Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise kord1
Vastu võetud 02.05.2005 nr 49
RTL 2005, 49, 686
jõustumine 13.05.2005
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
15.05.2006 nr 45 (RTL 2006, 42, 760) 25.05.2006
25.03.2008 nr 25 (RTL 2008, 26, 383) 5.04.2008
19.06.2008 nr 53 (RTL 2008, 56, 772) 1.01.2009
Määrus kehtestatakse «Elektroonilise side seaduse» § 25 lõike 2 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Raadiokutsungit (edaspidi kutsung) kasutatakse sõnumi või raadiosaateseadme (edaspidi raadiosaatja) identifitseerimiseks.
(2) Kutsungi edastamiseks on soovitatav kasutada üht järgmistest
moodustest:
1) amplituud- või sagedusmoduleeritud kõne;
2) rahvusvahelist
morse kood;
3) telegraafikood;
4) teisi Rahvusvahelise
Telekommunikatsiooniliidu põhikirja ja konventsiooni täiendavate
raadioeeskirjade poolt soovitatavaid mooduseid.
(21) Ühe raadioseansi jooksul peab kutsungit edastama vähemalt seansi alguses ja lõpus.
(22) Juhul kui raadioseansi pikkus ületab ühte tundi, peab kutsungit edastama vähemalt korra tunnis, võimalusel viie minuti jooksul enne või pärast täistundi, kui see ei katkesta põhjendamatult seanssi.
(3) Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise korda ei kohaldata riigikaitselisel otstarbel kaitsejõudude kasutuses olevate raadiosaateseadmete identifitseerimiseks, välja arvatud käeoleva määruse § 3 lõiked 6 kuni 11, § 4 lõiked 1 kuni 3, § 4 lõike 4 punktid 2 kuni 4 ja 8 ning § 5 lõike 1 punktid 3 kuni 6.[RTL 2006, 42, 760 – jõust. 25.05.2006]
§ 2. Kutsungite moodustamine
(1) Kutsungeid moodustavad Tehnilise Järelevalve Amet ja raadiosaatja kasutaja.
[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]
(2) Kutsung moodustatakse araabia numbrite 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 ja 26-tähelise tähestiku tähtede A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, T, U, V, W, X, Y ja Z kombinatsioonist.
(3) Paragrahvi 3 lõigete 3, 4 ja 12 ning § 4 lõike 8 alusel moodustatud
kutsungites võib kasutada ka eesti tähestiku tähti.
(4) Rahvusvahelises avalikus raadiosides osalevad raadiosaatjad, amatöörraadiojaamad ja teised raadiosaatjad, mis võivad tekitada raadiohäireid väljaspool Eesti territooriumi, välja arvatud raadio- ja televisiooniringhäälingusaatjad ning kontrollpunktidena raadioorienteerumise võistlusmaastikul kasutatavad amatöörraadiomajakad, peavad omama kutsungit Eesti rahvusvaheliste kutsungite seeriast ESA-ESZ.
[RTL 2008, 56, 772 – jõust. 1.01.2009]
(5) Vastavalt käesolevale määrusele võib Eesti rahvusvahelise kutsungite
seeria kolmanda sümbolina kasutada numbrit.
(6) Liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood (Maritime Mobile Service Identity, MMSI) ja selektiivkutsung moodustatakse üldjuhul numbritest.
