Teksti suurus:

Nõuded liftile, köisteele, alamsüsteemile ja ohutusseadisele, nende teabega varustamisele ja vastavusmärgi paigaldamisele

Väljaandja:Majandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.12.2009
Avaldamismärge:

Nõuded liftile, köisteele, alamsüsteemile ja ohutusseadisele, nende teabega varustamisele ja vastavusmärgi paigaldamisele1

Vastu võetud 01.07.2002 nr 38
RTL 2002, 77, 1196
jõustumine 15.07.2002

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

5.10.2006 nr 84 (RTL 2006, 73, 1335) 13.10.2006

25.06.2008 nr 55 (RTL 2008, 53, 735) 1.07.2008

Määrus kehtestatakse «Lifti ja köistee ohutuse seaduse» § 6 lõike 6 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohaldamisala

Käesolevas määruses kehtestatakse nõuded liftile, selle ohutusseadisele, köisteele ja selle alamsüsteemile ning ohutusseadisele, nende teabega varustamisele ja vastavusmärgi paigaldamisele.

2. peatükk
LIFTILE JA SELLE OHUTUSSEADISELE ESITATAVAD OLULISED OHUTUSNÕUDED JA NENDE TEABEGA VARUSTAMINE

1. jagu
Olulised ohutusnõuded

§ 2. Ohutuse tagamise põhimõtted

(1) Käesolevas jaos liftile ja selle ohutusseadisele esitatavad olulised ohutusnõuded peavad olema täidetud, kui lift või selle ohutusseadis on lifti paigaldaja või ohutusseadise tootja poolt ettenähtud otstarbel kasutamise korral vastava ohu objektiks.

(2) Lifti ohutusseadise tootja või lifti paigaldaja peab analüüsima ohtusid, selgitamaks välja, millised laienevad nende toodetele ja projekteerima ning tootma oma tooted hindamise tulemusi arvestades.

(3) Kui olemasolevat tehnilist taset arvestades on oluliste ohutusnõuete eesmärgid mittesaavutatavad, peavad lift ja selle ohutusseadis olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et olulised ohutusnõuded oleksid täidetud võimalikult suurel määral.

§ 3. Teiste õigusaktide nõuete kohaldamine

(1) Liftile kehtivad ehitust reguleerivas õigusaktis ehitustoodetele esitatavad nõuded käesolevast määrusest tulenevate erisustega.

(2) Asjaomaste ohtude olemasolul ning kui nende vältimine ei ole reguleeritud käesoleva määrusega, kohaldatakse liftile majandus- ja kommunikatsiooniministri 20. detsembri 2002. a määruse nr 60 «Nõuded masinale ja ohutusseadisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord» I osa nõudeid. Nimetatud määruse § 4 nõuetele peab lift vastama alati.

[RTL 2006, 73, 1335 - jõust. 13.10.2006]

§ 4. Nõuded lifti šahtile

Lifti šaht ei tohi sisaldada torustikke, juhtmeid ega detaile, mis ei ole vajalikud lifti töötamiseks või ohutuse tagamiseks.

§ 5. Nõuded lifti kabiinile ja kabiini kanduritele

(1) Lifti kabiin peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et see oleks piisavalt ruumikas ja tugev, arvestades lifti paigaldaja poolt ettenähtud maksimaalset inimeste arvu ja nimitõstevõimet.

(2) Lifti kabiin peab olema täielikult ümbritsetud kogu kõrgusse ulatuvate seintega, põranda ja laega, välja arvatud ventilatsiooniavad, ning kogu ukseava kõrgusesse ulatuvate ustega.

(3) Liftil, mis on mõeldud inimeste veoks ning mille mõõtmed seda võimaldavad, peab kabiin olema kavandatud ja valmistatud selliselt, et selle konstruktsioon ei takistaks liikumispuudega inimeste pääsu lifti kabiini ja nendepoolset lifti kasutamist ning kabiin võimaldaks teha sobivaid seadistusi, mis lihtsustavad liikumispuudega inimestel lifti kasutamist.

