Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse salastatud teabe vahetamise ja kaitse kokkulepe

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.06.2008
Avaldamismärge:RT II 2008, 15, 41

Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse salastatud teabe vahetamise ja kaitse kokkulepe

"Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse salastatud teabe vahetamise ja kaitse kokkuleppe" eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine

Teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Koostatud 17. augustil 2005. a, jõustus 1. juunil 2008. a

Eesti Vabariigi valitsus ning Prantsuse Vabariigi valitsus,
edaspidi «pooled»,

viidates 26. jaanuaril 1993. aastal Pariisis allakirjutatud Eesti Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi vahelisele teineteisemõistmise, sõpruse ja koostöö lepingule
ning

olles valmis kaitsma salastatud teavet ja materjale, mida omavahel vahetavad või loovad pooled ning muud poolte avalik- või eraõiguslikud isikud, kelle kohta kehtivad poolte riigisisesed õigusaktid ja kes töötlevad salastatud teavet ja materjale,

on kokku leppinud järgmises.

Artikkel 1. Mõisted

Kokkuleppes on selguse huvides määratletud järgmised mõisted.

1.1. Salastatud teave – igasugune loodud või loodav teave ja materjal, olenemata vormist, omadustest ja edastamisviisist, mis on teataval tasemel salastatud ning vajab riigi julgeoleku huvides ja poolte riigisiseste õigusaktide kohaselt kaitset kuritarvitamise, hävitamise, hõivamise, avaldamise, kaotamise, loata isikute juurdepääsu või muu ohu eest.

1.2. Salastatud leping – igasugune õigussuhe, mis eeldab juurdepääsu salastatud teabele või selle kasutamist.

1.3. Lepinglane – füüsiline või juriidiline isik, kes on pädev pidama läbirääkimisi salastatud lepingute üle ning neid sõlmima.

1.4. Riigi julgeoleku volitatud esindaja – kummagi poole asutus, mis riigisiseste õigusaktide kohaselt vastutab kokkuleppe täitmise ja selle üldjärelevalve eest.

1.5. Pädevad julgeolekuasutused – määratud julgeolekuasutus või muu riigisiseste õigusaktide kohaselt pädev asutus, mis vastutab kokkuleppe täitmise eest oma valitsemisalas.

1.6. Päritolupool – pool, sealhulgas avalik- või eraõiguslikud isikud, kelle kohta kehtivad poolte riigisisesed õigusaktid, ning kellelt salastatud teave algselt pärineb.

1.7. Saajapool – pool, sealhulgas avalik- või eraõiguslikud isikud, kelle kohta kehtivad poolte riigisisesed õigusaktid, ning kellele salastatud teavet edastatakse.

1.8. Põhjendatud teadmisvajadus – määratud ameti- ja eriülesannetega seotud juurdepääsuvajadus salastatud teabele.

1.9. Vastuvõttev pool – pool, kelle territooriumil külastus toimub.

Artikkel 2. Kohaldamisala

Kokkulepe kujutab endast ühist julgeolekueeskirja, mis kehtib poolte kõigi kokkulepete ja muude lepingute suhtes, mille on sõlminud või sõlmivad pooled või nende volitatud asutused ja mis käsitlevad salastatud teabe vahetamist.

Artikkel 3. Riigi julgeoleku volitatud esindajad

Kummagi riigi julgeoleku volitatud esindaja on:

Prantsuse Vabariik:
Secrétariat général de la défense nationale (S.G.D.N.)
51, bd de Latour-Maubourg
75700 PARIS 07 SP

Eesti Vabariik:
Julgeolekuosakond
Eesti Vabariigi Kaitseministeerium
Sakala 1
15094 Tallinn

Artikkel 4. Salastatud teabe vastastikune kaitse

4.1. Pooled võtavad kooskõlas oma riigisiseste õigusaktidega asjakohaseid meetmeid kokkuleppe alusel edastatava, saadava või loodava salastatud teabe kaitseks. Pooled määravad edastatavale, saadavale või loodavale salastatud teabele kaitse taseme, mis on samaväärne riigisisesele teabele kehtestatud tasemega, nagu on määratletud kokkuleppe artiklis 5.

4.2. Juurdepääs salastatud teabele võimaldatakse üksnes poolte nendele kodanikele, kes on saanud asjakohase juurdepääsuloa ning kellel on juurdepääsu vaja ametiülesannetest tuleneva põhjendatud teadmisvajaduse tõttu.

4.3. Poolte riigi julgeoleku volitatud esindajad / pädevad julgeolekuasutused lepivad kokku, et aitavad teineteisel kooskõlas riigisiseste õigusaktidega läbi viia julgeolekukontrolli poolte kodanike suhtes, kes on viibinud või viibivad teise poole territooriumil.