(7) Amatöörraadiojaama kutsungi moodustamiseks on Eesti Vabariigi territoorium tinglikult jaotatud piirkondadeks, kusjuures igale tinglikule piirkonnale vastab üks number järgmiselt:
| Number | Piirkond |
| 0 | Hiiu maakond, Saare maakond |
| 1 | Tallinn |
| 2 | Harju maakond, välja arvatud Tallinn |
| 3 | Lääne maakond, Rapla maakond, Järva maakond |
| 4 | Lääne-Viru maakond, Ida-Viru maakond |
| 5 | Tartu maakond, Jõgeva maakond |
| 6 | Põlva maakond, Valga maakond, Võru maakond |
| 7 | Viljandi maakond |
| 8 | Pärnu maakond |
| 9 | Üleriigiline, kasutamiseks ainult Eesti Raadioamatööride Ühingu poolt |
§ 3. Tehnilise Järelevalve Ameti poolt moodustatavad kutsungid
[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]
(1) Amatöörraadiojaama, välja arvatud amatöörraadiomajaka (kontrollpunkt
raadioorienteerumise võistlusmaastikul), kutsung moodustatakse eesliitest ES ja
amatöörraadiojaama registreeritud asukohale vastavast § 2 lõikes 7 esitatud
tinglikule piirkonnale vastavast numbrist ning kuni neljatähelisest järelliitest
vastavalt järgnevale jaotusele:
1) ühetäheline järelliide seeriast A-Z
ühiskasutusega amatöörraadiojaamale;
2) kahetäheline järelliide seeriast AA
... ZZ isikliku kasutusega amatöörraadiojaamale, mille kasutajale on omistatud
kvalifikatsiooniklass A, ning ühiskasutusega amatöörraadiojaamale;
3)
kolmetäheline järelliide seeriatest AAA ... ZZZ (välja arvatud lõike 1 punktides
4 kuni 12 esitatud järelliited) isikliku kasutusega amatöörraadiojaamale, mille
kasutajale on omistatud kvalifikatsiooniklass B;
4) kolmetäheline järelliide
seeriast RVA-RVZ sõnaliselt toimivale amatöörvahendusraadiojaamale
raadiosagedusalas 144–146 MHz;
5) kolmetäheline järelliide seeriast RUA-RUZ
sõnaliselt toimivale amatöörvahendusraadiojaamale raadiosagedusalas 432–438
MHz;
6) kolmetäheline järelliide seeriast RSA-RSZ sõnaliselt toimivale
amatöörvahendusraadiojaamale raadiosagedusalas 1296–1300 MHz;
7)
kolmetäheline järelliide seeriast RWA-RWZ digitaalselt toimivale
amatöörvahendusraadiojaamale;
8) kolmetäheline järelliide SAT
amatöör-kosmoseside amatöörvahendusraadiojaamale;
9) kolmetäheline järelliide
SIX amatöörraadiomajakale raadiosagedusalas 50–52 MHz;
10) kolmetäheline
järelliide VHF amatöörraadiomajakale raadiosagedusalas 144–146 MHz;
11)
kolmetäheline järelliide UHF amatöörraadiomajakale raadiosagedusalas 432–435
MHz;
12) kolmetäheline järelliide seeriast SHA-SHZ amatöörraadiomajakale
raadiosagedusalas 1,296–10,5 GHz;
13) neljatäheline järelliide seeriast AAAA
... ZZZZ isikliku kasutusega amatöörraadiojaamale, mille kasutajale on omistatud
kvalifikatsiooniklass D.
(2) Erandjuhul on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus kooskõlastatult Eesti Raadioamatööride Ühinguga moodustada ajutiseks kasutamiseks kuni 1 aasta (12 kuud) amatöörraadiojaamale kutsung, mille järelliide koosneb nelja- või enamamärgilisest tähega lõppevast numbrite ja tähtede kombinatsioonist.
[RTL 2008, 56, 772 – jõust. 1.01.2009]
(21) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus moodustada ajutiseks
kasutamiseks kuni 1 aasta (12 kuud) kutsung, mis koosneb eesliitest ES
ja amatöörraadiojaama registreeritud asukohale § 2 lõikes 7 esitatud
tinglikule piirkonnale vastavast numbrist, eraldusmärgist « / »
(sõnaliselt «murd») ning amatöörraadiojaamale välisriigis (raadioamatööri
kodumaal) antud kutsungist järgmistel juhtudel:
1) CEPT-i soovitust
T/R 61-01 tunnustava välisriigi (CEPT country) raadioamatööri
raadiojaamale raadioside pidamiseks Eesti Vabariigi territooriumil kui
välisriigi raadioamatöör viibib Eesti Vabariigis kauem kui 3 kuud;
2)
CEPT-i soovitust T/R 61-01 mittetunnustava välisriigi (non-CEPT
country) raadioamatööri raadiojaamale raadioside pidamiseks Eesti Vabariigi
territooriumil.
[RTL 2008, 56, 772 – jõust. 1.01.2009]
(3) Raadioringhäälingu saatja kutsung vastab ringhäälinguloal toodud raadioprogrammi nimetusele.