(4) Kabiini kandurid ja kandevööd ning kabiini kinnitused peavad olema projekteeritud ja valitud selliselt, et arvestades kasutus- ja tootmistingimusi ning kasutatavaid materjale, oleks tagatud piisav ohutustase ja viidud miinimumini kabiini allakukkumise oht.

(5) Kui kabiini kanduritena kasutatakse trosse või kette, tuleb kasutada kahte või enamat teineteisest sõltumatut ning eraldi kinnitusega trossi või ketti. Trossidel ja kettidel ei tohi olla ühenduskohti ega plessimist, välja arvatud nende kinnituskohtades või trossi kinnitussilmuses.

§ 6. Ülekoormus ja lubatavast suurem kiirus

(1) Lift peab olema projekteeritud ja paigaldatud selliselt, et nimitõstevõime ületamisel oleks takistatud lifti tavapärane käivitumine.

(2) Lift peab olema varustatud kiirust piirava seadisega.

(3) Lõikes 2 nimetatud nõuet ei kohaldata liftile, mille ajamisüsteem välistab nimikiirusest suurema kiiruse tekkimise.

(4) Kiirlift peab olema varustatud kiiruse jälgimis- ja piiramisseadmega.

§ 7. Lifti ajam

(1) Inimeste veoks ettenähtud lift peab olema varustatud eraldi ajamiga.

(2) Lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata liftile, mille vastukaal on asendatud teise kabiiniga.

(3) Lifti paigaldaja peab tagama, et juurdepääs lifti ajamile ja sellega seotud seadmetele oleks tõkestatud, välja arvatud hooldus- ja remonditöödeks ning ohuolukorras.

§ 8. Lifti juhtimisseadmed

(1) Juhtimisnuppude funktsioon peab olema selgelt väljendatud.

(2) Mitme koos asetseva lifti kutsungisüsteemid võivad olla eraldi või ühendatud.

(3) Saatjata puuetega inimestele kasutamiseks ettenähtud lifti juhtimispaneel peab olema projekteeritud ja paigaldatud vastavalt nende isikute vajadustele.

§ 9. Lifti elektriseadmestik

Lifti elektriseadmestik peab olema paigaldatud ja ühendatud selliselt, et:
1) lifti elektriahelaid ei oleks võimalik segi ajada elektriahelatega, mis ei ole liftiga otseselt seotud;
2) lifti elektritoidet oleks võimalik sisse ja välja lülitada koormatud lifti korral;
3) lifti liikumist kontrollitakse elektriliste kaitseseadistega, mis asuvad eraldi elektrilises ohutusahelas;
4) lifti elektriseadmestikus tekkinud rike ei tekitaks ohtlikku olukorda.

§ 10. Väljaspool lifti kabiini olevate inimeste ohutus

(1) Lifti projekteerimise ja paigaldamisega peab tagama, et kabiini liikumistsooni ei oleks vaba juurdepääsu, välja arvatud hooldus- ja remonditöödeks ning ohuolukorras. Enne inimese sisenemist liikumistsooni peab välistama lifti tavapärase kasutamise.

(2) Lifti kabiini liikumistsooni ala- ja ülaosas peab olema vaba ruum, mis välistab kabiini ülemises või alumises piirasendis muljumise.

(3) Kui ei ole võimalik täita lõikes 2 nimetatud vaba ruumi olemasolu nõuet, tuleb muljumine välistada teisi kohaseid meetmeid kasutades.

(4) Lifti kabiini sisenemis- ja väljumiskohad peatumistasanditel peavad olema varustatud ettenähtud kasutamistingimuste jaoks piisava mehaanilise vastupidavusega šahtiustega.

(5) Šahtiustel peab olema lukustusseadis, mis lifti tavapärasel töötamisel välistab:
1) kabiini tahtliku või iseenesliku liikuma hakkamise avatud ja lukustamata šahtiustega;
2) uste avanemise, kui kabiin liigub väljaspool peatumisala.