4.4. Saajapool ei madalda päritolupoolelt saadud salastatud teabe salastatuse taset ega kustuta selle salastatust ilma päritolupoole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

4.5. Pooled veenduvad eelkõige kontrollkülastuste teel, et kõiki nende riikliku julgeolekuga seotud nõudeid nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate asutuste, ruumide ja ehitiste kohta täidetakse.

4.6. Teiselt poolelt salastatud teabe saamisel tähistab saajapool selle kokkuleppe artiklis 5 määratletud riigisisese vastega.

4.7. Pooled on kohustatud viivitamata teatama teineteisele muudatused, mis võivad mõjutada kokkuleppe alusel vahetatava või loodava salastatud teabe kaitset.

Artikkel 5. Salastusmärked ja salastatuse tasemete vasted

5.1. Pooled kohustuvad kaitsma vahetatavat salastatud teavet ning võtavad vastu järgmises tabelis määratletud salastatuse tasemete vasted:

PRANTSUSMAA EESTI
TRES SECRET DEFENSE TÄIESTI SALAJANE
SECRET DEFENSE SALAJANE
CONFIDENTIEL DEFENSE KONFIDENTSIAALNE

5.2. Prantsuse Vabariik käsitleb ja kaitseb Eesti salastatud teavet märkega «PIIRATUD» oma riigisiseste õigusaktide kohaselt, mida kohaldatakse kaitsealuse, kuid salastamata, näiteks märget «DIFFUSION RESTREINTE» kandva teabe suhtes.

5.3. Eesti Vabariik käsitleb ja kaitseb Prantsuse salastamata teavet, näiteks märkega «DIFFUSION RESTREINTE», oma riigisiseste õigusaktide kohaselt, mida kohaldatakse märget «PIIRATUD» kandva teabe kaitseks.

5.4. Et säilitada sarnased julgeoleku standardid ning tagada salastatud teabe kaitse, annab kumbki pool teisele poolele viimase palvel igasugust teavet riigis kohaldatavate julgeolekualaste seaduste, -määruste ja nende menetluskorra kohta. Pooled aitavad soodustada riigi julgeoleku volitatud esindajate / pädevate julgeolekuasutuste suhteid.

Artikkel 6. Salastatud teabe kasutamine.

6.1. Saajapool ei avalda salastatud teavet kolmandale isikule ilma päritolupoole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

6.2. Edastatud salastatud teavet ei tohi kasutada muul eesmärgil, kui see, milleks teave edastati, välja arvatud päritolupoole eelneval kirjalikul nõusolekul.

6.3. Enne päritolupoolelt saadud salastatud teabe edastamist lepinglasele saajapool:
a) tagab, et lepinglane ja tema ehitised on sobilikud salastatud teavet asjakohaselt kaitsma;
b) annab pädevale lepinglasele asjakohase tasemega juriidilise isiku juurdepääsuloa;
c) annab asjakohase tasemega juurdepääsuloa isikutele, kellel on põhjendatud teadmisvajadus;
d) tagab, et kõik salastatud teabele juurdepääsu õigusega isikud teavad riigisisestest õigusaktidest tulenevaid salastatud teabe kaitse kohustusi;
e) kontrollib korrapäraselt lepinglase ehitiste vastavust julgeolekunõuetele.

Artikkel 7. Tõlkimine, paljundamine ja hävitamine

7.1. Salastatud teavet märkega TRES SECRET DEFENSE/TÄIESTI SALAJANE ei paljundata ega tõlgita. Päritolupool võib väljastada kirjaliku taotluse alusel originaalide lisaeksemplare.

7.2. Salastatud teavet märkega TRES SECRET DEFENSE/TÄIESTI SALAJANE ei hävitata, välja arvatud juhul, kui selleks on päritolupool andnud nõusoleku. Teave, mida enam vajalikuks ei peeta, tagastatakse päritolupoolele kooskõlas kokkuleppe artikli 10 lõikega 1.

7.3. Salastatud teavet märkega SECRET DEFENSE/SALAJANE tohib tõlkida ja paljundada üksnes päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindaja / pädevate julgeolekuasutuste kirjalikul nõusolekul.

7.4. Salastatud teave tuleb hävitada nii, et seda ei oleks võimalik ei täielikult ega osaliselt taastada.

Artikkel 8. Külastused

8.1. Ühe poole kodanike külastuseks teise poole objektidel, mis eeldab juurdepääsu salastatud teabele, peavad vastuvõtva poole riigi julgeoleku volitatud esindaja / pädevad julgeolekuasutused andma enne külastust kirjaliku loa.

8.2. Kolmanda riigi kodanike külastused, mis eeldavad juurdepääsu poolte vahetatud salastatud teabele, toimuvad üksnes päritolupoole eelneval kirjalikul nõusolekul.