(4) Televisiooniringhäälingusaatja kutsung vastab teleprogrammi nimetusele, mida võib edastada graafilises vormis telejaama logona.(5) Raadiosideliini raadiosaatja, mis töötab raadiosagedusalades alla 28 000 kHz, kutsung moodustatakse eesliitest ES ja ühetähelisest järelliitest, millele järgneb kaks numbrit. Esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1.
(6) Vee- ja õhusõidukiga side pidamiseks kasutatava paikse maapealse raadiosaatja kutsung moodustatakse eesliitest ES ja ühetähelisest järelliitest, millele järgneb kuni kolm numbrit. Esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1.
(7) Veesõiduki raadiosaatja kutsung moodustatakse ühel alljärgneval
viisil:
1) eesliitest ES ja kahetähelisest järelliitest;
2) eesliitest ES
ja kahetähelisest järelliitest, millele järgneb üks number (välja arvatud
numbrid 0 ja 1);
3) eesliitest ES, millele järgneb neli numbrit, esimese
numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1;
[RTL 2008, 56, 772 – jõust. 1.01.2009]
4) eesliitest ES ja ühetähelisest järelliitest, millele järgneb neli numbrit, esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1.
(8) Liikuva mereside raadiosaatjate selektiivkutsung moodustatakse:
1)
veesõidukiga side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale
neljakohalisest numbrist vahemikus 5670 kuni 5679;
2) veesõiduki
raadiosaatjale viiekohalisest numbrist vahemikus 56700 kuni 56799;
3) Eestis
registreeritud veesõidukite raadiosaatjate grupile viiekohalisest numbrist
55555.
(9) Liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood (MMSI) moodustatakse:
1)
veesõiduki raadiosaatjale eesliitest 276 ja kuuest numbrist koosnevast
järelliitest, mis lõpeb:
a) kombinatsiooniga 000 ülemaailmselt
üldkasutatavast elektroonilise side võrgust automaatse juurdepääsu võimalusega
veesõiduki raadiosaatjale;
b) kombinatsiooniga 00 või 0 regionaalse või
riigisisese juurdepääsu võimalusega veesõiduki raadiosaatjale;
c) muude
numbritega kõigile teistele veesõidukite raadiosaatjatele, välja arvatud
käesoleva lõike punkti 4 alusel moodustatud tunnuskoodid;
2) Eestis
registreeritud veesõidukite raadiosaatjate grupile eesliitest 0276 ja
järelliitest numbrivahemikus 6000 kuni 6299;
3) veesõidukiga side pidamiseks
kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale või raadiosaatjate grupile
eesliitest 00276 ja neljast numbrist koosnevast järelliitest, mis algab:
a)
numbriga 1 kaldaraadiojaamale (coast radio station);
b) numbriga 2
sadamaraadiojaamale (harbour radio station);
c) numbriga 3
lootsijaamale (pilot station);
[RTL 2008, 56, 772 – jõust. 1.01.2009]
4) õppeotstarbel kasutatava veesõiduki raadiosaatjale eesliitest 276 ja
kuuest numbrist 99X 99Y koosnevast järelliitest, kus:
X – mereside
õppeasutusele omistatud number vahemikus 1 kuni 9 ja
Y – õppeotstarbel
kasutatava veesõiduki raadiosaatjale omistatud number vahemikus 1 kuni 9.
5) veesõiduki automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) paiksele maapealsele raadiosaatjale eesliitest 00276 ja neljast numbrist koosnevast järelliitest numbrivahemikus 6000 kuni 6299;
[RTL 2008, 56, 772 – jõust. 1.01.2009]
6) veesõiduki automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS)
navigatsiooniseadme (Aids to Navigation, AtoN) raadiosaatjale eesliitest
99276 ja neljast numbrist koosnevast järelliitest, mis algab:
a) numbriga 1
ujuvale mehitamata navigatsiooniseadme raadiosaatjale (raadiopoi,
raadio-meremärk);
b) numbriga 6 navigatsiooniseadme raadiosaatjale, mis ei
ole maismaal või saarel asuv paikne raadiosaatja.
[RTL 2008, 56, 772 – jõust. 1.01.2009]
(10) Õhusõiduki raadiosaatja kutsung moodustatakse eesliitest ES ja kolmetähelisest järelliitest, välja arvatud purilennukid, mille kutsungi järelliide moodustatakse neljast numbrist.