(6) Kõik peatumismanöövrid avatud šahtiustega on lubatud tingimusel, et kabiini liikumist peatumisalas kontrollitakse.

§ 11. Kabiinis olevate inimeste ohutus

(1) Kabiiniuksed peavad olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et kabiin ei saaks liikuda enne uste sulgemist, välja arvatud § 10 lõikes 6 nimetatud juhul, ning kabiin seiskuks uste avamisel.

(2) Kabiini peatumisel kahe peatumistasandi vahel, kui eksisteerib oht kukkuda šahti ja kabiini vahele või kui šahti ei ole, peavad kabiini uksed jääma suletuks ja lukustatuks.

(3) Liftil peab olema seadis (edaspidi püüdur), mis voolu katkemisel või mõne seadise rikke korral välistab lifti kabiini allakukkumise ja kontrollimatu ülesliikumise.

(4) Püüdur peab olema sõltumatu kabiini kanduritest ning peatama nimitõstevõimega võrdse lastiga koormatud kabiini lifti paigaldaja poolt ettenähtud kiiruse ületamise korral. Püüduri rakendumisest tingitud aeglustus ei tohi ohustada lifti kasutajaid.

(5) Lifti šahti põhja ja kabiini põranda vahele peavad olema paigaldatud puhvrid. Sellisel juhul mõõdetakse § 10 lõikes 2 nimetatud vaba ruumi suurust täielikult kokku surutud puhvrite korral.

(6) Lõikes 5 sätestatud nõuet ei kohaldata liftidele, mille ajamisüsteem on projekteeritud selliselt, et lifti kabiin ei saa siseneda § 10 lõikes 2 nimetatud vabasse ruumi.

(7) Lift tuleb projekteerida ja valmistada selliselt, et seda ei oleks võimalik käivitada, kui püüdur ei ole töökorras.

§ 12. Muud ohutusnõuded

(1) Hõõrdrattaga lift peab olema projekteeritud selliselt, et oleks tagatud trosside stabiilne püsimine hõõrdratta soones.

(2) Šahti- või kabiiniuksed või mõlemad koos, kui need on mootoriga, peavad olema varustatud seadisega, mis välistab uste liikumisel muljumise.

(3) Tule leviku tõkestamiseks mõeldud šahtiuksed, kaasa arvatud klaaspindadega osadega uksed, peavad olema sobiva tulekindlusega ja kasutamistingimustele vastavate omadustega, arvestades nende isolatsioonivõimet (leekide tõkestamist) ja kuumusekindlust (soojusülekannet).

(4) Lifti vastukaal peab olema paigaldatud nii, et oleks välistatud selle kokkupõrkamine lifti kabiiniga ja vastukaalu kukkumine kabiini peale.

(5) Liftil peab olema võimalus vabastada ja evakueerida lifti kabiini kinni jäänud inimesi.

(6) Lifti kabiinis peavad olema lifti päästeteenindusega püsivat kahepoolset sidet võimaldavad sidevahendid.

(7) Lift peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et ajami kuumenemisel üle lifti paigaldaja poolt ettenähtud piiri peab olema võimalik lõpetada alustatud liikumine, kuid peab olema välistatud uue liikumise alustamine.

(8) Lifti kabiin peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et kabiinis viibivatele inimestele oleks tagatud küllaldane õhuvahetus. Õhuvahetus peab olema piisav ka pikemaajalise peatuse korral.

(9) Kui lifti kabiin on kasutuses või kabiini uksed on avatud asendis, peab kabiin olema piisavalt valgustatud. Lisaks peab kabiinis olema avariivalgustus.

(10) Lõikes 6 nimetatud sidevahendid ja lõikes 9 nimetatud avariivalgustus peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et need toimiksid ka statsionaarse elektrivarustuse katkemisel. Nende statsionaarse elektrivarustuseta töötamise aeg peab olema piisav päästetööde normaalseks läbiviimiseks.