8.3. Taotlused külastuseks, millega kaasneb juurdepääsuvajadus TRES SECRET DEFENSE/TÄIESTI SALAJANE või SECRET DEFENSE/SALAJANE tasemel salastatud teabele, saadetakse diplomaatiliste kanalite kaudu vastuvõtva poole riigi julgeoleku volitatud esindajale / pädevatele julgeolekuasutustele. Taotlused külastuseks, millega kaasneb juurdepääsuvajadus madalamal tasemel salastatud teabele, lahendavad poolte riigi julgeoleku volitatud esindajad / pädevad julgeolekuasutused omavahel. Külastustaotlus tuleb esitada vähemalt kolm nädalat ette. Külastustaotlused peavad sisaldama kokkuleppe lisas kirjeldatud andmeid.

8.4. Kumbki pool võib taotleda luba kuni kaksteist (12) kuud kestvaks külastuseks. Kui on tõenäoline, et külastus ei lõpe ettenähtud aja jooksul või et tavapärast külastusaega on vaja pikendada, võib külastav pool taotleda uut luba vähemalt kolm (3) nädalat enne kehtiva külastusloa lõppu.

8.5. Külalised täidavad vastuvõtva poole julgeolekualaseid seadusi, määrusi ja juhendeid.

8.6. Pooled võivad vastastikusel kokkuleppel koostada nende isikute nimekirja, kes tohivad teatud projekti, programmi või lepinguga seoses teha poolte riigi julgeoleku volitatud esindajate / pädevate julgeolekuasutuste kooskõlastatud tingimustel korduskülastusi. Nimekiri kehtib esialgu kaksteist (12) kuud; poolte riigi julgeoleku volitatud esindajate / pädevate julgeolekuasutuste kokkuleppel võib seda pikendada kuni kaheteistkümne (12) kuu kaupa.

8.7. Lõikes 6 nimetatud nimekiri koostatakse vastuvõtva poole õigusaktide järgi. Kui pooled on nimekirja heaks kiitnud, võib konkreetse külastuse üldtingimused kokku leppida vahetult selle asutuse pädevate isikutega, mida nimekirja kuuluvad isikud soovivad külastada; külastuse kokkulepitud üldtingimusi peab järgima.

8.8. Erikoostöö korral võib sisse seada teistsuguse korra, kui sellega nõustuvad riigi julgeoleku volitatud esindajad / pädevad julgeolekuasutused ning kui see on kooskõlas poolte riigisiseste õigusaktidega.

Artikkel 9. Salastatud lepingud

9.1. Poolte pädevad asutused, kes kavatsevad sõlmida salastatud lepingu teise poole territooriumil registreeritud lepinglasega või anda oma lepinglasele loa sõlmida salastatud leping teise poole territooriumil, peavad eelnevalt saama teise poole riigi julgeoleku volitatud esindaja / pädevate julgeolekuasutuste kirjaliku kinnituse selle kohta, et lepinglane on läbinud asjakohase julgeolekukontrolli ning et ehitised, mida on vaja salastatud teabe nõutaval tasemel töötlemiseks ja hoidmiseks, vastavad nõuetele.

9.2. Poolte asutuste ja eraõiguslike isikute (näiteks ettevõtete, teaduskeskuste, tugi- või teenindusüksuste jms) sõlmitud salastatud leping peab sisaldama käesoleva kokkuleppe kohaseid sätteid julgeolekunõuete kohta ning salastatuse tasemete loetelu.

9.3. Selle poole riigi julgeoleku volitatud esindaja / pädevad julgeolekuasutused, mille territooriumil töö tehakse, vastutavad oma riigisiseste õigusaktide kohaste julgeolekumeetmete täitmise eest.

9.4. Lepinglane esitab salastatud alltöövõtulepingust huvitatud alltöövõtjad riigi julgeoleku volitatud esindajale / pädevatele julgeolekuasutustele heakskiitmiseks. Heakskiidu korral täidavad alltöövõtjad lepinglasega samu julgeolekunõudeid.

9.5. Eelteade salastatud lepingu kohta saadetakse selle poole riigi julgeoleku volitatud esindajale / pädevatele julgeolekuasutustele, mille territooriumil projekti hakatakse ellu viima. Teates tuleb ära märkida lepinguga hõlmatud teabe salastatuse kõrgeim tase.

Artikkel 10. Teabe edastamine poolte vahel

10.1. TRES SECRET DEFENSE / TÄIESTI SALAJANE tasemel salastatud teavet edastatakse harilikult diplomaatiliste kanalite kaudu. Erijuhtudel võib poolte pädevate asutuste eelneval kirjalikul nõusolekul kasutada muid kanaleid kooskõlas päritolupoole riigisiseste õigusaktidega.