(11) Õhusõiduki raadiosaatja kutsungi järelliide vastab Lennuameti poolt
väljastatud õhusõiduki registreerimistunnusele.
111) Õhusõiduki, mis osaleb otsingu- ja päästeoperatsioonil
(Search and Rescue, SAR) raadiosaatja MMSI tunnuskood
moodustatakse eesliitest 111276 ja kolmest numbrist koosnevast järelliitest, mis
algab:
1) numbriga 1 lennukile;
2) numbriga 2 helikopterile.
[RTL 2008, 56, 772 – jõust. 1.01.2009]
(12) Liikuva maaside raadiosaatja kutsung moodustatakse kuni kümnest tähest ja nendele järgnevatest numbritest.
[RTL 2006, 42, 760 – jõust. 25.05.2006]
§ 4. Raadiosaatja kasutaja poolt moodustatavad kutsungid
(1) Veesõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsung moodustatakse veesõiduki,
mille juurde päästevahend kuulub, raadiosaatja kutsungist, millele järgneb kaks
numbrit (kui veesõiduki raadiosaatja kutsung lõpeb tähega, siis esimese numbrina
ei kasutata numbreid 0 ja 1).
(11) Veesõiduki päästevahendi raadiosaatja MMSI tunnuskood moodustatakse eesliitest 98276 ja neljast numbrist koosnevast järelliitest.
[RTL 2008, 56, 772 – jõust. 1.01.2009]
(2) Veesõiduki avariipoi kutsung moodustatakse morse tähestiku B tähest ja
veesõiduki, mille juurde avariipoi kuulub, kutsungist.
(3) Õhusõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsung moodustatakse õhusõiduki, mille pardal päästevahend asub, raadiosaatja kutsungist, millele järgneb üks number, välja arvatud numbrid 0 ja 1.
(4) Raadiotelefoni kasutava raadiosaatja kutsung moodustatakse:
1)
veesõidukiga side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale
veesõidukiga side pidamiseks kasutatava paikse maapealse raadiosaatja kutsungist
või kaldajaamade ja eriraadiojaamade nimekirjas (List of Coast Stations
and Special Service Stations, List IV) avaldatud asukoha
geograafilisest nimetusest, millele järgneb sõna «RADIO» või muu asjakohane
identifitseerimissõna;
[RTL 2008, 56, 772 – jõust. 1.01.2009]
2) veesõiduki raadiosaatjale veesõiduki raadiosaatja kutsungist või
veesõiduki registreerimisnimest või veesõiduki raadiosaatja
selektiivkutsungist;
3) veesõiduki päästevahendi raadiosaatjale veesõiduki
päästevahendi raadiosaatja kutsungist või veesõiduki, mille juurde päästevahend
kuulub, nimest, millele järgneb kaks numbrit;
4) veesõiduki avariipoile
veesõiduki, mille juurde avariipoi kuulub, nimest;
5) õhusõidukiga side
pidamiseks kasutatavale raadiosaatjale lennuvälja nimest või asukoha
geograafilisest nimetusest, millele järgneb vajaduse korral raadiosaatja
kasutusotstarvet kirjeldav sõna;
6) õhusõiduki raadiosaatjale õhusõiduki
raadiosaatja kutsungist, millele võib eelneda õhusõiduki omaniku või tüübi
nimetus, või lennuettevõtja nimetusest (word designating the airline),
millele järgneb lennunumber (flight identification number);
7) ainult
liikuvale lennusidele reserveeritud sagedusalades võib raadiotelefoni kasutavale
õhusõidukile moodustada kutsungi käesoleva lõike punktis 6 esitatust erineval
viisil, kui on saavutatud valitsustevaheline kokkulepe ja sellised kutsungi
moodustamise viisid on rahvusvaheliselt teada;
8) õhusõiduki päästevahendi
raadiosaatjale õhusõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsungist.
(5) Amatöörraadiojaama kasutamisel ajutiselt väljaspool kutsungi eesliitega määratud piirkonda moodustatakse kutsung amatöörraadiojaama kutsungist, millele järgneb eraldusmärk «/» (sõnaliselt «murd») ja ajutisele kasutuskohale vastav § 2 lõikes 7 esitatud piirkonna numbriline tähis.