(11) Lifti, mida võib kasutada tulekahju korral, juhtimissüsteem peab olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et oleks võimalik takistada lifti peatumist kindlatel peatumistasanditel ja päästemeeskonnal oleks võimalik juhtida lifti prioriteetselt.

2. jagu
Teabega varustamine

§ 13. Märgistus

(1) Lifti kabiini tuleb paigaldada püsivalt kinnitatud ja hästinähtav silt, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

1) lifti tootja;

[RTL 2008, 53, 735 – jõust. 1.07.2008]

2) lifti tüüp või seeria;
3) lifti tehasenumber;
4) lifti paigaldamisaasta;
5) lifti nimitõstevõime kilogrammides;
6) maksimaalne lubatud sõitjate arv.

(2) Kui lift on projekteeritud selliselt, et avariilise seiskumise korral kabiini kinni jäänud inimestel on võimalik kabiinist kõrvalise abita väljuda, peavad lifti kabiinis olema selle kohta selged ja asjakohased juhendid.

§ 14. Dokumentatsioon ja kasutamisjuhendid

(1) Lift peab olema varustatud järgmise dokumentatsiooniga:


1) kasutusjuhend, mis sisaldab tavapäraseks kasutamiseks, hooldamiseks, kontrollimiseks, remondiks, perioodiliseks ülevaatuseks ja § 12 lõikes 5 nimetatud päästeoperatsioonideks vajalikke plaane ja skeeme;

[RTL 2008, 53, 735 – jõust. 1.07.2008]

2) käiduraamat, kuhu kantakse andmed remontide ja korraliste ülevaatuste kohta ning vastavushindamise tulemused.

(2) Lifti ohutusseadis peab olema varustatud kasutusjuhendiga, mis sisaldab teavet ohutusseadise monteerimise, ühendamise, seadistamise ja hoolduse kohta selliselt, et neid tegevusi oleks võimalik teostada tõhusalt ja ohutult.

(3) Kasutusjuhend ja käiduraamat peavad olema eesti keeles. Erandina võib ainult tootja või paigaldaja vastava väljaõppe saanud töötajate poolt kasutatav osa juhendist olla teises Euroopa Liidu liikmesriigi ametlikus keeles eeldusel, et need töötajad saavad juhendi keelest aru.

[RTL 2008, 53, 735 – jõust. 1.07.2008]


3. peatükk
KÖISTEELE, ALAMSÜSTEEMILE JA KÖISTEE OHUTUSSEADISTELE ESITATAVAD OLULISED OHUTUSNÕUDED JA TEABEGA VARUSTAMINE

1. jagu
Üldised ohutusnõuded

§ 15. Ohutusabinõud

Ohud, mida ei ole võimalik välistada köistee projekteerimise ja paigaldamisega, peavad olema määratletud ja nende ohtude vältimiseks tuleb rakendada vajalikke meetmed. Vajadusel tuleb välja töötada ohutusabinõud (ohutuseeskirjad).

§ 16. Arvestamine välisteguritega

Köistee tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et arvestades köistee tüüpi, maastiku omapära, millele köistee paigaldatakse, valitsevaid ilmastikuolusid, ümbritsevat ning läheduses asuvaid ehitisi ja takistusi oleks võimalik köistee ohutu töötamine.

§ 17. Vastupidamine pingetele

Köistee, alamsüsteem ja selle ohutusseadis peavad olema dimensioneeritud, projekteeritud ja valmistatud selliselt, et nad piisavat ohutustaset arvestades peaksid igas võimalikus olukorras vastu kõikidele tekkida võivatele pingetele, kaasa arvatud pinged, mis ei teki tööolukorras, arvestades sealjuures nii väljastpoolt tulenevaid kui ka dünaamilisi mõjusid ja väsimust.

§ 18. Alamsüsteemi ja ohutusseadise sobivus

(1) Köistee, alamsüsteem ja ohutusseadis peavad olema dimensioneeritud, projekteeritud ja valmistatud selliselt, et neid oleks võimalik monteerida ja paigaldada ohutult.