10.2. SECRET DEFENSE / SALAJANE ning CONFIDENTIEL DEFENSE / KONFIDENTSIAALNE tasemel salastatud teavet edastavad pooled kooskõlas päritolupoole riigisiseste julgeolekualaste õigusaktidega. Teavet vahetatakse harilikult diplomaatiliste kanalite kaudu, kuid pakiliste juhtumite korral võivad poolte riigi julgeoleku volitatud esindajad / pädevad julgeolekuasutused leppida kokku muu viisi.

10.3. Lõikes 2 kirjeldatud juhtudel peavad olema täidetud järgmised nõuded:
a) kulleril on salastatud teabele asjakohasel tasemel juurdepääsuluba;
b) päritolupool peab edastatava salastatud teabe registrit ning esitab saajapoolele viimase taotlusel registrist väljavõtte salastatud teabe vahetuse kohta;
c) salastatud teave pakendatakse ja pitseeritakse riigisisese teabevahetuse eeskirjade kohaselt;
d) salastatud teabe vastuvõtmist kinnitatakse kirjalikult.

10.4. Suure hulga salastatud teabe edastamise korraldavad pooled iga kord eraldi.

10.5. Elektrooniliselt edastatakse salastatud teavet üksnes krüpteeritult (kasutades selleks mõlema poole riigi julgeoleku volitatud esindajate / pädevate julgeolekuasutuste kooskõlastatud krüptovahendeid ja -seadmeid).

Artikkel 11. Salastatud teabe kaitse nõuete rikkumine

11.1. Poolte vahel vahetatava või loodava salastatud teabe kaitse nõuete rikkumise, teabe hävitamise, hõivamise, loata paljundamise, avaldamise, kaotamise või muu tegeliku või oletatava rikkumise korral korraldab saajapool uurimise ning võtab kooskõlas oma riigisiseste õigusaktidega asjakohased meetmed juhtumi tagajärgede tõkestamiseks ja kordumise vältimiseks. Saajapool teatab päritolupoolele võimalikult kiiresti rikkumise asjaoludest, samuti võetud meetmetest ja nende tulemustest.

11.2. Salastatud teabe kaitse nõuete rikkumise põhjustest olenemata teatavad pooled sellest teineteisele viivitamata ning annavad taotluse korral abi.

Artikkel 12. Kulud

12.1. Kokkuleppe täitmine ei too üldjuhul kaasa lisakulusid. Kui poolel tekib kulusid, katab ta need oma eelarvevõimaluste piires.

12.2. Pool ei vastuta teise poole võimalike kulude eest, mis on tekkinud kokkuleppe kohaldamise tõttu.

Artikkel 13. Vaidluste lahendamine

Vaidlused kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamise üle lahendavad pooled üksnes omavaheliste nõupidamiste teel.

Artikkel 14. Lõppsätted

14.1. Pooled teatavad teineteisele kokkuleppe jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõppemisest; kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast viimase teise poole teate kättesaamist.

14.2. Kokkulepe sõlmitakse määramata ajaks. Kumbki pool võib kokkuleppe igal ajal lõpetada, teatades sellest teisele poolele diplomaatiliste kanalite kaudu kuus (6) kuud ette.

14.3. Kokkuleppe lõpetamine ei muuda poolte õigusi ega kohustusi kokkuleppe alusel vahetatud salastatud teabe suhtes.

14.4. Pooled võivad kokkulepet igal ajal muuta. Muudatused tehakse kirjalikult ning need jõustuvad lõikes 1 sätestatud korras.

Selle kinnituseks on poolte täievolilised esindajad kokkuleppele alla kirjutanud.

Koostatud 17. augustil 2005. a kahes eksemplaris eesti ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

Eesti Vabariigi valitsuse nimel Prantsuse Vabariigi valitsuse nimel
Jaak Jõerüüt Chantal de Ghaisne de Bourmont

LISA

Iga külastustaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
a) külastaja ees- ja perekonnanimed, sünnikoht ja -kuupäev, kodakondsus ja passi või isikutunnistuse number;
b) külastaja ametinimetus, tööülesannete kirjeldus ja töökoha nimi;
c) külastaja juurdepääsuloa tase, mille tõenduseks tuleb esitada taotleva poole juurdepääsutõend;
d) külastuse kavandatav kuupäev ja kestus;
e) külastuse eesmärk ning käsitletavate küsimuste ülevaade, samuti teabe salastatuse tase;
f) asutuse / asutuste, ehitiste või objektide nimed, mida soovitakse külastada;
g) külastajat vastuvõtvate isikute ees- ja perekonnanimed;

kuupäev ning riigi julgeoleku volitatud esindaja / pädevate julgeolekuasutuste pitser ja esindaja allkiri.