(6) Amatöörraadiojaama kasutamisel liikuva jaamana moodustatakse kutsung
amatöörraadiojaama kutsungist, millele järgneb eraldusmärk «/» (sõnaliselt
«murd») ja kuni kaks tähte:
1) MM ( Maritime Mobile) – kui
amatöörraadiojaama kasutatakse veesõiduki pardal selle viibimisel
rahvusvahelistes vetes;
2) AM (Airborne Mobile) – kui
amatöörraadiojaama kasutatakse isiklikus kasutuses oleva õhusõiduki
pardal;
3) M (Mobile) – kui amatöörraadiojaama kasutatakse sõidukitel,
mida ei ole nimetatud punktides 1 ja 2;
4) P (Portable) – kui
amatöörraadiojaama kasutatakse käsijaamana.
(7) Amatöörraadiomajaka, mida kasutatakse kontrollpunktina raadioorienteerumise võistlusmaastikul, kutsung moodustatakse eesliitest MO ja sellele järgneda võivatest sümbolitest E, I, S, H, 5 või T.
(8) Liikuva maaside raadiosaatja kutsung moodustatakse ühest sõnast ja sellele järgnevatest numbritest.
(9) RDS (Radio Data System) tunnuskoodide moodustamise nõuetele vastavuse eelduseks on Eesti standardi EVS-EN 62106 sätestatud nõuded[RTL 2006, 42, 760 – jõust. 25.05.2006]
§ 5. Tehnilise Järelevalve Ameti poolt moodustatavate kutsungite väljastamine
[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]
(1) Tehnilise Järelevalve Ameti poolt moodustatavad kutsungid
väljastatakse:
[RTL
2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]
1) amatöörraadiojaamadele amatöörraadiojaama tööloal;
2)
raadioringhäälingusaatjatele, raadiosagedusalades alla 28 000 kHz töötavatele
raadiosideliini raadiosaatjatele, standardaja- ja sagedussignaali saatjatele ja
liikuva maaside raadiosaatjatele, mis töötavad ühiskasutusega
raadiosageduskanalitel või mille sagedusloa taotleja avaldab soovi kutsungi
väljastamiseks nende sagedusloal;
3) veesõidukite raadiosaatjatele veesõiduki
raadioloal;
4) õhusõidukite raadiosaatjatele õhusõiduki raadioloal;
5)
selektiivkutsungina liikuva mereside raadiosaatjatele, mis kasutavad
veesõidukiga side pidamisel selektiivväljakutseseadmeid, vastava
raadiosaateseadme sagedusloal ja veesõiduki raadioloal;
6) liikuva mereside
tunnuskoodina liikuva mereside raadiosaatjatele, mille identifitseerimiseks
kasutatakse veesõidukiga side pidamisel liikuva mereside tunnuskoodi, vastava
raadiosaateseadme sagedusloal või veesõiduki raadioloal.
(2) Raadiosideliini raadiosaatjale, mis kasutab rahvusvahelises sides rohkem kui ühte raadiosageduskanalit, võib väljastada igale raadiosageduskanalile eraldi kutsungi.
(3) Veesõidukitega side pidamiseks kasutatavale paiksele raadiosaatjale väljastatakse üks kutsung kõigi raadiosageduskanalite kohta.
(4) Amatöörraadiojaamale väljastatakse uus kutsung, kui muutub
amatöörraadiojaama kasutaja raadioamatööri kvalifikatsiooniklass või
amatöörraadiojaama kasutamisel kutsungi eesliitega määratud piirkond.
[RTL 2008, 56, 772 – jõust. 1.01.2009]
§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine
Teede- ja sideministri 28. aprilli 2000. a määrus nr 25 «Raadiokutsungite
moodustamise ja väljastamise kord» tunnistatakse kehtetuks.
1
Määruses on arvestatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU)
põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjade artikliga 19
(Identification of stations) ja lisaga 42 (Table of allocation of
international call sign series), Euroopa Postside ja Telekommunikatsiooni
Administratsioonide Konverentsi (CEPT) soovitustega T/R 61-01 ( CEPT
Radio Amateur Licence) ja T/R 61-02 (Harmonised Amateur Radio Examination
Certificate).
Facebook
Twitter