(2) Köistee ohutusseadis tuleb projekteerida selliselt, et oleks välistatud ohutusseadise vale paigaldamine. Selleks peab ohutusseadis olema vastavalt valmistatud või kandma asjakohast märgistust.

§ 19. Kaitseseadmed

(1) Köistee ohutusseadis peab olema projekteeritud, valmistatud ning kasutatav selliselt, et piisavat ohutustaset arvestades oleks tagatud selle töö terviklikkus ja köistee ohutus ning ohutusseadise rike oleks vähetõenäoline.

(2) Köistee töötamise ajal ohutust mõjutava komponendi rikke ilmnemisel peab piisavalt kiiresti olema võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud ohutusseadised ja komponendid peavad toimima kogu komponendi kahe korralise kontrolli vahelisel ajal. Köistee ohutusseadise korralise kontrolli teostamise sagedus peab olema välja toodud kasutusjuhendis.

(4) Köistee ohutusseadis, mis on ühendatud köisteega, et kasutada seda köistee varuosana, peab vastama ohutusseadisele kehtestatud nõuetele ja sobima köistee teiste osadega.

(5) Köisteel tuleb kasutada meetmeid, mis tulekahju korral tagaksid köisteed kasutavate inimeste ja teenindava personali ohutuse.

(6) Köisteel peab olema piksekaitse.

§ 20. Ohutust tagavad seadmed

(1) Igasugune defekt või väline oht, mis võib põhjustada ohtliku olukorda tekitava rikke, peab võimaluse korral olema tuvastatav ja sellest peab olema võimalik teatada ning rakendada asjakohaseid ohutust tagavaid seadmeid.

(2) Köisteel peab olema ohutust tagav seade, mis võimaldab köisteed igal ajal käsitsi peatada.

(3) Kui köistee on peatatud ohutust tagava seadmega, peab olema takistatud köistee uuesti käivitamine enne vastavate meetmete rakendamist.

§ 21. Hooldus ja remont

Köistee tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et korralisi ning erakorralisi hooldus- ja remonditöid oleks võimalik teostada ohutult.

§ 22. Välismõjud

Köistee töötamisest tulenevate mürgiste gaaside, müra ja vibratsiooni tase peab jääma õigusaktides määratud piiridesse.

2. jagu
Nõuded infrastruktuurile

§ 23. Asetus, kiirus ja liikurite vahemaa

(1) Köistee tuleb projekteerida selliselt, et see töötaks ohutult, arvestades köistee ümbrust ja maastikku, ilmastikutingimusi ja lähedusse jäävaid hooneid või muid takistusi ning selliselt, et see kõigis töötamis- ja hooldustingimustes ja päästeoperatsioonide läbiviimise korral ei häiriks ega ohustaks ümbrust.

(2) Köistee liikurite, vedamisseadmete, trosside ja teiste liikuvate osade ning lähedusse jäävate hoonete ja teiste takistuste vahele peab külg- ja vertikaalsuunas jääma piisavalt ruumi, arvestades kõige ebasoodsamates tingimustes töötamisel tekkivat trosside ja liikurite või vedamisseadmete võimalikku verikaal-, piki- ja külgsuunalist liikumist.

(3) Köistee liikurite ja maapinna suurimate vahemaade määramisel peab olema arvestatud köistee omapära, liikurite tüüpi ja päästetööde läbiviimist. Lahtiste kabiinide korral tuleb arvesse võtta allakukkumise ohtu ja kabiinide ning maa vahemaa psühholoogilist mõju.

(4) Köistee liikurite või vedamisseadmete maksimaalne liikumiskiirus ja minimaalne vahemaa ning töötamisel tekkivad kiirendus- ja aeglustusjõud tuleb valida sellised, et oleks tagatud köistee ohutu töötamine ja inimeste ohutus.

