Väljaandja: Keskkonnaminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 13.07.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.10.2011
Avaldamismärge: RTL 2008, 57, 789

Geodeetiline süsteem

Vastu võetud 30.06.2008 nr 26


Määrus kehtestatakse «Avaliku 
 teabe seaduse» § 439 lõike 1 punkti 2 ning 
 Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2008. a määruse nr 17 «Volituste 
 andmine geodeetilise süsteemi kehtestamiseks» alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse geodeetiline süsteem, selle koosseis ja rakendamise kord.

§ 2. Geodeetiline süsteem ja selle kasutamine

(1) Geodeetiline süsteem on andmekogude pidamist kindlustav süsteem, mis tagab geodeetiliste, gravimeetriliste, topograafiliste, kartograafiliste ja maamõõdutööde teostamise ühtses koordinaatsüsteemis.

(2) Geodeetilise süsteemi kasutamine on kohustuslik:
1) riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel;
2) geodeetiliste, gravimeetriliste ja kartograafiliste tööde tegemisel, kui antud andmeid kasutatakse riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogudes.

(3) Geodeetilise süsteemi rakendamine ei laiene:
1) rahvusvaheliste kokkulepete alusel valmistatavatele teemakaartidele;
2) rahvusvaheliste kokkulepete alusel peetavatele andmekogudele.

(4) Geodeetilist süsteemi koordineeriv asutus on Maa-amet.

§ 3. Geodeetilise süsteemi koosseis

Geodeetiline süsteem koosneb:
1) geodeetilisest referentssüsteemist;
2) tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemist;
3) kõrgussüsteemist;
4) gravimeetrilisest süsteemist.

§ 4. Geodeetiline referentssüsteem

(1) Geodeetiliseks referentssüsteemiks on Euroopa Terrestriline Referentssüsteem 89 (edaspidi ETRS89), mis on määratletud alljärgnevalt:
1) ETRS89 ühtib Rahvusvahelise Geodeesia Assotsiatsiooni (edaspidi IAG) Euroopa Referentsraamistiku Alakomisjoni (edaspidi EUREF) 1990. a sümpoosioni resolutsiooni nr 1 kohaselt Rahvusvahelise Maa Rotatsiooniteenistuse (edaspidi IERS) Rahvusvahelise Terrestrilise Referentssüsteemiga (edaspidi ITRS) epohhil 1989.0 ning ta on fikseeritud Euraasia laama stabiilses osas. Geodeetiliste koordinaatide arvutamisel kasutatakse ellipsoidi GRS80;
2) IERS referentssüsteem ITRS on kokkuleppeline terrestriline referentssüsteem, mis koosneb süsteemi koordinaatide alguse, mõõtkava, orientatsiooni ja ajaliste muutuste määramiseks vajalikest eeskirjadest, kokkulepetest ning modelleeringutest vastavalt IERS 1996. a määratlustele;
3) IERS poolt uuendatava ja täpsustatava referentssüsteemi ITRS realisatsiooniks on geodeetiliste punktide geotsentriliste ristkoordinaatide kogum – Terrestriline Referentsraamistik (edaspidi ITRF).

(2) ETRS89 realisatsiooniks Eesti territooriumil on geodeetilise võrgu punktide koordinaatide kogum, mille ruumiliste ristkoordinaatide ja geodeetiliste koordinaatide lühend on EUREF-EST97.

(3) Eesti geodeetiline võrk jaguneb mõõtmiste täpsuse, punktide kindlustatuse ning võrgu hierarhilise ülesehituse kohaselt riigi I ja II klassi võrguks ning tihendusvõrguks. Nimetatud võrkude punktid ning nende koordinaadid on aluseks teistele geodeetilise süsteemi realisatsioonidele Eestis.

(4) Geodeetilise võrgu punktide koordinaadid epohhil 1997.56 tuginevad ITRS realisatsioonil ITRF96 ja geodeetilise võrgu I klassi punktide mõõtmisel, arvutustes on kasutatud EUREF määratluse kohast metoodikat.

(5) Geodeetilise võrgu punktide koordinaadid kantakse Maa-ameti geodeetiliste punktide andmekogusse.

(6) Eestis loetakse EUREF-EST97 koordinaadid ja Ülemaailmse Geodeetilise Süsteemi 1984 (edaspidi WGS84) realisatsiooni WGS84(G873) koordinaadid identseteks. WGS84 on määratletud alljärgnevalt:
1) WGS84 on kokkuleppeline terrestriline referentssüsteem, mis koosneb süsteemi koordinaatide alguse, mõõtkava, orientatsiooni ja ajaliste muutuste määramiseks vajalikest eeskirjadest, kokkulepetest ning modelleeringutest vastavalt IERS 1996. a määratlustele;
2) WGS84 realisatsiooniks on punktide geotsentriliste ristkoordinaatide kogum WGS84(G873).

