
avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajatelt:
1)
nooremametnikud, v.a lõike 2 punktis 1 ja § 12 punktis 5 nimetatud
nooremametnikud;
2) kaadrisõdurid;
3) abiteenistujatest
kantseleitöötajad;
4) päästetöötajad;
5)
õppejõud (v.a eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õppejõud).
(2) Vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt
avalikelt teenistujatelt:
1) nooremametnikest inspektorid,
kinnistusameti tehnilised sekretärid, kohtukordnikud, raamatupidajad,
referendid, äriregistri tehnilised sekretärid, valvurid ja saatjad;
2)
vanemvalvurid ja vanemsaatjad;
3) vanemametnikest laevaliikluse
juhtimise keskuse operaatorid (VTS operaatorid);
4) piirivalvurid.
(3) Vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt
valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
ametiasutuste hallatavate asutuste töötajatelt ning avalik-õiguslike
juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajatelt:
1)
allasutuste, osakondade või muude struktuuriüksuste juhid ning nende
asetäitjad;
2) pedagoogid (v.a eesti keele ja eesti keeles
õpetatavate ainete õpetajad);
3) eripedagoogid, kelle
teenust tarbivad mitte-eesti emakeelega isikud;
4) hoolekandeasutuste
töötajad (nt rehabilitatsiooniteenuse osutajad, asenduskodu või
lastekodu töötajad jne);
5) velskrid, ämmaemandad ja
meditsiiniõed;
6) tervishoiu abispetsialistid, kelle
tööülesannete hulka kuulub patsientidega suhtlemine ja teabe edastamine;
7)
muud eespool nimetamata keskeri- või kõrgharidust nõudvatel
ametikohtadel töötavad spetsialistid.
§ 12. C-tasemel keeleoskuse nõue
Vähemalt C1-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt avalikelt
teenistujatelt ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse ametiasutuste hallatavate asutuste töötajatelt,
avalik-õiguslike juriidiliste isikute liikmetelt, töötajatelt ja nende
asutuste töötajatelt ning avalik-õigusliku ameti kandjatelt:
1)
kõrgemad ametnikud;
2) vanemametnikud;
3) kaadriallohvitserid
ja kaadriohvitserid;
4) piirivalveallohvitserid ja
piirivalveohvitserid;
5) juristid-asjaajajad, sekretärid-asjaajajad
ja kohtuistungi sekretärid;
6) asutuste juhid ja nende
asetäitjad;
7) õppeasutuste juhid, nende asetäitjad ja õppejuhid;
8)
eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad või õppejõud;
9)
arstid (sh veterinaararstid), psühholoogid, farmatseudid ja proviisorid;
10)
eripedagoogid (v.a need, kelle teenust tarbivad mitte-eesti emakeelega
isikud);
11) kohtutäiturid;
12) advokaatuuri liikmed
(vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid);
13)
notarid;
14) pankrotihaldurid;
15) kohtunikud ja kohtunikuabid;
16)
prokurörid;
17) politseiametnikud;
18) päästeametnikud.
4. peatükk
ÄRIÜHINGUTE, MITTETULUNDUSÜHINGUTE JA SIHTASUTUSTE
TÖÖTAJATE NING FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJATE KEELEOSKUSNÕUDED
§ 13. A-tasemel keeleoskuse nõue
Vähemalt A2-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt töötajatelt
ja füüsilisest isikust ettevõtjatelt:
1) veduri- ja
rongijuhid;
2) valvurid, piletikontrolörid, riidehoidjad,
uksehoidjad, käskjalad.
§ 14. B-tasemel keeleoskuse nõue
(1) Vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt
töötajatelt ja füüsilisest isikust ettevõtjatelt:
1)
teenindus- ja müügitöötajad, kelle tööülesannete hulka kuulub tarbijate
vahetu ja regulaarne teenindamine;
2) seadusest tuleneva kohustusliku
liikmesusega mittetulundusühingute juhatuse liikmed, kelle tööülesannete
hulka kuulub mittetulundusühingu liikmetega suhtlemine;
3)
toitlustus-, müügi- või majutusteenust osutavate väikeettevõtete juhid,
kelle tööülesannete hulka kuulub tarbijate teenindamine;
4)
isikuhooldustöötajad;
5) ühissõidukite juhid (v.a laevade
ja õhusõidukite ning veduri- ja rongijuhid);
6) oskus- ja
käsitöölised, kelle tööülesannete hulka kuulub tarbijate teenindamine;
7)
seadmete operaatorid ja mehhanismide juhid, kelle tööülesannete hulka
kuulub tarbijate teenindamine;
8) õppejõud (v.a eesti keele ja eesti
keeles õpetatavate ainete õppejõud).
(2) Vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt
töötajatelt ja füüsilisest isikust ettevõtjatelt:
1)
pedagoogid (v.a eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad);
2)
teenindus- ja müügitöötajad, kes tegelevad seadusega sätestatud
kindlustustegevuse või -vahendusega;
3) teenindus- ja
müügitöötajad, kes tegelevad isiku elu ja tervist, ühiskonna turvalisust
või keskkonda ohustada võivate kaupade müügi või käitlemisega ja selles
valdkonnas tarbijate nõustamisega;
4) turvatöötajad, kelle
tööülesanded on seotud avaliku korra tagamisega või kes seoses
tööülesannete täitmisega kannavad relva või kasutavad erivahendeid;
5)
hoolekandeasutuste töötajad (nt rehabilitatsiooniteenuse osutajad,
asenduskodu või lastekodu töötajad jne);
6)
eripedagoogid, kelle teenust tarbivad mitte-eesti emakeelega isikud;
7)
velskrid, ämmaemandad ja meditsiiniõed;
8) tervishoiu
abispetsialistid, kelle tööülesannete hulka kuulub patsientidega
suhtlemine ja teabe edastamine;
9) lootsid;
10) muud keskeri- või
kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel töötavad spetsialistid, kelle
tööülesannete hulka kuulub tarbijate teenindamine.