§ 24. Liinil asuvad jaamad ja ehitised

(1) Liinil asuvad jaamad ja ehitised peavad olema projekteeritud ja paigaldatud selliselt, et oleks tagatud köistee stabiilsus. Jaamad ja ehitised peavad võimaldama trosside, liikurite ja vedamisseadmete ohutut liikumist ning hoolduse ohutut läbiviimist kõikides töötingimustes.

(2) Inimeste peale- ja mahaminekukohad köisteel peavad olema projekteeritud selliselt, et oleks garanteeritud inimeste ja liikurite ohutu liikumine. Liikurite liikumine jaamades ei tohi põhjustada ohtu inimestele.

3. jagu
Nõuded trossidele, ajamitele, piduritele ning mehaanilistele ja elektrilistele paigaldistele

§ 25. Trossid ja nende toed

(1) Köisteel tuleb kasutada kõiki uuemaid tehnoloogilisi lahendusi, et oleks:
1) välistatud trosside ja nende kinnituste purunemine;
2) arvestatud trosside minimaalset ja maksimaalset venimist;
3) tagatud trosside kindel püsimine tugedes ja välistatud nende mahajooks;
4) võimalik trosside seisukorra jälgimine.

(2) Kui ei ole välistatud trosside mahajooks, peab kasutama meetmeid, mis tagaksid trosside mahajooksmise korral köistee peatamise ja trosside tagasiasetamise tugedele, ohustamata sealjuures reisijaid.

§ 26. Ajam

(1) Köistee ajamisüsteem peab olema piisava võimsusega ning kohandatud erinevate juhtimissüsteemide ja -viisidega.

(2) Köisteel peab olema peaajamist sõltumatu energiavarustusega tagavaraajam.

(3) Lõikes 2 toodud nõuet ei pea täitma, kui köisteel läbiviidud ohutusanalüüs näitab, et reisijad saavad avarii korral liikuritest või vedamisseadmetest väljuda kergelt, kiiresti ja ohutult ka tagavaraajami olemasoluta.

§ 27. Pidurdusseadmed

(1) Avariiolukorras peab igal hetkel olema võimalik peatada töötavat köisteed või selle liikureid, koormusest ning trossi ja veoratta vahelisest hõõrdumisest sõltumata. Peatumisteekond peab olema ohutuse tagamiseks piisavalt lühike.

(2) Peatamisel tekkivad pidurdusjõud peavad jääma piirdesse, mis tagavad köisteel viibivate inimeste ohutuse ja liikurite, trosside ning köistee teiste osade rahuldava toimimise.

(3) Köisteel peab olema kaks või enam pidurdusmehhanismi, millest igaüks on võimeline peatama töötava köistee ja mis on omavahel ühendatud selliselt, et töötava pidurdusmehhanismi pidurdusjõu langemisel alla vajaliku taseme rakendub automaatselt alternatiivne pidurdusmehhanism.

(4) Veotrossi pidurdussüsteem peab rakenduma vahetult trossi veorattale.

(5) Lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid ei pea täitma vedamisseadmega köisteel.

(6) Köisteel peab olema toimiv lukustusseade, mis hoiaks ära köistee juhusliku taaskäivitumise.

§ 28. Juhtimisseadmed

Köistee juhtimisseadmed peavad olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et need oleksid ohutud ning vastupidavad tavapärasele kasutamisele ja välisteguritele nagu niiskus, äärmuslikud temperatuurid või elektromagnetilised häired ning selliselt, et need ei tekitaks ohtlike olukordi, kaasa arvatud juhtimisseadme rikke korral.

§ 29. Sidepidamisvahendid

Köisteel peavad olema sobivad vahendid, mis võimaldavad personali omavahelist suhtlemist igal ajahetkel ning millega avariiolukorras on võimalik informeerida reisijaid.

§ 30. Nõuded liikuritele

(1) Köistee liikurid peavad olema projekteeritud ja varustatud kõige vajalikuga selliselt, et töötingimustes ei saaks inimene liikuritest välja kukkuda ja oleks välistatud muud ohud.