§ 5. Tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem

(1) Tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem L-EST tuleneb Lamberti kahe lõikeparalleeliga koonilisest konformsest kaardiprojektsioonist LAMBERT-ESTONIA (edaspidi LAMBERT-EST), mille arvutused on tehtud ellipsoidil GRS80, kasutades järgmisi arvandmeid:
1) telgmeridiaan LC = 24° 00' E;
2) esimene standardparalleel BS = 58° 00' N;
3) teine standardparalleel BN = 59° 20';
4) koordinaatide algpunkti geodeetilised koordinaadid
B0 = 57° 31' 03''.19415 N, L0 = 24° 00' E;
5) koordinaatide algpunkti ristkoordinaadid
X0 = 6 375 000 m, Y0 = 500 000 m.

(2) Projektsiooni LAMBERT-EST kasutatakse tasapinnaliste ristkoordinaatide L-EST97 arvutamiseks geodeetilistest koordinaatidest EUREF-EST97.

§ 6. Kõrgussüsteem

(1) Eesti kõrgussüsteemiks on Balti 1977. a kõrgussüsteem (edaspidi BK77), mis on määratud järgmiste parameetritega:
1) kõrgussüsteemi null ühtib ajavahemikus 1825–1840 tehtud Kroonlinna merevee taseme mõõtmise keskmise tulemusega;
2) kõrgussüsteemi epohh on määratlemata;
3) kasutatakse keskmist Maa püsivate loodete süsteemi;
4) kõrgused arvutatakse normaalkõrgustena, Maa raskuskiirenduse normaalvälja arvutamisel kasutatakse Helmerti 1901. a valemit.

(2) BK77 realisatsiooniks Eesti territooriumil on nivelleerimisvõrgu reeperite kõrguste kogum.

(3) Nivelleerimisvõrk jaguneb mõõtmiste täpsuse, punktide kindlustatuse ja võrgu hierarhilise ülesehituse kohaselt I, II, III ja IV klassi võrguks. Nimetatud võrkude punktid ning nende kõrgused on aluseks teistele kõrgussüsteemi realisatsioonidele Eestis.

(4) Nivelleerimisvõrgu reeperite kõrgused lähtuvad endise Nõukogude Liidu nivelleerimisvõrgu osa tasandusest, epohh on määramata.

(5) Nivelleerimisvõrgu punktide kõrgused kantakse Maa-ameti geodeetiliste punktide andmekogusse.

(6) Eesti geoidi mudel on EST-GEOID2003.

(7) Mudelit EST-GEOID2003 kasutatakse EUREF-EST97 ellipsoidaalsete kõrguste ümberarvutamiseks BK77 kõrgusteks arvutustulemustele esitatavate täpsusnõuete kohaselt.

(8) Geoidi mudeli andmed kantakse Maa-ameti geodeetiliste punktide andmekogusse.

§ 7. Gravimeetriline süsteem

(1) Eesti gravimeetriliseks süsteemiks on IAG Rahvusvahelise Gravimeetriakomisjoni (IGC) II töögrupi poolt koostatud Rahvusvaheliste Gravimeetriliste Absoluutpunktide Põhivõrgu (edaspidi IAGBN) 1988. a määratlustel põhinev süsteem.

(2) Gravimeetrilise süsteemi realisatsiooniks Eesti territooriumil on gravimeetrilise võrgu punktide raskuskiirenduste väärtuste kogum GV-EST95.

(3) Eesti gravimeetriline võrk jaguneb vastavalt mõõtmiste täpsuse, punktide kindlustatuse ning võrgu hierarhilise ülesehituse kohaselt I, II ja III klassi võrguks. Nimetatud võrkude punktid ning nende raskuskiirenduse väärtused on aluseks teistele gravimeetrilise süsteemi realisatsioonidele Eestis.

(4) Gravimeetrilise võrgu punktide raskuskiirenduse väärtused epohhil 1995.8 tuginevad IAGBN määratluse kohaselt läbi viidud gravimeetrilise võrgu I klassi punktide raskuskiirenduse absoluutmõõtmiste tulemusel.

(5) Gravimeetrilise võrgu punktide raskuskiirenduse väärtused kantakse Maa-ameti geodeetiliste punktide andmekogusse.

§ 8. Geodeetilise süsteemi rakendamise kord

(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel kasutatakse tasapinnalisi ristkoordinaate L-EST97. EUREF-EST97 koordinaadid, BK77 kõrgused ja GV-EST95 raskuskiirenduse väärtused lisatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudesse vastavalt vajadusele.

(2) Rahvusvaheliste kokkulepete alusel peetavates andmekogudes olevad koordinaadid peavad olema riigisiseseks kasutamiseks kättesaadavad L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatidena.

(3) Riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogude pidajad määravad koostöös Maa-ametiga seni kasutusel olevate koordinaatsüsteemide koordinaatide ja L-EST97 koordinaatide vahelised parameetrid.

§ 9. Määruse rakendamine

Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2008. a.Minister Jaanus TAMKIVI

Kantsler Rita ANNUS