§ 15. C-tasemel keeleoskuse nõue
Vähemalt C1-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt töötajatelt
ja füüsilisest isikust ettevõtjatelt:
1) õppeasutuste
juhid, nende asetäitjad ja õppejuhid;
2) eesti keele ja
eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad või õppejõud;
3)
arstid (sh veterinaararstid), farmatseudid, proviisorid ja psühholoogid;
4)
eripedagoogid (v.a need, kelle teenust tarbivad mitte-eesti emakeelega
isikud);
5) laevade ja õhusõidukite juhid (v.a rahvusvahelises
õhuveos osalevate õhusõidukite juhid);
6) õhu-, mere-
või raudteeliiklust korraldavad ja sellekohast teavet edastavad
töötajad, välja arvatud lennujuhid, kes osutavad lennuliiklusteenust
piirkondlikus lennujuhtimissektoris, mille alumine piir on 19 500 jalga,
kus lendude juhtimine toimub ainult inglise keeles.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 16. Seni kehtinud tasemete kooskõlla viimine
(1) Algtaseme tunnistusega tõendatud keeleoskus loetakse vastavaks B1-tasemel keeleoskusele.
(2) Kesktaseme tunnistusega tõendatud keeleoskus loetakse vastavaks B2-tasemel keeleoskusele.
(3) Kõrgtaseme tunnistusega tõendatud keeleoskus loetakse vastavaks C1-tasemel keeleoskusele.
(4) Enne 1. juulit 1999. a välja antud tööalase keeleoskuse tunnistusi arvestatakse käesolevas määruses kehtestatud keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina määruse jõustumise hetkel töötavate isikute puhul töö jätkamisel sama tööandja juures.
(5) Lõikes 4 nimetatud isikute keeleoskuse vastavust vastaval töö- või ametikohal töötamiseks käesoleva määrusega kehtestatud keeleoskusnõudele on «Keeleseaduse» § 52 alusel õigus hinnata riikliku järelevalve teostajal.
§ 17. Üleminekuaeg
Isikud, kelle keeleoskus vastas enne käesoleva määruse jõustumist vastaval töö- või ametikohal töötamiseks kehtestatud keeleoskusnõudele, kes pärast käesoleva määruse jõustumist töötavad samal töö- või ametikohal ja kelle töö- või ametikohal töötamiseks kehtestati käesoleva määrusega senisest nõudest kõrgem keeleoskusnõue, viivad oma keeleoskuse määrusega vastavusse 1. juuliks 2010. a. Kuni selle tähtpäevani ei ole nimetatud keeleoskuse puudumine eespool nimetatud isiku puhul «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse» § 101 lõike 1 punktis 1 nimetatud töölepingu lõpetamise aluseks.
§ 18. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
(1) Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2008. a määruses nr 68 «Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused ning eksami läbiviimise kord» (RT I 2008, 14, 104) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvis 1 asendatakse sõna «algtasemel» sõnadega «B1- või sellele vastaval tasemel»;
2) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad «alg-, kesk- ja kõrgtasemel» sõnadega «A2-, B1-, B2- ja C1-tasemel»;
3) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse sõnad «Kesk- ja kõrgtaseme» sõnadega «B2- ja C1-taseme».
(2) Vabariigi Valitsuse 19. novembri 1996. a määrusega nr 293 kinnitatud «Ametikohtade põhigruppide atesteerimisnõuetes» (RT I 1996, 82, 1461; 1999, 66, 656) tehakse järgmised muudatused:
1) punkti 7 alapunktis 6 asendatakse sõnad «eesti keele oskus kõrgtasemel» sõnadega «eesti keele oskus C1- või sellele vastaval tasemel»;
2) punkti 11 alapunktis 6 asendatakse sõnad «eesti keele oskus kõrgtasemel» sõnadega «eesti keele oskus C1- või sellele vastaval tasemel»;
3) punkti 15 alapunktis 5 asendatakse sõnad «eesti keele oskus kõrgtasemel» sõnadega «eesti keele oskus C1- või sellele vastaval tasemel»;
4) punkti 19 alapunktis 5 asendatakse sõnad «eesti keele oskus kesktasemel» sõnadega «eesti keele oskus B1- või sellele vastaval tasemel»;
5) punkt 24 sõnastatakse järgmiselt:
« 24. Käesolevate atesteerimisnõuete punkti 7 alapunktis 6, punkti 11 alapunktis 6, punkti 15 alapunktis 5 ja punkti 19 alapunktis 5 ettenähtud keeleoskuse nõudeid rakendatakse vastavalt «Keeleseaduse» § 5 lõike 5 alusel kehtestatud keeleoskustasemetele.».
§ 19. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2008. a.
| Peaminister Andrus ANSIP |
|
Kultuuriminister haridus- ja teadusministri ülesannetes Laine JÄNES |
| Riigisekretär Heiki LOOT |
Facebook
Twitter