(2) Liikurite detailid peavad olema sellised, et ühelgi juhul ei oleks võimalik:
1) trosside kahjustamine nende poolt;
2) libisemine, välja arvatud juhul, kui libisemine ei mõjuta märkimisväärselt liikurite ja köistee ohutust.

(3) Liikurite uksed peavad olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et neid oleks võimalik sulgeda ja lukustada.

(4) Liikuri põrand ja küljed peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et need peaksid igas olukorras vastu liikuris olevate inimeste poolt põhjustatud raskusele ja survele.

(5) Kui kasutamisohutus nõuab operaatori viibimist liikuris, peab seal olema operaatori ülesannete täitmiseks vajalik varustus.

(6) Liikurid ning nende riputusmehhanismid peavad olema projekteeritud ja varustatud selliselt, et oleks tagatud neid nõuetekohaselt teenindava personali ohutus.

(7) Kui köisteel kasutatakse lahtiühendatavaid liikureid, tuleb kasutada kõiki meetmeid, et:
1) peatada kasutajatele ohutult iga väljuv liikur, kui liikur ei ole korrektselt trossi külge kinnitatud;
2) peatada kasutajatele ohutult iga saabuv liikur, kui liikur ei ole õigeaegselt lahti ühendatud;
3) oleks välistatud liikurite allakukkumise võimalus.

(8) Kui ei saa vastuvõetavalt välistada kandetrossi katkemist, peab funikulaarliikuritel ja kahe trossiga liikuritel ulatuses, mida lubab köistee konfiguratsioon, olema teel asuv automaatne pidurdusseade.

(9) Kui liikuri mahajooksmist ei ole võimalik välistada teiste vahenditega, peab liikuril olema mahajooksu takistav seade, mis võimaldab liikuri peatada, põhjustamata seejuures kasutajatele ohtlikku olukorda.

§ 31. Reisijate ohutus

(1) Inimeste köisteele pealetulek pealetulekukohtades ja mahaminek mahaminekukohtades peavad toimuma kooskõlas liikurite liikumisega. Pealetulekul ja mahaminekul peab olema tagatud inimeste ohutus.

(2) Laste ja liikumispuuetega inimeste veoks mõeldud köistee peab olema neile kasutamiseks ohutu.

4. jagu
Köistee kasutamisega seotud nõuded

§ 32. Üldised kasutusnõuded

(1) Köisteel peab rakendama kõiki tehnilisi meetmeid ja abinõusid, tagamaks köistee ettenähtud otstarbel kasutamine vastavalt selle tehnilisele spetsifikatsioonile, määratud töötingimustele ning kasutamis- ja hooldusjuhendile.

(2) Köistee kasutusjuhend peab olema eesti keeles. Erandina võib ainult tootja või paigaldaja vastava väljaõppe saanud töötajate poolt kasutatav osa juhendist olla teises Euroopa Liidu liikmesriigi ametlikus keeles eeldusel, et need töötajad saavad juhendi keelest aru.

[RTL 2008, 53, 735 – jõust. 1.07.2008]


(3) Köistee käitamise eest vastutaval personalil peavad olema ülesannete täitmiseks vajalik varustus ja piisav kvalifikatsioon.

§ 33. Evakueerimine

Köistee peatumise korral, kui selle uuesti töölerakendamine võtab aega, tuleb kasutada kõiki tehnilisi meetmeid ja lahendusi, tagamaks reisijate ohutusse kohta toimetamine määratud, köistee tüüpi ja ümbrust arvestava aja jooksul.

§ 34. Muud ohutusnõuded

(1) Jaamades olevad vabalt juurdepääsetavad liikuvad osad tuleb projekteerida, valmistada ja paigaldada selliselt, et oleks välistatud nendest tulenev oht.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud ohu välistamine ei ole võimalik teisiti, peavad nimetatud osadel olema eriabinõuga eemaldatavad kaitseseadmed, mis hoiaksid ära kokkupuuted köistee õnnetusi põhjustada võivate osadega.

(3) Köistee personali töökohad ning töökohtadele juurdepääsud tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et oleks välistatud personali allakukkumine.

(4) Kui lõikes 3 nimetatud nõuet ei ole võimalik täita muul viisil, peavad töökohtades ning neile juurdepääsudel olema kohad teenindava personali allakukkumist takistavate kaitsevahendite kinnitamiseks.

5. jagu
Teabega varustamine

§ 35. Dokumentatsioon

(1) Köistee juures peavad olema kättesaadavad selle ohutusseadiste ja alamsüsteemide vastavusdeklaratsioonide ja nendega kaasneva tehnilise dokumentatsiooni koopiad.

(2) Köistee juures peab olema kättesaadav ohutusanalüüsi käsitlev dokumentatsioon.

[RTL 2008, 53, 735 – jõust. 1.07.2008]


(3) «Lifti ja köistee ohutuse seaduse» § 5 lõikes 8 nimetatud dokumentatsioon peab olema eesti keeles. Erandina võib ainult tootja või paigaldaja vastava väljaõppe saanud töötajate poolt kasutatav osa juhendist olla teises Euroopa Liidu liikmesriigi ametlikus keeles eeldusel, et need töötajad saavad juhendi keelest aru.

[RTL 2008, 53, 735 – jõust. 1.07.2008]

4. peatükk
VASTAVUSMÄRGI PAIGALDAMINE

§ 36. Vastavusmärk

(1) «Lifti ja köistee ohutuse seaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele vastav lift või ohutusseadis, mille nõuetele vastavus on tõendatud «Lifti ja köistee ohutuse seaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras, tuleb enne turule laskmist varustada vastavusmärgiga vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. aasta määrusele nr 423 «Vastavusmärgi kuju, mõõtmed ja paigaldamise kord», arvestades käesolevast määrusest tulenevaid erisusi.

(2) Lifti või ohutusseadise märgistus ei tohi sisaldada vastavusmärgile sarnaseid märke, sümboleid või kujutisi, mida võib ekslikult pidada vastavusmärgiks. Muu liftile või ohutusseadisele kantud märgistus ei tohi halvendada vastavusmärgi nähtavust ja loetavust.

(3) Kui liftile või ohutusseadisele on kehtestatud nõuded teises õigusaktis, mis samuti näeb ette vastavusmärgi paigaldamise, peab vastavusmärk kinnitama, et lift või ohutusseadis vastab ka selle õigusakti nõuetele.

§ 37. Vastavusmärgi paigaldamine liftile

(1) Vastavusmärgi paigaldab liftile lifti paigaldaja.

(2) Vastavusmärk tuleb paigaldada lifti kabiini selgelt nähtavale kohale.

§ 38. Vastavusmärgi paigaldamine ohutusseadisele

(1) Vastavusmärgi paigaldab ohutusseadisele ohutusseadise tootja või tema volitatud esindaja.

(2) Kui ohutusseadise tootja või tema volitatud esindaja ei ole ohutusseadisele paigaldanud vastavusmärki, paigaldab vastavusmärgi käesoleva määruse nõuetele vastavalt isik, kes laseb ohutusseadise turule.

(3) Kui vastavusmärki ei ole võimalik paigaldada ohutusseadisele, tuleb vastavusmärk paigaldada ohutusseadise külge mitte-eemaldatavalt kinnitatud lipikule.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§ 39. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja avatud 4. peatükk, mis jõustub vastavasisulise välislepingu jõustumisel või Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/16/EÜ lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 213, 07.09.1995, lk 1–31), direktiiv 2000/9/EÜ, reisijateveoks ettenähtud köisteede kohta (EÜT L 106, 03.05.2000, lk 21–48) ja direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 24–86).

[RTL 2008, 53, 735 – jõust. 1.07.2008]

/otsingu_soovitused.json